Liita või mitte liita see on küsimus. Mis oleks üllam linnas taluda kõik jamad, mida ühendusetus paiskab, või, tõstes häält hädakisa vastu, segadus lõpetada? Juhtida, kästa muud midagi, sest nõnda valitsedes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat kaebust, mis meie meer pärib rahvalt. See oleks uuendus, mis hardasti on ihaldatav: koole, teid! Jah teid... Võibolla ühistransportigi? Siin ongi konks. Sest see, mis rajatised meil võivad tulla selles uues olus, kui omavalitsuste puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks Lasnamäe halle kortermaju, linnapea kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis linnakodanik saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks Tartu bussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui uhkus kodulinna pärast selle pealinna, kuhu viib iga Eestimaa tee ei rabaks tahet, ...
,,Olla või mitte olla'' Igal inimesel tuleb elus ette olukord, kui ta peab omale esitama küsimuse : ,,Olla või mitte olla?" Selles oli ja on probleem, vähemalt prints Hamleti jaoks , kes püüdis jõuda selgusele paljudes küsimustes, eriti aga selles , mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil oli raske taluda seda ,et tema isa mõrtsukas on troonil ja kavatseb abielluda tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning kättemaksuiha maha suruda , ent ma kaldun arvama , et sellega poleks Hamlet toime tulnud. Teadmine , et õiglus pole jalule seatud , oleks paina...
Hamlet's first soliloquy The soliloquy begins with Hamlet wishing that his body would melt, turn into water and become like dew (hommikukaste). He also would like if the God hadn't made a law forbidding suicide. He says that life seems weary, stale, flat and useless to him. He moans as it is terrible. The world was like and unweeded garden that had finally gone to seed but only ugly things thrived. He can't believe what had happened as his father was dead only two months. Not even that long. He says how excellent king his father was compared to the current king, his uncle. His father was like the sun god Hyperion compared to a lecherous satyr (ihar satüür). He believes that his father had been very loving to his mother and he wouldn't have even allowed the gentle breeze of heaven to blow too roughly on her face. Hamlet doesn't want to remember it, so he closes his ears. He remembers how much his mother l...
" Selle all mõtles Hamlet, et parem on lasta eluküünlal rahulikult põleda ning pingutada ja saada üle raskustest. Kui inimene sureb, siis on see igavaseks. Eluga on inimhinged rohkem kursis, kui sellega, mis juhtub pärast seda. Pikalt mõtiskledes positiivsete ja negatiivsete asjade ning kõige muu üle, mis võib juhtuda või olemata jääda, muudavad hirmu surma ees aina suuremaks. Nagu Hamlet lausus: "Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki..." Monoloogi lõpus jõuab Hamlet järeldusele, et enesetapp ei lahenda tema probleeme lõplikult. Kättemaks jääks ikkagi sooritamata ning selle tõttu ei valitseks õiglus.
MONOLOGUE Buying on credit is an alternative way INTRODUCTION: Buying on credit is an alternative way, it is said because it is a form of borrowing. MAIN BODY: First of all, credit card offer us a useful form of short term borrowing if you can repay your bill in each month. For example, when you are travelling or just need to unexpectedly make a ig purchase. However, before deciding to borrow money it is important to know if you will be able to repay it back in the future. People must know that free lunches don't exist and anyway they must pay later. PERSONAL OPINION In my opinion credit card is an ,,easy money" and often peole don't know what happens later. We should live according to our abilities and don't buy things when we haven't got enough money. CONCLUSION So, as you can see buying on credit is an alternative method and we should use it only then, when we know if we ...
Retsensioon Etendus „Puhastus“ Sofi Oksaneni romaani ainetel Etenduse alguses oli laval talumaja ning monoloogi pidas Karol Kuntsel, kes kehastas Hansu. Peale monoloogi lisati ka talule omapärased seinad akendega. Lavale tulid kaks vene sõdurit koos noore naisega, kellel oli kott peas. Nad kõnelesid vene keeles ja sellest ei saanud mina kahjuks midagi aru nagu ka enamus mu klassikaaslasi. Peategelaseks oli Aliide, kes elas rahulikult oma talumajas, kuni tema õuele tuli noor Venemaalt pärit neiu Zara. Ja siis hakkas vaikselt Aliide minevik avalikuks tulema. Nimelt olid nad kunagi peitnud õega keldrisse õemehe, et too ei peaks Siberisse minema
autori, Tallinna pastori Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd; ◈ Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. ◈ Romaani peaprobleemiks on Russowi asend saksa ülikute ja eestlastest alamrahva vahel. 7 Lõik filmist “Kolme katku vahel” 8 Tuntumad novellid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) "Pöördtoolitund" (1972) "Rist" "Väike Vipper" "Minu onupoja jutustus" 9 "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ◈ Raamatu peategelane on Madalmaade päritolu Tallinna maalikunstnik Michel Sittow, elas 1469-1525 ◈ Sittowi maalitud "Aragoni Katariina portree" 10 Tuntumad jutustused "Mardileib" (1973) "Kolmandad mäed" (1975) "Taevakivi" (1975) "Kajalood" (1980) "Ülesõidukohad" (1981)
Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" · "Michelsoni immatrikuleerimine" · "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. · Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED Neljaköiteline ajalooline romaan "Kolme katku vahel". Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. · "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist
Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid: "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" "Michelsoni immatrikuleerimine" "Pöördtooli tund"-Jannseni poeg kirjutab kirja ja üritab oma isa süüdistustest puhtaks pesta. Novellikogu "Silmade avamise päev" PEATEOSED Neljaköiteline ajalooline romaan "Kolme katku vahel". Teos kujutab üksikasjaliselt 16.sajandi vaimulike ja krooniku Balthazar Russowi elukäiku ning keskaegset linnamiljööd. "Kolmandad mäed"-Kross jätkab kuulsate inimeste elulugude kasutamist biograafilistes
· 1974-81 Noorsooteatri kirjaldusala juhatajana · 1981-91 Noorsooteatri lavastajana · Aastast 1992 Draamateatri lavastajana Undi peateema on elu mõtestatus, mis on esinenud undi põhilistes romaanides ,,Võlg" ja ,,Eluvõimalikusest kosmoses" neis: · Räägitakse otsekoheheselt noortesuhetest · Noorte vabameelne suhtumine seksi · Komsomoli kritiseerimine Neile teostele järgnevates lühiromaanides on tegevus edasiandmiseks kasutatud peategelase monoloogi. Teoseid peetakse ehtunduiliku stiili esindajateks: · Tegevus on minimaalne · Keskendutud on psühholoogiale · Inimese siseelule · Müütidele 1970ndatel toimub loomingus pööre ta ei ela enam oma tegelastesse sisse, vaid hakkab neid ning nende siseheitlusi kõrvalt jälgima. Tema suhtumine tegelastesse muutub külmaks ja kargeks. 1980ndtale tuli kriis. Töö lavastajan oli lükanud tahaplaanile krjutamise. Selles ajast on pärit
Hamlet lubab kätte maksta. I vaatus: Hamlet saab teada, et ta isa vaim on lossi kummitamas. Vaim annab Hamletile teada, et ta mõrvariks oli Claudius, Hamleti onu. Hamlet nõustub kättemaksu saama ning teeskleb, et ta on hulluks läinud, et paistaks vähem kahtlane. II vaatus: Claudius arvab, et Hamlet käitub kahtlaselt, saadab Rosencratzi ja Guildernsterni teda luurama. III vaatus: Hamlet tõukab Ophelia eemale ning peab oma monoloogi: "olla või mitte olla". Näidendis oli koht, mis oli väga lähedane vaimu kirjeldatud mõrvale ning kui Claudius lahkus kiiruga selle järel, teadis Hamlet, et Claudius oligi süüdi. Claudius tahtis Hamletit saata peale seda Inglismaale, kuid enne ta käis palvetamas ning pihtis oma süüd, kuid Hamlet ei soovinud teda tappa, sest muidu oleks Claudius läinud taevasse. IV vaatus: Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos kirjaga mõeldud
9) Saksa keel lk.6-7, laulutekst lk.90, lk.150 Inglise keel-lk.8 Inglismaast rääkides Ladina keel-lk.8 "in spe", lk.30 "nitimur in vetitum" Kõige enam on teksti pikitud saksakeelseid lauseid. · Laused on pikad, palju komasid ja mõttekriipse. · Sõnavara on värvikas, palju epiteete ja rahvapäraseid väljendeid · Metafoorid näiteks Mäeküla Bismarck · Kasutatakse murdekeelt ,,ep olnud" lk.73, 94 ja 106 · Vähe monoloogi ja dialoogi, enamus tekstist jutustus · Kirjeldusi on vähe, kuid on pikad, detailsus. Näiteks kirjeldus lk.6-7 · Keel on voolav 4. Prillupi iseloomustus · Kõneles vähe, kümme lauset päevas (lk.54 "Tema, kes muidu päevas kümne lausega läbi saab, kõneleb korraga nii, et suunurgisse tekib valget") · Karvane ihu (lk.50). "Mis tema ihust nähtaval, see on karvane, klutiselt karvane-rind, kael, lõug ja põsed, käsivarred ja käed
(lk 44-45) Mida arvab H. inimesest, tema võimetest? Hamlet arvab: "Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis, kujus ja liigutustes, kui sihiteadlik ja imetlusväärne tegudes, kui sarnane inglile mõistmiselt, kui sarnane jumalale: maailma ilu, kõige elava tipp." (lk 45) Missugune plaan tekib H-l rändnäitlejatega? Mida püüab tõestada? Millies kahtleb? Hamlet tervitab näitlejaid ja tuletab meelde üht monoloogi, mida ta kunagi kuulnud. Selles otsib antiikmütoloogiast tuntud Pyrrhos Trooja kuningas Priamost, et teda tappa. Näitleja jätkab Hamleti alustatud monoloogi ja kirjeldab kuninga tapmist ning kuninganna ahastust. Polonius püüab näitlejat katkestada ja Hamlet nõustub hiljem edasi kuulama. Hamlet lepib näitlejaga kokku, et järgmisel õhtul mängivad nad ,,Gonzago mõrva", mille teksti mõned Hamleti antud read vahele kiilutakse.Hamlet usub, et oma hingel oleva tapmisega sarnast
kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta
,,Siin me oleme!" Margit Leheroo X klass 2012 ,,Siin me oleme!" "Siin me oleme!" on Eesti Telefilmi 1978. aastal tehtud Eestis ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm. Film on loodud Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel. Sisu Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka
Nutisõltuvus Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased! 21.sajand on nutiajastu. Me oleme harjunud igapäevaselt veetma üpris suure osa oma ajast nutiseadmetes ja see probleem ei puutu ainult noori. Võin näiteks tuua oma enda ema, iga jumala päev pean kuulama monoloogi teemal "nutisõltuvus", samas kui esimene asi mille ema diivanile maha istudes kätte võtab on just nimelt nutitelefon. Tema küll ajab kõik töö ja muu tähtsa kaela, kuid kas õhtul kell 8, diivanile maha istudes tööpäev mitte läbi ei peaks olema? Tegemist on nutisõltuvusega, lihtsalt Facebooki asendab Gmail. Samuti kas pole mitte paljud vanemad oma suures ajapuuduses, mitte ise oma lastest nutisõltlasi teinud? Kas pole mitte nii, et
Teeseldes arukaotanud, ei varja Hamlet mitte üksi oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua salvavat kriitikas ühiskonna pihta: Taanimaa on tema sõnul vangla, samuti on kogu maailm vanga, mille üks hullemaid urkaid on Taani. Hamleti pessimism süveneb järjest. Ta möönab inimese täiuslikust ja jumalikkust, ent seadi ,et inimene on võimeline ülimaks nurjatuseks. Seetõttu näib inimene Hamletile pigem ,,põrmu kvintessentsina". Hamlet oma monoloogi kuulsa küsimusega ,,Olla või mitte olla?". Olemine tähendab vastutust, südametunnistusega elu see aga toob kui ka südametunnistuse vabatahtlik hülgamine elus: mugandumine, ebaõigluse ja ülekohtuga leppimine.
Hamlet hakkab II vaatuses hullu teesklema. Ta mitte ei varja oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua solvavat kriitikat ühiskonna pihta: tema sõnul on Taanimaa vangla; samuti kogu maailm, mille üks kõige hullemaid urkaid on Taani. Kuninga roima paljastamiseks laseb Hamlet näitlejail etendada pantomiini "Gonzago mõrv", kus kuninga tapab tolle vennapoeg, kosides seejärel kuninganna. III vaatuses alustab Hamlet kohtamisel Opheliaga (Poloniuse korraldatud) monoloogi kuulsa küsimusega - "Olla või mitte olla?". Nähes sepitsust läbi, kohtleb Hamlet Opheliat toorelt. Hamleti lavastatud näidendit saavutab oodatud mõju. Claudiuse kohkumus on ilmne, järgnev monoloog kinnitab tema süümepiinade süvenemist- seega pole Claudiuski mingisugune paadunud mõrtsukas. Episoodis emaga ilmub taas vaim ning Hamlet ei teeskle enam hullu, vaid paiskab ema vastu kõik oma hinge kogunenud süüdistused. IV vaatuse keskpaigast algab ettevalmistus traagiliseks finaaliks
,,Kivist viiulid" (1964) ,,Paigallend" (1998) ,,Mardileib" (1973) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Tahtamaa" (2001) ,,Kolmandad mäed" (1975) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) Novellid ,,Taevakivi" (1975) Mälestused ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ,,Järelehüüd" (1994) ,,Kallid kaasteelised" (2003) (1970) ,,Kallid kaasteelised II" (2008) ,,Pöördtoolitund" (1972) ,,Stahli grammatika"
olles nii 1920-1930. Aastate Eesti kultuurielus autoriteerne ekspert. 22) Tuglas on eriti hinnatud ja tuntud veel Soomes. 23) Novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas F. Tuglas 1970 aastal. Esimesed laureaadid valis välja Tuglas ise ja neid autasustati 2.märtsil 1971 aastal, kirjaniku sünnipäeval. Auhind koosneb Tuglase soovi kohaselt laureaadile pühendatud trükisest ja rahalisest preemiast. 24)Esimesed laureaadid olid Jaan Kross, teosega ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus", ja Paul Kuusberg teosega, ,, Roostetanud kastekann". 25)Seni on viimased Mehis Heinsaar, ,, Puhkehetkel", ja Sven Vabar ,, Musta lennuki kirik".
Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik pilk. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning "Kolme katku vahel" I . Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja- ja kultuuriloo tegelased ja milles taotletakse maksimaalset tõepära. 6 Romaan "Kolme katku vahel" kujutab XVI sajandil tegutsenud "Liivimaa kroonika" autori,
vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud. Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada. Baz Luhrmanni teoses on kasutatud ka mõningaid eriefekte. Ühe teatud stseeni ajal lendasid üle ekraani valged tuvid, mis mõjusid veidike võõrastavalt. Samas oli
Ma arvan, et iga inimene mõistab selle raamatu sisu erinevalt. Positiivne selle teose puhul on eelkõige autori geniaalsus, sest sellist teost ei suuda kirjutada tavaline inimene. Esineb vihjeid teistele autoritele ja nende teostele,et luua mõtteavarust. Kujundirohked,sagedasemad võtted on grotesk,absurd,sümbol,paradoks. Meeleolult pessimistlikud,peategelast saadab mingi seletamatu äng,hirm,hingeline lõhestatus,pidetus. Palju monoloogi,sisekõnet,minategelase mõtisklust. Arvatavasti loen seda teost uuesti kümne aasta pärast, kui mu intelligents on piisavalt kõrge selle raamatu täielikuks mõistmiseks.
osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab küll kätte maksta, kuid natukene kahtleb siiski vaimus. Peale seda hakkab Hamlet teesklema et ta on hull, et tõde teada saada. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama, et saada kinnitust Hamleti hullusele. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt, kui näidendis on kuningas mürgitatud, tormab kuningas õudust tundes minema. Õhtul peale näidendit kutsub Kuninganna Hamleti oma tuppa. Nad räägivad ja kuninganna Gertrude võtab Hamleti isa surma osaliselt omaks. Kuuldes järsku seinavaiba tagant sahistamist torkab Hamlet selle
vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud. Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada. Baz Luhrmanni teoses on kasutatud ka mõningaid eriefekte. Ühe teatud stseeni ajal lendasid üle ekraani valged tuvid, mis mõjusid veidike võõrastavalt. Samas oli
osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab küll kätte maksta, kuid natukene kahtleb siiski vaimus. Peale seda hakkab Hamlet teesklema et ta on hull, et tõde teada saada. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama, et saada kinnitust Hamleti hullusele. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt, kui näidendis on kuningas mürgitatud, tormab kuningas õudust tundes minema. Õhtul peale näidendit kutsub Kuninganna Hamleti oma tuppa. Nad räägivad ja kuninganna Gertrude võtab Hamleti isa surma osaliselt omaks. Kuuldes järsku seinavaiba tagant sahistamist torkab Hamlet selle
Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 1516. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantistika Fantastika Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes. Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus. Rüütel peab monoloogi, kommenteerib oma tundeid, antakse edasi seikluslikkust. Armastus Rüütli armastus Rüütli armastatu on tavaliselt abielus, mis vihjab rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest. Kuningas Artur Kuningas Artur Kuningas Artur jõudis rüütliromaanide ainestikku tänu Walesi vaimuliku kroonikatele
mõõga ning torkas läbi vaiba. See saigi kantsleri jaoks saatuslikuks löögiks ning ta suri koheselt sündmuspaigal. Oma ''räige'' teo vabanduseks andis Hamlet mõista, et ta arvas, et rippvaiba taga on rott, kelle ta ka koheselt surmas. Teiste arvates aga oli Prints lihtsalt kas hull, meeltesegaduses või kättemaksuhimuline ning tegi oma mõrva teoks kohe esimesel võimalusel. Kuningas lahkus poole näidendi pealt Rändnäitlejate poolt esitatud monoloogi ajal muutus Taanimaa kuningas maruvihaseks ning lahkus poole näidendi pealt. Linna jõudsid rändnäitlejad, kes olid ühed parimad omal alal. Neile ei olnud raskuseks ei komöödia, tragöödia, pastoraal ega ka lavatükk. Nad tulid linna, et näidelda kohalikele mõni oma teostest. Kuid Hamleti sooviks oli, et nad etendaksid ''Gonzago mõrva'' ning, et ta saaks mõned enda koostatud read ka vahele panna. Sellega lootis prints, et
kujutatakse peategelase Erna ja tema perekonna lugu 12 aasta jooksul, põhinedes ühe eesti naise Siberist saadetud kirjadel. Rezissöör on Martti Helde, operaator Erik Põllumaa ning muusika on teinud Pärt uusberg. Peaosades mängivad Laura Peterson, Tarmo Song, Mirt Preegel ning Ingrid Isotamm. Tegu on ühe suurepärase ja teistsuguse filmiga. Erineb ta teistest filmidest mitme asja pärast. Esiteks puudub filmis otsene kõne, kirjade teksti loetakse kaadri tagant. Tegeane justkui peab monoloogi, rääkides nendest asjadest, mida ta sooviks öelda oma kaugel, teadmata kohas olevale abikaasale. "Risttuules" tegelased ei liiguta ega räägi. Enamust filmist koosneb tardunud kaadritest ehk nn elavatest piltidest. Võiks arvata, et selline väljendusviis on igav, kuid just vastupidi- kaadrite aegluse tõttu on detailselt võimalik jälgida igat nägu ja emotsiooni, panna ennast sealsete inimeste asemele ning nendega samastuda. Kõige huvitavamaks osutus see, et mul oli tunne,
kuna tema nõudis vaid vahetust. 4. Mida ihaldab Faust südaööl? Kirjuta tsitaat! (Kui….) ‘’Kui elada ma saaksin maagiata ja seista nõiasõnu pruukimata kui mees su vastu, loodus igavene, siis tasuks vaeva olla inimene’’. 5. Mis roll on Murel ja mis tema külaskäik kaasa toob? Mure jäi Fausti süngeks saatjaks, ta sai lukuaugust majja sisse. Mure hingas Faustile näkku ning selle tagajärjel jäi Faust pimedaks. 6. Analüüsi Fausti viimast monoloogi (mida soovib veel teha; mida peab väärtuslikuks (vasta tsitaadiga!); millega seoses ütleb lepingus kirjas olevad sõnad?)! Faust mainib oma viimases monoloogis, et ta tahaks soost mäenõlval võitu saada, mülka muuta põllumaaks- see paneks ta töödele krooni pähe. Faust väärtustab seda, et rahvas oleks vaba vabal maal. ‘’Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võtma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas’’
Meenutage mõnd loetud näidendit kuidas suhestuvad selles kujutatud aeg (loo kestus) ja kujutamisaeg? 52. Mis on konflikt? Millised on konflikti põhiliigid? Tooge näiteid. - Vastuolu, võitlus, kokkupõrge. - Konflikti liike (Patrice Pavisi järgi): 1. rivaliteet 2. ideede, maailmavaadete konflikt 3. dilemma, valik alternatiivide vahel 4. indiviidi ja ühiskonna/kogukonna vastuolu 5. vastuolu üleisikuliste jõududega (Jumal, saatus) 53. Kuidas eristada dialoogi ja monoloogi? Kuidas saab põhjendada tegelase monoloogi (räägitakse valjusti, olles üksi)? - Dialoog = kahe või mitme inimese kõne, monoloog = ühekõne, Monoloog = endassesuletud, eneseväljenduslik kõne - Monoloogi põhjendamine: tegelane on laval üksi; pöördumine publiku poole; monoloogi tingib situatsioon (jutlus, kõne koosolekul jms). 54. Mis iseloomustab monoloogilist dialoogi? Dialoogilist monoloogi? - Monoloogiline dialoog: a) ,,kurtide kõne", b) monoloog mitmel häälel
Blok kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Ta ema oli Aleksandra Beketova, kes teenis elatist tõlkijana. Nooruspäevade suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. Tema lapsepõlv möödus jalutuskäikudes mööda Neeva kaldapealset, kus möödakäijad vaatasid talle järele ja laususid: ,,Kui ilus poiss! Kes see on?" Ning teadjamad vastasid: ,,Professor Beketovi, botaaniku lapselaps." Nooruses tõmbab teda teater, ta loeb lavalaudadelt Hamleti monoloogi, kuid ikkagi saab temast poeet. Ta hakkab ülistama Naist, seda salapärast, otsekui teispoolset olevust, keda pole antud mõista ühelegi mehele. Ta õppis Peterburi Ülikoolis juurat , kuid ei lõpetanud seda, kuid 1906. aastal lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonn ja aastal sai kraadi filoloogias. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. 1916
10.a klass Kose Gümnaasium Arvamus mängufilmi "Siin me oleme" kohta Enamik eestlasi teab Sulev Nõmmiku lavastajakäe all 1979. aastal valminud muusikalist mängufilmi "Siin me oleme", mis on kindlasti viimase kolmekümne aasta jooksul Eesti üks populaarsemaid komöödiafilme. Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" alusel kirjutas filmile stsenaariumi Enn Vetemaa ning muusika lõi Ülo Vinter. Paljud filmist pärinevad laulud on saanud vaatajate hulgas lausa klassikaks. Sageli kõlab lauluvõistlustel lapsehäälne laul "... kui on meri hülgehall ..." või raadiost soovilauluna " ... ei õnnetähe all ma sündin`d maailma ..." . On teisigi lugusid, mis jäänud rahvale meelde. Heale näitetrupile omase rahvalikkusega on edasi antud muhulaste
· ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) · ,,Kallid kaasteelised" (2004) oli Eesti 2004. aasta kõige müüdumate teoste edetabelis 6590 eksemplariga 15. kohal. Sealhulgas oli ta Hando Runneli luulekogu ,,Suureks saamine" järel läbimüügilt teine eesti ilukirjandusteos. [5] Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper" · ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" · ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos" · ,,Pulmareis" · ,,Eesti iseloom" · ,,Põgenemine" · ,,Vürst" · ,,Morse" · ,,Onu" · ,,1941" Jutustused · ,,Mardileib" (1973)
Runnel Krossi luulest 1984. aastal. Krossi esimene luule valikkogu ,,Voog ja kolmpii" ilmus 1971. aastal, 2005 ilmus ,,Luule". Jaan Krossi pöördumine proosasse leiab aset 60. aastate lõpul, selle eellöögiks on nimetatud Loomingus ilmunud novelli ,,Kahe kaotsiläinud paberi lugu". Järgenesid ajalooainelised novellid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970), mis on maalikunstnik Michel Sittowi lugu ja Pugatsovi mässu mahasurunud kindralist kõnelev ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971). Jaan Krossi suurteoseks 1970-ndatel on tetraloogia ,,Kolme katku vahel", mis ilmus osade kaupa 1970, 1972, 1977, 1980. aastal. 16. sajandi vaimuliku ja krooniku Balthasar Russowi elukäiku kujutav romaan sai algtõuke Tallinfilmi poolt Krossilt tellitud stsenaariumist (käsikiri realiseerus 1970. aastal telefilmina)
Lavastusse kuulusid Arvo Pärdi mitmed tuntud teosed. Üheks nendest oli „Aadama itk“. See on aastal 2009 Arvo Pärdi poolt valminud muusikateos vokaalansamblile, segakoorile ja keelpilliorkestrile. Selle kestus on 24 minutit. Teose tekstiosa autor on püha Silvanus ja seda kantakse ette kirikuslaavi keeles. Teose meloodia tundus kui väljendavat leina, kahetsust ja kaotusvalu. Seal vastandusid jõuline ja lüüriline liikumine ning välisilme oli üsna rikkalik. Teos väljendas Aadama monoloogi. Teine tuntuim teos oli „Miserere“. See on aastal 1989 Arvo Pärdi poolt loodud teos koorimuusikale. Pärt pühendas selle teose Paul Hillerile ja Hillard Ensemblele. Selle pikkus on 35 minutit. Teos on üles seatud kahel liturgilisel hümnil Misererel ja Dies irael. Teos algab korduvate armupalvetega, mida seovad sügavad pausid ja trummimäng. Iga trummimänguga algab uus salm, kui koor laulab kõige hirmutavamaid sõnu kristlikust liturgiast. Kolmas tuntuim teos oli „Tabula Rasa“
Ophelia ei vasta Hamleti tunnetele, nagu Hamlet seda sooviks . Tingitud sellest , on Hamlet mitu päeva kuidagi tusane ja endassetõmbunud . Sellepärast palubki kuningas Hamleti vanadel ülikoolikaaslastel uurida Hamletilt, mis teda vaevab . Kuninga palvet lubatakse täita. Guildenstern ja Rosencrante räägivad Hamletile, et näitlejad on lossi poole teel ning et nad peaksid peagi ka sinna jõudma. Näitlejad saabuvadki. Peale tervitust, palub Hamlet ühel näitlejal monoloogi ette lugeda, mida ta kunagi ammu kuulnud oli .Näitleja täidab Hamleti palve . Samuti soovib Hamlet , et näitlejad esitaksid järgmise päeva etenduseks `` Gonzago mõrva `` . Näitlejad nõustuvad temaga. Kolmandas vaatuses : Taaskord avaldab Hamlet Opheliale armastust , kuid seekord kuulavad kuningas ja kuninganna nende juttu pealt. Samas vaatuses räägib Hamlet näitlejale , kuidas too võiks monoloogi esitada ning näitleja võtab ta õpetussõnu kuulda . Natukene aega
ukse. Jäetud üksinda sesse avarasse ning sel õhtul õdusalt hämarasse tuppa, vajus ta mõtteisse. Arvatakse, et sõnad teevad imet. Tegelikult on nad sageli mannetuimad veenmisvahendid. Nad annavad vaid ähmaselt edasi seda võimsat tunnete ja ihade voogamist, mis on nende taga. Kui keel enam ei sega, hakkab süda kuulama... ,,Kuid minu lemmel oligi vaid üks tiib," hüüdis ta, lootes, et äraläinu veel kuuleb, ning alustas oma monoloogi jäädvustamisega koltunud paberile , mõistes, et teda niikuinii enam keegi ei kuule ega mõista, vähemasti antud momendil, ,,ma rohkem ei hõlju, mul on raske. Kuid minu hingel oligi vaid üksainsam keel, millega Sa armutult pooltoonides mängisid. Ainult et vastuseks oli vaikus. Sa teadsid, kuidas ühendada need peened niidiotsad, et pealtnäha kuldne õmblus püsiks ja pimestaks oma elujõulise säraga kõiki, kuid Sa ei vajanud seda olekut, mida nimetasid õndsuse
Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978) · ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper" · ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" · ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos" · ,,Pulmareis" · ,,Eesti iseloom" · ,,Põgenemine" · ,,Vürst" · ,,Morse" · ,,Onu" · ,,1941" Jutustused
see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, kõiki miks viletsusel iga on nii pikk: ja südiduse loomulikust jumest kes taluks aja piitsutust ja torkeid, saab nukra mõtte põdur kahvatus rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime... Pildid Nii kujutatakse Hamletit, kui ta esitab oma monoloogi ´´Olla või mitte olla´´ Ta on mõtisklemas oma elu üle. ´´Hamlet ja vaim´´ Henry Fuseli (1789) ´´Hamlet ja Ophelia´´ Dante Gabriel Rossetti (1858) ´´Ophelia´´ Henrietta Rae (1890) ´´Hamleti näitemäng´´ Daniel Maclise (1842) ´´Hamleti surm´´Eugène Delacroix Tänan vaatamast ja kuulamast!
Roberti mängimist vaadata oli väga huvitav, sest ta tegi iga mänguasjaga mängides selle mängu asja häält, näiteks auto ''prõnn-prõnn'' ja kui mingi kokkupõrge toimus, siis ''tufffffff''. Mängides rääkis Robert väga palju oma emale, mida ta teeb. Ta näitas emmele, milline auto on ema oma ja milline isa oma. Tema jutt oli ladus, sorav ja ta hääldas ka kõiki häälikuid nii nagu peab, mis on 4- aastasele kohane. (Soopõld&Talvik, 2009) 4-aastasel lapsel peaks olema kujunenud monoloogi alged, st. laps räägib meelsasti oma tegevusest ning mänguasjadest, jutustamisel kasutab peamiselt lausungite ahelat ehk ühendab lauseid üht tüüpi sidesõnaga (ja/ ja siisvms). (Hallap&Padrik, 2008) Robert käitus nii, nagu nelja aastane käituma peaks. Ta tahtis väga oma emale näidata, kuidas ta mängib ja hüüdis emale: ,,Emme, vaata mis trikki mu päästepaat teeb!'' Sellele järgnes häälitsus: ,,Õnnnnnn- prõhh
asjadele, võibolla uudihimule. Teine pool lavast on sisustatud pigem antiikse pruuni mööbliga. Sisustus on üsna robustne, ent konkreetne. Heli Etenduse algul on kosta klaviatuuriklõbin. See annab vaatajale märku, et keegi on kellelegi kirja kirjutanud. Iga kord kui üks või teine tegelane lavalt lahkub, kostub lühike meloodia, mis on valitud vastavalt tegelase meeleolule või situatsioonile. Valguskujundus Valgus kustub täpselt siis, kui üks tegelastest lõpetab monoloogi või kui ta lahkub lavalt. Ilmselt võib ka valguse kohta öelda, et see käib vastavalt tegelase olukorrale, kas siis põleb või läheb kustu. Lugu Etendus räägib sellest, kuidas kaks üksteisele täiesti võõrast, satuvad vahetama meile, sest naistegelane Emmi tahtis saata ajakirjatoimetusele kirja, kuid kirjutas aadressi korduvalt valesti ja saatis kirju hoopis võõrale mehele, kelleks on teine peategelane Leo. Nende vahel kujuneb alguses küll teravmeelne kirjavahetus, kuid
Mida kõikvõimas Jumal siis tahab? Miks anti meile vaba tahe ja kõik võimalused seda kuritarvitada? Üks lõbus versioon on selline, et kõiketeadev Jumal ei teadnud ometigi, mis tunne on olla loll. Kõik teised askeldavad olevused teevad tegemisi loomupäraselt ja ei küsi oma olemasolu kohta. Inimene kui arukas olend küsib, kuid kedagi ei ole vastamas. Samal ajal jälgib Tundmatu Jumal muheledes inimeste etendavat komöödiat, mis kestab seni kuni upsakusest monoloogi pidav inimene oma pilgu Jumala peale usaldab heita.
Tegelaste metamorfoos,kahestumine,nimede vahetumine. Maailma ei suudeta seletada,kõik tõed on suhtelised,omavahel sõltuvuslikkuses seoses. Nauditavad filosoofiliste mõtiskluste poolest,aforismirohked. Esineb vihjeid teistele autoritele ja nende teostele,et luua mõtteavarust. Kujundirohked,sagedasemad võtted on grotesk,absurd,sümbol,paradoks. Meeleolult pessimistlikud,peategelast saadab mingi seletamatu äng,hirm,hingeline lõhestatus,pidetus. Palju monoloogi,sisekõnet,minategelase mõtisklust. Mitmetasandiliselt mõistetavad. Liikidena eristatakse absurdiromaani,eksistentsialistlikku romaani,süreealistlikku romaani ja uusromaani.
Kuid samuti leidub juhusi kus minnakse tapmiseni välja, et saada võimu. Veel võib probleemiks pidada Hamleti olukorda. Kas kuulata oma südant või olla vaga ning kuulata oma vanemaid .Hamlet jäi siiski oma südamele truuks ning tegutses selle järgi . Ta ei lasknud heidutada end sellest, et tema ema oli kuninganna ja onu kuningas ning tegutses sellegipoolest neile vastu, et maksta kätte oma isa surma eest. 9.Teost lugeda oli hea, kuna oli lühike ja monoloogi vormis.Kuid palju oli kohti kus enam ei suutnud järge pidada ning lugemine muutus keeruliseks. Üldiselt jäin rahule ja sain raamatust selge ülevaate. Bi rgit Paiba 12H
Lüürika – kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab kujundlikkus ja autori tunnete väljendamine Näit. Peamised vormitunnetused on riim, värss ja stroof. Metafoor – piltlik väljend Näit. Lase jalga Miljöö – teose aeg-ruum Miniatuur – lühike, täpse sisuga proosa-väikevorm, mida iseloomustab lüüriline meeleolu Näit. Lydia Koidula ,,Talvine meeleolu“ ja A.H.Tammsaare „Poiss ja liblik“ Monoloog – ühekõne Näit. Juhan Smuul „Muhu monoloogides“ ja Jaan Kross „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ Muinasjutt – üks rahvaluule põhiliike, mis pajatab väljamõeldud sündmustest Näit. Araablaste „Tuhat üks ööd“ ja Arvo Vallikivi ,, Ajaprintsess“ Muistend – välja mõeldud lugu, mis taotleb tõepära. On seotud, kas kohaga, ajaga, esemega, uskumusega või isikuga. Näit. F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd“ ja ,,Koit ja Hämarik“ Mõistatus – mingist asjast, nähtusest antud jutt, mille põhjal peab ära arvama, millest jutt käib Näit
Loomingu ülevaade Romaanid · "Kolme katku vahel" IIV (19701980) · "Keisri hull" (1978) · "Rakvere romaan" (1982) · "Professor Martensi ärasõit" (1984) · "Vastutuulelaev" (1987) · "Wikmani poisid" (1988) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Väljakaevamised" (1990) · "Tabamatus" (1993) · "Mesmeri ring" (1995) · "Paigallend" (1998) · "Tahtamaa" (2001) Novellid · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · "Pöördtoolitund" (1972) Jutustused · "Mardileib" (1973) · "Kolmandad mäed" (1975) · "Taevakivi" (1975) · "Kajalood" (1980) · "Ülesõidukohad" (1981) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Järelehüüd" (1994) Näidendid · "Doktor Karelli raske öö" (2000) · "Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Luule · "Söerikastaja" (1958)
,, Aasta Eurooplane 2006 tiitli otsustas Eesti Euroopa Liikumise nõukogu anda lugupeetud kirjanik JAAN KROSSILE tema panuse eest Euroopa kultuuripärandi Eestisse ja Eesti ajaloo Euroopasse vahendamise eest." (Postimees 2006 5.11) 1958 «Söerikastaja» 1964 «Kivist viiulid» 1966 «Lauljad laevavööridel» 1969 «Vihm teeb toredaid asju» 1963 poeem «TuuleJuku» 1971 valikkogu «Voog ja kolmpii» 2005 «Luule» 1970 «Neli monoloogi püha Jüri asjus» 1971 «Michelsoni immatrikuleerimine» 1971 «Pöördtoolitund» 1972 «Klio silma all» 1980 «Kajalood» 1981 «Ülesõidukohad» 1988 «Silmade avamise päev» 1994 «Järelehüüd» 19701980 «Kolme katku vahel» 1973 noorsoojutustus «Mardileib» 1975 «Kolmandad mäed» 1975 «Taevakivi» 1978 «Keisri hull» Suurteose tegevus toimub 16. sajandil ning kujutab Tallinnas elanud kroonik Balthasar Russowi elu
dialoogist toimub selge positsioonide vahetus. Flavio etleb raamaturiiuli peal, Isabella seisab all või koguni istub seinaääres toolil. Flavio kutsub Isabellat nagu koera. (Kuigi kus see koht tekstis on???). Välgatusena tuleb kohe meelde, kuidas Indrek Marit kutsus. Teine positsioonide vahetus toimub pärast ,,Säärast mulki". Siis on Isabella kord võimupositsioon haarata, enda arvamus välja öelda - nii ronib temagi üles raamaturiiuli peale. Flavio peab Isabellaga küll monoloogi edasi, kuid kehakeel on tal nüüd Isabella suhtes pigem kinnine. Ta pöörab Isabellale selja ja pooleldi ignoreerib tüdrukut. Analüüsides varje, mis seinale tekivad mõned märkimisväärsed tähelepanekud. Kui Flavio on raamaturiiuli peal, tekib temast seinale vari. Vari on tunduvalt suurem kui ta ise. Niisiis Flavio Kadri Oviir
Juhan Smuul ,,Polkovniku lesk" Teose analüüs ,,Polkovniku lesk" on Juhan Smuuli näidend. Tegevus toimub Nõukogude Eestis ühel õhtusöögil, kus polkovniku lesk peab monoloogi oma elust ja olust ning eelkõige sellest, kuidas arstid ei tea midagi. Kogu näidend on lese monoloogile üles ehitatud. Ainult Autor ja Remark, mis on selles näidendis eraldi tegelased, lisavad kommentaare. Teose lõpus saab lesk soovitud hea kõlaga diagnoosid (nihilismus accutus; logorrhea gradus gravis), kuid sõpradega kohtudes saab ta ühelt noorelt arstideaduskonna tudengilt teada, mis need diagnoosid tegelikult tähendavad ja lesk peab taaskord arstides pettuma.
annaabi.ee 
