Looming Alustas entusiastlikult mitmeid projekte, kuid vähesed viis lõpule. Teoste ainestik sageli ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Teda huvitas talupoja saatus. Rahvaluulet kasutas palju. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Tal on kolm suurt ooperit ,,Boriss Godunov" (selles lahkab vene elu ja vene inimesi, nende karaktereid, omavahelisi suhteid ja eluraskusi), ,,Hovanstsina" ja ,,Sorotsinski aastalaat". Mussorgski on ise öelnud: "Tahan elu kujutada kassikullata." Peamised zanrid Rahvuslik ooper Klaveriteosed Laulud(,,Kirp'', ,,Vaeslaps'') Tähtsamad teosed 1869 ooper "Boriss Godunov" 1872 soololaulude tsükkel "Lastetuba" 18721880 "Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883) 1874 klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt" 1874 soololaulude tsükkel "Päikeseta"
21. veebruaril 1995. aastal ei suutnud Viiding enam elada ning sooritas enesetapu. Looming: luule Viidingu loomingule saavad tähenduslikuks teatri ja kirjanduse seosed. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1. Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2. Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) 1978. aastaks oli Jüri Üdi vaheldunud Juhan Viidinguga. Viiding on 1970. aastate kõige väljapaistvam,
Juhan Viiding (1948-1995) Lapsepõlv ja noorus • Jüri Üdi • Sündis Tallinnas • Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk • Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis • Töötas Tallinna Draamateatris • Sooritas enesetapu 21. veebruar 1995 Looming I • Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Jaguneb kahte perioodi: I perioodil Jüri Üdi, II perioodil Juhan Viiding • I periood: • ,,Närvitrükk’’ • ,,Aastalaat’’ • ,,Detsember’’ • ,,Käe-käik’’; • ,,Selges Eesti keeles’’ Looming II • II periood: • ,, Ma olin Jüri Üdi’’ • ,,Elulootus’’ • ,,Tänan ja palun’’ • ,,Osa’’ • Traditsioonilisem, õpetlikum • https://www.youtube.com/watch?v=6- vzNmhRXys&feature=player_embedded Tunnustused • 1978- Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia • 1980- Eesti NSV teeneline kunstnik • 1983- Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia
· Esimesed luuletused avaldas ta ajakirjas Looming. · Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · Viiding on 1970. aastate kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. luulekogud Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused". Muu looming Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus
kaotamine, ei süüdistanud helilooja reformi oma ebaõnnes, vaid vastupidi, oli ka ise pahempoolsete vaadetega Tema varajase surma nädal enne 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Tähtsamad teosed 1869 ooper "Boriss Godunov" 1872 soololaulude tsükkel "Lastetuba" 18721880 "Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883) 1874 klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt" 1874 soololaulude tsükkel "Päikeseta" 18741880 "Sorotsinski aastalaat" (César Cui lõpetas selle 1916) 1877 soololaulude tsükkel "Surma laulud ja tantsud"
aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Tema loomingu tippajaks olid seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil oli ta varjunimeks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. Aastal. Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. (Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega) Sellele järgnesid juba tema üksikkogud: " Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv
1979 ,,Hamlet" 1983 ,,Süütute aeg. Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas ,,Looming". 1971 - Luulekogu ,,Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa ,,Aastalaat". 1971 - ,,Detsember" 1973 - ,,Käekäik" 1974 - ,,Selges Eesti keeles" 1975 - ,,Armastuskirjad" Juhan viiding 1978 - ,,Ma olin Jüri Üdi" 1980 - ,,Elulootus" 1983 - ,,Tänan ja palun" 1991 - ,,Osa" TUNNUSTUSED 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1979 Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 - Eesti NSV teeneline kunstnik.
Tema helikeel on piltlik, ta kasutab palju kõneintonatsioone, harmoonia on uudne ja julge. Oopreri "Boriss Godinov" aluseks on Puskini ajalooline draama. Esimene versioon lükati tagasi primadonna puudumise tõttu, peale täiendusi sai see aga Vene liberaalse intelligentsi lipulaevaks. See ooper analüüsib selliseid teemasid nagu võim, kuritegu, süü ja vastutus. Teise suure musikaalse draama "Hovan stsina" lõpetas Rimski-Karsakov. "Sorotsintsõ aastalaat" on lüürilis-koomiline olustikuooper. Orkestriteostest on tuntud "Öö lagedal mäel", klaveritsükkel "Pildid näituselt". Mussorgski laululooming on sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga, neist tuntud on "Päikeseta" "Surma laulud ja tantsud" ja "Laste nurk" Rimski-Korsakov Tema looming on poeetiliselt programmiline, samas realistlik ja rahvuslik. Ta armastas muinasjutulisi teemasid, leidub ka kaugete maade eskootilisi kõlavärve ning meisterlikke sünfoonilisi maalinguid
a • 1973.a alguses kuulus Kirjanike liitu • Luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Keskendus nii ühiskonna probleemidele kui ka „mängles“ lugejatega • Loomingu tippaeg oli seitsme-ja kaheksakümnendatel • Luuletamispõli jagunes kaheks • Tundlik ja dramaatiline • Üks suurimaid noorte mõjutajaid peale G.Suitsu Jüri Üdi looming • Luulekogu “Närvitrükk“ koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa “Aastalaat“ (1971) • “Detsember“ (1971) • “Käekäik“ (1973) • “Selges Eesti keeles“ (1974) • “Armastuskirjad“ (1975) Jüri Üdi looming • Oli ainulaadne • Ei sõltunud eeskujudest • Üdi sai eeskujuks teistele • Range vormi ja liikuva sisuga • Hõlmas palju irooniat • Ilmutas modernistlikku huvi eesti keele vastu • Teatraalne esinemisviis ja vorm Juhan Viidingu looming • “Ma olin Jüri Üdi“ (1978) • “Elulootus“ (1980)
aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Luule jagunes kahte perioodi Esimesel perioodil oli tal pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Loomingud Jüri Üdi looming Esimesed luuletused avaldas 1968. aasatl ajakirjas "Looming". Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa "Aastalaat". (1971) "Detsember" (1971) "Käekäik" (1973) "Selges eesti keeles" (1974) "Armastuskirjad" (1975) Juhan Viidingu looming "Ma olin Jüri Üdi" (1978) "Elulootus" (1980) "Tänan ja palun" (1983) "Osa" (1991) Tunnustused 1975 - Teatriühingu preemia vabariiklikul nõukogude dramaturgia ülevaatusel Poeedi rolli eest ("Mängi, pillimees") 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. Teatriühingu preemia Ynioldi rolli eest ("Pelleas ja
esmase klaverimängu oskuse sai emalt; 1852 astus kadettide kooli; 1856 alustas teenistust kaardiväeohvitserina; 1860 debüteeris heliloojana; vladimir stassov oli suur toetaja ja propageeria; 1816 sai rahulikult loomingule pühenduda; pärisorjuse kaotamisega halvenes ta seis- pidi ametnikuna tööd tegema; allakäik süvenes- hakkas sõltuma vennast ja sõpradest- jõi; 1874 ,,Boriss Godunovi" esietendus andis talle uut energiat; suri alkoholismi tagajärjel; ooperid ,,Sorotsintso aastalaat"; orketriteosed ,,ää lagedal mäel"; klaveritsükkel ,,pildid näitustelt"- hiljem sai sellest orkestriteos; laululooming ,,lastenurk", ,,päikeseta"; 20 saj tegi pildid näitustest oma versiooni jsao tomita Nikolai Rimski-korsakov (1844-1908)-hea kodune haridus; 1856 astus Peterbusi mereväekadettide kooli; 1861 tutvus Balakireviga- temast sai korsakovi õpetaja ja eeskuju; 1862 pidi muusikada lõpetama- 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus; 1871 võtis vastu
et trooni saada. Boriss on tegelikult hea inimene, kes tahab riigi paremaks muuta. Tema vastu on bojaarid, poolakad, vale-Dimitri, rahvahulgad. Boriss jättis lastega jumalaga ja hullus (nägi unes Dimitri tapmist) ta on rahvahulkade ees võimetu, ei suuda aidata vaimupimedat rahvast. Pilt 10. Stseen ooperist ´´Boriss Godunov Ooper "Hovanstsina" (selle on lõpetanud Nikolai Rimski-Korsakov) esietendus 1886. Lüürilis-koomiline olustikuooper ´´Sorotsintsõ aastalaat´´ (selle on lõpetanud C.Cui) esietendus 1917. 2.4 Tsükkel ´´Pildid näituselt´´ (1874) Idee teose ,,Pildid näituselt" kirjutamiseks sai Mussorgski oma sõbra, maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina, mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita.
Elas võlgades, sõprade toetusel, rikaste toetusel. Hakkas eluline allakäik. Sureb alkohoolikuna. Ei süüdistanud mitte kedagi oma halvas saatuses. Esimene ooper " Boris Godunov" - ajalooline ooper, esmakordselt ooperis kasutati orkestris kirikukelli, naised laulavad nagu vene eided, mehed nagu vanad daadid,mitte koolitatud häälega. Alguses ooper keelati ära, sest puudus primadonna. Ooper "Hovanstsina", ei jõudnud lõpuni kirjutada, lõpetati teiste poolt. Ooper "Sorotsintsõ aastalaat" - koomiline ooper. Esietendus peale Mussorgski surma. Orkestriteosed: "Öö Lagedal mäel". Klaverisüit: "Pildid näituselt", praegu kantakse ette orkestreerituna. Kirjutanud laulutsükleid: "Päikeseta", "Surmalaulud ja - tantsud" ja "Lastenurk". Soololaul " Kirp". **************************** Muusikakava
Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Looming · Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". · Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kahe teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi ja Joel Sanga. · Sellele järgnesid juba tema üksikkogud "Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). · Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding.
Esimene tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all periood, mil tal oli pseudonüüm luuletusi Jüri Üdi-esimesed luuletused "Ma olin Jüri Üdi" (1978) avaldas 1968. aastal ajakirjas "Elulootus" (1980) "Looming,, "Tänan ja palun" (1983) "Närvitrükk" "Osa" (1991) "Aastalaat,, 1978. aastaks oli Jüri Üdi "Detsember" (1971) vaheldunud Juhan Viidinguga. "Käekäik" (1973) Viiding on 1970. aastate kõige "Selges Eesti keeles" (1974) väljapaistvam, viljakam ja selge "Armastuskirjad" (1975) eripäraga luuletaja, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. ,,Esimene" ,,Kiirus"
1965 · 1973.a. algusest kuulub ka Kirjanike Liitu · 1984 ilmus tema luulest heliplaat · 1980 andis allkirja 40 kirjale · Oma elutee lõpetas 21.veeburaril 1995 enda soovil LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: · Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi: · esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" · Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm · üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) · "Käekäik" (1973) · "Selges Eesti keeles" (1974) · "Armastuskirjad" (1975) · Pinge range vormi ja liikuva sisu vahel · Eneseeitus · Alguse paljundamine · Allegooria · "Peiariluule" · Kõikehõlmav iroonia · Huumor · Mäng keelega · Teatraalsus · Üksiku ja üldise ühendamine · Tasapinnalisus · Ootamatus "Armastuskirjad" · 1975. a · Viimane Jüri Üdi nime all avaldatud teos · Hüvastijätt "peiarirolliga"
Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel neist oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Ilmusid sellised üksikkogud nagu: "Aastalaat", "Detsember" (1971) ; "Käekäik" (1973) ; "Selges eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). Üdilikke luuletusi on 1970- ja 80-ndatel eesti luules nii palju, et need moodustavad peaaegu omaette zanri. Raskusi valmistaks ainult zanripiiride määramine. Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Ta on 1970
Looming Kajastab 19 saj teise poole Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid. Erilist huvi tundis Venemaa ajaloo ja tsaarivõimu telgitaguste vastu. Paljude tema teoste keskel on õigusteta talupoja staatus. M helikeel on väga piltlik ( ooperis kileda häälega eided, pikaldaste juttudega vanamehed) Ooperi "Boriss Godunov" aluseks on Pushkini samanimeline ajalooline draama.Teise suure muusikalise draama "Hovanstsina" lõpetas Rimski Korsakov ning see esietendus 1886. "Sorotsintso aastalaat" on lüürilis koomiline olustikuooper. " öö lagedal mäel". Klaveritsükkel " pildid näituselt " on inspireeritud sõbra kunstnik hartmanni memoriaalnäitusest. Ulatuslik on M sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga laululooming tuntud on tsüklid " päikeseta", surma laulud ja tantsud", "laste nurk ".
,,Hällilaul Jerjomuskale", ,,Kalistrat", ,,Seminarist", populaarseim on ,,Kirp" (õukonna 7 lipitsemine ja rumalus). Ooperid ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina" (selle lõpetas Rimski- Korsakov ning see esietendus 1886. aastal) on muusikalised rahvadraamad. Nendes osalevad rahvamassid, kes muutsid ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal on ka kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga. ,,Sorotsintsõ aastalaat" on lüürilis-koomiline olustikuooper, mis esietendus aastal 1917. Selle teose lõpetas Cui. Sealt on pärit fantastiline orkestripilt ,,Öö lagedal mäel", mis on tõeliselt deemonlik nõiasabat. Ulatuslik on Mussorgski sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga laululooming (üle 60 laulu). Tuntud on tsüklid ,,Päikeseta" (1874), ,,Surma laulud ja tantsud" (1877) ja ,,Lastetuba" (1872). 2.2.1. Tähtsamad teosed · 1869 ooper "Boriss Godunov"
talutavana. Olen kuulmas: leia rahu endas. Elavana. Ei ma ela seda kaasa, millest tõukun siiski. Ainult nähtu võtan kaasa. Ta mu ära viiski. See ei ole äraminek. Algav tulemine? --- Valgus paistis. Ja ma kuulsin: Ela, inimene. (,,Tänan ja palun") Tema värvideks olid kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad ka tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud: Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5- st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3
Ja ma kuulsin: Ela, inimene. 4 Tema värvideks olid kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad ka tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud: Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5-st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3
naiste lobisemist ja vaidlust. ,,Katakombides" on helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust. Tähtsamad teosed · 1869 ooper ,,Boriss Godunov" · 1872 soololaulude tsükkel ,,Lastetuba" · 1872-1880 ,,Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883) · 1874 klaveripalade tsükkel ,,Pildid näitustelt" · 1874 soololaulude tsükkel ,,Päikeseta" · 1874-1880 ,,Sorotsinski aastalaat" (Caesar Cui lõpetas selle 1916) · 1877 soololaulude tsükkel ,,Surma laulud ja tantsud" Aleksandr Borodin (12. november 1833 27. veebruar 1887) Aleksandr Porfirjevits Borodinoli vene helilooja. Ta oli nii andekas keemik kui ka suur muusik. Loodusteadused köitsid teda juba lapsepõlves, kuigi ta tegeles meelsasti ka kirjandusega, armastas joonistada ning õppis kerge vaevaga selgeks mitu võõrkeelt. Ka muusikaharrastus
Looming: valmib hulk tähelepanuväärseid teoseid:1-sümf', sümf. Poeem Podibra, orkestripilt ,,öö lagedal mäel". Olulisim koht on ooperitel, millele on ise kirjutanud libreto. 2 on väga tuntud:" Hovanstsino" ja ,,Boriss Godunov". Sellest ooperist on säilinud palju eri versioone, esimene 1869st, aga ettekanti 1980 Estonias. 1988 on Estonia sama etendusega Pariisis. Ta oopereid on ümbet töötanud Korsakov ja sostakovits. Tuntud ooperid on veel 'Sorotsitsõ aastalaat', 'naisevõtt'. Klaverimuusikas on kindlasti olulisemaks klaveritsükkel 'Pildid n'ituselt'-10 pilti mida ühendavad' jalutuskäigus'. Loodud 1874. Sellel aastal korraldati Peterburgi Kunstide Akadeemias ta sõbra V.Hatmanni töödest näitust. Mõned isel. Pealkirjad tsüklist: 'Kiievi väravad', 'Kaks juuti', 'Limoges' turg'. Selle tsükliorkestreeris maailmakuulsaks M.Ravel. Koos Debussyga et tuua välja Mussorgski ebasoosingust Venemaal. Ta oli
kunstniku aunimetus. Juhan Viidingul on ka tütar Elo Viiding ( pseudonüüm Elo Vee), kes on samuti kirjanik. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 1995. aastal. 4 Looming Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1) Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2) Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) Lavastusi T. Rätsep/ J. Viiding Olevused, 1980 H. Raudsepp Vedelvorst, 1981 S. Beckett Oodates Godot'd, 1986 S. Beckett Õnnelikud päevad, 1989 S. Beckett Mis Kus, 1990 M
zanri. Raskusi valmistaks ainult zanripiiride määramine. Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. aastal. Realistliku ingli laul (1968) Närvitrükk (1971). Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5st CDst koosnev kogumik "Juhan Viiding" I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet II plaat 3. detsember 1984 Juhan Viidingu luuleõhtu III plaat 1989. aasta ,,Öötöö" materjal
Ei ma ela seda kaasa, millest tõukun siiski. Ainult nähtu võtan kaasa. Ta mu ära viiski. See ei ole äraminek. Algav tulemine? --- Valgus paistis. Ja ma kuulsin: Ela, inimene. (,,Tänan ja palun") 6 Tema värvideks olid kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad ka tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud: Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5-st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega 7 Luuletused SÜGISÖÖSEL VENNA UKSE TAGA sügisöösel venna ukse taga öö nii pime veel ei laula kukk
Juhan sai ka J. Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J. Liivi luuleauhinna (1953) luuletuse ,,Soov" eest. 1990. aastal sai Eesti Teatriliidu eripreemia. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor- Trio"). Tema luulet on viisistanud Veljo Tormi, Arne Oit, Rein Rannap ning esitanud seda nt ansambel Ruja. Temalt ilmunud luulekogud: Realistliku ingli laul (1968) Närvitrükk (1971) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused", mille pani kokku Hasso Krull. Aastal 2004 ilmus 5-st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3
lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: Esimesel perioodil oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas “Looming”. Kuulsust kogus ta ka luulekogu “Närvitrükk” tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud “Aastalaat”, “Detsember” (mõlemad 1971), “Käekäik” (1973), “Selges Eesti keeles” (1974) ning “Armastuskirjad” (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas - Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega. Viidingul ilmus lisaks
Eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Sündis Tallinnas. Pärast keskhariduse omandamist õppis Konservatooriumis lavakunsti erialal. Töötas Draamateatris. Tegi enesetapuga. Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all. Luule mitmekülgne ja tihti muutuv. Mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Luules leidub peidetud surmamotiive. Põimuvad reaalsus ja ebareaalsus, rohkelt sõnamängu. Luulekogud: ,,Närvitrükk", ,,Ma olin Jüri Üdi", ,,Elulootus", ,,Kogutud luuletused", ,,Aastalaat", ,,Selges eesti keeles", ,,Tänan ja palun". Hando Runnel Luuletaja ja kirjastaja. Oma keskhariduse omandas Tartu 1. Keskkoolis ja Paide keskkoolis. Töötas Loomingu toimetuses. 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. Ilma temata poleks olnud laulvat revolutsiooni. Ta on kujundanud meie elu, hoiakuid ja meeleolusid. Tema kogutud lasteluulet saab lugeda kui ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme. Suurima tunnustuse on pälvinud luuletajana
.. Dvorak Kuulamine... Berlioz Audio recording started: 8:27 10. detsember 2009. a. Kuulamine... Muusika Page 8 Modest Mussorgski 4. veebruar 2010. a. 13:42 1874 - Maria teatris "Boris Godunov". Tema oopereid on ümber töötanud nii Nikolai Rimski-Korsakov kui ka Dimitri Sostakovits. Põhjuseks Mussorgski akadeemilise hariduse puudumine ja kadedus. Üks oponente oli ka Pjotr Tsaikovski. Tuntud ooperid on veel "Sorotsintsõ aastalaat" ja ainuke koomiline ooper "Naisevõtt". Kriitika üheks põhjuseks on ka tema libretodes puuduv riim. Klaverimuusikas tsükkel "pildid näituselt". See koosneb kümnest pildist ja neid õhendavatest promenaadidest. Tsükkel valmis 1874. selle aasta veebruaris korraldati peterburi kunstide akadeemias näitus Mussorgski hea sõbra Viktor Hartmanni joonistustest ja arhitektuurijoonistest. Tsükkel on kirjutatud ühe tervikuna, ilma pausideta. Osad:
nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, veel ei tehtud tööd. Küll aga võisid mehedsõita laadale. Eriti tuntud oli Tartu kolmekuningapäeva aastalaat. Kuni 6. jaanuarini võib tavakohaselt veel head uut aastat soovida. 7. jaanuaril viidi jõulukuusk toast välja ning jätkusid kõik argised tööd. (1995 puusea aasta). Kristliku versiooni kohaselt olevat sel päeval kolm hommikumaa kuningat käinud väikest jeesust kummardamas. Sellest legendist on meie rahvatraditsiooni jõudnud päeva nimi ja kui võrreldada jõulude ning nääripäevaga, siis on sedagi suhteliselt palju. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat) NUUDIPÄEV – 7. jaanuar.
Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia (1983) ja J. Liivi luuleauhinna (1983). Lõpetas elu enesetapuga. Loomingust I periood. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas Looming. Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud "Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges eesti keeles" (1974, peetakse nendest parimaks) ning "Armastuskirjad" (1975). Jüri Üdi nime all kirjutas Viiding põhiliselt riimilist värssi. Ta kasutas ootamatuid võtteid ja keelemängu, palju on humoristlikke luuletusi. On ka süngeid luuletusi, mis räägivad surmast, küüditamisest jne (eriti kogus ,,Detsember"). orkester Glehni pargis väikses lavakastis mängib ainult teine viiul teised pillimehed peavad sünnipäeva Hiiul
78.aastat polnud luuletuse mõiste eesti kirjanduses enam endine. /---/ Üdilikke luuletusi on 1970- ja 80- ndatel eesti luules nii palju, et need moodustavad peaaegu omaette zanri. Raskusi valmistaks ainult zanripiiride määramine. Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi". Esimene luulekogu, mis sisaldas vaid Jüri Üdi loomingut, oli "Aastalaat" (1971). Samal aastal ilmus mehelt ka luulekogu "Detsember", mis on eelmisega võrreldes aga palju süngem. Järgnesid "Käekäik" (1972-1973) ja "Selges eesti keeles" (1974). "Armastuskirjad" (1975) on viimane teos, mis avaldati Jüri Üdi nime all. 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuid see oli juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja asendus uue luuletajaga - Juhan Viidinguga
annaabi.ee 
