RENESSANSS TEADUSES 14.-15. sajandil tekkisid kõigepealt Itaalias ja seejärel paljudes Lääne- ja Kesk- Euroopa maades uus maailmavaade ja uus kultuur, mida tähistavad mõisted "renessanss" ja "humanism". Renessansi all mõisteti eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist, antiikkultuuri taassündi, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik- skolastilisele teadusele. Tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas. Renessansiaja teadlaste arvates pidi looduseuurimine rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Osa teadlasi rõhutas matemaatika tähtsust, väites, et mõõtmine on igasuguse tunnetuse alus. Eriline osa oli renessansis vanakreeka ja ladina keele heal tundmisel. Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kunstihuvilised ja ka tavainimesed tunnevad teda kui maalide "La Gioconda" (rohkem tuntud "Mona Lisa" nime all) ja "Püha õhtusöömaaeg" ...
Muutused tehnikas ja teaduses keskaja jooksul Keskaja algus on 14.sajandil itaalias ja lõpp 16.sajandil kesk-lääne euroopa ja kirkiu lõhenemisega. Tekis kristluse kui ka lutherluse usk.Kiriku võim taandus, üha enam hakkas rahvas arendama end teaduses kui ka tehnikas ning väärtustati üha enam inimest ja siis jumalat. Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad ning keda huvitas haridus ja teadus pidid astuma kloostrisse.Antiikfilosaafia asemele tuli katoliiklik teoloogia, moraal sai usulise rüü. Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigi aja järgi.Kauaks ajaks unustati loodusteaduse põhisaavutused, eriti kui kirikule nad ei meeldinud, näiteks:
XX sajandi teine pool - murrangulised muutused teaduses ja kultuuris 20. Sajandil toimus mitmeid suuri ning murrangulisi muutuseid, ning avastisi teaduses ja kultuuris. Leiutati palju inimkonnale kasulike ning elukvaliteeti parandavaid seadmeid nind tooteid, samas ka relvi millega on võimalik maamunalt pühkida kogu meie ühiskond. Kultuurielu muutus palju mugavamaks kui oli see varem olnud, kodutehnika uuenes, mood võttis täiesti teistsuguseid külgi kui varem ning ühiskond sai vabamaks ning muutuvamaks. 20. Sajandi teisel poolele oli suur osa teadusest mingil määral suunatud külmale sõjale, sooviti
Eesti astronoomia 1. Miks öpikoordi pilvel on niisugune nimi? 2. milline tähtsus on Tõravere observatooriumil Eesti teaduses 3. millega tegeleb Tartu tähetorn? 4. Millistele füüsika erialadele saab spetsialiseeruda tartu ülikoolis? 1.Ernst Öpik oli Eesti astronoom, kes sõltumatult teisest astronoomist Jan Hendrik Oortist lõi Päikesesüsteemi ümbritseva komeediparve, nn. Öpik-Oorti pilvekontseptsiooni. 2. a. 1812 Valmis Tartu Tähetorn, mille tööd hakkas juhtima astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve. b
bioloogilise olemuse selgitamiseks. Suur osa hübriididest liikidevaheliseda. Nendest ristamistest saadud hübriidid olid tihti vähese viljakusega või viljatud. · Hübriidimiskatsete vähene mõju pärilikkuse olemuse mõistmisele tulenes ka sellest, et pärilikkust kui iseseisvat bioloogilist probleemi polnud püstitatudki. Pärilikkus samastus indiviidi arenguga (ontogenees). 1.3. Üldlevinud seisukohad pärilikkuse kohta XIX sajandi teaduses ·Keskkonnatingimuste toimel või eluviisi mõjul tekkinud muutused indiviidi tunnustes päranduvad vähemal või rohkemal määral järglastele: omandatud tunnuste päritavuse hüpotees. ·Pärilikkuseaine või -tegurid (gemmulad) tekivad keha kõigi osade rakkudes ja kanduvad sealt vere või muude kehavedelike kaudu suguelunditesse: pangeneesi hüpotees. ·Hübridiseerimisel tekib uus hübriidne pärilikkuseaine (st vanemvormide
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine. Kompass, teleskoop 7)huvi ajaloo vastu 8)huvi ühiskonnas toimuva vastu, keskajal inimene ei tohtinud kedagi(kuningat) kritiseerida. Nüüd aga pidi inimene kritiseerima, pakuti välja lahendusi, ideede lahendamiseni aga ei jõutud. Renessansi ilmnemine erinevates valdkondades: Teadus: avastused ja leiutised trükikunst J.G...
Feminismi põhjenduseks Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Millised oleksid argumendid feministide kasuks? Nii naistel kui ka meestel peaksid olema võrdsed õigused, naisi peaks olema rohkem kõrgetel ametikohtadel, näiteks ministrid, linnapead, vallavanemad või isegi president. Kui naised
Teaduse areng- võit esimeses maailmasõjas tagas dem. suurriikidele (USA, sbr, pr.)suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärksetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme.juba 1919 a. Teostas uus-meremaal sündinud briti teadlane Ernest Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930 a. Avastas prantsuse füüsikutest abielupaar Irene ja Frederic Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942 a. USA-s. Teadlaste avastused olid kasulikud ka meditsiinile, esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel .
teooria peab olema ümber lükatav. Teadusliku teadmise kumulatiivse kuhjumise vastu vaidles veelgi enam Thomas Kuhn, kelle arvates teadust mõjutavad nii ühiskondlik taust kui psühholoogilised tegurid. Teadlased töötavad teineteist mõjutades teatava paradigma raames, üritades uuritavat paradigmasse suruda ning jättes tähelepanuta paradigma välised nähud. Ühel hetkel kuhjub paradigma välist aga sedavõrd palju, et teaduses toimub revolutsioon ja paradigma vahetatakse välja. Kuhn läks veelgi kaugemale, öeldes, et maailma mõistmine ja katsete ja vaatluste läbiviimine on alati teooriast koormatud. Me näeme maailma alati läbi teoreetiliste prillide ja tõde ei ole paradigmade eristamisel alati võimalik esile tuua. Veelgi kaugemale läks teadusfilosoofiline dadaist ja anarhist Paul Feyerabend, kes argumenteeris selle kasuks, et lõplikult ei ole võimalik kinnitada teaduse paremust posimise ees ja
Julie Des Jardins ,,The Madame Curie Complex. The Hidden History of Women in Science" Pean 20. sajandi alguse naisteadlaste raskusteks enesetõestamisel teaduses alljärgnevaid punkte: 1. Naisterahvastel oli piiratud juurdepääs kutsealasele koolitusele, erialasele (spetsialiseerunud) haridusele. Pahatihti oli põhjuseks raha või ühiskonna (perekonna) suhtumine naine on kodus ja kasvatab lapsi, ta ei vaja haridust (võib-olla vaid kirjutamis-, lugemis- ning elementaarset arvutamisoskust). Heal juhul töötab pesunaisena, teenijana, kokana vms naiselikul töökohal. 2
pigem mõeldakse nö kinnisesse kasti ja seal ka tegeletakse. Selletõttu võivad jääda mõned tähtsamad avastused tegemata, kuna normaalteaduse puhul teadlased ei tegele sellega, mis on väljaspool põhi-hüpoteesi. Paradigma puutub sellesse, kuna see tähendab eeskuju ja just sellele ka ehitatakse uued hüpoteesid ja arvamused. Iga normaalteadus põhineb mingisugusel paradigmal. 2. Mis on ja millist rolli mängivad anomaaliad mingis teaduses kriisi tekitamises Kuhni järgi? Anomaaliad on mingid nähtused, mis ei mahu paradigma raamistikku. See tähendab, et anomaaliad on midagi, mis ei puutu kokku paradigmaga ja võib puudutada hoopis teist valdkonda. Nende olemasolu teaduses on väga tähtis, kuna see paneb teadlaseid mõtlema/uurima ka kastist väljaspool. Selle abil saab tihtipeale mingisuguseid uusi avastusi teha ning mõelda natukene teistmoodi. Samuti aitab see kaasa ka paradigmade
Ka ühing, kuhu mitmed naisteadlased siiski kuulusid, oli suunatud vaid meestele. 6. Naised ei saanud rahalisi toetusi nagu seda said mehed, seega ei olnud neil võimalik oma projekte lõpule viia. Usuti, et naised peaksid jääma naistetööde juurde ning teadustöö peaks jääma meestele. 7. Kuna naiste soov teadusega tegeleda oli ühiskonna jaoks uudne, siis esines nende tõrjumist sellest valdkonnast. Nende osakaal teaduses oli väike ning neid ei võetud sellel alal tõsiselt. See võis aga tingitud olla just erinevatest religioonidest, uskumustest ning traditsioonidest, et mees teeb tööd ja naine on kodune. 8. Jällegi, kuna naisteadlaste tööd ei võetud väga tõsiselt, siis kajastati nende tegemisi ja töid vaid nendel aladel, mis on rohkem sobilikud naistele, olgu selleks siis keemia- või meditsiinialane või hoopis võrdlev teadus. 9
Tudengi emakeel ei ole eesti keel. “Sünniaja mõju elukäigule: Horoskoobid vs teadus” 1. Mis on kinnituskalduvus? Millist rolli võib see autori sõnul mängida horoskoopidesse uskumises ja millist rolli teaduses? Selgita. Kinnituskalduvus on kalduvus meelde jätta/tähele panna neid fakte, mis on kuidagi juba juhtunud/toimunud ja seega nö peavad paika. Küll aga terve selle segaduse kõrval jäävad välja muud aspektid, mis tegelikult väljendavad hoopis vastupidist või on puhtalt absurdsed. Horoskoopidesse uskumise suhtes võib öelda, et kui inimene on kergelt mõjutatav, siis kindlasti on temalgi kinnituskalduvust, kuna ta näeb seda, mida ta tahaks ja
kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et teadus liigitab nähtusi süstemaatiliselt. Üldistatud kirjelduste kasutamine on teaduses oluline samasuguste nähtuste ennustamiseks, kontrollimiseks ja seletamiseks. Näiteks atmosfääriprotsesside seaduspärasused võimaldavad ennustada võimalikku ilma tulevikus. Kuid teadus ei piirdu vaid teadmistega vaadeldavate ja kirjeldavate reeglipärasuste kohta: teaduse jaoks on oluline jõuda maailma reeglipärasuste mõistmiseni. 2. TEADUSLIKUD SELETUSED Teooriate loomine on teaduse puhul iseloomulik. Teooriatel võib teaduses olla väga erinevaid
Teadus filosoofiata on halvatud ja filosoofia teaduseta on pime Aastakümneid on vaieldud teemal, kas teadus ja filosoofia saavad koos eksisteerida. Mõne teadlase arvates ei ole filosoofial teaduses kohta, see vaid segab. Teised usuvad, et filosoofia edendab teadust, lubab areneda, luua hüpoteese. 23. jaanuaril 1924 sündis Viinis teadusfilosoof Paul Feyerabend. Ta nägi teaduses koos kunsti ja religiooniga tunnetusvõimalust. Samas ei saanud erinevaid lähenemisi tõele võrrelda, kuna need on omavahel ühismõõduta. Feyerabend oli range metoodika, see tähendab ka Karl Popperi vastane, kuna selle järgimine takistab pikapeale teaduse arengut. Üleüldse oli Feyerabend ette kirjutatud teadusmeetodite vastane, kuna see piiravat tegevust. Ainus lähenemine, mis kedagi ei piira, on ,,kõik kõlbab"
teaduses. Tänapäevalgi kasutavad inimesed sarnaseid ja samadel põhimõtetel töötavaid asju, mis leiutati just renessanssi ajal. Samuti on säilinud näiteks arusaamad, et Maa on ümmargune ja meie päikesesüsteemis tiirlevad planeedid umber päikese. Samuti töötasid alles hiljuti veel paljud trükimasinad samal põhimõttel, et iga täht on eraldi plaadikesel, mis siis tindiga kokku tehakse ja paberlile lüüakse. Märgatavad edusammud teaduses olid võibolla just tänu uuele maailmavaatele. Tänu laialdastele ideede levikule oli samuti teaduse areng rohkem soositud. Mina arvan, et see ajastu oli teaduse arengule väga tähtis, sest kasvõi juba trükikunsti areng oli väga väga oluline, sest tänu sellele oli võimalik rohkem raamatuid lühema aja jooskul trükkida ning samuti olid trükitud raamatud ka odavamad kui käsitsi kirjutatud ning seega arenesid oluliselt inimeste lugemisoskused ja teadmised.
1) uurimine universumi vanuse kohta peaks kuuluma puhtasse alusuurigusse. 2) uurimine , kuidas täiustada vesiniku baasil töötavat sisepõlemismootorit peaks kuuluma toodete või leiutistele orienteeritud uuringusse. 5. Autori arvates ei ole tingimata halb kui majandus mõjutab teadust. Teadus peaks olema neutraalne ja kui turumajandus hakkab mõjutama teaduse järeldusi, siis ta muudab teaduse subjektiivseks ja see oleks halb. Teaduses ei tohiks olla võimul isiklikud motiivid, mis rahuldaksid ainult majanduse vajadusi ja huve. 6. Teadus ei ole demokraatlik, kuna seal ei võimutse enamuste arvamus, vaid selline, mille määravad meetod ja kinnitus. Kui tulemus ei ühti enamuse teadlaste arvamusega ,siis nende arvamus ei jää peale nagu demokraatias vaid katse tulemused võidavad. Demokraatlik on teaduses selles osas, et iga teadlane saab valida ise, kuidas ta esitab teaduslikke
läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust n-ö suruda sellesse paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi. Kõik eksperimendid muidugi ei õnnestu, aeg-ajalt esinevad lahknevused ootustega ei häiri teadlasi. Kui aga selliseid ootustele mittevastavaid nähtusi koguneb palju, siis saab rääkida anomaaliast (kr a eitus, nomos `seadus'). Anomaalia võib põhjustada kriisi teaduses. Kuid paradigmat ei saa heita kõrvale enne, kui on olemas uus lootustandev paradigma ning vana paradigma on end lõplikult kompromiteerinud. Vana paradigma pooldajad aga ei kaota sugugi kergelt lootust. Üleminek ühelt paradigmalt teisele on Kuhni arvates nagu usuvahetus: teadlasel ei ole mingit garantiid, et uus paradigma töötab paremini võib vaid uskuda. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, siis muutub ka tema maailmanägemus, sest maailma me näeme ju läbi oma veendumuste prisma
mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada ning kõik just kui toimiks kuid samas sellele pole faktilist kinnitust leitud. Näiteks planeetide liikumine, mille aluseks on gravitatsioon. Kuna gravitatsioon on spekulatiivne ning seda pole võimalik vaadelda siis siinkohal tulebki appi teooria. Teooria abil on võimalik teaduses kirjeldada nähtusi, mida ei saa muud moodi seletada. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus on usaldusväärne, sest ta püüab teadmiste otsimisel vigu kõrvaldada. Kuna tihtipeale põhineb teadus teooriatel ja on raske teatud nähtust kirjeldada siis ei pruugi tulemus olla kõige objektiivsem. Tekivad nii öelda kallutused, kus võivad tekkida eelarvamused ja muud mõjutavad tegurid. Selleks, et neid ,,vigu" kõrvaldada kasutatakse eksperimente
Kui suhted olid head, siis ka abistati ja aidati teineteist. Puudus igasugune anonüümsus. Kuna tollal peeti kirikuskäimist väga oluliseks ja kui keegi oli mingil põhjusel minemata jätnud, siis sahistas terve külarahvas sellest pikalt. Nii oli ka lastesaamisega. Ei kiidetud vallalisi naisi heaks, kes olid lapseootel. Tehti luulet, laulu ja tantsu ning koguneti suvisel pööripäeval lõkke umber, aeti aidas puskarit. Seejärel toimusid mitmed muutused. Areneti teaduses, tehnikas ning oli aeg muutusteks, saabus industriaalühiskond. Inimesed suundusid linnadesse elama, linnastuti, sest taheti vabrikutesse töölisteks, liinitöölisteks, et raha teenida. Suunduti nö parema elu otsinguile. See mõjus suuresti peresuurusele. Linnas olid väikesed korterid ja seega ei pandud enam perele rõhku. Kuna linna suunduti mitmetest paikadest, siis ei tuntud eriti teineteist. Tekkis anonüümsus, inimesed võisid hakata elu vabamalt võtma. Võidi kirikus
mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas. VanaKreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse VanaKreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva matemaatikas väga tähtis osa. Meditsiinis mõeldi välja Hippokratese vanne, mida kasutavad ka tänapäeval arstid Euroopas ja mujal maailmas. Filosoofid tõstatasid mitmeid küsimusi inimese olemuse ja vooruste kohta ja teaduses arenes jõudsalt astronoomia ja maailma tundmine. Võib öelda, et VanaKreeka on oma suure kultuuriga aidanud areneda ka Euroopal, kes sel ajal polnud nii arenenud, kui lähisida ja VanaKreeka. Ilma Kreeka kultuuri kõrge arenguta, poleks ka Euroopa kultuur praegu nii arenenud, sest Idamaadega Euroopal nii suurt sidet, kui VanaKreekaga, polnud.
teada, kas selle tulemusena teine sündmus toimub. [1] 4. Eksperimenteerimine ja teaduslike teadmiste rakendamine on mõlemad oma olemustelt füüsiliste tegevuste ahelad. Nende erinevus seisneb aga selles, et eksperimenteerimisel vaadeldakse, kas ühe sündmuse toimumisel juhtub ka teine. Teaduslike teadmiste rakendamise puhul aga kutsutakse üks sündmus esile eesmärgiga jõuda teise sündmuseni. [1] 5. Teaduses avastatakse pidevalt uusi asju. Teadus saab teadmisi juurde erinevatest allikatest. Näiteks ei lepi teadlased sellega, et nad ei tunne mingit kindlat valdkonda sajaprotsendiliselt. Kui neil on mingites teadmistes auk, siis nad näevad vaeva, et see lünk ära täita. Seetõttu saadakse pidevalt juurde teadmisi, mida hiljem ka rakendatatkse teistes valdkondades. Samuti on tõsiasi, et teaduses toimub ahelreaktsioon. Iga uus avastus loob võimaluse omakorda uue teadmise leidmiseks
Alguse sai see Martin Lutheri mõttest: "Iga inimene peaks teadma Jumalasõna oma emakeeles". Inimesed hakkasid rohkem raamatuid lugema kuna neid tõlgiti rohkem emakeelde. Üheks suurimaks eestlasi ühendavaks sündmuseks pean 1869 aastal toimunud laulupidu. Näiteks 1845. Aastal peeti Würzburgis esimene Saksa laulupidu. Edaspidi muutusid nad eeskujuks eestlastele ja Eesti esimesele laulupeole. Antud sündmusest alates tunnevad eestlased ennast kui ühtse rahvana! Ka teaduses toimusid XIX sajandil muutused. 1820. Aastal jõudis taani päritolu teadlane katsete teel järeldusele, et elektrivool juhet läbides tekitab elektrivälja selle ümber. Tänu sellele avastusele suudeti hiljem konstrueerida elektrimootor. Arstiteaduses avastati vaktsiin marutaudi vastu, tuberkuloosi tekitav bakter ja leiutati röntgenaparaat. Samuti XIX sajandil leiutati veel tänapäeva elus väga tähtsaid asju telefon, raadio, kino ja levis fotograafia
Antiikaja lõpul tulid ehituskunsti ka kaared ja võlvid, mida kasutati hiljem ka renessanssi ajal. Ptolemaios esitas antiikajal seletuse heliotsentrilisest maailmapildist, kus Päike on kõige keskmeks, kuid tol ajal teda ei usutud. Renessansi ajal esitab Kopernik samad põhimõtted uuesti ning sellel korral leiavad need ka laialdasemat toetust ja teadus, eriti astronoomia hakkab kiiresti arenema. Renessansi saavutusteks teaduses oli Galilei põhitõde, et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese ning maadeavastusele aitas kaasa pikksilma leiutamine ja täiustamine. Just teaduses võeti kasutusele mitmed antiikaja põhitõed ning arendati neid edasi. Meresõit oli nii antiikajal kui renessansiajal heal tasemel. Näiteks antiikkultuuris oli Ateena laevastik üks tugevamaid ning avastati mitmeid Vahemere äärseid paiku. Renessansiajal kujunesid tähtsaimateks
Maritain, J: Filosoof ühiskonnas 1) Filosoof on isik, kellel on oma arvamus ja ta on valmis öelda oma arvamust. Ta alati otsib tarkust. 2) Nad austavad üksteist. Aga kõik saavad aru, et maailmas on olemas unistajad ja tõelised «suured» ja viimased saavad eksida. 3) Sest filosoofia sundib mõelda ja ilam selleta ma ei saa liigutada edasi. 4) On olemas filosoofiline tõde ja see on algtõde, aga kõik teised tõed on teistkordsed: teaduslik jne. Teaduses on tõendid, filosoofias neid pole. Teadus otsib teadmised, aga filosoofia ei ole võimeline otsida teadmised, filosoofias on ainult oletused, mäng sõnadega.. 5) Filosoofia ei ole inimestele tarvilik, sest nad ei saa filosoofiat aru ja mõned kardavad teda ebausklikult, sellepärast paljud neist naeravad filoosofite peale. Aga filosoofia on ülimalt tarvilik sellele inimestele, kellele on tõesti vaja tõde ja need inimesed on üksikud
Tegelikult ei toimunud aga see ajastuse vahetus ühe sündmusega ja päeva pealt. Selleks ikka kulus väga palju aega ja sündmusi, mis muutsid maailma, näiteks Konstatinoopoli vallutamine 1453. aastal türklaste poolt. Uusaega võib nimetadagi muutuste ja avastuste ajastuks, kuna siis said alguse väga suured avastused ja muutused, mis muutsid senist keskaegset maailmakorraldust sootuks. Maailmas hakkas levima uus valitsemis- ja linnakultuur, tekkis ka uus perekonnamudel. Ka maalikunstis ja teaduses toimusid suured muudatused. Tänu Ameerika Ühendriikide iseseisvumisele hakkasid absolutistliku monarhhia kõrval maailmas levima ka teised valitsemisvormid, näiteks vabariik. Just nimelt valitsemiskultuuri muutmiseks alustasidki prantsalastest lihtinimesed mässu kuningavõimu vastu, mis tõi kaasa Suure Prantsuse Revolutsiooni. Tänu sellele suurele mässule toimus hiljem pea kogu Euroopas valitsemiskultuuri muutus. Rahvas nägi, milline võim neil tegelikult võiks olla kui
Teaduslik maailmavaade Esimest teksti lugedes täienesid minu teadmised sellest, et mis on empiiriline teadus ja mis on aprioorne. Empiirilises teaduses on teadlase ülesanne kirjeldada, seletada ning ette näha. Aprioorne teadus põhineb faktidel. Teadusliku teadmise otsingut reguleerivad teatud kriteeriumid. Nendeks kriteeriumiteks on: kontrollitavus, usaldusväärsus, selgus ja täpsus, süsteemsus ning ulatus. Intersubjektiivne kontrollitavus on täpsem sõnastus sellele, mida tavaliselt tahetakse öelda, kui räägitakse teaduse ,,objektiivsusest". Siin ei peeta silmas ainult
See toob omakorda kaasa ulatusliku läbiuurimise, mis lõppeb alles siis kui see probleem on lahendatud. Paradigmadele vastavaid teooriaid tuleb muuta nii, et need uuesti loodusele vastavad ning teadlastel tuleb õppida antud nähtust teistmoodi nägema, vastasel juhul ei ole uus fakt päriselt teaduslik teooria. Tihtipeale suudavad teadlased oma teooriad faktidega sobitada, kuid kui see ei õnnestu, on tulemuseks kriis teaduses, sest kehtivat paradigmat ei saa kõrvale heita enne kui on olemas uus paradigma ning vana puhul on kindel, et see ei kehti. Näiteks nagu Koperniku juhtum, kui avastati et Ptolemaiose astronoomia ei kajasta loodust tõetruult, tuli Kopernikul hakata uut otsima, sest teaduses oli eelnevalt kirjeldatud põhjustel kriis. (94) Kriis tuleb aga lahendada, on teadlasi, kes võtavad selle isegi oma eriala peamiseks ülesandeks.
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Hermes Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Hermese tutvustus.............................................................................................. 4 1.1Hermes teaduses........................................................................................... 4 1.2Hermese järeltulijad....................................................................................... 4 1.3Hermese sünnilugu......................................................................................... 5 1.4Hermese leiutised........................................................................................... 6 1.5 Hermese sümbolid.....................................
Tallinn, 2011. 2. Laur, M. Pajur, A. Tannberg, T. Eesti ajalugu. 2. osa. Tallinn: Avita, 1995. 3. Lepajõe, M (toim). Constitutiones Academia Dorpatensis (Academia Gustaviana). Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana) põhikiri. Tartu: TÜ Kirjastus, 1997. 4. Palamets, H. O alte Burschenherrlichkeit...Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu ülikoolis 1802-1917. Tallinn: AS Kirjastus Ilo, 2008. 5. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (1). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 12. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17805. 6. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (2). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 19. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17887. 7. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (3). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 26. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17961. 8
1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus. 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika. 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte. Durkheim. -Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja -Väga tähtsaks pidas teaduses meetodit ("Sotsioloogia meetodi reeglid") -Asutas aastaraamatu "Année sociologique" (Esimene sotsioloogia ajakiri Prantsusmaal) -Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: traditsioonilised ja kaasaegsed. -Uuris enesetappe. Marx. 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: · Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel · Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid,
omadusi. Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Karistused jõudsid kätte siinses elus. Surma kardeti ning arvati, et ees ootas oleskelu sünges allilmas. Usk oli praktiline. Egiptuse kiri kujunes 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr. Kirjamärgid olid hieroglüüfid, mis olid väga keerulised. Kirjutada oskas umbes 1% kogu elanikkonnast. Kirjanduses viljeleti lühivorme ja ülistuslaule. Kirjutusmaterjal oli papüürus. Kuulsaim teos on "Sinuhe jutustus". Teaduses oli kõrge tase kirurgias, astronoomias ja ehituskunstis. Mesopotaamias võeti kasutusele kiilkiri 3000 a. eKr. Kirjutusmaterjaliks oli savitahvel. Teaduses saavutati kõrged tasemed matemaatikas, astronoomias ja astroloogias. Egiptuses oli perekonnas perepea mees, kuid ka naisel olid omad õigused. Naine säilitas abielludes oma vara ja võis ka lahutusel pretendeerida osale varandusest. Vaaraol oli seevastu palju naisi, kelle seast üks oli tähtsam. Tal oli sageli mõju ka
Röntgenkiirgus 2014 Kiirgus Aine mikrosüsteemi muutus Välispidise mõju toimel elektronid ergastuvad ja hüppavad kõrgematele orbiitidele Kiirgus tekib,kui mikrosüsteem läheb ergastatud olekust tagasi stabiilsesse põhiolekusse Röntgenkiirgus Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus Wilhelm Conrad Röntgen Nikola Tesla Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Levimiskiirus C = 3x108 m/s Röntgenkiirgusel on rohkem energiat kui nähtaval valgusel, seega võib läbida kudesid Mida mõõdetakse? Neeldunud doos ehk neeldunud energia Kiirguse mõju konkreetsele koetüübile Sagedus (Hz) Lainepikkus (cm) Kus kasutatakse? Meditsiinis Astronoomias Tööstuses Kunstis Lennujaamades Teaduses Mõju Otsene mõju Kaudne mõju Kiiritushaigus ja surm Tinast kaitse Tänan kuulamast!
näis aina tugevamana ning Lääs vajas hingetõmbehetke, et normaliseerida suhteid kommunistliku maailmaga, mis tähendas, et suhteid tuli hakata soojendama. Sellele pandi algus Nixoni võimuletulekuga USA-s. Ühendriigid kinnitasid NSVL-le, et toetavad pingete alandamist Euroopas, kuid hoopis olulisemateks teemadeks muutusid strateegilise relvastuse piiramine ja omavaheliste suhete küsimused. Pingelõdvenduse algusele vaatamata jätkus kahe üliriigi vaheline vastasseis: konkureerivad oldi teaduses tehnikas, spordis, muusikas kõiges, kus võimalik. 60.-70. vahetusel jõudis haripunkti kosmose võidujooks, milles osutusid ameeriklased tugevamaks, näidates oma edukust mitte ainult kosmose vallutamises, vaid teaduses ja tehnikas laiemalt. USA kasutas kavalalt Hiina ja NSVL vastasseisu, hakates ise Hiinaga järk-järgult suhteid parandama. 1972 . aasta veebruaris Nixoni visiidil Pekingisse, teatasid Hiina ja USA, et nende eesmärk
Kosmos Kosmos on kreeka keelest tulnud sõna mis tähendab maailm, täpsemalt korrastatud maailm. Kosmose kui ilusa ja harmoonilise maailma vastand on kaos. Sõna kosmos tüvest tuletatakse eri teadusharude mõisteid: kosmogoonia, kosmoloogia, kosmograafia, kosmonautika, kosmobioloogia j a kosmeetika. Või mõisted kosmopoliit, kosmopolitism, kosmodroom jne. Teaduses: universum ehk maailmaruum, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Poliitikas: kõrgem riigiametnik Kreetal (s. o. isik, kes hoiab linnas korda). Enamasti kuulub 10-liikmelisse kolleegiumi, mis on valitav üheks aastaks. Kosmos, Bioloogias kõrgekasvuline erinevates värvitoonides korvõieliste sugukonda kuuluv perekond, mille tuntuim esindaja on Ameerikast pärit aia-ilutaim harilik kosmos (Cosmos bipinnatus). Filosoofias:
Keeleökoloogia ja eesti keele areng Keeleökoloogia vastab järgmistele küsimustele: Miks osad keeled hääbuvad? Miks on osad keeled jätkusuutlikud? Tegurid mis mõjutavad keele püsimajäämist: Põlvkondlik ülekanne Keele staatus Paiknemine Keele arendamise valdkonnad: Teaduses ja hariduses Keeletehnoloogia Maailma kultuuripärandi vahendamine Teadus ja kirjandus Keele kasutus õigusliku reguleerimine Masinatõlge Eesti keele kui teise keele õpetamine Ohustatud keeled Keeled millel on põlvkondlik edasikandumine lõppenud. Keeled millel on märke põlvkondliku ülekande katkemisest. Kaitstud on peamiselt need keeled millel on oma riik nt Eesti ja eesti keel. Üksdomineerivaimatest keeltest maailmas on inglise keel.
VÄLJENDUS E. EKSPRESSIOONITEOORIAD Kerkisid esile romantismi mõjul seoses pettumusega religioonid ja teaduses. Usk ülemaisesse, aga ka välismaailma autentsesse kujutamisse nõrgenesid. Teisalt on ET-e taga ka soov leida kunstile teaduse kõrval tähendus, milleks sai tegelemine inimese siseilmaga. Mõneti ennetati psühholoogiateaduse sündi. Esmakordselt saab täis tähelepanu kunstnik kui loovisik. Loogiliselt rangel kujul väljendatuna jäävad ET- d ühekülgseks ja poolikuks. Musternäide on Tolstoi, kelle järgi kunst vaid rõhutatult vooruslike tunnete edastamine
Paradigmade arusaamine tähendab ümbritseva maailma tõdede mõistmist, mis võib alguses olla raske. Selleks uuritaksegi erinevaid paradigmasid, et neid paremini mõista. Uus paradigma näitab välja suuremat täpsust kui vanem. Aga selle arusaamiseks tuleb vahel teha põhjaliku uurimist vanaga. Revolutsioonide aja üheks osaks oligi vanade paradigmade uuendamine ja täiustamine. Sellega seoses leiti uusi lahendusi ja avastusi, millega tõusid teadlased esile nii ühiskonnas kui ka teaduses. Aga nende vaenlasteks olid kriitikud, kes üritasid jõuda selgusele, kas paradigma on tõene või lihtlabane väljamõeldis. Oli ka teadlikke pettusi, millega püüti aga tõestada kriitikute väiteid. Ning on mitu juhtumit, mil pettus loetakse tõeseks ja sellega läksid alla kriitikute mained. Üheks suureks revolutsiooniks võime tuua välja 20. Sajandi algust, kui füüsikud avastasid universumit. Leiutati teleskoope, millega oli võimalik näha valgusaastate kaugusi. Selle
11.B. Rakvere 2009 Sisukord Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda...............................................................................3 Hõbe ja fotograafia...............................................................................................................................4 Hõbevesi ja kuningas Kyros. Kiriku ,,Püha vesi"................................................................................5 Hõbe teaduses, tehnikas ja olmes.........................................................................................................6 2 Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda Vesi on pilvedes veeauru, piiskade või jääkristallidena. Väikesed veepiisad saavad õhus tekkida vaid siis, kui on olemas kondensatsioonituumad. Jääkristallid on
· Peale Jesuiitide gümnaasiumist lahkumist läks Georg Müncheni ülikooli õpetama. Avastused · Avastas 1827. aastal Ohmi seaduse: seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. · Ohm leidis ka juhi takistuse sõltuvuse juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Tunnustused · Paar aastat enne oma surma, täitus lõpuks tema suur eluunistus, nimelt sai ta füüsika ja filosoofia teaduses professori tunnistuse. · Georg'i surma järel sai elektritakistuse mõõtühik tema järgi nime oom. Surm · Ohm suri 65. aastaselt, 7. juulil 1854. aastal Münchenis · Naist ja lapsi tal polnud. Kasutatud materjalid: · http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Simon_Ohm · http://en.wikipedia.org/wiki/Georg_Ohm · http://en.wikipedia.org/wiki/Erlangen
Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17,1 miljardit aastat tagasi ning käesoleval ajal peetakse neist õigeks esimest. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub (Suur Kollaps). Tänapäeval lähtutakse universumi suuremastaabilise struktuuri kirjeldamisel Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Kvantteooria on küll andnud olulise panuse varajase, väga tiheda ja kuuma universumi k...
1. Milles on probleem: absoluutse objektiivsuse mõiste, raskused sellega? 2. Formaalsed lahendused objektiivsuse probleemile, probleemid, mis sellest omakorda teadus/mõõtmispraktikas tekivad? 3. Objektiivsus kindlapiirilise standardi kehtestamise mõttes ehk distsiplinaarne objektiivsus 4. Dialektiline objektiivsus 5. Asjatundlikkus ehk ekspertiis/ekspertteadmine kui subjektiivne pädevus, selle koht teaduses Iga küsimuse juures tooge, palun, näiteid. 1. Milles on probleem: abs objektiivsuse mõiste , raskused sellega? v: Meil peaks olema absol tõde, mis on saavutamatu kuid abs kehtiv. Raskus seisneb selles, et universaalne vaatepunkt on ju kõigile saavutamatu. kõik näevad alati asju läbi oma mustri, elavad oma paradigma sees. Subjektiivsusest vabaneda soovimine. 2. Formaalsed lahendused objektiivsuse probleemile, probleemid, mis sellest omakorda teadus/mõõtmispraktikas tekivad?
Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest võimalikest (või vähemalt tuntud) paradigmadest ning loob loogika, mis aitab vaadelda samu fakte erinevate paradigmade piires ning näha, millised on erinevused ja ühisjooned. Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Üleminek ühelt paradigmalt teisele on Kuhni arvates nagu usuvahetus: teadlasel ei ole mingit garantiid, et uus paradigma töötab paremini võib vaid uskuda. Kui teadlane võtab
Füüsika 1. Termomeeter Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit. Termomeetri idee andis Galileo Galilei. Esimese vedeliktermomeetri valmistas Galilei õpilane Torricelli. Paisuvaks aineks termomeetris on elavhõbe. Elavhõbe külmub -39° juures. Elavhõbe on väga mürgine. Meil kasutatavat temperatuuriskaalat nimetatakse Celsiuse skaalaks. Kolm tuntumat temperatuuriskaalat on: · Celsius · Fahrenheit · Reamur Teaduses on kasutusel absoluutse temperatuuri skaala. Absoluutne null kõige madalam võimalik temperatuur; -273° (-1K kelvin) 2. Keha siseenergia Koosneb aineosakeste kineetilisest ja potentsiaalsest energiast. Kineetiline energia: · Kõik aineosad on pidevas liikumises; · Iga liikuv aineosake omab kineetilist energiat; · Liites kokku osakeste kineetilise energia, saame kogu kineetilise energia. Potentsiaalne energia: · Vastastikmõjus olevad osakesed omavad pote...
religiooni vahel endistviisi haigutavat ületamatu kuristik. Kas see ongi määratud nii jääma või leiduks siiski võimalusi ja häid põhjuseid vaenuleeride lepitamiseks? Mina isiklikult arvan,et ei sest teaduse andmed on avalikud ja korduvalt kättesaadavad.Aga religioonis on meie sisekaemused ja maailma tõlgendused.Teaduse küsimus võiks olla kuidas? Religiooni aga miks? Teaduses on autoriteediks loogiline kooskõla ja eksperimentaalne korrektsus.Religioonis hoopis jumala ilmutus ja valgustatud inimesed.Teadus ja religioon on kui erinevad keeled teaduse keelt kasutatakse peamiselt ennustamiseks,kontrollimiseks,vaadeldud nähtuste vahel seoste tuvastamiseks,tehnoloogiliste rakenduste leidmiseks.Religiooni keelt aga eluviisi
riik oli poliitiliselt ebastabiilne. Milliseid olulisi muudatusi viis ellu Pakkus välja rahuplaani sõja president Willson USA-s? lõpetamiseks. Milles seisnes 17.oktoobri 1905 Sõna-koosolekute ja organisatsioonide manifesti tähtsus Venemaal? loomise vabadus. Riigituuma kokkukutsumine. Nimeta Vene kultuuri hõbeajastu Ivan Pavlov Pavlov'i refeksi esindajaid kirjanduses ja teaduses. Lisa kindlakstegemina nende teosed ja teadussaavutused. Dmitri Mendelejev Mendelejevi tabel Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Anton Tsehhov ,,Paks ja peenike"
Universumi tekke Suur Pauk Sisukord • Mis on universum? • Universumi loomismüüdid • Suur Pauk • Suur Paugu teooria • Nimetus • Suur Paugu mudel • Kokkuvõtte Universum • Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus • Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat • Universum koosneb 5% nähtavast mateeriast ja 95% tumeenergiast ja tumeainest Video Universumi loomismüüdid • Mythological cosmology • Multiverse • The Big Bang Theory • Evolutionary cosmology • String Theory Suur pauk •Algplahvatus ehk Suur Pauk toimus 13,8 miljardit aastat tagasi •Enne seda polnud mitte midagi, isegi aega ei olnud
pehme tüüpi skafander ja raske tüüpi skafander. Tegevused tööl · Kosmoses astronaudid uurivad erinevaid planeedi, analüüsivad, pildistavad kosmosi ja teevad remondi satelliites (kui on vaja). Karjäärivõimalus · Astronaudid ei saanud kosmonautiks kohe pärast nende vastuvõtmist kosmonauti rühmasse. Veel neil on muidugi üldine ruumi koolitus. See võtab aega umbes kaks aastat ja sisaldab umbes 90 spetsialiseeritud valdkondadest ja kursusi eri teaduses. Ja siis lendad kosmoses. Lisainfo · Esimene kosmonaut oli Juri Gagarin. · Kosmoses kosmonautid söövad toidu tuubides ja konserve. · kosmonautika päev tähistatakse 12. aprillil. Tänan tähelepanu eest!
Nanotehnoloogia tulevik Richard A. L. Jones Tõlkinud Kalle Hein Nanotehnoloogia areng on teaduses saanud viimasel ajal väga põnevaks ja uuritavaks haruks. Nanotehnoloogia on tehnoloogia haru, mis käsitleb tehnoloogilisi tegureid mille mõõtmed on väga väikesed ja mis toimiksid isegi aatomi tasandil. See võib saada suureks läbimurdeks inimeste ravimises, näiteks on välja mõeldud teeoria, kuidas robot, lastes inimese veresoonde, likvideerib seal trombi või on kuidagi teisiti kasulik. Tänapäeval on juba välja töötatud sellised nanotehnoloogilised asjad nagu
Bakterid geenitehnoloogias Mis on GMO? GMO (geneetiliselt muundatud organism) on elusolend, kelle pärilikkusainet (DNA'd) on muudetud geenitehnoloogilisi võtteid kasutades e. viisil, mida looduses ei esine. Kuidas toimub GM? Teadlased otsivad geeni, millest sõltub organismi omadus Geen eraldatakse ensüümide abil Viiakse söötmesse, kus bakterid paljunevad GM-bakter ...on geneetiliselt muundatud bakter. Milleks kasutatakse GM- baktereid? Teaduses Toiduainetööstuses Ravimitööstuses Materjalitööstuses Keemiatööstuses Biotervenduses (bioremediatsioon) GM-bakterite kasutuseelised Majanduses ajakulu, odavus, protsessi kontrollitavus, ohutus. Bioremediatsioonis aitab lagundada ohtlikke aineid. Ajalugu Esimene GMO oli GM-bakter E.coli (1973) 1974. sõlmisid teadlased kokkuleppe GM-bakterite kasutusriskid Võib: tekitada haigusi, mis ei allu ravile tekitada allergiaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
