vPoolkinnisilmi nagu uduloor v...roosa helbeid heidab aiateile , kui punast viina üle käte meile vSee kleit on ikka tõusnud sulle pähe kui mürgilõhna hajutav jasmiin. Isikustamine vKus hõõgumas on suudluste rubiin . vÖö hellusesse päeva pärleid plehti. vRohus kobrutab valgeid õisi. vKevad nüüd külvab oma esimese idu. vNii raske üksi kõike ilu kanda ... vKuis luksub heledust su väike rind. Epiteedid v Kõrge rammus hein . v ..purpurlisi marju . v ..nägin tarretuses seisatlevalt. v Punanokaline merelind. v Helge suvepäev v Hallrõske sügisõhtu. Ekspressionism v Kahlasin kaelani ohakais , orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav- varju ei vähemat. Valusas südames lahtine haav , lainetes lähimat TÄNAN KUULAMAST
ja sotsiaalsest eripärast. Kaupadel on oma kuvand, oma sotsiaalpühholoogiline isikus, mida reklaam peab arvestama ja kujundama. Selle eeldus on õige keeleline käitumine reklaamis. Keeleteadus on reklaamiteaduse osa. L. Priimägi ,,Reklaamikunst" 1998 MOTIVEERIDA, MÜRAST VABASTADA, AIDATA LUUA SOODSAID MÕTTEID, NEID HÄSTI MÄLLU JÄTTA, TAGADA MÕISTETAVUS Stilistilised kujundid reklaamis: ,,Epiteedid, epiteedid" Pildilisele ikoonile lisandub deviis ja legend. Deviis kätkeb reklaami ideelist tuuma ja idee algsõnastus peaks olema loomingulise direktori ülesanne. Tekstiosade lõplik formuleering copywriter´i ülesanne. Pilt püüab küsida, tekst aitab vastata (paraku on vastupidi! Mittemidagiütlevat fotot saadab problemaatiline tekst, nt Kolmega võitjate sekka!) Levinuim kujund on epiteet 1. Parim! Algeline kinnitus Parem, parim primitiivne kiidusõna ei kirjelda õieti midagi -
Varase luule põhiteemad on pessimistlikud: traagiline üksindus, noorena hukkumine, armastuse ja sõpruse reetmine, võimatus tundeid ja mõtteid teistega jagada. Hilisemas loomingus avardub ühiskonna haare kurjuse sotsiaalse olemuse avamiseni ja oma aja inimese kujutamiseni. Pealkiri Teemad, motiivid Meeldejääv katkend, kujundid 1. ,,Türklase kaebed" · Kirjutas välismaalasele. Epiteedid paljad tasandikud, Kirjeldas oma kodu. julge põud, õilis võitlustahe jne. Isikustamine salud koltuvad, põu ilmub jne. Võrdlus mõistus nagu teemant
peret, tema naine on ehtne näide truust armastavast abikaasast.) Karakter on muutuv tegelane areneb, tegelase proovilepanek. 2. Tüüp tegelase liik, kes on muutumatu. 3. Arhailine eepos kasvab välja suulisest kirjandusest esinevad mõttekordused. 4. Retardatsioon aeglustus. (Kui Achilleus saab teada, et ta hea sõber on tapetud (sündmustiku pööre), tuleb staatiline kirjeldus, mitte loo arenemine.) 5. Epiteedid täiendavad kaunistavad sõnad (välejalgne Achilleus). Alatine epiteet tähine taevas ka päevasel ajal. 6. Jumalate kujutamine antropomorfsed (nagu inimesed): tujukad, hasartsed jne. 7. Humaanne ellusuhtumine (Achilleus muudab oma käitumist). 8. Värsimõõt. ,,Laula nüüd, oh Jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast." spondeus Heksameeter: kuus daktülit (daktül koosneb kolmest silbist pikk, lühike, lühike ) ja viimane värsijalg on spondeus.
tohi selle üle nuriseda, kuna elatist on vaja teenida. Lihtsa naise elu võib tunduda lihtne, kuid tegelikut see nii pole. Pea jõudma teha palju toimetusi lühikese aja jooksul ning enda hoolitsemiseks polegi mahti. ''Moodsa humaansuse'' sõnumiks on see, et kui sääsk maas lamab, siis ei oleks aus teda tappa. Kõigepealt tõstetakse ta jalgadele, et saaks siis ta ära tappa. Luuletuse ''Kesk nurmi mu kodu'' Epiteedid: pikk pilv, hõbedast aer, valge päevaga, puhas lapse naer, lõhnav õhk, roheline karge kevad, kõndiv hull, konnaline kevadvesi. Võrdlused: pikk pilv kui hõbedast aer; puhas kui lapse naer. Metafoor: kevadelaev. Isikustamised: kõnelen valge päevaga, tuul põske patsutab, kodu helendab, muld hingab, pehkib põhk. Ümberütlus: puudub. Luuletuse''Rong'' Epiteedid: küpsed kastanid, südameokstest valud, sügisõhtuses kollases rongis,
hallid. Me seisime raudsel sillal. Jumet Sinu ees oli pole ka jumalatõel. raudne tee. Veepõhjast Aeg raputas aardeid mu ette. vaid punakorallid Sinu ees oli vahel viravad Emajõel. raudne tee. ANALÜÜS · Alliteratsioon Ikka meenuvad minutid viras vikerkaar · Epiteedid raudsel sillal ; raudne tee · Isikustamine aeg raputas aardeid mu ette · Kordus raudne tee ; raudne sild ; punakorallid · Metafoor kõik mu aegade aarded on hallid ,,AIMUS" Võib olla, et kotkas Varjude lainetus kord arenes konnast kustub ja helgib, ja tiikides krooksuvad hämaras õitsevad muistsed madonnad. metsikud nelgid. Punase õie Näe, kivisest koopast ma kividelt murran
ei saa ta minna, sest seal on sõda ja kurbus. Ta ainus tõeline järele jäänud soov on lihtsalt, et saaks kodumullas magada välja kõik silmavee. 7 VALGE LEHT Ta laual ahvatlev ja vastuvõtlik, just nagu ootaks sigitavat sulge: Oo tundepakitsused, kired, tulge, mu rüppe lasku, sõna hell ja mõtlik! ahvatlev ja vastuvõtlik (leht) – epiteedid hell ja mõtlik (sõna) – epiteedid Pea peatudes, pea kärsitu ja tõtlik, sulg jookseb, väike loom, ja poetab ulge, pea vaikse ohke, võitlushüüu julge mu lehele, mis anduv, vastuvõtlik. kärsitu ja tõtlik (pea) – epiteedid sulg jookseb – isikustamine; sulg jookseb, väike loom – võrdlus vaikne (ohe); julge (võitlushüüe) – epiteedid anduv, vastuvõtlik (leht) – epiteedid Kant hingeaurust, surub läikes niiskes end vererütmis tähe külge täht, read helisema löövad – alles soojad
Jaan Kaplinski "Teiselpool järve" Karina Arras 10.klass Sisukord Autori lühielulugu Looming Minu lemmikluuletus Luule analüüs Haiku Võrdlus, metafoor Isikustamine Epiteedid Kasutatud kirjandus Autori lühielulugu Jaan Kaplinski on sündinud 22.jaanuaril 1941 Tartus Kaplinski on Eesti Kirjanike Liidu üks liikmetest Ta võitis 1968. aastal Juhan Liivi luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku
halle ja musti toone. Looduses paneb luuletaja tähele küll kummelit, luuderohtu, kanarbikku, ristikheina, kullerkuppe. Kuid aias hüatsindid, reseedad, daaliad, mimooria, helitroobid, mis rõhutavad dekoratiivsust. Omalt poolt tugevdavad seda pillavas külluses kasutatavad võrdlused ja metafoorid. Leidub üsna vähenõudlikke kooskõlasid ja saksa poeetika mõjul vokaalide kvaliteedi liiga vähest arvestamist. ,,Ekstaasi" epiteedid: · Vägev vere surematu püüd · Ihar, hõiskav hüüd · Kähar vahulaine · Valkjasroheline siid · Kaunim naine ,,Ehtides" epiteedid: · Mürgilõhna hajutav jasmiin · Kaela valge liin · Kallis ehe · Tuksuv paar · Kutsuv armusaar · Lämmatav küllus ,,Ehtides" võrdlus: · Kui mürgilõhna hajutav jasmiin · Siidvaltides, mis nagu roosiehe · Kui armuke see mähe · Silmi pimestab kui kallis ehe
Sõnadega tuleb ettevaatlik olla, sest teised võivad neid teisiti mõista isegi kui me südamest head tahame. Rühmitan ja analüüsin luuletusi vormitunnuste järgi: Luuletuste tüüpe on erinevaid. On vabavärsilisi e. riimitut luulet(,,Isamaa, usk, rahvas!", kui ka lõppriimilist(,,Palu andeks"). Enamasti on üks stroof 4(katrään) või 8 värssi pikk. Koidula kirjutas palju ballaade ja poeeme. Leian ja analüüsin erinevaid stiilikujundeid. ,,Halasta ja kannata" poeem Epiteedid: rõhutud ja valust koormatud süda; noored, rõõmsad, tihedad, nägusad kasepuud; kõverad ladvad; noored südamed; must rada. Isikustamine: rõõmsad kasepuud; elu lõhub südameid; valu käib ise teede peal. Refrään: halasta ja kannata! Üldiselt stiilikujundite kohta: Epiteedid: neid on üldiselt vähe, nelja rea kohta keskmiselt 12 tükki. Võrdlused: neid on ülimalt vähe ja põhimõtteliselt võrdlused puuduvad.
,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst STIIL, *võrdlused, metafoorid, *luuletaja on *mõtteluule VORMID, epiteedid, hüperboolid kõrvalvaataja *sümbolipildid *sonett positsioonil *sonett VÕTTED *ekspressionistlik *lüüriline, kujundlik, *sõnastus tihe tehnika *sisemonoloog, sisevaatlused, *hirm, mure,
Nimi: Klass: 1. Loe läbi antud tekstikatkend. Nii mõõtmatu on taevaavarus, ta sügisene sinav kõle karv. Seal pikkamisi sõuab linnuparv. Oh, vabadus. See rännuhõike metsik igatsus Su kõrvu kauaks kisendama jääb. Siis pilvepõhja kustub seegi hääl. Oh, vabadus. Pilk pööra ära, vangla piiratus. Su osaks on mu unenägu vaid, mis peagi kaob all hangis sügavais. Oh, vabadus. 2. Jooni tekstis alla kõik epiteedid. 3. Mis ajastul võis see tekst olla kirjutatud? (Märgi näiteks sajand ja aastakümme.) 4. Kirjelda teksti meeleolu. 5. Kuidas Sulle põhikoolis kirjanduse tunnid meeldisid ja miks? Mida enda kohta põhikooli kirjanduse tundides teada said? Mis oleks Sinu arvates võinud olla kirjanduse tundides teisiti?
kui eile. Ei, ei ühtki tuge väljaspool me hapraid piire. Valgus vaid. Luuletuse valisin eelkõige selle lihtsa, kuid sügavamõttelise sisu pärast. Luuletus on küll lühike, kuid iga selle lause sisaldab sõnumit. Luuletuses tuletatakse inimestele meelde, et meil on üks maailm ja me peame sellesse suhtuma tõsiselt. Kõik mida me teeme maailmale, teeme me iseendale. Tehtut olematuks ei tee, tehtut muuta ei saa. Luuletus sisaldab ka mitmeid kõnekujundeid. Luuletuse epiteedid on: paremat, hapraid. Luuletuses on ka üks sümbol: valgus. Luuletuses on ka võrdlus, võrreldakse inimese tegu ja maailma olemasolu. Luuletuses on ka erinevaid kõlakujundeid, tuul ja taevas täna teine; valgus vaid. Mulle hakkas see luuletus juba esimesel lugemisel väga meeldima, see on lihtsate sõnadega, aga samas sellel on väga sügav sisu. Luuletust on väga lihtne lugeda, aga ta on kujundlik.
(tähesuurus 12, reavahe 1,5, kirjastiil Times New Roman või Arial). Lisad allikad, kust materjali leidsid (netilehel on ka pealkiri ja selle külastamise aeg tuleb lisada pärast linki sulgudesse). 5. Teisele/kolmandale kirjutad välja kaks sulle enimmeeldinud luuletust. Mõlema luuletuse juurde kirjutad: · mis on luuletuse sõnum; · millised tunded/mõtted tekivad antud luuletust lugedes; · milliseid kujundeid autor on kasutanud (epiteedid, võrdlused, isikustamised võid need ka värviliselt luuletuse sees välja tuua); · miks valisid just selle luuletuse autori loomingut iseloomustama. 6. Ühe väljakirjutatud luuletuse kohta valid ühe ülesande järgmistest ja vormistad selle neljandale lehele: · kujutad kunstipäraselt luuletuse sisu; · kujundad luuletusest lähtuvalt koomiksi; · kirjutad vastuluuletuse. 7. Köidad kaks paberit kokku, lisad töö lõppu enda nime ja klassi = esimene hinne. 8
Ei mingit kahtlust mingit salaviha, mis mingituna lahkusena näib. Et ma ei tunneks siis et see on liha, mis sinu teele tolmu sisse käib. On nagu lõpeks silmapiiril elud, kus piiri nuga läbi lõikab tee. Sa oled tuul ja põllud ära silud, ja mina tahan aga pole see. Ma oma mängust viltu olen aetud, nii silmapiiril tekib samasus . Kas olin täis või kas olin laetud, kui tundis ära mis on armastus. Luuletuse “Armastuslaul” kujundid • Epiteedid- armas, valutu • Metafoorid- väsind õnn, silmapiir • Sümbolid- tee, õnn, tuul, mäng Tänan kuulamast!
Autor ei kasuta teoses ei punkte ega ka komasid (puudub korrapärasus). Suurt algustähte kasutatakse täpselt nii kuidas juhtub (juhuslik). Luulekogu on illustreeritud piltidega. Teoses on kasutatud kõikvõimalikke kujundeid ning sõnamänge: 1) Isikustamine: Tuisk matab jälje Lumehanged varjutavad päikest Mõtted süttivad Aeg magab Silmad naeravad valusalt 2) Epiteedid: Lumivalge taevas Süsimust kuu Talvevalge liblikas 3) Võrdlused: Pilk on vaba ja vana nagu ilmamaa + näited luuletustest (lk 18, 76) Minule teos üldiselt meeldis, kuigi mõned luuletused olid liiga muinasjutulikud ning kunstlikud ning seetõttu oli mõnele luuletusele vaja pühendada rohkem aega, et sisu endale lahti mõtestada. Pisut häiris ka liigne kujundite küllus.
Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Esimesel lugemisel köitis rohkem tähelepanu luuletuse stiil, sest oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnakujundeid.Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine.Kuid laiemas mõttes peitub selles ka vihje ajaloolistele sündmustele.Luuletuses oli kasutatud väga erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid: sünnin ma roosana linade valevast vahust kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused: päike kui pillaks kutsub kui pruute jahe kui kaev päev ootab kui laev Metafoorid ja sümbolid: sünnin linade valevast vahust=ärkan väikesed unised ruudud=silmad Personifitseerimine päike liiva pillub, kutsub sala süda puruneb mitmeks killuks aed annab ärevaid aimusi täna on tulnud eile suri hommik kannab päev ootab Allegooria: eile suvi täna on tulnud
Tema pidas mulle matusekõne: Tüüd olet sa tennü, vaiva olet sa nännu... (Paus, köhatus.) Luule analüüs Kogu luulekogu sisaldab 187-t epitaafi ehk lahkunu mälestuseks kirjutatud lühikest teksti Teemad varieeruvad väga erinevalt: kord jutustab epitaaf lahkunu tööst, kord naisega läbisaamisest jne Suur osa neist on mingite episoodide või koguni elu tähetundide kirjeldused, üles- ja järeletunnistused ning isegi pihtimused Luulekujundid Epiteedid: "süüta süüdlane", "ebainimlik lõpp", "süümeta röövlid" jne Võrdlused: "õnn oli ebaproportsionaalse kujuga nagu taksikoer", "kas riigiametnikud käivad ka oma vanemate ja vanavanematega sama metsikult ümber, nagu Lõunamere algelised rahvad" Luulekujundid Isikustamine: "pikne pani maja põlema", "kaks puusärki ootasid rehetoas" Metafoor: "hammastega hauda kaevama", "süda vajus saapasäärde" Tänan tähelepanu eest!
muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune. Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja poolesringis kaugele käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga nii kaugele kui näed sa- mets, udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all, kurb, kidur põõsas kurdab teel- mis muremõte tal? Epiteedid jõe ääres aurab lokkav hein ja märjad oksad ripuvad kurb, kidur põõsas kurdab teel Võrdlused ja kaob puude vahele - just nagu tänav silmale minu meel ja mõte nagu leheke Metafoorid koit idas veripunane männi roheline samet mets härmatises surnuvaik Isikustamised külm plaksatab ja vastab niit ja heinamaa kurb, kidur põõsas kurdab teel Kasutatud luuletused Külm Hommik Üks märtsihommik udune
Vabrikud. Paadid“, „lipendab kollane kardin kui leek.“, „maalivad müürile hiiglasuurt K-d.“, „Lavades laiad rabarberilehed“, „vajuvad vastu maad.“, „Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin.“, „Kivistel kelpadel suitsevad veed.“ ja „tundide tume tõld.“ esineb alliteratsioon. Värsis „lipendab kollane kardin kui leek“ on kasutatud võrdlust. „Taevas lööb tumedaks“ ja „suitsevad veed“ on isikustamised. „koputav“, „ vihmases“, „uniseid“ on epiteedid. Luuletuses on kasutatud lõppriimi ja on ristriimis ehk ABAB vormis.
• Rohke refereerimine, allikale viitamine kindlate vormelitega (peaministri sõnul) • Kirjakeele normide arvestamine Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete kõrvallausetega laused • Sõna- või lausekordus kunstilistel eesmärkidel • Alg- ja lõppriimid • Rohked kõnekujundid: epiteedid, võrdlused, metafoorid • Emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, retoorilised küsimused jne • Otsekõne ja dialoog • Minavorm • Kirjakeele normide eiramine • Üllatuslik tekstivormistus
klaariti tülisid ning saaditõeteri teada. Kes leppisid, kes läksid hoopis veelrohkem tülli. Kooli juhtkond oli otsustanud poistele anda võimalus teha koolihümn ning see ka stuudios ära salvestada. Selle uudise peale hõisati vaid: ,,Teeme ära!" . Millinne on raamatu sõnakasutus ? Palju tänapäevaseid slängisõnu . Ka roppsõnu leidub päris tihti . Lausestusi leiab siit päris mitmeid: pikad, lühikesed, rind ja põimlaused jne. Epiteedid ning isikustamised on olemas, metafoore aga ei leidnud. Mis mulle kõige rohkem meeldis ? Poisid olid tüdrukutega hellad ega kasutanud neid ära, nagu tavaliselt tänapäeva filmides. Vähemalt enamus bändi liikmetest. Oli palju elulisi näiteid . Mida uut said raamatu kohta teada ? Ka seda raamatut lugesin esimest korda ja absoluutselt kõik oli uus . Kas soovitan seda raamatut teistelegi? Kindlasti .
J.Peterson / ,, Maryle"- G.G.Byron) Mõlematel luuletajatel on mitmestroofilisi luuletusi, kuid ka ühestroofilisi. ( ,, Rõõmulaul " K.J.Peterson / ,, Kuulsa Kreeka sõjalaulu järele" G.G.Byron) Looduseülistus.(,,Sügise" K.J.Peterson / ,, Laps olla muretuna veel " G.G.Byron) Mõlemale luuletajale tähtis sõprus.(,,Sõprus" K.J.Peterson / G.G.Byroni aforism : ,, Sõprus on armastus, millel puuduvad tiivad.") Tagasihoidlikkus. Epiteedid. Byron kasutab küll vähe, aga siiski kasutab. Peterson kasutab väga palju.
sonett). Tema poeetiline kreedo väljendus eluarmastuses, vaimsete võlude tunnetamise püüus ning asjade ja nähtuste tuumani jõudmise ihas. Eksperimenteeriv Alliksaar jäi truuks samadele teemadele, kuid püüdis neid avada läbi mõtte ja meeleseoste. Tema luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandaminevastuseadmine, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jm. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendust ja luua uusi sõnu. Rahvaluulega seovad tema luulet sõna ja lausekordused ning alliteratsioon. Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjust võib vaid aimata: oli see tüdimus mõttemängudest,
.. Kuis tuld siin lõi metalli kokkupõrk! Suus vere maik, mis virgutavalt mõrk, siin võitsid barbarit ja lõid helleeni. (,,Gladiaator") Erinevad kõlakujundid: Võrdlused - ,,Muda, must kui pigi. "; ,,Surnud puud on valgeks pleekinud kui koolnuluud. " Epiteedid - ,,Jääb kõledaks ja tühjaks põld ja paim. "; ,,Rong huikab kusagil. Ta hääl on kime. " Isikustamine - ,,Torm! Maru! Kuula hädakelli taob! "; ,,Taas sündis päev ja vanaks sai ja suri. " Autorit ma mõistsin hästi kogu aeg, aga mu lemmikluuletus oli ,,Võllanali", sest see oli parajalt humoorikas ja jäi hästi meelde. Ja see oli lihtsalt kõige parem.
Ta tegeles kirjutamisega ning tõlkimisega, kuid vaid vähesed tööd Alliksaare panus eesti kirjandusse Alliksaare looming on omapärane eesti kirjanduse arenguloos Ta avardas eesti luule arenguvõimalusi uue luulesüsteemiga Ta püüdis luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid ja sõnakillud, mida hoiavad koos vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid ning epiteedid Näide Alliksaare ridadest "Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa." ("Tualettide kontsert 2") Pilte Artur Alliksaarest https://www.geni.com/people/Karl-Arthur- http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso03.html http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso05.html Adson/6000000006295092204 Põhiteosed "Nimetu saar" "Olematus võiks ju ka olemata olla" "Luule"
luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendusvarjundeid või luua uusi sõnu (varin, ööklema, jubelema, kirekivi jne). Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jne. Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa. ("Tualettide kontsert 2") Eripärane on luuletaja lause- ja tekstikäsitlus. Side lausete vahel on habras. Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse. Linde on tarku ja tobedaid.
raudnaelaga. Natuke ülemal, looga kõveral turjal, juba selgel liivakul, seisab ilmatu suur kõrge kivi, mille üks nurk õige pikk on. See on kaunisti hobuse pea nägu ja vanast köietükist on talle päitsed tehtud, mis tunnistab, et siin ka lapsi on. Mõnigi sohu visatud saapapea, kausitükk, vikatikand kõlbab nii mõnusasti mänguasjaks ja neid näikse kivi ligidal küllalt. See on kõigele vallale kuulus linn Kukulinn. 4. Epiteedid, mis annavad edasi kukulinlaste elu, viletsust: · porised lapid · must, sutsunud vokk · tõrvane peahari · meelitav tangupuder · paks mure piim · kahvatud huuled
( Nt. Puskini luuletus ,, Muusa " ) Nostalgia Mõlemad autorid nostalgitsevad. Nostalgia on ka üks romantismiajastu tunnuseid. Sisu: Armastus Nii Puskin kui ka Byron kirjutavad armastusest. Sisu: Byron luuletab päris pikalt lahingutest, Puskin mainib lühidalt, kuid Sõjad/lahingud siiski. Kahekõne kasutus Byron kirjutab armunute vahelisest vestlusest, ka Puskin kasutab osades luuletustes kahekõne. Epiteedid Nii Byron kui ka Puskin kasutavad epiteede. Puskin küll rohkem, kui Byron Sisu: Surm Byron ja Puskin mainivad luuletustes ka surma. Sisu:Poliitika On poliitika teemalisi luuletusi. Päriselu Mõlemad autorid kajastavad päriselu. Puskin siiski vähe varjatumalt, kajastamine mitte päris otseselt. 3
“Beiträgelega”. Chr. Gananderi “Mythologia Fennica” tõlge rootsi-saksa keelest ilmus 1822 “Beiträges” - rahvausundisse soome muinasjumalad. Luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid, elurõõmsad karjaselaulud e. pastoraalid. Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa luuleteostele. Ülistab inimmõistust, -vaimu, sõprust, armastust. Oodides luule ja luuletajamotiiv. Retoorilise üleolevusega räägib laulja suurest missioonist. “Kuu” - värvikad epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus - pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes (“Karjaste laul”, “Ott ning Peedu”, “Jaak, Jüri - karjapoisid”. Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser “Laulud, päevaraamat ja kirjad” Üks tema luuletustest : "Laulja" Nii kui vahuse jõe mürisevad lained, mis kalju pealta langevad oru sisse; nii kui taeva pikne musta pilvede alla
Luulekogu “Laulud eestiaegsetele meestele” Luuletused on väga isamaalised. Väga paljud luuletused on poliitilise tähendusega. Poliitilist tähendust ei ole mitte üheski luuletuses otse välja öeldud, vaid see on varjatud luulesse. Tema luuletustes öeldakse välja tõde. Räägitakse eestlaste kannatustest. Sõnakasutus Kõnekujundid Hando runnel ei kasuta oma luuletustes väga palju kõnekujundeid. Epiteedid: Runnel kasutab epiteete väga vähe. Näited: “Verd kosena kopsudest suhu” (“Kord elas üks pasunapuhuja”) “Pilkane pimedus” (“Talguteel”) Võrdlusi esineb sammuti vähe. Näited: “Külmkapp on köögis kui kelder” (“Iha”) “Kord olin nagu kole krants” (“Vox populi”) “Elu on kui porimülgas” (“Mülgas”) Personifikatsioonid Näited: “Külm teeb kaane veele” (“Selge hommik”)
mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus,inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimu poolt. Luuletaja luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jne. Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa. ("Tualettide kontsert 2") Eripärane on Alliksaare lause- ja tekstikäsitlus:. Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse. Linde on tarku ja tobedaid.
muutuvad filosoofiaks ja vastupidi. Gümnaasiumis tegi rootsi keele grammatika, kaastöö Rosenplänteri "Beiträgelega". Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" tõlge rootsi-saksa keelest ilmus 1822 "Beiträges" - rahvausundisse soome muinasjumalad. Luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid, elurõõmsad karjaselaulud e. pastoraalid. Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa luuleteostele. Ülistab inimmõistust, vaimu, sõprust, armastust. "Kuu" sisse kuuluvad värvikad epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus kokkuvõttes pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed karjaselaulud, mille eeskujuks võetud antiik, dialoog, rahvalaulu kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes ("Karjaste laul", "Ott ning Peedu", "Jaak, Jüri - karjapoisid". Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser "Laulud, päevaraamat ja kirjad" Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas
astus üle aia ning libises. Hoides ühe käega katusest, kadus jaks ning ta kukkus alla. All ootav õde tundis sekundi pealt õe jaki ning jooksis õe juurde. Ta süda jäi temaga. Igaveseks. Millinne on raamatu sõnakasutus ? Väga tänapäevane, kasutatud on slängi ning palju kõnekeelt, eriti otsekõnedes. Laused on kord pikad, kord ühesõnalised. Kord tabavad, kord ei leiagi sellele otsest mõtet. Metafoorid, epiteedid ning võrdlused on olemas. Mis mulle kõige rohkem meeldis ? Meeldis see, kui tüdruk sai oma tunnetest lõpuks aru ja otsustas hakata reaalselt ning läbimõeldult kõike tegema. Püüdis kõigile vähem haiget teha. Kui ta lõpuks aru sai, kui palju on ta teistele liiga teinud, hakkas ta kõike tasa tegema. Mida uut sain raamatu kohta teada? Lugesin raamatut esmakordselt ning ei teadnud sellest raamatust mitte midagi. Seega oli kõik uus.
Kuigi inimesed sseda veel selgelt ei näe, on ühus tunda juba kevadehõngu. Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse, teises aga kuus värsirida. Metafoorid: päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba soojemaks ning hakkab lund sulatama; väljadelt põrkub tagasi ta võim- suuri lumevälju päike veel ei mõjuta; vahtraladvas süttib esimene võbelev täht- öö saabub ning tähed paistavad eredalt. Epiteedid: mustade tüvede, lõhnavat ihku, sulavate metsade, võbelev täht. Personifikatsioon: päike võimutseb küll ja hirmutab lund, väljadelt põrkub tagasi ta võim, süttib esimene võbelev täht.
Peamiselt on kõik luuletused seotud puudega, nii ütleb ka autor ise alguses. Vabavärsiline luuletus Läheneb läheneb, kasvab kasvu kohale, kummardub kuulatab, käed kui käärid, suu suitsemas tule sees, suured silmamunad, ümmargused ühtlased ühised. (pealkiri puudub) Epiteedid luuletused : suured silmamunad. Metafoore luuletuses : käed kui käärid. Võrdlusi luuletuses : käed kui käärid Isikustamine : suu suitsemas. Hakkasin peale luulekogu lugemist autorit paremini mõistma kuid mitte tänu luuletustele, vaid tänu sellele, et luuletuste alla oli autor kirjutanud mida ta tunneb ja mida tahab edasi anda. Tänu sellele mõistsin. Polegi olnud lemmikluuletust kuna kõiki neid luuletusi oli minul raske mõista. Salme Põhikool Puusseastuja Aino Pervik
on ilu, luule, avaramalt, ulm ja lumm märgivad sedasama ahvatlust, ühtlasi ka tõrjumatut tunnetushuvi, mida sümboliseerivad veel kustutamatu janu kujutelmad. Autorile ei tähenda vabadus muud kui õigust kahelda ja valida veetlevaim tee. Kirjanik omandab tervikuna tihtipeale salapärase defineerimatuse, mistõttu luuletust on võimatu taandada mingile ühele märksõnale või motiivile. Alliksaare luule pildistiku kummalist kirgust, agressiivset ja ebatavalist kujutelma. Epiteedid, võrdlused, metafoorid ja muud stiilifiguurid omavad silmanähtavalt eksperssionistlikke, mõnikord sürrealistlikke kvaliteete. Autori luuletus võib koosneda üksnes kategoorilistest keeldudest ja käskudest, hüüatustest ja küsimustest, õpetustest ja hoiatustest. Alliksaare luules on oluline loodus, autor kasutab erinevaid suhtumisi, enesemääramine voolavas ajas, teadmine, et eilne „ kustub piinava
Kangelaslaulud rgivad vitlusest, on jhkrad ja verised. Kangelaslikkuse mtme toob sisse hoopis vit iseenda le. Saab oma hirmudest le. Tuleb tita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragdia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kttemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. Vanema Edda stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud vtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vhemalt kahesnalised mbertlemised (taevas tilkade koppel). Kenning Pia kohta: klahvide valitsejanna, jd murdev piiga; kenning Stevaka kohta: edukate sadu, edukate vihm, kuldsuude kants KANGELASLAULUD Hakati 10.sajandil kirja panema. Selleks ajaks vib nimetada, et on olemas juba rahvusriigid. Jrelikult on kangelaslauludes ka rahvusest juttu. Eriti prantsuse kangelaslaulud. Neid lid rnnumehed ehk onglrid (need, kes esitasid kangelaslaule, luulet; osavad trikimehed)
Ta muutub suveks ta juuksed on peaaegu rohukarva ta nahk on kõige siledam ja siidisem tee Ta sosinad pesevad sind nagu vihm ta pilgud raksatavad sinusse nagu pikne Analüüs ·Luuletus on vabavärsiline (a,b,c,d...) ·Luuletus on oma zanri poolest vabavärsile, aga meenutab oodi. ·Kujundid Epiteedid on märgitud-rohelisega Isikustamine on märgitud- sinisega Võrdlus on märgitud- punasega Metafoor on märgitud- lillaga Autor on üritanud oma luuletusega öelda seda, et maailmas on väga palju vastamata armastusi ja kui sa ainult suvatseksid mõnele armastusele vastata, siis tunneksid sa kõiki armastuse häid ja halbu külgi. Kokkuvõte luulekogust loodusluule- "Lõkke ääres" "Meie mõis oli vahepeal" "Sügis hakkas" "KOLM HOMMIKUMAA KUNINGAT" "Olen puu" "Raagus kodupuude ustav rivi"
Tekstinäide: „… Seisime Lemmituga akna all ja vaatasime, Kuidas videvikus, voolava vihma taga…“ Loodus tundub ka autori elus olevat tähtsal kohal. Kui on loodusest juttu kirjeldab autor väga üksikasjalikult ja täpselt. Tekstinäide: „…Mõni samm edasi hakkavad põlenud maja varemed kaduma nõgeste ja takjate alla. Keset aeda seisab ikka veel Paar raagunud puud – üks paju, paar uibut…“ 7. Epiteedid o Puhta tahvli küljes rippumas kaks roosat õhupalli. ( Luuletuse pealkiri „Kolmas mai“ ) o …kus vana hea värnitsalõhna… ( Luuletuse pealkiri „Ei ole kodune siin“ ) Võrdlused o Luule on nagu saepuru ( Luuletuse pealkiri „Sain kord Fidži saartelt“ ) o Ma ei tea, kas selles päevas on rohkem kui paljudes teistes, mis mälus
Kuigi inimesed sseda veel selgelt ei näe, on ühus tunda juba kevadehõngu. Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse, teises aga kuus värsirida. Metafoorid: päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba soojemaks ning hakkab lund sulatama; väljadelt põrkub tagasi ta võim- suuri lumevälju päike veel ei mõjuta; vahtraladvas süttib esimene võbelev täht- öö saabub ning tähed paistavad eredalt. Epiteedid: mustade tüvede, lõhnavat ihku, sulavate metsade, võbelev täht. Personifikatsioon: päike võimutseb küll ja hirmutab lund, väljadelt põrkub tagasi ta võim, süttib esimene võbelev täht. Aime Hansen Oma luulekogus "Kalade kuninga maa" väljendab autor maailma tundmaõppimist läbi oma kogemuste ja tajumuste, püüdes seda väljendada sõnade läbi. Kuu vee peal veereb ja hüppab
retsitatiivina mingi muusikariista saatel. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid, nad esitasid vähenõudlikke rahvalikke farsse, millega kaasnesid akrobaatika, tuleneelamine ja köietrikid. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kes sooritab sangaritegusid ja talub ränki katsumusi oma maa ja rahva nimel. Kangelaseepost iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ning –epiteedid. Jutustamisviis on aeglane ja rahulik, sõnastus arhailine. Kangelaslugusid oli tavaks laulda, seda viiulitaolise pilli või harfi saatel. Rüütlikirjandus tekkis, kuna rüütelkond vajas oma huvidele vastavat kirjandust. Rüütlikirjandus põhines rüütlitel ehk teisisõnu luuletajatel, kes laulsid lossidaamidele nende ilust, armastusest ja teistest maistest rõõmudest. Kõige täiuslikuma vormi leidis rüütlikirjandus luules ja romaanis. Rändavatest
,,meie unenägudesse tungib tõsielu nukker õud" ,,Laul kosmoseturismist" Selle luuletusega puudutab Jürgen Rooste õrna teemat- surma. Sünge meeleolu lõi autor pikkade pauside ja mõttekriipsudega. Autori jaoks oli selle luuletuse mõte hüvastijätt siinpoolse maailmaga, samal ajal ise taevariiki tõustes. ,,tumm-lillat karva taevas ning lehvitan teile- siiajääjad olemisevaevas!" Kokkuvõte Jürgen Roostele luuletustele annavad minuarust mahlakuse just tema imelised epiteedid. Tema värsid jätsid mulle nende autorist väga mõtlemapaneva, otse ütleva ning humoorika kirjaniku mulje. Tundub, et Jürgen Roostele ei meeldi üldse kirjavahemärke ega suurt algustähte kasutada. Ta kasutab pigem kaasaegsemaid kirjavahemärke nagu sulud ning mõtekriipsud. Kindlasti kavatsen tema luuletusi tulevikus lugeda ja analüüsida seal olevaid väljaütlemisi.
Lk 47 tühjustunne, kõik on möödas ja läbi. Lk 52 pikk talv, libedad tänavad ja ootus soojusest. Lk 60 südasuvi, tunded ja mälestused kellestki. RIIMIANALÜÜS Selles raamatus ei ole ühtegi riimuvat luuletust, kõik on vabavärsilised. STROOFID Kõik luuletused on ühestroofilised 7-15 rida. KÕLAKUJUNDID Puuduvad. KÕNEKUJUNDID Metafoorid : Ärkasin kahekümne seitsme aastasena ega teadnud eriti midagi. Epiteedid : Kauge igatsus lk 9 Vihmamärgi asfaltteid lk 15 Vaikne lein lk 54 Väike teesklus lk 51 Õhtutagune tühermaa lk 50 Liikumatu õhk lk 31 Pimedaid puiesteid lk 26 Sõnatu üksiolek lk 25 Hommikune unenägu lk 60 Harali sõrmedega lk 70 Võrdlused : Nagu uimaseks löödud loom lk 53
Heldur NIIT, Andres SÖÖT, Heino VÄLI, Peeter HEIN, Richard ROHT, Ants ORAS; ...." Runnel jagab Eesti kultuuritegelased perekonna nime järgi gruppidesse sarnaselt nagu Linné tegi seda elusloodusega. Samas sisulisest aspektist vaadatuna ei ole luulekogul ühtset läbivat mõtet. Sõnakasutus ,,Kiikajon ja kaalepuus" Analüüsimise tegi väga raskeks see, et Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules. Kõnekujundid: Epiteedid: Runnel ei kasuta epiteete peaaegu ültse. Näited: ,,verd kosena kopsudest suhu."(Kord elas üks Pasunapuhuja) ,,Siutsuv suu,...", ,,...kuldset põhku" , ,,...kuldsed eeslid."(Kuldne Eesel) ,,...istutakse ihuväel."(Saun Emajõel.Inglisvalss) Need näited moodustavad enamuse terves luulekogus olevatest epiteetidest. Võrdlused: Võrdlusi kasutab Runnel isegi vähem kui epiteete. Näited: ,,Sa oled käbe kui gepard," (Enesest ja teistest)
traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendusvarjundeid või luua uusi sõnu (varin, ööklema, jubelema, kirekivi jne). Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jne. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. "Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao." (-Kuskil ajajõe taga-)...need Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Loomingust
See hääl!...Kui võikalt vastu kajas. Libisev riim Pilvede valgus on lõputu minek. lk 22 Mõtete müüre mureneb. Ja kui sa lähed, siis lähed nimelt Vahemaa vaikides suureneb. Täisriim Hinge vinge - lk 29 Majas - ajas Vette - ette Irdriim Kivides inimest lk 28 Kriibib rigid lk 41 Nimetut minekut lk 42 Kujundianalüüs Epiteedid: 1.Valged õied lk 5 2.Jääkülma sampust lk 8 3.Hämarvalge õhtu lk 11 4.Tume kohvipaks lk 14 5.Kõrged laed lk 16 6.Pilkases pimedas lk 8 7.Külmad valgusaastad lk 11 8.Sädelev kristall lk 13 9.Unevalge lumi lk 14 10. Heledad näod lk 17 Isikustamine: 1.Kõik, mis kõrvetab ses elus noores lk 10 2.Koit küünitab hommiku järgi lk 19 3
Kalju Orro, ETV saade ,,100 luulepärli" (2011) http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-kuu- K. J. Peterson luuletajana Kristjan Jaak Petersoni oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Kr. J. Petersoni luule saavutas hoopis uue taseme: teadlikult loodud luulekujundid epiteedid, võrdlused, metafoorid, sümbolid kõik eesti keeles; antiikne vorm (pastoraal ja ood), millesse põimitud rahvaluule võtteid, eriti algriimi, ja motiive. KJP tõi eesti kirjandusse mütoloogilised motiivid. Kristjan Jaak Petersoni võib julgelt pidada Mõisted* Ood 1. kirj hümnile lähedane ülev lüüriline luuletus, ideele, isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vm. pühendatud ülistus v. mälestuslaul. Pindarose, Horatiuse
See räägib lühidalt karjapoisikese riietusest ja haigustest. Luuletus ei anna muule erilist emotsiooni edasi mille tõttu ei ütle mulle see luuletus midagi erilist. Järgmistes kahes luuletuses tahan näidata erinevaid epiteete ja isikustamisi mida autor kasutab enda luuletustes. ,,Lootus" Külm puhang. Lehtede kabuhirm. Paatjad rohulibled lõdisevad. Ainult üksik lammas, valge vill tal, kõnnib musta ja madala taeva all. Selle luuletuse epiteedid on külm, paatjad, üksik, valge, musta ja madala. Toon ka välja luuletuse isikustamisi. Nendeks on lehtede kabuhirm ja rohulibled lõdisevad. Võrdlused selles luuletuses puuduvad. ,,Tagavaraväelane" Surm astub lubjaviltides 4 Gulagi Arhipelaagi tagaraväelaseks. Jääkülm on lihtne: nälg, pridurkad ja nuut. Selle sünge luuletusel puuduvad võrdlused aga isiksustatud on surma kui lubjaviltides tagavaraväelast, kes astub.
Teises luuletuses kirjeldab täiskasvanu mehe abitust ,, Isa on visa, ta lutsib veel nisa, kuigi on küllaltki vana." Hando Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules. Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega. Tema stiil on väga lihtne. Runnel ei kasuta väga palju keerulisi sõnu ning kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi. Epiteedid: ,,...verd kosena kopsudest suhu." (,,Kord elas üks Pasunapuhuja"), ,,Siutsuv suu,...", ,,...kuldset põhku", ,,...kuldsed eeslid." (,,Kuldne Eesel"), ,,...istutakse ihuväel." (,,Saun Emajõel"). Võrdlused: ,,Sa oled käbe kui gepard",
annaabi.ee 
