"Hamlet" tegelaste iseloomustused Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv. Ta oli isegi nõus loobuma oma armastusest. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli väga emotsionaalne ja lojaalne. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halv...
kuningaga.Hamlet aga ampsab läbi, et sõbrad ei tulnud niisama teda vaatama, vaid kuningas ja kuninganna kutsusid neid sinna. Lossi saabuvad kuulsad näitlejad,kelle olid kutsunud Hamleti sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Hamlet palub neil näidelda mõrva, koputamaks sellega kuninga südametunnistusele. Kuna Hamlet pole siiski vaimu jutus päris kindel, siis ta laseb mõrva näidelda kautselt. Taaskord ühe lossi vaheruumis püüab Polonius tõestada kuningale ja kuningannale,et Hamleti tundmatuseni muutumine on põhjustatud tema tütrest Opheliast. Ehk Hamleti mureks on vastamata arm. Kuningas , kuninganna , Polonius poevad peitu teades, et Hamlet kohe tuleb. Ophelia saadavad nad saali,annavad talle veel raamatugi lugeda ( et Hamlet midagi ei kahtlustaks) ja ootavad Hamletit. Ophelia püüab püüda Hamletit lõksu andes tagasi ehted , mis Hamlet talle armastusega kinkis. Hamlet eitab kingituse kinkimist. Hamlet on oma
Krooni kandmise nimel pidi ta aga tundma pidevalt süüd, kannatama Hamleti terrorit ning varjama oma tapatööd. Selle varjamine muutis ta ebakindlaks ning pani ta korda saatma veel mõningaid mõtlematuid tegusid. Claudius oleks saanud end säästa kõikidest probleemidest, kui poleks enda venda tapnudki. Ahnus ajab upakile ning sellega ei pruugi saavutada alati kõike head. Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas üle kõige Hamletit. Printsi vanemad tahtsid neid paari panna, kuid Polonius oli vastu, sest umbusaldas noormehe armastust. Ophelia oli alandlik ning kuulas isa käsku mängida raskesti kättesaadavat. See aga ei tasunud end ära, sest Hamlet ei vaevunudki teda taga ajama. Ophelia uskus algselt siiralt Hamleti armastusse ning tundis end väga halvasti, kui viimane ta eemale tõrjus. Ophelia oli ka kaval ning otsustas samuti hullu mängida nagu Hamlet. Võibolla lootis ta, et prints teda lõpuks märkab. Kuna ta armastas Hamletit südamest, ei
Vaim palub Hamletil maksta kätte oma surma eest, kuid kuningannat mitte karistada, küllap tema saab taevas oma karistuse. Horatio ja Marcellus annavad vande, et ei räägi kuninga vaimust. Hamlet otsustab mängida hullu. Polonius saadab teele Reynaldo, oma teenri, et oma poja kohta Prantsusmaalt teateid saada. Ta soovitab talle igasugu ebaausaid võtteid, kuidas kõike välja uurida. Ophelia ja räägib oma isa Poloniusele, et Hamlet tuli tema tuppa ja käitus nagu hull. Polonius arvab, et ta on hull armastusest. Kuninganna arvab, et Hamletilt võttis mõistuse isa surm ja ema kiired pulmad. Ta kutsus kaks rüütlit Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti koolikaaslased, lossi, et need Hamleti meelt lahutaksid ja välja selgitaksid, mis teda vaevab. Polonius näitab kuningannale ja kuningale Hamleti kirju Opheliale. Polonius arvab, endiselt et Hamlet on armastusest hull. Nad plaanivad Hamletil ja Ophelial kohtuda ja ise luurata kardina taga.
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust,
Hamletile meeldis Poloniuse (kantsleri) tütar Ophelia ning edaspidi ta hakkas kõigi ees näitlema , et ta on hulluks läinud. Kuningas vaatab etendust ning muutub näost kaameks ja tormab saalist välja. Kuningas on vaheruumis, taga on audientisaal, Hamlet tuleb tema selja taga asuvast uksest sisse ning mõtleb oma onu tappa, kuid ta otsustab lõpuks seda mitte teha, sest tema arust on vale mõrvale mõrvaga tasuda. Kuninganna tuba- Kuninganna ja Polonius on kahekesi ruumis ning arutavad hamleti tegude üle. Polonius kuuleb hääli ning peidab ennast vaiba taha. Hamlet astub tuppa ning ütleb oma emale, et ta on Hamleti isa mälestust solvanud ning mõrvariga abielus. Ta sõimab enda ema ning ei luba tal ruumist lahkuda. Kuninganna ehmub ning karjub abi. Polonius häälitseb korraks ning Hamlet torkab mõõgaga läbi vaiba-Polonius saab surma. Kuningapere matab Poloniuse ilma suurema kärata maha, kuid Ophelia kaotas oma mõistuse tänu
Claudius võttis oma naisega vana Hamleti lese, Gertrude. Me vaatame oma abielu tähistamist ja kuuleme Norra printsi Fortinbrase ohu eest, mida Claudius suudab diplomaatia abil vältida. Hamlet osaleb sellel pulmapilvel; Kuid ta on vaevu rõõmsameelne vaim. Ta on ehmumas ema otsusest abielluda Claudius'iga kohe pärast isa kadumist. Horatio ütleb Hamletile kummituse väljanägemise ja Hamlet otsustab külastada seda vaimu ise. Vahepeal saadab kohus nõunik Polonius oma poja Laerte tagasi Pariisi, kus ta elab. Laertes ja Polonius mõlemad küsivad Ophelia (vastavalt õde ja tütar) oma suhetest Hamletiga. Ophelia tunnistab, et Hamlet on teda karjunud. Nad ütlevad talle, et vältida Hamletti ja lükata tagasi tema kallid edusammud, rõhutades tema puhtsust kaitsmise tähtsust. Ophelia nõustub kontakt katkestama. Sellel ööl on Hamlet kaasas käekella. Kummitus ilmub taas. Hamlet küsib kummitust, kes Hamletit teistelt eemale tõmbab
sõprade valikul, hoidutülist, kuid kui muidu ei saa, ole kardetav vastane; kuula nõuandeid, ela kukru järgi, ära ole alp, ära anna ega võta laenu ja ole ustav endale - ja jätab hüvasti. Polonius usutleb Opheliat Hamleti suhtes. Ophelia tunnistab, et Hamlet näib taotlevat tema armastust ausal moel. Isa hoiatab, et teab neidude võrgutamise nõkse omast käest ja keelitab noormehe vandeid mitte uskuma.Et asi kindel oleks, keelab Polonius tütrel Hamletiga suhtlemise. IV stseen: Hamlet, Horatio ja Marcellus on lossimüüril ootel, kui kõlavad kahuripaugud. Hamlet põlgab vastkroonitud kuninga, oma isa venna lärmakat joomapidu. Ilmubki isa vaim. Hamlet pöördub vaimu poole palvega avaldada põhjus, mis sunnib teda öös lossi müüril kõndima. Vaim viipab Hamletile, kutsub teda kaasa. Marcellus ja Horatio ei lase Hamletil vaimule järgneda, kuid Hamlet läheb ikkagi. Vaim juhib ta lossi torni. Horatio ja
armuavaldusi liig tõsiselt ei võtaks ja oma au ning väärikust hästi hoiaks. Hamlet on ju prints ja peab naise valima kõrgemast soost neidude hulgast. (lk 20) Polonius usutleb Opheliat Hamleti suhtes. Ophelia tunnistab, et Hamlet näib taotlevat tema armastust ausal moel. Isa hoiatab, et teab neidude võrgutamise nõkse omast käest ja keelitab noormehe vandeid mitte uskuma.Et asi kindel oleks, keelab Polonius tütrel Hamletiga suhtlemise. (lk 22-23) IV stseen Mis toimub? Hamlet, Horatio ja Marcellus on lossimüüril ootel, kui kõlavad kahuripaugud. Hamlet põlgab vastkroonitud kuninga, oma isa venna lärmakat joomapidu. (lk 24) Ilmubki isa vaim. Hamlet pöördub vaimu poole palvega avaldada põhjus, mis sunnib teda öös lossi müüril kõndima. Vaim viipab Hamletile, kutsub teda kaasa. Marcellus ja Horatio ei lase Hamletil vaimule järgneda, kuid Hamlet läheb ikkagi. Vaim juhib ta lossi torni
väepealik Reynaldo tütar Ophelia Norramaa poeg Laertes prints Taanimaa Fortinbras kuningas Kaks Claudius Kantsler sõber hauakaevajat Polonius Horatio keigarlik ,,Hamlet" kadunud Isa vaim õukondlane Näitlejad W. Shakespeare kuningapoeg Osric Hamlet Ema ja Rüütel Taanimaa
kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi
väepealik Reynaldo tütar Ophelia Norramaa poeg Laertes prints Taanimaa Fortinbras kuningas Kaks Claudius Kantsler sõber hauakaevajat Polonius Horatio keigarlik ,,Hamlet" kadunud Isa vaim õukondlane Näitlejad W. Shakespeare kuningapoeg Osric Hamlet Ema ja Rüütel Taanimaa
oma vennaga ja oma isaga. Ophelia ütles, et Hamlet on andnud mitmeid märke tunnetest tema vastu. ,,Armastus näis taotlevat ta minult ausal moel," ütleb Ophelia Poloniusele tõestamaks, et Hamletil on tunded Ophelia vastu. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida. Kuna Ophelia tõrjus Hamleti kirjad tagasi ilmub Hamlet Ophelia kambrisse, et rääkida temaga aga isa käsul tõukab Ophelia ta eemale ning teda enam jutule ei võta. Polonius arvas, et Hamletil on armuhullus kuna Ophelia tõrjus ta eemale. Ophelia tõrjus Hamleti eemale, et ta isa ei läheks ta peale vihaseks. Hamlet armastab Opheliat. Kui Hamlet rääkis Opheliaga ütles ta talle: ,,Ma armastasin teid kord." Hamlet tunnistab et ta armastas teda aga pärast ütleb, et ta ei armastanud teda. See võib olla sellepärast, et Hamlet teab , et tema vestlust Opheliaga võidakse pealt kuulata, kuna hiljem ta küsib Ophelia käest:,,Kus su isa on
pidama? Selleks, et Horatio saaks näha Hamlet isa meenutavat vaimu, mis oli end kahel eelneval ööl ilmutanud. Horatio ei suutnud seda uskuda. Lk 8. 2. Millised plaanid olid Norra printsil Fortinbrasil Taanimaaga? Prints tahtis tagasi saada Taanilt maid, mis kuningas Hamlet oli võitnud prints Fortinbrasi isalt õiguspäraselt. Lk 13. 3. Missugused kaks nõuannet mõtete kohta andis Polonius Laertesele, kui viimane hakkas pärast uue kuninga kroonimispidustusi naasma Prantsusmaale? Kõrv ava kõigile, suu vähestele; nõu kuula kõigilt, oma hoia varuks. Lk 22. 4. Missuguse käsu andis Polonius Opheliale, kui tütar rääkis isale Hamleti tunnetest enda vastu? Polonius keelas Ophelial uskuda Hamleti vandeid, kuna ta oli alles noormees, kel veri keeb. Ta palus Ophelial olla kitsi oma neitsilikkusega. Lk 23. 5
iseloomuomadusi leidub igas inimeses. Hamlet oli pärast oma isa, Taani kuninga surma võtnud nõuks tabada mõrvar ja vastata talle sama julma teoga mõrvaga. Ta pidi olema kindel, et tapab õige mehe, sest süütu inimese tapmist poleks Hamleti natuur välja kannatanud. Niisiis plaanis prints mõrva võrdlemisi kaua ning tahtis, et kõik oleks õiglane ja aus. Suure tagasilöögi sai ta tegutsemine aga Poloniuse, Hamleti armastatu Ophelia isa püüdlustega teda halvas valguses näidata. Polonius üritas nimelt õukonnale väita, et prints on aru kaotanud ega tea enam päris täpselt, mida ta räägib ja mõtleb. Hamlet teadis, et peab kiiresti ja otsustavalt tegutsema, sest olukorras, kus terve õukond teda hulluks peab, pole tal võimalik oma plaani ellu viia. Viimase kinnituse mõrvari õiges isikus sai Hamlet pärast näitlejate külastust lossi. Prints oli käskinud neil etendada vana kuninga mõrvamise mürgitatud maruheina vedeliku kõrvakallamise läbi
1. Lühiülevaade näidendi sündmustikust. Teose sisu lühikokkuvõte Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke
lossimüürile vahti pidama? Selleks, et Horatio saaks näha Hamlet isa meenutavat vaimu, mis oli end kahel eelneval ööl ilmutanud. Horatio ei suutnud seda uskuda. Lk 8. 2. Millised plaanid olid Norra printsil Fortinbrasil Taanimaaga? Prints tahtis tagasi saada Taanilt maid, mis kuningas Hamlet oli võitnud prints Fortinbrasi isalt õiguspäraselt. Lk 13. 3. Missugused kaks nõuannet mõtete kohta andis Polonius Laertesele, kui viimane hakkas pärast uue kuninga kroonimispidustusi naasma Prantsusmaale? Kõrv ava kõigile, suu – vähestele; nõu kuula kõigilt, oma – hoia varuks. Lk 22. 4. Missuguse käsu andis Polonius Opheliale, kui tütar rääkis isale Hamleti tunnetest enda vastu? Polonius keelas Ophelial uskuda Hamleti vandeid, kuna ta oli alles noormees, kel veri keeb. Ta palus Ophelial olla kitsi oma neitsilikkusega. Lk 23. 5
ning omakasupüüdlik . Ta suutis jätta rahvale, alluvatele ning kuninganna Gertrudile usaldusväärse mulje, oskas manipuleerida inimestega kuid kogu see lugu tema jaoks sellegipoolest hästi ei lõppenud. Polonius oli antud lavastuse Kuningakoja kantsler , ning väga austas Kuningat ja Kuningannat. Hoidis väga Claudiuse poolele , kaitses kuningat nii nagu sai ning nagu Claudiuse iseloomujoontele oli omane , oli ka Polonius väga silmakirjalik ja kahepalgeline. Sellegipoolest oli Polonius hea isa , kes hoolis oma tütrest Opheliast ja pojast Laertesest. Polonius ei sallinud Hamletit kartes , et viimane tahab tema tütart meelitada oma lõksu ning ära kasutada . Püüdis tõestada ,et Hamleti hullumeelsus on tingitud tema tütre Ophelia armuhullusest. Poloniusel oli halb komme käija pealt kuulamas teiste vestlusi, kuigi seda ta tegi Kuninga ja tema ohutuse nimel. Poloniuse halb komme sai talle saatuslikuks. Pealt kuulates Kuninganna ja Hamleti vestlust
Kuninganna toas tapeti kantsler Kuninganna toas toimus verine mõrv, kui tapeti kantsler Polonius Taanimaa printsi Hamleti poolt. Mõrv toimus ajal, kui kuninganna kutsus oma poja, Hamleti, enda tuppa, et rääkida printsi käitumisest. Kui ema ja poeg vaidlusesse sattusid tahtis kuninganna oma toast lahkuda, kuid Hamlet seda teha ei lubanud ning tõmbas kuningannat käest, mille peale hakkas Gertrud ''appi, appi'' hüüdma. Selle peale, aga reetis end Polonius, kes oli vaiba taha peitu pugenud, et seda juttu pealt kuulata. Polonius ehmudes hüüatas ''Mis? Hei, appi, appi!'' Seda kuuldes võttis Hamlet välja mõõga ning torkas läbi vaiba. See saigi kantsleri jaoks saatuslikuks löögiks ning ta suri koheselt sündmuspaigal. Oma ''räige'' teo vabanduseks andis Hamlet mõista, et ta arvas, et rippvaiba taga on rott, kelle ta ka koheselt surmas. Teiste arvates aga oli Prints lihtsalt kas hull, meeltesegaduses või kättemaksuhimuline
12 Unto young Hamlet; for, upon my life, This spirit, dumb to us, will speak to him. Do you consent we shall acquaint him with it, As needful in our loves, fitting our duty? MARCELLUS Let's do't, I pray; and I this morning know Where we shall find him most conveniently. Exeunt 13 SCENE II. A room of state in the castle. Enter KING CLAUDIUS, QUEEN GERTRUDE, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, VOLTIMAND, CORNELIUS, Lords, and Attendants KING CLAUDIUS Though yet of Hamlet our dear brother's death The memory be green, and that it us befitted To bear our hearts in grief and our whole kingdom To be contracted in one brow of woe, Yet so far hath discretion fought with nature That we with wisest sorrow think on him, Together with remembrance of ourselves. Therefore our sometime sister, now our queen, The imperial jointress to this warlike state,
varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus
isa (Fortinbras) kaotas. Kuningas Claudius saadab Corneliuse ja Valtemandi Norra tervitusi viima (noore Fortinbrasi lellele), et ta takistaks vennapoega edaspidist käiku (Taani vallutamist). Laertes saab kuningalt loa minna Prantsusmaale. Hamletile ei meeldi, et ta ema lipsas pärast mehe surma nii ruttu verepilastuse sängi. Horatio, Marcellus räägivad Hamletile, et nad on vahti pidades näinud tema isa- kuningat. Laertes ja tema isa Polonius hoiatavad Opheliat Hamleti armastuse eest. Polonius ei usu Hamleti tundeid Opheliuse vastu. Hamlet, Horatio, Marcellus on valves ja ootavad vaimu ilmumist. Vaim viipab Hamletile, kutsub endaga kaasa. Horatio ja Marcells lähevad Hamletile järele. Vaim räägib Hamletile, et tema surmast pandi käima jutt, et teda nõelas une pealt uss. VAIM Kui suigatasin aias, nii nagu pealelõunati mul kombeks, mu rahuhetke varitses su lell, käes pudel neetud maruheina mahla,
kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud
Hamlet W. Shakespeare 1. Marcellus, Horatio ja Bernardo näevad vaimu ja usaldavad selles ainult Hamletit. 2. Taani on saanud uue kuninga, kes on abiellunud vana kuninga naisega. 3. Hamlet saab teada isale sarnanevast vaimust ja otsustab temaga kohtuda. 4. Polonius keelab Ophelial Hamletiga kurameerimise. 5. Hamlet kohtub vaimuga ning saab teada isa mõrvast. 6. Hamlet tunnistab, et hakkab hullu mängima. 7. Reynaldo saadetakse Laertest luurama. 8. Hamleti ja Ophelia vahel toimub kirjavahetus. 9. Hamleti esimesed märgid hullumisest. 10. Kuningas saadab Hamleti vanad sõbrad nuhkideks. 11. R ja G kohtuvad Hamletiga. Hamlet aimab, et nad on nuhid. 12. Kuningas kahtleb Hamleti hulluses. 13. Polonius ja kuningas kuulevad Hamleti enesetapuplaanidest. 14
sellest Hamletile. Hamlet ei luba valvuritel sellest kellegile teisele rääkida. Peale Hamleti isa surma sai kuningaks Claudius, kes oli Hamleti onu. Hamelti ema abiellus peale oma mehe surma Claudiusega. Hamlet hakkab arvama, et uus kuningas on tema isa surmas süüdi. Selles vatuses on tähtis sündmus veel see, kaks saadikut saadetakse Norramaale kirja viima. Teises vaatuses saadab kantsler Polonius oma teenri oma poja juurde. Tema poeg Laertes sõitis esimeses vaatuses Pariisi. Teener pidi Laertesele viima kirja ja raha. Selles vaatuses juhtub veel kirjadega palju. Nimelt annab Polonius Hamleti poolt Opheliale mõeldud kirja ( Hamlet oli Opheliasse armunud) hoopis kuningale ning siis hakkab huvitama, et mis Hamletit vaevab. Claudius paneb selle pärast Hamletile nuhid järgi aga Hamlet saab sellest aru. Kõige olulisem selles peatükis on see, et lossi
Rosencrantzi ja Guildensterniga oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes sugugi mitte kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest. Polonius Polonius oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma
Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale.Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia.Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad
Samas Ophelia reetis ta lõpuks. Hamleti suurim vaenlane oli Claudius kuna ta tappis tema isa ja kosis tema ema. Hamlet maksis talle selle eest kätte.Ka Claudius tahtis Hamletit tappa, mis tal ka lõpus õnnestus, kuid koos oma enda surmaga. Vaenlased olid ka tema ülikoolikaaslased kuna olid kuninganna ja kuninga poolel, ka Polonius, kes ei tahtnud Hamletit oma tütre Ophelia lähedusse. Hamlet tappis kogemata Poloniuse kuna arvas, et vaiba taga oli Claudius, kuid oli hoopis Polonius. Laertes oli samuti tema vaenlaseks kuna Hamlet oli tapnud tema isa Poloniuse ja haus seetõttu kättemaksu. 5.Hamlet armastas Opheliat ning Ophelia armastas teda. Hamlet saatis talle armastuskirju ning avaldas pidevalt armastust talle. Ophelia isa Polonius ei tahtnud tütart Hamleti lähedusse kuna see polnud talle kasulik. Ka Hamleti plaanide pärast ei saanud nad koos olla. Ning kui Hamlet kuulis Ophelia tegutsemisest tema vastu, siis hoidis ta veel rohkem temast eemale.
Ophelia vastu. Kõige olulisem hetk on Hamleti isa vaimu ilmumine, kes räägib Hamletile, kuidas Claudius ta mürgiga tappis ning nõuab pojalt kättemaksu. Oma tunnetest ja vaimu jutust räägib ta vaid Horatiole. Teise vaatuse tegevus jätkub mõne nädala pärast. Hamlet kahtleb vaimu jutus ja tema põhimõtted ei luba täide viia kättemaksu, eriti veel kui süüdlase süü pole kinnitust leidnud. Ta on otsustanud teeselda hullu, et leida toimuvas selgust. Polonius on veendunud, et hulluse on põhjustanud Ophelia eemaldumine Hamletist ning Hamlet on nüüd armastusest hull. Kuningas seda ei usu ja tahab teada saada tõelise muutumise põhjuse ning selleks laseb ta Hamleti koolivendadel Hamleti järgi nuhkida. Hamlet näeb aga sõprade reetlikkuse läbi. Kolmandas vaatuses kirjutab Hamlet näidendi, kus kirjeldatakse täpselt tema isa surma ja reetmist. Hamlet ja Horatio tahavad jälgida süüdlase reageeringut, et siis teada saada kas
Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub,
Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud tagasi surnud. Kuninga surma järel on tema järel troonil Hamleti onu Claudius, keda Hamlet kahtlustab oma isa mõrvas. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, pettunud ja vihane prints näeb oma isa vaimu, kes ütleb talle, et Claudius on ta mürgitanud, nõudes, et poeg Claudiusele kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti käitumise põhjuseks armastust tema tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, taaslavastades oma isa mõrvastseen ning jälgida Claudiuse käitumist, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab. Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata
Sisukokkuvõte Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale. Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia. Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad
hetkeks tekkis kahtlus, kuid emaga viimase toas rääkides ning arvates, et liikuva seinavaiba taga on kuningas, torkas ta mõõgaga hoopis Poloniust. Kui Hamlet oleks olnud piisavalt kõhklev ja kahtlev, siis oleks ta Claudiuse plaani läbi näinud ning poleks läinud rapiirivõitlusele Laertesega. Poloniuse iseloomustus Polonius oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata.
Shakespeare ,,Hamlet" 1. Võim · Neid võimalusi oli palju, kui ta oleks Claudiusel surra, nii kahjuks ei läinud kuna Hamletil oli kindel plaan talle oma isa surma eest kätte maksta. Ühe korra tal see luhtus kuna arvas et kardinate taga on kuningas mitte Polonius. · Kui Hamlet oleks saanud kuningaks siis kindlalt Gertrud ei oleks olnud enam kuninganna. Mina arvan et Hamlet oleks enda emal sealsamas lossis elada kuid oleks talle mingeid piiranguid peale pannud. · Tema jaoks oli hullumängimise juures see et, kui ta tappis Poloniuse ära siis talle ei tehtud midagi, ning jäeti kogu asi sinnapaika. Kuid halvaks küljeks tuli see et ta saadeti Inglismaale.
11.2007 Hamlet William Shakespeare 1. Teose sisu lühikokkuvõte Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga
Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), selleks osutub praegune kuningas, Claudius palub pojal mõrvarile kätte maksta. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Teine vaatus: Kuningas palub Hamleti vanadel ülikoolikaaslastel Rosencrantzil ja Guildensternil välja uurida, mis tema kasupoega vaevab. Polonius väidab aga, et Hamleti hulluse taga on hoopiski tema tütar, kes printsi armuavaldustele isa palvel ei vasta. Samal ajal saabuvad lossi ka näitlejad, kellel Hamlet palub etendada enda kirjutatud lavastust, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Kolmas vaatus: Poloniuse kavala plaani kohaselt lastakse Hamletil ja Ophelial kohtuda, et siis printsi käitumist jälgida ning leida tema hulluse põhjus. Hamleti poolt kirjutatud näidendis etendatakse vana
Tänu mõrvale sai Claudius endale Taani kuninga tiitli ja kuninganna Gertrudi südame. Vaim kaob ning Hamlet nõuab kaaslastelt vannet, et nod ei räägiks kellelegi mis näinud olid. 2. Vaatlus. Kuna Hamlet on silmapaistnud oma segadust tekitava käitumisega, siis kuningas ja kuninganna on otsustanud kutsuda Hamleti ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencranzi. Viimaste ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. Polonius kahtlustab, et Hamletit vaevab suur armuvalu Ophelia vastu. Hamlet vestleb endiste ülikoolikaaslastega ja näeb neid läbi, ta küsib otse miks nad tegelikult tulid. Hamlet pigistab neist välja tõe ja saab teada, et neid kutsuti Tema Majesteedi poolt. Lossi saabuvad näitlejad kellel on kavas anda üks etendus lossirahvale. Hamlet vestleb näitlejatega ning soovib teha etendust veidi ümber. Nimelt tahab Hamlet kindel olla, et Claudius on tõeline mõrvar lavastades endise kuninga
Hamletile. Ka noormees tahab vaimuga kohtuda ning läheb järgmisel ööl kaaslastega lossimüürile vahti pidama. Kummitus ilmubki ja kutsub Hamleti kõrvale. Ta saab teada, et isa ei surnud ussihammusrusse, vaid Claudius tappsi tema. Noorku lubab kätte maksta ning võtab Horatiolt ja Marcelluselt vande mite kellelegi vaimust rääkida. Samal ajal pöördub Laertes tagasi Prantsusmaale ja Norrasse saadetakse kaks saadikut. Teises vaatuses muretsevad kõik Hamleti hulluse pärast. Polonius arvab, et noormehe haiguse põhjustas armastus Opheila vastu. Ta räägib sellest kuningale ning nad otsustavad noored kokku viia. Vahepeal on Claudius pannud Rosencrantz'i ja Guildensterni Hamleti järele nuhkima, et teada saada, mis teda vaevab. Jälgitav näeb triki läbi ning jätkab hullu mängimist. Helsingöri lossi tuleb näitetrupp ja Hamlet palub neil ,,Gonzago mõrva" mängida. Näidend on sarnane vaimu räägitud looga nooru tahab Claudiuse reaktsiooni näha.
Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata
läbi näinud ning poleks läinud rapiirivõitlusele Laertesega. Poloniuse iseloomustus Polonius oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud
kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud
signs of guilt and human feeling--his love for Gertrude, for instance, seems sincere. Claudius (In-Depth Analysis) Gertrude - The Queen of Denmark, Hamlet's mother, recently married to Claudius. Gertrude loves Hamlet deeply, but she is a shallow, weak woman who seeks affection and status more urgently than moral rectitude or truth. Gertrude (In-Depth Analysis) Polonius - The Lord Chamberlain of Claudius's court, a pompous, conniving old man. Polonius is the father of Laertes and Ophelia. Horatio - Hamlet's close friend, who studied with the prince at the university in Wittenberg. Horatio is loyal and helpful to Hamlet throughout the play. After Hamlet's death, Horatio remains alive to tell Hamlet's story. Ophelia - Polonius's daughter, a beautiful young woman with whom Hamlet has been in love. Ophelia is a sweet and innocent young girl, who obeys her father and her brother, Laertes. Dependent on men to tell her how to
Põhjenda. Hamlet on 30 aastat vana, sest hauakaevaja sai hauakaevajaks siis, kui noor Hamlet sündis. Seda ametit on ta pidanud 30 aastat. Tegevus toimub keskaja lõpu poole, sest teoses on erinevad seisused. 2. Miks ütles Hamlet emale nii: ,,Nõrkus, naine, on su nimi!". Põhjenda. Hamlet ütles seda emale nii, sest ema abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Hamleti onuga Claudiusega. Hamlet ei mõistnud, kuidas ema seda kohe peale isa surma teha võis. 3. Mille eest hoiatasid Laertes ja Polonius Opheliat? Miks? Nad hoiatasid Opheliat Hamleti armuhullusest tema vastu. Nad rääkisid, et Hamleti armastus tema vastu on lühiajaline. 4. Kas Hamlet oli hull? Põhjenda. Too kaks näidet. Ei olnud, aga ta mängis hullu. Kui ta Gertrudiga rääkis, mängis ta, et ta näeb isa vaimu. Lisaks veiderdas ta ka teiste inimestega, et ennast hullu mulje jätta. 5. Mida mõtleb Hamlet, kui I vaatuse lõpus ütleb ,,Aeg liigestest on lahti, neetud rist, et minult nõuab paikapanemist"
Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind. Kui ema nägi, et poeg räägib tühjusega, sest ema vaimu ei näinud, hakkas ema oma elu pärast kartma ning karjus. Selle peale kuulis Hamlet ka seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud Claudius ning torkas läbi vaiba mitu korda. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale. Taani tagasi jõudes tabab Hamletit väga kurb uudis. Tema suur armastus Ophelia on surnud. Ta oli hulluks läinud pärast seda kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu Hamleti käe läbi. Ta oli uppunud ojja. Matustel, kui kirst oli juba maasse lastud ja hakati mulda peale viskama hüppas Ophelia vend Laerter kirstu peale sooviga teda koos Opheliaga matta. Tema kõrvale hüppab ka sama sooviga Hamlet. Laerter
Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid
venda tappa. Õnneks oli Hamletil ustav sõber Horatio, kes toetas teda. Võimalik, et ilma sõbrata poleks noormehe kättemaks nii kaugele küündinud. Peategelase iseloom oli vagane ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastuseks pidas Hamlet Opheliat. Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja kinke, et palavat armastust väljendada. Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletile oli see suureks kurvastuseks ning ta väljendas seda külmade sõnadega armastatu vastu. Kord rääkis kuninganna Gertrud Hamletiga. Kuninganna mõistis oma poja juttu valesti ja hakkas karjuma. Hamlet kuulis kardinate tagant sahinat ja torkas oma mõõgaga kellegi läbi. Kas võis olla nii, et ta arvas seal olevat kuningat või teadis , et see isik on Polonius
vai mu hel+lebardiga kui too ei peatu, kuid vai m kadus, enne seda oleks ta nagu hakanud r ääki ma kuid samal hetkel kui ta nagu o ma suud liigutas kuke laul ja vai m kadus j ärjekordselt. II stseen Toi mus kuninga krooni mine kus kuningaks sai hamleti vend Claudius ja kuningannaks hamleti naine gertrud, peale selle olid veel seal ka n õukogu liige Polonius ja te ma poeg Laertes ja valte mand ja c olnelius. Kõik on pidurõivas ainult Noor prints hamlet on matuserüüs isa leine mise pärast. Laertes tahab naasta tagasi pransus maale ja palub vürstilt luba ja saab ka selle loa. Hamlet hakkab rääki ma m õistukeeles et
Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Hamleti autunne ja väärikus seda heaks ei suutnud kiita. Hamlet oli julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Claudius oli Taanimaa kuningas, auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti ka väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik. Polonius tegutses ja elas selleks, et olla kuningale meele järgi. Ta oli salakaval ja kohati isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda. Polonius tegi seda ka enda kasu saamiseks. Hamlet ei suutnud kätte maksta, sest Hamlet ei olnud kindel, Claudiuse süüs. Seega pidi Hamlet kindlalt veenduma oma onu süüs, mida ta ka tegi. Ta plaanis seda kättemaksu pikemalt ette ning lõpuks tegi selle ka teoks
kui kuuleb isa vaimult,et tema ema on abielus isa mõrvariga. 2.Kohtab vahitornis isa vaimu 3. Rändnäitlejate abil laseb Hamlet koostada näidendi,mis kajastab tema isa surma. St paljastab selle abil oma ema ja uue kuninga. 4.Seda täpselt ei mäleta. Minu teada tahtsid ta Inglismaale saate ja saadavad tema koolikaaslased tema järele luurama. 5.Ophelia upub meeleahastuses kuna on mures Hamleti pärast ning Hamlet mõrvab ophelia isa 6.Ei mäleta hetkel 7. Polonius luuras Hamleti järele, oli kaardina taga ning hamlet pidas kaardina liikumist hiireks ja torkas selle läbi. 9. Ah enamus tapeti maha... W.Shakespeare 'HAMLET' TEGELASED: Claudius, Taanimaa kuningas Hamlet, Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg Polonius, kantsler Horatio, Hamleti sõber Laertes, Poloniuse poeg Valtemand, Cornelius - Norramaale lähetatavad saadikud Rosencrantz, Guildenstern - Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric, keigarlik õukondlane Rüütel
maksta. Kättemaks saab alguse, kui lossi saabuvad rändnäitlejad. Hamlet laseb neil näidelda oma kadunud isa tapmise lugu. Sama päeva õhtu poolikul mängitaksegi näidend ette. Hamlet ootab põnevusega Claudiuse reaktsiooni ja ta ei pea selles pettuma. Poole etenduse pealt tormas Claudius ruumist välja. Juba päev hiljem otsustab Claudius Hamleti Taanimaalt välja, Inglismaale, saata. Enne Hamleti lahkumist, räägib Hamlet oma emaga. Neid kuulab kardina taga peale Polonius. Hamlet mõrvab ta ja läheb Inglismaale. Vahepeal on Poloniuse surmast saanud teada tema tütar Ophelia, kes selle uudise peale oma mõistuse kaotab. Läheb oja äärde ja sinna ta ka õnnetuseks upub. Laertes, Poloniuse poeg, saabub lossi, et selgitusi nõuda ja hiljem Hamletile kätte maksta isa ja õe surma eest. Koos Claudiusega plaanivad nad vandenõud Hamleti vastu. Otsustavad Hamleti koos tappa. Saabub kiri, kus Hamlet teatab, et on taas Taanimaa pinnale saabunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
