"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel
"Tõde ja õigus V" Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli
A. H. Tammsaare (1878 1940) Anton Hansen Tammsaare is on of the Estonia's greatest writer. Evan today, his works are very popular. He was born on 30th January 1878 in Albu township, where he grew up and went to school to Sääseküla, later to Väike-Maarja School. After few years he had permission to study on at Hugo Treffner highschool. He came to literature at beginning of 20. century. His high period began at 1921. Anton Hansen Tammsaare died on 1st March, 1940.
1878-1940 Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast
Kool Nimi Klass ANTON HANSEN TAMMSAARE ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Elulugu.............................................................................................4 3. Looming...........................................................................................7 3.2 Tammsaare kirjanikuna......................
Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige. Juristidiplom jäi Tammsaarel saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. 1918. aastal tutvus ta endast 18 aastat noorema Käthe Weltmanniga (sel hetkel oli Tammsaare 40. aastane) ning naine pidi sõitma Tammsaarele külla ning pani ajalehte kuulutuse, et: Anton Hansen Käthe Hansen (sünd. Weltman) abielusse astunud 7. juunil 1919 ning selle peale ütles Tammsaare vaid ,,Ma ootasin sind siia preili Weltmanina". Kodukohalt sai Anton Hansen oma kirjanikunime ja ,,Tõe ja õiguse" I jao põhiainestiku. Samal väljamäel oli teatavasti Tammsaare Lõuna talu, mille peremehe Peeter Hanseni ja Jakob Sikenbergi suhted romaanis
Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) Anton Hanseni vanemad on pärit LõunaEestist, Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid. Suure tamme järgi, mis läheduses kasvas, nimetati talu Tammsaareks, mille Anton Hansen endale hiljem kirjanikunimeks võttis. 1903. aastal lõpetas Anton gümnaasiumi, sooritades lõpueksamid Narvas. Lõpueksamiteks valmistus ta aga Tartus Treffneri eragümnaasiumis ta oli liiga vana, et riiklikku gümnaasiumi minna. Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast kurssi Euroopa kaasaegsete autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja
Vallakooli läbinud, jätkas õpinguid Väike-Maarja kihelkonnakoolis, neil aastal, mil parem viljasaak võimaldas last kodunt kaugemale saatma. Väike-Maarjas omandas üsna hea muusikalise hariduse, tänu gustav Mälgule. Isa kingib Antonile viiuli, saab heaks seltsiliseks. Unistas kohati ka muusiku elukutsest. Lõpetas Väike- Maarja 1897. Polnud kerge kooliraha tema peres kokku saada, kodune põld vajas ka töökäsi. Haridustee venis seetõttu pikaks ja gümnaasiumiastmele jõudis Anton hansen pea 20-aastaselt. Ainus võimalus oli kooliteed jätkata Hugo Treffneri eragümnaasiumis Tartus 1898. Mindi hobusega, oldi kolm päeva teel. Treffneri gümnaasiumi kogemuste põhjal kirjutas Tammsaare Tõe ja õiguse teises osas Indreku õpinguteajast Mauruse koolis. Nagu Indreku Mauruse juures, nii pidi Anton Treffneri eragümnaasiumis õppemaksu katteks olema koolis valvur ja lauakatja. Anton asendas viimaks vajadusel õpetajaidki. Tammsaare debüüt trükisõnas saab teoks 1900.aastal
Anton Hansen Tammsaare Tammsaare elulugu Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. 1886 aasta sügisel viis isa Antoni õppima Sääsküla vallakooli, aastal 1888 aga Prümli vallakooli. Aastatel 1892-1894 ning 1896-1897 õppis Anton Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise
ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU: Pärit Jõgevamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, talu oli nagu ,,Tões ja õiguses", mäed, sood, keeruline harida. Andrese talu-P.T. Pearu talu-L.T. Andres- Tammsaare isa. Pearu-naaber. Isa ja ema olid oma aja kohta väga haritud, palju raamatuid, käis ajaleht ,,Sakala", tegid kõik, et lapsed saaks korraliku hariduse. 10 last- kõik jäid elama, Anton oli neljas. Oli väga hea viiuldaja. Hiljem Väike-Maarja kihelkonna koolis õppis. Siis oli õpetajana tööl Jakob Tamm- tuntud valmimeister, kes hoidis kirjandust au sees. Hakkas esimest korda kirjutama. Õpingud jätkuvad Treffneri koolis. Õpetajad olid päris elust. Nagu Indrekki pidi Anton tööd tegema kooli kõrvalt. Küpsuseksameid teeb Narvas. Pärast asub tööle ,,Teataja" juures. Tänu ajakirjaniku tööle tihedalt seotud teatriga, üks hinnatumaid teatriarvustajaid. 1907 TÜ õigusteadus. Viletsa tervise tõttu jääb pooleli. Diagnoos- ...
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Elukäik Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike- Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida
Anton Hansen Tammsaare Ksenia Larionova 7k 30. jaanuar 1878 märts 1940 Sündis Albu vallas 1. 2. Suri Tallinnas 3. Esimesed tedmised omandas Sääsküla koolis. 4. VäikeMaarja kihelkonnakool. 5. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium. 6. Haigestus tuberkuloosi. 7. Ta oli kirjanik. *Anton Hansen Tammsaare Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne Tammsaare monument Albu viie kroonisel pangatähel. vallas *A.H.Tammsaare
Anton Hansen Tammsaare Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjanduse suurim eepik o Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 1903-1907
Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene.
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Tema kodanikunimi oli Anton Hansen, pesudonüümi Tammsaare võttis ta endale oma sünnitalu Põhja-Tammsaare nime järgi. Anton Hansen sündis Peeter ja Ann Hanseni neljanda lapsena 1878. aastal. Kodutalust on pärit Antoni muusikaarmastus, töökus ning eriline loodustunnetus. Eesti kultuurilukku on Tammsaare sünnipaik jäädvustunud ,,Tõe ja õiguse" I osa legendaarse tegevuspaiga Vargamäena. Tammsaare koolitee oli nii majanduslikel kui tervislikel põhjustel katkendlik. Nagu paljud tolleaegsed haritlased, oli ka Tammsaare eelkõige iseõppija, kuigi lõpetas Väike-Maarja
Aastatel 1907 (29-aastane) 1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Pärast Treffneri Gümnaasiumi lõpetamist 1903 töötas Tammsaare mõned aastad Tallinnas ajakirjanikuna (nt "Teataja" toimetuses). Pärast kaukaasiat Aastatel 1914 1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. Kihlumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. 13.03.1920. aastal abiellus 42-aastane Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga, kes oli temast 18 aastat noorem lapsed Riita ja Eerik Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas
A.H. Tammsaare ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; 30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis
Anton Hansen Tammsaare Elukäik · H. Tammsaare (30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. · Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ning peale seda veel Väike-Maarja kihelkonnakoolis (Seal alustas Anton ka ise luuletuste kirjutamist. · Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. · 1919 kolis Tallinna. Looming · Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega nt. "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad" · Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922)
päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba soojemaks ning hakkab lund sulatama; väljadelt põrkub tagasi ta võim- suuri lumevälju päike veel ei mõjuta; vahtraladvas süttib esimene võbelev täht- öö saabub ning tähed paistavad eredalt. Epiteedid: mustade tüvede, lõhnavat ihku, sulavate metsade, võbelev täht. Personifikatsioon: päike võimutseb küll ja hirmutab lund, väljadelt põrkub tagasi ta võim, süttib esimene võbelev täht. Aime Hansen Oma luulekogus "Kalade kuninga maa" väljendab autor maailma tundmaõppimist läbi oma kogemuste ja tajumuste, püüdes seda väljendada sõnade läbi. Kuu vee peal veereb ja hüppab hilise sõudja paati, kes kummargil aerude kohal vee voolule andunult ei märka ümbrust.
Koitjärvelt reisis ta aga hoopis Kaukaasiasse. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele. 1. septembril 1919 asus Tammsaare elama Tallinnasse Õuna tänavale, kus elas tema naine Käthe-Amalie Veltmann, kellaga Tammsaare ametlikult abiellus alles pool aastat hiljem. Neil sündis ka kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik. Õuna tänavalt kolis Tammsaare aga peatselt Toom-Kuninga tänavale. Pere viimaseks elukohaks sai aga Koidula 12A maja Kadriorus. Anton Hansen Tammsaare suri 62 aastaselt 1. märtsil 1940 südamerabandusse ning maeti Metsakalmistule. Anton Hansen Tammsaare looming 1900. aastal, mil ta õppis Tartus, Hugo Treffneri eragümnaasiumis ilmusid Tammsaare esimesed jutukesed "Postimehes". Peale seda, kui ta oli alustanud elu vabakutselise kirjanikuna Tallinas andis ta välja esimese näidendi "Juudit", millega jõudis ta oma loomingu kõrgperioodi.
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 1.1. Lapsepõlv 1.2. Noorukiiga 1.3. Elu pärast kooli lõpetamist 1.4. Haigusaastad 1.5. Elu Tallinnas 1.6. Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil 1.7. Tammsaare surm 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna 2.2. Tammsaare tõlkijana 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna 2.4. Tammsaare kriitikuna 3. TEOSE ANALÜÜS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost ,,Tõde ja õigus" teab peeagu iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatusega, tundliku loomuse ning väga laialdase teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kijutatud erakliku, endasse tõmbunud inimesena. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest on Tammsaare väga seltskondlik, jutukas, lõb us ja sarmikas. (Tammsaare
osutus ka see kool valituks. Kirjaniku põhiametiks oli valvuriamet kooli ooteruumis. Tammsaare asendas vahest ka õpetajaid. Gümnaasiumi ajal tutvus noormees teadussaavutustega ja loodusteadustega. Ta elas seal läbi samasuguse tõekspidamiste ümberhindamise nagu Indrek Paas Tõde ja õiguse II osas. Trefneristid võtsid osa ka keelatud ringide tööst, millest Tammsaare oli teadlik, kuid ei osalenud neis. Vaimselt sai ta siiski sellest osa. A. Hansen toetas neid kaastööga, kuid ei liitunud siiski ühegi ringiga. Ta jälgis tähelepanelikult uusi mõttesuundi. Anton Hansenile eriti lähedased olid vene klassikud. Ning samuti mõjutas tema kirjanduse arengut tolleaegsete eesti kriitiliste realistide-Vilde ja Liivi- looming. Gümnaasiumi-aastal pani kirjanik kirja palju lühikesi jutustusi, mida avaldati ajalehtedes Postimees ja Teataja. Oma loomingus on A. Hansen alati kasutanud oma tähelepanekuid ja elukogemusi, mida
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892.aastal jõudis gümnaasiumisse ja väga valikuid ei olnud. Kehtis vanusepiir Vene tsaaririigi koolides sai õppimist jätkata ainult Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Paralleelid II osaga ka Antonil ei jätkunud raha õpingute eest tasumiseks, pidi tegema abitöid (köögis abiks, uksehoidja, hiljem nooremate õpetaja). Sel ajal alustas ka kirjanduslikk...
Anton Hansen Tammsaare Elulugu Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm
1941 ilmus roman "Ekke Moor". Peategelane on noor mees Ekke, kes jätab oma ema Ja kallikma, et minna laia ilma seiklema. Ta kehastab mitmeid ameteid ja rolle, kuid jõuab tõdemuseni, et kodus on ikka kõige parem. Sellele romaanile oli eeskujuks Ibseni näidend "Peer Gynt". Ka Rootsis jätkas Gailit eestikeelsete romaanide kirjutamist. Kuulsaim nendest on roman "Üle rahutu vee", mis kujutab ühe mootorpaatkonna põgenemist Rootsi. Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal, Põhja-Tammsaare talus. Pere oli vaene ja 12st lapsest kasvasid suureks 10. Gümnaasiumisse läks ta üsna hilja ( Hugo Treffneri Gümnaasium). Hiljem õppis Tartu Ülikoolis juurat. Tuberkuloosi tõttu jäid õpingud pooleli, hiljem elas ja töötas Tallinnas. Alustas novellide ja jutustustega, kujutas talupoegade elu, hiljem üliõpilaste elu ja suhteid. Tammsaarele on omane: a) pikad laused
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb...
Mille poolest erinevad Mari ja Krõõt? Krõõt oli küll harjunud teistsuguste inimeste ja elukohaga. Ta oli teistsuguse välimusega, kui tavaline perenaine, sihvakas ja sale, aga tööd ta ei kartnud. Krõõt oli särasilmne ja rõõmus, kuid perenaiseks olemine ning raske töö röövised selle temalt. Nüüd oli ta kurvameelne, kuid leebe ja malbe, nii et ta meeldis kõigile, tema leebus ja siirus mõjusid hästi kõigile inimestele. Isegi Oru Pearule, kes kadestas Andrest tema naise pärast ja soovis, et temagi naine oleks samasugune olnud. Mari oli välimuselt perenaiselikum, matsakad tugevad jalad ja tööd tegi ta kõvasti. Ta oli heasüdamlik ja vastutulelik. Hoolis krõõdast väga ning võttis ta lapsed enda hoole alla ja armastas neid nagu oma lapsi. Ta oli väga rõõmsameelne, tervate ütlemistega ning armastas nalja teha. Vähemalt seni, kuni sai Vargamäe perenaiseks. Andres oli nii Krõõda kui ka Mari suhtes ükskõikne. Ainult, et M...
Anton Hansen Tammsaare ``Kõrboja peremees`` Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku. Katkul ei olnud nii vilj...
n H a ns en Ta mms aa r e ( 18 7 8 19 4 0 ) Triinu Eilo 9B Sisukord Elulugu Elulugu (2) Loomingu algusaeg Loomingu kõrgaeg Tuntumad teosed A.H.Tammsaare muuseumid Kasutatud teosed Elulugu Sündis Järvamaal Albu vallas 30. jaanuaril 1878 Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis Hiljem VäikeMaarja kihelkonnakoolis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium Tartu ülikooli õigusteaduskonnas Elulugu (2) Haigestus tuberkuloosi Läks Kaukaasiasse end ravima Naases Koitjärvele Maooperatsioon Tartus Sügavad isikulised kriisid 1919.a kolis Tallinna abiellumise tõttu 1. märtsil 1940 suri südamerabandusse Loomingu algusaeg Kirjandusse tuli Tammsaare 20.sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega: "Kilgivere Kustas" "Mäetaguse va...
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Elulugu: Sündinud Järvamaal, Tammsaare talus. Tammsaare pole tegelt tema isnikunimi, vaid talu, kus ta sündinud on. Elas suhteliselt vaestes oludes. · Haridustee lünklik (väikemaarja kihelkonnakoolis) aastad jäid pidevalt vahele sõltus isa viljasaagist. Õppimistee venib väga pikaks. · Läheb Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumisse (eragümn.) - tuli maksta, seega ei käind seal väga kaua pidi selleks töötama. Tartu ÜK õppis juurat. ÜK jäi ka pooleli haigestus tuberkoloosi (leidis raha ja veetis aasta Kaukaasias tervist parandamas) sai sellest üle tänu reisile. · Veetis järgnevad aastad venna juures Koitjärvel (pärast Kaukaasiast tulekut) Haigusega käib kaasas see, et ei tohi väga pikalt istuda (vend tegi spetsiaalse kirjutamise puldi) · Pärast tuli elama Tallinna ja abiellus Käthega. · Tõmbus avalikust elust kõrvale peale seda -ei ...
Tallinna Polütehnikum Anton Hansen Tammsaare ,, Tõde ja õigus I" Andrese visadusest tuleb õppida Valentin Smeljov 10.12.11 Kui Andres oma naisega esimest korda Vargamäele saabus, oli näha, kui viletsas seisus talu oli, kuna eelmine peremees oli kõik lohakile jätnud. Andres koos Krõõdaga nägi palju vaeva ja oli visa, et samm sammu haaval talu korda teha.
Mats ja Vurle tänapäeva Eestis Kui kellelegi öeldakse tänapäeval mats, siis kohe kindlasti mõeldakse halbu kombeid, ebaviisakust ja igaljuhul peaks see olema solvav. Mats ei oska teatud olukordades ja kohtades vastavalt käituda. Võib-olla ta räägib ülearu ning suust tuleb teiste jaoks mõttetu jutt, või siis röhitseb söögilauas, ütleb midagi ebasobivat ning ise ei saa arugi, et võiks piinlikust tunda. Vurle on näiteks hoopleja ja endast heal arvamusel inimene, ja seda öeldakse pigem naljatledes, mitte solvanguna. Ta valetab pisiasju ja üritab igal võimalusel endast kõigist paremat muljet jätta. A.H Tammsaare teostes on aga Mats ja Vurle hoopis midagi muud. Mats on traditsiooniline ja püsiv. Ta hoiab tugevalt kinni sellest, mille omandanud, ja teab, mille poole püüdleb. Ta armastab isegi seda, mille käes ta kannatab. Tänapäeval koolis on Mats see, kes õpib ja pingutab mingi eesmärgi nimel, ja lõp...
Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis.Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis.Töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Looming- Paralleele võib tõmmata Piibliga(Juudit) Palju on autobiograafilist ( ,,Tões ja õiguses"on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu aga on nende naaber J.Sikenberg, härra Maurus on Hugo Treffner,arvatakse et naistegelaste suhete kujutamisel kasutab
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal Albu vallas, 12-ne lapselises peres, millest ellu jäi 10 last. Tema isa oli hariduse toetaja ning neil oli kodus kaks tähtsat raamatut : ,,Piibel" ja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees." Tammsaare läheb Sääsküla vallakooli, peale seda Prümli vallakooli, siis Väike-Maarja kihelkonnakooli, kus tema õpetaja oli ka luuletaja-sai innustust õpinguteks. Ta on vaimustuses Juhan Liivi raamatust ,,Vari." Edasi läheb Hugo Treffneri gümnaasiumisse, tutvus seal Darwini õpetusega ja lõpetab selle kooli. Omandas Dostojevskit, mis oli talle väga oluline, tõlkis ära ,,Kuritöö ja karistuse." ,,Inimene on saladus" Dostojevski aforismid , see on ta loomingu põhiteema. Tammsaare töötab ajakirjanikuna, on reporter. Kirjutab pidevalt artikleid. Rahvas sai temast innustust ja ainet. Tammsaare sai nii suureks, sest tal oli ,,aega oma mõte ära ...
Anton Hansen Tammsaare (30.jaanuar 1878-1.märts 1940) Taust · Sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. · Isa oli taluperemees. · Peres oli 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Haridustee · Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis (1886). · Hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist (1892-1897). · Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. · 1898-1903 õppis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Andis ka viiulitunde, et teenida õpperaha. · 1907-1911 õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Haiguse tõttu pidi õpingud katkestama. ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra") Ametikäik · 1903-1907 Tallinnas Teataja toimetuses · Vaatleja toimetus · Sõnumite toimetus · V...
Kõige suurema tunnustuse ja on saanud Tammsaare romaanid, kus Tammsaare on üritanud kirjeldada 19.-20. sajandi eesti taluelu, ja seda edukalt. Paljud teoses kirjeldatud põhimõtted kehtivad ka tänapäeval , samas paljud on muutunud. Kuid oli, on ja jääb kehtima vanasõna- töö kiidab tegijat. Kui töö jäi tegemata, siis tasu ei saanud. See oli tol ajal karm tõde. Samas aga on see põhimõte minu jaoks elementaarne, see on kehtinud varem, kehtib praegu ja kehtib ka tulevikus. Anton Hansen on üelnud, Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. Kuidas muutub ajas see tsitaat? Laiskusega ei saavuta mitte midagi. Suurel määral on muutunud aga töö tegemise viis. Kui kirjaniku eluajal oli rohkem vaja füüsilist tööd teha, siis praegu on olulisem vaimne töö, tol ajal oli hinnas jõud ja vastupidavus, tänapäeval aga kavalus ja intelligentsus. Katku Villu on siinkohal kõige parem näide. Ta töötas päevad läbi oma maa kallal, mis oli kivine, ta oleks
ANTON HANSEN TAMMSAARE- ,,TÕDE JA ÕIGUS" 1) Pearu ja Andrese esimene kohtuskäik Pearu ja Andres otsustasid kaevata ühise kraavi, mis paiknes küll Pearu maa peal, ent millest mõlemad oleksid pidanud kasu saama. Juba siis ütles saunamees Andresele, et Pearuga ,,kahasse kaevamine" tuleb kallim, kui töö iseseisvalt ära teha, ent Andres ei kuulanud saunameest. Probleemid ilmnesid juba koostöö alguses- Pearu lasi vee kraavidesse ilma Andrese juuresolekuta ning peagi ujutas Pearu üle Andrese maad selleks mitmeid kordi tamme ehitades. Pearu ja Andrese sulase Matu vahelise niiöelda tammikakluse käigus lasi Pearu Matu koera maha. Selle tõttu käisid Pearu ja Andres ka esimest korda kohtis ning ehkki liiga oli tehtud Andresele ja tema sulasele Matule, tuli Pearu mõningaid krutskeid kasutades kohtusaalist võitjana välja. Andres oli sellest löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. 2) Li...
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav nain...
Anton Hansen Tammsaare "Kõrboja peremees" Katku Villu on istunud vanglas üle aasta selle eest, et lõi külakakluses maha mehe, kes teda pussiga (mitte püssiga!!) ründas. Taas kodus, asub kõvasti tööle, tööd on ta õppinud vanglas armastama. Varem on Villu tegelenud sellega, millega parajasti tahtmist on olnud. Kord huvitunud rauatööst ja masinatest, ehitanud uhke töötoa. Ajanud puskarit ja saadud raha eest ehitanud keldri, uhkema kui kusagil mujal. Katku on väike talu viletsate maadega. Vaid Kivimäel on parem muld; seal vili kasvaks, kuid kive on seal rohkem kui ülearu! Villu asub neid lõhkuma, seda ei mõista aga isa, peab seda tühjaks tööks. Naabertalu Kõrboja suur kuid lohakil. Peremees Rein on unistaja, mitte teoinimene. Tütar Anna on olnud aastaid võõrsil, nüüd on ta koju kutsutud. Isa tahab talu temale anda. Jaanilaupäev. Pidu Kõrboja järveäärsel kiigeplatsil. Anna ja ...
Kõrboja Peremees Anton Hansen Tammsaare Raamat "Kõrboja Peremees" räägib vaprusest ning aust. See räägib ohverdustest, mida me teiste nimel teeme. Villu on kahekümne üheksa aastane mees, kes on kogenud oma väheste eluaastate jooksul palju. Ta on jäänud ilma oma paremast silmast, kui lapsena Kõrboja talu Annaga metsas hobust mängis. Tulevik saatis Villu ka aastakeseks vangi, teise mehe toikaga maha löömise eest. Kui ta vangist vabanes ning oma koju,
AUTOR : Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI : KÕRBOJA PEREMEES SISU LÜHIKOKKUVÕTE : Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS: Mulle meeldis kõige enam Katku Villu, sest ta oli väg...
Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast" "Ma armastasin sakslast" on traagiline armastuslugu Erika ja Oskari vahel, mida minu arvates iseloomustavad kõige paremini sellised sõnad nagu klasside vahe ja välja rääkimata mõtted. Nii Oskari enese kui ka Erika kirjeldusest võib välja lugeda, et nad olid keskpärase välimusega ning üsnagi vaesel järjel inimesed. Oskar on lihtne korporandist üliõpilane, kes on õpingud rahaliste raskuste tõttu katkestanud ning töötab väiksepalgalisel ametikohal, Erika on pärit vaesunud saksa paruni perekonnast ja töötab koduõpetajannana. Oskar oli noor ja tal ei olnud elus kindlat sihti. Erikaga kohtus ta perekonna juures, kellelt üüris tuba. Ta ei armunud Erikasse esimesest silmapilgust ning ei teadnud isegi miks ta end teda esmakordselt koju saatma pakkus. Armastus tärkas temas aga õige pea ning seejuures tõstis pead ka klassidevaheline suhe. Mingil moel asetas ta Erika kuskile endast kõrgemale ning ime...
keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940. Kronoloogia · 30.01.1878 sündis Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Anton Hansen · 1886 - Sääsküla vallakool · 1888 Prümli vallakool · 1892 Väike-Maarja kihelkonnakool · 1898-1902 Hugo Treffneri gümnaasium · 1903-1907 ajakirjanikuna Tallinnas (ajalehed "Sõnumed", "Teataja") · 1907-1911 Tartu Ülikool, õigusteadus · 1912-1913 - Kaukaasia, Punane Lageda · 1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikus · 1914 -1919 Koitjärve-periood · 1919 kolimine Tallinnasse, kooselu Käthe Veltmaniga · 13
Anton Hansen Tammsaare Eesti üks tuntumaid kirjanikke, tõlkijaid, kultuurifilosoofe ja esseiste oli Anton Hansen Tammsaare. Ta sündis neljanda lapsena 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus ja suri 1. märts 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare vanemad olid Peeter Hansen ja Ann Hansen, kes sünnitas 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Hansenil olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto, kaksikud Hans ja Paul ning
A.H.Tammsaare ,,Jutustusi ja novelle'' Vanad ja noored A.H.Tammsaare novell jutustab neljast inimesest ning nendevahelistest probleemidest. Igal probleemil on alati kaks poolt, nõnda on ka siin: noored - Tiina ja ta mees Kaarel on üks pool ning vanad - Kadaka peremees Juhan Tare ja ta naine Mari, keda nimetatakse teoses Kadaka eideks, teine pool. Probleemiks on läbisaamine noorte ja vanade vahel ning aina süvenevad tülid. Asi algas sellega, et Juhani ja Mari tütar Tiina sai lõpuks mehele. Nimelt oli Tiina juba üpris vana tol ajal ei olnud kombeks nii hilja mehele minna. Meheks oli Kaarel, kes töötas Kadaka peremehe käe all sulasena. Nad hakkasid kokku elama ning Kaarelil tekkis mõne aja pärast soov üle võtta Tiina vanemate talu ning arendada kohta, talumaid ja loomi. Nõnda ühel õhtul küsiski ta taadi käest rehe all ...
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Teose tegevusaeg: 19.sajandi viimane veerand (1870-1890) Tegevuskoht: Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts Mõju teose sündmustikule: Kuna tegevuskohaks on Vargamäe, kus oli ka Tammsaare vanematekodu, siis raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Ning samuti kuna Eestimaal oli kaotatud pärisorjus (1816.aastal), oli talupoegadel võimalik osta endale maad, seda ka ise harida ning edasi pärandada tulevastele põlvedele. Seda sama plaanis ka Andres teha. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevastele põlvele. Sest olgugi, et peremees ainult paar kuud abielus, ometi mõtles ta juba järeltuleva soo peale, tähendas ju abielu temale eelkõige lapsi. Ehk kas maksis Vargamäele elama asuda mõttega, et pärast sind talitavad siin võhivõõrad inimesed? Ei, seda mitte. Selle mõttega oleks võinud ükskõik kuhu mi...
Tööleht nr 4 Krõõt: ,,Heinaaeg see oligi, mil Krõõt õieti mõistis, mis tähendab olla perenaine. Tõused ühes päikesega, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele..." ,,Ei tulnud kohapärija," ütles Andres. ,,Sinule oleks nagu rohkem abi tarvis kui minule." ,,Kes teda teab ehk ongi ka," vastas Krõõt sängist õlgedelt. Mari: ,,Andres peksis Marit südapäeval keset õue" ,,Ainult ühte tegi ta:varjas lapsi isa kurjuse eest, niipalju kui suutis, laskis ennem iseennast lüüa kui lapsi" Arutlus Krõõt oli esimene Vargamäe perenaine. Kui ta Vargamäele tuli, vajas see väga palju tööd. Krõõdal oli väga raske elu.Ta jooksis päevad läbi toa ja aida vahet, tegi väga palju tööd, aga Andres pidas seda normaalseks. Andres ei öelnud Krõõdale ühtegi kiidusõna, mida Krõõt vajas. Enne ko...
Tööleht nr 5 ,,Hea Pearu" Pearu oli oma loomult niisugune ja keegi ei oleks võimeline teda muutma. Ta tahtis kõigile näidata kui kõva tegija ta on ja ei ta on kõigist parem ja targem. Pealegi oli ta enne Andrest Vargamäelt mitu peremeest minema ajanud ja kuna Andresega see ei õnnestunud muutus Pearu veel hullemaks. Muidugi mulle meeldib ,,hea Pearu" rohkem, kuigi vahepeal ta liialdas oma heade sõnadega, seda juhtus tavaliselt ainult täis peaga ja tavaliselt püüdis ta oma headusega ...
Tööleht nr 3 Väide: Andres tegi õigesti, et kutsus Mari pärast Krööda surma perenaiseks. Ma arvan, et Andres ei oleks endale leidnud paremat naist kui seda oli Mari. Kõige rohkem seda laste pärast ja selle pärast, et M ari ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
