Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"luuletuse" - 501 õppematerjali

luuletuse on vormilt mitmekesised, uuenduslikud.

Õppeained

luuletused -
thumbnail
1
doc

Mihhail Lermontov i luuletuse analüüs "Ingel" 1831 aastal

1. Luuletuse kirjutas Mihhail Lermontov 1831 aastal . 2. Luuletuse teemaks on deemon . 3. Luuletus räägib maale langenud inglist . Ingel tõstab jumala vastu mässu . 4. Autor kasutab palju irooniat . Näiteks : Maailm kus on ainult mure ja nutt või Maa igavad laulud .Veel kasutab ta isikustamist : kuu , tähed ja pilved jäid kuulama . Veel kasutas ta metafoore : põues kõlab viis ja rind igatsust täis . 5. Luuletuses leidus võrdlusi : hea ja kuri , rõõmus ja kurb 6. Mulle meeldis see luuletus , sest see pani mind mõtlema . Luuletus oli...

Vene keel
13 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Hingring Doris Kareva Luulekogu analüüs, kolme luuletuse analüüs

Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul mä...

Kirjandus
112 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Jüri Üdi luulekogu "Selges eesti keeles" seitsme luuletuse analüüs

Peamõte: Autor mõtiskleb, et kui väike on ta võimsa universumi ees ja kuidas ei ole elus mitte midagi enamat – ei gnoome, ei haldjaid, ei mingit võlukunsti. Sõnum: Me oleme maailmas tegelikult nii väikesed ja see paneb meid mõtlema kõigele tühjusele, mida me enda sees tunneme. Aga neid mõtteid me mõtleme ainult natuke aega, sest kohe liigub mõte lihtsamatele asjadele, nn on luuletuse lõpus kirjutatud nii: „Olin Nõmmel sel augustiööl, kuigi mõte liikus ikka ja jälle Nõmmele. Seal on kõik koos. Seal on kõik koos olnud.“ See luuletus tekitab mulle natuke nostalgilisi tundeid, kuna teema on mulle väga tuttav. Suveöö, tähed paistavad ja olen ihuüksi, ainult koos oma mõtetega. Ma usun, et Juhan kirjutas selle luuletuse, ise meenutades samasugust momenti. 2) tubane mees (lk 18)...

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Doris Kareva - Me elu on me elu ainus mõte - Luuletuse analüüs

Luuletuse analüüs Kristiina Stõkova 10R 1. Mõte. Pealkiri : Me elu on me elu ainus mõte. Üldiselt see tähendabki seda, et inimesed elavad selleks, et elada. Näiteks : me töötame selleks, et hankida endale kõik vajalik parema elu saavutamiseks. Õpilased õpivad koolides sellesk, et saaks hiljem parema töökoha, millega püüame saavutada kõrgemaid sihte, taaskord paremaks eluks. Kõik, mis me teeme moodustab suure ringi, mis on omavahel seaotud. 2. Ainestik, mida käsitletakse. Ma arvan, et autor kirjeldab mingit eluperioodi, kus me hakkame oma elu üle mõtlema.Ta kirjeldab ükskõiksust ning hoolimatust, mis lõpuks koondub punkti, kus inimese elutahe katkeb ­ ta on väsinud ning tahab kõigest puhata. 3. Problemaa...

Kirjandus
171 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Juhan Liivi 3 luuletuse arutlus

Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Ma leian,et luuletus räägib elutahtest. See, mida kirjanik nimetab helinaks on huvi ja lootused elult. Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Vanemaks saades, kui pilt mängumaalimast ja lapsepõlvest edasi reaalsemaks arenes, süvenes elu avastamise soov veelgi, kõik muutus huvitavamaks, kui kunagi varem. Kuid lõpuks kui elu on juba peaagu elatud avastatakse , et pool elust oleks nagu elamata jäänud ning lüüakse käega. Vanemas eas vaid mõeldakse kõigele , mis on olnud. Luuletus tuletab mulle meelde, kuidas ma koolieelse põnnina mängisin kooliskäimist. Kirjutasin ja joonistasin täis kõik raamatud,...

Eesti keel
124 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Luuletuse „Küsija tütarlaps“(1912) luuleanalüüs

Tegemist on sonetiga (14 värssi). Riimiskeem on a-b-a-b, a-b-a-b; c-d-c-d, c-d-c-d (ristriim). Näiteks, ,,Kust sa nii kirevaid sõnu said?, ma rahvahulka kaua vaatasin." Järjepidevalt esitab esimene pool küsimuse ja teine pool vastab sellele. Iga küsimus algab alati sõnaga ,,Kust..?". Sellele järgneb vastus, mis algab alati sõnaga ,,Ma..". Luuletuses toimub kogu aeg kordus. Luuletuse meeleolu on kõikuv. Soneti esimene osa ehk luuletuse algus on rõõmus ja elav, kuid luuletuse lõpp on mõtlik ja sünge. Hellitavalt kasutab nii alguses kui ka lõpus sõna ,,armsam". Esimeses soneti osas kasutab küsija värvikaid omadussõnu. Vastaja vastab neile küsimustele positiivselt. Näiteks, et säravaid sõnu saab taevapäikest vaadates. Soneti teises osas, vastaja vastab küsimustele mõtlikult. Süngust toob sellele osale näiteks, ,,Kust sa nii sügavaid sõnu said...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Artur Alliksaare luuletuse „Olematus võiks ju ka olemata olla“ analüüs

ERLE MAIDO 8 04.11.2014 Kodutöö: lugemisülesanne 1. Artur Alliksaare luuletuse „Olematus võiks ju ka olemata olla“ põhiidee on, et elu on paratamatult selline nagu ta on (rida 1-4), kord kerge, kord raske, ning siin elades peame me endisse uskuma ja vaeva nägema parema tuleviku ja elu nimel (rida 55-57). Inimene peab julgema teha seda, mida ta tahab ja oma eesmärkide poole püüdlema ilma reaalsust kaotamata (rida 63-65). 2. Artur Alliksaar kasutas oma luuletuses „Olematus võiks ju ka olemata...

Eesti keel
198 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Marie Underi luuletuse Hommik analüüs

Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnekujundeid. Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine. Laiemas mõttes peitub selles luuletuses vihjeid ajaloolistele sündmustele. Luuletuses oli kasutatud erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid:sünnin ma roosana, linade valevast vahust, kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused: päike kui pillaks, kutsub kui pruute, jahe kui kaev, päev ootab kui laev...

Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Enesetutvustus läbi luuletuse

Enesetutvustus läbi luuletuse MINA Ma olen võetud õhust Kaasa antud on tunne Liuelda läbi sest elust Kogedes muret ja õnne Ma olen võetud veest Läbi voolamas kõigest Tõkete alt, pealt ja eest Järgi ja võidu teistest Ma olen võetud maast Kindlalt tammumas pinnal Tugevate rändajate seast Igavene kui sammal Minus põleb elutuli See soojendab õhu ja vee Laskudes maale rinnuli Leidnud olen oma tee ...

Eesti keele väljendusõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Betti Alaver käsileht

Looming 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3. Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. 4. Tema luuletuse põhieesmärk on muuta maailma paremkas. Tal ei ole kindlat teemat millest kirjutab, aga paljud tema luuletused sisaldavad armastust ja samas ka kurbust. Tema luuletused räägivad igat moodi maailmast. Luulenäited...

Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
20
docx

VALIKLUULEKOGU EESTI LASTELUULEST

Sel kübaral lint lehvis uhkelt kui plagu ja kunstlilli rippus seal peotäie jagu. Punamütsike hüüdis: “Siit hetkest kas teate, mind Kübaradaamiks nüüd kutsuma peate!” Hall hunt seda kuulis, ta kummardas maani ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse , sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord ta küll ei läinud maale vanaemale külla, kuid siiski on luuletuse algallikale/-mõttele hästi viidatud. 4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Kas ja miks te loeksite pigem...

Lastekirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Turgenevi proosaluule

PROOSALUULET Turgenev ,,VARBLANE" Väike noor varblane oli pargialleel, ümber noka kollane laik, pea udusuil. Ta oli pesast välja kukkunud. Koer Trestor jooksis linnukesele appi, ent varblane läks turri ja kohevile, ise südantlõhestavalt ja haledasti säuksudes. Kutsusin koera enda juurde tagasi ja läksin edasi. Tundsin aukartust südames. Armastus on tugevam kui surm ja surmahirm. Ainult armastus on see, msi elu hoiab ja edasi viib. ,,KÜNNIS" Kõrge künnise ees seisis noor vene neiu. Ta tahtis astuda üle künnise. Künnise sees ootab teda ees külm, nälg, vihavaen, teotus, põlgus, ülekohus, vangipõli, haigus ja koguni surm. Tüdruk teab seda ja tal on ükskõik. Ta tahab võtta vastu kõik kannatused. Üle künnise astudes võib tüdruk astuda usu ka sellesse, millesse praegu usub. Ja neiu astub üle künnise. ,,LEEM" Lesknaisel suri ta ainus poeg. Poeg oli kahekümne aast...

Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sonett - "Sügis"

Külm viis puudelt lehekuue, kõik said välimuse uue. Nüüd kõik valge, vaata imet. Kahju aint, et kõik on pime. Sonetis ,,Sügis" esineb paarisriimid. See tähendab, et salmi kaks esimest rida on riimis ja kaks viimast riimi on riimis. Luuletuse kolm esimest stroofi on nelja realised ja viimane on kahe realine. Kokku on sonetis 14 rida, see on üks soneti rangemaid reegleid. Sonett ,,Sügis" räägib, kuidas algas sügis - olid pikad päevad, ilusad puude lehed. Kuid tasapisi tulid külm ja vihmad ning hakkas pimenema. Kui oli juba maa valge polnud enam midagi näha. See tähendas, et tuli talv....

Kirjandus
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Fame is a Fickle Food

"Fame is a Fickle Food" by Emily Dickinson Analysis Liisi Pajula In her poem "Fame is a Fickle Food", Emily Dickinson quite clearly compares fame to something very changing and uncertain. She compares it to food, which at first seems tempting, but is actually venomous and deadly. From the very beginning of the poem, we get the idea that Dickinson has her mind set against fame and those, who run after it. With using words such as 'fickle' and 'shifting' she very successfully demonstrates that fame is not permanent and should thus be handled with care. Dickinson also says that true fame is something one can achieve only once ("Whose table once a Guest, but not / The second time is set"). She goes on to explain that after fame has faded, its not too pleasant insides become visib...

Inglise kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vägistatud jäämägi „Sven Sildnik”

Tänapäeva eesti luuletaja luulekogu Vägistatud jäämägi ,,Sven Sildnik" Lugesin luulekogu ,,Vägistatud jäämägi" mis oli kirjutatud noore Eesti kirjaniku poolt hüünimega Kivisildnik. Raamatust jäi üsna neutraalne tunne, seetõttu oleks ka hinnand rohkem negatiivne. Kõige rohkem raamatu juures häiris ta stiil ja sügavmõttelised luuletused , millest oli tihti raske aru saada. Luuletaja stiil on vabavärsiline ja kohati ka ropp. Luuletuste sisu on väga sügavmõtteline ja tihti ka aru saamatu. Ta luuletused on realistlikud ja räägivad elust enesest. Ta ei karda oma mõtteid avaldada omamoodi, mis teeb tast väga erilise kirjaniku. Luuletus on võetud ,,Vägistatud jäämäe" 1. osast ,,Titanic viib kelle alla". Põhjuseks miks ma selle luuletuse valisin on selle sügav mõte. Seda luuletust lugedes esimene asi mis mulle pähe tuli oli Iraagi ja Ameerika vaheline...

Kirjandus
43 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Lydia Koidula referaat

Ikka tahad, salalootus, põue põhjas tuksuda? Võidab viimaks mulle tootus kallistatud Kaanani? LOOMING Lydia Koidula on kirjutanud proosa- ja luuleteoseid. Ta on tegutsenud tõlkijana ja kirjutanud näidendeid. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse . Algatas vene kirjanduse eesti keelde tõlkimist. Algul, kui ta alustas proosa kirjutamist, tõlkis ja mugandas seda teistest keeltest, hiljem hakkas aga tegema omaloomingut. Samuti kirjutas ta ka ballade. On antud välja ka kogumikke, kus on kirjavahetused Fr. R. Kreutswaldi, Anna Haava ning samuti tema lähedastega. Tema tähtsamaiks loominguks sai aga luule. Tema luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel....

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Cinquain

Sander Lepik 10d Cinquain Raamat tark, mahukas õpetab, harjutab on õpik ...

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Artur Alliksaar Essee

Tema luulepagas on väga filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle . Üks tema tuntumaid luuletusi on ,,Aeg" mille ta kirjutas mõni aasta enne oma surma. Eriti sügavat muljet jätab selles luuletuses ühe ajahetke väärtustamine, kus autor leiab,et ,,ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu. " Veel leiab poeet ,et ,,ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu." Tema ajakäsitlus on väga sügavamõtteline ning ta mõtiskleb aja jäävuse üle. Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta välja öeldnud järgmise mõtte : ,,Iga vaimset värdjat, suli, luru...

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Birk Rohelennu loomingu analüüs

Papjeemaseemaailm ­ luuletus näitab, et lause ,,võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju", on vale. Materiaalsed ei ole siin elus esikohal, oma surivoodil mäletab inimene häid aegu ja inimesi, asjadel on sellel vähe pistmist. 2. Do no evil ­ maailmas on seatud palju piire, mille ületamine võib olla küll põnev, kuid iga piir kaitseb millegi eest. Enne igat tegu tuleb mõelda võimalikele tagajärgedele. 3. Tööelu ­ tänapäeval, kui üheks enim hinnatavaks kriteeriumiks on töökus, püüavad kõik ennast selles rinnas ettepoole suruda. Tööd võetakse nii tõsiselt, et selle arvelt saab kannatada muu eraelu. Silmaklapid peas, rügatakse palehigis tööd ollakse veel enda üle uhked. 4. Everybody wants to be the only star ­ kõik tahavad olla kellestki paremad, edukamad jne. Unustatakse aga fakt, et alati on keegi, kes asub kõrgemal redelipulgal ning omab kontrolli...

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Korallid Emajões - tõlgendus

Sinu ees oli raudne tee. Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. Luuletuse tõlgendus Möödunud ilusad ajad, kadunud armastus ja mälestused. Emajõe äärde sattudes meenuvad ilusad hetked ning veepõhjast kumab aastaid tagasi sinna visatud punakorallidest kee, mis kutsub esile erinevaid emotsioone! Jumal ei olnud armuline neile kahele armunud inimesele ning karistas neid, nüüd peavadki need kaks oma mälestustega leppima ja ootama uut ning ilusamat vikerkaart. Vikerkaar on nende jaoks armastuse sümbol. Kuid kas see vikerkaar enam tuleb...

Kirjandus
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun