Miks inimesed sooritavad kuritegusid? Kuritegevus on tänapäeval suur probleem. Inimesed panevad toime kuritegusid väga erinevatel põhjustel, kõige suuremaks ajendiks on raha. Ükski inimene pole sündinud kurjategijaks, nad kasvavad selleks ühiskonna süül. Lisaks ühiskonnale peituvad põhjused ka endas, kuid võib öelda, et ühiskond tekitabki inimeses endas probleeme. Kõik saab alguse lapsepõlvest. Õnnelikud lapsed saavad kasvada oma vanemate kõrval, vähem õnnelikud kasvavad üles lastekodus. Vanemad on oma lastele eeskujuks, sellepärast on hea kodune kasvatus väga tähtis
Crime & Punishment The fight between good and evil is as old as the humankind itself. Even in society there are always black sheep and these people are called 'criminals'. Although we are part of the EU and tend to be as humane as possible, we have to deal with the problem of growing numbers of people admitted to penitentiaries. One in all we have to dwelve into the mind of a criminal and find out what makes a felon tick. What forces an individual to commit crimes against others? Are we too humane and lenient? When looking for the reasons why people commit crimes I can only say what I believe to be sure of, and it is that individuals go against laws because they choose so, as criminal behaviour is a matter of choice. Today, there are many excuses cloaked as reasons for criminal behaviour. The misguided nature of these assertions has a serious impact upon crime control strategies. The classical approach h...
Olen veendumusel, et seksuaalse iseloomuga kuriteod on kuritegude seas ühed hullemad. See on ka üks põhjusi, mis otsustasin kriminoloogia referaadi teemaks võtta seksuaalsed kuriteod ja neid natukene lähemalt uurida. Ühtlasi paigutan endale selle referaadi koostamisega ka kaks suuremat eesmärki: üritan välja selgitada statistika abil, kui suur on Eestis seksuaalsete kuritegude tase ning mida tehakse Eestis ennetamaks seksuaalse iseloomuga kuritegusid. Toetudes statistikale ja tehtud kohtuotsustele püüan jõuda ka järeldusele, kas seksuaalse iseloomuga kuriteod on kasvava või kahaneva iseloomuga. Olen arvamusel, et Eestis kajastatakse vägistamisi ja vägistamiskatseid meedias üliharva. Need millegipärast kas vaikitakse maha või mingi muul põhjusel neist ei räägita avalikult. Ei ole loodud ei tugigruppe ohvritele ega ole ka eriti uurimustöid sel alal teostatud. Statistika on kuidagi ebamäärane ja paljuski lünklik.
demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei ole veel tõeliselt hakatud tegema lõpparvet nõukogude võimu perioodiga. President Jeltsin alustas sellega: avati arhiive, tunnistati kuritegusid kuni Soome Talvesõjani välja. Nüüd on aga taas arhiivide kasutust piiratud, käib aktiivne diskussioon nõukogudeaegse salapolitsei asutaja ausamba taastamisest endisel kohal Moskva südalinnas ning igatsetakse taga kaotatud nõukogude suurimpeeriumi aegu. Riigis toimuvat mätsitakse koguaeg kinni ning tavakodanikul jääbki teadmata, mis tegelikult toimub. Valimistulemusi võltsitakse. Hea näide on sellest viimsed valimised, kus valimistulemuste protsen oli 100 asemel 140.
PEATEGELASED: Apteeker Melchior Wakenstede Rataskaevu tänava apteegi omanik, isehakanud detektiiv, keda ajendas kuritegusid lahendama ja mõrvareid jahtima väidetavalt mure kodulinna turvalisuse pärast, kuid kes linnaelanike arvates oli lihtsalt selline mees, kes ei saanud enne rahu kui mõistatus oli lahendatud. Tema unistuseks ja eesmärgiks oli kunagi nii jõukaks saada, et raad nõustuks ta raeapteekriks kinnitama. Tema seniste teenete eest linna turvalisuse eest hoolitsemisel oli talle juba omistatud linna tunnismehe aunimetus ning ta oli andnud kohtufoogti abilise truudusevande
Enne surmanuhtluse sooritamist käib väga põhjalik uurimine kuidas juhtus, miks juhtus ja kes süüdi on ning kui inimene lõpuks osutubki süüdlaseks siis võib ta ennem surmanuhtlust oodata aastaid kuni on põhjalik uurimine lõppenud. Surmanuhtluse vastu olevad argumendid: Vangide ülalpidamine on suur kulutis vaestele riikidele. Surmanuhtlus peaks hirmutama kurjategijaid kui ometi mitte. Surmanuhtlus võtab võimaluse sooritada uusi kuritegusid. Kui surmanuhtlus on täide viidud ja on selgunud uued asjaolud ning hukatu ei osutu süüdlaseks ei saa ülekohut enam heastada. Surmanuhtluse poolt olevad argumendid: Kurjategijale tuleb anda võimalus meeleparanduseks, et ta saaks aru kui valesti ta on käitunud ja võtab antud võimalusest tõepoolest maksimumi ja parandab ennast ja ei soorita enam raskeid kuritegusid. Inimesel pole õigus otsustada teise elu või surma üle. Kas eestis võiks kehtestada surmanuhtluse
Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, mauism. Kõigis ilmneb juhikultus, indiviidi täielik allutamine kollektiivile ehk valitseva võimuorganisatsiooni tahtele, vabaduse piiramine või puudumine ja ühiskondlik sallimatus 5. Millist vägivalda võib nimetada inimsusevastseks kuriteoks? (Too välja tunnused) Mõrvamine, rüüstamine, küüditamine, hävitamine jne 6. Kas tänapäeval on olemas vägivaldseid ideoloogiaid ja riike, millised panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid? Too näiteid. Jah, on küll selliseid riike ja ideoloogiaid. ISIS, Boko Haram, Süüria Vabariik, Põhja-Korea, Jugoslaavi lagunemine ja Bosnia ja Kosovo veresaunad, jne. 7. Miks sooritavad totalitaarsed reziimid korda inimsusevastaseid kuritegusid? Nad üritavad selle kaudu kättemaksta ehk õiglust jalule seada, soovivad kontrolli, näitavad inimestele, kes neid juhib. 8. Kes vastutavad inimsusevastaste kuritegude eest? Inimesed, kes on pannud toime need kuriteod.
Kuritegu ja karistus Igal päevl pannakse toime erinevaid kuritegusid üle kogu maailma. Mõned mõrvad, mõni vägistamine, loendamatud vargused, kallaletungid ja teised alatused. Laiaulatuslik kuritegevus ja kriminaalne maailm mõjutavad inimeste igapäevaelu ja tegemisi. Igaüks võib olla järgmine kuriteo ohver ning keegi pole võimaliku kuriteo ohvriks langemise eest kaitstud. Me oleme harjunud, et kuritöö saab oma karistuse. Kuid kas kuritegu ja karistus on seotud? Kas neid esineb ka ilma teineteiseta?
kandmine, siis ei ole kuritegu ainult ohvri ja kurjategija omavaheline asi, vaid midagi sellist, millele peab vajalikuks reageerida ka riik. Teame, et toimepandud teod, toimepanijad ja ka põhjused on väga erinevad. Kuid kõiki teo toime pannud isikuid ühendab see, et nad on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kohus on määranud neile karistused. Valisin selle teema, kuna mind huvitab kuritegude uurimise ja lahendamise moment. Koostades referaati sain teada, kui palju erinevaid liike kuritegusid üldse on, kui erinevad on isikute motiivid kuritegusid sooritades ja kui palju on siiski kuritegevus meie väikeses Eestis kasvanud ja nii öelda arenenud. Kuritegude sooritamise statistilised näitajad ei ole sugugi positiivsed, kuid ka kuritegude lahendamiseks vajalikud võtted ja suunad arenevad, kuid nagu igal alal, on ka siin arenguruumi. 3 KURITEGUDE TÜÜBID Kuritegu on raske seaduserikkumine
eluaegsete vangide all neid kinnipeetavaid, kellele on niisugune karistus määratud tapmise/tapmiste eest) Mina ei annaks eluaegsetele vangidele võimalust vanglast lahkuda enne surma. (armupalumine presidendilt, lühiajalised väljasõidud, tingimisi vangistuse saamine.) Niisuguseid vange laseksin kinnipidamisasutusest välja vaid tööle ma paneksin vangid sunnitööle. Nad peaksid oma ülalpidamise maksumaksja kulul millegi kasulikuga välja teenima ning millegagi ka oma toimepandud kuritegusid heastama. (Ohvreid see küll kahjuks tagasi ei too, aga midagi siiski ühiskonna heaks.) Juhul kui kinnipeetavad siiski vabastatakse vangalst enne nende karistuse tähtaja lõppu olenemata siis põhjusest, siis mina looksin avaliku toimiku nende isikute nimedest, kes on toime pannud raskeid kuritegusid. Siis on nende vabanemise järel igal ühel (näiteks võimalikul tulevasel tööandjal) võimalik teada saada rohkem selle isiku tausta kohta. Seejärel
Kuritegevuse mõju inimesele ja ühiskonnale. Piiblilugudes on seik, kus Aadama ja Eeva poeg Kain tappab kadedusest oma venna Aabeli.Jahve pagendas Kaini selle teo eest ning lõpuks ta ka sureb läbi õnnetuse.See näitab , et kuritegevus on levinud juba iidamast-aadamast.Kuidas tänapäeval inimesed kuritegusid tõlgendavad ja millised on tagajärjed? Iga inimene on ainulaadne isiksus.Samamoodi on tal ka vajadused, mille rahuldamiseks teeb inimene tööd.Toit, elupaik, riided, raha, haridus-kõigel sellel on oluline roll, et inimene saaks edukalt elatud ja täita oma unistusi.Selle nimel on inimesed võimelised tegema kõike, isegi tapma, varastama, petma ja röövima.Nende ajendiks on tavaliselt soov kiiresti rikastuda ja näha
Selleks, et saaks rääkida kuriteost, peab teo toimepanija olema süüdi nii oma tegevuse kui ka oma tahtluse poolest. Ainsaks erandiks on mittesüüline vastutus, mille puhul võib isik olla süüdi ka siis, kui ta ei tahtnud midagi halba. Koos teiste tunnustega moodustub igal konkreetsel juhul kuriteo koosseis. Kuriteo koosseisu koos süü küsimuse selgitamisega teeb kindlaks pädev kohus. 2.1. Tapmine Üks kõige julmemaid kuritegusid on tapmine. Suure tapmiste arvu seletamiseks Ameerika Ühendriikides on põhjustena välja pakutud rassikonflikti, töölisliikumist ja Lääne asustamist ümbritsevat tugevat vägivallatraditsiooni. Kuid teistes sarnase ajalooga riikides, nagu Austraalias, Kanadas ja Uus Meremaal, on tapmisi palju vähem. Mõned kriminoloogid väidavad, et tapmismäära saaks vähendada relvamüügi piiramisega. 1987.aastal kasutati 59% mõrvade juures USAs relva, kõige sagedamini kerget tulirelva.
ülddeklaratsiooni esimeses artiklis. Inimese loomulikke õigusi elule, vabadusele, võrdsusele, inimväärikusele, isikupuutumatusele, perekonnale, arengule – neid ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud. Need õigused on inimesele loomupärased, ning seetõttu ei saa ka keegi neid õigusi inimeselt ära võtta ja piirata. Kui vaadata ajalugu ja tänapäeva, siis on kindlasti inimsusevastaseid kuritegusid vähem – pole küüditamist ja holokausti. Kuid siiski on neid kuritegusid liiga palju, on palju vägistamisi, sõdu, inimeste tagakiusamist mingil põhjusel või siis lihsalt vägivald laste vastu.
Põhjuseks oli eelkõige tema isa, kes perepeana ei tulnud toime oma kohustustega ning uputas muresid viinaklaasi. Seega ta pooldas ausat, valedeta eluviisi, mis ei läinud vastavusse Raskolnikovi omaga. Teose peategelasel oli oma teooria, kuidas ta lahterdas inimesed kahte tulpa: harilikud ja haruldased. Ta oli sügavalt veendunud, et haruldastel on suuremad eelised võrreldes harilikega sooritada kuritegusid ning astuda üle seadustest. Kuritegusid toime pannes näitavad nad oma suursugusust ja võimekust kõrvaldada nende jaoks tühised inimelud siit ühiskonnast. Kui Sonja teada sai Raskolnikovi kuriteost, suhtus ta sellesse külma närviga, kuigi see läks vastuollu tema põhimõtetega ning ta õhutas meest oma kuritegu üles tunnistama. Märkimisväärne on see, et üks tapetutest oli tema sõbranna, aga sellest hoolimata jäi ta kurjategija kõrvale tema moraalseks toeks.
kujundamine. Uus kohtusüsteem püsis isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Kõige kõrgem kohtuorgan oli mõlemas kubermangus Rootsi kuningas. Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid. Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud. Nendes arutati talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kubermang, mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa). Liivimaa kubermang võttis enda alla kogu praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle tähtsamaks linnaks sai Riia
Sakslased kaotasid üle 4 miljoni sõjaväelase ning umbes 3,4 miljonit tsiviilisikut. Kuid protsendiliselt olid kõige suuremad kaotused Poolal kes kaotas ligi 20% oma elanikkonnast, ehk umbes 6 miljonit tsiviilisikut. Inimkaotused nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute hulgas olid LääneEuroopaga võrreldes suuremad IdaEuroopas. Erinevalt teistest sõdadest mis ajaloos on olnud, on Teises Maailmasõjas toime pandud väga palju inimsusevastaseid kuritegusid. Järgmised sõjakuriteod on toime pandud Nõukogude Liidu poolt. Kui Teise Maailmasõja algul oli NSV Liit ja Saksamaa Poola vallutanud oli punavägede vangi langenud umbes 250.000 poola sõdurit ja ohvitseri. Algselt pani Stalin nad maanteid ehitama ja hiljem rauamaagi ning lubjakaevandustesse, kus neid kasutati kõige raskematel töödel. Kui Poola oli valltutaud sai NKVD ülisalajase käsu, mille kohaselt tuli teha vastased täiesti kahjutuks. Selle
jagas Eesti kaheks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa kubermang, sellisena jagatuks jäid nad isegi peale Rootsi aja lõppu. Ajal, mil Eesti kuulus Rootsi riigile loodi tugev kohtusüsteem, mis jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Kohaliku korra eest seisid Põhja-Eestis adrakohtud ning Lõuna-Eestis sillakohtud, kelle eesotsa mõisnike seast kohtunik valiti. Nende kohustuseks oli põgenenud talupoegade otsimine ja mõisa tagasisaatmine. Samuti uurisid kohtunikud väiksemaid kuritegusid ning määrasid karistusi. Maakondades loodi Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, nende vaadata jäid talupoegade ja mitteaadlike süüasjad. Kõrgeimaks kohtuks oli Põhja-Eestis Eestimaa Ülemmaakohus, Lõuna Eestis Liivimaa Õuekohus. Neis arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Rootsi riik pani suurt rõhku haridusele. Talupoegade tarbeks seati sisse rahvakoolide süsteem. 1655. Aastal võeti vastu otsus, et igas kihelkonnas peab olema koolmeister. Nõuti
sest ehk see hoiaks inimesi tagasi. Samas kui perekonnaliige tundub olevat vägivaldne, tuleb sellest rääkida ja midagi ette võtta. Peres ei tohiks kumbki vanematest tarvitada palju alkoholi, sest alkoholi joobes inimesed on pahatihti teistsugused, kui adekvaatses olekus. Veel üheks väga suureks probleemiks on sõltuvus. Nendeks on narkomaania ja alkohol, mis on tuntud mõnuained. Kui inimesed on joobes või narkootikumide mõju all, pannakse toime palju kuritegusid. Esimesed alkohoolsed joogid ja narkootikumid proovitakse noores eas. See tuleneb sõpradest, eeskujudest, propageerivatest filmidest ja lauludest. Hetkel on alkoholi tarbimine noorte hulgas popim, kui narkootikumid, sest alkohol on odavam ja kergemini kättesaadav. Kõige rohkem tarbivad alkoholi 1316 aastased, kes saavad jooke oma täiskasvanust tuttavate kaudu kätte. Alkoholi tarbitakse suures hulgas igas vanuses inimeste seas
õiguste laiendamine, nimelt erivahendite kasutamise lihtsustamist. Mis viisil seda täpsemalt teha, seda peab kaalutlema ning otsustama, kuidas see oleks võimalik, et mitte tekitada arvamust, et elame politseiriigis. Kindlasti ei meeldiks see innovatsioon ühiskonna halvema poole esindajatele, kuid nendele, kes on seadusekuulekad ning auväärsed ühiskonnategelased, ei tuleks midagi karta. STATISTIKA ANDMED Võrreldes statistikat , näiteks kui palju I astme kuritegusid oli toime pandud Eestis aastal 2003, siis on see arv, arvestades Eesti väikse territooriumiga, kohutavalt suur – 3639, see teeb umbes 9 kuritegu päevas. Sama liiki kuritegusid oli aastal 2013 – 1841. Arv on poole võrra väiksem. Mis puudutab ühte kõige tõsisemaid kuritegusid – tapmine, See on võrreldes aastaga 2003 , kui oli registeeritud 147 tapmist, aastaks 2013 vähenenud peaaegu kolmekordselt – 50. See näitab seda,
eesmärkidel; sõjavangide või merd sõitvate isikute mõrvamine või jõhker kohtlemine; pantvangide tapmine; avaliku või eraomandi rüüstamine; linnade, alevite ja külade meelevaldne purustamine või ilma sõjalise vajaduseta laastamine. Näiteks toon taas eelmisel aastal toimunud Vene-Gruusia konflikti. Seal koheldi jõhkralt ja mõrvati Gruusia tsiviilelanikke. Võrreldes möödunud sajandiga on pannakse toime vähem inimsusevastaseid kuritegusid, näiteks pole küüditamist ja holokausti, kuid siiski on kuritegusid liiga palju ja näha ei ole muutusi paremuse poole.
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus
Õiguskantsler on KarS § 872 põhiseaduslikkusele vastavuse osas nõus Riigikogu Põhiseaduskomisjoni seisukohaga leides, et see säte ei ole vastuolus PS § 20 punktiga 1 ja PS §-dega 11 ja 14 (st, et ei ole rikutud proportsionaalsuse ja legitiimsuse põhimõtet). Vastuseks komisjoni arvamusele leidis õiguskantsler, et Harju Maakohtu taotlus on lubatav. Karistusjärgse kinnipidamise kohaldamine on õigsukantsleri seisukohalt legitiimne korduvalt raskeid tahtlikke kuritegusid toimepannud isikute suhtes, et seeläbi kaitsta potentsiaalsete ohvrite elu ja tervist ning vältida korduvkuritegevust. Kahjuks ei ole võimalik erandlikel juhtudel tagada korduvalt raskeid kuritegusid toime pannud isikute ohutust ühiskonnale (inimeste elule ja tervisele) sama efektiivselt muude abinõudega, kui seda on isikult vabaduse võtmine. Asjaolu, mida riik peab PS § 14 tuleneva kohustuse täitmisel
elupõletajad. Karlil ja Marksil on kaks aastat olnud igal reedel joomingud. Mehed on surm kindlad, et kunagi saavad nad kindlasti rikkaks. Karlil on ka rikas naine nimega Aive Simson, keda Karl ei salli ning seetõttu kutsus Karl teda Simsoniks. Karl on ka korduvalt oma naist petnud erinevate naistega ja ka oma naise peal tarvitanud füüsilist vägivalda. Sõbrad on endast suhteliselt heal arvamusel. Mehed käivad ka rootsis tööl ning pettusi tegemas. Pärast rootsis tehtud kuritegusid otsustavad mehed mineviku unustada ja ennast muuta ning asutada oma äri. Lõpuks mõistab Karl kui hea naine tal on ning hakkab naist kutsuma eesnime pidi. Teos on kindlasti väga inspireeriv ja paneb inimesi edasi pürgima ning rohkem hindama seda mis neil olemas on. Soovitansoojalt seda raamatut lugeda kuna see räägib igapäeva elu probleemidest.
Peab olema Islami riigis viibimiseks riigivõimude luba, mille tagatakse põhiõiguste kaitse. Üldiselt on tegu vaenuliku riigi (sõja konflikt) mittemuhamedlased. 22 21 R. Peters, lk 47. 22 Ib. 9 4 Kuriteod ja sanktsioonid islami õiguses Selles peatükis tutvustab autor islami karistusõiguse kuritegude klassifikatsiooni ja annab igast kuriteoliigist täpsema ülevaate. Islami karistusõiguse klassifitseeritakse kuritegusid üldiselt Van den Bergi klassifikatsiooni kohaselt: Huddud (usu põhimõtted) – selgitavad ja määravad karistused Jumala vastastele kuritegudele, tugineb Koraanile; Kisas – selgitavad ja määravad karistuse füüsisliselt elu või tervise vastu toimepandud kuritegudele (mõrv); Ta'azir – pole selgitatud Koraanis, loodud preventatiivsel eesmärgil, võivad ajas muutuda, tuginevad kohtunike (qadi) hinnangul.23
Rooma keiser Nero Keiser Nero valitses aastatel 54-68 pKr. Just Nero olevat olnud eriti julm ning teinud palju kuritegusid. Ta oli käskinud mürgitada oma poolvenna ja seejärel käskis tappa ka oma enda ema kuid ema mõrv jäi keisri hinge piinama.Ta ei lasknud ennast sellest häirida ja lasi sellegi poolest tappa veel palju inimesi ja isegi pereliikmeid. Lisaks kuridegudele oli Nero väga suur kultuuri- ja spordihuviline. Ta käis tihti teatris ja võttis ka ise osa paljudest näitemängudest. Talle meeldis väga rahva ees esineda. Ta võttis osa erinevatest laulu-, pillimängu- ja
väljapressimine ning muud isiku elu, füüsilise puutumatuse või vabaduse vastased vägivallateod või isikute kollektiivsesse ohtu seadmine. Ühtlasi oli vaja vastuseks erinevatele liikmesriike ähvardavatele ohtudele ühist lähenemisviisi kuritegelike ühenduste tegevusele. Ühismeetme tähenduses on kuritegelik ühendus teatud ajavahemiku jooksul toimiv struktuuriline ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult, panemaks toime kuritegusid mille, eest on ette nähtud vähemalt nelja aasta pikkuse maksimummääraga vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede või sellest rangem karistus, kusjuures need kuriteod on eesmärgiks omaette või materiaalse kasu saamise vahendiks ning kahjustavad vajaduse korral ametivõimude tegevust. (Join Action of 21 December 1998. Art 1.). Eesti karistusseadustik §255 (1) defineerib kuritegelikku ühendust kui kolmest või enamast
- ta kuulis, et raskolnikovil hakkas halb kui jaoskonnas lizaveta ja ta e surma rgiti. samuti raskolnikovi huvitav artikkel, mis rkis teooriat sellest kuidas mnel inimesel on igust kedagi tappa. Veel jlgis ta raskolnikovi kitumist. kuuleb et keegi kis tapetu korteris uuesti vere kohta ksimas. 6.Selgita lyhidalt Raskolnikovi kirjutatud kuriteo ja kurjategijate teemalise artikli sisu. Milline oli Raskolnikovi teooria? - mndele inimestele, kes on teistest le on antud luba sooritada kuritegusid. nemad vivad astuda le piiri ja raskolnikov jagas inimesed kahte rhma-need kes visid ja lejnud lihtsalt vegeteerijad. ta ise tahtis teada kas ta ka kki kuulub nende hulka, kellel on lubatud. 7.mida heitis raskolnikov endale ette, kas kuriteo sooritamist voi midagi muud? 1)ta heitis hoopis seda ette, et ta sai aru, et ta siiski pole inimene kellel on kik lubatud ja ta ei erine teistest mitte karvavrdki. tal oli kahju, sest ta
Erinevalt sellele eelnenud kriitilisest realismist (näiteks Balzaci looming), mis teostes rõhutas inimese sotsiaalset olemust, asetasid naturalistid rõhu inimesele kui bioloogilisele olendile, kelle elus ja saatuses on enamik asju looduse poolt ette määratud. Sellega kaasnes inimese kehalise toimimise, haiguste ja muu sellise üksikasjalik kirjeldamine. Eesmärk ei olnud kujutamise ilu, üksnes tõepära. Sageli kujutati alatust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Peaesindajaid: prantsuse kirjanduses – Émile Zola (1840 – 1902), teoseid: „Thérèse Raquin“ 1867, „Eksperimentaalromaan“ 1879 – naturalismi manifest, „Nana“ 1880, „Söekaevurid“ 1887; ameerika kirjanduses – Theodore Dreiser (1871 – 1945), teoseid: „Õde Carrie“ 1900, „Jennie Gerhardt“ 1911, „Ameerika tragöödia“ 1925; eesti kirjanduses – Ernst Peterson-Särgava (1868 – 1958).
Igapäevaselt kohvis ja tees. Narkootikumide kahjulikkus Narkootikumid tekitavad sõltuvust. Kahjustavad hingamisteid. ( hasis, marihuaana, crack) Kurnatus ülienergilisuse tagajärg. (speed, amfetamiin, ecstacy) Hallutsinatsioonid, ebaadekvaatne käitumine. Siseelundite kahjustamine. ( heroiin, oopium) Palju muid kõrvalnähte. Probleemid narkootikumidega Hukkub sadu inimesi igal aastal ( eriti noori). Sõltuvus ei lase lõpetada kasutamist. Saadetakse korda kuritegusid, endale aru andmata. Narkoäri. HIV- viiruse levik. Keelud ei aita. Ravi on keeruline ja tihti ei aita. Kergesti kättesaadavad ja mõned ka odavad. Eestis levinum amfetamiin, fentanüül ja kanepitooted. Takistamiseks korraldatakse narkoreide. Ennetustööd koolides. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Alkaloid http://www.horisont.ee/node/118 http://www.hot.ee/pyhapaeva/narko/#2 http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=676 http://toidukeemia.weebly
(2009) Sari Kriminaalromaan vanast Tallinnast "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (2010 ja 2011) "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" (2010) "Apteeker Melchior ja timuka tütar" (2011) "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (2013) Indrek Hargla on öelnud, et on alati armastanud nii ajalugu kui kriminaalromaani ning ühel hetkel tundus mõistlik need kaks huviala ühendada. Ühendamise viljana hakkab peagi ilmuma kriminaalromaanide sari, milles kuritegusid lahendab 15. sajandi Tallinnas elanud apteeker Melchior. Peagi ilmus kriminaalromaanide sari, milles kuritegusid lahendab 15. sajandi Tallinnas elanud apteeker Melchior. Nagu autor ütleb, on keskaegses linnas „raske leida sobivamat inimest, kes asetada sündmuste keskpunkti. Apteegil oli tol ajal väga omapärane roll, sest apteek täitis mitut funktsiooni. Ühelt poolt oli tegu koloniaalkaupluse, teisalt kõrtsi ja kooskäimise kohaga.“ Ja sama omapärane oli ka
Kõige edukamalt viljeleti realismi Prantsusmaal, Venemaal ja Inglismaal. Olulisemateks zanriteks on novell, romaan ja jutustus. Prantsusmaa : Balzac, Flaubert, Voltaire Inglismaa: Dickens, Thakeray, Shaw, Galsworthy Venemaa : Tsehhov, Tolstoi NATURALISM · Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. · Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. · Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. · Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. · Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Kirjanikud : Zola, Dreiser, Eestis E. Vilde.
lahendamine langes rüütelkonna pealikku (Liivimaal maamarssali) õlule. Uued maanõunikud valiti enamastigi enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast. Kohtuvõim. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimati nim. kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikus Rahvastik. Kui 1629
· Püha Andrease rist · 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge · Kaitseväe eriteenete rist 2005 · Milton Friedmani auhind vabaduse edendamise eest 2006 Tema eesmärgid ja saavutused · Seadis sihiks teha kõik endast sõltuv, et kunagi enam ei korduks 19391940.aasta. · Aitas kaasa Eesti taasiseseisvumisele · Aitas viia Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse. · Ta on üritanud teadvustada maailmas kommunismi poolt korda saadetud kuritegusid ning taotleda kommunismi kui kuritegeliku ideoloogia hukkamõistu. · olnud nõustajaks poliitikuile ja demokraatlikele aktivistidele mitmetest riikidest (Gruusia, Jugoslaavia, Moldova, Ukraina, Mehhiko, Kuuba).
Tapjainstinkt S. E. Green Raamatus ,,Tapjainstinkt" tunneb vaikne ja tark 17-aastane tüdruk Lane kuidas tal on suur kirg kriminalistika vastu. Ta hoiab pidevalt silma peal erinevatel mõrvajuhtumitel ning tema ema töötab FBIs ja see võimaldab Lane'l kuritegevust lähemalt uurida. Tüdruk ei suuda mööda vaadata väärtegudest ja hakkab tegutsema omal käel, et maksta kätte neile, kes teistele haiget on teinud. Lõpuks ta teebki seda tema esimene ohver on sarivägistaja (teda kutsutakse nimega Nirk), kelle head advokaadid on teda veel vabaduses hoidnud. Lane jälitab teda ja kohub infot ning loomulikult valmistub rünnakuks. Ta tabab Nirgi otse teolt, piinab teda ja seejärel ulatab Nirgi äärepealt järgmisele ohvrile telefoni, et helistada politseisse. Iga aasta septembrikuus jahmatab kohalikke sarnase käekirjaga mõrv, mida uurivad Lane'i ema ja ka kasuisa. Mõrvar valib oma ohvriteks alati blondide juu...
Kas tapmine võib olla õigustatud? Iga kuriteo lahendamiseks on tähtsal kohal selle toime panemise motiiv. Samas on alust vaja ka kurjategijal endal, ent ükspuha kui veenev põhjus ka ei oleks, on see täiesti ühiskonnareeglite vastu ning andeksandmatu tegu. Üks põhjuseid, millepärast kuritegusid toime pannakse on endas rahulolu saamine või enda või teiste elu õnnelikumaks muutmine. Selline mõtteviis on väga naiivne ning vale, kuna mitte ainuski kuritegu ei jää karistuseta isegi mitte siis kui süüdlast ei mõisteta kohtuotsuse läbi süüdlaseks. Sel puhul oleks loogiline ja inimlik tunda suuri süümepiinu, mille kogemine võib olla mitmeid kordi raskemini läbi elatav, mis on võimeline mõjutama kogu elu palju
süüdistaja. Kaasistuja - vaatab et kõik oleks (Y). Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium. Välisjulgeolek - kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 - 27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure. (valvab riigisaladusi) Rahvas valib linna/valla volikogu, volikogu valib esimehe ja linnapea, linnapea moodustab valla/linna valitsuse. Valla/linna volikogu kinnitab ametisse linna/valla valitsuse. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) organiseerida ühistransporti. 5) korraldada koolide,
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Laste õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja –pornograafiat käsitlev fakultatiivprotokoll Ühiskonna õpetus Koostaja: Vivian Täht Klass: 12A Sissejuhatus Lapse õigusi käsitletavale protokollile, kirjutas Eesti alla 24.09.2003a Vastu võeti 02.06.2004a. On igasuguseid seaduseid, mis määravad lastekaitse eri riskide korral nt. Lastekaitse-sotsiaalhoolekande-perekonna seadused 16.10.2003a „Lapse õiguste tagamise strateegia“ Strateegial kolm osa: 1)põhivajaduste rahuldamise eesmärgid 2)laste erivajaduste rahuldamise eesmärkidele 3)lapse heaolu tagamine Laste müük Laste müük on mistahes tehing, mille käigus isik annab üle lapse teisele ...
kuid ta plaan luhtus. •Sõja vältel vahetas Stalin korduvalt välja armee juhtkonna, otsustades põhiliste strateegiliste küsimuste üle isiklikult. PÄRAST STALINI SURMA •...pani NLKP vastutuse Stalini kuritegude eest Stalinile endale, vabastades partei vastutusest. •Stalini järglased peasekretäri kohal kasutasid suure juhi kogemusi, et NSVL poliitikat muuta. •Üle maailma leidub rohkelt inimesi, kes peavad Stalini tegevust positiivseks ning õigustavad ta kuritegusid. 3 HUVITAVAT FAKTI STALINIST •Stalin suitsetas piipu ning armastas juua Gruusia veine. •Stalin oli eraelus lihtsa elustiiliga ja ta oli koonerdamiseni kokkuhoidlik. •Stalin ei lubanud kirjanikel tunda liigset huvi tema eluloo vastu. TÄNAME KUULAMAST!
töökoormust regiooniti. 2 3) Eri sotsiaalsete gruppide kuritegelik aktiivsus Huvi paku eri gruppide osakaal, kuritegelik aktiivsus (gruppide osakaal kurjategijate vs kahtlustatute suhtes). Eestis: eelkõige muulasest mehed vanuses 16-24. Need näitajad sõltuvad aga tugevalt hoiakust kuritegevuse suhte, politsei tööst. Vähe lahendatakse ju vargusi ja valgekraede kuritegusid. Millest õpik rääkis? Kuritegevuse teooriate eesmärgid: 1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid
Autor kasutas uuringu teostamiseks artiklite kogumise meetodit ning nende analüüsimist. Tekstis toetub ta väga paljudele uuringutele ning tuntud sotsioloogidele. Ta leidis 273 artiklit sugude ja kuritöö teemal. Ta kogus artiklid 25-st ajakirjast ning kahest igaastasest ülevaatest alates aastast 2011, mil Steffensmeier&Allan avaldasid nende uuringu ja kokkuvõtte. Ta grupeeris artiklid kõige levinumate lähenemisviiside, mis uurisid naisi ja kuritegusid ning kõige levinumate teemade alusel, mis ilmusid feminstide uuringutes kriminoloogias kuni selle ajani. Daly & Chesney-Lind on 1988. aastal fokusseerinud varajastes uuringutes naiste ja kuritegude kohta kaks põhilist joont – soo suhtarvu probleem, mis üritab selgitada probleemi sugude erinevates kuritegudes, ning üldistamise probleem, mis uurib, kas samad teoreetilised konstruktsioonid saavad selgitada nii naiste kui ka meeste kuritegude põhjuseid. Autor jaotas
allikas kuritegevuse kohta peab olema asendatud tehislikult loodud kogemusega. Teiseks, massimeedia sidemeks on infoallikad, mida kasutab suur hulk inimesi. Lõpuks, nagu mitmed teadlased on dokumeteerinud, et tänapäeva Põhja- Ameerika meedia sisaldab suurt osa kuritegevusega seotud uudiseid. (476) See, et krimiuudiseid avaldatakse rohkem ajalehtedes on vältimatu valik. Lisaks on see valim moondatud mitteformaalsete reeglitega, näiteks kui vägivalla kuritegusid on raporteeritud 22 korda, siis ametlikult võib neid kirjas vähem olla. On ka allikaid, et inimesed loevad ajakirjandusest kuritegevuse kohta, et seda ise õppida või tulevikus sooritada. Dominic (1978) leidis oma uurimuses, et Los Angelese nädalase teleprogrammi uurimise käigus kajastati 144 mõrva, 52 õigustatavat tapmist, 13 inimröövi, 11 planeeritud, kuid mitteõnnestunud mõrva ja 4 lintsimist ehk omakohtuga tapmist. Sealjuures, kogu statistika on mõõdetud enne kella
kommunisti Martiniga, et olla kaitstud küüditamise eest. Ingel ja Aliide pidid aga päevast- päeva Hansu oma kodus peitma, sest teda taheti sõtta värbata. Ingel oma lapsega elas pidevalt hirmus, et peagi astutakse nende majja sisse ja viiakse nad ära Venemaale. Nii nendega juhtuski ja nad polnud ainsad, sest väga paljud eestlased küüditati samal viisil Siberisse. Füüsilise vägivalla all kannatasid need inimesed ning nende lähedased, kes ei olnud n- ö "peremehed". Kodanike kuritegusid oli näiteks võimalik lunastada, kui mõni kurjategija noorem neiu anti vastutasuks kõrgematel kohtadel olevatele politseinikele, kes siis neid tüdrukuid seksuaalselt ära kasutasid. Teose tegelastest pidid niisugust elu läbi elama Aliide ning tema lapselaps Zara. Raamatu lõpus oli tunda, kuidas nad on oma eludest tüdinud ja nad ei suutnud end enam väärtustada, olles pidanud niisugust rasket elu elama.
4. Kohtumõistjate hukkamõistmine: tähelepanu all on nende isikute motiivid ja käitumine, kes tegu hukka mõistavad. Kohtumõistjad on silmakirjalikud, omakasupüüdlikud jne. 5. Apelleerimine kõrgematele asjaoludele: ollakse seadusesätete või muude kohustuste ohver, nt sugulaste või sõprade nõudmised. Sotsiaalsete sidemete teooria: Travis Hirschi (1969) (kontrolliteooria) - Miks enamik inimesi ei soorita kuritegusid? Teeksime, kui julgeksime! - Hälbivalt käituvad need, kes on vabad konventsionaalse ühiskonna inimsuhetest ja institutsioonidest. - Konformsust ja sidusust tekitavad nelja tüüpi reeglid mida nõrgemad need on, seda tõenäolisem on kuritegude toimepanemine: · Kiindumus-, ustavus- ja sümpaatiasidemed: Tugevad sotsiaalsed sidemed toetavad konformset käitumist. Nõrgad sidemed perega, eakaaslastega, koolis aga mõjuvad vastupidiselt.
Näiteks kui toimub mingi pidu, kus tarbitakse alkoholi ja politsei pidutsejatele peale satub, on alaealisel kohe üks kuritegu juures. Sama on alkoholi ostmisega. Kuna alaealised ise alkoholi kätte ei saa, peavad nad laskma seda kellelgi osta või vahel ka ise proovima osta kuskilt väiksemast poest. Jällegi, kui politsei peale satub, on alaealised saanud hakkama ühe uue kuriteoga. Liiga palju alkoholi tarbinud inimesed võivad korda saata kuritegusid. Väga tavaline on see, kui minnakse täis peaga autorooli, sest inimene arvab, et ta on sõitmiseks piisavalt kaine. Teised teda ka ei takista, sest nad ise on täis ja ei saa aru, et see võib olla eluohtlik nii sõitjale kui ka inimestele, kes sõitjale tee peale ette jäävad või sõitjaga kaasas on. Samuti võivad liigselt alkoholi joonud inimesed sattuda kaklustesse. Kuna täis peaga mõnel inimesel enesekindlus
Nad on valmistanud ksuneid peente kaunistustega ehteid ja efektiivseid relvi. Oma panuse on viikingid andnud ka kultuuri arengusse. Neil oli oma kiri ruunikiri, mida kasutati põhiliselt hauakividel. Viikingid jutustasid ja kirjutasid ka muistendeid, kangelaslugusid ja müüte. Ka tänapäeval ei ole viikingite kultuur unustatud. Näiteks sai viikingite pärimustest inspiratsiooni ,,Sõrmuste Isanda" autor J.R.R Tolkien. Viikingid on teinud palju kuritegusid, kuid neil oli ka palju häid omadusi. Kindlasti on nad mõjutanud tänapäevase maailma kujunemist. Kokkuvõtteks võib öelda , et viikingid olid natuke mõlemat, Nii loojad kui ka hävitajad.
eluasemetoetusega. Igale lapsele huviringid tasuta. IRL toetab pensionide suurendamist. Töötutele on loodud erinevad projektid Euroopa Sotsiaalfondi toel. Välis- ja julgeolekupoliitika IRL-i eesmärgiks on välispoliitika ja majandussuhete arendamine ning koostöö edendamine Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ning Aasia riikidega. IRL tegutseb kommunismi ja natsismi kuritegude teadvustamisel ning hukkamõistmisel. IRL aitab kaasa rahvusvahelise kommunismi kuritegusid uuriva keskuse loomisele ja toetavad selleteemaliste uurimuste, filmide ja näituste rahastamist. IRL püüab: 1)luua Eestile maailmasuhtluses aktiivse ning tõsiselt arvestatava riigi tuntuse; 2)seista oma kodanike ja ettevõtete huvide eest. Majandus- ja põllumajanduspoliitika Isamaa ja Res Publica Liidu eesmärgiks on vähendada inimeste tööpuudust ja tagada nende sissetulekute suurenemine. Selleks alandame maksukoormust ja
tema karistus ainult maksimaalselt 10 aastat. Minu arvates ei ole see piisav, kuna noored ei saa veel aru, kui tõsised on nende poolt toime pandud kuriteod. Kuid samas on selline vanus juba piisav, et nad täielikult vastutusele võtta. Seega tõstaksin alaealiste karistuse kuni eluaegseks, et nad enne kuriteo sooritamist saaksid aru, millised tagajärjed neid ees ootavad. Mõni karistus võib küll liiga karm tunduda, kuid Eesti ühiskonnas pannakse toime palju ja raskeid kuritegusid. Seetõttu jään seisukohale, et hirm pika vabaduse kaotuse ees aitaks kurjategijaid natukene paremini ohjeldada ning nende jõhkraid tegusid tagasi hoida.
mõjusid kultuuris, religioonis; ● sulges välismaised pangad ja teised ettevõtted ja purustas kirikud; ● välissaatkondade aknad ja uksed löödi laudadega kinni, koolid ja ajalehetoimetused suleti; ● eelmise valitsuse liikmed, politseinikud, kristlikud vaimulikud, sõjaväeohvitserid, moslemijuhid, õpetajad ja riigiametnikud arreteeriti ning hukati ilma kohtuta; ● väiksemaid kuritegusid karistati julmalt- näiteks inimesi, kes varjasid oma isiklikku vara, võidi vahi all hoida ning piinata; ● naised lahutati meestest, emad poegadest; ● lapsi õhutati nuhkima täiskasvanute järel ning kandma ette igasugustest väärtegudest, ükskõik kui tühised need ka ei olnud; ● oli keelatud astuda seksuaalsuhetesse, kurta elamistingimuste pärast, kanda ehteid, hoida alles perepilte, leinata lähedase surma pärast või väljendada oma religioosseid
"Lumepall" ja Stalin kui "Napoleon." Trotski esineb tegelaskujuna ka Orwellli raamatus "1984" Goldsteini nime all. 5. Kommunismi kuriteod Kõige tuntumaks on sõna 'kommunism' teinud Nõukogude Liidus 1917–1991 valitsenud režiim, mis hukutas kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne Teise maailmasõja lõppu 1945).1917–1991 Nõukogude Liidus toimunu ja tema poolt naaberriikides kordasaadetu on 20. sajandi üks suurimaid inimsusevastaseid kuritegusid, mis on kommunismi mainet väga tugevalt blameerinud kogu maailmas.
Nende suhtes oli tingimusteta armastus ja lojaalsus teineteise suhtes. Kuna mõlemad olid üpris sama elu elanud, siis teadsid nad enamvähem teise olukorda. 3.Nende suhe algas 1929 aastatal ja kestis 1934 aaastani.Bonnie ja Clyde'i suhe algas armastusest esimesest silmapilgust ja kestis kõik need 5 aastat kuni nad koos surid. Paar oli üksteisele truu kuni surmatunnini, kuigi nende armastus oli veider. Nende kirg põhjustas surma, sest nad ühinesid, et toime panna kuritegusid, mis tekitasid kahjusid ja viisid nende enda surmani. Nende suhe on hea näide kokkusobivusesest ja tingimusteta armastusest. Suhe algas neil sellega, kui Clyde läks oma käe murdnud sõbrannale külla ja tänu nende ühisele sõbrale nad kohtusid. Nad armusid üksteisesse ning 5 aastat hiljem surid koos politsei käe läbi. 4.Osapoolte omavaheline suhtlus oli vaba ja nad mõistsid üksteist tänu oma sarnasele lapsepõlvele (kumbki oli pärit vaesest perekonnast)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
