Oskar Luiga 1894 - 1941 Oskar Luiga ( 28. september 1894 1941) oli Eesti ohvitser Vabadussõjas, 3. soomusrongi ülem. Sündis Pangodi mõisas metsavahi peres, õppis Tartu linnakoolis, metsanduskoolis ja Peterburi lipnike koolis, töötas mõnda aega Novgorodi kubermangus abimetsaülemana. Võttis osa Esimesest maailmasõjast, siirdus staabikaptenina 1. Eesti jalaväerügementi, kus oli kompanii- ja pataljoniülemaks 1918. aasta aprillini. Hiljem sai temast 3. Laiarööpmelise Soomusrongi ülem ja Kalevlaste Maleva ülem. 1921
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. KASKA-LUIGA TALU ÜLDISELOOMUSTUS 4 2. TALU AJALUGU JA ARENGUKAVA 7 2.1.Ajaloost 7 2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suht...
saada punasest ringist ja rohelisest kolmurgast punane ring ja roheline kolmnurk (Bachmann, 2014). Lisaks objekti esinemise kiirusele tuleb arvestada ka muude segavate faktoritega, seega on katsete tegemisse kaasatud 'maskeerimine'. (Bachmann, 2014) Sõlmimisprobleemi juures on kindlasti väga oluline see, et millised on need neurobioloogilised protsessid, mille koosesinemisest piisab, et tagada mingisugunegi teadvustatus. (Luiga, 2008) Kasutatud kirjandus: 1) Luiga, I. (2008). Teadvus, eneseteadvus, uni. Vaadatud 16.09.2014 aadressil: http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/Teadvus_ja_Uni2008AY.pdf 2) Tamm, G. (2014). Meeled. Vaadatud 10.09.2014 aadressil: https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/267519/mod_resource/content/1/PP_loeng_Meel ed_2014_PP_GTamm.pdf 3) Bachmann, T. (2014). Taju ja teadvuse eksperimentaalne uurimine. Vaadatud 16.09.2014 aadressil: https://moodle.ut.ee/mod/folder/view.php?id=84508
Vägivald on agressiivse käitumise ekstreemne vorm. (Iiris Luiga loengumaterjal) Albert Bandura (1973) arvates on agressiivne käitumine õpitud kas läbi enda kogemuste või läbi teiste käitumise mudeldamise. Lapsed õpivad, kuidas saab haiget teha, kes on sobivad sihtmärgid, kuidas oma käitumist õigustada ja millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud. Agressiivsuse väljaelamine vägivaldselt ei vähenda seda, vaid pigem suurendab. (Iiris Luiga loengumaterjal) Kognitiiv-käitumuslikus teraapias kasutatakse agressiivse käitumise modifitseerimiseks viha juhtimist ehk viha kontrollimist (Anger Management) ja agressiivsuse asendamise treeningut (Aggression Replacement Training). Seal ei õpetata vihast lahtisaamist, vaid sellega toimetulemist. Inimene ei saa emotsioonide teket vältida, küll aga neile reageerida ja neid väljendada. Agressiivsuse asendamise treeningus analüüsitakse viha tekitavaid
Tuli järeltsensuur: väljaannete sulgemised, palju lühiealisi lehti. Ajalehed politiseerusid. Töölislehed: Hommik ja Hääl. Tiraazid kasvasid. Levisüsteem mutus tellimist asendas üksikmüük. Trükitehnika modernseks. ESIMENE ROTATSIOONIMASIN (trükkimina 10x kiirem), LADUMISMASIN, POSTIMEHE KIIRPRESS! Ajakirjanikud kui poliitikud. Spetsialiseerusid teatri ja muusikaajakirjanikud, karikaturistid, reporterid Vabadussõjas, EESTI AJAKIRJANIKKUDE LIIT 1919. Päts, Vilde, Speek, Luiga, Veiler, Laaman, Tõnisson. KIRJASTUSÜHISUSED Postimehe kontsern (Linda, Sädemed, Nooresooleht, Virmalised, Lasteleht) Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed. Postimees: Hindrey, Teataja: Päts, poliitiline, praktiline leht. Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline. Luiga, erapooletu, uudised, erakuulutused. Sõja lõpuks mittebolsevistlik ajakirjandus hävitatud. Sõjatsensuur kaotati 1920.
KRISTJAN PALUSALU 2011 Kristjan Palusalu kuni 1935.aastani Kristjan Trossmann. 10.märts 1908-17.juuli 1987. Eesti maadleja(Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus). Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus. 12-kordne Eesti meister. LAPSEPÕLV Sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus(praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. 1929-1930 Aprill 1929-Algas ajateenistus.(Suurupis) 24.november 1929-Garnisoni maadlusvõistlus,A-klass.(EMV) Detsember 1929-Kaotas O.Luigale ja O.Viikbergile.(EMV) Veebruar 1930-EMV`l kaotus. Oktoober 1930-Lõppes ajateenistus. November 1930-EMV`l kaotas -"- aga võitis A.Luhaäärt ja A.K...
· "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008)
Ometi ei soikunud Liivi vaimne elu täielikult. Ta luges ajalehte ning mõlgutas mõtteid poliitilise ja kirjandusliku elu kohta. Veel enam Liiv jätkas ka luuletamist. Nii kandis kirjanik 1896 aasta suvel, kui ta elas oma lelle juures Pujanil, kaasas käsikirjapakk, mis sisaldas peamiselt värsse. Oma hilisemates üleskirjutustes on ta 1890-ndate aastate teise poolega dateerinud hulga luuletusi. 1902 aastal avastas Juhan Liivi Ojal ülikooli närvikliiniku assistent Juhan Luiga, kes kogus Põhja-Tartumaal andmeid vaimuhaiguste leviku kohta. Kohe märkas arst, et Liiv polnud ühiskondliku ja kirjandusliku elu vastu täiesti tuimaks muutunud. Hakati jälle avaldama Liivi luuletusi, 1903 aastal ilmusid tema ,,Varju" ja ,,Käkimäe käo" uued trükid. Järgmisel aastal andis ajaleht ,,Uus aeg" oma kaasadena välja J. Liivi ,,Kirjatööde kogu", mis aitas laiemalt tutvustada haiguse eelset proosat ja luulet. Liivile pühendas tähelepanu ka ,,Postimehe" ja ,,Linda"
Rahvaarv kasvab sujuvalt sest inimesed elavad üksteisest kaugel ja eriti suuri linnu pole kuigi see on pindalalt üsna suur riik. · Imikusuremus on 5 · 1 naise kohta on keskmiselt 1,8 last · imikusuremus on väike kuid lapsi naise kohta on vähe. Hea arstiabi kättesaadavus. Enamik naisi on tööl ja lastele pole aega. · Keskmine eluiga meestel ja naistel kokku on 82a, naistel 84a ja meestel 79a. Keskmine luiga on päris kõrge ja võrreldes teiste arenenud riikidega tavaline. · Ei ole. · Rahvastiku püramiidid aastal 2000 ja 2020. · Rahvastik veel noor kuid hakkab vananema ja lapsi jääb järjest vähemaks. Rahvastik on jõudnud tasemele kus on palju 15-64 aastasi inimesi ja need vananevad järjest. · 0-14a on 18,6%, 15-64a on 67,9% ja 65-... on 13,5%. · Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine. Sest rahvastik vananeb.
Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Päästetud".1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, külastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid "Noor-Eesti" liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904. aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures, kes toimetas Tallinnas ajalehte Uus Aeg, mille kaasandena andis välja mitmeid eesti kirjanike teoseid.Aastail 19041905 võimaldas arst Juhan Luiga Liivil elada Tartu närvikliinikus. Elu lõpul Liivi tervis halvenes, tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. 1. detsembril 1913, pärast ränka külmetust, suri Juhan Liiv 49-aastaselt tiisikusse.Ehkki mõned Juhan Liivi kirjatööd avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjandusse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul.
Runnelile 60.sünnipäeva puhul. Koondab paljude inimeste mõtteid ja mälestusi luuletajast. Ja muud loomingut. · "Mõru ning mööduja" (1976) "Ei hõbedat, kulda" (essee ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise
Kesk-Eesti lavatasandik Üldiselt Lavatasandiku pindala on 1488 km2 ning moodustab 3,28% Eestist. Kõrgeim koht on 83 m (Lahavere ümbrus) ning soostumus on 23,5%. Lavatasandiku maad kuuluvad Jõgeva ja Järva maakonda, edelas väike nurgake ka Viljandimaale. Põhjaküljes piirneb vaadeldav rajoon Pandivere kõrgustiku, kirdes Alutaguse madalikku arvatud Endla nõo, idas Vooremaa, lõunas Võrtsjärve madaliku ja läänes Kõrvemaaga. On Eesti siseosas asuv maastikurajoon, millest Adaverest 1,5 km kagus on Mandri-Eesti keskkoht. Läänest itta on 55km, põhjast lõunasse 35 km Mandri-Eesti keskpunkt Maastiku eripära Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest. Esineb väikeulatuslikke paetasandikke ja voorelaadseid künniseid, kuid põhilisteks pinnavormideks on nõrgalt lainjad moreenitasandikud, mille vahel kunagisi jääjärvi märkivad liivsavised tasandikud ning järve...
Eesti Vabariigi taasasutamise järel ei soovinud taarausulised oma organisatsioone taastada 3. TUNTUMAD TAARALASED ● Juhan Aavik ● Juhan Jaik ● Aino Kallas ● Hanno Kompus ● Eduard Laaman ● Ants Lauter ● Esko Lepp ● Marta Lepp ● Jüri-Rajur Liivak ● Juhan Luiga ● Addold Mossin ● Jaan Org ● Hugo Raudsepp ● Ants Selmet ● Järvo Tandre ● Toomas Tondu ● Lauris Toomet ● Hengo Tulnola ● Enn Uibo ● Kustas Utuste ● Ado Vedro ● Henrik Visnapuu 4. USU PÕHIMÕTTED
MAAILMA USUNDID - Soome ugri rahvausundid Marju Kõivpuu Soome- ugrilased · Soome ugri keeli kõnelevad rahvad · Soome ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad, mokad, marilased, udmurdid, komid · Lugemist : Juhan Luiga, Soome sugu usk. Eesti kirjandus, nr.11 1916, nr.1-2 1918, nr.7 1918-1919. Näitab kuidas on suhtumine soome-ugri rahvastesse muutunud. · Palju põhineb sellest, milline on loodus nende ümber ning kuidas suhtestuda sellega. · Venemaa ja õigeusk on palju mõjutanud. · Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90% · Kõik soomeugrilased ei ola enam oma põlistel asualadel. 20
Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" "Teataja" rahvuslikult meelestatud haritlased haritlased A. Kitzberg E. Vilde K. A. Hindrey A. H. Tammsaare J. Luiga Jaan Teemant esikohal rahvusluse aade (=idee) põhirõhk majanduslikul ja poliitilisel Vastuolud nii venelaste kui võitlusel baltisakslastega. Tunnistati klassivastuolusid. Rõhutati rahvuse ühtsust, eitati Otsiti sidet Vene demokraatlike klassivastuolusid. Venemaast taheti teha jõududega. parlamentaarset monarhiat. Hoiduti otseselt poliitikasse sekkumast.
tähenduses), kes oli reeglina ka väljaandja. Elulugusid uurides ilmneb, et juba Sakala ilmumisest alates on toimetustes ametis tegelikud ehk tegevtoimetajad. Ülejäänud abilisi nimetati toimetuse liikmeteks. Üldreeglina pidid aga kõik väljaande käekäigu eest universaalselt head seisma. Kirjeldusi vaadeldava ajastu toimetustest Sama A. Pallase artiklis "Ajalehe kirjutajast ajakirjanikuks". Esimesi tööjaotuse ilminguid Eestis kirjeldas G. E. Luiga aastast 1890 (jutt on Olevikust): "Toimetuse töö oli Liivi õlal, see minusse ei puutunud; kontori üle valitses Sööt, seal ei olnud mul tegemist; pidin olema kodus kõige tegevuse ja talituse, trükikoja ja tähevabriku, köitmiskoja ja lehesaatmise juhataja ning raamatupidaja kõik asjad, millest mul ei olnud aimu..." (Luiga 1930, 53). Matthias Johann Eisen oli lõpetanud ülikoolis just usuteaduskonna, kui K. A.
· "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005)
Runneli esseed on kirjanduskesksed. Arvustustes lähtub ta autori poeetikast, jõudes sedakaudu tekstis avalduva vaimse isikuni; on tõlgendanud väga erinevate kirjanike loomingut (J. Kross, J. Viiding, V. Luik, P. Haavaoks, V. Beekman, M. Traat, P. Kuusberg, M. Vallisoo jt). Runneli publitsistlike tööde koondkogu “Jooksu pealt suudeldud” (1998) on mõttetiheduse ja omapäraste vaatenurkade poolest eesti mõttekultuuri väljapaistev teos. “Eesti mõtteloo” sarjale on koostanud J. Luiga artiklikogud “Mäss ja meelehaigus” ning “Hingejõu ilmed” (1995), U. Masingu “Pessimismi põhjendus” (1995) jpt. Runnel on koos M. Kõivuga kirjutanud lugemisdraama “Küüni täitmine” (raamatuna 1998). Runneli luulet on tõlgitud poola, soome, ungari, läti, hispaania, itaalia, vene, kasahhi, gruusia, moldova, bulgaaria jt keeltesse.
· "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise
5 kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1904 ilmus Junan Liivi ,,Kirjatööde kogu", mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu ,,Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest". Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale
Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus
Lood lastele 1885-88. Liigiline väljaarenemine 20. sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga. Ansomardi Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud 1901; Lastejutud 1911. Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921, Vikerkaar, Noorusmaa jpt
Tallinn University Alina Leopard Correlation between brand longevity and the diffusion of innovations theory An analysis Lecturer : Karin Luiga Tallinn 2017 Introduction In developing environments (i.e. countries) the diffusion – aka adoption – of innovations takes always longer. This is for the reason that ’ignorance is the worst judge’ – as my partner loves to say. When people are not that highly educated or developed in critical and objective thinking, they find hard to take in new information.
Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus
riigipiiridega. See seab ohtu meie rahvusliku julgeoleku, sest teeb piirilepingu sõlmimise raskeks. Viiendaks, rahvuslust õõnestavad ka need, kes samastavad rahvusluse põllumajandusega. Hoiak, et "ainult maal on veel ausust jne", mõistab eestluse igavesti reservaati kuuluma. Usun, et Igor Gräzinil on õigus, kui ta eestlust seob rohkem väikekodanlase kui talupidajaga. Seda tegi õigupoolest juba Juhan Luiga. Niisiis ma ei arva, et eestlus ja moraal, eestlus ja inimõigused, eestlus ja inimväärikus peaksid paratamatult vastuolus olema. Paraku on lihtsalt juhtunud nii, et mõni meil käibiv eestluse versioon seda on, ja oleks väga kurb, kui kogu rahvuslust hakatakski just nende versioonidega samastama. Et eestlus edaspidigi millegi järgimisväärsena paistaks, tuleb see aga lahus hoida muulaste vaenajaist, elitistidest, sõnavabaduse piirajaist, agraarromantikuist ja sõjaväelisest jõhkrusest
Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus klubi "Sport" liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja hooldajana. (Peagi siirdus Kristjan tööle raualattu "Venn. Popov ja Poeg".) Novembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta jälle Luigale ja Viikmäele, kuid võitis Arnold Luhaäärt ja Aleksander Kõllot ning teenis esimese medali: pronksi. 1931. aasta Märtsis Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses võitis Trossmann Kõllo, Luiga ja Eduard Männiku, kuid sai Arnold Luhaäärelt seljakaotuse ning jäi kolmandaks. Selgus, et see oli kokkuleppekaotus, et Luhaäär tuleks Eesti meistriks ja sõidaks EM-ile Prahasse. Karistuseks saadeti sinna hoopis Viikmäe, kes tuli neljandaks. See oli eelviimane kaotus, mille hilisem Palusalu eestlaselt sai. Eesti võitis oktoobris Riias Läti 5:2. Trossmann alistas Alberts Zvejnieksi. Trossmann tuli Eesti meistriks vabamaadluses. Eesti viigistas novembris Tallinnas Soomega 14:14
· "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) 10 · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu,
· "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005)
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKE ÕIGUSE INSTITUUTA KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL MÄLU STRUKTUUR Referaat õppeaines Sissejuhatus psühhologiasse Juhendaja: Iiris Luiga, PhD Tartu 2009 a Sissukord Sissejuhatus 1. Mälu liigid 2. Sissejuhatus Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud. Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada.
aukartust, vaid andis Wiera-aegset teatrimõtlemist edasi tões ja vaimus, üks ühele. Et tulemus publiku naerust kõverasse ajas, oli loogiline. Katri Aaslav-Tepandi ja Vaino Vahingu ,,Teatriromanss" ilmus raamatuna 2001 ja jõudis Estonia lavale 2004. Selle lavastuse järel võib juba üldistada: persoone, keda eesti teatri hälli juurest meenutada, polegi eriti palju: Menning, Jungholz, Wiera, Jaan Tõnisson, Konstantin Päts, Juhan Luiga, Paul Pinna, Theodor Altermann, Erna Villmer. Need kujud on muutunud millekski palju enamaks kui ainult nimed, need on legendid. ,,Libahundi needus" (ETV ja Shop of Dreams, 2005, rezissöör Rainer Sarnet, stsenaristid Ilmar Raag, Margus Kasterpalu, Rainer Sarnet) on eesti teatriloo ja -maagia kvintessents filmi kujul. Just selles on võimalik otseteed jälgida ajaloo suhtelisust ning teatrimüsteeriumi domineerimist teatri argipäeva üle. 1911. aasta
(Mälestusi, 1991, 7) Selle kõrvalt hakati talle tasahaaval tööd pakkuma ka Ülikoolis, kus ta 1996. aastal töötas juba loogika ja psühholoogia kateedri dotsendi ametikohal. Kui aga 1971. aastal ülikoolis avati eripedagoogika kateeder, sai Enn sinna dotsendi kohale ja seal töötas ta kuni enda elupäevade lõpuni. Enn koemets suri 1973. aastal 14. mai. 2.3 Eraelu 1937. a ta abiellus, õnnelikuks väljavalituks sai Aino Luiga. Nende abielust sündis ka kaks tütart, nende nimedeks said Mai- Mirjam ja Inger. Tüdrukutel oli vanusevahe neli aastat. Inger oli neist noorem ja seega ka pere pesamuna. 5 3 LOOMING Enn koemets on kirjutanud palju erinevaid artikleid ja kirjutisi. Ta on teinud seda nii eesti kui vene keeles. Tema kirjutised hakkasid ilmuma 1951. aastal ja ilmusid 1975. aastani, seega ka veel kaks aastat peale tema surma
Wipfel in das Licht der Historie ragen. Er dient dem groBen Leben nicht nur durch die Nahrung, die er dem Boden abgewinnt, sondern auch mit jenem andern Ertrag der Mutter Erde, seinem eigenen Blut, das aus den Dörfern jahrhundertelang in die höheren Stände strömt, dort ihre Form empfängt und ihr Leben aufrecht erhält“. Nii mujal. Meie — ja lätlaste — rahvusstruktuur on sellest normaalselt teravalt erinev. Julge unistaja ja originaalne sügav mõtleja J. Luiga tuli välja väitega, et meie vanal iseseisvusajal valitses sama rahvuslik tervik, olgugi tolleaegse üldise taseme kohaselt algelisel kujul: maa, aadliga (vanematega) eesotsas, ja linn, lääne kultuuri assimileerija. Seda on tõestanud uuem ajalooline uuring. Kuid ristirüütlid halvasid meie rahvusliku arengu. Eesti rahvas oli määratud hävimisele, — kui teda poleks päästnud Tannenbergi lahing (1410). Ometigi tuli leppida täie- liku varjusurmaga
avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus
teostes. Sellest tulenevalt on tema loomingu üldpilt küllaltki ebaühtlane, mis on nähtavasti ka takistanud selle laialdasemat levikut. Kõrvuti suurte ja monumentaalsete helitöödega, kus tajume tõelisele geeniusele omast jumalikku hingust, kohtame teisalt küllaltki tavapäraseid võtteid ning kulunud viisikäände. See vastuolu, hingeline lõhestatus avaldus ka Tobiase olemuses. Tabavalt on seda väljendanud J. Luiga: "Kogu Tobiase muusika näib akordi otsimine selle loomu ebakõlale, disharmooniale, mis alati ta hinge pingutas. Ta sisemus on ikka sellepärast helisemas nagu pinguli traadid külma tuule käes. Ta ülihellus teeb teda ülivastuvõtlikuks, tasakaalutuks, ebaobjektiivseks. Ta hingeline hellus tekitas temas suure, tihtigi liialdatud enesetunde. Ta võis väikese haavumise pärast kannatada ja käratseda, et haigeks jäi, võis aga ka kõrgilt arvustajast mööda minna." Ja ometi on R
Paide Ühisgümnaasium Heiti Talviku elu ja luule Referaat Koostajad: Keithy Roosmaa Sigrid-Kristiina Simson Tairi Tuisk 11.a Juhendaja: Anne Kivimäe Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1. Heiti Talviku elulugu..................................................................................4 2. Varasem looming ,,Palavik"........
õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused, välja arvatud sellised bioloogilised varad, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav (RTJ 7, 2011, §13). Varade esmane bilansis arvelevõtmine sõltub sellest, kas tegemist on bioloogilise vara soetamisega, täiendava bioloogilise vara tekkimisega taastootmise tulemusena või põllumajandusliku toodangu saamisega koristuse tulemusena. (Vainula, Luiga, Siling, Annus, Ever, Tenberg, Paide, 2012) 11 Näiteks Istikute kasvatamisega tegelev ettevõte ostis 10 000 istikut hinnaga 0,2 € tükk. Raamatupidamiskanne soetatud istikute arvelevõtmisel oli: D Bioloogilised varad (istikud) käibevarana (bilanss) K Pangakonto (bilanss) Taastootmisprotsessi tulemusena saadud bioloogiline vara ja koristuse tulemusena saadud
EESTI MAADLEJAD, KES ELUKUTSELISENA ON VÕITNUD SUURVÕISTLUSE Aleksander Aberg Georg Hackenschmidt ReinholdHeinrich Heuer Jaan Jaago Oskar Kaplur Georg Lurich Aleksander Schneider Gustav Vahar Karl Veimann EESTI MAADLEJAD, KES ON AMATÖÖRINA VÕITNUD SUURVÕISTLUSE MEDALI Kalju Liiva Georg Baumann August Englas Georg Hackenschmidt Oskar Kaplur Nikolai Karklin Martin Klein Johannes Kotkas Karl Kullisaar Albert Kusnets Osvald Käpp Rudolf Loo Olaf Luiga Voldemar Mägi Heiki Nabi Ago Neo Kristjan Palusalu Edgar Puusepp Eduard Pütsep Voldemar Roolaan Roman Steinberg 5 VÕISTLUSTE SÜSTEEM Võistlused toimuvad otsese väljalangemise süsteemiga. Kõigepealt toimuvad kvalifikatsiooniringid, kus võistlejate arv saadakse sobivaks (4, 8, 16, 32, jne. ) osavõtjat. Londoni OMil näiteks 18 maadlejat paigutatakse
kutsusid seda ajalehte toimetaja Jaan Tõnissoni, kes polnud sellel hetkel üldse Eestis. Hiljem sai temast selle lehe omanik (ostis välja). Tõnissoni asumist Postimehe toimetajaks on peetud ka põlvkondade vaheldumiseks rahvuslikus liikumises, kuna tähtsale positsioonile astus mees nooremast põlvkonnast. Postimehele tegid kaastööd ka paljud teised mehed, nt. A.Kitzberg, K.-A. Hindrey, - kirjanikud, Peeter Põld tegeles haridusega, gümnaasiumi, ülikooliõpetaja, Juhan Luiga psühhiaatria haridusega. Nii Tõnisson kui ka Postimehe ringkond olid sügavalt nii venestamise kui ka saksastamise vastu ning nõudsid eeskätt emakeelset kooliharidust. Postimehe lugemiskond oli eeskätt Lõuna-Eestis, jõukam rahvas taluomanikud, jõukad linnakodanikud. Postimees ei pööranud tähelepanu vaesemale elanikkonna kihile. Sotsiaalsed vastuolud Eesti ühiskonnas jättis käsitlemata. Tõnisson oli vastu ka baltisakslaste tugevale positsioonile asjade korraldamises
põhjendustel, muuhulgas väideti, nagu oleks kolme lõviga vapp tuletatud ordumeister "Dreilöweni" nimest. Tehti palju kavandeid, millest kõige populaarsem oli Ado Vabbe kavand: punane kümneharuline täht sinisel kilbil. See kahest viisnurgast kokkupandud kujund sümboliseeris koidutähte ning pidi olema vastuvõetav kõigi maailmavaadete esindajatele. II Riigikogu võttis Riigivapi seaduse vastu 19. juunil 1925. Tammeoksad lisati suurele riigivapile Juhan Luiga ettepanekul Aastail 19251940 ja eksiilis kasutatud suur riigivapp Aastail 19251940 kasutatud riigipitser Eesti liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Kasutusel olid Eesti NSV vapp ja NSV Liidu vapp. Eesti Vabariigi vappi kasutati paguluses. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990 seadusega Riigilipu ja vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. Eesti Hümn
seitsesada aastat orjapõlve ning kui võimalus tekkis, siis ka taas üritada raiuda tee läbi võõrvõimu iseseisvusele ja vabadusele. Nüüd, elades Eesti Vabariigis, oleme saavutanud vabaduse ning sõltumatuse ehk on siingi oma teene Jüriöö ülestõusnute vaimude kihutustööl eestlaste südametes? KASUTATUD KIRJANDUS Arjakas, K. Laur, M. jt, ,,Eesti ajalugu", kirjastus ,,Koolibri", Tallinn, 1991 Luiga, J. ,,Eesti vabadusvõitlus 1343-1345", kirjastus ,,Olion, Tallinn, 2003 Sepp, H. Libe, J. jt, ,,Eesti rahva ajalugu 2", ümbertrükk, Tallinn, 1996 Tõnisson, E. ,,Linnamäed ja maalinnad", kirjastus ,,Eesti Raamat", Tallinn, 1966 Vahtre, S. Jüriöö", kirjastus ,,Eesti Raamat", Tallinn, 1980 Vahtre, S. ,,Muinasaja loojang Eestis", kirjastus ,,Olion", Tallinn, 1990 ,,Liivimaa vanem riimkroonika", tõlk. Eelmäe, U
Suurem osa toonastest arvustustest on jäänud üldajalehtede veergudele. Tehti ka esimesed eriajakirja-katsed. 190910 ilmus Tallinnas nädalaleht "Näitelava". Suhtumine hakkas kähku muutuma esimese iseseisvuse päevil. Teatrikriitika põhimõtteline hüpe kõrgemale nõudlikkusele ja professionaalsusele oli toimunud juba eelmises arengujärgus. Üsna kiiresti toimus kriitikas põlvkondade vahetus. Täiesti või peaaegu täiesti hülgasid teatriarvustuse Karl Menning, Juhan Luiga, K. A. Hindrey. Uuteks maitsemäärajateks tõusid juba perioodi algul Artur Adson, Rasmus Kangro-Pool. Voldemar Mettus, Hanno Kompus, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu. Kõige tähtsam väljaanne oli ajakiri "Teater", mis hakkas ilmuma nov-s 1934 peaaegu-kuukirjana 9 numbrit aastas, kolmekuulise vahepausiga suvel. Käsitlustes hinnati lühidust, kuid samas sai jätkuartiklina avaldada ka pikemaid kirjatöid. Teatriarvustusi ilmus ka ajalehtedes
Pärismaalaste omad kantsid etendasid veel teatavat osa. Kurelastel oli veel 1260-1267 palju kantsisid, mida ordul tuli suurte jõupingutustega vallata ning siis ära põletada (v. Riimikroonika). Selle aja sõjas saarlastega nimetab Riimikroonika (rida 6196 jj.) ,,hagen Carmele", tähendab arvatavasti küll Kaarma maalinna. 1343. a., peale Tallinna õnnetut lahingut, tegid harjulased (Hoeneke resp. Renner'i teatel) ,,twe hagen" ja saarlased ühe (Maapensaare resp. Maapersaare - Luiga, lk. 123). Et Kaarma ja Maapersaare on maalinnad, võib oletada, et ka ligemalt tähendamata harjulaste kindlustused olid vahest rutuliselt puukaitsega varustatud vanad maalinnad. 1345. a. rahulepingus kohustati saarlasi oma tugev Maapersaare kindlus maani maha lõhkuma (nüüdsetes Pamma metsades - Kooljamäed, Karja kihelkonnas). Säärasest nõudmisest ei ole varema aja kohta midagi kuulda. Sellest ajast peale ei ole Eesti kantsidel ega maalinnadel
avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal ilmus Liivi nimi jälle ajakirjandusse. Ta liikus Tartus ja Tallinnas. Avaldati mõned luuletused. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus
Volkswagen 44SSY 18262 DMITRI TSEREPANOV Elisa BMW 787SBI 9612 KARL-GUSTAV KALLASMAA EMT Ford 365NNO 15534 CARTEN ASSOCIATE EMT Ford 965PFX 12341 AIVAR VENNO Tele2 Toyota 119NBY 16852 LAURI KREEK EMT Honda 804FLX 1193 TEET VERDALE EMT Audi 658IHR 18909 KRISTA UUDLA Tele2 Volkswagen 988TJM 16585 SULEV LUIGA EMT BMW 116ASJ 3566 KARIN TÄLL EMT Ford 189RHL 12969 TIINA LIINAK Tele2 Toyota 258TNI 19132 KERT ALASOO EMT BMW 330QAS 5629 OLEV REI Tele2 Audi 446QON 8276 ROBERT LAUD Elisa BMW 644DYH 3500 VERK MANUIF Elisa Honda 959RAP 15022 TOOMAS URBLA EMT
"Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) 25 "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise
tegutses politsei järelevalve all) Hugo Treffneri Eragümnaasium hariduse saamine eesti Eesti ühiskond sajandivahetusel Aleksander III suri 1894 võimule sai Nikolai II venestamine nõrgenes. Rahvuslikus liikumises tõus. J. Tõnisson (1868?) hariduselt jurist. 1896 Postimees; toimetaja. Uue põlvkonna tegevusse astumine rahvuslikus liikumises. Palju haritlasi, kes kaasa aitasid: A. Kitzberg, K. A. Hindrey (kirjanik), P. Põld, J. Luiga (psühhiaater). Astuti välja baltisakslaste poliitilise ülemvõimu vastu. 1902 Tõnissonist sai Tartu linnavolikogu liige, opositsiooni juht. Tähtsustas eesti keelt ja kultuuri. Majandusele ja ühiskonnale eriti tähelepanu ei pööratud. K. Päts (18741956) 1901(o5) Teataja Tallinna radikaalid (Vilde, Tammsaare, Veski). Suur tähelepanu majandusele. Sotsialistid sotsiaaldemokraadid. Sotsiaalne võrdsus. Suits, Tuglas, 1905
advokatuuri vara valitsemine; Advokatuuri organid on: Üldkogu – advokatuuri kõrgeim organ, kuhu kuuluvad kõik liikmed, hääleõiguslikud on vandeadvokaadid. Juhatus – advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan valitakse kolmeks aastaks liikmete seast ja on vähemalt seitsme liikmeline. Esimees – esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes, kuulub juhatusse, korraldab juhatuse tööd ja juhatab istungeid. Sten Luiga Revisjonikomisjon – kontrollib advokatuuri majandustegevust, valitakse vandeadvokaatide seast vähemalt kolmeliikmelisena neljaks aastaks. Aukohus – arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju, moodustatakse seitsmeliikmelisena neljaks aastaks. Kutsesobivuskomisjon – moodustatakse üheteistliikmelisena viieks aastaks,
· teise astme jumalad, deemonid, nümfid: mere- ja jõejumalad (Näk), metsa- ja mäejumalad, puunümfid (Lempo, lendaw rabbandus, Tont ehk weddaja, Hal6a), maavaimud (Ma-allused) · hiiud, kangelased ja muinasjutulised kuningad: kallewe-poeg, Kalewa, Soini · [+ müütilised loomad] (Metste 2014: 25-27) 22. Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. Põhimõtted sõnastati 1920-1930.aastatel Algatajaks Juhan Luiga, hilisemad ideoloogid Kustas Utuste ja Marta Lepp-Utuste Ülesandeks peeti kaasa aitamist eesti rahva vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele, selle uutele alustele viimine Kujundati välja uued taarausuliste rituaalid ja traditsioonid, arusaam, et vana usundit pole võimalik taastada Tegutsesid alates 1920.aastate keskpaigast, usuühing Hiis 1932 Tunnistatakse ainult 1 jumalat, Taarat o Taara pole määratav ega kujutatav
ägedama järgu, lahkus mõne kuu pärast rahunenuna, kuid parandamatu haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus
Pole olemas midagi sellist nagu Eesti filosoofia, mis pmst kirjeldaks Eesti olemist, sellel maal olemise kogemust. Liiv räägib Eesti tumedamast poolest, käsitleb eestlane oleku traagilist poolt. Mets on üks Liivi luule keskseid kujundeid. Ka tumedus ja fataalsus mingite protsesside kestmine on Liivi luules selgelt eristatav, välja tulev. Ehk seetõttu on teda väga palju kasutatud laulusõnades. Tunnetame, et Liiv ütleb selle olemuse kohta midagi väga täpselt. Liivi hullus Juhal Luiga kohtub 1918 a esimest korda. Hulluks minek toimub 1890 a keskel hakkab kõik pihta. Kirjeldus. Habemes, suitsetas. Liiv andub teadvuseta intuitsioonile. Keskne on intuitiivsus. Seda ei häiri varasem teadmine või kuidas mingi asi varem on teadvustatud. Väga ülitundlik ja härdameelne poeet. Seda varjab ta skepsisega või irooniaga. Noor Eesti kannab Liivi eest hoolt, teevad mingi korjanduse vms. 26. E. Enno luule põhikujundid ja teemad Ernst Enno (1875-1934)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
