Tegevus toimub Lesbose saarel. Kitsekarjus Lamon leiab ühe oma kitse poisslast imetamas. Poisi kõrval on ka väärtesemed, mis kinnitavad poisi kõrget päritolu. Lamon viib imiku koju, oma naisele Myrtale. Poiss saab nimeks Daphnis. Mõni aasta hiljem leiab lambakarjus Dryas ühe oma lamba tüdruklast imetamas. Imiku kõrval on samuti väärtesemed, mis kinnitavad imiku kõrget päritolu. Dryas viib samuti imiku oma naisele Napele. Tüdruku nimeks saab Chloe. Lapsed sirgusid ja hakkasid koos karjas käima. Daphnis valvas kitsi ja Chloe valvas lambaid. Daphnis mängis vilepilli ja Chloe laulis ööbikutega võidu. Nad mõlemad austasid jumalaid väga. Karjamaa lähedal oli koobas, kus seisid kolm nümfide kuju. Seal karjamaa ligidal oli ka Paani kuju. Kord pesi Daphnis end allikas ja sel hetkel, kui Chloe jälgis pesemist, armus ta Daphnisesse. Chloe tundis suurt valu, aga tal polnud ühtegi haava. See oli armastus. Chloe oli väga ilus tüdruk. Ta meeldis nii D...
TEGELASED Lamon- mõisa kitsekarjus, Daphini ''kasuisa'' Myrtale- mõisa kitsekarjuse naine Daphnis- kitsekarjuse leitud poeglaps karjamaalt, keda kits toitis Chloe- lambakarjuse leitud tütarlaps, keda toitis äsja poeginud lammas. Heledajuukseline, vasikate silmadega Dryas- lambakarjus, Chloe ''kasuisa'' Napes- lambakarjuse naine Dorkon- veisekarjus, Chloesse armunud, Daphinsit august välja aitanud, karuse lõuaga, valge ihuga nagu rõõskpiim, juuksed heledad nagu suvine Eros- jumal, noor, ilus ja tiivuline KOKKUVÕTE Daphnis leiti karjamaalt tänu kitsele, keda Lamon järgis. Daphinsil oli leituna seljas ja kaasas purpurpunane mähis, kinniseks kuldsõlg ja elevandiluuga pistoda lamas ta kõrval. Chloe leiti nümfide koopast tänu lambale, keda Dryas järgis. Chloel oli leituna kaasas kuldtikandiga juusteniit, kullatus jalavarjud ja kuldvõrud pahkluude ümer kandmiseks. Daphins ja Chloe olid ilusamad kui teised maalapsed. Chloe oli 2a noorem kui ...
nad tahtsid, kuid käskisid makse maksta, mis kärpis nende omasid võimalusi, millega tegeleda. Keskenduti proosa tekstidele. Plutarchos ,,Paralleelsed elulood", võrdles kreeka ja rooma suurkujude elu. Roomlaste eeskuju oli Cicero. Esitas suurkujude elude sarnaseid osi. Keskendus pigem meheeale, kui tegusid korda saadeti. Kujunes välja romaan pikem jutustav teos. Pakkusid kergemat laadi ajaviidet, põnevust. Põhitähelepanu oli seikluslikkusel ja fantastikal. Longos ,,Daphnis ja Chloe", räägib ühest noormehest, neiust mõlemad leidlapsed, ühe leidis kitse- teise lambakarjus, loomad olid neid alguses ise imetanud, poisslapsel oli juures mõõk, et näidata suursugusust, kasvavad üle karjase peres, jumalad on otsustanud, et need karjaselapsed peavad kohtuma, sest nende armastus on püha, selgub, et nad on linnast pärit aristokraatide lapsed ning kuidas nad lõpuks abielluvad ja jäävad maale elama, sest see on puhas ja rikkumata keskkond,
tegelik ema. Iokaste poob ennast sellep ülesse ja Oidipus torkab endal silmad välja. Katku peatamiseks lahkub ta Teebast. Jumalik ettemääratlus- ei ole võimalik muuta. Oidipuse tragöödia- püüab vältida jumalikku ettemääratlust, kuid tegutseb selles suunas, et kõik täituks. Oidipuse kompleks- liigselt emasse kiindunud poja nähtus. Romaan „Daphnis ja Chloe“, autor,teema, mõju. Longos- ( 2-3 saj pkr.) – on tuntud sellle poolest, et tema kirjutas kuulsaima teose „Daphnis ja Chloe“ , mida hinnatakse täinini kõrgelt. Longose «Daphnis ja Chloe» on üks hiliskreeka kirjanduse kõige täiuslikumaid kunstiteoseid, mis maailmakirjanduse varasalves püsib omapärase aardena. Rooma linna rajamine ja nimi. Pärimuse järgi olid Romulus ja tema kaksikvend Remus kohaliku kuninga tütre Rhea Silvia ja roomlaste sõjajumala pojad
425 e.m.a.) - ajaloo isa. Jäädvustas Kreeka-Pärsia sõja. "Historia" on teos milles on põimitud ajalugu ja mütoloogia. Plutharos (46-120 p.m.a.) - Kreeka kuulsamaid kirjanikke. 150 teost säilinud, põhiliselt moraalitraktid, milles käsitletakse kõlblus- ja filosoofiaküsimusi. Kirjutas biograafiaid. "Paralleelsetes elulugudes" käsitleb ta paarikaupa kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugusi, milles on alati üks kreeklane ja üks roomlane ning võrdleb seal isikuid mitte ajaloofakte. Longos (2-3 saj p.m.a.) - hellenismiajastul sündinud proosazanri nn kreeka romaani kõige tuntum teos on karjase- ja armastuseromaan "Daphnis ja Chloe". ROOMA KIRJANDUS Rooma linn sündis Romuluse ellujäämisest emahundi juures, sest ta kaksikvend Remulus ei jäänud seal ellu. Kirjanduseelses perioodis (kuni 3. saj e.m.a.) oli kõige levinum näidendiliik atellaan, Atella linna järgi improvisatsiooniline olustikujant milles kasutati alati karikatuurseid tüüpe
Idüll Teine tase Luule Kolmas tase ``Sürakuusatarid Adonise peol`` Neljas tase Viies tase LONGOS kreeka kirjanduse rooma periood Elas 2.-3 sajandil eKr. kirjanik Rütmiline proosa ``Daphnis ja Chloe`` PLAUTUS arhailine ajajärk rooma teater Elas 250 184 eKr. Komöödiakirjanik ``Kullapott`` ``Hooplev sõjamees`` Dialoog teravmeelne Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kõnekäänud, sõnamängud, Teine tase alliteratsioonid Kolmas tase
,,Metamorfooside aineks valinud müütidest need, mis käsitlevad imepäraseid muutumisi. 20. saj sai sealt (X) populaarseks ,,Pygmalion" inglise kirjaniku Shaw tõlgenduses, mille järgi tehtud Ameerika film oli muusikal ,,Minu veetlev leedi". IV lugu sealt on ,,Pyramus ja Thisbe", kus eelarvamuste ja kommete tõttu teineteisest lahutatud armastajad tapavad end õnnetu eksituse tõttu. Aleksandria museionis töötas palju poeete ja prosaiste, kellest Lesbose-päritolu kreeklane Longos on kirjutanud imekauni armastusloo ,,Daphnis ja Chloe", mis on muutunud arhetüübiks kõigile armastuslugudele, kus kauni looduse keskel armuvad kaks süütut looduslast ja hiljem mõningate seikluste järel abielluvad. (Rousseau, Hamsun, Tammsaare jt) Maailma ja inimese loomine Hukas, vääritu inimsugu Veeuputus Inimene ja saatus Oidipuse kompleks Inimene on tõe otsija, tõde iga hinna eest Odüsseuse eksirännakud
Sokrates- rääkis palju suuliselt, kuid tema õpilased jäädvustasid tema kõnesid. Platon- Sokratese õpilane, kelle kõned olid dialoogi vormis.Üks filosoofilise sõnavara loojaid.3 proosa valdkonda-ajalooline,filosoofiline,retooriline 13.Uus-Atika komöödia- iseloomustab fantastilise elemendi puudumine, poliitiline aktuaalsus jm. Erineb varasemast , sest sisud on tavaelust võetud. Koor ei mängi enam nii suurt rolli ja laulab vaheaegadega. 14. Longos- ( 2-3 saj pkr.) on tuntud sellle poolest, et tema kirjutas kuulsaima teose ,,Daphnis ja Chloe" , mida hinnatakse täinini kõrgelt. 15. Rooma kirjanduse algus- sai alguse 753 ekr, kui sai alguse ka rooma linn. Keeleks oli ladina keel. Paljudel elualadel toimus kreekastumine st.võeti palju üle kreeka kirjandusest.tähtsamad kõnemehed- cicero,demosthenes,caesar 16. Vana-Rooma jumalad ja seos kreekaga Rooma jumalaid samastati väga palju kreeka jumalatega.
Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. Hellenismi (330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. Rooma (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. 2) Platon ja Aristoteles Platon (u 427 eKr u 347 eKr) oli vanakreeka filosoof. Oli Aristotelese õpetaja. Ideeõpetus. Olemas 2 maailma; üks ideede maailma, teine meeleliselt tajutavate asjade maailm, mis on kaduv. Ideede maailm aga igavene. Meeleline maailm sõltub ideede maailmast. Kehalised esemed ideede ebatäiuslikud koopiad. Koopamüüt inimesed elavad justkui koopas, kus näevad seintel varjusid ja peavad neid tõelisteks. Ent need ideed asuvad
ja poliitika. Rohkem hakati huvi tundma üksikisiku vastu ning eelistatuks said lühivormid, nagu eleegia(ehk nutulaul) ja epigramm(värsivormis pealkiri hauakivil või mälestussambal). Hellenismiaja tuntumateks luuletajateks olid Kallimachos ja Theokritos. Rooma ajajärgu kirjandusele iseloomulikuks jooneks oli kummardamine Kreeka mineviku ees. Valitses ideepuudus ja matkimine, puudus iseseisev kultuurilooming. Rooma perioodi tuntumaid kirjanikke on Plutarchos, Lukianos ja Longos. 7 Rooma kirjandus Kirjanduseelne periood(kuni3.s. eKr). kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Kultusehümnid, itkud, triumfi-, pilke- ja esivanemaile pühendatud laulud, algelised draamavormid, linnakroonika (annaalid), juriidilised tekstid (kaheteistkümnetahvli seadused, 451/450) ja matusekõned.
renessansiaja kirjanikele ja ka satiirilistele ulmekirjandusteostele. Kallimachos(u 310-240)-hellenismiaja luuletaja,meister epigrammides ja õpetlikes eleegiates. Apollonios-hellenismiaja luuletaja, kuiva geograafiaga täidetud, kuid samas tundeelamusi edastava lühieepose argonautide sõidust kuldvillaku järele-,,Argonautika". Theokritos-hellenismiaja luuletaja, kes tõi luulesse idülli ja pastoraalse teema, kirjeldades karjuseluulet. Longos(2/3 saj. pKr)-hellenismiaja kirjanik, kes oli pastoraalse armastusromaani, kauni looduse taustal, autor-,,Daphnis ja Chloe". Aristoteles(384 eKr 7. märts 322 eKr)-vanakreeka filosoof, Aleksander Suure õpetaja. ,,Hingest" autor. Tema õpetus toetus Platoni õpetusele. Aristotelese õpetus: Hing, Mateeria ja vorm, Põhjuslikkus, Jumal, Tunnetus, Täiuslikkus, Maailm, Teadus. Kirjandusajaloo tähtsaimaks teoseks tema poolt on ,,Poeetika", milleks lahati kirjanduse elemente. ,,Poeetika"
võimu pärast ja rikkuse pärast o Diotima on tark naine Platoni või Sokratese väljamõeldis o Armastuses on õige tee vaimsuse hindamine o Sokrates · Mõtles välja inimese · Mõtiskles paigal seistes, võis nii tunde teha · Sokratest austati · Inetu · Talle meeldis näi data et teised eksivad o Mõte · Igaüks püüdleb selle poole, mida tal ei ole Longos ,,daphnis ja chloe" o Millest saab alguse Chloe armastus? · Siis kui ta näeb Daphnist pesemas. o Millest saab alguse Daphnise armastus? · Siis kui ta suudleb Chloega o Missugune roll on teoses paanil? 10 · Päästab Chloe ära oma pillimänguga metümnalasete käest. o Missugused sündmused/vahejuhtumid rikuvad armastajapaari õnne?
eleegia ning epigramm. Hellenismiajastu tuntuimateks luuletajateks olid Kallimachos ning Theokritos. Neljas ehk ühtlasi viimane osa Vana-Kreeka kirjanduse periodiseeringust hõlmab aastaid 30 eKr kuni 400 pKr ning see on Rooma ajajärk. Seda ajajärku iseloomustab Kreeka mineviku kummardamine. Sel perioodil oli valitsevaks uute ideede puudus ning kõige kreekaliku matkimine, sellega seoses iseseisva kultuuriloomingu puudumine. Rooma perioodi tuntuimad kirjanikud on Plutarchos, Lukianos ja Longos. Vana-Kreeka kirjanduse kõige üldisemaks tunnuseks on see, et universumi keskpunkti asetatakse jumala asemel inimene. Üldlevinuks muutus Vana-Kreeka kirjandus Rooma riigi kaudu. Ka hiljem on olnud perioode, kui kreeka kultuuri on eriti intensiivselt jäljendatud, näiteks renessanss ning klassitsism. 2. Platon ja Aristoteles Platon oli vanakreeka filosoof, kes elas ligikaudselt aastatel 427 eKr 347 eKr ning kelle filosoofia tuumaks oli tema ideedeõpetus
filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia), riigikord (arhailisest kogukonnast isevalitsusliku poliseni, seejärel impeerium), religioon (paganlik polüteism, varane
suhtes). Ta kirjutas nii sofistlikke lühipalu (,,Kärbse ülistus"), kui ka satiirilisi dialooge (,,Jumalate kõnelused"). 51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Vanakreeka romaane iseloomustab naistegelaste tugev isiksus, kuid meestegelaste füüsiline tugevud ja psüühiline nõrkus. Keskseks teemaks on armastajate sunnitud lahkuminek ja teineteise taasleidmine (tegevus Väike-Aasias või Aafrika aladel). Romaanid olid mõeldud pigem lugemiseks naistele (Longos ,,Daphnis ja Chloe", Heliodoros ,,Etioopia lood" ehk ,,Aithiopika"). 52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius? Marcus Aurelius (121 180) on kirja pannud oma Doonau sõjakäikudel aforismidest ja monoloogidest koosneva teose ,,Iseendale". 53. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Kes olid enamasti valmide tegelasteks? Valmiszanri rajajaks peetakse Aisopost (elas arvatavasti 6. sajandil eKr). Aisopose
Ülistuskõne ,,Kärbse kiitus" Sokraatilises zanris satiirilised dialoogid ,,Jumalate kõnelused" ,,Hetääride kõnelused" ,,Surnute kõnelused" 51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Viis enam-vähem terviklikult säilinud kreeka romaani on: · Chariton (1. saj. eKr või pKr) ,,Chaireas ja Kallirhoe"; · Xenophon Ephesosest (2. saj. keskpaik pKr) ,,Ephesose lood" e ,,Ephesiaka"; · Achilleus Tatios (2. saj. lõpp pKr) ,,Leukippe ja Kleitophon"; · Longos (2. saj. lõpp3. saj. algus pKr) ,,Daphnis ja Chloe"; · Heliodoros (Süüria) ,,Etioopia lood" e ,,Aithiopika" (3. saj. keskpaik või 4. saj. lõpp pKr). 52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius? Filosoof keisritroonil. Põlvnes Hispaania senatoride prekonnast. Tema filosoofia oli enesearmastus ja enesetäiustus.Pidas inimesi võrdseks, kuid igaüks pidi täitma oma rolli ühiskonnas. Sõjakäikudel kirjutas aforismidest ja monoloogidest koosneva teose ,,Iseendale" 53
tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina) Kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju) Riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini)
naistele noorsooromaanid ("Mängult on päriselt") Teema järgi: 18 seiklusromaan ("Seiklusjutte maalt ja merelt", "Tom Sawyer", "Kolm musketäri") rüütliromaan pikareskne e seiklusromaan- lühem areng, peategelane lihtrahva hulgast kelm, kes veab rikkamaid ninapidi ("Tormese Lazarillo elukäik" autor teadmata) pastoraal- e karjusromaan ("Dphnis ja Chloe" Longos) kriminaalromaan (Agatha Chritie) ulmeromaan- vaatega tulevikku ("Naistemaailm" Henn-Kaarel Hellat, "Ajamasin" Wells) fantaasiaromaan ("Sõrmuste isand", "Harry Potter") psühholoogiline romaan ("Kõrboja peremees") sotsiaalolustikuline romaan- ühiskondlikud suhted ("Külmale maale", "Isa Goriot") perekonnaromaan Kompositsioon e ülesehitus: proloog e sissejuhatus, epiloog e väljajuhatus. Süzee- loogiline
Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. 4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. Rooma kirjandus- Tekkis 3.saj. eKr. Suured mõjutused Kreekast aga roomlased ei võtnud kreeka kirjandust pelgalt üle, vaid kohandasid vastavalt oma arusaamadele. Vanakreeka kirjanduse mõju oli suurem kunstiloomingu algusaegadel Roomas. RK oli vahelüliks vanakreeka ja uute Euroopa rahvaste kirjanduse vahel. Rooma kirjandus mõjutas Euroopa kirjandust rohkem, sest a) Rooma vallutas Kreeka b)Roomas oli kasutusel ladina keel c) Rooma kultuur levis laieKrlt. Alles 18
Kõrgetasemeliseks ei muutunud Kreeka aed kunagi. Lääneliku aiakunsti arengule omas tähtsust eelkõige aiandus Kreeka kultuuri siirdajana roomlastele. ILLUSTREERIVAT KIRJANDUST: Antiigileksikon I-II. 1983. Tallinn: Valgus. Gilgames. Tõlkinud B. Kabur. Tallinn: Kupar. Homeros. 1963. Odüsseia. Eesti Riiklik Kirjastus. Härmson, P. 1984. Linnad läbi aegade. Tallinn: Valgus Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kirjastus Kunst. Longos. 1972. Daphnis ja Chloe. Tallinn: Eesti Raamat 4 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt. Koostanud: 22Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 5. ANTIIK-ROOMA LINNAPLANEERIMINE JA AIAD Kronoloogia:5 100 e.Kr ...500 AD - Rooma riik. 73...71 e.Kr - Orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel 30 e.Kr - Egiptusest sai Rooma provints
annaabi.ee 
