Ei Tea · Kord oli, kord, ei tea, Kõik ilmas korraks jääb Kõik ununeb nii pea Kord korra järgi läeb · Kord korraks järgi mina, Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Ei iial otsa saa. · Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt sääsk, õnn ja sääse mõtted Kes oskab kõiga keelt. · Sääsk õnn ja mina, sina, Nii sugavusest tilk Ja kuskil kohab meri suur surma silmapilk. Teosed · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971,1983, 2001,2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Kasutatudkirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno · http://www.geo.ut.ee/oudekki/enno.html#7
kodu," "Valge öö," "Hallid laulud" Ei tea Kord oli, kord, ei tea, kõik ilmas korraks jääb. Kõik ununeb nii pea, kord korra järgi läeb. Kord korraks järgi mina, kord korraks järgi sa. Musttuhat ümber kordab, ei iial otsa saa. Näe, päikse paistel mängib, musttuhat sääse meelt. Sääsk, õnn ja sääse mõtted, kes oskab kõige keelt. Sääsk õnn ja mina, sina, nii sügavusest tilk. Ja kuskil kohab meri, suur surma silmapilk. Fakte Kehv matemaatik- ei pääsenud Tartu Ülikooli Tegeles meditatsiooniga (budistlikud õpetused) Pühapäeva hommikud tütrega
protestant. Lõpetas Augsburgi reaalgümnaasiumi. 16aastaselt kirjutas ta ka oma esimese näidendi. Meeldis tegeleda kahe asjaga: kirjutada ja teatrit teha. Ja kirg naiste järele. I MS lõpuaastail käis meditsiiniõpinguil. Alustas kirjanduslikku tegevust. Sündis poeg Frank 1929 abiellus ta näitleja Helene Weigeliga. Aastal 1933 algas Brechti elus uus etapp pagendus. Brecht oli kogu elu võimeline hommikul vara tõusma ja silmapilk kirjutama hakkama. Ta suri 1956. aastal südamerabandusse. Brecht oma venna ja emaga Teosed DRAAMA "Baal" (1918) "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) "Kolmekrossiooper" (1928) "Tapamajade püha Johanna" (19291930) "Galilei elu" (19381939) ·Ema Courage ja tema lapsed" (1939) "Hea inimene Sezuanist" (19381940) "Härra Puntila ja tema sulane Matti" (1940 1941) "Arturo Ui pidev tõusutee" (1941) "Svejk Teises maailmasõjas" (19411944)
Näe, päikse paistel mängib Leiba Ninnil, Musttuhat sääse meelt -- leiba Minnil, Sääsk, õnn ja sääse mõtted -- Annil, Mannil leib ka. Kes oskab kõiga keelt. Tipa-tapa Sääsk õnn ja mina, sina, vaata, papa, Nii sügavusest tilk meie lähme marjule! Ja kuskil kohab meri -- Oi, kui kena, Suur surma silmapilk. vaata ema: meie lähme marjule! Allikad: ENE nr.2 lk 574, Minu esimene raamat lk 52, http://www.geo.ut.ee/oudekki/enno.html, http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno
KORDAMINE B 1. Loe tekst läbi ja täida ülesanded Aia värvimine Jür värvis aeda. Aia värvimime on väga tähtis töö. Me võisime Anuga ainult eemalt vaadata. Isa tuli Jüri tööd kontrollima: ,,Õhemalt! Õhemalt! Sa määrid nagu võid leivale." Siis oli Anu isa ja tema ütles mulle: ,,Määri võid leivale!" Jüri sai vihaseks. ,,Kui te oma tobetat mängu silmapilk ei lõpeta, kasten te ninad värvipotti!" Miks küll Jüri oli nii vihane? Me ei seganud teda sugugi. * Kirjuta tekstist välja üks nimi: Jüri üks käänsõna: töö üks pöördõna: värvis üks liitsõna: värvipotti üks käsklause: Õhemalt! * Moodusta väitlause, milles esineks loo pealkiri. Arvan, et aia värvimine on tore. * Tõmba joon alla lausele, mis sobib loetud loole pealkirjaks. Anu on minu sõber. Isa õpetas võid määrima. Narritasime Jürit. Töö kiidab tegijat
väärtusi? Kuidas suhtutakse praegu eelmiste ajastute väärtustesse? Vabaduse võidukalt avatud tiivad Tänapäeval on nii palju noori, kes ütlevad, et nad ihkavad vabadust. Mida noorsugu õieti vabaduse all mõtleb? Noored tahavad, et nende elu ei oleks pideva vanemliku järelvalve all, nad tahavad pääseda vabadusse, kus nende arvates võivad nad teha, mida iganes soovivad. Kui aga ükskord saabub see silmapilk, mil lõpuks vabadusse pääsetakse ja oma tiivad võidukalt välja sirutatakse, siis võidakse mõnda aega liuelda ,,õnnetuule" hoogudes. Kui aga ,,õnnetuul" järsku puhumise jätab ja tiivad väsivad, kukutakse maa peale tagasi ja saadakse aru, et vabadus tähendab ka vastutust oma tegude eest.
Mühavad puudena pea kohal. Kes jääbki kuulama nende koha, On kadunud mees.(2.lk 33) Kiitus Ajale, mis mulle antud! Kiitus ja hosianna! Kiitus teile, mu sihvakad sekundid, Kes te tulete, peod mu poole, Ja nõuate: anna!(3. lk 74) Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib , mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu.(1. lk 186 ) Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, Kuigi me seda ei näe. Iga mõte , mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, Võib kunagi otsa saada, Aga naeratus jääb. Rõõm , mida sa kinni püüda ei teadnud, Jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad On mõttes öeldud Ja kuhugi tallele pandud.
• „Väike luuleraamat“ Artur Alliksaar „Aeg“ Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume preagu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. „Kahekesi“ Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus,
AEG Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. See on väga sügava mõttega, ning igaüks loeb sealt välja seda mida ta ise soovid
Grandioosne- Professionaalne- Eutanaasia- suretamisabi Monotoonne- suurejooneline, meisterlik ühetooniline; üksluine, võimas igav Abiturient- Aborigeen- Avangardism- Mänedzer- juht, keskkoolilõpetaja põliselanik vormiuudsust taotlev korraldaja suund Anekdoot-lühike Adekvaatne- Bestseller- menuraamat, Palsam- vaikudest ja nali täiesti vastav, -plaat eeterlikest õlidest sisult kattev koosnev puumahl Annulleerima- Afäär- kahtlane Bravuurne- hoogne, Paradoksaalne- olukord, tühistama, juhtumus, uljas, hooplev järeldus kehtetuks sekeldus tunnistama Arhitekt- Aktsia- osalus Dekadents- langus, Potentsiaaln...
Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe ja sama sõnaga võib tähistada mitmeid asju ja vastupidi - ühte ese mitme nimega Keelemärgi motiveeritus: Üks-ühesus, tähendus ja sõna langevad kindlasti kokku Metafoor: piltlik ümberütlemine -nurmenukk - kanavarbad - taevavõtmed -hingejõud -vaimuvägi -kuusirp Antonüümid: Vastandsõnad - silmapilk - igavik - jumal - kurat - import - eksport - mees - naine Sünonüümid: Samatähenduslikud sõnad - santehnik - torujüri - juuksur - karva Mari - söögitegija - köögi Kata - pastor - hingekarjane - õpetaja - rahvavalgustaja - hunt - pajuendel, susi, hallivatimees, kriimsilm, võsavillem - jänes - pikk kõrv, nödisaba, haavikuemand, lõhimokk Paronüümid: Sõnad omavahel suguluses - käsitlema- infot valdama - käsitsema - mingi objektiga midagi tegema
mülka muuta põllumaaks- see paneks ta töödele krooni pähe. Faust väärtustab seda, et rahvas oleks vaba vabal maal. ‘’Vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võtma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas’’. ‘’See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal.’’ Faust ütles Mefistole lepingu sõlmimise ajal, et kui ta iial hüüab ‘’Oh ilus hetk, oh viibi veel!’’, siis teda hukataks silmapilk. Nii laususki Faust oma viimases monoloogis ühel kaunil hetkel ‘’Veel viibi, ilus oled, viiv!’’ ning ‘’Oh ülev hetk, mu elu ilusaim!’’. Seejärel Faust suri. 7. Missuguse hinnangu annab Mefisto Faustile? Mefistofelese hinnang Faustile, oli halb. Mefisto arust ei rahuldunud Faust mingi õnnega ning lasi ennast peibutada pettekujutlustel. 8. Kas Mefisto saab Fausti hinge? On see õiglane? Miks? Mida see näitab? Mefisto ei saanud Fausti hinge
Luulenäiteid Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju.
kihlatu Albertiga. Werther, kes on väikekodanlikku päritolu, lahkub kodust, et korrastada oma ema jaoks pere maavalduse asju. Kuid varsti ta hülgab oma ülesanded ja veedab aega oma elu ja pikki õhtupoolikuid looduses nautides. Ta tutvub kiiresti toredate inimestega, kes asustavad tema ,,paradiisi". Olles kutsutud peole oma uute tuttavate poolt, kohtub ta sinnasõidul Lottega ja armub temasse silmapilk. Werther teab, et neiu on juba kihlatud. Äikesetormi ajal mõistavad mõlemad, et nende kiindumus on vastastikune. Nüüdsest alates külastab Werther Lottet peaagu igapäev ja veedab õndsaid tunde tema läheduses. Kuid kui Lotte kihlatu Albert naaseb oma reisilt, muutuvad Wertheri tunded neiu vastu ,,õndsusest" ,,tema õnnetuse allikaks", sest Alberti kohalolek teeb talle selgeks, et Lotte ei saa kunagi tema palavatele tunnetele vastata
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos, et saaks mõne lelu. Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõtle ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
geodeetiline joon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. · Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. · Relatiivsusteooria järgi on looduse kõige suurem kiirus valguskiirus ning kui keha liigub valguselähedase kiirusega, siis tema pikkus väheneb, mass suureneb ja aeg kulgeb aeglasemalt. Einsteini relatiivsusteooria on jagatud kaheks erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid e. inertsiaalseid taustsüsteeme
Ema tegelaskuju kannab väga ilmekalt endas soojust ja turvalisust, perekonna tugisammast . Click icon Clicktoicon add to picture add picture "Tajudes seda paratamatult isegi, kandis ta ilu tõrvikuna endaga kõikjal kaasas; tõrvik valgustas silmapilk iga tuba, millesse ta astus; ning ükskõik kuidas ta seda kui tülikat kohustust varjata või vähendada püüdis, oli tema ilu silmanähtav. " "Orlando: elulugu" 1928 1928. aastal kirjutatud ,,Orlando" on pühendatud
Ei tea Kord oli, kord, ei tea, Kõik ilmas korraks jääb Kõik ununeb nii pea Kord korra järgi läeb Kord korraks järgi mina, Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Ei iial otsa saa. Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt -- Sääsk, õnn ja sääse mõtted -- Kes oskab kõiga keelt. Sääsk õnn ja mina, sina, Nii s¨gavusest tilk Ja kuskil kohab meri -- Suur surma silmapilk. Vassil Ridala Luiged Päev raugeb külmalt kevadhalli uttu, Mis mähib tarvaid, kaugeid vesi, maid. Veel aimab mõni mets ja kivisaid. Ja öine kahu, pime jõuab ruttu. Siis kuuled äkki nagu lapse nuttu, See kostab pilvilt, mereseljalt vaid, Kus mustab sinav vesi, jäine laid. Jääd kuulatama öösest halajuttu. Need - luiged kaugel väina ajujääl, Kes ärksid, kesk külma vaikust, und, Need nende kaeblikkurvad hüüud sääl.
,,Aeg" Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Luuletus ,,Aeg" on paarisriimis luuletus. Siin on pidevalt korratud luuletuse mõtet, et kõige tähtsam elus on ikka olevik ja elada tuleb praeguses hetkes.
Vanapagan ja Suur Tõll Muiste elas Saaremaal Suur Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks kutsub. Suure Tõllu "küüntenärija" oli aga Vanapagan. Kord, kui Suur Tõll raskesti magas, tahtis Vanapagan Sõrve säärt Saaremaa küljest lahti kaevata ja siis Sõrvemaa koos sõrulastega merepõhja uputada. Aga sõrulased said Vanapagana kurjast nõust aru. Nad ruttasid Suurt Tõllu appi kutsuma. Kui Tõll seda lugu kuulis, kahmas ta silmapilk mesipuu sülle ja tormas Vanakurja otsima. Leidiski lõpuks Vanapagana ja viskas põõsast mesilased ta juurde. Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse. Vaatab - mesilased kallal. Küll tõrjub Vanapagan mesilasi eemale, küll lööb neid sadade kaupa surnuks, aga mis sa suurele perele ikka võid teha! Ei aita mehikesel viimaks muu nõu, kui paneb putkama. Aga ega vaenlased sellepärast maha jää
Kuid tegelikult ei ole teema sugugi nii mustvalge. Ray Bradbury, Ameerika ulmekirjaniku jutustuses "Toolijalg" (A Piece of Wood) tuleb kindrali juurde mees, kes väidab, et on leiutanud seadme, mis hävitab kogu relvastuse väga suurel maa-alal, kusjuures paari päevaga käib ta läbi kogu maailma ja on võimeline tooma kauaoodatud igavese rahu. Kindral peab teda hulluks ja saadab uksest välja. Hetk hiljem taipab ta aga, et kui mees siiski ei valetanud, võib ta vaenlase kätte langeda. Silmapilk annab ta korralduse mees kinni pidada. Kuid seda ei tehta. Kogu relvastus on pulbriks pudenenud. Kindral haarab püstoli järele, kuid kätte jääb vaid rauapuru. Siis murrab ta toolilt jala ning tormab välja, karjudes: "Ma talle veel näitan!" Mida selline jutustus meile näitab? See näitab, et relvastuse hävimine ei tähenda sõja lõppu. Sõda on inimeste loomuses. Ja sealt on ta väga visa kaduma. Võib üsna julgelt väita, et sõjad ei kao iial
lahti saada. Seni kuni Aigeus veel aru ei saanud, et Theseus on tema poeg, püüdis Medeia veenda Aigeust, et too tapaks Theseuse. Theseuse tapmine osutus raskeks. Theseus oli liiga tugev. Viimaseks katseks jäi Theseuse mürgitamine. Aigeus sai mõõga mustri järgi aru, et see keda Medeia mürgitada tahab on tema enda poeg. Aigeus peatas Theseust mürgitatud jooki joomast hetk enne seda, kui Theseuse huuled mürki puudutasid Medeia põgenes silmapilk peale plaani ebaõnnestumist http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3f/Medea-Sandys.jpg/220px-Medea-Sandys Minose saabumine Theseus oli nüüd troonipärija. Iga 9 aasta järel saabus Kreeta saare kuningas Minos. Tema poeg suri ateenlaste kaitsmisel. Ateenlased pidi ohverdama 7 neidu ja noormeest Minos pani ilusat ja noort printsi tähele ja valis ta 14 ohvri sekka. Samuti aga räägitakse, et Theseus ise pakkus end ohvriks.
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
Autori enda koostatud koondkogu sisaldab luulet aastatest 19621997, lisaväärtust annavad kindlasti kogudes ilmumata luuletused ning Arne Merilai põhjalik järelsõna. Ajaloo ilu "Mida magusamalt sirel lõhnab ja mida sinisemalt lehvib taevas, seda eluohtlikum tundub olevat viibimine Balti riikides. Nendest riikidest ei tea keegi, kas neid ongi üldse olemas. Elu nendes on arusaamatu ning saladuslik. Viiskümmend aastat on siin vaid üks silmapilk, unenägu ja aur, mis katab varemeid ja tühje vundamente. Siin võib kiirgav kevadtuul isegi surnuluudele elu sisse lõõtsuda ja nad hauapõhjast välja tuua. Päise päeva ajal on siin kuuldud vanakuradit raadios kõnet pidamas. Siinseid sireleid nähes ei tea kunagi, kas nad õitsevad täna või minevikus, või on nad ainult igatsusepilt, mis paistab isegi teisele poole piiri ära.Öösiti siin valvatakse. Teritatakse kõrvu, kuulatatakse, kas ei ole kuulda vanakuradi saabumist
Eriti vihased olid noored literaadid August Alle ja August Gailit. Alle kirjutas Triigi kohta: "Taotledes ekspressionistlist loomismeetodit püüab Triik tihtipeale seda edasi anda, millesse raske uskuda: vaadeldes kõiki neid meie kodanlise seltskonna tigeda ja väsinud näoilmega portreedaame, hakkad uskuma, et küll nende pealuud väikekodanliste vooruste sültüdi asemel on laetud resignatsiooni mürgi ja ilmamuredünamiidiga, mis iga silmapilk võib plahvatada ja millele siis katastroof järgneb." Evi Pihlak on Triigi raamatus selle peatüki pealkirjaks pannud "35-aastane konservatiiv". Räägiti, et pärast ränka kriitikat hakkas Triik jooma. Tema hilisem looming pole enam nii huvitav ikka maastikud ja realistlikud portreed. Konservatiiviks jäi ta elu lõpuni. Nikolai Triik suri 1940. aastal ja ta on maetud Paldiski lähedale. Triigi ja fovistide võrdlus.
Naeratus mängleb kõigi suudel, hingesse helli lootusi sujub. See on tõusmine ellu uude (1:23). Hullustest toitu, keha noor: tules on elu, ei tukis (1:32)! Kurku lämbub kord naer, kord nutt õnnest, mis kogemata (1:33). Sa tahad minna, välja, kõrgemale tõusta üles (1:61). Mu meeled täis on erksust ja huvi (1:96). Aga kuhu? Teab kumb kahest, tuul või mina, kuhu peita ennast? Kaduda ehk vahest sootuks? Mulla sülle heita (1:80)? Sa tunned, see on silmapilk, mis kogetakse harva (1:61). Kõik, mis väljaspool mind, on kui minus (1:39). Olen kui pime, kes alevist nurmele koband (1:40). Pimesi suurem veel janu-lust (1:40): ning janu jääb. Ja kasvab (1:40). Ta võtab ihult vargsi viimse särgi sel, kellel vastupanuks kadund ramm, ja õmbleb särgi sisse salamärgi, et tunneks surm: siin õige monogramm (1:42). Kas ongi sihti olemas, mis ära tasub (1:51)? Kas ta mind rahustab, mind teadjaks muudab? Kas ütleb, milleks surm ja milleks sigi (1:51)?
.. Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Eesti luule analüüs Eestis on aegade jooksul olnud tohutult andekaid luuletajaid. Meil on
vastuollu, eriti, kui kasutada alatuid võtteid. Kuid igal otsusel on ka oma tagapõhi ja kui seda ei teata, siis ei tohiks ka arvustada. Noor naine plaanib minna kõrgkooli, õppida arstiks. Tema hinnete ja teadmistega on see unistus üsna tõenäoline täide minema. Ühel hetkel avastab ta end kõrvuni armununa ja lapseootel. Kuna raha ka napib, muutuvad neiu eesmärgid koheselt. Tuttavad muidugi laidavad teda rumalate otsuste eest, kuid just üks juhuslik silmapilk oli tema elu muutuste põhjustajaks. Tegelikult ei saa öelda, et oleks tehtud vale valik. Kui küsida inimeselt: kas armastus või karjäär/heakspanu, vastaks enamik, et armastus. Kui paljud inimesed reaalsuses ka nii käituvad? Inimeste, ka võõraste, arvamus on paljudele millegipärast tohutult oluline. Kui Raskolnikov ei oleks juhuslikult kuulnud "...et homme on see ja see vanaeit, kellele tahetakse elu kallale kippuda, sel ja sel tunnil ihuüksi kodus.", ning juba varem ühte vestlust,
äiapapat, kes on vaja koju toimetada ja järsku meenub talle revolver, mille ta unustas koju lauasahtlisse. Nainegi teab, kuidas sahtlit avada ja Indrekus puhkeb meeletu hirm, et ehk langeb tema hingele uus koorem, kui selle revolvri tõttu peaks midagi juhtuma. Mees otsustab koju tagasi minna ja revolvri kaasa võtta. Jõudes koju, istub naine tema kabinetis Röneega. Indrek üritab revolvrit võtta ilma, et naine märkaks ja sõnagi lausumata välja jalutada, kui silmapilk hiljem kostub naise suust lause: "Keda sa n ü ü d tapma lähed?" (meenutades Indrekule, kuidas ta tappis oma ema). Edasi on Indreku jaoks kõik segane ja virvendav, ta võtab taskust revolvri ja hakkab tulistama justkui nagu suvalistes suundades. Nagu ta ise hiljem avastab, on ta tulistanud oma naist 5 korda, kuid lahkub siiski, nagu ei mõistaks, mis ta teinud on. Karin jääb elama, veedab mõnda aega haiglas. Järgneb kohtuprotsess, kus Indrek tunnistab
Rõõmuga ja rutuga astub noormees edasi, et kord ometi kiriku juurde saada. Aga häda! Korraga ei saa ta enam edasi minna, suur jõgi ees. Mis teha? Noormees vaatab ja mõtleb, käib siia ja senna, ülepääsmist ei ole milgil kombel. Mõtleb oma eilse päeva juhtumisi ja tuletab ka sel kombel suurt metshärja sõna meelde: "Kui sul abi tarvis on, siis kutsu mind." Eilest metshärga meele tuletades mõtleb ta: "Oleks see härg nüüd siin, küll see jooks selle jõe tühjaks!" Silmapilk olnud metshärg seal, joonud jõe tühjaks ja läinud oma teed. Noormees läinud kuivi jalu jõepõhjast läbi ja reisinud edasi. Kirik olnud juba kaunis ligi temale näha, kuid korraga jälle häda: suur müür ees, ei saa enam edasi. Noormees mõtelnud: "Oleks see suur metssiga, kes eile minuga ühes sõi, siin olema, küll see müüri ära lõhuks!" Jälle silmapilk olnud metssiga sääl ja lõhkunud müüri nii ära, et hobuse-vankriga oleks võind läbi sõita
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud, jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad on mõttes öeldud ja kuhugi tallele pandud. Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv saab täita aja ääretud salved. Kuidas muidu üksainus silmapilk võib kivi paigalt veeretada. See, kellele on vähe antud, kannab seda oma südame kohal. See, kellele on palju antud, pillab kõik käest maha. ,,Mängivad pillid, kuu on vees" ,,Kuidas võib õis, puhkenud elavast oksast" Oma meelisluuletuseks valisin ,,Ka sisaliku tee kvivl jätab jälje". Selles luuletuses on läbi minu silmade armastus kodumaa vastu. Ristikivi pidi lahkuma eestist liiga äkkiliselt, ning see jättis temasse oma jälje ja tahte naasta kodumaale
seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele m=E/c^2. Seega mass ja energia on ekvivalentsed. Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. Relatiivsusteooriat selgitab paremini järgmine näide: Kui 60 km/h sõitvas rongis sõidutab väikelaps mänguautot, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 10 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib mänguauto liikuvat 10+60 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu
haaras mu käest kinni ning hakkas selga sättima nabatantsija riideid. Üritasin veel viisakas olla ning selgeks teha, et ma ei ole taolistest suveniiridest huvitatud ning pean tagasi minema oma ekskursioonibussile. Seejärel astusin kauplusest välja, kui seda nii nimetada võib väike hurtsik, mis ähvardas justkui üsna pea kokku kukkuda, ning suundusin bussi poole, kui seesama väikest kasvu moslemihärra mulle kõrvulukustavalt kisades järele jooksis. Silmapilk märkasin oma käel kuldketti ning ma olin päris kindel, et see mulle ei kuulu. Hakanud ehet käelt ära võtma leidsin enda kõrvalt kergendusena seismas kohaliku giidi, kes minule võõras keeles kaupmehega arvatavasti arveid õiendas. Seejärel andsin keti tagasi ning suundusin bussi poole ning talletasin juhtumi oma mälusse ja manitsesin end järgmistel kordadel ettevaatlikum olema. Selle nädala jooksul, mil ma Punase mere ääres viibisin, tundus sealne
(Lisa 1, lk 33) Siin on üks tema kuulsamaid luuletusi: Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Kasutatud kirjandus: Lisa 1- „On raske vaikida ja laulda mul Artur Alliksaare elust“ Margit Mõitlik Lisa 2- Artur Alliksaar mälestustest Henn-Kaarel Hennat Lisa 3 - fotod perearhiivist. Maaleht nr15 (551) 16. aprill 1998 Artur Alliksaar väike luuleraamat Kasutasin oma vanaema Elleni mälestusi.
Parimaks sordiks peetakse aga Araabia mokat, mis on väga heade maitseomadustega ja tugeva aroomiga. Seda sorti kasvatatakse ainult Jeemenis. Üldmõiste "moka" all mõistetakse head kanget kohvi, mille saamiseks tuleb kasutada segu kahestkolmest sordist. Tunnused Lahustuv kohv: Esimese lahustuva või ,,minutikohvi" leiutas 1901 Jaapani-Ameerika keemik Satori Kato Chicagost. Juba 1910. aastal pandi lahustuvale kohvile nimi Instant (silmapilk). Seda ei toodetud tööstuslikult kuni 1938. aastal alustas sellega Nescafe. Lahustuva kohvi kvaliteet ja erinevused on aastate jooksul tugevasti kasvanud ning võime valmistada hea tassi kohvi tänapäeva toodetest. Lahustuval kohvil on mitmeid eeliseid värskelt keedetud kohvi ees. See säilib kauem värskena ning selle maitset on ükskõik kui kõvasti üritades raske rikkuda, kuid peamine see on kiire, odav ja puhas. Lahustuvat kohvi toodetakse just nagu
Üleliigne nagu viies ratas vankri all. Punane kukk katusel (tulekahju). Liiva Hannuse juurde minema (surema). Hammast ihuma (teise peale viha kandma). Musta lehma piima jooma (vett jooma). Tal on pikad näpud (varastab). Vahelt must kass läbi jooksnud (pahaseks üksteisega saama). Kana katkuma (tüli seletama). Hing lõngaga kaelas (viimane silmapilk millelgi Leiba luusse laskma (puhkama). asjal). Mõni kruvi puudub (natuke lollakas). Tegi sääred (põgenes ära). Kananahk seljas (hirmu tundma). Vesi ahjus (häda käes, nutt lahti). Nahka üle silma tõmbama (magama). Istub kui nõelte otsas (piinlik olukord).
juures, kus peatus ka kurikuulus ja tagaotsitav don José. Nad suundusid mõlemad Venta del Cuervosse ööbima. Teejuht Antonio püüdis anda rännumehele igati märku, et tegemist on väga halva inimesega, kuid rännumees eiras igat märkust. Öösel, kui kõik magasid, tahtis Antonio minna linna, et anda don José üles, kuna selle teate eest oli võimalik saada vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid Antonio ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Silmapilk läks rännumees don Joséd hoiatama ning too asus viivitamatult teele. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul kutsus Carmen ta aguliserval olevasse majja, kus Carmen hakkas rännumehele ennustama. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus don Joséks. Neil oli Carmeniga suur tüli. Don
Ent oma olemuselt jäi ta samaks tegelikkuse kunstnikuks, realistiks. Viimased teosed Viis viimast klaverisonaati on loodud aastail 18161822. Igaüks neist on äärmiselt individuaalne ja kaugel tolle aja tüüpilisest klassikalisest sonaadivormist. Enim kuulsust üldse 4 tõid Beethovenile vabadussõjaaegsed juhuteosed, sümfoonia "Wellingtoni võit", sõjakas koorilaul "Saksamaa uuestisünd" ja isamaaline kantaat "Aurikas silmapilk". Kõige sügavamateks on peetud kitsikusaastatel kirjutatud kvartette ja sonaate, mis Beethovenile väga rängaks osutusid. Suures kurbusekuristikus võttis ta nõuks ülistada Rõõmu ja sellega kroonida üht oma suurteost, Üheksandat sümfooniat. See kujutab endast kokkuvõtet klassiku revolutsioonilisest kunstist, mis kehastab mitmesugustes vormides mässu ideed vabaduse ja rõõmu nimel. Aastail 18241826 kirjutas Beethoven viis kvartetti, mis on jäänud kõige
Luuletused Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Antidolorosoum Taas taganeb sind lämmatanud valu ja lagunevaks lummuseks saab vaid. Ei enam karda õudset surmasalu, ta musti ohte kurikavalaid.
Luts algas oma kirjanduslikku tegevust luuletajana, mis paistab mõnelegi uskumatuna, kuid ometi on see nii. Kirjanik ise vabandab oma ,,vääratust" sellega, et harilikult paljud sõnasepad algavad luuletamisega. Tema esimeseks trükitud kirjanduspalaks osutub luuletus ,,Elu", mis ilmus ajalehes ,,Postimees" 1907. a. veebruarikuu 28. päeval. See koosneb 6 salmist, millest 5 on neljavärsilised ja 1 viievärsiline. Luuletuse esimene salm, mis kordub ka lõpus, kõlab järgmiselt: "Üks ainus silmapilk on elu, kahest igavikust piiratud: Üks nendest see, mis enne oli, Ja teine, mis on pärast meid O. Lutsul puudus luuleloominguks vastav anne ja vormitunne. Ta loobus luuletamisest jäädavalt ja andus proosaloomingule, leides seega varakult erilisi eksisõite tegemata oma õige ala. Lutsu meelepärane ja andekohane kirjandusvorm on kõigepealt jutustus ja selle järel näidend ja följeton, sõnastatud sidumata kõnes. Följetone kirjutas ta ajalehtedele ,,Postimees" ja ,,Päevaleht"
aastatest 19621997, lisaväärtust annavad kindlasti kogudes ilmumata luuletused ning Arne Merilai põhjalik järelsõna. Ajaloo ilu · "Mida magusamalt sirel lõhnab ja mida sinisemalt lehvib taevas, seda eluohtlikum tundub olevat viibimine Balti riikides. Nendest riikidest ei tea keegi, kas neid ongi üldse olemas. Elu nendes on arusaamatu ning saladuslik. Viiskümmend aastat on siin vaid üks silmapilk, unenägu ja aur, mis katab varemeid ja tühje vundamente. Siin võib kiirgav kevadtuul isegi surnuluudele elu sisse lõõtsuda ja nad hauapõhjast välja tuua. Päise päeva ajal on siin kuuldud vanakuradit raadios kõnet pidamas. Siinseid sireleid nähes ei tea kunagi, kas nad õitsevad täna või minevikus, või on nad ainult igatsusepilt, mis paistab isegi teisele poole piiri ära.Öösiti siin valvatakse. Teritatakse kõrvu, kuulatatakse, kas ei
Kõige madalama tasandi nimetas ta id'iks. Suupärasemalt kutsutakse seda alateadvuseks. See on inimisiksuse "loomalik" osa, milles tegutsevad niisugused tungid, millest meil endil pole sageli kuigi palju aimu. Siiski on võimalik alateadvustki tundma õppida, näiteks nii, et püütakse lahti mõtestada oma unenägusid ja lapsepõlvemälestusi. Sellega tegelebki Freudi rajatud psühhoanalüüs. Alateadvus järgib naudinguprintsiipi - seda, mida himustab, tahab ta silmapilk omada. Keskse osa inimisiksuselt moodustab ego. See on teadvuslik tasand, millel arutleme ja mõtleme, sageli üpriski arukalt. Siin toimib reaalsusprintsiip: olgu küll, et tahan kohe ja praegu, aga nii võin veel kõik ara rikkuda... hoopis tõenäolisemalt jõuan sihile siis, kui suudan hetkel oma soove talitseda... Ego on seega alateadvuse kontrollija ja vaoshoidja. Kolmas tasand on superego, see on kujunenud vanemate käskudest ja keeldudest, millest on arenenud meie enesekontroll
Sisukokkuvõte - Gogol "Revident" Venemaa väikelinna funktsionärid(liidrid) saavad teada, et nende linna on saabumas valitsuse revident. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi, et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli satiiriline komöödia pole aegunud - tegevus võiks sama hästi toimuda mõnes tänapäeva Eesti linnas. Tegelased: * linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja. * linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. Hlestakov narrib Marjat libaabieluettepanekuga. * koolideülem Luka Lukitsh Hlopov - pudistaja ja ebakindel, teistest sõltuv. * kohtunik Ammos Fjodorivitsh Ljapkin-Tjapkin - hooletu ja oma ülesannete kõrgusel püsimatu, peab kohtusaalis hanesid. * hoolekandeasutuste kuraator Artemi Filippovitsh Zemljanika ...
Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. 5. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Kahekesi. Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea.
luuletuse "Aeg": "Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju." See luuletus on üks tema kuulsamaid ning filosoofilisemaid. Samuti tasuks ka tuua ära luuletus "Kahe ääretuse vahel...": "Merel ihalen kallast ja kaldal merd.
ekstraktiivsusega jne. Parimaks sordiks peetakse aga Araabia mokat, mis on väga heade maitseomadustega ja tugeva aroomiga. Seda sorti kasvatatakse ainult Jeemenis. Üldmõiste "moka" all mõistetakse head kanget kohvi, mille saamiseks tuleb kasutada segu kahestkolmest sordist. 3. Sortiment 3.1 Lahustuv kohv Esimese lahustuva või „minutikohvi“ leiutas 1901 Jaapani-Ameerika keemik Satori Kato Chicagost. Juba 1910. aastal pandi lahustuvale kohvile nimi Instant (silmapilk). Seda ei toodetud tööstuslikult kuni 1938. aastal alustas sellega Nescafe. Lahustuva kohvi kvaliteet ja erinevused on aastate jooksul tugevasti kasvanud ning võime valmistada hea tassi kohvi tänapäeva toodetest. Lahustuval kohvil on mitmeid eeliseid värskelt keedetud kohvi ees. See säilib kauem värskena ning selle maitset on ükskõik kui kõvasti üritades raske rikkuda, kuid peamine – see on kiire, odav ja puhas. Lahustuvat kohvi toodetakse just
Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin. Kuigi ma tean, et see on rumal." Phoebe ei lausunud tükil ajal midagi. Siis kordas ainult: "Issu tapab su ära." "Mul pole sellest sooja ega külma," ütlesin ma. 24. peatükk "Hea küll. Aga kuula mind siiski ... Ma ehk ei suuda praegu oma mõtet küllalt kujukalt sõnastada, aga päeva-paari pärast panen selle kirja ja saadan sulle. Siis on sul kõik silmapilk selge. Aga nüüd siiski kuula mind." Ta mõtles jälle veidi. Siis ta ütles: "See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast
vee, sest kui tüdruk nõnda mehele järele läheb, siis ei hakka tema peale ei tuli ega vesi. Niisuke on armastus. Sest see on armastus, kui tüdruk mehele nõnda järele läheb, ja armastse vastu ei saa miski...(lk. 350) See ongi asjades see kõike ilusam, kõige võluvam, et nad kunagi ei kordu endisel kujul. Ikka on nõnda, et kas pole asi enam see või on inimese ise juba teine, aga aina on midagi uut, mida saadab nukrutsev magus mälestus. Ning ükskord saabub silmapilk, kus inimese elu polegi enam muud kui ainult mälestus.Siis muutub kõik igaveseks ja võib tulla surm, see kõige igavesem asi siin ajalikus elus. (lk. 355) Nii see siinilmas ikka on: ühel on tegemise rõõm, teisel saamise rõõm Õnnetud on need, kes ei tee midagi ja kes ei saa midagi, päris õnnelikud need, kes teevad midagi ja kes maitsevad oma tegude vilja. (lk. 366) Tugevam kannab nõrgemat. Aga maailmas on aina vastupidi: nõrgem kannab tugevamat. See
Katku Villu ei taha sinna eriti tikkuda. Hoidsin põialt, et ta sinna läheks. Seda ta tegigi, kuid jõi ennast seal täis. Tantsis ja tantsis koos Kõrboaja preiliga. Kui kaua nad nõnda oleksid tantsinud, ei tea, aga äkki juhtus nõnda, et Villu komistas ja pidi peaaegu kukkuma. Villu pidi just siis kukkuma, kui keegi külapoiss oma neiuga temast ligilähedalt mööda vuras, lähedamalt kui vast tarvis oleks olnud. Poiste suust kajas naer, aga see vaikis silmapilk, sest Villu andis sellele, keda ta jala ettepanijaks pidas, rusikaga hoobi, nii et see kui kera veeres kirevate laternate alt läbi, kaugemale mändide alla. Tants lõigati kui noaga katki, pillgi vaikis kohkunult. Mis nüüd pidi sündima? Sellised asjad ei lõppe kunagi ju hästi. Ma vihkan neid kaklemisi. Selle kõige oli põhjustanud see alkohol, mida Villu oli mööda kõri alla lasknud. Perenaine astus välja ning käskis kõigil edasi tantsida. Seekord lõppes kõik hästi
rõõmsameelsem. Selles raamatus satub ta mitmesse üsna kummalisse j akoahti absurdsessegi seiklusesse, millest on üht-teist kõrva taha panna nii Rikardol enadal kui ka lustliku loo suurtel ja väikestel lugejatel. · ,,Tähestikulinn" (2005) räägib linnast, mis on kusagil arvuti sügavuses laiuv linn ja kus elavad kirjatähed. Nad on väga töökad ja iga hetk valmis ekraanile lippama. Kui neid kutsutakse, on nad silmapilk kohal ja võtavad kenasti ritta ja saavad sõnadeks. See ongi kirjatähtede töö. Aga peale töö juhtub nendega veel igasuguseid seiklusi oma arvutilinnas. · ,,Siil Sagriku seiklused" (2006). Lood siil Sagrikust võib kokku võtta ühe lausega: Sagrik ei jäänud kunagi rahule, kui oli jälle mõnest imelikust asjast aru saanud. Oma reisi- ja hulkumishimu oskab ta põhejndada sellega, et arvuti on rikkis ning ta ei pääse Internetti ega saa mänge mängida
annaabi.ee 
