Eestlane välismaal Eestlaste esimene suur väljaränne Eestist algas 1850. aastatel. Tuhanded eestlased suundusid Venemaale, lootuses alustada uut ja paremat elu, kuna Eestis tekkis rahvastiku suure juurdekasvu tõttu maapuudus. Lisaks soosis Venemaa koloniaalpoliitika Balti talupoegade väljarännet riigi väheasustatud aladele. Kahekümnenda sajandi teisel poolel asustasid Vene Impeeriumi alasid ligi kakssada tuhat eestlast. Järgmine suur Eestis lahkumine oli 1920. Aastatel, kuid hoopis teistel põhjustel- Eesti Vabariigi ebastabiilne majanduslik ja poliitiline olukord. Mindi laiali üle kogu maailma- Austraaliasse, Ameerikasse, Argentiinasse ja mujale. Aastatel 1939-1944 lahkus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi kümneid tuhandeid eestlasi. Rahvastikuministri büroo andmetel on Eesti hetkel üks suurima välissündinud elanikkonna suhtarvuga riike Euroopas. Nimelt moodustavad võõrsil elavad ...
lugejat ja tema sugu; kas analüüsitava teose probleemid on rohkem naisi või mehi puudutavad,millised need on; kas arvustatava teose tegelased on mehed või naised jne;milliseid erinevusi märkate mees-ja naiskriitikute arvustuste stiilis,ülesehituses ja analüüsitavate aspektide valikus. Koostage eelneva põhjal kokkuvõte. Kadri Pius Analüüsitud on Imbi Paju raamatut ,,Soome lahe õed. Vaadates teiste valu". Arvustus on ilmunud lehes Lääne Elu ning kirjutajaks oli Tarmo Õuemaa. Õuemaa kirjutab, et teos on kirjutatud heas ajakirjanduslikus stiilis. Ta väitis, et pettus selles raamatus, kuna algus oli paljulubav. Lubatud oli inimlikke lugusid, kuid neid oli vähe. Pigem oli jutustatud eestlaste jalugu ning siit tekkis ka Õuemaal küsimus, et kas teos on kirjutatud välismaalastele. Kuid siiski kiidab ta kirjanikku ja soovitab tema teoseid. Jan Velin Analüüsitud on Roger Osborne raamatut "Tsivilisatsioon". Arvustus on ilmunud lehes Sakala
Koolis valmistati ette peamiselt kirjutajaid Kirjaoskusega inimesed olid lugupeetud Haridus Egiptuses Koolid templite juures, õpetajateks preestrid Peamised õpilased ülikote pojad, kuid oli ka lihtrahvast. Tüdrukuid haris ema. Kooli mindi 5.aastaselt, kool lõpetati 16.aastaselt. Tänu õppetöö keerukusele olid Egiptuses vaid 2% rahvastikust kirjaoskajad. Haridus oli privileeg see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikus. Haridus tagas kindlustatud elujärje ja auväärse ühiskondliku positsiooni. Babüloonia haridusest Sarnane Egiptusega, kuid leitud ka hooneid, mis asusid templitest eraldi Enamik rikastest peredest, kuid mitte kõik. Kõrgema klassi seas oli kirjaoskus levinud ka igapäevaelus Haridustee pikk ja karm Tihti rakendati füüsilisi karistusmeetodeid Üheks olulisemaks teaduseks oli matemaatika
Tavaliselt oli templis sammassaal, pühamu ja väljas asus obelisk, mille peale pidi jumal öösiti puhkama tulema. Templites käisid ainult ülikud ja preestrid. Tavainimesed ei saanud templitesse sammu seada. Olid ka suured pidustused, mis olid pühendatud jumalatele, ka neist võtsid osa tavaliselt kõrgklassi inimesed. Templi kõrval asuv koolis võisid õppida ka talupoegade lapsed, kuigi seal oli ka ülikute ülekaal. Talupoeg, kes oli õppinud koolis sai kirjutajaks ja see oli kõrgeim amet .mida sai omada talupoja staatusest tulnud inimene. Koolis õpetati ka peale kirjutamise: geomeetriat, astronoomiat, matemaatikat, palveid ja distsipliini. Üldiselt võib öelda, et Egiptusel ning Mesopotaamial oli paljugi ühist, ka erinevat. Nende osaliselt säilinud kultuurisäilmed annavad küllalti hea ülevaate selle aja oludest. Nad mõlemad on väga palju aidanud kaasa maailma arengule ning ilma nende saavutusteta poleks
märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Praegu elab Valdur Mikita Varal, Tartust paarkümmend kilomeetrit Peipsi poole, kust Juhan Liivi metsad on kiviga visata. Mikita on üritanud n-ö metsas elada, linn on tema jaoks igav ja ta ei oska seal midagi teha. Seepärast arvan ka, et kõige tõenäolisem on Valdur Mikitat kohata looduses. Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö nähtamatuks kirjutajaks. Mikita on öelnud, et töö juures ei teadnud keegi aastaid, et tal selline hobi oli. Alles „Lingvistilise metsa“ järel on kultuuriavalikkus temast laiemalt teadlikuks saanud. Kuna Mikita on pärit Suislepast, käis ta ka sealses mõisakoolis, mille lõpetas 1985. aastal. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikooli, kus ta õppis bioloogiat, semiootikat ja kultuuriteooriat. Seejärel on ta töötanud õppejõuna ja ravimifirmades turunduse alal. 1994
tegusõnu, nimisõnu, omadussõnu. Hiragana väljendab grammatikat nende vahel. Ja katakanat kasutatakse võõrnimede, võõrkohtade ja võõra päritolu sõnade jaoks. Jaapani keeles on ainult viis vokaalI: a, e, i, o, u ja on mitu erinevat lugemissüsteemi (erinev hääldus jne). Nii katakana kui ka hiragana kirjutamissüsteemis on 46 märki. Kui on soov õppida jaapani keelt, siis tuleb alustada just nendest. Ka Jaapani koolilapsed alustavad sellest. Kui on soovi saada vilunud lugejaks või kirjutajaks tuleb hakata õppima kanjit. Kanji märke on kokku umbes 50 000, kuid osa neist ei ole igapäevaselt kasutuses. 1,945 märki on nn Jooyoo kanji märgid, mis on kõige tihedamini kasutuses. Kõige kasulikum oleks õppida kõik 1,945 kanji märki, kuid piisab ka 1000, et saada aru 90% ajalehtedest. Kui aga peaks sattuma Jaapanisse hieroglüüfe oskamata, siis ei jää seal hätta. Jaapani keeles on võimalik kirjutada ka ladina tähtedega, mida jaapanlased oskavad ka lugeda ja muidu kasutada
Algajad kasutasid kõige odavamaid ja lihtsamaid materjale lubjakivi ja potikilde. Õpilasteks olid peamiselt ülikute pojad, kuid ka lihtrahvast. Tänu õppetöö keerukusele olid Egiptuses vaid 2% rahvastikust kirjaoskajad. Kooli mindi 5 aastaselt, 16 lõpetati. Õpiti ka liitmist, lahutamist, geomeetriat, astronoomiat, arstiteadust ja loomulikult kõige peamine oli kirjatehnika. Haridus oli privileeg, sest see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikuks haridus oli eelduseks ametnikuks või preestriks pääsemisel ja tagas kindlustatud elujärje kui ka auväärse ühiskondliku positsiooni. Babüloonia Koolidki asusid templite juures. Samas on arheoloogid leidnud hooneid, mida koolimajadeks peetakse, kuid mis ei olnud templite osad. Enamik õpilasi, siiski mitte kõik, pärinesid rikkamatest perekondadest. Õpiti lugemist, kirjutamist, kirjandust ja matemaatikat. Kõrgema klassi seas oli kirjaoskus üsnagi
1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 8. juuli 1915) 1880 asutas Tallinnas naiskäsitöökooli Avaldanud raamatu ,,Eesti tütarde haridus" ja käsitööõpiku. o Friedrich Cornelius Jakobson (14. veebruar 1845 31. jaanuar 1879) 1872 valisid Vana- ja Uue-Vändra vallad ta kirjutajaks, kuid kihelkonnakohtunik ei kinnitanud otsust. o Eduard Magnus Jakobson (5. veebruar (24. jaanuar) 1847 2. august (21. juuli) 1903) Alates 1866 ilmusid esmakordselt puugravüüris illustratsioonid "Eesti Postimehes" Kujundas ajalehe ,,Sakala" ning selle lisalehtede ehistähtedega tiitlipead Illustreeris 1881. aastani ajalehte ,,Sakala" maastikke, linnavaateid ja portreid kujutavate puulõigetega Asutas Peterburis 1877 oma puulõiketöökoja
Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. JÄRGNEV ELULUGU Prantsuse filosoof ja ajaloolane. Valgustusliikumise juht. Tema humoorikad värsiread tegid ta ühiskonnas populaarseks. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli kirjutanud s...
Ettekanne K. Ristikivist Birgitta Ots 9 B klass Karl Ristikivi sündis 1912. Aasta oktoobris ülivaeses Pärnumaa piirkonnas Paadremaal. Sealne pinnas oli väga viljatu, seetõttu oli ka külakogukond ülimalt vaene. Oma religioonilt, mis hilisemas elus ja romaanides tugevat rolli mängib, oli Ristikivi õigeusklik, sest 1840-datel aastatel käis mööda Eestimaad kuulujutt, et kõik eestlased, kes luterlusest õigeusku astuvad, saavad tasuta maad. Selle pärast oli ka kogu küla õigeusklik, tema algne ristinimi oli venepäraselt Karp Ristikivi. Ema oli vaene taluteenija ning Karl ise vallaslaps. Külakogukond loomulikult isata lapsi ei sallinud ning seetõttu kasvas noormees sotsiaalses isolatsioonis ning pideva põlu all. Raske lapsepõlv (kuni Tallinna minekuni) on mõjutanud tugevalt tema kirjutisi ning kajastub tema novellides ja ka romaanid...
vastuolusid kuninga ja preesterkonna vahel. Linnriikides oli nii aristokraatlik vanemate nõukogu kui ka rahvakoosolek. Rahvakoosoleku mõjuvõim oli aga piiratud ning arvatavasti kiideti seal kuninga ja vanemate otsuseid heaks. Mõlema riigi puhul olid talupojad ja käsitöölised madalamal positsioonil, orjad olid aga sõjavangid või talupojad, kes olid kohuse täitmata jätnud. Egiptuses oli aga võimalik madalamast soost inimestel kõrgemale positsioonile saada, kui nad hakkasid kirjutajaks. Selleks pidi käima koolis, et õppida ära keerukas hieroglüüfkiri. Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias austati väga paljusid jumalaid, mõnede andmete järgi võis neid Egiptuses olla üle 740. Egiptuses kujutati jumalaid sageli looma- või linnupeadega. Religioonide erinevus seisnes selles, et Egiptuses usuti surmajärgsesse ellu ning maine elu oli justkui ettevalmistus surmajärgseks eluks. Sellepärast mumifitseeriti vaaraod ning neile ehitati hauakambrid
1.Mis on Rigveda? Mis keeles on see kirjutatud ja mis usu pühakiri see on? Rigveda on muinasindia vanim kirjamälestis. Rigeveda oli pühakiri. On kirjutatud indoiraani keeles mida nim. ka veeda sanskritiks. 2. Mille poolest erineb vanaindia kirjandus Euroopa kirjandusest? Erinevus Euroopa kirjandusest seisneb selles, et ei saa eristada vana- kesk- ega uusaega. (Öeldakse vahel, et Indias on keskaeg kestnud 19.sajandini.) Usulist ja ilmalikku kirjandust ei saa eristada, sest kirjanduse aineseks olev maailm on üks tervik. 3.Milles seisneb hiina kirjanduse erinevus Euroopa kirjandusest? 4. Mida tähendas Vana-Hiinas kiri, kuhu ja mis eesmärgil esialgseid tekste kirjutati? Kirjal oli algselt rituaalne tähendus: seda kasutasid preestrid selleks, et koostada kuningaile erilisi oraaklitekste, mis usuti olevat jumalate sõnum. Neid tekste kanti kilpkonnakilpidele. 5. Millise filosoofiaga on seotud Kong Fu Zi ja Lao Zi? Kong Fu Zi on seotud huma...
Sissejuhatus Futurismi e. tulevikukunsti sünnikohaks võib pidada Itaaliat ning sündis see kunstivool 1909. aasta paiku. Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Futuristlik kunst sündis kõigepealt teoreetiliselt, mitte praktiliselt, nagu teised kunstivoolud. Futuristid väljendasid oma seisukohti manifestides, mida levitati erinevatel rahvakogunemiste, ajakirjanduses ning plakatitena. Futuristid tegelesid rohkelt enesereklaamiga, mis oli tihti kärarohke ning ka skandaale oli palju. Sellest enesereklaamist on hiljem paljud kunstivoolud eeskuju võtnud. Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futu...
Tüdruk on idealist ning teda huvitavad igasugused revolutsioonilised ideed rohkem kui ta vanematele meeldiks. Tüdruku isa on endine vabrikutööline, kes on streigis kaotanud oma käe ja käib kohal kõigil salakoosolekutel (hiljem selgub, et ta on nuhk). Kristi aga kannab salaja laiali lendlehti ja teeb jälgede segamiseks enne linnas tiire kui koosolekule läheb. Linnas kohtab Indrek vana koolivenda Otstaavlit, kes on nüüd politseijaoskonnas kirjutajaks, ja see kutsub ta endaga metsa koosolekule. Koosolekult linna jõuab mees haavatud kaelaga, kuna jäi soldatitele ette. Tagasi jõudes otsustab mees minna sööma ning kohtab härra Bõstrõid, kes olevat teda järve ääres näinud. Järgmisel kohtumisel annab Bõstrõi Indrekule teada, et tema sõber Viljasoo tahab temaga juttu teha. Indrek lähebki Viljasoo juurde. Mees oli kuulnud, et tsensor ei lasknud Indreku jutte Rahva sõbras läbi ning pakkus, et avaldab Indreku jutud oma raamatus.
HARIDUS Koolid: Peamiselt asusid koolid templite kõrval. Õpetajad: Õpetajateks olid preestrid. Õpilased: Õpilasteks olid peamiselt ülikute pojad, kuid ka lihtrahvast. Tänu õppetöö keerukusele olid Egiptuses viad 2% rahvastikust kirjaoskajad. Kooli mindi 5 aastaselt, 16 lõpetati. Õppeained: Õpiti liitmist, lahuamise, geomeetriat, astronoomiat, arstiteadust ja loomulikult kirjatehnikat. Haridus oli privileeg, sest see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikuks haridus oli eelduseks ametnikuks või preestriks pääsemisel. TEADUS Üldiseloomustus: Teadusele ei pööratud rohkem tähelepanu, kui seda oli vaja praktiliste ülesannete läbiviimiseks, sest maailmakorraldus oli usu alusel mõtestatud. Astronoomia: Egiptlased olid esimesed päikesekalendri kasutuselevõtjad. Selle kasutuselevõtt põhines Niiluse üleujutuse korrapärasuse avastamisel. See polnud küll täiesti täpne liigaastate
valvurid Oskused Homo sapiens oskas puust ja mammuti nahast onne ehitada, tuld hoida ja süüdata, täiustada tööriistu, kalapüüda. Inimene oskas Paleoliitikumis tuld hoida, valmistada lihtsaid tööriistu ja käis jahil ning tegeles korilusega. Eelised Kirja oskuse eelis oli see et paljud inimesed ei osanud kirjutada ja lugeda. Ainud vähesed oskasid seda ja neid peeti ka paremateks kui talunikud. Need kelle oli ka kirja oskus võis saada ka Kirjutajaks, olenemata mis peres ta sündinud on. Viljelusmajandusega kaasnenud muutused Kaasnes kiiremad muutused ühiskonna arengus : Kujunesid püsivad suured asulad Inimesed eristusid senisest selgemalt tegevusalade järgi Järk-järgult süvenes varanduslik ebavõrdsus kogukondlaste vahel Tehnoloogia arenes Egiptuse geograafilised ja looduslikud eripärad Egiptus asus teistest riikidest kaugel ja eraldatult. Egiptusest voolab läbi Niiluse jõgi, tänu millele
aastal Tartu kreisikooli ja 1861. aastal Tartu õpetajate seminari. Nüüd suundus ta Lätimaale Gulbene mõisa koduõpetajaks, kus andub edasiõppimisele ja alustab samal ajal ka oma kirjanduslikku tegevust. 1862.aasta sügisel asus Fr. Kuhlbars Viljandisse, kus ta töötas pedagoogina 33 aastat. Oma kirjanikunimeks võttis ta linna nime kus ta elas ja töötas Villi Andi. Suviti elas Fr. Kuhlbars vahetevahel vanemate, hiljem vend Joosepi pool, kes oli Uniküla kogukonna kirjutajaks ja suri 7. juunil 1917. Venna seltsis käis luuletaja Väikesel - Emajõel ja Virna järvel kalal või pardijahil. Mõned korrad pidas noor Kuhlbars Tõllistes ka kõneõhtuid ja isa eeskujul pietistlikus vaimus palvetunde Uniküla koolimajas. Pikemalt viibis ta isakodus 1867. aasta suvel ja kirjutas siin puhkusel olles teose "Laulik koolis ja kodus"1868. Selle tööga taotles autor eeskätt pakkuda kohast repertuaari laulu õpetamiseks lastele koos nootidega. Raamat levis
Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusa...
Futuristid FUTURISM: Futuristid on kirjanikud, luuletajad ja kunstnikud, kes hakkasid 20.ndal sajandil aretama uut kunstlist liikumist futurismi. ."Futurism" tuleb ladina keelsest sõnast futurum tulevik. Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine ja vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust. Futuristid tahtsid kujutada suurlinlase mõttemaailma rahutuid muljeid. Nad väljendasid oma seisukohti manifestides, mida levitati erinevatel rahvakogumistel ja samuti ajakirjanduses. Futuristid tegelesid rohkelt enesereklaamiga, mis oli tihti kärarohke ning tekitas skandaale. Sellisest käitumisest on hiljem paljud kunstivoolud eeskuju võtnud. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaaegse ja kiire elu ni...
Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 OPERETT MÕISTENA.................................................................................................. 4 OPERETI AJALUGU...................................................................................................... 6 KOKKUVÕTE................................................................................................................. 8 KASUTATUD MATERJALID.......................................................................................... 9 LISAD.......................................................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Valisin oma uurimistöö teemaks opereti, kuna tundsin, et sellest muusikazanrist ei räägita piisavalt ning see kipub tiht...
Kogu riiklik korraldus oleks ilma kirjata võimatu. Egiptuses tekkis algul piltkiri, ajajooksul arenes see rohkem Egiptusele iseloomulikuks kirjamärgiks, milleks on hieroglüüfiks. Enamik hieroglüüfe tähistavad teatud mõisteid. Kuid osad tähendavad ka silpe ja häälikuid. Hieroglüüfide märke oli kokku seitsesada viiskümmend. See tõttu võttis nende õppimine aastaid. Kirjutama õpiti kirjutajate koolis, mis asusid templite ja losside juures. Kirjutajaks said õppida vaid andekad ja usinad poisid. Peamiselt õppisid kirjutama rikkamad inimese, kuid osadel vaesematel õnnestus ka kirjutamist õppida. Enamus Egiptlasi jäi siiski kirjaoskuseta. Egiptlased raiusid osa oma kirjadest kivi sisse, seda nimetatakse raidkirjaks ning enamus raidkirjad räägivad vaaraost. Vähem tähtsad asjad kirjutati papüürusele. Hieroglüüfide kirjutamine unustati vanaajal, kuid aastal 1822 p.Kr. õnnestus ühel teadlasel seda taas lugeda. 9
Ka nemad valiti juhtivad preestridki ülikkonna seast. Nende käes oli korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikadesv- templite-s. Kõige rikkamad ja mõjukamad olid Amon-Ra paiknevate templite ülempreestrid Teebas linnast. Preestrid tugevnesid sedavõrd, et nende keskvõimuvastane tegevus viis lõpuks Uue- riigi lagunemiseni Egiptuses. Lisaks nimetatule kuulusid kõrgema ametkonna hulka kõrgemad väepealikud. Keskmise ja alama astme ametnikke nimetati kirjutajaks. Nemad pidid kontrollima töötajate tegevust: märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Elanikkonna põhimassi moodustasid talupojad. Peale põlluharimise oli nende ülesandeks anda vastav viljakogus riigi salvedesse ja niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ning töö muudelgi riiklikult korraldatud ehitustel. Kohustuste täitmatajätmist karistati kas piitsutamise-ga või orjastamisega.
Hästi näidatud kõik tema teosed ja roomanid mida ta kirjutas 25. aasta jooksul ja sai hea tulemuse.Tänapäeval tal on hea tulemusega raamatud ja näidendid. Hargla tegi elujooksul kõik ise ja sai väga hea tulemuse, kes teab võib olla see pole veel lõpp ja meid ootab veel palju häid roomane. Referaadi teisest osas oli näidatud kuidas ta suhtleb oma kodulinnaga ja kuidas ta tahab salvestada oma eesti kuulturi ja eesti keelt. Indrek Hargla jääb eesti kõige tuntumaks ulmeroomani kirjutajaks, sest ta on ainuke eesti kirjanikest, kes proovis, ja sai hakkama selle zanriga, mis on väga raske. Eriti nendele, kes armastavad selliseis teoseid. 3 2.TÖÖ PÕHIOSA 2.1.Elulugu Indrek Hargla (pseudonüüm Indrek Sootak,Andrei Golikov ja Marat Faizijev) sündinud 12. juulil 1970 Tallinnas.Ta on eesti kirjanik ja stsenarist, Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke.
18. SAJANDI KIRJANDUS VALGUSTUS 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Sellel ajajärgul tugevnes kodanlus, absolutismi toetav aadel sunniti loobuma mõnestki privileegist, dogmaatiline kirikuõpetus hakkab kaotama oma mõjujõudu. Inglismaal toimus kodanlik pööre kõige varem: 16401660 toimunud Inglise kodanlik revolutsioon kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale. 18. saj II poolel vabanesid Briti ülemvõimu alt Ameerika Ühendriigid (Iseseisvussõda 17751783). Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau). Seoses poliitilise tõusuga elavnes järk-järgult kultuur ka Venemaal 18. saj algul rajas Peeter I uue pealinna Peterburi (nn aken Euroopasse), võitis Põhjasõjas R...
67) ,,Inimeste põlv on nii paha, et isegi kurat ei taha kiusata." Kelle sõnad need on? Mis teosest ja kes on selle autor? 68) ,,Selle sinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast." Kes seda ütles? Mis teosest see pärit on ja kes on selle autor? 69) Kust teosest ja kellelt pärineb ütlus: ,,Keelekandjaile jutt iial ette ei satu"? 70) ,,Wilhelm! See mees, kellest ma sulle kirjutasin, see õnnelik õnnetu, oli omal ajal Lotte isa juures kirjutajaks olnud ja kirest Lotte vastu, mida ta niihästi varjas kui ilmutas ja mille pärast ta teenistusest lahti lasti, hulluks läinud." Milisest teosest on pärit lõik? Kelle mõte? Iseloomusta teose peategelast. 71) ,,Siitkaudu pääseb kannatuste linna, siit algab igavese piina õu, siit saab vaid hukkunute hulka minna." Mis teosest on päris? Kes on autor? 72) ,,Ja nõnda surmasüüks sai eesli vääratus: sõi rohtu, kus on võõras muru?! Nii ropu süü saab pesta ainult surm
Vargamäelt lahkuma. Siis annab Andres Liisile kaasavara, kuna leiab, et paljaste kätega ei tohi tema tütar minna. Ka Liisi õde Maret läheb mehele, kuid mitte talumehele, vaid tislerile. See isale küll ei meeldi, kuid väga ta vastu ka pole. Indrek on lahtise peaga poiss ja hakkab Köstri juures koolis käima. Köster soovitab Indreku linna kooli panna, kuna see talle sobilikum koht. Kuid Andresel pole piisavalt raha. Lõpuks läheb Indrek linna kirjutajaks, et seal ametit õppida. Soovitust selle tegemiseks saab Andres Hundipalu Tiidult. Ka Noor-Andres saab piisavalt vanaks ja ta võetakse sõjaväkke. Kui isa teda kogunemispaika viib, siis keelitab ta teda talusse tagasi tulema ja talu üle võtma. Kuid Noor-Andres ei taha. Ta räägib, et isa pole siin õnnelikuks saanud ja avaldas enne veel soovi, et kui saaks läheks Vana-Andres isatallu tagasi. Vana-Andrest hirmutab see
Tamsalu Gümnaasium 9. klass Paul Pinna elulugu Koostas: Anna-Maria Himma Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus Paul Pinna sündis 3. oktoobril 1884. aastal Tallinnas ja suri 29. märtsil 1949. aastal. Ta oli tuntud Eesti teatritegelane ja näitleja. Lavategevust alustas ta 1898. aastal Estonia teatris. Enne Esimest maailmasõda siirdus ta mõneks ajaks ka Ve- nemaale lahkhelide tõttu, ning töötas nii Nizni teatris Novgorodis kui ka Nikitski teatris Moskvas. 1941. aastal mobiliseeriti ta reservohvitserina Punaarmeesse. Teisel maailmasõjal tegutses rindetruppides, sõites mööda Nõukogude Liitu, esi- nedes evakueeritutele ja Eesti laskekorpuse sõjameestele. Tema saavutusi on ka ametlikult hinnatud. ...
(John Williams...: 2006) 1.3.3. Howard Leslie Shore (1946) Howard Leslie Shore sündis 18. oktoobril Torontos Ontarios Kanadas. Shore on tänapäeva üks austatumaid ja hinnatumaid heliloojaid ja dirigente. Shore sai oma ametliku hariduse Berklee Muusikakoolist. Aastatel 1969 - 1972 oli ta rokkbändis Lighthouse altsaksofonimängija. Ta oli üks naljasaate Saturday Night Live loojaid ja oli selle muusikaline juht aastatel 1975 - 1980. Kui Howard Shore valiti ,,Sõrmuste isanda" muusika kirjutajaks, oli see paljudele suur üllatus, kuna ta oli tavaliselt seotud süngemate filmidega ja ei olnud nii mastaapse projektiga veel töötanud. Kuid tema valik tasus end ära, sest töö Peter Jacksoni ,,Sõrmuste isanda" triloogiaga püsib siiani tema kõige suurema saavutusena, olles üks edukamaid filmimuusika teoseid läbi aegade ja võites talle kolm Oscarit. ,,Sõrmuste isand: Kaks kantsi" (triloogia teisele osale) Shore´i
ning Inger sai nendega tantsida. Läks aina pimedamaks ja vaiksemaks, kuid Inger ei tulnud ega tulnud tuppa. Iisak läks naist laudast otsima ning avastas, et üks emalammas on kadunud. Ta asus nüüd mõlemat otsima. Ta leidis Ingeri metsast koos ühe töölisega istumast. Insener andis lastele uue pliiatsi. Iisak leidis hommikul rehe alt kohvri ja nokkmütsi. Külla tuli avarvaate peremees Brede Olsen. Tuli välja, et kohver ja müts kuuluvad talle. Insener tahtis Eleseust enda juurde kirjutajaks. XIV Eleseus saigi linna tööle. Tal oli õpingute ja muu linnas vajaliku jaoks raha vaja. Iisak saatis talle esialgu raha, aga hiljem enam mitte. Isal oli nüüd abiks vaid Siivert. Tema abiga saadi valmis heinaküün. Inger palus igal kevadel teenjatüdrukut. Iisak ei tahtnud abilise peale mõeldagi. Brede Olsen uuris mägedes leiduvaid kive. Külla tuli Oliine. Ta teatas, et Oss- Andres enam Ingeri juurde tulla ei julge. Inger teadis, et mees oli paar päeva tagasi ära surnud
Inger muutub tagasi endiseks alles peale suurt tüli Iisakuga raha pärast, mida mees ei tahtnud vanimale pojale Eleseusele taskurahaks linna saata. Inger sirutas ise käe mehe rahakotti, Iisak satub talle peale, pigistab naist, tõstab ta õhku ning käsib naisel talust lahkuda. Hiljem saadab mees ikkagi pojale taskuraha. · Siivert on isale suureks abiks koos ehitatakse küün, saeveski ning paat. Onu Siivert on aga vihane, et Eleseus linna inseneri juurde kirjutajaks saadeti, ta tahab Siiverti enda juurde võtta, et teha temast pärija. Isa ei luba Siivertil minna, sest vajab poisi abi talutöödes. · Kaugemaale ja selle naabrusesse paigaldatakse telegraafiliine, mille eest jääb vastutama elupõletajast püsimatu Brede Olsen. Töömehed ööbivad tihti Kaugemaa talus, kui Inger teiste meestega juttu vestleb ning metsas ringi luusib, saab Iisak ääretult armukadedaks. Iisak näeb viimaks, et muretsemiseks pole põhjust, sest
ning Inger sai nendega tantsida. Läks aina pimedamaks ja vaiksemaks, kuid Inger ei tulnud ega tulnud tuppa. Iisak läks naist laudast otsima ning avastas, et üks emalammas on kadunud. Ta asus nüüd mõlemat otsima. Ta leidis Ingeri metsast koos ühe töölisega istumast. Insener andis lastele uue pliiatsi. Iisak leidis hommikul rehe alt kohvri ja nokkmütsi. Külla tuli avarvaate peremees Brede Olsen. Tuli välja, et kohver ja müts kuuluvad talle. Insener tahtis Eleseust enda juurde kirjutajaks. XIV Eleseus saigi linna tööle. Tal oli õpingute ja muu linnas vajaliku jaoks raha vaja. Iisak saatis talle esialgu raha, aga hiljem enam mitte. Isal oli nüüd abiks vaid Siivert. Tema abiga saadi valmis heinaküün. Inger palus igal kevadel teenjatüdrukut. Iisak ei tahtnud abilise peale mõeldagi. Brede Olsen uuris mägedes leiduvaid kive. Külla tuli Oliine. Ta teatas, et Oss- Andres enam Ingeri juurde tulla ei julge. Inger teadis, et mees oli paar päeva tagasi ära surnud
konkreetsem tegelikkuse mõiste, sõitis ta otsekohe Preisimaa pealinna. Kuid tema Schellingi-vaimustus andis peagi maad sügavale pettumusele, sest Schelling kirjeldas tegelikkust komplitseeritud protsessi tulemusena. Kierkegaard otsustas seda laadi teaduslikule filosoofiale vastu seada omaenda filosoofia. 2.5.3.Arthur Schopenhauer Kierkegaard tutvus Schopenhaueri töödega alles oma elu hilisel perioodil. Ta pidi Schopenhauerit tähtsaks kirjutajaks, ent ei nõustunud peaaegu ühegi tema seisukohaga. Kierkegaard usub et Schopenhaueri eetiline seisukoht on et isiklikud õnnestumised 2.6. Kierkegaardi filosoofia taasavastamine ja selle väärtus tänapäeval Kierkegaardi nimi hakkas laiemale publikule tuttavaks saama alles 1879. aastal ilmunud Taani kriitiku Georg Brandese avaldatud esseega ja pärast seda jätkas ta tutvustamist Taani filosoof Harald Høffding. 20.sajandil avastati Kierkegaardi eksistentsialism uuesti
arutluseni jõuda küsimusi esitades (miks? kuidas?). Tekstiloome eeldused: 20 1. Loen ja kuulan erinevaid teemasid puudutavaid tekste; 2. Kogun mind huvitatate valdkondade kohta ainestikku; 3. Kirjutan võimalikult palju erinevaid tekste; 4. Analüüsida ja arvustada loetud teksti; 5. Arutlen ja vaidlen loetud teksti üle; 6. Võtan kirjutamist kui omamoodi mängu. Heaks kirjutajaks saab ainult kirjutades. PEALKIRJAD Võib jagada kolme rühma: 1. Milles juba esitatud kirjandi idee ehk peamõte (,,Inimene on saladus"); 2. Milles on kesksel kohal mõni moriiv või detail (,,Oleme muutuste kiirteel"); 3. Milles on probleem esitatud üldsõnaliselt, teemat peab kitsendama (,,Aeg ja inimene"). Teine võimalik liigitus. Selle järgi, mida need autorilt eeldavad: 1. Teadmisi (,,eestlasted II maailmasõjas"); 2
romaane ,,Ivanhoe" (1819). Scotti mõjul vallandus terve ajalooliste romaanide laine paljude maade kirjanduses. Scott ja tema looming oli vahetuks eeskujuks mitmetele kaasaegsetele kirjanikele, nagu näiteks Victor Hugo. Küllap oli Scott ka eeskujuks nii mõnelegi ajaloolist romaani viljelevale eesti kirjanikule. Esimeseks sellelaadseks katsetuseks oli Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi" (1885). Siiski oli kõige esimene ajalooainelise loo kirjutajaks Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasujat" (1810) ei saa lihtsalt romaaniks nimetada. ,,Tasuja" vaimu kannab Bornhöhe teinegi ajalooline jutustus- ,,Villu võitlused" (1890). Seiklusromaani nimetust kannab ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893). Bornhöhe kõrval teiseks meheks, kes seikluslik-põneva juhtumusromaani võimalusi ning võtteid ajaloolisel ainestikul agarasti rakendama asus, oli Andres Saal. Tema
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (...
KIRJANDUS 28 2 SISSEJUHATUS Jane Austen oli inglise naiskirjanik, kelle 19. sajandi alguses valminud looming on tänapäeval kirjandusklassikaks saanud. Kriitikud ja kaasaegsed kirjanikud peavad Austenit väga vastuoluliseks kirjutajaks - teda kas kiidetakse kõrgelt või laidetakse maha. Olles lugenud kuut Jane Austeni romaani, märkasin teatud mustrite ja stereotüüpide kordumist. Minu arvates väärib fenomenaalne naiskirjanik kooli romantismi käsitlevates õppekavades vähemalt äramainimist ja sellepärast valisin uurimistöö teemaks Jane Austeni sarnased karakterid ja läbivad teemad “Uhkuses ja eelarvamuses” ja “Veenmises”.
2. ROBERT-HOUDIN 2.1. Noorusaastad Robert-Houdin (Lisa 1), sünninimega Jean-Eugene Robert, sündis 6. detsembril 1805. aastal Bloisis, Prantsusmaal, kellassepa pojana. Juba lapsena huvitus ta peenmehaanikast, ent alustas isa nõudel siiski üheteistkümne aastaselt õigusteadusalaseid õpinguid ühes Orleansi jesuiidikoolis, kust siirdus kodulinna notari juurde kirjutajaks. Kuna Jean-Eugene pidas tolmunud toimikute kopeerimist ja puhtalt ümberkirjutamist talumatult tüütuks tegevuseks, õnnestus tal lõpuks ka isa veenda, et kellassepa amet oleks tema jaoks palju sobivam. Nii asuski kohtukirjutajaks õppinud noormees isa töökojas õpipoisina tööle. 2.2. Mustkunstnikuks saamine Mustkunsti avastas Jean-Eugene Robert enda jaoks tänu eksitusele. Nimelt läks ta
Cicero terminid: CV (Curriculum Vitae), homo novus ehk uus inimene, kelle all Cicero mõtles tõusikut; cui bono- kellele on kasuli, ning harjumuse jõud on suur jne. Lucius Annaeus Seneca jun- filosoof, kuulsa Rooma kirjaniku poeg, isal sama nimega. Oli keiser Nero õpetaja-kasvataja. Keiser Nero negatiivseteks külgedeks oli nartsism (haigaslik eneseimetlemine) ning suurusehullustus (mania krandiosa). Keiser Nero ajal algas varakristlaste tagakiusamine. Keiser Nero tahtis saada eepose kirjutajaks, lasi sellepärast Rooma linna põlema panna, tahtis saada olümpia võitjaks jne. Lasi lõpuks oma orjale end läbi pista. Seneca- valmis olla surmaks, väärikalt vastu võtta oma saatus, pole vaja midagi muuta, tuleb oma kohta tunda, sest elu on lühike, maisel elamisel on vaid üks tulemus- ühiskondlik tegevus. KRISTLUS Rooma ajal tekkis kristlus. Rooma ida provintsides ehk Lähis-Idas. Kristlusest sai ajaliselt teine
· ERINEVATE VÄLJENDUSLAADIDE OMANDAMINE zanr on mingile tsenaariumile iseloomulik keele kasutus, mida edastatakse, kas isikliku kogemusena või väljamõeldud loona. Tsenaariume on võimalik analüüsida sisu, vormi ja keeletunnuste põhjal. Lugemisele ja kirjutamisele eelnevad oskused · 6 või 7 eluaastaks on enamik lastest alustanud lugemis ja kirjutamis oskuse omandamist. Mõne aasta pärast vilunud lugejaks ja kirjutajaks saamiseks on mõningatel taju vilumustele lisaks olulised ka kooliealistel aastatel aset leidnud teatud keelelise arengu aspektid. Düsleksia · Arenguline düsleksia on oluline probleem, sest see on kõige sagedamini esinev arenguhäire, Lääne ühiskonnas esineb seda 5% elanikkonnast. · DÜSLEKSIA PÕHJUSED - fonoloogilise puudujäägi hüpoteesi
· 1971 Eluhelbed (luulekogu) · 1979 Lendav linna (valikkogu) · 1986 Kotallid Emajões moodustab isesisva väikese perioodi, mis jääb väga lühikeseks. · 1989-92 Teosed I-II · 2005 Koguja Kõige varasemast järgust tuleb tähele panna, et tal on huvit kaasaegse haritud naise hingeelu suhtes. Ta huvi kandub ka edasi 30ndate värsiloominugsse. Kindlasti kandub ka poeemi ,,Lugu valgest varesest.". Alver kujuneb aja olulisemaks värsivormis kirjutajaks. 30ndatel hakkavad tulema ka lüürilised luuletused (armastuslüürikat ei kohta) hiljem tuleb küll armastusluulet ette, kuid ei saa kunagi traditsiooniliseks armastusluuletajaks. Alver pole tüüpilises naisrollis tugevad meesjooned ja raudsed kõlad (külma metalli motiivid, külmad kaugused, külmad kõrgused). Talvikule ja Alverile on mõlemale oluline prantsuse- ja venesümbolism. Alverile on olulise
Põhimõte sarnane: pärandab jälle, aga seekord hinge ja surnukeha. Maise armastuse kujutamine. (ennem daami ülistamine, armastus imeline) Villonil see aga üsna labane, kirjutab seal oma armuseiklustest, saab ise armukese käest peksa ja teinekord kui ta ise on sutenöör. Esineb ka surmatantsu motiivi- ükskõik kui ilus elu ka oleks, varem või hiljem saabub ikkagi surm. Ta ei jäänud siiski ainult roppsuuks ja labasuste kirjutajaks. Ka temal (kurjategijal) tuli ette härdushetki ja muremõtteid, et mis saab pärast. Kujutas elu ka teispoolusest vaadatuna. Teda iseloomustab sügav isiklikkus, isikupära, kontrastide kasutamine, vastu ülekohtule ning surma ees naerev. Zanr: ballaadid+ lühiluuletused. Rutta kevadmahlu maitsma mais ja ära minevikku kahetse !
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
teame. Tema nimi tähendab "tule rahus" ning see anti talle seetõttu, et teda peeti inimkonnale ravikunsti toojaks. Teda kujutatakse, nagu tema isa Ptahigi, kolbakujulise- peakattega. Imhotepi ees on avatud papüüruserull, mis sümboliseerib tema kui õpetatuse ja teadmiste jumala loomust. Egiptlaste seas oli ta siiski populaarseim just ravikunsti jumalana. Hilisematel aegadel võttis ta üle Thoti koha, saades jumalate kirjutajaks, ning lõi maagilise väega sõnad, mis kaitsesid surnuid Duatis nende vaenlaste eest. Teda seostati ka matusega, mis tähendab ehk seda, et arstid võisid palsameerimiskunstiga teatud määral seotud olla. Selline oli Ptahi perekond. Hermopolise k o s m o-, t e o g o o n i a.VIIES LOENG Vana-Egiptuse panteon. Peajumalad ja nendega seotud kultused ja müüdid. Egiptlased austasid sadu jumalaid
"Võitlemistes ja vastastikustes vaidlemistes tulevad aga nii heaste vastaliste kui sõprade plaanid ja tahtmised ilmsile," 1879. Sakala pani aluse poliitilisele juhtkirjale. Teiseks võitlevaks zanriks sai följeton. Sakalas olid abiks 24 a-ne seminariharidusega kooliõpetaja Paul Undritz 5 kuud, korrektor, tehniline toimetaja, kelle hooleks oli S lisaleht; 26 a-ne endine kooliõpetaja Jaak Järv, keda nimetati toimenduse ametnikuks e kirjutajaks (1880 a-ni); kooliõpetaja Jakob Permann oli 1880 a septembrist a lõpuni, mil ta suri. Jakob Kõrv alustas Sakala toimetuses 31-aastasena, oli endine koolmeister, töötas S-s 15 kuud ja hakkas jaanuaris 1882 toimetama Valgust. Esimesena astusid Sakala vastu luteri pastorid. Isegi Hurt nimetas Jakobsoni õige pea kirikumüüride lõhkujaks. Jakobsoni autoriteeti püüti õõnestada isiklike rünnakutega (nt et Jakobsonile on ajaleht tema punga paisutuseks). Sakala sai väga suure
k a n g e l a s i ette kujutada, neid omadustega ja juhtumistega väja ehtida, mis lihtsat lugejat (muid ei olnudgi) kaasa kisuvad; nende kujude najal mõlesin võmaliku olevat rahva maha surutud iseteadvust, meheuhkust kasvatada ... Ajaloolise vormi valisin kui nimetatud otstarbele kõge südsama, ilma pedantismuseta, sest et ajaloolist tõe ja tiputruudust meil ometi ei tunta. Nõda sain aja poolest esimeseks Eesti ajalooliste rahvajuttude kirjutajaks.» «Tasujale» tolleaegse kirjandusliku avalikkuse poolt osaks saanud enam kui jahe vastuvõt kahandas mäksa noore kirjaniku entusiasmi. Pidevate reiside ja võ orsil veedetud aastate jooksul jä talle nätavasti teadmata see innustatud poolehoid, millega laiad lugejate hulgad tema teosesse suhtusid. Alles «Tasuja» teise trüi ilmumine 1888. a. (samal aastal avaldati jutustus ka soome keeles) nätas autorilegi tema teose vajalikkust ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
