Uurides asja lähemalt, otsustasin just selle kontserdi kohta teha arvustuse. Esiteks pani mind imestama see, et juba tol ajal jäi kontserte filmides heli ka peale. Lindi vaatamine oli minu jaoks isegi päris huvitav elamus (uurisin riietust, vähesel määral kuulasin ka ameerika inglise keelt, mida tol ajal räägiti). Kontserdist lähemalt. Kontsert oli lindistatud Louis Armstrongi Euroopa tuuri ajal Kopenhagenis. Kogu kontserdi nimetust ma ei teadnud, kuna magasin kõik tekstid maha. Esimese loona mängiti "Go down moses"-t. Lugu meeldis mulle väga. Algus oli hästi aeglane ja instrumente seal üldse polnud - oli kuulda ainult naise hääli laulmas esimesi ridu. Kui nad nendega ühele poole jõudsid, hakkasid äkiliselt mängima ka instrumendid. Nad liitusid naiste häälega väga järsult, mis tekitas väga põneva muusikalise kombinatsiooni. Instrumentideks olid: trompet, klaver, trummid, kontrabass.
mis meid valdavad, varem või hiljem me valime ühe, millel me laseme endasse valguda ning meie vaimu vormida. See ongi me saatus, me enesevalu; see on me sisim sisu ja vorm. Mida mõtleb autor sellega, et me valime ühe valu ja laseme selle endasse? ,,Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge?" Ma magasin mineraalide und, ma magasin nagu magma ja nägin nägemust: helkiv tuul tõusis, ähvardav, mägede taga. Päevad sulasid kokku ainsaks pisaraks, kurgust kerkis vaid kiituselaul, igimänglev erk leekkristall mu muutlikus kujus ujus. Miks on autor kasutanud esimeses kahes reas selliseid võrdlusi? Millist emotsiooni tahetakse luuletusega edasi anda? Tänan tähelepanu eest!
W. Rebane AS Arhitektuur Tööandja 06.04.2012 Seletuskiri Mina, Juhan Viiding, hilinesin tööle 05.04.2012, sest magasin liiga kaua ja teel tööle pritsis mööduv koer mind poriga ning läksin uuesti koju, et riideid vahetada, sest ma ei soovinud tulla tööle mustade riietega. Ma kahetsen oma käitumist ja loodan, et Te andestate. Lugupidamisega /digitaalne allkiri/ Juhan Viiding Tel +372 546 7895 [email protected]
Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk 3) Lause liigid Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas.
Päev rüütli elust. Magasin ülihästi, nii et olin valmis selleks tihedaks päevaks, mis mul täna oli. Koidikul sõin esimese asjana hommikusööki ning palvetasin. Seejärel läksin teiste feodaalidega treeningtalli, et harjutada relvakäsitlust. Me harjutasime senikaua, kuni päike oli juba üleval. Siis läksime me ühe suurfeodaali juurde, et arutada sõjastrateegiat ja õppida tundma uusi relvi, mis eile linna saabusid. Peale seda lugesin ma oma keskhommikused palved ja sõin. Lõunal oli mul üks suur turniir, kuhu ilmus ka kõige rikkam rüütel minu piirkonnas. Tal oli ka kõige parem rüü, mis ei takistanud tal olemast turniiri kõige nõrgem osaleja. Minu õnneks sattusin ma temaga kokku ja ma sain autasuks tema relvastuse. Teistega võideldes läks mul ka hästi, aga viimase raundi võitsin ma väga napilt. Mu vastase löök oli tugev ja ma kaotasin tasakaalu, kuid mu vastane kukkus enne hobuse seljast maha. Peale seda viisin oma võ...
isUpperCase, toLowerCase, toUpperCase Isendimeetod charValue, compareTo, equals, toString char c = 'a'; System.out.println(Character.isLetter(c)); true System.out.println(Character.isDigit(c)); false System.out.println (Character.isLetterOrDigit(c)); true Character ch = new Character(c); System.out.println(ch.charValue()); a 4. loeng Massiivid (andmestruktuurid), pärilus Magasin (Stack) · muutujad, väljad (algtüüpi väärtused, viidad) · meetodite (tagasipöördumisaadressid, argumendid) · igal lõimel oma · väiksem · hoitakse lühiajalisemaid Kuhi (Heap) · objektid · massiivid Konstruktori this. lause mõte (On kaks ühesuguse nimega suurust) public class Kool { int õpilasteArv; String nimi; // See on this.nimi public Kool(int õpilasteArv, String nimi) { // see on nimi this.õpilasteArv = õpilasteArv;
Hommik Abraham ärkas pimedas toas. Helenduvad kellaosutid näitasid 23.02. Voodi oli võõras. Ta lamas veidi aega liikumatult, arutades, kuhu ta on sattunud. Aegamisi hakkas meenuma... kolossaalne masin... lõuna Eiffeli restoranis... Maria. Ma olen Pariisis, mõistis Abraham. Magasin siin pool päeva. Härra Smith'i käsul oli rannavalvekopter toonud Maria Gogour', Abraham Larnisoni ja Steve McGuire' Pariisi moodsaimasse hotelli , kus neile serveeriti külluslik hommikueine, anti nad arstide hoole alla ning pakuti ükskõik missugust sealsest üheksast luksuslikust numbrist, et välja puhata. Nad kõik olid sellega päri. Abraham tõusis istukile ja pani teleri käima. Otsekohe süttis tema silmades leek,
Ema vahetab poja mähet. Laudas jookseb jõulukana, Jõulud läbi, läbi, toas meid ootab jõuluvana. Õues kukkus käbi. Talv Uusaasta Õues sajab paksu lund, Tulemas on jälle uusaasta, õhtul mul ei tule und. koju tahaks jälle naasta. Hommikul on lumi paks, Uuel aastal uue hooga, magasin ma tund või kaks. õhtuks sain ma pearooga. Tiigil jää on üsna paks, Tulemas on palju töid, teepeal jookseb väike taks. vähemaks jääb pikki öid. Leidsin üles vanad uisud, Kooli lõpp siis lähenemas, riiulil seal suured luisud. lume kiht siin vähenemas. Siis on vaja minna suusatama, Lähenemas on siis jälle suvi, uusi küünlaid nuusutama
jänesega ning kalurite päev polnud samuti väga edukas. Mehed hakkasid juba samal õhtul saakloomi teravate kividega nülgima. Osa kütitud lihast ja kaladest riputasime kuivama, sest talv polnud enam kaugel. Mina ja teised päeval korilusega tegelenud naised küpsetasid liha tokkide otsas lõkkel ja juurikaid sütes. Nii valmis pidusöök venna auks ja kogu rahvas oli õnnelik. Õhtu saabudes jäin mina esimesena kollet valvama. Südaöö paiku vahetati mind välja ning ma magasin teistega koos lavatsil, nähes unes sama edukat päeva.
Inhaleerima sisse hingama J Jalul olema Juhataja Juhiabi K Kaaviar - soolatud kalamari Kakao Kahoor Chaorsist pärit vein Kaapekakk leivataina kaapmetest pätsike Kalats teatavat liiki rõngassai Kalmaar Klops pruunistatud ja hautatud lihalõigud kastmes Kandik Kassaterminal Kvalifikatsioon ametioskus Külmlaud L Laagerduma vein, juust laagerdub Lauavein Lasanje vormiroog Liköör M Maestooso pidulikult Magasin ladu Menüü M.D. Hótel ülemkelner Motell motomatkajate hotell N Nakar Kreeka pähkel Nalivka alkoholijook O Oakohv Okroska külm kaljasupp Oskustööline Odramärg õlu P Pagar Pansion pansionaat Pokaal Poleerima - läikima Praktika Põll R Raguu aedviljaraguu Reserv tagavara Religioon usund Registraator registreerija Reklamatsioon kahjutasunõue halva kauba puhul Ravioolid pelmeenitaoline Itaalia toit Roog küpsetis S
loo koolipäevast, mis algab kiirustamisega sest olin sisse maganud. Koolis teretasid mind ning vihmaga. Salapärase bussiga paar klassikaaslast ning ma läksin tundi. suundutakse kooli. Jutus põimuvad koolielu ning õpilastevahelised suhted. TAKTIILNE ANIMISM Hommikul pehmes voodis ärgates sadas Punakas buss liikus melanhoolselt teravat, külma vihma. Ma magasin jälle sisse peatusest peatusesse. Ta katusel tibutas ning sellepärast kiirustasin kahe ümara vihm. Buss täitis end kiirustavate võileivaga bussi peale. Bussis olid õpilatsega. Viimasena ruttas kahe sametistmed istmed ning jääkülmad metalsed võileivaga poiss ning istus bussi pehmele käepidemed. Bussi krobelised rattad veeresid istmele. Buss saatis kogu lastekarja kiirelt mööda auklikku asfalteed. Koolis rahumeelselt kooli
Kuressaare Gümnaasium Sanna-Marcelle Ots, Carina Vahar 10.b Elu valu Luulekava J.Viidingu, M.Underi, A.Sanga,V.Adamsi, A.Alle ja H.Visnapuu loomingu põhjal Kuressaare 2015 Murede keskel ma magasin vahel vaevade. (Under 1982: 41) Olen väsinud ootamast olen pettunud lootmast. (Visnapuu 1982: 46) Ma ei taha hulluks minna jaa ma kardan. (Viiding 1991: 144) Kõik mis teen, on lõputu eelmäng elusuuruse pildi eluaegne joonistamine eluaegses vangistuses eeltöö sisemaale jõudmiseks. (Viiding 1991: 41) Igavesti mulle antud olla kurb olla rõõmust hull olla hull, olla karm. (Visnapuu 1982: 45)
29.01.2013- Teisipäev pikk koolipäev,aga peale kooli käisin sõpradega jalutamas. 30.01.2013- Kolmapäev täis pikk koolipäev, pärast kooli tegime sõpradega väljas igasugu asju. 31.01.2013- Neljapäev tavaline koolipäev,. 01.02.2013- Reede lühike kuue tunnine koolipäev.Pärast tunde läksin ühikasse pakima ja siis läksin autoga koju. Kodus sõin ja läksin kohe magama. 02.02.2013- Laupäev käisin linnas, sain sõpradega kokku ja jalutasime. 03.02.2013- Pühapäeval magasin kella 12-ni pakkisin asjad , sõin , siis bussile ja tagasi Olustvrerre. 04.02.2013- Esmaspäev tavaline pikk koolipäev. Käisin joomas. 05.02.2013- Teisipäev koolipäev kaheksa tundi ja pärast tunde ühikas . 06.02.2013- Kolmapäev tavaline koolipäev.Pärast kooli istusin niisama arvutis ja hiljem oli vaja koristada . JÄRELDUS: Pikkuse erinevus on tingitud päevast, kas on lühike või pikk kooli päev, millega päeval tegeletakse ja kui palju tehaks tööd
· le/la mécanicien(ne) mehaanik · le médecin arst · le métier amet · le professeur õpetaja · le/la secrétaire sekretär · le/la scientifique teadlane · l'atelier (meess) ateljee · la banque pank · le bureau kontor · le centre hospitalier haiglakompleks · la clinique kliinik · le commissariat de police politseijaoskond · l'entreprise (naiss) ettevõte · l'hôpital (meess) haigla · le magasin pood · le salon de coiffure juuksurisalong · la bureautique kontoritöö · le commerce äri · le droit õigus(teadus) · l'enseignement (meess) haridus · l'hôtellerie (naiss) hotellindus · l'informatique (naiss) informaatika · les médias meedia · les postes et télécommunications post ja telekommunikatsioonid · les ressources humaines personal (tööjõud) · la santé tervis
Ma komistasin ja kukkusin. Avastasin, et olin kukkunud kaevuääre juurde. Tänu komistusele pääsesin hukust. Roomasin tagasi seina äärde. Otsustasin sinna ka jääda, sest ma kartsin, et taoliseid kaeve võib kongis veel olla. Jäin magama. Ärgates leidsin enda kõrvalt leivapätsi ja veekruusi. Olin väga janune, seega tühjendasin kärmelt veekruusi. Kuid kruusi oli arvatavasti uimasteid lisatud, sest muutusin jälle uniseks ja magasin pikka aega. Kui ma ärkasin oli pimedus kadunud. Kuskilt paistis valgust. Märkasin, et olin kongimõõtmetega eksinud, selle ümbermõõt oli hoopis 25 jardi. Nägin ka kongi keskel seda sama kaevu, mille lõugade vahelt olin napilt pääsenud. Minu õnneks oli see kongis ka ainuke. Ma lamasin selili madalal puuraamistikul. Olin pika, sedelgavööd meenutava naharibaga tugevasti selle külge seotud, ainult mu vasak käsi oli vabaks jäetud, et saaksin enda kõrval olevat toitu haarata
kannatused ja indiviidi sisevaevad ("Õnnevarjutus" 1929 ). Oma loomingu põhiteemasid arendab Under edasi paguluseski. Luuletaja hingeustavus mere taha jäänud kodumaale on muutumatu. Ta mõtleb kaasatundvalt endast õnnetumatutele ("Kusagil"). Tõelisuse paistel on mälestus kodust valushell ja igatsev, võõrsil viibimine mõjub rusuvalt ja põgus rõõmuhetk on otsekui varastatud ("Põgenik", "Võõrsil", "Rõõm"). "Põgenik" 1954 Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, Kord veel tahaksin tagasi... ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav, leinates lähimat. http://www.abiks.pri.ee Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee.
Ma kardan, need pilved, mis teavas, need toovad vist lund. Mingi hirm ja tusk mind vaevab, jälle nägin ma koledat und. Langes lund, langes verist lund. Valu salvas südamesse, lumi langes hingedesse. Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks, tuul selle udu kord laiali ajaks. Sadu lämmatab. Statistika järgi tõuseb joobunud juhtide poolt põhjustatud õnnetuste protsent järsult.. Õudne, õudne, õud! Mul on valus ja häbi. Sel a'al, mil ma magasin, tapeti inimest. Issand, ma ei mõista üldse, miks sa oled andnud inimeste lastele käed. Et see õnnetuseks, et see hukatuseks, Issand, seda kas sa näed? Verd on täis maa nõud! Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. 2009. a seisuga 3. aprill on Eestis diagnoositud 96 HIV-nakatunud isikut, sealhulgas kinnipeetavaid 18. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 7005 inimesel, sealhulgas AIDS 259 inimesel. Kui hommikul mulle nii lähedal oled ei tea mu hing kumba keha valida.
Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk 3) Lause liigid Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas.
RASKE ON KERGEKS SAADA UUTE KIVIDE KASVAMINE JÄLJED ALLIKAL VALGE JOON VÕRUMAA KOHALE Lasteluule Raamatud Kuhu need värvid jäävad JALGRATASTE TALVEUNI Luuletus Jaan kaplinski 1941 Ma koidu ajal ärkasin ja hirmsat lugu märkasin: kõuepilv oli köögis käinud porgandid olid hapuks läinud; Viksised olid hambaharjad, läkiläkis kuremarjad. Polnud miski nii kui pidi, Kõik oli sootuks pahempidi. Ma läksin voodi tagasi ja kodu korda magasin Kasutatud kirjandus ,,Eesti Kirjanike Leksikon" ,,Eesti Kirjandus" Pildid on saadud google otsingust,
Suur rõõm väikestest asjadest 8. detsembril külastasin Paide kultuurikeskust, et näha Ott Sepa stand-up etendust. Näitleja on selle monoetenduse ise kirjutanud ning esitas seda ise laval ka. Kuulutusi jälgisin juba oktoobris, kuid Kuressaare Linnateatri etendused magasin maha. Kuulutus sundis internetist natuke rohkem etenduse kohta uurima, kuid iseloomustus etenduse osas lausa sundis vaatama minema. Ott Sepp on noor Eesti näitleja. Ta on sündinud 29. juunil 1982 ja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu vilistlane. Ott Sepp on töötanud nii Vanemuise teatris kui ka Eesti Draamateatris. Kuid nüüd on ta vabakutseline näitleja. Kuulsust on ta kogunud suuresti
edasi elada, kui perekond mulle enam absoluutselt tähelepanu ei pööra. Kõik algaski justkui lihtsalt, eimillestki... Esimene kord varastasin ma baarikapist pudeli likööri, mida enne magama jäämist veega lahjendatult jõin. Mulle meeldis tunne kuidas kõik maailma mured ununesid. Asi läks aga nii kaugele, et ühel hommikul ei ärganud ma ka ema valju hüüdmise ja raputamise peale. Ema kutsus kohale kiirabi, kes turgutas mind mu enda voodis, kus ma magasin ka õhtuni. Ärgates tahtis ema minuga elutoas tõsiselt rääkida. Vestlus lõppes aga juba paari minuti pärast suure riiuga. Ema jooksis üles oma tuppa ja mina välisuksest välja. Koju läksin tagasi alles varahommikul. Ema saatis mu ravile. Ta vist arvab,et see aitab. Mul on siin nii halb, mitte keegi ei mõista mind. Ma tahaksin praegu kodus olla, oodata kuni kõik magama jäävad, ja siis pudeli avada.
(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala.) Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche Põgenik Marie under Murede keskel ma magasin, vahel vaevade. Kord veel tahaksin tagasi... Ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav, leinates lähimat. Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee,
võib olla ainult Muhamedi ja Ali järeltulija. Kuigi Muhamedi järglaskond lõppes, usuvad siidid, et üks Ali järglastest ei surnud ja tuleb viimsel kohtupäeval peidust, et täita maailm õiglusega. Nad on valmis ka sõjakalt välja astuma. 15. Kuidas suhtusid araablased antiigipärandisse? Nad talletasid seda ja arendasid loominguliselt edasi. 16. Nimeta mõni mõiste, mis on eesti keelde tulnud araabia keelest? Algebra, alkeemia, tariif, magasin 17. Kes olid Avicenna ja Averroes? Avicenna e. Ibn Sina pärsia-tadziki arst, flosoof ja poeet. Averroes e. Ibn Rusd flosoof, arst ja kohtunik 18. Mida on araablased suutnud anda Euroopa kultuurile? India arvusüsteem- nn. Araabia numbrid; Vana-Kreeka flosoofde tekstid tõlgituna Mõisted: Beduiin- rändavad või poolpaiksed kaamelikasvatajad Veritasu Kui hõimuliige sureb, tuleb tappa teisest hõimust samal seisusel liige Patriarhaalne ühiskond- mehevõim
" Äkki oli temas rõõm ja hoog: veest käis läbi värahtus - ja pooleks murdus voog. Hommikul, kui noodamehed tulid püügihoos, leiti liivakult nad kahekesi koos. 1944. aastal põgenevad Under koos oma abikaasaga Rootsi. Oma loomingu põhiteemasid arendab Under edasi paguluseski. Luuletaja hingeustavus mere taha jäänud kodumaale on muutumatu. "Põgenik" 1954 Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, Kord veel tahaksin tagasi... ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav – varju ei vähimat.
Kas oli see tugev ootus, või selge märk, või hoopis intuatsioonist, tekkind värk, Ning nii ma kohtasin ühte kummalist neidu, kelle sarnast polnud ma teist veel leidnud, ei uskund ma, mis nägin mis tundsin, kas see olen mina, või tõesti tema, Nägin kui peegeldust, oma enda hingest, kuid see oli midagi, rohkemat kui ainult mina, Õnn tuure võttis ja soojaks läks keha, mõtete laviiniga, ei oskand midagi teha, kas ma magasin, või oli see ilmsi, silmade sära ei kustunud ära, kust tekkisid need tunded, ilmsi või tõsi, näpistus ei andnud, ei selgust ei vastust, Ei julgend ma näha, sest kartsin, et tõsi, kuid natuke piiludes, ma jahmusin mis nägin, Meie sarnasused loodud, kui ühest sulest, nagu samast taimest, või ühest tulest, Kas nüüd on hilja, või natuke veel vara, nüüd hoopis, õigel täpsel ajal, kuid, kui tema poole pööran, kui korra vaatan,
suhtes, vaid ka paljude teiste suhtes. Kui oleksin tahtnud oleksin saanud, kuid ma ei taha oma ema juurde tagasi minna, ega kuhugi võõrasse kohta sattuda, olen rahul oma praeguse eluga, ning elan seda edasi. Hetkel viibin venna juures, kuid mitte kaua. Süüa kas ostsime kerjatud või kuskilt saadud raha eest, varastasime või olime lihtsalt näljas, kuid näljas olime maksimaalselt kaks päeva, tavaliselt ikka leidsime mingi mooduse söögi saamiseks. Magasin igalpool mahajäetud majades, vahest väga harva venna juures, sadama lähedal lageda taeva all, olenes asjaoludest. Päeval käisime ringi, mängisime, lõbutsesime niisama. Enamjaolt kõikke seda mida lapsed väljas teeksid . Üldine tänavalaste päev on suhteliselt seikluste rohke, paljud lõpetavad oma päeva politseis, paljud nuusutavad liimi ja teevad muud jama, kuid on ka neid kes mängivad, vabadust naudivad, ning kõikke muud taolist. Ma ei tahaks oma tundeid avalikult arutama hakata
umbes 12 cm ja kaalusin 100150 g. Mul olid juba olemas ka ripsmed ja kulmud. järgmine nädal ma tundsin juba oma enda emme hääle ära. 19ndal nädalal mu emme rääkis minuga ja jutustas mulle igasuguseid lugusid. Kahe nädala pärast ma olin juba 27 cm pikk. 23ndal nädalal ma olin juba piisavalt tugev, et emmele märku anda et ma oskan liigutada. Ma andsin talle ikka päris mitu tugevat vopsu roietesse.25ndal nädalal ma hakkasin unenägusid nägema siis kui ma magasin. Nädala pärast ma olin juba 36 cm pikkune. Ja peale seda nädalat ma hakkasin väga kiiresti kasvama. 30ndal nädalal ma hakkasin lisaks ka kaalus juurde võtma väga kiiresti. 31'sel nädalal ma ei saanud enam vehkida käte ja jalgadega nii palju sest mul ei olnud enam ruumi. Mu pulss on väga kiire, ligi 160 lööki minutis. 36ndal nädalal ma olin 45 cm pikkune juba ja kaalusin 2,53 k g. Kui ma üks hetk sündima hakkasin siis mina ei tahtnud veel välja minna
Tarus peab olema harilikust tugevam ventilatsioon mesilasperede transportimise ajal kaugemale korjemaale kui ka perede tarudes kinnihoidmiseks. Tarusid saab ventileerida kahel viisil. Esimene on pesa peale asetatakse tühi magasinikast ja teine on, et kärjeraami pealmise liistu pikkune ning 50 või 85 mm laiune võrkraam kinnitatakse pesaruumi tühjaosa peale (Talts 1977). Joonis 1 Eesti taru lõige piki raami: a- katus, b- magasin, c- pesaruum, d- seinatope, e- põhi, f- lennuavad (Talts 1977) 5 2. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arro, S. , Endla, M. , Kilter, E. , Rohtla, A. Mesilaste pidamine, 1997, "Valgus" 163 lk. 2. Talts, H. Tegelik mesindus, 1977. "Valgus", Tallinn, 247 lk. 6
valgus, millest me võetud, ei hävi korratakse lauset ,,Su süda on saladus/ sädelus" Iga salm algab sõnaga ,,sulle" Su süda on sädelus, sulle, kelle ... ... Su süda on saladus, sulle, salgajale ... Su süda on sädelus, saladus. 3. Parallelism- Linnusulega liivale, õitsva oksaga õhku, Ma magasin mineraalide und, sõrmega sinu paljale seljale Ma magasin nagu magma. kirjutan salasõna. 4. Antitees- uinuv tõelus on ärgand; kaotades end, end leiab; 5. Retooriline küsimus- Mismoodi kõnetada võpatust? 6. Retooriline pöördumine- vend, sa võta kokku end. 7. Retooriline hüüatus- joobnustava augustikuu all tsitrusmuusikasse nõrgub -Margarita, Margarita!- 8
Me ehmusime ja arvasime, et ei suuda siin enam elada, teades, et meie hulgas on kummitus. Tuli õhtu ning olime kõik kodus. Jutustasime emaga ka teistele sellest, mis siin vahepeal juhtunud oli ja nad hakkasid väga kartma. Me arutasime pikalt seda asja, kuid kell oli lõpuks nii palju, et me pidime minema magama. Ema arvas veel, et homme ei lähe keegi kooli ega tööle. Niisiis tuli öö ja mina ei saanud magada. Ma magasin koos oma väikse õega, tema muidugi norskas. Aga ta lõpetas äkitselt norskamise ja hakkas unes rääkima. Ma hakkasin kartma, sest ta rääkis minuga, aga see pole olnud tema hääl. Siis ma jooksin ruttu ema tuppa, kuid minu õde jooksis mulle järgi ja karjus, et ta tapab mu ära, kui ta mu kätte saab. Ta nägu oli täiesti valge, silmad olid punased kui roosid ja ta keha oli üleni ära kratsitud ja verine. Ma jõudsin ema tuppa ja lõin ukse õe eest kinni
Merle Jalaka, Jaan Willem Sibula ning Hannes Kaljujärve esituses. Minu jaoks üks silmapaistvamaid laule esimeses osas oli ,,Ära karda mind", olen seda kuulanud palju kordi kuna selle laulu sõnad meeldivad mulle tohutult ja lähevad kuidagi omamoodi hinge. Teises osas esitas Lauri Liiv veel ühe loo sellest lavastusest ,,Ma tahan olla öö". Väga kaunis ja jällegi üks esmakordselt hea teos Olav Ehala ja Jaan Tätte poolt. Kahjuks magasin ise lavastuse ,,Kaotajad" maha lavastuse, kuid selles lavastuses esitatud lauludest on välja antud ka album. Teises osas tulid veel esitusele järgmised laulud: ,,Kas vana arm ka roostetab" rahvatükist ,,Oi-oi-oi-oi-oinalugu" Hanna-Liina Võsa, Maarja Miti, Merle Jalaka esituses, ,,Minni laul" Lauri Liiva ja ,,Tisleri laul" Tanel Jonase esituses näidendist ,,Kuidas kuningas kuu peale kippus" , ,,Tango" rockooperist ,,Ruja" Gerli Padari ja Hannes Kaljujärvi esituses,
tahaksid oma maale ja oma rahva juurde tagasi minna?" ,,Jaa":vastas ta. Kuna ma sain Reede jutust kinnitust, et ta on lõpuni minusse kiindunud ja me hakkasin koos paati ehitama. Kui ma selle kõigega valmis sain, tuli mul oma sulane Reede paati juhtima õpetada. Reede sai sellega hästi hakkama. Ma olin jõudnud oma vangipõlve kahekümne seitsmendasse aastasse, kuigi kolm viimast aastat, kus Reede mulle seltsiks oli eelnevaga võrreldes midagi sootuks teist. Ma magasin parajasti oma onnis sügavat und, kuni Reede joostes mu juurde tormas ja valju häälega hüüdis:" Issand! Issand! Nemad tulevad! Nemad tulevad!" Saarelt lahkudes ma võtsin mälestuseks kaasa suure omatehtud kitsenahast mütsi, päikesevarju, hõberaha ja ühe oma papakoi ja võtsin kaasa ka selle raha mis ma olin leidnud Hismaania laeva vrakist. Ja nõnda siis, nagu näib laeva päevik, lahkusin ma saarelt 1686. aasta 19. detsembril, pärastseda, kui
võidakse sellele viltu vaadata. Hispaanlased ei tee tihti tunnisest või koguni paaritunnisest hilinemisest väljagi. Kõigil tuleb vahel ette hilinemist, ka minul. On juhtunud, et olen hilinenud kooli Eestis, mäletan hästi, millist häbi ma siis tundsin, kuigi see oli vaid 5-10 minutit. Häbi iseenda ja teiste ees, sest inimesed suhtuvad hilinemisse, kui millessegi, mis on väga vale. Hispaanias juhtus ükskord nii, et magasin sisse, äratuskell ei töötanud ja kuna ma ise olen õhtune inimene, siis varakult ma lihtsalt ise ilma äratuskellata ei ärka. Seega magasingi sisse. Tööpäev algas pool kaheksa hommikul, aga mina avasin silmad üheksa läbi paar minutit. Ma ise ehmusin tohutult ära, panin ruttu tööriided selga, pesin hambad, panin juuksed patsi ja läksin suure rutuga esimesele korrusele, kus ma töötasin. Õnneks ei pidanud
pikemas perspektiivis kogu maailmas. Legend: Lutherit peetakse jõulukuuse tava isaks. Legend räägib, et ühel õhtul läks Luther läbi metsa koju ja märkas, kuidas kuusel peegeldub taevatähtede valgus. Ta raius kuuse maha ja viis koju. Kodus pani ta kuusele küünlad, et luua samasugust muinasjutulist meeleolu. Nii kirjeldab Martin Luther värvikalt on tegemisi: "Ma olen üksnes Jumala Sõna õpetanud, jutlustanud ja kirjutanud, midagi muud pole ma teinud. Sel ajal, kui mina magasin, või kui ma oma sõprade Philippi [Melanchthon] ja Amsdorffiga Wittenbergis õlut jõin, nõrgendas Sõna paavstivõimu niivõrd, et ükski vürst ega keiser pole seda nii palju lammutanud. Mina ei teinud midagi, seda kõike tegi ja saavutas Sõna" (raamatust "Kaheksa Wittenbergis peetud jutlust"). Luther suri oma sünnilinnas, kuhu ta oli sõitnud Wittenbergist, et anda ühes tüliküsimuses nõu sealsele krahvile. Luterlus
10 5. (Unistus) Keskpäeval Dagenstani jõeorus hõõgus ; Kuul minu rinnal liikumatult; , Sügava haav auras veel, . Minu veri tilkus tilga haaval kaugusesse. ; Lebasin üksinda ma liivases orus; , Kaljude nõlvad oli kitsad, Mis koltusid põletava päikese all - . Ning see põletas mind-nüüd magasin seal. Ja mu unistustes helkisid tuled . Õhtusel pidustusel kodumaal. , , Noori naisi kroonisid värvilised lilled, . See lõbusus räägib minuga , , Aga, seal kaugel rääkisin, , Olin sel mõtlikult üksi, Ja kurb unistus hinges, ; koormas mind; ; Tema uni oli Dargestani orus; ; Seal oli näha tema tuttavat laipa;
sest ma olin lõpuks kindlalt nõuks võtnud ta tappa. Oleks mul õnnestunud ta sel hetkel kätte saada, oleks ta saatus olnud otsustatud; aga paistis, et mu ennistise viha ägedus oli kavalat looma kohutanud ja ta hoidus mu praeguse meeleolu juures mulle silma alla sattumast. On võimatu kirjeldada või kujutleda seda sügavat õnnist kergendustunnet, mida põlatud looma äraolek mu rinnas esile kutsus. Kass ei ilmunud öö jooksul nähtavale; ja nii magasin ma sügavalt ja rahulikult vähemalt ühe öö, sestpeale kui ta majja oli toodud; jah, magasin, hoolimata mõrvakoormast hingel. Teine ja kolmas päev möödusid, aga mu piinaja ei tulnud ikka veel. Hingasin taas nagu vaba mees. Koletis oli kabuhirmus majast igaveseks põgenenud. Ma ei näe teda enam iial! Tundsin ülimat õnne! Mu sünge teo süü ei häirinud mind peaaegu üldse. Oli olnud mõningaid järelepärimisi, aga nendele oli kerge vastata. Oli koguni
Siin on üks näide tüüpilisest konfliktist: Nimelt on üks tüdruk alles 20 ja VÄGA põhimõttekindel ja mustvalge. Nimelt ärkab ta igal hommikul kell 8. Ka siis, kui ei ole vaja kuskile minna, ta lihtsalt ärkab varem, et jooksmas käia ja raamatut lugeda jne. Ja nokkis mind veits, sest mina ärkan kell 12, ning ütles, et tal pole kunagi võimalustki olnud nii kaua magada, sest ikka peab kooli minema vms. Ma ütlesin selle peale, et ma "spetsialiseerusin" juba gümnaasiumis ja magasin vahepeal 5 lihtsalt kauem, kui koolipäev väga igava tunniga algas. Ja selle peale sain teada, see on väga disrespectful ehk siis mul puudub austus koolisüsteemi vastu ja selle vastu, et paljudel lastel maailmas ei olegi võimalik haridust omandada. Nii vaidlesime me selle teema ümber tükk aega. Meil mõlemal oli vist parajalt peaga vastu seina jooksmise tunne, nagu teine osapool oleks lihtsalt täiesti arusaamatul kombel taipamatu, kuigi kõik on ilmselge. Selline
Soovite ehk vutlarit oma nina tarvis? Ema: Vaata ometi, too seal tahab meie poeg olla! Kingsepp: Või nii? Oota, sa kelm! Või tema püüab meid narrida. Küll ma selle kelmuse sinust välja ajan. (Jakob jookseb ehmunult edasi ja näeb muinasjutuvestjat): Kes sina oled? Muinasjutuvestja: Mina olen muinasjutuvestja. Jakob: Mis minust saab? Kuhu ma sellisena lähen? Muinasjutuvestja: Mis oleks, kui sa hakkaksid kokaks? Jakob: Kui ma nõia juures magasin, nägin und, et aitan oravatel toitu keeta. Aga need ei olnudki oravad, need olid lapsed. Muinasjutuvestja: Siin lähedal on kuningaloss, küsi sealt tööd. IV VAATUS Köök. Kokapoisid hullavad. Peakokk (vehib kulbiga): Olete te toidu põhja kõrbeda lasknud! Mida ma härrale annan? Valage jalamaid see kõrbenud lake välja ja pange uus vesi keema! Mida ma valmistada jõu 1
nendel olevate noorte mesilastega. 4. Perede poolitamine – Juuli teisel poolel. Vana taru kõrvale tõstetakse sama värvi taru ja kummassegi tarru tõstetakse võrdses osas hauet, mee- ja suirakärgi koos mesilastega nii et haudmekärjed asetatakse suira ja meekärgede vahele. Mee vurritamine Peameekorje algab juuni IIIdek, kestab augusti alguseni. Vahetult enne peakorje algust pannakse eesti lamavtarule ja kahekorpuselisele tarule peale 10…12 raamiline magasin. Mitmekorpuselistele tarudele antakse lisakorpus. Kärgede meega täitumist kontrollitakse 1…2 korda nädalas õhtupoolikul. Kergitatakse vaid magasini või korpuse äärmisi kärgesi. Peakorje esimesest poolest tuleb varuda 3…4 talvesöödakärge pere kohta. Järgmiseks kevadeks on vaja varuda ka iga pere kohta 2…3 suirakärge. Mee võtmine vurritamiseks Vurritamiseks võib kärgi perest võtta mitmel korral. Valminuks loetakse mesi siis kui 2/3 kärjest on kaanetatud
Jooksid ruttu varjualustest välja ja seal nad olid – päästjad. Me istusid paadile ja hakkasime Austraalia poole sõitma. Teel hakkas teine piloot laulma: „Ei tea, kas merele ma teel või randa, kuid tean, et kallas kaugel veel. Mu räbaldunud saabas kraabib kanda ja paadi põhi läbi laseb vee. Ei tea, kas kiire mul või küllalt aega, kas liialt ma ei vaata tagasi. Kas olin teel, kui päike tõusnud taeva või rändasin ka siis kui magasin. Ei tea, kas jaksan oma reisipauna kanda, kolm südant, mis ei ole jahtunud ja mida ma ei raatsi ära anda, on vaikselt minu pauna mahtunud. Ei tea, kas merele ma teel või randa, kuid tean, et kallas kaugel veel. Mu räbaldunud saabas kraabib kanda ja paadi põhi läbi laseb vee.“ Istusime rahulolevalt soojade tekkide sees, vaatasime päikesetõusu ja hakkasime kaasa ümisema. Me olime päästetud. Kasutatud kirjandus: 1) Jaan Tätte „Tuulevaiksel ööl“
Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 – MU SÜDA LAULAB. 6 PÕGENIK Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, Kord veel tahaksin tagasi... ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav – varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav, leinates lähimat. Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee. Marie Under kirjedab selles luuletuses põgenikku. Kirjeldades ennast tolle põgenikuna,
· "Ad astra" (Geislingen 1947) · "Periheel. Ingi raamat" (Geislingen 1947) · "Mare Balticum" (Geislingen 1948) · "Linnutee" (New York 1950) Muud teosed · "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921) · "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927) · "Parsilai" (poeem, Tartu 1927) 6 Luuletus "Ärge tapke inimest" 1919 Mul on valus ja häbi. Ajal, millal magasin, tapeti inimest, millal katsin end vaibaga, poodi inimest, süda pisteti läbi. Teotus teile ja häbi! Kuidas olen alandet, kui te tapate, kuidas olen veel teiega, kui te tapate, südame torkate läbi? Hirmsa pettuse läbi olete meelitet tapma inimest. Tean ühte vaid, ärge tapke inimest! Mul on valus ja häbi. Lauliku prohvetisuu läbi tahan hüüda: ärge tapke inimest! Järeljätmata hüüda: kaitske inimest! Mul on valus ja häbi. 7
vms. 6. Eesti statistika Seda annavad Eesti Statistikaamet ja Eesti Panga makromajanduse osakond. Majandus tõusujoones 1995 1997, 1996. aasta SKP kasv 10,6%, 1999. aasta kasv negatiivne: -1,6% 2001. aasta SKP turuhindades 97,8945 miljardit krooni, rahvaarv 1364101 inimest, SKP ühe elaniku kohta 71765 krooni (per capita). 2002. aasta SKP turuhindades (jooksvates) 108 miljardit krooni ja RKP 103 miljardit krooni. LOENG 11 ...alguse magasin maha 20 min... Autonoomne tarbimine tarbimise väärtus, kui Yd=0 Indutseeritud tarbimine on sõltuvuses kasutatavast tulust. Tarbimisfunktsioon näitab tarbimise ja kasutatava tulu vahelist seost. C=Ca+cYd, kus C on tarbimine, c on konstant, Ca on autonoomne tarbimine (mõnes kohas C0). Näide: C=2000+0,8Yd 2000 kulutus, mis on vaja ikkagi teha ka sel juhul, kui ei ole üldse jooksvat tulu. Oletame, et nüüd Yd=5000 (saad iga kuu 5000 juurde). Siis C=2000+0,8*5000
linnaelu vastu. See on mõnes mõttes ka mõistetav kuna ta on pärit maalt ning üles kasvanud maaelu tingimustes. Ta ei ole rahul ka Eesti Vabariigi riigieluga ning võimude otsused ei vasta Visnapuu lootustele. Sõja teemat on selgelt näha luuletuses ,,Jääb inimene ikka, ikka meil veel velleks" ja ,,Ärge tapke inimest" Nii valus, valus meek, et tuleb venda tappa, Verd kuuma nõrisada musta mulla kappa. On ikka, ikka inimene veel meil velleks. Mul on valus ja häbi. Ajal, millal magasin, tapeti inimest, Millal katsin end vaibaga, poodi inimest, Süda pisteti läbi. ,,Taliharjas" on mitmed luuletused üles ehitatud just kõla ja meloodilisust jälgides, mis tekivad tänu sõnakordustele ja lihtsatele rea lõpus olevatele riimidele. Näiteks luuletus ,,Sireli" ja ,,Meie aeg": Sireli torkas püssirauda. Sireli, sireli. Palju sõpru langend hauda. Sireli. Meeletus ja õud. Surm ja katk ja põud. Täis on aja nõud. Luulekogus ,,Hõbedased kuljused", mis ilmus samuti 1920
'' Fantastiline lause, mille täiuslik sõnastus räägib enda eest. V Raamat: Habiirid `'Kuid üha edasi olin üksildane ja ma ei saanud elust mingit rõõmus. Tüdisin ka veinist, sest see ei rõõmustanud mu südant, vaid tegi mu näo mustaks kui nõgi, nii et ma tahtsin suura, kui olin veini joonud. Sellepärast suurendasin oma teadmisi ja õppisin ära babüloonia kirjutamise ja keele, nii et mu päevas polnud ühtki tegevuseta hetke, ja öösel magasin sügavas unes. Sest kui olin tegevuseta, hakkas mu süda pakitsema ja teda sõi leelisest kibedamini valus kurbus mu enese ja mu tegude pärast.'' Kui inimene suudab end tegevuses hoida ning hajutada halvad mõtted raskeil hetkedel, siis on tal võimalik edasi rassida ning elada. `'Horus on minu jumal ja mul ei ole midagi Ammoni vastu, sest Teebais olen ma õppinud palju suurepäraseid vandesõnu tema nimega ja neil on sõduritele tõhus mõju.'' Polütooniline
· Käänete kokkulangevused: tütrikah 'teenijatüdrukus, -tüdrukuna', pinilt 'koeralt' > pinildäq 'koerata' · I-tunnuselised mitmuse tüved arenenud erikujulisteks: taliõniq ' taludeni', kos'ogaq 'kosjadega' · Mitmuse omastavas algselt kolmesilbilistes tüvedes ide-tunnus (hammidõ 'särkide'), ühesilbilistes ije (kuljõ 'kuude') · Verbides tüvevaheldused: maadaq 'magada', magahamma 'magama', maka 'magan', magasi 'magasin' · Kindla kv oleviku ainsuse ja mitmuse 1 ja 2 pööre, vormid võivad kattuda (maq maka miiq maka, saq makat tiiq makat), 3.pöördes erinevused (ta makas nimäq makassõq) · Lihtminevik enamasti pöördelõppudeta, 2.pöördes kõrisulghäälik: maq loi saq loiq, miiq loi tiiq loiq · Kaudne kv v-tunnuseline (makav 'magavat', tullõv 'tulevat'), mõnikord ka vat (tulõvat 'tulevat')
Ja ma nautsisin iga ühega sõitmist. Mäest ülestulek oli küll raske aga see oli seda väärt. Et uuesti alla lasta. Et kuulda kuidas lumi mis hookäigus õhku lendab sinu riietel maandub. Et tunnetada seda veerandsekundilist hetke kui sa sellel hüpekal korra õhus oled ja siis maandud. Kui kubujussid olid endast viimsegi jõu välja kelgutanud liikusime tagasi koju. Ma tegin neile seal kuuma kakaod ja me rääkisime kuidas me iga aasta nimadi kelgutamas käime. Nad magasin kõik väga magusalt ja ma koos nendega. ,, Ema vaatab taas telekale ja Veroonika hakkab rääkima liikudes vaikselt laval ja uurides kaugustes auku. V: ,, Ma ei mäleta seda päeva kõige paremini aga ma mäletan seda et ma vaatasin oma ema vaatamas mändide latvu ja ta tundus nii ünnelik rahulik. Ma mäletan kuidas me sõitsime, meie neli kõik, kordamööda emaga. Samuti mäletan kuidas maitses see kakao mida ema meile tegi
Nt admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emiralbahr (admirali oleme laenanud araabia keelest prantsuse ja saksa keele vahendusel). Araabia keel on lähtekeeleks olnud veel järgmistel eesti keelde jõudnud kaudlaenudel: algebra, alkeemia, alkohol, alkoov, aprikoos, arsenal, artisokk, banaan, fakiir, haarem, hasis, kaabel (algtähendus `puri'), keemia, kohv, koraan, lauto, madrats, magasin, manna, moka (linnanimi Moka), riis `paberi mõõtühik', safran, siirup, sohva, sultan, taara, talk, tambu(u)r, tariif, tass jt. Hispaanialähtesi sõnu eesti keeles: karamell, mandariin `üks puuvilju', paraad, plaatina, sigar (hisp keelde tulnud maiadelt), sokolaad (hisp keelde tulnud asteekidelt), vanill jt. Prantsuselähtesi sõnu: ateljee, briljant, hasart, kompliment, odekolonn, paraad, parfüüm, parkett, puljong, restoran, sarm jt.
Viimasel ajal on selle sama pisikese majalobudiku elanikega juhtunud tohutult palju imelikke lugusid. Vahel ajavad need lood naerma, kuid mõnikord teevad lausa morniks. Siiski leian, et oleks lihtsalt patt need enda teada jätta. 2.peatükk Kõik sai alguse ühel tavalisest veidi pilvisemal teisipäeva varahommikul, mil postimees meie punasele puu-uksele koputas. Ukse kõrval on kõrge riiul, mille ülemisel pulgal asetseb kulunud pappkast. Selles samas karbikeses magasin mina sel samal hetkel magusat und. Postimees pidi olema hirmus kehva kuulmisega, sest koputus oli nii vali, et ehmatas mu poolsurnuks. Suurest ehmatusest ja mitte üldsegi enda süü tõttu kukkusin postiljonile koos kastiga otse lagipähe. Võite vaid arvata, kuidas tema sellele reageeris. Leebelt öeldes oli ta tige. Minul polnud sellest tegelikult sooja ega külma ning ronisin tagasi riiulile. Uks avanes ja üllatunud näoga mamma Malle tervitas viisakalt postimeest
Mul polnud aimugi, mida oma eluga teha tahan või kuidas ülikool seda mulle selgemaks aitab teha. Niisiis otsustasin välja kukkuda ja uskusin, et kõik saab korda. Tollal oli see üsna hirmutav, kuid täna sellele tagasi vaadates oli tegemist ühe mu parematest otsustest. Sel hetkel, kui otsustasin loobuda, sain loobuda ka loengutest, mis mind ei huvitanud ning osalesin vaid nendes, mis olid huvitavad. Kõik ei olnud siiski nii romantiline. Mul ei olnud ühikatuba, nii magasin sõprade põrandatel, viisin Coca- Cola pudeleid taarakokkuostu ning jalutasin igal pühapäeval 10 kilomeetrit, et Hare Krishna templis üks korralik eine nädalas süüa. Ma armastasin seda kõike ja enamik, millele ma oma uudishimu järgides otsa komistasin, osutus hiljem hindamatuks. Toon ühe näite. Reedi Kolledz pakkus tollal vast riigi parimat kalligraafiaõpet. Ülikoolilinnakus oli iga poster seinal ja iga silt lauasahtlil käsitsi kujundatud-kirjutatud
annaabi.ee 
