Kiire internetistumine ohustab meie emakeelt, seetõttu on vältimatu tegeleda rahvuskeele säilitamise ja edendamisega Kas kiire internetistumine võib ohustada meie emakeelt? Mina arvan, et jah, võib küll. Kiire internetistumine võib ajapikku meie täitsa puhta emakeele ära kaotada. Sellega on umbes nii nagu võru keelega. Võru keelt oskavad veel vähesed Võrumaa elanikud. Põhiliselt on nendeks vanad inimesed ja ka need kes on seal sündinud ja kelle peres räägitakse veel võru keelt. Võru keel kaob aeglaselt kasutusest, sest enam ei õpetata Võru koolides seda keelt, vaid eesti keelt. On ka inimesi, kes on kolinud Võrru elama ja kes
mitmed neist sälilinud tänapäevani. Mõned on ka hääbunud ja aja jooksul teiste sekka sulandunud, kuid mõnda murret kannavad inimesed läbi aja oma meeltes ja kodudes ikka edasi. Seda enam on vaja neid säilitada, sest selliseid murdeid ei leia mitte kuskilt mujalt. Eesti keele säilitamiseks peame me kõik taipama selle väärtust ja erilisust. Tore on õppida erinevaid keeli, et saada hakkama ka välisriikides, kuid oma emakeelt ei tohiks kunagi unustada. Seda tuleks rääkida oma sõpradega, seda tuleks õpetada tulevastele põlvedele, et ka nemad avastaks eesti keele ilu, et meie keel aina edasi kanduks.
multikultuurseks, millel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Üheks suureks miinuseks multikultuurse ühiskonna juures on see, kui sisserännanud inimesed ei hooli ega kavatsegi integreeruda. Hea näide on kasvõi meie oma Eesti. Siia on elama asunud paljud venelased, kes absoluutselt ei kõnele ega mõista eesti keelt. Kuna neid on siin üpris palju, on nad harjunud sellega, et nad saavad enamasti hakkama oma emakeelt kõneledes ja nad ei vaevugi eesti keelt õppima. Seetõttu kannatab tihtipeale meie oma rahvas, kes ei saa Eesti Vabariigis kõiki teenuseid ilma probleemideta kasutada, sest näiteks poemüüa või bussijuht ei oska eesti keeles informatsiooni anda ega küsimustele vastata. Negatiivseks võib kujuneda ka see, kui võõra maa kombed ja kultuur hakkavad domineerima. Välismaa ärimehed loovad erinevate rahvusköökidega restorane. Eestis võib
Eesti riigi püsivus Keel on iga kultuuri ja rahva aluseks. Keel on see, mis ühendab ühte rahvast või siis seletab kultuuri. Samuti eristab keel inimesed loomadest, sest kui inimene ei sattuks peale sündi inimkeelt kõnelevasse keskkonda, siis oleks ta Tarzani kombel ahvide kasvandik. Keele ja kultuuri koosmõjul säilib ka riik, kus elavad inimesed, kes kõnelevad enamasti oma emakeelt ning kõik on osaks riigi kultuuris. Et riik püsiks, on vaja selle keele ning kultuuri püsivust. Keele püsivuse tagab esimese asjana rahva usk sellesse. Samamoodi tagab ka inimese edu tema usk iseendasse. Kui keele rääkija ei usu selle tulevikku, siis puudub tal ka motivatsioon seda keelt arendada ja käidelda, vaid leiab perspektiivikama keele ning suhtleb selles keeles edasi. Ehtsa nö. iidolina võib välja tuua Kristjan Jaak Petersoni, kes on laialt tuntud eesti keele austaja
peab tõdema, et mõne kümne aasta pärast võib olla meie keel kadunud kuna me võtame kasutusele palju erinevaid võõrkeeli ning eesti keel jääb meil tahaplaanile. Me kasutame tänapäeval palju inglise, saksa ja vene keelt. Inglise keelt kasutame palju kuna enamus tehnoloogia ning ärindus on võtnud kasutusele ühtse keele muude maade keeltega. Inglise keel on meil põhiline suhtluse keel kuigi me elame eestis ent ikkagi kasutame ja õpime seda rohkem kui oma enese emakeelt. Selle asemel, et eestis kasutada programme ja juhtida ärindust eesti keeles teeme me seda mõnes muus keeles, sest tahame oma äri ning erinevaid eestis valminud programme ka jagada mujal maailmas ning just selle pärast kasutame me palju inglise keelt ning eesti keele jätame tahaplaanile. Minu arvatates võiks eestis olla nii ikka , et meie emakeelt ei hääbuks võiks me kasutada eestis ikka eesti keelt rohkem
Eesti keele olevik ja tulevik Rääkides riigi tunnustest, on loetelus kindlal kohal emakeel. Too on hindamatu vara, mille eest on uhke seista ning millesse tuleb austusega suhtuda. See on kahtlemata üheks eredamaks täheks nimekirjas, sest paljudel puudub õnn omada keelt, mille kõnelemisprotsent on kõrge vaid kodukohas. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Sellest tulenevalt püstitab ühiskond meis küsimuse kas homne eesti keel on sama, mis oli ta eile ning mis on ta täna ? Maailmas on palju rahvaid ja hõime, kelle kultuur on hääbumas või on juba hääbunud keele väljasuremise tõttu. Miks on see nii juhtnud? Osalt lasub süü sellel, et hõimkondadel puudub
Milleks meile puhas emakeel? Paljud küsivad ja arutlevad miks on vaja meile oma emakeelt? See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed
Ood emakeelele Emakeel su kodukeel, Seda rõõmsaim rääkida. Sõnu ütleb sinu hääl, neid on tarvis teada. Seda keelt sa'i unusta Kogu oma eluteel Mälust eal ei kustuta, Sina oma emakeelt. Ülista oma emakeelt Et see igavesti säiliks Ära muuda oma meelt Et Sa sellest ikka hooliks. Räägi oma emakeeles Et sa seda pärandaks Oma lastel oleks meeles ja lastelastel südames.
Riikidel on kindlad tunnused, nagu territoorium, riigikord, lipp, vapp ja keel. Mõned tunnused on riigile ainuomased, kuid osad võivad kattuda teiste ühiskondade omadega. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, riigikeel muutumises. Suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Aktuaalseks teemaks on inglise keele üleilmastumine ja ka meie, eestlased, võtame sellest agaralt osa. Selline käitumine teeb aga teed valla keele ja sellest tulenevalt ka kultuuri hääbumisele. Eesti keel on olnud läbi aegade tugev ning vastupidav. Seda on näidanud meile ajalugu oma tõusude ja mõõnadega
.." (C. R. Jakobson) ,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb, ta varjab üht lõpmatut väge ja pühendust enda sees." Ta ühendab ja seob inimesi. Kuid igale rahvale on tema emakeel armas. Meile eestlastele, on meie keel kõige kauneim, sest ta on meie emakeel. Selle edasiarendamine ja tulevastele põlvedele pärandamine on kohustus, mille oleme saanud oma visadelt esivanematelt, kes säilitasid emakeele kõigi raskuste kiuste. Oma kallist emakeelt tuleb hoida ja kaitsta, sest see on ka meie ajalugu. Selleta ei aja läbi ükski kodanik ning see on aidanud inimesel luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Meie esivanemad elasid Uurali mägedes, kust nad rändasid Soome ja Läänemere äärde. Aegade jooksul on keel palju muutunud, tänapäeva eesti keel on kujunenud põhja-eesti ja lõuna-eesti vanast hõimukeelest. Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Samuti on enamikul rahvastest oma emakeel
Eesti keele saatus Keel on riigi alusmüüriks. Keel on rahvuse püsimajäämiseks esmatähtis. Pole keelt, pole rahvast. Emakeelt tuleb aktiivselt kaitsta ja hoida sama selgena kui allikavesi, sest vastasel juhul on üsna pea meil grupp umbkeelseid kodanikke ja teineteise mõistmine problemaatiline. Meie emakeel eesti keel on väga rikas oma murrete ja käänetega. Paraku on miljoni emakeele rääkijaga keel hääbumisohus, sest eesti keelde on tulnud väga palju parasiit ja slängsõnu paljudest keeltest
venemaal et osta sealsete profesionaalsete poolt toodetud sigarette, tablette ning piiritust. Smugeldadesneid kaupu eestisse ja müües neid ida-viru turgudel, klientide puudust pole karta, sest raha on vähe ja ega need vene suitsud nii halvad kah pole, et tõmmata ei kõlba. Ida-Virumaa on kui kaht kultuuri ühendav koridor Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Oled Eestimaal, kuid mida lähemale Narvale, seda vähem kuuled oma emakeelt. Olen elanud terve oma elu ida-virumaal ja mulle meeldib siin. Räägitakse küll et meid tuleks okastraadiga ülejäänud eestist eraldada aga asi ei ole nii hull, me areneme ja kasvame. Ida-Virumaal on tulevikku . Robert Kuusemets Ida-Virumaa on kui kaht kultuuri ühendav koridor Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Oled Eestimaal, kuid mida lähemale Narvale, seda vähem kuuled oma emakeelt.
Luule analüüs "Kuu" Kristjan Jaak Peterson "Kuu" on ood, milles autor annab eredate loodusnähtude toel üleva pildi Eesti maakeelest. Luuletuses on võrreldud eesti keelt jumalikkusega, Eestimaa ilusa, kuid muutliku loodusega. Luuletus annab palju positiivset energiat ning paneb lugeja väärtustama oma emakeelt. Luuletuse innustab väikest eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. Epiteet: lumine põhi - Eestile iseloomulikud lumerohked talved, külm põhjatuul - arktiline külm tuul, mis muudab ilma jahedaks, sinise taeva tähed - ideaalsus, puhta pilvitu taeva tähed, mis on küll raskesti märgatavad, kuid olemas, tulised tähed - enneolematus, pime udu - teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta
kasutama selle häid külgi ning olema rahul sellega, mis meil olemas on? See on iga kultuuri, riigi, iga üksikult loetava inimese põhimõtete ja eesmärkide edastaja. Meie Maailm on kujunenud nõnda, et igas piirkonnas Maal on erinev, oma laadi keel. Täpselt see paneb eristama meid teistest. Keeli on hoopis erinevaid või teinekord sarnaseid. Esiteks on keeleline mitmekesisus väga oluline ja annab inimestele midagi, mida õppida ja arusaada. On väga hea omandada emakeelt ning kindlasti ka võõrkeeli. Need tagavad meile võimaluse tulevikus areneda ja elus midagi suurt luua. Igal keelel on oma kultuur, nägemus, vaated ja hoiakud ehk kogu keelelise taust. Meil on mugav reisida ja tööd teha kui me oleme teadlikud teiste keelte eripärasustest ja mõistame neid. Keelte mitmekesisus arendab ka meie mälu ja arendab mõtlemist. Me paneme ennast vaatama teiste keelte vaatenurkadest, mida meie ise kohe algul ei pruugi tajuda
teadlastega, kes antud teemaga tegelevad. Kokkuvõttest on näha, et tegemist on astmelise kakskeelsuse probleemidega, kus laps perega on kolinud elama teise riiki ja tema paremaks toimetulekuks ühiskonnas on vanematel soov õpetada lapsele selgeks riigikeel. Esimese küsimusena on uuriti avaldatud materjalidest seda, kas kakskeelse autismispektri häirega lapsega tegelev spetsialist peaks oskama lapse emakeelt. Muidugi võib olla emakeele rääkimine kasuks aga suuremaks abiks peetakse pere toetust ja suhtlemise tõhusust. Kindlasti ei saa olla see takistuseks, et laps ja pere jäävad abita. Lahenduseks pakutakse erinevaid võimalusi: tõlgi kasutamine tunnis; tõlgi puudumisel pereliikmete kaasamine; veebipõhiste rakenduste kasutamine, mis pakub nii heli, video kui ka teksti häältõlkimist reaalajas (siin peab olema veidi kriitiline, sest tõlkes võivad olla vead);
Eesti keele saatus Me elame küllatki väikese rahvaarvuga riigis, kus valdavaks keeleks on eesti keel. Seda ei saa võrrelda mõne ,,suure" keelega, mida räägivad mitmed miljonid inimesed mitmes erinevas riigis üle maailma, sest meie emakeelt räägib põhiliselt ainult natuke enam kui ühe miljoni suurune ravhastik ja seda ka ainult Eestimaa pinnal. Eesti keelt ähvardab üks suhteliselt suur oht. Nimelt on just eriti viimasel ajal internet ja suhtlusvõrgud meie emakeelt väga suurel määral mõjutama hakanud. Kasutusele on tulnud tohutult uusi slänge, laensõnu ja lühendeid ning isegi erinevatel inimgruppidel on tekkinud omad teistele võib-olla täiesti arusaamatud väljendid. Rohkesti on hakatud eestikeelseid
Eestlus ja eestlaseks olemine on minu jaoks see, et ka minu põhimõtted ja tegevused toetavad seda olemist. See ei tähenda seda, et kui kutsutakse nn barrikaadidele, lehvitan patrioodina trikoloori igal tänavanurgal või kihutan autoga, millel sini-must-valge lipuke eirates liikluseeskirju kirudes saamatuid liiklejaid. Eestlus on minu meelest oma keele ja kultuuri austamine ja hoidmine. Meid on ainult miljon ja eestlased peaksid hoidma kokku, propageerides oma kultuuri ja hoidma emakeelt. Eesti keel on ilus ja kõlaline keel, samas grammatiliselt raske. Seda enam ta on ainulaadne. Tänapäeva noored ei kipu eriti meie emakeelt tähtsustama, kasutatakse palju inglisekeelseid mugandusi, mis on ka põhjuseks keele kui kultuuriväärtuse muutuse ja risustamise. Leidsin kunagi interneti laiadest avarustest hea lause ning salvestasin selle nalja mõttes omale arvutisse, kuid siinkohal saangi seda näitena
Tänapäeval ei kirjuta inimesed eriti enam teineteisele sügavamõttelisi tekste nagu tehti varem, kus pidi pikemalt järele mõtlema sellele, mida sellega kirjutisega öelda tahetakse. Oluline on kõigest informatsiooni edasiandmine ükskõik milliste sõnadega. Selline keelekasutus on aga kolinud internetist ka igapäevaellu. Selles saab veenduda kuulates ükskõik keda, kes kasutab pidevalt arvutit, eriti paistab see silma noorte seas, kus slängisõnu kasutatakse juba rohkemgi kui oma emakeelt. Samuti kui tänapäeva koolinoored teevad koolitöid otsitakse enamasti informatsiooni internetist, võetakse ühelt leheküljelt paar killukest ja teiselt samuti mõned ning koolitööd ongi tehtud. Nende tegevuste tõttu kannatab aga noorte mõtlemisvõime, ei süveneta enam ise teemadesse ning suhtutakse üldiselt. Samuti ei saada ka ise enam aru sügavamatest tekstidest, vaid võetakse kõike üldiselt, jutule keskendumata. Kaob ka noorte analüüsimisvõime.
väljendaid. Nii väike riik nagu Eesti peaks tundma uhkust oma rikkaliku keele üle. Suureks mõjutajaks on tõusnud ka reaalajas suhtlusportaal MSN Messenger, kus kiirelt kirjutades kasutatakse tihti lühendeid ja lihtsustatud eesti keelt. Väljakujunenud on eraldi slängid, mida vaid Messengeri teel suhtlevad inimesed mõistavad. Probleem on nende kasutamine igapäevaelus, eriti mõjutatavad on noored inimesed, kes alles õpivad oma emakeelt. Lõpuks kujuneb välja rikutud keel, ning kokkuvõttena ei oska inimesed rääkida ega kirjutada õigesti. Mis aga edasi, kas tulevikus kujunebki välja lihtsustatud ja lühenditest koosnev keel? Eesti keel on kõige tähtsam kultuuripärand iga eestlase jaoks, seega on tähtis seda hoida ka kaitsta iga halva mõjutuse eest. Samuti on väga piiripealne valdkond reklaamikeel, mis mõjutab inimesi tohutult. Ühelt poolt on
Kõne Austatud kuulajad. Olen tulnud siia, et rääkida teile võõrkeelte õppimise tähtsusest. Probleem seisneb selles, et paljud inimesed, ei mõista miks on neil vaja õppida teisi keeli peale oma emakeele. On olemas emakeel ja teised, ülejäänud keeled. Nagu on öelnud ka saksa kirjanik ja loodusteadlane Johann Wolfgang von Goethe: ,,Kes ei tunne ühtegi võõrkeelt, ei tunne ka oma emakeelt." Mida rohkem me võõrkeeli oskame, seda rikkamad me oleme. Nende vajalikkuses ei ole mõtet kahelda tänapäevases maailmas, kus kõik piirid on valla ja maailma ühest otsast teise liikumine ei ole enam mingi probleem. Seega on üks võimalustest, et tuleviku maailmas läbi lüüa, õppida keeli ning mida rohkem, seda parem. Keelte õppimise peab olema kannatust. Mida rohkem keeli omandad, seda lihtsam on
Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeaval korraldatakse teemakohaseid üritusi näiteks: inimesed loevad luuletusi ja jutte. Emakeelepäeva tähistavad inimesed kõikides koolides ja kultuurimajades. Emakeelepäeva on juba tähistatud 19 aastat ja emakeelt on vaja selleks, et maailma mõista ja mõtestada emakeele najal. Emakeelepäev on ka lipupäev. Sel päeval tuleb üles panna Eesti lipp. Kristjan Jaak Peterson oli Eesti luuletaja ja kirjanik ja teda peetakse ka Eesti esimeseks luuletajaks. Ta uskus, et Eestis võiks ja peaks olemas olema täiesti oma emakeelne kirjandus. Emakeelepäeva üritused: Vikerraadios toimub sel puhul juba
keele hoidmiseks on loodud välismaal omaette väikseid keskkondi Keele staatuse mõju · Mida vajalikum on keel hea hariduse omandamiseks, hästitasuva töökoha saamiseks ja kultuurielus osalemiseks, seda kõrgem on tema staatus üks keel hakkab paremini külge kui teine · Eestis inglise keel (noored) · aga mitte eesti keel · Kui keel jääb hüvede vahendamisel alla mõnele teisele keelele, langeb lapsevanemate motivatsioon emakeelt põlvkondlikultedasi kanda justkui paljude kõnelejatega võimsate rahvaste keeled poleks ohus aga keele säilimist mõjutab ka kõnelejaskonna geograafiline paiknemine Paiknemise mõju Jätkusuutlikkuse seisukohast on kõige soodsam kõnelejaskonna paiknemine siis, kui teised ei saa mõjutada · saartel n Island, kus 320 000 in Fääri saared, kus 50 000 (õigused u 60 aastat, varem taani keel) · mäestikes
kindlalt oleks pääs gümnaasiumi. On vaja, et muukeelsed inimesed saaksid suhelda eesti keeles ja sellepärast on vaja neil sotsialiseeruda eestlastega. Sellepärast oleks hea, kui tööandja annaks näiteks vene noorela võimaluse töötada baaris, kus saaks suhelda eesti keeles ja end nii kiiremini arendada. 65% muukeelsetest pooldaks ühist eestikeelset lasteaeda, kus on teistest rahvustest laste jaoks nende emakeelt valdavad abikasvatajad. Praegune keelepoliitika mõju ulatub tulevikku, sellepärast on vaja tegutseda kohe. Riik ja poliitikud peaksid muutma süsteemi nii, et muukeelsetel oleks lihtsam kohaneda ja saaksid samasugused võimalused tööturul kui ka igal pool mujal.
pärisorjusest. Seadus kohustas asutama iga 1000 elaniku kohta ühe eestikeelse vallakooli. 1830. a. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine Ilmub keisri käskkiri, mis sulgeb Tallinna vene õppekeelega kreiskooli ja avab selle baasil 1831.a. kaks elementaarkooli. 1837.a. Tartus avatakse eesti elementaarkool poeglastele. Kool jätkab järgmisel aastal segakoolina. Koolihariduse algus Kärdlas. Vabrikutööliste lastele hakatakse õpetama emakeelt, rehkendamist, usuõpetust ja saksakeelt. Kool on algselt mõeldud nii tüdrukutele kui ka poistele. Tööd alustas ka vabriku erakool. 1832.a. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine- Õpetajaid hakati välja koolitama 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi eesmärgiks sai: edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste poolt asustatud maast. Seega on eesti keele uurimine kogu ajaloo jooksul olnud seltsi üks peaülesandeid
Elavast ja surnud keelest Essee on kirjutatud 1936. Tammsaare käsitleb eelkõige keskkoolilõpetajate keeleoskust ja seda, kuidas keel muutub teadlaste tõttu. Professorite uuringud näitasid, et ehkki õpilased oskavad emakeelt halvasti, on õpetajate keeleoskus veelgi kehvem. Põhjuseks on teadlaste loodud reeglite üleküllus, mis keelt tapavad ja keeleosadest muumiaid loovad. Täiuslikkuseni jõudnud keel on surnud keel, nagu Cicero ladina keel. Meie emakeelega toimub korraga kaks protsessi ühelt poolt mummifitseeritakse seda reeglite abil, teisest küljest luuakse uusi elutuid ja juriidilisi sõnu, mida üritatakse elavale keelele külge pookida
keelkonna Põhja-Samojeedi alamrühma. * Räägitakse kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko. * Murded erinevad häälduse poolest, kuid erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. * Nende keeles on tunda mõju dolgaanide, evengi, neetsi ja vene keelest. * Puudub kirjakeel. * 1988. aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid, kas seda reaalselt ka kasutati. * Põhi suhtluskeeleks on vene keel ning emakeelt oskavad vähesed. Peamised elatusalad * Metsikute põhjapõtrade küttimine. * Veelindude jaht. * Karusloomajaht lõksudega. * Kalapüük. * Naised töötavad õmblustöökodades ja toodavad põhjapõdranahkseid riideid ja suveniire. Usund * Šamanistlik-animistlik usund. * Usund toetub vastastikuse ja tasakaalu ideele inimeste ja üleloomuliku ilma vahel. * Usutakse jumalatesse ja vaimudesse. * Viiakse läbi ohverdusi.
Meil töötades läbis ta ka mitmeid erialaseid täiendkoolitusi. Mari Maasikas tööülesanded olid vahetu suhtlemine klientidega, kliendi vajaduste kaardistamine, kliendile õige toote ja teenuse leidmine, kliendi probleemide lahendamine. Nimetatud ülesandeid täites avaldusid Mari Maasikas järgmised oskused ja isikuomadused: usaldusväärsus, kiire õppija, meeldib suhelda inimestega, rõõmsameelsus, kannatlikkus, ausus. Pr. Maasikas kasutas oma töös emakeelt ja inglise keelt. Täiendas ennast veel ka vene keeles. Arvutiprogrammidest kasutab meie müügikonsultant ms word, directo ja 4sale. Meie organisatsioonis peab müügikonsultant suutma töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Mari Maasikas sai suurepäraselt hakkama mõlemaga. Meie meeskond hindab temaga koostööd suurepäraseks. Mari Maasikas suhtus oma töösse kohusetundlikult. Meie juures töötades oli Mari Maasikas motiveerituse tase suurepärane
ka 45227.ruutkilomeetrist on piisavalt ruumi ,et siin oma asja ajada. Üks köitvamaid tegureid siin maal on kaunis loodus.Siin on maaliline loodus,justkui Leonarda Da Vinci maalinäitusel,kus on hulga kunstniku kauneid töid.Salapäraseim on see,et mind köidab:kultuur,keel ja loodus.Ma istuksin päevi keeltelaagrites ja kultuurikeskustes ja püüaksin anda endast panuse ,meie endi laste kultuuri tulevikku.Ma arvan,et üks minu eluülesanne on armastada oma kodumaad,emakeelt jpm,nagu on seda teinud meie kõigi esivanemad.Nad on meie tuleviku jaoks palju teinud- võidelnud meile vabaduse,mida peame hindama.Seda teen mina ja tehke teiegi! ,,Eestlane olla on uhke ja hää",need sõnad on tõelised ja ehtsad. ´Ma olen uhke,et ma olen eestlane.Seda on mu vanemad,sõbrad ja ka tuttavad.Olgem uhked,et elame Eestimaal.
Teiseks põhiprobleemiks on välismaale tööle asumine ning ära kolimine. Mujale riiki asumisega tuleb paratamatult ära õppida ka teise riigi keel ning enda emakeele kasutus ajapiku üha väheneb ja osadel ka sootuks hääbub. Paljudes riikides on enda emakeele kasutamine minimaalne ning piiratud ja seda saab teha vaid interneti vahendusel. Kui perekondadel on ka pisipere, kes on alles üsna väikesed ei pruugigi lapsed oma vanemate emakeelt ära õppida. Samas on ka perekondi, kes on aasta aastalt patriootilisemad ning üritavad oma lastele õpetada võimalikult palju ka eesti keelt. Rajatakse välismaale eesti koole ning kogukondi ja õpetatakse välismaalastele siinset kultuuri ja traditsioone. Kuni Eesti iive tõuseb on meil siiski lootust, et me räägime oma kodumaal enda keeles ning seda laiendatakse ka mujale maailma.
Nimi_Siia Kool_Siia Sissejuhatus Päritolu Haridus Saavutused Looming Emakeelepäev Päritolu Sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias Kolmas laps peres Suguvõsa ja tema isa olid pärit Viljandimaalt Tema isa oli kirikus kellamees Talupoja päritolu Haridus Riia kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskond Õppis ja õpetas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt Pidas kõige tähtsamaks emakeelt Kirjutas luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis Saavutused Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna Avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid Looming Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset) Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid Seda iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas
Keel ja selle kasutus Permikomi keel kuulub soome-ugri keelte hulka ning on väga lähedane sürjakomi keelele. Keel on ühiskondlikust kasutusfäärist välja tõrjutud. Tänapäeval on permikomi rahvuskool praktiliselt lakanud olemast. 1989. aastal oli ringkonnas alles 23 rahvuskeskkooli ja 23 kaheksaklassilist rahvuskooli, kuid õppetöö käis vene koolide õppeplaanide järgi ja permikomi keelt neis ei õpetatud. 1989. aastal õppis emakeelt vaid 22% permikomi lastest. Permikomi ringkonna lipp ja vapp Ohuilmingud Venestumine Komi- Alates 1958. a. Permi ringkonnas ringkonnaleht on kulgeb kiires venekeelne, milles tempos. vaid haruharva Enamikus käib ilmub mõni õppetöö vene permikomikeelne koolide kirjutis. õppeplaanide järgi Alates 1990ndatest ja permikomi keelt on
1. Nud-, tud lauselühend nud-, tud lauselühend eraldatakse lauses alati koma (de) ga! N: Kogu töö edukalt lõpetanud, läksime massaazi tegema. Lõpetanud kogu töö edukalt, läksime poodi. Oldi röömsad, töö tehtud, massaaz lõpetatud. 2. Des- ja mata -vorm lauselühend. NB! Tuleb jälgida põhisõna asukohta lühendis 2.1 Kui Des-ja mata vorm on lauselühendis esimeseks sõnaks, siis eraldadakse lauselühend koma(de) ga N: Õppides hoolega emakeelt, kuulas Miina muusikat. Miina kuulas muusikat, õppides samalajal ka emakeelt. 2.2 Kui Des- ja mata vorm on lauselühendis viimaseks sõnaks, siis lühendit komadega ei eraldata N: Hoolega Miinat jälgides armus klassivend neiusse. Uut sõpra leides on meil samad tunded kui põnevat raamatut lugedes. 2.3 Kui des- ja mata vorm ja lauselühend paikneb lauses aluse ja öeldise vahel, siis olenemata põhisõna asukohast eraldadase lauselühend komaga.
idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest. Rootsi keel on alates 1. Juulist 2009 Soome riigikeel soome keele kõrval. Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis, peamiselt Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus. Rootsi keelt kasutavad vähemused olid esindatud parlamendis ning neil oli õigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel. Mõned külade vanurid räägivad siiani rootsi keelt ning järgivad Rootsi kalendripühi, kuigi keelemurre on ilmselt välja suremas. Rootsi keele grammatiline struktuur on küll veidi raskem norra ja taani keele omast, ent ei valmista õppijale kunagi suuremaid raskusi. Näiteks on verbil ühes kindlas ajavormis vaid üks vorm, mis kõikides pööretes on sama. Rootsi
1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks kõik rahvusgrupid(üle3000) Kultuuromaval oli õigus asutada,ülal pidada,juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja kultuuriasutusi (teatrid,raamatukogud ja kirjastused). Seda pidasid vajalikuks sakslased ja juudid. Kultuurielu üldisi arengujooni: omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne
märtsil 1801.aastal Riias Suguvõsa ja tema isa Kikka Jaak pärit Viljandimaalt Talupoja päritolu Haridus On käinud Jakobi algkoolis, Riia kreisikoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi Tal oli erakordne keeltehuvi (väidetavalt oskas nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt) Haridus Gümnaasiumis tekkis Pidas kõige tähtsamaks soov saada misjonäriks, emakeelt mis innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli 1819. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda 1820. aasta kevadel katkestas õpingud Misjonär kristluse levitaja Lõpuaastad 1820. aasta kevadel läks tagasi Riiga, kus hakkas tunde andma Lootis välismaal jätkata Rohke töö tõttu jäi lõpetamata tähtis vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine Suri 4.augustil 1822. aastal
loomakasvatus ning maarahvaks on nad jäänud siiani. Permi ringkonna lipp ja vapp Keel Venestumine kulgeb kiires tempos, eriti suurtemates asulates, noored on unustanud emakeele. Permikomi keel on ühiskondlikust kasutusest välja tõrjutud. 1989. aastal oli ringkonnas alles 23 rahvuskeskkooli ja 23 kaheksaklassilist rahvuskooli, kuid õppetöö käis vene koolide õppeplaanide järgi ja permikomi keelt neis ei õpetatud. 1989. aastal õppis emakeelt vaid 22% permikomi lastest. Keelt kirjutatakse kirillitsa tähtedega. Kultuur Alates 1958. aastast permikomi keeles ajalehte ei ilmu. Kohalikus raadios on permikomikeelseid saateid väga harva. Alates 1990. aastatest on permikomi- keelseid saateid 40 minutit nädalas. Soikunud on permikomikeelsete raamatute kirjastamine. Tänan kuulamast! Kasutatud allikad http://www.fennougria.ee/?id=10581 http://et.wikipedia.org/wiki/Permikomi_ringkond http://et.wikipedia.org/wiki/Permikomi_keel
Isamaalisus enne ja nüüd Isamaa ja emakeel on olemas kõigil, kuid kas nendest peetakse lugu? Usun, et enamik rahvast teeb seda, aga leidub ka reetureid, kes lihtsalt hülgavad kõik, mis seostub meie isamaaga ehk Eestiga. Sajandeid tagasi, kui sõime aganaid ja meist aeti välja paganaid, oli meil soov luua oma Eesti riik. Paraku jäi puudu ressursist ja piisavalt tugevast isikust, kes oleks aidanud kehtestada ühtse korra ning võimu. Nii olime, isamaalisus hinges, kuid mitte tegudes. 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus, Endla teatri ees kuulutati välja Eesti Vabariik. Presidendiks sai Konstantin Päts. Paraku tundub mulle, et riik oli liiga täiuslik, sest mõnekümne aastaga vaibus isamaalisuse tunne ning Vene enamlased haarasid võimu enda kätte. Vahepeal olime loomulikult Saksa riigi all, kuigi prooviti abi saada ühelt ja teiselt poolt, okupeeriti meid ikkagi venelaste poolt. Aastal 1944-1986 oli isamaalisus v...
Näide: Võrreldakse kahe riigi haridust omavahel. Didaktika võib jagada kahte ossa: Õpetus- ja õppimisprotsessi (keskne uurimisobjekt on õpetaja ja õpilase vaheline interaktsioon) ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks (õpetuse planeerimine). Ülddidaktika uurib erinevaid õppesituatsioone. Erididaktika püüab selgitada õpetuse olemust. Näide: Õpetatakse üliõpilastele emakeele didaktikat. Õpetust sellest, kuidas lastele õpetada emakeelt ja selle aluseid. Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimis- ja õpetamisprotsessid. Jagatakse arengupsühholoogiaks (missugused on lapsed, kuidas erinevad), sotsiaalpsühholoogiaks (koolis toimuv interaktsioon), hariduspsühholoogiaks (uurib õppimist). Näide: Uuritakse laste erinevust ühes grupis (nt. lasteaiarühmas) ning erinemise põhjuseid.
Eesti keele säilimiseks saab iga eestlane midagi ära teha näiteks kõneleda eesti keelt korrektselt, jagada oma teadmisi eesti keele alal jne. Eesti keele püsima jäämisele tuleks ka kasuks korrektses eesti keeles meedia, raamatud, ajakirjad ja muu seesugune. Eesti keel on eestlastele kallis, aga on märgata, et selle säilitamisele ei pöörata enam piisavalt tähelepanu mille tõttu on eesti keelde sugenenud palju slängi- ja laensõnu, puhast emakeelt kõneldakse aina harvemini. Isegi poliitikud, avaliku elu tegelased ja ajakirjanikud ei kasuta enam korrektset eesti keelt, ei pöörata enam tähelepanu õigekirjale. Eesti keele säilimiseks on tähtis roll just viimati nimetatute ehk avaliku elu tegelaste, arvamusliidrite ja meedia eeskuju.
rohkem kogemusi või siis leida omale tulusam töökoht välismaal. Tänu sellele võib pikema aja vältel rahvaarv palju väheneda. Näiteks 1. jaanuaril 2013 aastal elas Eestis umbes 1.3 miljonit inimest, välisrände tõttu vähenes elanikkond üle 6600 inimese kuid loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra. Ning kui lähevad ära eestlased, läheb koos nendega ka keel. Paljud võtavad endale välismaallasest elukaaslase, mis tähendab, et nad ei saa isegi kodus enam oma emakeelt rääkida. Mida siis teha et Eestlased püsiksid oma kodumaal ning eesti keel säiliks? Üle poole inimestest pakuksid kindlasti välja palga tõstmise või poes hindade langetamise. Ma arvan et kui see oleks võimalik siis oleks seda ka ammu tehtud. Parem mõte oleks teha juurde töökohti, sest suur väljarände põhjus ongi see, et Eestis on väga raske töökohta leida, rääkimata suurema palgaga töökohtadest. Mõned inimesed ei leia endale isegi ülikooli haridusega siin töökohta
· 3) Credo in unum Deum ( Mina usun ühte Jumalat ) · 4) Sanctus ( Püha ) / Benedictus ( Kiidetud olgu ) · 5) Agnus Dei ( Jumala tall ) Sisuliselt jagunev missa kaheks. Eelmissaks ( lõpeb Credoga ) ja Peamissaks. Reekviem on surnute mälestuseks kirjutatud missa. Protestantlik koraal - selle eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel, selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja hakati kasutama emakeelt ( Martin Luther'i ajal - Saksa keelt ) Oratoorium - kõige ulatuslikum vokaalsümfooniline teos. Oratooriumi süzee võib olla nii vaimulik kui ilmalik. Klassikaline oratoorium kujunes välja 18. saj. Inglismaal ( G. F Händel ) Passioon - on koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused. Passioonide muusikalised numbrid jagunevad järgmiselt: a) aariad ja ansamblid, kus peategelased väljendavad tundeid
Nagu teada, on praeguseks juhtivaks keeleks inglise keel ning seda õpitakse peaaegu terves maailmas, ka Eestis. Siit ka probleem: nimelt on hakatud väitma, et eesti noored kasutavad liiga palju inglise keelest oma emakeelde mugavdatuid sõnu. Seetõttu hakkab nende puhas emakeel ununema. Minu meelest ei ole see kindlasti probleemiks kuna tänu sellele ju püsibki eesti keel värskena ning huvitavana. Me peaksime olema just õnnelikud, et noored hoiavad meie emakeelt moodsa ja kaasaegsena. Erinevalt eesti keelest, on meie kultuur segunenud kõvasti nii saksa kui vene omaga. Kuid ma ei taha väita, et see on halb. Vastupidi see teebki just eesti kultuuri huvitavaks ja mitmekülgsemaks. Näiteks on meie ehitised, eelkõige just kirikud nende riikide omadega väga sarnased ning ka näiteks mõnede luuletajate loomingutes kajastub venepärasust. Ka paljud pühad on nendest maadest meile tulnud nagu näiteks jõulud, mis on pärit sakslastelt
Ma ei ole päriseestlane, sest mu kaugemad juured ulatuvad ka Eesti aladelt välja. Samas ei ole ma ka mõne muu riigi põliselanik. Ma kuulun siis järelikult ikkagi eestlaste kogukonda. Kuigi ma eelisaks end liigitada saarlaste kogukonda kui mandri-eestlaste kogukonda. Kindlasti kuulun ma elukohapõhiselt muhulaste hulka, kuna ma Muhus kogu oma elu elanud olen. Kindlasti ei saa ma kuuluda mõne muu rahvuse hulka, sest mul on eestlastega palju ühist. Ma armastan oma isamaad ja emakeelt, olgugi et see on üks kõige raskemini õpitavaid keeli üldse. Eesti riik paneb mind kindlasti eestlaste hulka kuuluma, sest Eesti eest olen ma valmis ka sõtta astuma, mida ma aga teiste riikide eest ei teeks. Päris kindlasti kuulun ma ka oma valla, kui mitte terve maakonna kogukonda, sest ma elan siin ja siit välja kolida ei kavatse. Mulle selline kodukoht meeldib, see on parajalt looduse keskel, kust ei jää ka „eluks vajalikud“ asutused kaugele
Suhteliselt uustulnuk laagris, Buynovsky oli vangistatud kuna Briti admiral saatis talle kingituse mille ta oli mereväes välja teeninud.Buynovsky ei ole veel õppinud allaheitlik olema. Pavlo- Ukrainlane, töödejuhataja asetäitja, aitab ja asendab Tiurinit kamba 104 juhtimisega. Johann Kilgas koos Shukhoviga 104. liider. Algselt rääkis läti keelt, lapsepõlvest saati aga õppinud vene keelt ning räägib seda nüüd nagu emakeelt. Kilgas on meeskonnas populaarne, kuna oskab nalja teha. Senka- 104. liige. Jäi sõja ajal kurdiks, kuna tema kõrvakiled purunesid.Sakslaste poolt 3 korda kinni püütud ning iga kord on ta minema pääsenud, nüüd saadeti ta aga vangilaagrisse.
Emakeele tundma- ning kasutamaõppimine on muidugimõista elukestev protsess ning ei piirdu vaid kogu läbitava kooliteega. Kuid milleks meile emakeeleõpetus? Eelkõige oma teadmiste ja tõekspidamiste edasi andmiseks järgnevatele põlvkondadele. Emakeel, kui riigiti erinev rahvuslik sümbol, peidab endas rahvuslikku omapära ja hulganisti kultuurilisi iseloomujooni. Enne võõrkeelte õppimist, on vajalik vallata oma emakeelt suhtlustasandil just nimelt seetõttu, et see oskus loobki vundamendi üldisele keeletunnetusele. Emakeele oskamine ja tundmine võib üldsusele tunduda kui ensesestmõistetav oskus, kuid et oma keeleoskustase lihvida maksimumini ning olla võimeline selle võimalikult paljusid funktsioone kasutama, on vaja kõrvalist abi. Just täpselt seda kõrvalist abi haridussüsteem kooliteed alustavatest jütsidest gümnaasiumit lõpetavate abiturientideni pakubki. Õppe
välismaalased ei oska riigikeelt. Eesti riigis on tehtud näiteks venelastele eraldi koolid ja isegi kõrgharidust hakatakse venekeeles andma. Kas see ka õige on? Ei. Kindlasti mitte. Miks me peaks hakkama tegema ümberkorraldusi sellepärast, et neil oleks mugavam. Nii ei hakkagi keegi riigikeele õppimise vastu huvi tundma. Rahvuse ja kultuuri säilimise seisukohalt on keel väga tähtis. Keel on rahvakultuuri kandja. Keel liidab meid rahvuseks. Oma emakeelt tuleb säilitada ja edasi kanda nii kaua ja nii puhtana, kui võimalik.
jõuliselt esile tungimas seni riigikeele varju jäänud Võru murre, mis näitab, et keelt on hea tahte juures võimalik elus hoida. Keelte ühtlustumine on tänapäevases maailmas tavaline, see ei ole ainult eesti keele probleem. Sellest tugevamini räsida on saanud suurkeeled, nagu saksa ja vene keel, mis laenavad sõnu muutmata kujul otse inglise keelest. Kartused, nagu oleks eesti keel hääbumas, on kindlasti ülepaisutatud. Ei ole ühtegi märki sellest, et noorem põlvkond häbeneks oma emakeelt. Seega, eesti keel püsib, kuni veel on meid, eestlasi.
kasutada vägivalda. Ei ole vale väita, et 20. sajand on diplomaatia sündimise sajand, sest siis pidi hakkama tugevnema riikide omavaheline suhtlus, sest tuli hoida ära järgnevad ohtlikud sõjapuhkemise konfliktid. 20.sajandi algus on meie Eesti Vabariigi sünni aeg, mis oli juba väga suureks sammuks edasi meie maailmapildis, näitas seda, et me ei taha olla teiste rahvaste võimu all, tahetakse ise otsustada oma otsuste üle ja rääkida oma emakeelt, mitte mingit võõrsilt tulnud ja peale sunnitud keelt. See oli ka sajand mil inimesed vallutasid esimest korda kosmose, sellest omakorda võib välja lugeda seda, et inimene on väga avastamishimuline ja ei peatu mitte millegi ees. Kokkuvõtlikult võib öelda, et 20. sajand oli sünniajaks kõigele, mis meil praegu on olgu selleks siis televiisor, arvuti, auto või ükskõik mis asi. Ning hilisemal perioodil saab hakata analüüsima meie sajandi häid külgi ja vigu.
Veel tõi ta välja eesti- ja venekeelsetes koolides esitatud küsimuste vastused, milles tuli välja, et tegelikult plaanivad paljud praegused gümnaasiumiõpilased oma kodumaalt lahkuda ning enam mitte tagasi tulla. Ühtlasi võib öelda, et tööpuuduse ning tasu tõttu lahkuvad Eestist paljud. Igal aastal lahkub riigist 5000 elanikku ning tagasi ei pöörduta. Oletades, et enamus neist valdab siiski eesti keelt, viib see meist eemale 5000 emakeelt kõnelevat kodanikku, kes varem või hiljem peavad selgeks õppima teise riigi keele ning emakeel jääb tahaplaanile, mistõttu sureb meie keel üha kiiremini. Mina olen Yana Toomiga ühel arvamusel, sest igast küljest vaadatuna, ei näe ma eesti keele tulevikku nii roosilisena, kui seda teeb enamus. Elada ei tuleks mitte lootuses, et meie keel ja rahvas jäävad püsima, vaid tõele tuleks näkku vaadata. Patriootides tekitab selline
Veel tõi ta välja eesti- ja venekeelsetes koolides esitatud küsimuste vastused, milles tuli välja, et tegelikult plaanivad paljud praegused gümnaasiumiõpilased oma kodumaalt lahkuda ning enam mitte tagasi tulla. Ühtlasi võib öelda, et tööpuuduse ning tasu tõttu lahkuvad Eestist paljud. Igal aastal lahkub riigist 5000 elanikku ning tagasi ei pöörduta. Oletades, et enamus neist valdab siiski eesti keelt, viib see meist eemale 5000 emakeelt kõnelevat kodanikku, kes varem või hiljem peavad selgeks õppima teise riigi keele ning emakeel jääb tahaplaanile, mistõttu sureb meie keel üha kiiremini. Mina olen Yana Toomiga ühel arvamusel, sest igast küljest vaadatuna, ei näe ma eesti keele tulevikku nii roosilisena, kui seda teeb enamus. Elada ei tuleks mitte lootuses, et meie keel ja rahvas jäävad püsima, vaid tõele tuleks näkku vaadata. Patriootides tekitab selline
annaabi.ee 
