docstxt/135142167225.txt
Osiris Isis Anubis Horos Seth Sahmet monoteism polüteism Egiptuse samba kapiteelid püloon mastaba Giza püramiidid Cheopsi püramiid Vaarao Mykerinose ja ta naise kuju Gizast Chephreni püramiid staatua Vaarao Ramses II tempel Abu Simbelis Ehnaton (Nofretete abikaasa) Nofretete Nofretete tütar statuett Tutanchamon skarabeus
Adolf Hitler Õpilane:Martin Kolk-Tjurin Õpetaja:Alina Deretšinskaja 2014 Sisukord 1.Elulugu.................................................................................................................1 1.1.Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................1 1.2.Tõis võimule.......................................................................................................1 2.Teises maailmasõjas..............................................................................................1 3.Kokkuvõte.............................................................................................................1 4.Kust võtsin infot....................................................................................................1 ...
PRAKTILINE EESTI KEEL 1.VIHIK 10.KLASS ARVAMUS Mille poolest erineb arvamus faktist? Faktid on tosiasjad-nii nagu asjad objektiivselt on, ilma hinnanguteta. Arvamused on isikuparased vaatenurgad asjadele. Kuidas tekivad inimestel arvamused? Teadaoleva info pohjal, sidudes selle oma emotsioonide ja hinnangutega. Miks on vajalik arvamus? Sest vaga olulistes kusimustes on inimesed sageli uhesugusel arvamusel. Millistes kusimustes peaks inimesel olema oma arvamus? Uhiskonnaelu olulisemate kusimuste suhtes.
kunstivoole ja pakkus tugevat konkurentsi oma aja Itaalia meistritele. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Harbison, Graig 2002. Renessansskunst põhja pool Alpe. Tallinn: Kirjastus Kunst. 2.Wisse, Jacob 2000. Prague during the Rule of Rudolph II (1583–1612). http://www.metmuseum.org//toah/hd/rupr/hd_rupr.htm (vaadatud 22.05.2015) 3. Vaga, Voldemar 2004. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kirjastus Koolibri 4. James Snyder, Harry N. Abrams. 1985. Northern Renaisance Art. Painting, Sculpture, the Graphic Arts from 1350 – 1575. New York: Prentice Hall 16
KOOL Nimi ROOMA EHITUSMÄLESTISED Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. ROOMA RIIK.................................................................................. 4 2. ROOMA ARHITEKTUUR................................................................ 6 2.1. Süsteem............................................................................... 6 2.2 Ehitusmälestised.................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...
Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi (nt basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti). Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 2.2.SKULPTUUR, KERAAMIKA, MAALIKUNST JA TARBEESEMED: Tuntakse palju kiviskulptuure (tihti basaldist), reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika. Keraamikat esindavad vaasid ja potid, kaunistatud lindude, lillede, puuviljade ja muuga, kuid loodi ka kauneid terrakotast figuure- enamasti kujutati, kas loomi, inimesi või jumalaid. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V
suurte summade investeerimine automaatset huppelist tootlikkuseja kasumi kasvu. Tihtipeale ei moisteta, et IT-susteemide arendamisel ja hooldamisel on vaja panustada rohkem spetsialiseerunud toojousse. Nii arendatakse vaga ebaefektiivseid susteeme, mis pigem killustavad organisatsiooni tood ja voivad produktiivsust pigem alandada. 3. Tehnoloogiline determinism (techonological determinism) paradigma, et tehnoloogia maarab kindlaks kogu elu ning süsteemi toimimise. Arvutitehnoloogiate eri keskkondades ja organisatsioonides rakendades, ei saa kunagi kergesti uheselt
Neljas peatükk käsitleb etruski hauakunsti, milles kõige paremini väljendub etruski kunsti omapära ja erinevus kreeka kunstist. Viiendas peatükis on analüüsitud etruski maalikunsti. Kuuendas peatükis on lühidalt peatutud etruski skulptuuril. Lisades on välja toodud kolm olulist fotot, mis aitavad töö teoreetilist osa illustreerida. Põhilised allikad, mida olen teema avamisel kasutanud: kaks Jaak Kangilaski kunstiajaloo õpikut, Voldemar Vaga ,,Üldine kunstiajalugu", Mihhail Alpatovi ,,Kunstiajalugu" ja briti kunstiajaloolase Horst Waldemar Jansoni ,,History of Art". 1. ETRUSKI KULTUUR Etruskide päritolu on senini üsna selgusetu. Kunstiajaloolane Kangilaski(2003: 72) toob välja kaks olulisemat teooriat, mis olid selles küsimuses valitsevad antiikajal. Kreeka ajaloolane Herodotos (5. saj. eKr) väitis, et etruskid on tulnud mõnisada aastat varem VäikeAasiast(Lüüdiast).
usuks jumalasse ja teine temaatika olid ylikute lood. Tähtis on see mida proovitakse jutustada. Symbolitega saadi aru mida prooviti edasi anda. Tähtsal kohal on ornament ehk muster. Ornament on abstraktne ja skemaatiline. Vahetevahel on ornamentidel loomi ja taimi kujutatud. Arvukalt loodi seina ja lae maale ehk fresko. Sest neid maaliti märjale seinale. Olulisel kohal maalikunstis on miniatuur maalid ehk raamatu pildid. Miniatuur maalid on tasapinnalised rohkem nagu keha näha ei ole ja vaga erksa värvilised. Lastakse fantaasial lennata. raamatud olid vaga vaartuslikud kuna olid kullaseppade tehtud. Nende ylesanded olid veel reliikviate kaste ehitada ehk relikviaare. RomAani tähtsaim tarbekunsti ese oli pajo vaip. Seda sailitati normandias. Pajoo kirikus. Vaiba kõrgus on 0.5 m ja pikkus 70 m seal on kujutatud william vallutaja inglismaa vallutamist. Vaibapeale tikitud yle 1500 inim kujutise. Gooti stiil. 12 saj kuni 14 saj. Põhjas kauem lõunas vähem. 1144
soojuse kandumine sugavamale, sooja ja kulma vee segunemine./// maapind soojeneb ja jahtub kiiremini, vaiksem aurumine, soojus ei kandu sugavamale, segunemist ei toimu, vaike erisoojus · Vorrelda merelise ning mandrilise kliimaga alade ohutemperatuuri oopevaseid muutusi- merelise kliimaga aladel on temperatuuri koikumine palju vaiksem kui mandrilisel alal. See kehtib nii ööpaevaseid muutusi silmas pidades kui ka aastaajati, suve ja talve temp erinevus on vaga suur. Merelise kliima ala temp maximum ja miinimumi vahel on vaid 2 kraadi north head, washingtoni naites , kuid texases nt minimum 22 ja max 32 kraadi. · Isotermi moiste, vorrelda maismaa ja merede kohal ohutemperatuuri isotermide kaike pohjapoolkeral juulis ja jaanuaris- isoterm-Ühesuguse temperatuuriga kohti uhendavad samatemperatuurijooned amplituud on suurim aasia ja pohja ameerika sisealadel suurtel laiustel. Mandrite kohal liiguvad isotermid sesoonselt palju rohkem kui ookeanide kohal.
Kaali meteoriidikraateri makett Autor: Karl-Sander Vaga Kasutatud materjalid: savist supitaldrik, sammal, kivid, puuoksad, liiv, muld, vesi, PVA-liim, liimipüstol Maketi valmistamisel kasutasin üldiselt looduslikke vahendeid. Järve tekitamiseks kasutasin savist supitaldrikut. Roheluse andmiseks sammalt. Puusid kujutavad väikesed puuoksad. Trepid valmistasin liiva ja liimi segust. Et makett tõetruum paistaks, lisasin kivisid ja mulda. Objektide kinnitamiseks kasutasin liimipüstolit. Kaali meteoriidikraarteri lühitutvustus.
Tema kuulsamateks töödeks on ,,Dr. Tulpi anatoomiatund", ,,Danae", ,,Öine vahtkond" ja ,,Kadunud poja tagasitulek". Minu arvates oli Rembrandt oma ajastu kuulasim kunstnik, keda maailm teab veel tänapäevalgi tema suurte teoste kaudu. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Piper, D. Kunstiajalugu. Tallinn Varrak. 2006. 538 lk. 2. Raud, A. 21 maailmakuulsat kunstnikku. Odamees. 2005. 215 lk. 3. Ricketts, M. Rembrandt. Tarian Invest OÜ. 2006. 128 lk. 4. Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. Tallinn Koolibri, 2004. 912 lk. LISAD Rembrandti teoseid Joonis 4. ,,Dr. Tulpi anatoomiatund" http://www.uni-heidelberg.de/institute/fak5/igm/g47/batulp.jpg Joonis 5. ,,Danae" http://cache.eb.com/eb/image?id=84828&rendTypeId=4 Joonis 6. ,,Iisaki ohverdamine" http://www.jesuswalk.com/abraham/images/rembrandt_sacrifice401x600.jpg Joonis 7. ,,Öine vahtkond" http://www.g330.com/r1.g330
TALLINNA POLÜTEHNIKUM FIGARO PULM Kristin Vaarmann PA-10B Tallinn 2010 Figaro pulm Figaro pulma kirjutas Wolfgang Amadeus Mozart js selle esiettekanne toimus 1. mail 1786 Viini Burgtheateris. Kahte esimest etendust juhatas Mozart ise. Viini publiku reaktsioonid olid vaga vastuolulised. Mainitakse nii muusikaarmastajate vaimustustormi kui ka Viini aadli jaist protesti. Viimaste arust irvitas keiser nende ule. Uks on ometi kindel ooper jai Viinis vaga luhikeseks ajaks manguplaani, kokku anti uksnes uheksa etendust, koik 1786. aastal. Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla
Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768. aastast ja Frangi keiser alates 800.aastast. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga osa Saksamaast, Põhja-Itaaliast, Lõuna-Prantsusmaast ning Madalmaadest. Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Keiser pidas lugu kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel.
*Karl Suur: Sisepoliitika:Pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Välispoliitika: Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. *Ludvig Vaga: Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. Ludwigi pojad jagasid riigi: 1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) – valitseja Ludwig Sakslane. 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) –valitseja Karl Paljaspea. 3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) –keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. 4. Naturaalmajandus – Majandamisviis Vara-Keskajal 5-10 saj. Rahatu majandus, kõik vajalik toodetakse kohapeal. Põhjused: Feodaalide kodusõjad, Linnaelu allakäik 5
3.Probleem: Teos kajastab selliseid probleeme,et kui raske on elada koos kolm polvkonda kus peeaaegu kõik vihkavad koiki ja kus keegi teineteisega korralikult labi ei saa ja on olemas selline voimalus,et tapetakse isegi oma pereliige tuhise aja parast ara. 4.Tegelased: Charles Hayward-on Sir Arthur Haywardi poeg kes armastab Sophia kellel on pruunid juuksed ning pruunid silmad. Sophia Leonides-tumedad kaharjuuksed,elavad sinised silmad,vaike nurgelineloug ja sirge nina.Ta on vaga sobralik ja lahke naine. Sir Arthur Hayward-on Charlesi isa,dektektiiv kes uurib Aristid Leonides morva.Kes koigepealt kuulab ara jutu ja ei lase petta ennast naitemangudega mida esitava kahtlusalused. Josephine Leonides-on Sophia ode kes on vaga inetu,salakaval,imelik ja on sissevoetud dektektiivi juttutest. 5.Peategelase käitumine: Charles Hayward on algusest peale mees kes kuulab,motleb ning siis alles tegutseb.Minu arust Charles ei muutu teose kaigus ultse ei paremaks ega halvemaks. 6
Karl Suur Karl Suur (Karl I) oli alates 768. aastast Frangi riigi kuningas ja 800. aastast Rooma ja Frangi keiser. Karl Suur sündis aastal 742 ja suri 28. jaanuaril 814. aastal. Karl Suur elas 72- aastaseks. Ta valitses aastatel 768-814. Karl Suure isa oli Pippin Lühike ja Karl Suure poeg oli Ludwig Vaga. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile, mis olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Karl Suur arvas, et ta on Rooma keisrite järeltulija ja seetõttu nimetas ta end Rooma keisriks. Karl I sõjaretked olid võidukad, ta alistas Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja madalmaad. Ainsana jäid alistamata tänase Prantsusmaa alad bretoonide maad (Bretagne) ja Itaalia lõunaosa. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida
allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha. o Väidetavalt kasutasid ravimiseks kirssi juba Hippokrates ja Avicenna o Toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega. 10 kirssi= 1 aspiriinitablett Iluõunapuu o Sordid: Dolgo, Raudatie Omena, Professor August Vaga, Red Splendor, Royalty, Golden Hornet, Royal Beauty, Lõhislehine iluõunapuu, Liset, Red Sentinel, Rudolph, Profusion o Kasvutingimused: Eelistavad kasvada valgusküllases kasvukohas. Pinnas lubjarikas ja vett hästi läbilaskev. Istutamisel vahekaugus 4 m. o Suurus: 2-8 m kõrguseks. o Lehed: Lehed võivad olla rohelised, purpursed või punased. o Viljad: Pisikesed, värvus kollased ja punased. Õunu on palju, aga pole söödavad
Tartu Botaanikaaed sai uue hingamise alles 1930. aastal, mil direktoriks määrati professor T. Lippmaa. Viimase eestvedamisel korrastati osakonnad ja kasvuhooned, suurenes aia teaduslik tähtsus ning laienes suhtlus ja seemnevahetus teiste samataoliste aedadega. Õitsengule järgnes taas uus langus, mille põhjustas Saksa okupatsioon. Seekord hakkas aeda päästma aastal 1944 direktoriks asunud professor A. Vaga, tänu kelle suurele tahtele ning heale organiseerimisele taastas aed vaid mõne aastaga sõjaeelse seisu. Pärast Vaga ametiaega pidasid direktori ametit veel H. Trass, V. Masing ning E. Lellep. 1969. aastal sai aed uue pikemaajalise juhi H. Kimmeli näol, kes keskendus tiigi puhastamisele ning uue palmimaja valmimisele. A. Pärna direktoriks olemise ajal (1986-1995) aga ehitati botaanikaaiale oma paljundus- ja tootmiskompleks.
See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises. Näiteid Karolingide renessansist: · Koolide rajamine. Aachenisse asutati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Selle eeskujul hakati kogu impeeriumis rajama too- ja kloostrikoole. · Arhitektuuri areng. 10) Strasbourg'i vanne leping, kus Ludwig 1. Vaga nooremad pojad lubavad teineteist toetada võitluses vanema venna Lothari vastu. 5. Aastaarvud: 1) 496 - Frangi riigi teke, Chlodowech võttis vastu ristiusu. 2) 800 - paavst Leo III kroonis Karl Suure Roomas keisriks. 3) 732 - Karl Martell võitis islamiusulisi Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. 4) 768 - Karl Suur sai Frangi riigi valitsejaks.
Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad ( Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Noorus ja esimesed valitsusaastad Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Selge on, et ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu ehk ta oli abielueelne poeg. Seevastu tema vend Karlmann sündis ilmselt 751 ja oli seaduslik pärija. Isa surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel ning Karl haaras vanemana initsiatiivi. Ta surus 769 maha mässu
· Elektronkihtide arv = perioodi number, see on 3 Aatomituum · Aatomituum koosneb lahestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu vordsed. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajoud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest toukejoust umbes 100 korda suurem. Et tuumajoudude mojuulatus on vaga vaike (efektiivselt mojub see vaid korvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ulisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajoud tuuma enam koos hoida ning tuum voib laguneda (N:tuumaelektrijaamades). · Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) maarab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas vordub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused.
Tavapärase nunnaelu krval on selles kloostris toimunud ka kikvimalikud, nii piiskopkondliku, üldkirikliku kui ka ühiskondliku tähendusega kongressid, kirikunupidamised, koosolekud ja referendumid. Fakte: Asutamise 1891 aasta: Kloostri Vasknarva prohvet Eeliase kirik (1873.a.) erakla: Pühakojad: Jumalaema Uinumise peakirik (1910), iglase Siimeoni ja naisprohvet Anna kirik (1895), Radonezi vaga Sergi kirik (1895), Püha piiskop Nikolause ja vaga Arseniuse Suure kirik kalmistul (1885), Ristija Johannese ja Tartu preestermärter Issidori kirik (1990), Moskva metropoliit Aleksiuse ja märter Varvara kirik (1986). Austatud Jumalaema Uinumise ikoon, Pühtitsa Jumalaema ikoon, püha ülempiiskop ikoonid: Nikolause ikoon, suurmärter Varvara ikoon säilmetükikesega, keiser Peeter
Keskaeg: mõiste, ajalised piirid, periodiseering (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) ning lühiülevaade. 476, 496, 732, 756, 800, 843, 882, 988, 1030, 1453, 1492, 1517, Õpilane teab kellega on tegemist ning milles seisneb nende tegude tähtsus või millele on nad aluse pannud: Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Ludwig Vaga, Gregorius Suur, Püha Benedictus, Püha Patrick, Oleg, Vladimir Sur, Jaroslav Tark, Kyrillos, Methodois, Merovingid, majordoomused, Kirikuriik, Verduni kokkulepe, naturaalmajandus, feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel).
Sellest versioonist jutustab ka Virgilius oma teoses ,,Aeneid".2 Ka on erinevaid arvamusi, kas Laokoon oli tegelikult Apolloni preester. On ka arvamus, et tegemist oli Poseidoni preestriga, kuna tema talle ju karistuse saatis, kuid seda on seletatud ka sellega, et Poseidon pidi juhuslikult Apolloni eest kätte maksma. Kolmas versioon lähtub sellest, karistuse saatis hoopis Athena, kuna Laokoon viskas oda puust Trooja hobuse pihta3. 1 Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. (Tallinn: Koolibri. 1999, lk 89-90.) 2 [http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/330182/Laocoon#re f46935] 3 [http://www.betatesters.com/penn/laocotxt.htm] Skulptuur on originaalis pronksist, kuid 1506. aastal leiti Roomas marmorist koopia. Kõrguseks on 2, 42 meetrit4. Skulptuurigrupp kujutab Laokooni ja tema kahte poega. Laokoon ja temast paremal asuv poeg on surmapiinades, kui kaks meremadu üritavad neid tappa.
kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid 1943.a Sõja ajal hävisid pommitamise pärast peahoone, kasvuhooned ja samuti leidis ka oma lõpu Lippmaa.Taimi hakata päästma, viies neid ülikooli ruumidesse. Taastamistööd võttis enda kanda A. Vaga aastatel 1944-1956. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass aastatel1956-1962 ja 1964), V. Masing aastatel1962-1964. Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep 1964-1969. a. Pikalt oli uuel ametikohal H. Kimme, kelle saavutuste alal võib lugeda tiigi puhastamist aastatel 1970. ja palmimaja valmimine 1984. Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja
Koolilõpu kõne Tere, kallis kuulajaskond!! Oleme täna kogunenud siia, et tähistada 9. klassi lõpetamist. See aasta on meile olnud küll raskeim, samas ka tähtsaim. Õppimist ja pingutamist oli palju, kuid see tasus ennast ära. Sooritasime kõik kolm eksamit küllaltki edukalt. Me kõik oleme eksamite tulemustega vaga rahul. Kuigi meil kõigil on hea meel, et nüüd sai põhikool läbi, valdab ka kurbuse hetk. Ikkagi üheksa kooliaastat on koos klassikaaslastega veedetud. Oleme oma vahel üsnagi headeks sõpradeks saanud. Midagi pole parata. Meid ootavad nüüd kõiki ees teised koolid. Kes läheb edasi õppima gümnaasiumi, kes kutsehariduskooli. Oma kooliga peame me kõik hüvasti jätma ja valima oma edasise tee.
aasta sõpruskohtumisel raskekaalus (üle 81 kg) ja kaotas oma kohtumise.Semjonov sai "Tööjõureservide" üleliidulistel meistrivõistlustel raskekaalus (üle 81 kg) III koha (1956). Ta oli 1958. aastal Leningradi oblasti meister poolraskekaalus (kuni 81 kg). Ta tegutses hiljem poksikohtuniku ja -treenerina. Kokkuvõtteks. Sain teada, kes oli esimene Maailmameister poksis ja natuke sain teada ka tema elust. Sain teada , et ka naised poksivad ja see on vaga voimas , sest see toestab , et ka naised suudavad meestega konkureerida. Sammuti sain teada , et Eesti ajaloos on vaga palju tuntuid poksijaid. Mis aga koige tahtsam sain teada mis on poks! Kasutatud materjal. www.wikipedia.ee www.Poks.ee www.neti.ee Sain infot ka isa raamatust , nimega ,,Poks" .
Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid, tulemusena andis T. Lippmaa 1937. a. välja kapitaalse teose "Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafilised kogud". Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Taastamistööd langesid A. Vaga (1944-1956) õlgadele. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass (1956-1962 ja 1964), V. Masing (1962-1964). Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep (1964-1969). Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi,
Naha all on palju veresooni, labi niiske naha Kopsud on sopilisemad ja suurema liigub õhust hapnik veresoontesse. sisepinnaga kui kahepaiksetel, ka hingamis Lihtsa ehitusega kopsud kus kopsu sisepinna liigutused on tapsemad. sopistused on vaikesed Linnud Imetajad On ohukotid, need on ohu panipaigaks ja Kopsud koosnevad miljonitest soojenemise kohaks. Ohukotid varustavad kopsusombukestest.Need on vaga ohukese kopse varske ohuga nii sisse-kui seinaga uhe avaga kotikesed.Labi ava liigub valjahigamisel.Linnud saavad hapniku ohk sombukestest sisse ja valja rohkem katte kui teised loomad. Kahepaiksete roomajate/ linnu imetaja kala
Põlevkivi 663000 Tuhakogus Aastane tuhakogus Cd 39,3 3,4 0,153 117251,55 398,7 3,1 3,44 0,158 9248,85 31,8 4,7 0,9 0,479 14022,45 12,6 32,2 2 0,512 96068,7 192,1 4,4 0,77 0,347 13127,4 10,1 11 0,81 0,334 32818,5 26,6 3,1 1,48 0,429 9248,85 13,7 0,6 2,31 0,523 1790,1 4,1 0,1 4,79 0,403 298,35 1,4 1,5 4 0,421 4475,25 17,9 298350 709,0735 Hg 17,9 1,5 6,7 49,2 4,6 11,0 4,0 0,9 0,1 1,9 97,72961 Kütusekulu linnas 100000 Kütusekulu maanteel 10000...
Roheline meretransport Meretransport on selgroog kaubandus maailmas. Igal ajahetkel merel ja ookeanis tegutseb suur hulk laevu, ja see naitaja, nagu laevade suurus kasvab kogu aeg. Mered ja okeaanid on vaga keskkonnasõbraliku saastatud. Kuid enamik saasteainete on inimtegevus maal. Aga merendusalaste aitab üldise taseme saastamine, naiteks heiteid õhku mootorist ja heitvesi reisilaevadest. Naiteks Läänemeremaad on juhtitavad osalejad laevanduses. Mõned näited: Taanis registreeritud laevadel on 10 protsenti kõigist maailma kaubandusest, Baltimeres on üks kõige rohkem paroomid. Lisaks heitkoguste, laevandus kahjustab keskkonda igasuguseid jäätmetega, reovee merre heidetud. Et piirata
Laineid lained; Kalastiku ulepuuk. Laanemeri on uks enam uuritud mere pinnal (merelaineid, pinnalaineid) pohjustavad tuul; meresid maailmas. Sellegipoolest on siin toimuvaid protsesse atmosfaarirohu muutused; teiste taevakehade (Kuu ja Paikese) vordlemisi keeruline modelleerida. Moned sellised protsessid kulgetombejoud; maavarinad, maalihked voi vulkaanipursked; (nahtused): Vaga muutlikud hudrometeoroloogilised tingimused; merel liikuvad laevad. Avamerel on peamised lained tuulelained Eelmisest tulenevalt veetaseme korgseisude, tormilainetuse, (aga ka laevade poolt tekitatud lained). Muud lained on upwellingute esinemise, sette transpordi jne. mittelineaarne margatavad pohiliselt ainult rannikupiirkondades. Otsese tuule
Suurtükk Kotkas. (kuupäev puudub). Loetud aadressil: http://www.saaremaamuuseum.ee/muuseum/teenused/suurtukk-kotkas/ Saaremaa Ooperipäevad/Festivalist. (kuupäev puudub). Loetud aadressil: https://www.saaremaaopera.com/festivalist/festivalist/ Saaremaal peeti juubelilaulupidu. (2013, 9.juuni). Postimees. Loetud aadressil: https://www.postimees.ee/1263920/saaremaal-peeti-juubelilaulupidu Vaga,V.(1957). Kuressaare linnus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Ülevaade ajaloost. (kuupäev puudub). Loetud aadressil: http://www.saaremaamuuseum.ee/linnus-kindlus/ulevaade-ajaloost/ 25 Ülevaade arhidektuurist. (kuupäev puudub). Loetud aadressil: http://www.saaremaamuuseum.ee/linnus-kindlus/ulevaade-arhitektuurist/
Karolingide impeeriumi lagunemine Karl suri 814 Ludwig Vaga suure vaevaga valitseb hiigelriiki Sõda tema poegade vahel 843 Verduni leping: Lääne Frangi riik Ida Frangi riik Lõuna Frangiriik Viimase valitsejale jäi keisritiitel, kuid mitte võim Veidi aja pärast jagati LõunaFrangi alad kahe esimese vahel Ida ja Lääne Frangi riik kaugenesid üksteisest ajapikku Läänes vanaprantsuse keel, Idas vanasaksa keel Viikingid Tulid põhjast (normannid) 9
MILLINE ROLL ON MULLAELUSTIKUL MULLA KUJUNEMISEL JA SELLE VILJAKUSE SÄILIMISEL? Johanna Tammel Janika Kübard · Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaelustik mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum Koostis · 515% ulatuses taimede juured · 8595% mullaelustik · 1530% moodustab mesofauna ja makrofauna · 6080% mullaelustikust koosneb mikroorganismidest Mullaelustik Roll mulla kujunemisel · Osaleb huumuse moodustamisel · Parandab mulla struktuuri ja õhustatust · Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll vilj...
Valm- õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, mille tegelasteks on peamiselt loomad, kes kujutavad inimese. Valm naeruvääristab ühiskonna ja inimeste pahesid. Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge....
Mitmekesise toitumise põhitõed Triinu Tellis Keskmise inimese kohta Tervise seisukohalt ohtlikud äärmused on ülekaal ning alakaal KMI on suurus, mis näitab kaalu ja pikkuse suhet toidulisandid ning kiirdieedid ei ole lahendusvalgud 10-15% rasvad 25-30% süsivesikud 55-60% Lihtsad põhitõed Söö selleks, et elada, mitte vastupidi! ❏ Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks ❏ Inimeste energiavajadused on erinevad ❏ Süües rohkem, kui tarbitakse, siis kehakaal tõuseb ❏ ka ebastabiilse rutiiniga süües tõuseb kehakaal Toit olgu mitmekesine! ❏ Ouline on ka see, millistest toiduainetes saadav energiahulk saadakse ❏ Ühekülgse toitumise korral võib organism paljudest ainetest puudust tunda, nind võivad tekkida erinevaid tervisehäireid ❏ Ka loomne toit on inimese organismile vajalik, sest on valke/aminohappeid, mida taim...
muu. Ta oleks praeguseks mitu korda lahutatud, teama lapsed ei taha temaga suhelda kuna isa tahab nende eest käik ära otsustad. Rein sobiks hästi EKRE ridadesse, ta pooltaks hästi radikaalseid otsuseid, kuna ainult nii saab midagi ära tehe. Eestis on temaga sarnane isik Mart Helme, kes ei jäta kunagi oma arvamust avaldamata ja satub tänu sellele pidevalt rahva kriitika alla .Nii Mart kui ka Rein on mõlemad vaga tugevad isiksused, kes arvavad, et nende arvamus on alati kõige õigem. Mõlemad mehed ei salli võõraid asju, ega usalda välismaalasi kuna see on potentsiaalne risk ühiskonnale Rait Haabsaar
Majandussiedemed erinevate riigiosade vahel puudusid ehk toimis naturaalmajandus, mistõttu hoiti erinevaid piirkondi koos põhimõtteliselt relvajõul. Chlodowech I juhtimise ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kujul ja pandi kirja frankide õigus ehk "saali õigus". Chlodowech I ei olnud ainus Frangi riigi kuningas, vaid seda valitsesid veel ka team poeg Karl Martell, pojapoeg Pippin Lühike, pojapojapoeg Karl Suur ning Karl Suure poeg Ludvig Vaga. Sel ajal valitses tüüpiline barbarite riik ehk isa pärandas oma võimu oma poegadele, millepärast tekksid suured tülid poegade vahel. Peamiseks tülide põhjuseks oli see, kes saab endale suurema võimu. Kõik need kuningad oli seotud peale tülide ka kristliku kirikuga. Chlodowech I Chlodowech I oli Frangi kuningriigi rajaja, kes oli pärit Merovingide dünastiast ning oli Frangi riigi kuningas aastatel 481- 511. Ta oli Childerich I poeg. Tema valitsusajal
Raul Naritsa "Õiguse entsüklopeedia" 6. peatüki 4. alapeatükist "Õigusriik" Lühikokkuvõte Peatükk algab Ludwig I Vaga (778-840) , kes oli Frangi kuningas ja Rooma keiser vestlusest oma ihuarstiga. Ludwig I Vaga kurtis oma ihuarstile sellest, kui raske ja väsitav on juhtida riiki. Selle peale vastas talle arst, et tema kuninga rollis ei teeks mitte midagi. See üllatas kuningat, kuid ihuarst lisas antud peatükis oluliseks osutunud lause. Ta lausus, et ta annak selle õiguse seadusele. NON REX EST LEX, SED LEX EST REX- mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õigusriigi idee on üpriski vana. Teoses on kirjeldatud , et õigusriigi lätete juures seisab õigusjumalanna
jumalaid ja traditsioone mida osad inimesed jälgivad väga tähelepanelikult ja peavad kinni paljudest traditsioonidest ning austavad paljusi jumalaid. Kreekast on tulnud ka palju võõrsõnu mida väga tihti kasutatakse ja mida kasutatakse palju kõnekeeles. Kreekat võib lugeda üheks suureks avastuste maaks ja seda on ta ka praegu alles eelmisel aastal toimusid seal suurepärased Olümpia mängud. Rooma- praegune Euroopa linn ning Itaalia pealinn oli kunagi võimas Suurriik mis oli vaga võimas oma sõjaväe poolest kui ka oma riigikorra tõttu. Roomas oli üks paremini organiseeritud sõjavägi ja paremaid riigikordasid. Tänapäeva maailm on saanud Roomast väga palju head ja kasulikku. Rooma oli suur sõjamaa nad vallutasid palju väikseid naaberriike ja kasvatasid enda pindala aina suuremaks ja tugevamaks. Maailm on saanud nendelt kahelt riigilt palju õpetlikku ja kasulikku. Ma arvan et iga riik on natuke Rooma ja Kreeka moodi.
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielise...
liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee. Töötanud kolm aastat ateljees, jõudis õpilane edukuse korral meistriateljeesse, mis lõpetas koolikursuse. 1921. aastal alustas kooli juures tööd joonistusõpetajate ettevalmistuskursus, mida hakkas rahaliselt toetama ka Haridusministeerium. Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud Nikolai Triik, Villem Ormisson, Jaan Vahtra ning hiljem ka Peet Aren ning Rudolf Paris. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama Voldemar Vaga. 16. jaanuaril 1923 kinnitatud põhikirja järgi oli kunstikool Pallas kõrgem kool, kooli sisseastujatelt nõuti keskkooliharidust. 3. novembril 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka isikutel, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust. Mõne aja pärast asusid õpetajatena tööle juba oma kooli
732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike (741-768) tegi 754 ja 756ndal aastal korraldas ta 2 sõjaretke Itaaliasse ja aitas luua Kirikuriiki. Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782 Weseri lahing. 788 liideti Baieri hertsogkond. 796 vallutas ta avaaride keskse kindluse. 800 Keiser Karl Suur. 812 Michael I ja Karl Suure rahuleping. 817 jagas Ludwig I Vaga impeeriumi poegade vahel. 843 Frangi riik oli lõplikult jagatud kolmeks. Normannid = Varjaagid. Tähtsad viikingite kaubalinnad: Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna. Rootsi jagunes: Svealased, götlased. 790 inglismaad rünnatakse esmakordselt. 846 viikingid tungisid pariisi. 911 Normandia hertsogkond. 1071 Sitsiilia kuningriik. 874 islandi asustamine. 10 saj avastatakse gröönimaa. 1000 viikingid jõuavad P-Ameerikasse. Jumalad: Thor, Oden, Frej, Freja, Loke
of Modern Art New Yorgis Giacomo Balla Best of: http://www.youtube.com/watch? v=rnNBhsiMeIU Giacomo Balla and Umberto Boccioni http://www.youtube.com/watch? v=WWElKGFNFR8 http://bittleston.com/artists/giacomo_balla/ http://en.wikipedia.org/wiki/Giacomo_Balla http://contessanally.blogspot.com/2012/07/veni ce-ca-corner-della-regina.html http://www.artcyclopedia.com/artists/balla_gia como.html Viirand, T. Kunstiraamat noortele. Kunst: 1984 Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. Koolibri: 2004 Aitäh!
Hispaania ja flaami kunst 17.sajandil Hispaania Hispaania skulptuur ei ole Itaalia poolt mõjutatud, kuid jätkus keskaegne puuskulptuuride traditsioon. Katoliku kirikud vajasid palju värvilisi kujusid, barokk muutis neid realistlikumaks, isegi naturalistlikuks. Kasutati ka nt. klaassilmi, päris juukseid ja riideid. Velasquez Caravaggio eeskujul, aga tema looming heledam, õhulisem, kergem. Olustikumaalid, ka mütoloogilised. Esialgu polnud maalidel kordumatud isikud, vaid oma klassi anonüümsed esindajad. Hiljem sai õukonna portreteerijaks ,,Vulcanuse sepikoda" Apollon tuli Vulcanust hoiatama, ainuke jumal, keda töötavana kujutatud ,,Õuedaamid" keeruline kompositsioon. Keskel infanta Margareta, peeglist paistavad kuningas ja kuninganna, kunstnik maalib ilmselt neid, veel mitmed kääbused ja ümmardajad. Infant Balthasar Carlos Hispaania kuninganna Mariana Innocentius X ,,liiga sarnane" ,,Breda alistamine" hispaa...
Vastseliina Gümnaasium Püraamidide arhtektuur Referaat Koostaja:Sander Pild 10B klass Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse . Et surnu saaks k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
