Ekspressionism luules ja draamas Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kirjanduses. Seda on peetud kitsamalt saksa nähtuseks, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Ekspressionism levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Võrreldes futurismiga pole ekspressionism nii selgepiiriline, end kindlasõnaliselt määratlev vool. Ekspressionismi arengus võib eristada kaht perioodi. Kirjanduskeskne ekspressionism kestis 1910. aastast kuni Esimene maailmasõjan alguseni. Sõja-aastatel ja pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Kirjanduskeskse ekspressionismiga võrreldes iseloomustab hilisekspressionismi suurem politiseeritus. Ekspressionismi kirjandusvoolulise laialivalguvuse põhjuseks on peetud ühtse selgelt sõnastatud programmi ja tugeva liidri või liidrite puudumist. Paljud talendikalt alus...
23.Mis on komöödia ülesanne? Naeruvääristatakse inimeste pahesid 24.Mis on huumor? Heatahtlik nali 25.Mis on satiir? Terav pilge 26.Mis on iroonia? Peene koeline pilge 27.Mis on situatsioonikoomika? Naljakad olukorrad, äravahetamised 28.Mis on karakterikoomika? Tegelaste pahed on võimendatud 29.Mis on sõnakoomika? Sõnade vale kasutus, sõnamäng 30.Nimeta mõni komöödiakirjanik ja tema teos ,,Pisuhänd" Eduard Vilde 31.Mis on draama? Tõsise sisuga näidend 32.Mis draamas põimuvad? Traagiline ja koomiline eluvaatlus 33.Milline/Mis on draama sisu/sisuks? Tõsine sisu, keeruline konflikt, elulise sündmustikuga 34.Kuidas laheneb draamas peategelase saatus erinevalt tragöödiale ja miks? Draamas peategelane ei hukku, probleemid on lahendatavad. 35.Nimeta vähemalt kaks Eesti lavastajat Eino Baskin, Üllar Saaremäe
DRAAMA Dramaatika 1. Sündmuste esitamine tegevuste abil. Kui eepikas kujutatakse sündmuste autori poolt, kes neid jutustab ja kirjeldab, siis draamas näidatakse sündmusi, kusjuures autori isik jääb tegelaste varju, kes laval hakkavad elama nagu iseseisvat elu. Autor võib teoses anda lavastajale ainult lühikesi seletavaid juhtatusi (tavaliselt sulgudes), mis on ka lugejale vajalikud teose paremaks mõistmiseks. Neid lisamärkusi draamateoses nimetatakse remarkideks. Näit. A. Kitzbergi ,,Libahundis" sulgudes antud teksti osa on remark. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust:
Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat Inimesekujutus draamas Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav. Eepikaga võrreldes toimib draamas tugevamalt kontsentratsiooni (keskendatuse) põhimõte. Samas on inimesekujutus draamas fragmentaarsem kui eepikas. Siseelu kujutamise vahendid 1. Dialoog ja monoloogid. 2. Mitteverbaalsed väljendusvahendid: näoilme, zestid ja poosid, liikumine jne. 3
Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks. Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat. Inimesekujutus draamas. Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav. Eepikaga võrreldes toimib draamas tugevamalt kontsentratsiooni (keskendatuse) põhimõte. Samas on inimesekujutus draamas fragmentaarsem kui eepikas. DRAAMA EPISEERUMINE Dramaatiline teater kehastab sündmusi tõmbab vaataja endaga kaasa, tarbides ta aktiivsust paneb tundma
kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused? Sarnasused: Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu. Looga on seotud tegelased, kes on enamasti inimesed, lastekirjanduses tihti ka loomad. Selle olemusliku sarnasuse tõttu on just proosateosed eriti sobivad dramatiseerimiseks, ülekandeks näidendi vormi. Erinevused: 1) Draamas ei ole enamasti jutustajat, kes vaataks tegelasi kõrvalt, seletaks lugejale/vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. 2) Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem, tihti on näidendites üks tegevuskoht või siis toimub üks vaatus ühes ja teine teises kohas. 3) Draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem; kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjalikult kirjeldada. Inimese siseelu avatakse
kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused? Sarnasused: Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu. Looga on seotud tegelased, kes on enamasti inimesed, lastekirjanduses tihti ka loomad. Selle olemusliku sarnasuse tõttu on just proosateosed eriti sobivad dramatiseerimiseks, ülekandeks näidendi vormi. Erinevused: 1) Draamas ei ole enamasti jutustajat, kes vaataks tegelasi kõrvalt, seletaks lugejale/vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. 2) Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem, tihti on näidendites üks tegevuskoht või siis toimub üks vaatus ühes ja teine teises kohas. 3) Draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem; kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjalikult kirjeldada. Inimese siseelu avatakse
· Näitleja isiklik eripära mõjutab rolli loomist ja vastuvõttu. 10. Draamatika ja eepika ühist ja erinevat Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhineb dialoogil ja tegevusel; autori kohalolu on enamasti varjatud, tegelased pöörduvad otse kuulaja/vaataja poole. On suunatud teatrile. · Nii dramaatikas kui eepikas jutustatakse lugu. Mõlemad on sõnakunsti liigid. · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi dialoogi ja remarkide kaudu. · Draama aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega (kokkusurutus, tinglikkus jne). · Inimese siseelu kujutatakse draamas peamiselt dialoogi ja remarkide (tegevuse kirjelduse) kaudu · Traditsiooniliselt keskendub draama inimestevahelistele suhetele. 11. Mis on draamateksti osad? Dramaturgiline tekst võib olla mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina. Ei pea olema
Millised on klassitsistliku teatri peamised erijooned(väh. 3), kes olid kuulsamad klassitsismiajastu autorid(mitte ainult näitekirjandust silmas pidades) Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias? 1) Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi 2) Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida pidid järgima 3) Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte Inglismaa Saksamaa Prantsusmaa Itaalia * Henry Purcell * Michael Praetorius *Descartes *Michelangelo * John Milton * Martin Opitz *Molie *Monteverdi * John Donne * Corneille 15. Mis on draama ja millal kujunes see välja iseseisva zanrina? Tõsise konfliktida näiden, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Zanr arenes välja alles 18
Keskaja olulisus:*uued keeled*kaubanduslikud linnad*kapitalistlik majandus*tuuleveskid, kompass. Dateering Eur-s 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonite levikut. Kirjanduszanrid:*proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5- 10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11-15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika- mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid, hugläärid, spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad. Kangelaseepos- kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane,kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti ha...
Barokk 17.saj Itaalias ja Hispaanias, Iseloomulikud jooned: maalikunst, arhidektuur, kirjandus- süvenes järjest kujundi peensus ja ornamentaalsus. Tavaliselt iseloomustab baroki kunstiteost rõhutatult metafoorne või ka allegooriline väljaendusviis. Barokk on mõtteline ja mänguline. 1) Hispaania baroki kirjanik Baltasar Gracian oma raamatus ´´ Vaimuteravus ja loovuse kunst``- hindas vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, paradokse ja antiteese. 2) Barokk oli skeptiline ja pessimistlik. Barokk ühendas vastandid. 3) Kirjanduse lemmikkujundid: Elu kui unenägu, teater, laat, vangla 4) hüüd laused :Memento mori!, Carpe diem !, elu on teater. 5) Kirjanikud: Lope De Vega(500 komöödia näidendit),Cervantes(,,Don Cuijote´´), Tirso De Molina(,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline´´), Calderon Hispaaniast(Tema looming on opereti sünd) ...
The Pride". Twiggy mängis seal Selles komöödias mängis ta Chik Polly Perkins'it (pilt vasakul). Film Lady't. Film ilmus aastal 1980. ilmus aastal 1979. http://www.twiggylawson.c o.uk/films.html 1981 aatal ta mängis 1985 aastal ilmus draamas ,,Pygmalion", Jonathan Sanger'i film mis oli David Gunliffe ,,The Doctor and film. Seal mängis Devils". Selles Twiggy Eliza õudusfilmis mängis Doolittle'it (pilt Twiggy Jenny Bailey't
Kas Tiina oli libahunt ? August Kitzbergi draamas ,,Libahunt" räägitakse tumedat verd tüdrukust nimega Tiina.Antud teoses vastanduvad inimestevahelised suhted.Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose arusaamatumaks asjaks jäigi see, kas Tiina oli libahunt. Kui Tiina ilmus tallu, siis ei osanud inimesed oodata, mida halba see võib tuua.Tiina oli tore tütarlaps, talle meeldis looduses olla, talle meeldisid teised inimesed, eriti Margus.Tiinat hakati süüdistama libahundiks olemises.Aga miks
Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks Mis iseloomustab klassitsismi Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga Välditi juhuslikku, segast, korratut Toetuti antiigile Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Tõmmati range piir "kõrge" ja "madala" vahel kunstis Klassitsism kirjanduses Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast Komöödiazanris hinnati õpetlikkust Draamas tehti normiks kolme ühtsuse (aja, koha, ja tegevusühtsuse) põhimõte Luules hinnati puhtaid riime Klassitsism arhitektuuris Andrea Palladio "Villa Rotonda" Veneetsia Üle kahe korruse ulatuvad sambad ja sammasportikus
stroofilise värsstekstiga kirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. • Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid • Eesti Vabariigi hümn on Johann Voldemar Jannseni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi autor on soome helilooja Fredrik Pacius. Draama • Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. • Žanrina kujunes draama välja 18. sajandil. • Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Käsitletakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Kuulsaid draamakirjanike • Bertolt Brecht • Henrik Ibsen • August Kitzberg • August Strindberg • Andrus Kivirähk • Madis Kõiv • Anton Tšehhov •
· 50 liikmeline koor+lava keskel asetsev dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalastest(heerosest--kangelane--,nende haed ja halvad teod ,sõjad, laste saatus ,abielu) Teater... · Koosnes ruumist ,millel oli kolm põhiosa · Orkestrae e. Ringikujuline tantsuväljak,samasugune nagu see ,kus esinesid kooliüürika ettekandajad · Hiljem ,kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud ,muutus orkestra poolringiks ,kus paiknesid muusikud (orkester) · Skene ,koht kus näjtlejad puhkasid, muutsid on kostuume. · Theatron Vaatamispaik see sõna sa lõpuks kogu teatriruumi tähtsuseks Teater Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Traöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü ,kohmakad jalanõud ha mask · Rüü- Kitoon · Onkos -peakate · Kothornid-platvormtaldadega jalatsid
The Pride". Twiggy mängis seal Selles komöödias mängis ta Chik Polly Perkins'it (pilt vasakul). Film Lady't. Film ilmus aastal 1980. ilmus aastal 1979. http://www.twiggylawson.c o.uk/films.html 1981 aatal ta mängis 1985 aastal ilmus draamas ,,Pygmalion", Jonathan Sanger'i film mis oli David Gunliffe ,,The Doctor and film. Seal mängis Devils". Selles Twiggy Eliza õudusfilmis mängis Doolittle'it (pilt Twiggy Jenny Bailey't
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjutatud draamas ,,Libahunt" käsitletakse vastandlike mõjudega teemat, mille keskmes on tumedat verd tüdruk nimega Tiina. Antud teoses vastanduvad erinevad ellusuhtumised, möödarääkimised ning inimeste vahelised suhted. Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose siiani kõige arusaamatumaks jäänud küsimus ongi, et kas Tiina oli libahunt? Sündmustik sai alguse
rahvaloominguline sõnakunst ning Üksikud kirjapanekud. 2. Arhailine ajajärk 3. Kuldne ajajärk 4. Hõbedane ajajärk 5. hilise impeeriumi periood kuni keskajani. 3) "Odüsseia" tõlkis ladina keeldse Livius Andrionicus. 4) Draamas eelistasid roomlased erinevalt kreeklastest komöödiaid. 5) Komöödiate süzeed, tegelased on pärit Kreeka kirjandusest ja mütoloogiast. 6) Platuse komöödiaid jagatakse karakterkomöödia, situatsioonikomöödia, tuntumad on "Potikomöödia", " Menaechmused" 7) Terentiuse komöödiad erinevad Platuse omadest: puudus kõnevärss, esikohal karakter, ei olnud jämekoomilisi nalju. 8) Kuldsel perioodil saavutas kõrgetaseme proosa ja luule.
17.sajandi Prantsusmaa Helina Romantsov Anne-Liis Borgmann IIHU Poliitilised sündmused Henri IV atentaat La Rochelle'i piiramine 1627 Fronde-liikumine Poliitilised isikud Charles Paulet (1604) Richelieu (1585-1642) Louis XIII (1610-1643) Louis XIV (1643-1715) Mood Fontange Kaunistusterohke Parukamood Kunstsünnimärgid Kirjandus Peasuund klassitsism Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse Boileau ,,Luulekunstis" on võetud kokku klassitsismi põhimõtted: -rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist -viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult müto-loogia ja vanema ajaloo ainestikku. Klassitsismi tunnused Antiikesteetika edasiarendus Ratsionalism Selgus ja korrapära Ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Selge piir kõrge ja madala vahel Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte...
EESTI POEEMI KIRJANIKUD JA NENDE TEOSED Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'' Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'' Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'' DRAAMA • üldmõistena näidend • kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend • žanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold Ephraim Lessingi (1729 -1781) loomingus • draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse • uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat • tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias • sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule • draamast sai näitekirjanduse juhtiv žanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses
tegutsemine ka sõnaline. Draama on suunatud teatrile kirjanik võtab näidendit kirjutades arvesse teatri tehnilisi võimalusi.1 Lugemisdraamad teosed, mille suur maht, keeruline probleemistik või lavastamise piiratus lavatehnikat arvesse võttes. Neid on võimalik mängida, kui tehakse suuremaid muudatusi teose tekstis. Dramaatika ja eepika suhted Mõlemas jutustatakse lugu, millega on seotud tegelased sellepärast on proosat lihtne draamaks üle kanda. Erinevused: Draamas puudub tavaliselt jutustaja, kes seletaks tegelaste käitumist ning tutvustaks nende minevikku. See roll jääb tegelaste enda kanda see tekitab suletud maailma, mis loob mulje suuremast ehtsusest, puudub vahendaja roll. Draamas on aeg ja ruum piiratud, sellepärast on näidendid ajaliselt ja ruumilisest keskendunud tegevus toimub ühes kohas ja ajas. Draamas on inimese siseelu kujutamine raskendatud, kuna puudub jutustaja
rõhutab kontrastiks selle kaduvust. Francisco De Quevedo saavutas kuulsuse kõigepealt kriitikuna. Tema mitmekesine looming näitab kaasaelamist sotsiaalsetele probleemidele ja muret kodumaa saatuse pärast. Quevedo tusameelsetes sonettides varitseb inimest lakkamatult surm. Pedro Calderon Suurim hispaania barokidramaturg P. Calderón (Calderón de la Barca, 16001684), kes on sageli leidnud kõrvutamist Sha kes peare'iga, rõhutab oma peateoses, fi losoofi lis-religioosses draamas ,,Elu on unenägu", et inimene peab alati toimima headuse ja õigluse Jumala nimel. Kasutades rohkesti sümboleid, vastandab Calderón võimu armastusele. Ta usub, et tõelise vabaduse saavutab inimene üksnes iseendas ja Jumalas. Klassitsism Klassitsismi tunnused : Renessansis taassündinud antiikesteetika edasiarendus . Klassitsism sai valitsevaks kultuuriideoloogiaks Prantsusmaal seoses absolutistliku monarhia tekkega. Võimul oli kuningas Louis XII. Tema mõjuvõimas kardinal Richelieu
Dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · Orkestra e. ringikujuline tantsuväljak, samasugune nagu see, kus esinesid koorilüürika ettekandajad · Hiljem, kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud, muutus orkestra poolringiks, kus paiknesid muusikud ("orkester") · Skene, koht kus näitleja muutis oma välimust hiljem kujunes sellest lavatagune · Theatron "vaatamispaik",see sõna sai lõpuks kogu teatriruumi tähistuseks "teater" Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Tragöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask · Rüü kitoon · Onkos - peakate
Sünteesides kristlikku käsitlust, antiikkultuuri mõjutusi (koolides õpiti Vergiliuse ja Ovidiuse loomingut) ning rahvatraditsioone, lõi ta palju sootuks uut ja originaalset. Uued zanrid ja vormid tekkisid: · proosas(rüütliromaan ja novell), · lüürikas (kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss), · lüroeepikas (uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud poeemid) · teatri arenedes ka draamas (müsteerium, miraakel, moralitee, farss) · Osa kirjanduszanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu (vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraama) Zanririkkusega kaasnes stiililine ja emotsionaalne värvirohkus. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, vaid seal on küllalt ka elulusti. Eristatakse kaht ajajärku: · VARAKESKAEG (476a- 10s) Sugukondliku korra lagunemise ja feodaalsuhte kujunemise aeg
tarbekunst. Põhitunnused 1)emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism 2)Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära ; välditakse juhuslikkust 3) Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi 4) Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte 5) Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 6) Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile 7) Klassitsismi tunnusteks said ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus - omadused, mida rõhutas antiikkunst. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu 8)Klassitsismi põhinõueteks olid `'õilis lihtsus ja vaikne suurus'' Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.
sõnumit. Kangelased ohverdavad end kõrgete sihtide nimel. Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana (millisena?), inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis groteskini (milleni? algab g-tähega). Romantism tervikuna on tundeline (milline?) kultuur. Seetõttu on esiplaanil lüürika (milline kirjandusliik?); ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline (milline?) alge. Nagu öeldud, armastasid romantikud väljendada oma tundeid luulevormis. Kuulsamad rahvusromantilised luuletajad olid inglise poeedid George Gordon Noel Byron (1788-1824), Percy Bysshe Shelley (1792-1822), prantslane Alfred de Musset (1810-1857), vene poeedid-kirjanikud Aleksandr Puskin (1799-1837) ja Mihhail Lermontov (1814- 1841).
loogika. Fiktsionaalne aeg võib olla "tihedam" kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini, osa sündmusi võib välja jätta, osa sündmusi võib juhtuda paralleelselt. 10. Draamatika ja eepika ühist ja erinevat Sarnast: · Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu. · Lugu hargneb rohkem või vähem konkretiseeritud ajas ja ruumis · Looga on seotud tegelased Erinevat: · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi vahetult dialoogi ja remarkide kaudu · Loo esitamise vahendid ja võimalused näidendis on romaaniga võrreldes piiratumad (pikkus, arvestamine vaataja tähelepanuvõimega, teatri tehniliste võimalustega arvestamine) · Draamateoses on liikumine ajas ja ruumis keerulisem: romaanis saab
Kunst õpetab inimesele eetikat ja tugevdab moraalitunnet. Lugedes raamatuid elame läbi ettemängitud sündmusi, millest saadud kogemused eneses salvestame ning kasutame neid siis, kui vajadus tekib. Paljud sedasorti õpetavad teosed on lihtsad jutustavad ning kirjeldavad raamatud. A. Kitzbergi tragöödia "Libahunt" taunib inimeste sallimatust erinevate inimeste vahel ning lihtsameelsust. Ehe näide on see, kuidas Tiina perest ära aetakse, arvates et tegemist ongi libahundiga. Sama autori draamas "Kauka jumal" on samuti väljakirjutatud näide sellest, mis juhtub ahne inimesega.Teoses on selleks Mogri Märt, kes kaotab poja ning kogu oma varanduse. Ükski kunstiteos ei ole kirjutatud lihtsalt niisama ajaviiteks, kõik nad sisaldavad arukaid mõtteid ning õpetusi, mida inimesel jälgida tuleks, et enda ja ka teiste elu paremaks muuta. Erinevad tekstid aitavad elu mõista. Inimene ei sünni selgete väärtushinnagute ja arusaamadega,
Antiikaeg mõisted: Dionüüsiad-veinujumal Dionysose auks Atika maakonnas korraldatud pidustused(5päeva) kevadel auhinnaks luuderphust pärg, autor tegi muusika ja tantsulise osa, osalemine kohustuslik Protagonist-peaosatäitja kreeka draamas Orkestra-vana kreeka teatris pärislava ees asetsenud ümmargune ruum,kus koor laulis ja tantsis Theatron-antiikteatri laugele mäenõlvale ehitatud pealtvaatajate istekohad Deus ex machina-ootamatu kunstilahendus,mida kasutatakse teatris Tragöödia-kurbmäng,traagilise lõpplahendusega,traagilisel konfliktil põhinev näidend Polis-tüüpiline Vana-Kreeka linnriik,mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Koomos-dionüüsiate 3 päeval toimunud rongkäik
Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Teatrietendused kuulusid avalike mängude kavasse lisaks hobuste võidusõitudele ja gladiaatorite võitlustele, kuid need polnud nii populaarsed kui Kreekas. Kreeka eeskujusid sulandati rahvapärastesse naljamängudesse. Rooma teatrietendused jäidki rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks, ega käsitlenud tõsiseid probleeme, nagu seda leidus Kreeka draamas. Suur osa näitemängudest olid hellenistliku Kreeka komöödiate roomapärased mugandused. Välisilmelt oli Rooma teater samuti üsna kreekapärane. Lava ja pealtvaatajate istekohad olid varasemal perioodil enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati Rooma alles vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatril koor. Näitlejate dialoogid vaheldusid seal hoopis laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli Roomas madal ja nende hulgas oli isegi
Kirjandus Kirjandus Kirjandus Religioosne Sonett Tragöödia pidi temaatika Novell puhastama ja õilistama. Müstika Paroodia Komöödiazanris hinnati Looduskultus Draamazanrid õpetlikkust. Rahvalik huumor ja Filosoofilised Draamas tehti normiks iroonia teosed aja-, koha-, ja Eri maades vastandlikud tegevusühtsuse suunad: põhimõte. Itaali marinism, Luules hinnati puhtaid lamburiluule riime. Hispaania luule, draama Saksamaa aristokraatlik suund, rahvalik suund
Dramaatika ehk näitekirjandus.(Draamakirjandus) · Dramaatika on üks kirjanduse 3-st põhiliigist · Mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. · Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. · Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. · Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. · Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja t...
lavastaja: ta on autor. Unt on esinenud ka viljaka kriitiku ning publitsistina. Mati Unt näitekirjanikuna Kirjaniku esimene näidend "See maailm või teine" lavastati 1966. aastal Vanemuises. Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega. Mati Unt näitekirjanikuna Nii on antiikainel põhinevas draamas "Phaethon, päikese poeg" (1968) esikohal peategelase tõeotsingud ja võitlus vägivallavõimuga. Mati Unt Mati Unt on eesti teatri uuendusmeelsemaid lavastajaid. Tema loomingus on ühinenud tervikuks isikupära ja avatus maailmale. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise teatrimõtte vahendajaid eesti teatris. Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid.
• Sekundaartekst – kõik, mis ei ole dialoog Proloog – sissejuhatav lugu; epiloog – järellugu • Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras • Faabula – sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras • Lugu – sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. Analüütiline draama – sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, tegevuse moodustab mineviku-sündmuste järk-järguline avamine Loo esitamise piirangud draamas: • järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. • kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida. Kollisioon – konflikti eelaste, huvide ja ideede esiletulek Konflikt – vastandlike tegelaste võitlus Intriig – sündmustiku areng põhineb vastandlike tegelaste tegevusel Tegevus – situatsiooni muutumine Kompositsioonitüübid: Suletud vorm – nö ideaalne näidend
ÜLESEHITUSE JA TÄHENDUSEGA FRASEOLOGISM TERVIK -VÄLJEND ERINEVA TÄHENDUSEGA SÕNAD MIS ON SAMAKÕLALISED HOMONÜÜM LÜHIKE NALJAJUTT HUMORESK KIRJANDUS TEOSE MÕTE IDEE ÜKS KIRJANDUSE PÕHILIIK MIS RAHULDAM INIMESE EETILISI ILUKIRJANDUS VAJADUSI PÕHITEGEVUSE ARENEMINE ROMAANIS VÕI DRAAMAS INTRIIG METAFOORI ERIKUJU PÕHINEB ELUSOLENDI TUNNUSTE ISIKUSTAMINE KANDMISEL ELUTA OLENDILE NOVELLI JA ROMAANI VAHEPEALNE ZANR JUTUSTUS KIRJANDUSTEOSE TEGELANE KARAKTER KÕIK TEKSTI OSAD KOKKU (SISSEJUHATUS,SISU, KOMPOSITSIOON KOKKUVÕTE) KOOMILISE SISUGA TEOS KOMÖÖDIA SÕNADE VÕI FRAASIDE
I Mälestuste maa(vanavanemad) II ööpalee(koopadsõjad, haigused, vaimud jne) III tuleviku riik(sündimata lapsed, aeg) IV Valgusetempel (rikaste ja vaeste valgus) V Kalmistu (pole laipu on roosid) VI Mets (puud ärkavad ellu, tahavad lapsi tappa) VII lahkumine (Õnn asub kodus) Maeterlinck ,,Pimedad" Sümbolistlik draama Inimkonna tragöödia 12 pimedat sügaval metsas, elavad saarel asuvas varjupaigas, arvavad et teejuht lahkunud, tegelikult surnud. Draamas pole midagi reaalses ajas või ruumis määratletavat. Ainus tõelisus sümbol, mille tähendus oleneb vaatajast 12 pimedat-inimkond, noor pime naisterahvas-kunsti ja ilus sümbol; saar ookeanis- maakera universumis; väike laps-tärkav elu Ilma valguseta ei ole elu võimalik. Valgus ei pruugi olla nägemine, pigem idee või usk. Põhiidee rõhutab inimese üksildust ja kaitsetust surma ees.
Undi teatrihuvi sai alguse ülikoolis. Temas on õnnelikult ühinenud dramaturg ja lavastaja: ta on autor. Unt on esinenud ka viljaka kriitiku ning publitsistina. Kirjaniku esimene näidend oli :"See maailm või teine" lavastati 1966. aastal Vanemuises. Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega. Nii on antiikainel põhinevas draamas "Phaethon, päikese poeg" (1968) esikohal peategelase tõeotsingud ja võitlus vägivallavõimuga. Näidendis "Good-bye, baby" (1975) esitab ta 13 stseenis pilte elu alla- ja tühikäigust, olemise mõttetustest ja tühisusest. Stseenist "Parsifal lahkub nõiutud lossist" järeldub, et me kõik vastutame ühtviisi selle eest, mis meie ümber toimub. Vaikimine ja mittesekkumine ei vabasta kedagi vastutusest ega muuda sündinut olematuks. Olulisel kohal Undi draamaloomingus on "Vaimude tund
võimaluste piiratus. Lugemisdraamasid saab kõigele vaatamata ka lavastada, sest teksti võib kärpida, sisu edastada teatrikunsti vahenditega, sisse tuua Jutustaja jms. Põhimõtteliselt on võimalik ju teatris mängida kõike: näidendeid, proosapalu, luulekavu, dokumentaalsel materjalil (ajaleheartiklitel, intervjuudel, päevikutel, dokumentidel) põhinevaid tekste. Näitekirjandus on kirjanduse ja teatri otsene lõikumispunkt. Draama ja eepika erinevused. 1. Draamas ei ole enam jutustajat, kes vaataks tegelasi kõrvalt, seletaks lugejale / vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. Suurem osa loo jälgimiseks ja tegelaste mõistmiseks olulist infot tuleb esitada tegelastel endil. Näidendi lugemist või etenduse vaatamist on tihti võrreldud kellegi eraellu läbi lukuaugu või läbipaistva seina piilumisega. 2. Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem. Tihti on näidendites üks tegevuskoht
hariduse levimine. Renessansi kultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes. Suurte tegude ja lootuse aeg. A-kirjandus- tihe side rahvaloominguga, sh mütoloogiaga, kunstiväärtuslikkus, humaansus, elulisus. Kujutlusobjektiks jumalad. Oli politiilise sisuga. Arenesid kirjanduszanrid- eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn jne. keskseks K-kirjandus- ühisnimetajaks katolik kirik, tekkisid uued zanrid ja vormid proosas, lüürikas ja lüroeepikas, teatri arenedes ka draamas. Ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, on ka elulusti. Kujutlusobjektiks armastus, daamikultus, rüütlid, piiblitegelased. Olulisemaks teemaks oligi kristlus, osad teosed olidki otseselt kristliku päritoluga. R-kirjandus- Uue temaatika ilmumine, kõigi poeetiliste väljendite uuendamine, uue eetika loomine. Kirjanike selge pöördumine realismi poole, millega kaasnes järkjärguline eemaldumine k-kirjanduse allegoorilisusest. Kujutlusobjektiks inimene kogu oma
Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Inimest kujutati kui sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud inimest. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast. 3. Nimetada klassitsismi tunnused. Klassitsismis on selgus ja korrapära. Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ehk ratsionalism. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte. 4. Tuua näiteid 17. sajandi luuletajate kohta. Inglismaal: John Milton - Teda nimetatakse 17. sajandi suurimaks inglise kirjanikuks. Hispaanias: Francisco de Quevedo – Oli Hispaania aadlik, poliitik ja kirjanik. Saksamaal: Paul Fleming - Saksamaa suurim lüürik. Prantsusmaal: Jean de la Fontaine - maailma kirjanduse tuntuim valmimeister. 5. Luuleuuendused Saksamaal. Silbirõhuline värsisüsteem. 17. saj
2.Klassitsism lähtub oma põhitõdedes antiik kutuurist arhitektuurist ja kirjandusest. 3.klassitsismi tunnused-. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtustEmotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism , Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi, Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte ,Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 4.Barokk-Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga ,Vastandati näilikku tegelikuga Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist ,Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) 5
või naljand argielu sündmustest. · Svank põhinevad rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. · Allegooria mõistukõne, õpetlikud lood elust enesest, mis antakse edasi lihtsas vormis. 13. P. truväär, trubaduur, zonglöör. S. minnesinger, spliimann H. huglaar K. aoid, rapsood R. riim 14. Keskajal toimusid draamas järgmised muutused: · Keerulisemad lavastused. · Lavaseadmed muutusid keerukamaks(võimaldasid isegi edasi anda maavärinaid, üleujutusi ja tulekahjusid). · Lavastused olid tõetruud(seetõttu jõudsid lavale koguni elusad loomad). · Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. · Etendust saatis tavaliselt instrumentaal või vokallmuusika. 15. Keskaja draama põhiliigid: · M üsteerium
karjusenäidend 'Aminta' (1580) on pastoraalse zanri tippsaavutus Itaalia kirjanduses. Prosaistidest asetus esikohale Matteo Bandello, kelle novellilooming on Boccaccio järel silmapaistvaim itaalia renessansi lühiproosas. Ajastu sünget õhustikku kajastab Giambattista Cinzio novellitoodang. Luules oli märgatav Petrarca loomingu elustumine. Enamik petrarkismi harrastajaid ei küüno epigoonlusest kaugemale. Võimekamaid petrarkaiste oli roomlane Vittoria Colonna. Draamas tekkis cinquecento lõpupoole seisak. Valdavaks sai intriigikomöödia. Erandi moodustab õpetlane Giordano Bruno, kelle kommetekomöödia 'Küünlakandja' on tähelepanuväärsemaid lavateoseid itaalia renessansi lõpuperioodist. 16. sajandil arenes ka rahvalik kutsekomöödia. See on rahvuslik lavazanr, mille juured ulatuvad tagasi rooma atellaadideni. 16. sajandi lõpul jäi itaalia kirjandus hispaania ja inglise kirjanduse varju. 17. sajandil tuli esikoht vallutada Prantsusmaale.
kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele 20. sajandi keskpaiku oli modernism muutunud üldvastuvõetavaks, see levis laialdaselt nii luules, proosas kui ka draamas. Proosa- ja draamakirjanikele olid tähtsamad teksti- ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifesteerimine. Aega peale 1960-ndaid kutsutakse postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism
Lemmik näitleja Kasutatud kirjandus Teatri põhimõisted 1.butafoor...ehtsaid esemeid matkivate lavatarvete valmistaja... 2.butafooria...järele tehtud esemed... 3.dialoog...kahekõne... 4.draama...näidend,tõsise sisuga näidend... 5.draama kirjandus...kirjanduse põhiliik, sisaldab lavalisus, põhinemine tegelaste dialoogi ja kahekõnel... 6.dramatiseerima...näidentiks tegema... 7.dramaturg...draamateose autor... 8.dramaturgia... 9.intriig...põhitegevuse arenemine romaanis või draamas... 10.koomika...naljakas huumor või (karakturik,kõnek,situatsioonik)... 11.komöödia...koomilise sisuga näidend... 12.miljöö...teose aeg ruumis, iseloomustav tegelasi... 13.monoloog...sisekõne... 14.rekvisiit...lavatarve, lavastuses kasutatav tarbeese... 15.remark...autori tekst, tutvustav tekst... 16.stseen...lavateose väikseim terviklik osa... 17.suflöör...teate etteütleja... 18.süzee...kirjandus teose teema, aine, sündmustik... 19.tragöödia...kurbmäng, näidend... 20.vaatlus..
ülikoole. Suuresti kehastas selle ajastu vaimsust ristiusk ehk kristlus, see andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Teisalt avanes ka kaksikusk: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Just sellisel pinnasel keskaja kirjandus võrsus ja arenes. Uued žanrid ja vormid tekkisid proosas, lüürikas, lüroeepikas ning teatri arenedes ka draamas. Osa keskaegseid kirjandusžanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta sugugi ainult sünkjad toonid, vaid seal oli ka elulusti. Üldiselt eristatakse keskaja kirjanduse arengus kahte järku. Esimene ajajärk oli varakeskaeg, mis hõlmab 476. a. – 10. sajandini. Seda aega iseloomustab sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemine. Rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust, kloostrid omandasid kultuurikeskuste rolli
ja nõudlik lavastajatöö Georgi Ansimovilt; Frasquitat "Carmenis", mis pakkus muusikaliselt enam kui eelnenud osad; algul loomusele ja senisele ampluaale võõrad Madeleine'i "Savoy ballis" ja Ilonat "Krahv Luxemburgis". Nende kahe viimase rolliga astus Helgi Sallo välja subretimainega artisti staatusest ja tõestas end elegantse operetiprimadonnana. 5 mänginud ka Koduteatri kõrval on Helgi Sallo jõudnud mängida ka Tallinna Vene Draamateatris (Linda osa Steini draamas "Võõrastemaja «Astoria»", 1970), Viljandi teatris "Ugala" (Heleni osa Molnàri komöödias "Kaardiväeohvitser", 1985), Tallinna Draamateatris (nimiosa R.Shermani "Mary Poppinsis", 1987), Vanalinnastuudios (Fräulein Schneider Kanderi "Kabarees", 2003), teinud kaasa paljudes muusika- ja telefilmides ("Meloodia-68", "Teatriöö", "Sa oled mu majakas", "Roosid lõunast", "Jefreitor Jõmm", "Uksed", "Muinaslood muusikas", "Helgi" jt.) ja
Raha ja inimesed kirjanduses Essee ,,Raha eest saab osta maja, aga mitte kodu. Raha eest saab osta kella, aga mitte aega. Raha eest saab osta voodi aga mitte und. Raha eest saab osta raamatu, aga mitte teadmisi. Raha eest saab tasuda arstile, aga mitte osta tervist. Raha eest saab osta ametikoha, aga mitte austust. Raha eest saab osta verd, aga mitte elu." nõnda kõlab üks Hiina vanasõna, milles peitub sügav mõte. Raha on olnud alati ühiskonnas kesksel kohal ja on pakkunud palju kõneainet. Rahast on kirjutanud paljud kirjanikud, nii Eestis, kui ka võõrsil. Eesti kirjanikest on seda teemat käsitlenud Eduard Vilde teostes ,,Mäeküla piimamees" ja ,,Kippari unerohi" ning August Kitzberg teoses ,,Kauka jumal". Väliskirjanikest on rahast kirjutanud Honore de Balzak romaanis ,,Isa Goriot" ja Stendhal teoses ,,Punane ja must". Draamas ,,Kauka jumal" on loo peategelane Mo...
Müüdiline e tsükliline aeg on suletud, ringlev, taaskorduv ja seotud mütopeedilise mõtlemisega Diskursiivne aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv Lavakujundus ehk stsenograafia loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme, viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikonseptsioon- lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga. Lava ja lavavälise ruumi suhe. Fiktsionaalne ruum- on draamas jäljendatava inimtegevuse asupaik. Viitab ruumile, kus jäljendatav tegevus toimub Simultaanlava- mitu tegevuspaika samaaegselt Teatriarhitektuur- kirjutatud implitsiitselt teksti sisse, kuid praktikas on võimalik üks tekst ühest süsteemist teise üle kanda Keskkonnateater- etendus on üksteisega suhestuvate erinevate toimingute kooslus. Etendus kasutab kogu antud ruumi. Leitud koht- mittetavapärane teatriruum, mis on lavastuse tarbeks kohandatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
