Miks on veetilgad kerakujulised? Iga saju järel võid näha, et lehtedele kogunenud tilgad on kerakujulised. Keral on kindel omadus: tema välispind on minimaalne. Vee molekulide jaoks on see oluline, sest nad tõmbuvad vastastikku tugevasti ning kerakujulisuse korral saavad nad olla üksteisele kõige lähemal. H O H Ka need molekulid, millest koosnevad Maa ja teised taevakehad, tõmbuvad vastastikku, kuid kaugeltki mitte nii tugevasti kui vee molekulid. Just selle tõmbumise tõttu ongi nad omandanud väiksema võimaliku kuju: Maa, Kuu, Päike ja teised taevakehad on kerakujulised.
Soojusnähtused köögis Me kasutame kööki söögi valmistamiseks. Kõige sagedamini puutume me millegi keetmisega. Et toitu keeta on vaja vett, potti ja pliiti. Vedelikkel on omad keemistemperatuurid. Vee keemistemperatuur on 100°C. Kui potil, kus on sees keev vesi sees pole kaant peal, võib vesi mõne aja pärast aurustuda, sest ainete keemistemp. on samas ka nende aurustumistemp. Tänapäeval kasutatakse sageli kodudes aurupotte. Selle töötamisviis on päris lihtne. Poti põhja valatakse natuke vett. Sinna sisse pandakse sageli köögi- ja juurvilju. Vesi aetakse keemistemperatuurini ehk aurustumistemperatuurini. Nii muutub vesi vedelast olekust gaasilisse olekusse ehk auruks. Kuum aur läbib kõik potis olevad köögiviljad, kuid see ei lähe potist välja. See jõuab potikaaneni, kus see kondenseerub ehk muutub gaasilisest olekust tagasi vedelasse olekusse. Kaane all tekivad veetilgad, mis pärast kukuvad tagasi poti põhja...
Protokoll 2. Lahuse konsentratsiooni määramine 1.Töö eesmärk: Happe ja leelise lahuste konsentratsiooni määramine tiitrimise abil. 2.Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: HCl lahus, teadaolev NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) 3.Töö käik: Pesta töövahendid ja vaadata, et veetilgad konsentratsiooni ei muudaks Happe konsentratsiooni leidmiseks tuleb kallata büretti teadaoleva konsentratsiooniga NaOH lahust mahuskaala 0-märgini. Pipeti abil mõõta (10 cm3) hapet ja lisada 4 tilka indikaatorit (ff). Tilgutada büretist leelist NaOH happe lahusesse HCl kuni lahuse värvus muutub punaseks. Tuleb lugeda büreti nivooasukoht (0,05cm3) täpsusega, katset tuleb korrata kolm korda ja aluseks võtta kolme katse aritmeetiline keskmine.
Füüsika 1. Iseloomusta gaasi (millest gaas koosneb? millised on gaasi omadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused gaasides?). 2. Iseloomusta vedelikke (millised on vedelike põhiomadused? kuidas toimub soojusliikumine vedelikes? kuidas toimuvad ülekandenähtused vedelikes?). 3. Iseloomusta pindpinevuse nähtust (millised on tegelikult veetilgad ja miks? kuidas tekib pindpinevusjõud? mis on märgamine? mis on mittemärgamine? mida iseloomustab pindpinevustegur?) 4. Iseloomusta tahkeid kehi (mis on tahkis? mis on tahke aine? kuidas liigitatakse kristalle? mis on anisotroopus? mis on isotroopus? millised on tahkise põhiomadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused tahkistes?). 5. Millised on faasisiirded? 6. Iseloomusta õhuniiskust. 1. Gaas koosneb molekulidest, nad on kergesti kokkusurutavad ja neil puudub
LOENG 1 Elektriohutusseadus elektriseadmed tuleb paigaldada ja hooldada nii, et nende kasutamine ei ohusta ümbrust. SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND Pädevusklassid: *A-klass elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüst...
NÄHTAVUSHORISONDID Nähtavushorisont on piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. Nähtavushorisonte on nii sisemisi kui välimisi, kahjuks eristab inimsilm ainult välist nähtavushorisonti ja sisemine jääb meile tajumatuks ja nähtamatuks. Oma välimist nähtavushorisonti tajun ma üpris hästi. Näiteks toon veetilga, mis on tuntav ja oma silmaga nähtav. Veetilgad on väikesed ja mitu veetilka koos moodustuvad veeloigu. Mida rohkem koguneb veetilku, seda suuremaks loik muutub. Lõpuks, kui veepiisku on väga suures koguses, moodustub lausa meri või isegi ookean. Ookean on minu nähtavushorisondi piir ja sellega lõppeb minu välimine nähtavushorisont. Samuti suudan ma kergesti eristada seda, kui palju on 100 meetri jooks lühem maratonist, sest suudan seda ettekujutada ja tajuda. Sisemine nähtavushorisont on aatom ja molekul
jääb vedelaks. Mis toimub vee struktuuriga jahtumisel? Huvitavad ülijahutatud vee nähtused looduses: Jäävihm. Ta võib tekkida kindla ilmastiku tingimustes, kui maapinna lähedal asub väikse miinus kraadiga õhukiht, temast kõrgemal pluss kraadiga õhukiht ja veel kõrgemal vihma pilv miinus kraadiga. Sellest pilvest sajab lumi, mis on tekkinud miinus kraadides (-10, -20°). Sooja kihti läbides lumi sulab ja sattub maalähedasse külma kihti, kus veetilgad jahtuvad ümbritseva õhu temperatuurini ja jõuavad maapinnale ülijahutatud veena. Põrkudes esemetega need tilgad kohe jäätuvad, toimub puude okaste, autode ja elektrijuhtmete jäätumine. Jäävihma tekkimise skeem: Jäävihma näited: Huvitavad ülijahutatud vee nähtused looduses: Lennukite jäätumine. See on väga ohtlik loodus nähtus. Ülijahutatud veetilgad lennukiga kohtumisel põrkuvad nende peale ja momentaalselt jäätuvad, tekkib väga tihe
AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autorimudelid, mille vaheluduvatest moevooludest olenemata on jäädvustunud korduvatest geomeetrilistest elementidest struktuuristik. Tehnika oli minu jaoks väga huvitav. Disaineri minimalistlik käekiri joonistab piki naisekeha kontuuri detailile fokusseeritud kompositsiooni. Algselt olid pildid tavalised fotod, kuid täiesti juhuslikult läksid ühele pildile veetilgad peale. Autor sai uue idee ning töötles kõik enda pildid veega, mis valikuliselt kustutab või rõhutab kujutletavat. Näitust lihtsalt vaadates võib tunduda, et riided on tänapäevased ja väga moodsad. Kuid keskendudes pildile, võib saada kindla kujutuse, et tegu on klassikaga, mis püsib. Igal 12 pildil on omapära, kuid neid ühendas kindel joon, mis kutsub vaatama. Kõigil kaelaeheteil oli oma ''nägu''. Kümnel ripatsil oli edasi antud ''Põrgu'' olemusest
kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel -, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Välk on suuejooneline näide looduslikust elektrilahendusest. Tõusvad ja langevad õhuvoolud panevad äikesepilves veetilgad põrkuma ja purunema. See põhjustab pilve sees järkjärguliste laengute kogunemist. Aegajalt muutub laeng küllalt suureks, et põhjustada elektrilahendust tohutu maapinnani ulatuva sädeme välguna. Palju väiksemad sädemed põhjustavad vaid praksuvat heli, mis mõnikord on kuulda, kui kokku panna villast või nailonriiet. ELEKTRIVOOL Elektrivool on elektronide vool kohast, kus on liiga palju elektrone, kohta, kus on elektrone
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibeli...
ülevoolu poole. Pärast seadme kokkupanekut avatakse jahutusveevool läbi kondensaatori ja hakatakse kolbi aeglaselt kuumutama. Kui kütuse ja lahusti segu kolvis hakkab keema, reguleeritakse kuumutamist nii, et kondensaatori torust langeks püüdurisse 2...4 tilka sekundis. Kui destillatsiooni lõpul on kondensatsioonitoru seintel veetilku, suurendatakse kuumutamise intensiivsust, et kondenseeruva lahustiga uhtuda viimased veetilgad püüdurisse. Destillatsioon lõpetatakse kohe, kui vee maht püüduris enam ei suurene ja lahusti kiht vee peal muutub täiesti läbipaistvaks. Destillatsiooni kestus on tavaliselt 30...60 minutit. Pärast kolvi jahutamist võetakse katseseade lahti ja loetakse vee maht püüduris. Kui vee maht on alla 0,3 ml ja lahusti kiht on sogane, siis asetatakse püüdur 20...30 minutiks kuuma vette, et lahusti selgeneks. Pärast seda jahutatakse püüdur uuesti
lahustajast. 20. Mis on hermeetik? Hermeetikud kujutavad endast kleepuvaid pastasid, väga erinevate koostistega - enamuses orgaanilise pärioluga. • Nendega tihendatakse mitmesuguseid vuuke ja pragusid. 21. Miks silikooni kiht ei lase läbi vett? Hüdrofoobsus, moodustab veekindlaid tihendeid. 22. Miks silikooni kiht ei kaitse pinda kahjulike gaaside eest? Tegelikult ei ole hüdrofoobne kiht pidev kile vaid pigem mikroskoopiline võrgustik. • Veetilgad ei saa sellest läbi tungida suuruse tõttu. • Samas üks veemolekul saab seda vabalt läbida ja võimalda niiskust sisaldaval alusmaterjalil välja kuivada. Kaitseks kahjulike gaaside vastu on silikoonkate väikese efektiivsusega, sest gaasi molekulid läbivad kergesti mikroskoopilist võrgustikku.
9)Termodünaamika II seadus? Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale kehale ilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades. Selleks, et soojuks läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd Näiteks: külmkapp. 10)3 näidet pindpinevus nähtuste kohta? [* ]Putukad, täpsemalt vesijookslased püsivad vee pinnal [*]Kirjaklamber jääb külmas puhtas vees veepinnale. [*]Vihma käes jopele langenud veepiisad moodustavad veetilgad, kuid ei imendu tekstiilikihtide vahele. 11)Millist jõudnud nimetatakse pindpinevus jõuks+ valem? Vedelike pindpinevus on nähtus, mis esineb vedelike kokkupuute pinnal gaasidega. F= l [F=pindpinevus, (sigma)=pindpinevustegur N/m, l=vedeliku pinna piirjoone pikkus m) 12)Mis on märgamine, mittemärgamine + joonis. Märgamine ja mitte-märgamine on nähtused, mis esinevad vedeliku ja tahke keha kokkupuute pinnal.
25%, aga ilmastiku niiskuse suurenedes ei saa kõrvaldada staatilise elektri probleemi. Ideaalseks õhuniiskuseks loetakse 40%. · Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000- voldist laengut. · Et kuulda, on vaja 4000- voldist laengut. · Et näha, on vaja üle 5000- voldist laengut. 2. ÄIKE Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Tõusvad ja langevad õhuvoolud panevad äikesepilves veetilgad põrkuma ja purunema. See põhjustab pilve sees järkjärguliste laengute kogunemist. Aegajalt muutub laeng küllalt suureks, et põhjustada elektrilahendust tohutu maapinnani ulatuva sädeme välguna. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit. 3. VÄLGU TEKE Õhus on alati elektrit
kõike koos käisime koos väljas, pidudel, igal pool. Ma armastasin teda nima nagu oma õde. Ta oli olnud mu parim sõbranna teisest klassist, kui me koolis koos istuma hakkasime. Siis sai meie suur sõprus alguse ja kuni sinnani kõik imestasid, kuidas me seda niimoodi säilitada suutsime. Me olime kui sukk ja saabas. Nojah, Keithy ema helistas. ,,Anna, Keithy on surnd..." sõnas ta kurvalt, murdund toonil. Ma võpatasin ja iseenesest hakkasid pisarad mu põsele alla voolama kui veetilgad. Keithy ema rääkis, kuidas Keithy suri... autoõnnetuses. See oli toimunud koha peal, tema surm, ma mõtlen. Terve päev koolis möödus nuttes. Ma ei suutnud seda uskuda... ma ei suutnud uskuda, et seda tydrukut, kes oli alati minu jaoks nagu õde... et teda enam pole. Ma nägin teda veel ainult yhe korra ja see oli ka tema matustel... ja isegi siis polnud ta elus... isegi siis ei rääkind ta muga... Nyyd on tema surmast möödas veidi yle kahe kuu. Ja veidi yle kahe kuu olen
Müraisolatsiooniindeks 1-kivisein, õõnestellis ja -plokk 56 dB ½-kivisein 48 dB ¼-kivisein 44 dB Kasutusohutus ei esitata erinõudeid Hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus ei ohusta tervist ega keskkonda. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Silikaatkivi on olemuselt raske materjal. See on peamine põhjus, miks silikaatkivi kasutatakse vaheseintes
See on härmatumine. 17. Millal tekib udu? Miks tekivad pilved? Miks/millal tekivad sademed? V: Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondensatsioonituumakestele. Pilved tekivad siis, kui Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata, Õhk peab jahtuma alla kastepunkti, Väga üldiselt öeldes saavadki pilved moodustuda ainult õhus olevast veeaurust. Sademed- Sademed moodustuvad, kui veetilgad või jääkristallid pilves omavahel tõukudes liituvad. 18. Kirjelda pindpinevusjõudude teket V: tekib vedeliku pinnakihis teatava pinge tõttu. 19. . Miks võtab (püüab võtta) vedelik alati tilga kuju? V: Vedelik püüab alati võtta sellise kuju, et tema vaba pind oleks võimalikult väike. Kui kõrvaliste jõudude mõju on tühine, võtab vedelik kera kuju, sest kera pindala on vähim antud ruumala korral (näiteks võrreldes kuubiga). Kõigile teada, et vesi tuleb taevast
Referaat Jean Sibelius (8.12.1865 18.09.1957) Koostas: Liina Saia Jean Sibeliuse looming Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad". 1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades. Poisikese eas sai ta paljudele konserditele, küll saatepillimängijana või noodilehepöörajana, tänu millele tutvus ta kammermuusikaga, orkestrimuusikaga ja paljude lauludega. Kui Jean hakkas koolil...
Mis on äike? Äike tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad (põhjustavad äkilisi üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid). Mis on välk? Kui atmosfääri kõrgemates kihtides olevad raheterad hakkavad maale langedes sulama, lõhuvad tõusvad õhuvoolud veetilgad positiivselt ja negatiivselt laetud tilkadeks. Tekib tugev elektriväli. Sellise elektrivälja äkilist tühjenemist nimetatakse välguks. Seega ei ole välk midagi muud kui tohutu lühis. Välgusähvatus kestab tavaliselt väga lühikest aega. Selle aja jooksul jõuab säde käia pilve ja maa vahel üles-alla isegi mitukümmend korda. Harvad pole ka juhud, kus välk lööb hoopis alt üles või liigub mööda pilve horisontaalselt. Välk liigub kiirusega 30 000 km/h ning tema
Vedeliku pinnal asuvale molekulile mõjub vedeliku sisse suunatud jõud. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamisega on tegu kui vedelik tõkestamatult mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamisega on tegu kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Piirnurk on nurk tasapinnalise aluse ja tasapinnaga piirneva vedelikukoguse vahel. Täieliku mittemärgamise puhul on veetilgad peaaegu kerakujulised, nurk on 180°. Osalise mittemärgamise puhul püüdlevad tilgad kera kuju poole, kuid täiuslikust ei saavuta, nurk on nürinurk. Osalise märgamise puhul tahab vedelik laiali valguda, kuid täielikult see ei õnnestu, nurk on teravnurk. Täieliku märgamise puhul püüab vedelik mööda alust takistamatult laiali voolata, nurk on 0°. Pindpinevustegurit kasutatakse erinevate vedelike pindpinevuse iseloomustamiseks (1 N/m; F = l)
Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla. 4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon). 5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja osaliselt voolab mööda kallakpindu veekogudesse. 6) Jõgede kaudu jõuab vesi taas maailmamerre. I MERED Ääremerel on hea ühendus ookeaniga (ookeanist eraldavad teda poolsaared või saared), sise- ja saartevahelisel merel mitte
membraaniga. Kujunenud rakkude ümber moodustub rakukest ning valmib kaheksa kotteost. Kotteosed on suhteliselt paksu kestaga ning vastupidavad ebasoodsale keskkonnale. Sobivate tingimuste saabudes kotteosed idanevad ning areneb haploidne mütseel. Kotteosed vabanevad keskkonda kas eoskoti lagunemisel või väljutatakse eoskotist veerõhu muutumise abil. Kotteoste levitajateks on enamasti tuuleõhk, mitmetel juhtudel aga ka veetilgad, voolav vesi või loomad. Kottseente keha koosneb tüüpilistest eukarüootsetest rakkudest, mida ümbritseb rakukest. Rakukesta koostisaineteks on erinevates vahekordades kitiin ja glükaanid. Rakuvaheseintes esinevad nö. lihtsad avad, mis võimaldavad rakusisaldiste liikumist rakust rakku. Samas võivad seda takistada mitmesugused membraaniseoselised struktuurid, näiteks nn. Woronini kehad, mis sulgevad rakuvaheseintes esinevad avad.
.1300 kg/m3 oõõnesplokk 1300...1400 kg/m3 Nagu teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). 7
Kartulitamp purustab keedetud kartulid või muud köögiviljad kiiresti ja ühtlaselt. Köögiviljapress Seda töövahendit hinnatakse keedetud kartulitest ja muudest köögiviljadest ühtlase püree valmistajana. Hoovale kinnitatud kolb surub toidu kolusse, mille põhjale on kinnitatud perforeeritud ketas. Tulemuseks on ühtlane püree. Salatikuivati Elektrilise salatikuivati väliskesta sees on kiiresti pöörlev korv, kuhu asetatakse pestud salatilehed või muud lehtköögiviljad. Veetilgad valguvad tsentrifugaaljõu toimel lehtedelt väliskesta põhjale. Aurutikorv Kokkupandav aurutikorv on valmistatud perforeeritud metallist ning sellel on hingedega lehvikukujulised labad, mille abil saab korvi parajaks teha erineva suurusega keedunõudele. Korvil on väikesed jalad, mille abil toiduained hoitakse keevast vedelikust kõrgemal. Kokkuvõte Tõin välja referaadis vastavad töövahendid ning iga garneerimisvahendi kohta kirjutasin
lõunapk päripäeva. Äike tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad (põhjustavad äkilisi üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid). Välk.Kui atmosfääri kõrgemates kihtides olevad raheterad hakkavad maale langedes sulama, lõhuvad tõusvad õhuvoolud veetilgad positiivselt ja negatiivselt laetud tilkadeks. Tekib tugev elektriväli. Sellise elektrivälja äkilist tühjenemist nimetatakse välguks. Seega ei ole välk midagi muud kui tohutu lühis. Välgusähvatus kestab tavaliselt väga lühikest aega. Selle aja jooksul jõuab säde käia pilve ja maa vahel üles-alla isegi mitukümmend korda. Tuulispask on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. 26
Ta ajab laiali kaela ümbritseva krae, et suurem näida ning vaenlasi minema peletada. Kui see kallalekippujat ei heiduta, sisalik ründab ja hammustab. MOOLOK elab Austraalia kõrbetes ning tema sipelgajahimehe eluviis sarnaneb kärniguaani omaga. Moolokid hangivad niiskust õhust. Udu kondenseerub nende seljarüül ning kogunenud veetilgad voolavad mööda erilisi kanaleid sisaliku suhu. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile KÄRNIGUAAN ehk SARVIKIGUAAN elab PõhjaAmeerika kõrbetes ja sööb sipelgaid. Tema hele värvus sulab ümbritseva kõrbega ühte ning looma on raske märgata.Ka suruvad nad end tihedalt vastu maad, et vari neid juhuslikult ei reedaks
sisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproeving- smethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35... 50 tsüklit
13 Atmosfääri normaalrõhuks merepinnal loetakse 1atm = 760 mm Hg = 101,326·kPa = 1,01325 b (baari). Rõhuühikuna eristatakse tehnilist atmosfääri 1at = 98,067 kPa ja füüsikalist atmosfääri 1atm = 101,326 kPa. Atmosfäärirõhk merepinnal muutub umbes piirides 96...106,8 kPa. Kastepunkt on temperatuur, mille juures tekib küllastusniiskus. Selle tempera- tuuri juures tekivad tahke keha pinnale veetilgad, kui keha ei ima niiskust. Kastepunkti temperatuur sõltub õhu temperatuurist ja suhtelisest niiskusest. Kastepunkti väärtuse kaudu saab leida õhu suhtelise niiskuse, näiteks kui kastepunkt on 9 °C ja õhutemperatuur 20 °C, siis on õhu suhteline niiskus 53% (joonis 1.5). Õhu niiskusesisalduse saab määrata ka psühromeetrilisel meetodil [9]. Sel juhul võetakse kuiva ja niiske termomeetri näit. Vee aurumiseks kulub soojust ja mida
· Hukkunutest enamik inimesi hukkub pursete tagajärgedel mudavoolud, tsunamid, saagi hävimine, nälg, haigused jne. · Laavavoolude suunda on õnnestunud juhtida barjääride ja pommitamise abil või on neid jahutatud veega. · Maakeral on kokku umbes 600 aktiivset vulkaani (neist 2/3 Vaikse ookeani tulerõngas), igal aastal purskab umbes 50 vulkaani. · Vulkaanipursetel eraldub atmosfääri tolmu, kive, tuhka, auru, gaase. Tolm ja veetilgad jäävad õhku mitmeks kuuks, peegeldavad või neelavad päikesekiirgust ja mõjutavad nii maakera soojusbilanssi tekib ajutine jahenemine (Pinatuba purse 1991.a. tõi kaasa keskmise temperatuuri languse umbes pool kraadi). · Vulkaanipursete sageduse kohta minevikus tehakse järeldusi Gröönimaa ja Antarktika jääd uurides happesus vaheldub, leidub erineva tuha osakesi jne). Ülesanne: Leia nimetatud kohad ja näita kaardil.
Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. ’ 14. Atmosfääri koostis. Daltoni seadus. V: Lämmastik , Hapnik , Argoon, süsihappegaas Maa atmosfäär koosneb peamiselt gaasidest ja lisanditest (tolm, veetilgad, jääkristallid, mere soolad, põlemissaadused) Daltoni seadus ütleb, et gaasi rõhk ega ruumala ei olene sellest, kas on erinevad gaasid teineteisest eraldi või üksteisega segatud N2 – 78% O2 – 20,95% Ar – 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. 15. Osoonikiht. Osooni tekkimine ja lagunemine. V: Osoonikiht on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
,,Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. - Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). - Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35... 50 tsüklit
Cathy Ross leiab ka, et peale shokolaadi söömise on olemas palju paremaid võimalusi oma tervise parandamiseks. 9 SHOKOLAADI SULATAMINE Vale sulatamise puhul kaotab shokolaad läike ja muutub tükiliseks, halvemal juhul täiesti kasutamiskõlbmatuks. Tasub siis meeles pidada, et: * tume shokolaad talub kuumust kuni 45 °C, valge shokolaad aga veelgi vähem, ainult 38-40 °C. * veeaur või veetilgad muudavad sulava shokolaadi känkraks, mida uuesti sulatada pole võimalik * otsekohe pärast sulatamist glasuuriks kasutatud shokolaad kaotab jahtudes läike Sulatamine mikroahjus: Pane 220 g tumedat shokolaadi tükeldatult anumasse ja kuumuta 650vatises mikroahjus poole võimsuse juures kolm minutit. Heledama shokolaadi puhul kasuta madalamat võimsust. Sulatamine kilekotis: Pane shokolaaditükid kilekotti, suru kotist võimalikult palju õhku välja ja sulge kott tihedalt.
muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35... 50 tsüklit vahelduvat
3. Kata auk kilekatte või suure kilekotiga. Pane kile servadele ümber augu kive, et tuul kilet minema ei puhuks. 4. Kõige lõpuks pane kile keskele üks kivi nii, et kile vajuks augus olevale purgile lähemale. 5. Päike soojendab kile all olevat maapinda. Taimedes ja liivas olev niiskus aurustub ja tõuseb ülespoole, lõpuks on õhk augus veaurust küllastunud (veeauru täis) 6. Veeaur kondenseerub (muutub veeks) ja kilele, mis on maapinnast külmem moodustuvad väikesed veetilgad. Mida rohkem niiskust aurustub, seda suuremaks veetilgad muutuvad ja lõpuks voolavad need kile mööda alla ning tilguvad kile mööda alla ja tilguvad veenõusse. Sellise aparaadiga saab ka vett puhastada. (Jäger, J. Sundsten, B. 2003, lk 20 - 21) ÕHU JA SOOJUSE UURIMINE Tegevus 1. Võta kaks supitaldrikut ja täida need veega, mõlemad taldrikud võrdselt. 2. Aseta mõlemad taldrikud aknale päikese kätte. Ühe taldriku ette lahtine raamat, nii et taldrik oleks varjus
steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. 19 Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35... 50 tsüklit vahelduvat
Pipeteerida: i. 5,9 l vett ii. 3 l just puhastatud plasmiidset DNA-d iii. 1 l restriktaasi 10x puhvrit iv. 0,1 l EcoRI restriktaasi (hoida külmas!) 2. Segada, fuugida ja inkubeerida 37oC 30 min 3. Valada 100 ml TAE geeli kontsentratsioon valida oodatavate produktide suuruse järgi 4. Kui 30 minutit on täis, tsentrifuugi uuesti oma kontrollrestriktsiooni, et kokku koguda kaanele kogunenud veetilgad 5. Lisa 2 l 6x DNA värvi ning pipeteeri segu agaroosgeeli hambasse 6. 10-15 minuti järel tee geelist pilt ning analüüsi c. i. Tühja plasmiidi lõikamisel oleks bändide pikkused 17 bp (mida on geelipildil praktiliselt võimatu näha, kui kontsentratsioon pole just väga kõrge) ja 3566 bp. Kui insert on sisenenud, on tekkinud bändide pikkused 360 bp ja 3566 bp. Pildilt on näha
Kuiva õhu olekuvõrrand ( eeldusel et m =1) pV(kuiv) = R (kuiv)*T - ideaalse gaasi olekuvõrrandiga on see erinevus et mass on ühikuline (1kg või 1 gr vms) . R(kuiv) erigaasikonstant. R(kuiv) = 287 J / kg*K = 0.287 J / g*K Tegijapoiss 2010 Kuiva õhu moolimass µ(Kuiv) = 28.96 g/mol Seda kaudu saadud µ(Kuiv)= R/R(kuiv) Kuiva õhu olekuvõrrand teisel kujul P=(kuiv)*R(kuiv)*T Veeauru olekuvõrrand Veeaur on nähtamatu , Saun ei aura , saun udutab . Kondenseerunud veetilgad lihtsalt tekitavad nähtava auru . Veeaur võib jäätuda , ideaalne gaas aga jääb alati gaasiks. Veeaur moodustab muude gaasidega mehaanilise segu. Kastepunkt - Vee molekulid on harilikult nii kaugel et nad ei moodusta veepiisiki ehk klastreid , liitumise teel . Teatud temperatuuridel see vist ikka juhtub ja seda nimetatase Kastepunktiks. Ühikulise massiga veeauru koguse olekuvõrrand - e V (veeaur) = R (veeaur) * T e- veeauru rõhk R(veeaur) =0.4615 J/g*K = 461.5 J/kg*K
Kondensatsiooniprotsess on liiga aeglane, et tekitada sademeid. Sademed tekivad pilveosakeste liitumise või jää-kristalli protsessi tõttu. Esimene neist protsessidest on tõenäolisem suure veesisaldusega soojades pilvedes, teine protsess külmades pilvedes (allla -15oC). Jääkristalli protsess suurem veevaru molekulide arv veetilkade ümbruses põhjustab nende difusiooni veetilkade lähedusest jääkristallide suunas. Jääkristallid neelavad veeauru ja kasvavad suuremaks, kuna veetilgad jäävad väiksemaks. Kristallid kasvavad difusioonilisel depositsioneerimisel (sadenemisel) tekivad tavaliselt lumehelbed. Akretsioonil juurdekasv, kokkukasvamine kristallid kasvavad kokkupõrgetel allajahutatud veetilkadega. Veetilk külmub ja tekib härm. Agregatsioon kokkukasvamine kristallid põrkuvad omavahel ja liituvad (kleepuvad), tekivad suuremad lumehelbed. Jääkristallid kasvavad väikese vedela vee sisaldusega pilvedes: Jääkristallid -> diffusioon ->
Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pak...
kasvab albeedo, suurimad väärtused saavutab hO = 10° juures. Aastane käik albeedo on suurim talvel, mil maa on lumega kaetud, tugevalt muutub kevadel lume sulamise ja sügisel lume tuleku ajal Veeauru kondenseerumine. Produktid, mis tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, härm, hall, jäide. Armosfääris pilved, udu. Veeaur vesi on üksikute veemolekulidena, nende liitumisel moodustuvad veetilgad või jääkritallid. Selleks on vaja väga suur vee üleküllastus. Kui tilk hakkab kujunema mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid aineosakesi on atmosfääris palju, nad satuvad atmosfääri 1) vainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse atmosfääri, kui vesi ära aurab jäävad atmosfääri meresoolakristallid. 2) põlemisproduktid: tolm, tuhk, org ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes protsessides.
sõltub lainepikkusest. Aerosoolne hajumine Kui osakeste mõõtmed kasvavad võrreldavaks pealelangeva kiirguse lainepikkusega, siis ei saa neid vaadelda kiirgavate diipolidena, vaid tuleb vaadelda kui kõrgema järgu süsteeme (kvadrupole jne). Seepärast on seadused hoopis teised. Teooria on loodud Gustav Mie poolt (1908). Atmosfääris on 2 tüüpi suuri osakesi: 1) mitteläbipaistvad (tolm n = ) ja 2) läbipaistvad (veetilgad). Veetilgad neelavad vähe UV-s ja nähtavas. Aerosoolse hajumise korral on polariseeritud valguse osakaal väiksem. Reaalses atmosfääris tuleb arvestada nii aerosoolset kui molekulaarset hajumist. 10. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris. Atmosfääri massiarv. Bougueri seadus. Mingis keskkonnas levides valguse intensiivsus nõrgeneb kahel põhjusel: 1) osa valgusest hajub, s.t. footon, põrkudes aine molekulidelt, kaldub kõrvale esialgsest levimissuunast; näit
värvidega, kui Maal? Planeedi atmosfääris tilkasid kunagi ei ole või ei ole atmosfäärigi, siis ei ole kunagi ka vikerkaart. Oletame, et täht kiirgab tavalist valget valgust (kui on tegmist mingi külma punase tähega, mis kiirgab punast valgust, siis ka vikerkaares on vaid kollased-oranzid-punased toonid, võibolla ka veidi rohelist sinine aga peaks puuduma). Siis on vikerkaar määratud tilkadega. Kui on veetilgad, siis on vikerkaar samasugune. Aga näiteks, kui on mingi muu aine tilgad (metaan, väävelhape jm), siis nende tilkade aine murdumisnäitaja on teistsugune. Teoreetiliselt vikerkaar peaks olema olemas, aga see võib olla laiem (suurem murdumisnäitaja) või kitsam (väiksem murdumisnäitaja) riba. Kaarekujuline aga peaks ta ikka olema. Päikesesüsteemis vikerkaart vist rohkem ei esine
· Põhjaveed- vesi satub maa alla vett kandvale kihile, kus ta edasi liigub ning toidab allikaid ja lätteid ning satub niiviisi uuesti maa peale. Vesi satub atmosf. Põhiliselt maa ja veekogude pinnalt, aga ka teistelt niisketelt pindadelt aurudes. Suur osa veest satub atmosfääri just taimede pinnalt aurudes. Veeauru õhus nim. õhuniiskuseks. Atmosfääris veeaur kondenseerub tolmuosakestel ning moodustab udu ja pilved. Kui need veetilgad v jääkirtsallid alla 0 kraadi saavutavad piisava suuruse, sajavad nad vihma v lumena alla. Kui vesi satub maa peale, võib ta edasi liikuda kahte teed. Vesi infiltreerub mulda või siis voolab mööda mulla pinda veekogusse. Kõiki veekogusid nimetatakse pinnaveteks. Mulda imendunud vesi, kas aurub mulla pinnalt tagasi atmosfääri või liigub edasi vett kandvale kihile ja moodustab põhjavee. Põhjavesi satub maapinnale allikatena ning saab seega jälle osaks pinnaveest
Kaitse tagatakse kaitsekattega, mille kaitseklass vastab standardile EN 60529 kodeeringuga IP XY (International Protection), mille tähendused on toodud tabelis 4.2. Tabel 4.2. Kaitseklassid ja nende tähendused IP X- kaitse juhupuute eest Y- kaitse vee sissetungi eest 0 Kaitse puudub Kaitse puudub Esemed ja tahked kehad läbimõõduga 1 Vertikaalselt langevad veetilgad üle 50 mm Sõrmed ja tahked kehad läbimõõduga 15° nurga all langevad veetilgad 2 üle 12 mm Tööriistad ja tahked kehad läbimõõduga Tihedad, kuni 60° nurga all langevad pritsmed 3 üle 2,5 mm (vihm) 4 Tööriistad ja tahked kehad läbimõõduga Kõikidest suundadest pritsiv vesi üle 1 mm Kõik esemed ja kahjulikud
29) Veeauru kondenseerumine atmosfääris. Veeauru üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse faasi (sublimatsioon). Õhk peab olema eelnevalt veeauruga küllastunud, siis saab kondensatsioon alata. Küllastumist põhjustab temperatuuri langus - et kondensatsioon atmosfääris toimuks, peab õhk jahtuma. Tõusev õhuvool jahutab temperatuuri madalamaks kastepunktiks ja veeaur kondenseerub. Kui õhk jahtub madalamates kohtades tekib udu, kui atmosfääris, siis moodustuvad veetilgad ja pilved. Kondensatsioon toimub õhus, kui õhk saab tugevasti veeauru juurde näiteks külm õhk satub sooja veepinna kohale ja tekib udu. Kondensatsiooni tuumakesed. Tegelikult esineb looduslikus õhus veeauru tihenemist võrdlemisi väikeste üleküllastuste puhul ja isegi alaküllastusel. Seda võimaldavad õhus olevad osakesed, kondensatsiooni tuumakesed, mille ümber veeaur tihenebki. Kondensatsioonituumad võivad olla
jutuajamisi: Taevaaluse lehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta maatasuja peale, mõistis talle õiget kohut kirjeldab seda, kuidas kull võtab kuke kinni, viib ta äkke peale ja sööb seal ära; Kodavere tekst Till-tall tee piäl, lätläne lehe piäl, kanamuna kannu otsan, vilepill põõsan maalib maastikupildi, mille kohta on küll raske arvata, millisesse aastaaega ta võiks kuuluda: siin sõidetakse kuljuste või kelladega, lehe peal on veetilgad, kännu otsas lumemüts ja põõsas madu; Kiira-käära, kus sa lähed? Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lään oma ema juure! siin vestlevad karjamaa ja jõgi: karjamaa püüab alul jõge pilkenimega tögada, kuid jõgi annab vastulöögi ja teatab ühtlasi mõistu, et ta on teel merre. Vahel näib mõistatussarjade moodustumises puuduvat üldse igasugune mõisteloogika või sisuline ühisnimetaja. Ahela Mustlase uur, sea tamm, konna kaev ja kassi õun lülid tähendavad näiteks
S1 v 1 = S2 v2 . Joa katkemine on tingitud sellest, et juga langeb vabalt. Kui kujutada juga ette kui tihedalt paiknevate tilkade jada, siis tilgad langevad ühtlaselt kiirenevalt ja nende vahemaa hakkab kasvama. Vaatame näiteks kahte naabertilka, millest üks hakkab näiteks 1 ms enne langema. Nende tilkade vaheline kaugus hakkab kasvama ja varsti jääb teine tilk esimesest nii kaugele, et juga katkeb . · Kuidas on olukord tõusvas joas , kas seal surutakse veetilgad kokku? Kuid vesi ei ole kokkusurutav. On teine väljapääs : juga läheb jämedamaks. · Kuidas pritsida vett kraanist kaugele? Põhjendada tegevust. · Kui kraanist niriseva veejoa lähedusse viia näiteks elektriseeritud kamm, siis juga kaldub alati kammi poole, mitte iialgi sellest eemale. Kui kamm märjaks saab, kaob efekt. Miks see nii on?. 25
1935) ja Jeanne-Claude (s. 1935): Sissepiiratud saared (1982), Miami Richard Long (s 1945): Kõndimisjoon (1972), Peruus PROTSESSIKUNST Antivormi teosed olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega. Protsessikunstis on tegemist veelgi lühiajalisemate nähtustega. HANS HAACKE (s. 1936) eksponeeris juba 1964-ndal aastal läbipaistvaid õhukindlalt suletud kuupe, milles oli pisut veeauru. Vastavalt väikesele temperatuurimuutumisele kondenseerusid veetilgad kuubi sisepindadele või kadusid sealt. Haacke korraldas oma tööde näitusena ka sotsioloogilisi küsitlusi, millel oli enamasti ühiskonnakriitiline suunitlus. ROBERT MORRIS püüdis aastal 1969 esitada ja juhtida oma teosena aurupilve. Näitusesaalidesse hakkasid ilmuma lumi ja jää, mille aeglast sulamist fikseeriti ja dokumenteeriti, samuti taimed, mille kasvamist käsitleti kunstina. Kriitik J. Burnham võttis
Viimastel aastakümnetel on Christo ,,sisse pakkinud" kümneid looduslikke objekte. PROTSESSIKUNST Antivormi teosed olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega. Protsessikunstis on tegemist veelgi lühiajalisemate nähtustega. HANS HAACKE (s. 1936) eksponeeris juba 1964-ndal aastal läbipaistvaid õhukindlalt suletud kuupe, milles oli pisut veeauru. Vastavalt väikesele temperatuurimuutumisele kondenseerusid veetilgad kuubi sisepindadele või kadusid sealt. Haacke korraldas oma tööde näitusena ka sotsioloogilisi küsitlusi, millel oli enamasti ühiskonnakriitiline suunitlus. ROBERT MORRIS püüdis aastal 1969 esitada ja juhtida oma teosena aurupilve. Näitusesaalidesse hakkasid ilmuma lumi ja jää, mille aeglast sulamist fikseeriti ja dokumenteeriti, samuti taimed, mille kasvamist käsitleti kunstina. Kriitik J. Burnham võttis selised nähtused kokku mõttega, et skulptuuris toimub üleminek materjali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
