Vaimuelu 18 ja 19.saj. 18.sajandil oli vaimuelu kandev osa luteri kirikul. Siis tulid Saksamaalt pietistid. 19.saj I poolel avati taas Tartu Ülikool. Tekkis Aleksander I koolireform, mis oli neljaastmeline. Riigiusuks oli Vene õigeusk. 18.saj levis Baltimaades Pietism , see oli saksamaalt pärit usuvool. Pietistidel oli meeldinud luterlaste konservatiivsus, neile elavnes usulise kirjanduse tähtsus. 1739 ilmus esimene eesti keelne piibli täistõlge. Rahvaharidus oli 18.saj halvenenud. Koole oli vähe ja õpetajaks oli köster . Kooli asus taluhoones ja ainult talvel
Pühajõe mäss 1642. a. toimunud Urvaste kihelkonnas sündmus, mille käigus hävitasid talupojad Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, sest see pidavat olema pühaks peetava jõe rüvetamiseks ja neid tabanud viljaikalduse põhjus. Pietism kirikuõpetajate usuvool, mis oli vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning nad püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sgavama sisemise tunnetamise suunas. Pietistid aitasid kirikul saada kiiremini üle Põhjasõja-järgsest madalseisust. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Hernhuutlased vennastekogudus, kes viisid rahva sekka pietistlikud ideed. Ratsionalism pietistlik pastor vs. ratsionalistlik õpetaja. Jõudis 18. saj. keskel Saksamaalt. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust
Koguduste seisukord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Vennastekogudused andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sõjandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega
hävinud. Vene riigivõim tunnistas luteri kiriku valitsevat kohta, usuvoolude suhtes oldi Rootsi riigist tolerantsemad. Liivimaal juhtis kirikuelu nagu Rootsi ajalgi kindralsuperintendent, Eestimaal aga üks maanõunikest Pietism levis Baltikumi Saksamaalt. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus, nad taotlesid elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. 1720-30ndatel sai pietism juhtivaks usuvooluks siinse pastorkonna seas, oma toimekusega olid pietistid abiks sõjast üle saamisel. Tänu pietistidele sai luteri usk rahvale lähedasemaks, kuna usudogmade pähetuupimise asemel neid seletati. Pietism oli rohkem haritud teoloogidele, rahva kaudu jõudsid pietistlikud ideed vennastekoguduste e. hernhuutlaste (Sks. linn Herrnhut) kaudu. Eestisse jõudis liikumine 1730ndatel tänu saksa käsitöölistele, võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti alandlikust, kõlblust, usuvagadust, sotsiaalset võrdsust. Luteri kirikust
õppinud usuteaduskonnas vaid arstiteaduskonnas. Faehlmanni õhutusel asutati 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts. Ta oli ka üks Eesti eepose mõtte algataja ja tema kirjutas ka eepose põhisündmustiku. Ta oli esim. kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandustekstide algmaterjalina. Mõisted – buržid- korpotandist üliõpilane studeerima- õppima ülikoolis teoloogia- usuteadus ratsionalist- mõistuse usk vagatsejad- pietistid kartser- vangikong (üksikkong) Kohad – Riia- kool, kõrts ja Jakobi kirik. Tartu- Ülikool, korter ja kartser. Aeg – Tegevus toimus 19. sajandi alguses. Aastatel 1801-1822. Tegevus – Raamat räägib siis K. J. Petersoni eluloost päris täpselt. Tema loomingust, noorusest ja õpingutest. Raamat kirjaldab seda ajastut millal Peterson elas, kõike on vaadatud läbi Petersoni vaatenurga. Loomulikult on kirjanik kasutanud ka oma
*Rahvakoolide võrgu kujunemine (usufanaatikud, herhuutlased ja pietistid rajasid koole) *Eestikeelsete väljaannete mitmekülgsus: 1739 Piibli Eesti keelde tõlkimine; 1731 Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 Esimene eestikeelne ajaleht "Lühhike õppetus..."*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid täieõiguslikud aadliperekonnad.*18.
HERMANN HESSE 1877- 1962 Nime poolest sakslane, misjonäri perest, juurtelt baltisakslane (mingi vanaisa oli TÜ lõpetanud ja oli Paides arst), aga tema ise läks Indiasse misjonäriks, ema oli ka pärit Indiast misjonäri perest. Vanemad olid pietistid- eriti vagad. Kasvatati rangelt. Oma loomult kuulekas, aga kui olid reeglid, siis ta tahtis neid eirata. Koolis käis ka mingis ranges, kust pani plehku. Õppis omal käel. Oli raamatukaupmehe õpilane ja tegeles natuke sellega, aga ta saavutas kirjanikuna kohe nooruses kuulsuse ja sissetuleku. Teine vanaisa oli talle eeskujuks (idamaine onkel), kes mõjutas teda palju: Ida huvi. Suuremosa elust elas vaikselt Sveitsis, võttis ka Sveitsi kodakondsuse ja
olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (16351705), silmapaistev liider August Hermann Francke (16631727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. LÕPPSÕNA Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. Tänapäeva maailmale on see ajastu palju kaasa andnud. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Tänapäeva ühiskonnaski tuleb ette palju
Positiivsed määrused- Kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, piiratud mõisakoormised, põllusaaduste ülejäägid võis talupoeg turul maha müüa. Pietism- Usuliikumine haritud teoloogide hulgas, mis üritas teha usudogmasid inimestele arusaadavamaks selle asemel, et neid pähe õppida, elavnes usulise kirjanduse väljaandmine, 1739 andsid pietistid välja esimese täielikult eestikeelse piibli, mille viis lõpule A.T.Helle. Hernhuutlased- Talurahva hulgas levinud usk, mis levitas pietistsmi ideid. Rõhku pandi kõlblikule eluviisile, paljud kõrtsid suleti. Vennastekogudused- Hernhuutlaste kogudused, levitasid pietistsmi ideid. Rõhku pandi kõlblikule eluviisile, paljud kõrtsid suleti. Ratsionalism- Usuliikumine, mis taunis Baltikumis valitsevat pärisorjust. Jutlustajad pakkusid sageli kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid.
HERMANN HESSE Elulugu Sündis 1877.a Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ. Kodus sai religioosse kasvatuse(vanemad olid pietistid), see põhjustas Hesses hingelist segadust. Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga. Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa
18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Hea pietistlik pastor pani kirikutäie rahvast nutma või õhkama, ratsionalistliku õpetaja jutlus andis aga kuulajale nii mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi,
Nende seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid aadlikud. Aadlike võim oli piiramatu. Kubermangude etteotsa nimetati ühine asehaldur. 2. Pärast Põhjasõda oli puudus kirikuõpetajatest, kirik ise sõltus rüütelkondadest. Hakkasid levima uued usuvoolud: pietism ja ratsionalism. Eestisse jõudis ka vennasteliikumine, mis lähendas rahvale usku ja tõstis talurahva eneseteadvust. Ilmus Piibli eestikeelne tõlge (A.T.Helle) 2.1. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Võeti vastu koolikorralduse kava, mille järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara.
tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja Eestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest.Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva
17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga, kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda. Sarnaselt Franckele propageerisid ka teised pietistid talurahvakoolide loomist. Suur rõhuasetus oli moraalil ja kõlblusel. Ühiskonda loodeti parandada üksikisiku kõlbelisemaks muutmise kaudu. Üks esimesi sakslasi, kes hakkas pidama loenguid saksa keeles, oli Christian Thomasius (1655-1728). Seda tegi ta Leipzigi ülikoolis, mille eest saadeti ta linnast minema. Filosoofia eesmärgiks pidi olema üleüldine kasu ja arusaamine, mitte praktilise eesmärgita väitlus Peale kolmekümneaastast sõda levis emakeele kasutamine teaduses. Saksamaa
kaotamine. 1765 a.kinnitas liivimaa kinral kuberner nn.positiivsed määrused(tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormiseid ja anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale.) Vaimukultuur 18.saj vaimse kultuuri kandjaks jäi luteri kirik. Luteri kirik pööras suurt tähelepanu talurahva lugemisoskusele. 1739. tõlkis Jüri kiriku pastor Anton Thor-Helle kogu piibli eesti keelde. Luteri kirikus saksamaal tekkisid kolm uut suunda. 1. Pietism-Pietistid taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. Nad lähendasid luteri usku rahvale ning elavnes ka kirjanduse väljaandmine. 2
2) Usulised äärmused (Hävitati ehteid, uhkuseasju ja pille) 3) Teatud vastandumine ühiskonnale (kõrtsid suleti kuna seal ei käidud) Ratsionalism · 1750-te aastate paiku jõudis Eestisse ratsionalism · Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust · Kui pietistlik jutlus pani rahva nutma või naerma, siis ratsionalism õpetas praktilisi näpunäiteid · Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puudulikku moraali, ratsionalistid aga sotsiaalset ebavõrdsust · Tuntumaid esindajaid: A. W. Hupel, J. G. Herder 2. Minek keisriusku ehk õigeusku. Peale Põhjasõda tabas Eesti ja Liivimaad nälg ning viljakus. Talupoegade kõrvu kostus kuuldus, et Venemaal lubatakse kõikidele soovijatele maad,kuid väikese nipiga mida talupojad siis ei teadnud. Nimelt pidid talupojad siis pöörduma õigeusku
Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi 8. Uued kultuurid ja usuvoolud- Pietism-Saksamaalt alguse saanud usuvool. Taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.1720-30 omandas siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi.Pietistide teeneks on luteri usu lähendamine rahvale. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine Ratsionalism-18.saj. levinud uus usuvool. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis rats. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Vennastekogudused- e. hernhuutlaste liikumine. Jõudis Eestisse Saksa rändkäsitööliste kaudu ja see võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust
Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis ratsionalistid seevastu kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest on tuntud Torma pastor Johann Georg Eisen, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Eiseni alustas Eestis rõugete vastu kaitsepookimist.
mõistuse teooria, riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, J. G. von Herder- progressi idee (ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus) Saksa valgustuse eripära oli see, et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu prantslastele. Lähtuti suuresti pietismist-pööras tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli P. J. Spener ja silmapaistev liider A. H. Francke, kes toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonna muutumist vaid selle täiustumist usu abil.
Vana aja lõpul oli Eestis kokku juba 12 linna. Varauusajal elas Tallinnas vaid veidi üle 10000 elaniku. Tartu, Narva ja Pärnu elanike arv ei ületanud 3000-4000 elaniku piiri. Ülejäänud linnade rahvaarv püsis tuhande elaniku ringis. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa(+Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks), Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa, Saaremaa, (Valgamaa, mis hõlmas põhiliselt Läti ala) 5. Erinevused vene aja usuliikumiste vahel. Pietistid(kirikuõpetajad) püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Hernhuutlased(talupojad) tähtsustasid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ning sotsiaalset võrdlust ja vendlust. Ratsionalistid(pastorkond) kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust ja rõhusid õpetlikele jutlustele. 6. Haridusastmed vene ajal. Koolikohustus kehtis vaid neile 7-12 astastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. 1765
Jesuiitide kavatsuse kohaselt pidi Tartust saama keskus, kust katoliku usku levitataks ka Venemaale kuni Indiani välja. Tänapäeval ongi jesuiitide põhitegevus misjonitöö ja hariduse andmine. Jesuiidid panid aluse lõunaeestikeelsele kiriklikule kirjandusele ning ilmselt ka lõunaeesti kirjakeelele. 3.1583.aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium 4.Tõlkide seminar valmistatakse ette preestrikutseks kandidaate Vene aeg: Pietistid Hernhuutlased Ratsionalistid · Elavdasid usuelu · Pidasid tähtsaks · Pastoritest valgustajad religiooni sügavama usuvagadust, kõlblust, andsid jutlustes tunnetamisega ja sotsiaalset võrdsust ja näpunäiteid ja lähendasid usku vennaarmastust. elutarkusi. rahvale. · Rajasid kogudusi ja · Kritiseeriti pärisorjust.
Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal(Tartu ülikooli katkemine), raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine, kirikuhooned olid laastatud, kiriku mõju oli kahanenud, piiskoppe ametisse ei pandud ning rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Suur murre toimus 1739. aastal, millal ilmus esmakordselt piibli eestikeelne tõlge AntonThor Helle poolt. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete õpetajate hulgas pietism, mis on Saksamaal alguse saanud usuvool. Pietistid taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Pastorkonna hulgas omandas pietism valitseva seisundi .Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikul paremini toime tulla. Nad lähendasid rahva luteri usuga ning püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine. Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu
tarbimine · Päevikute ja kirjavahetuse pidamine innustas kirjutamisoskust arendama · Andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 20. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? · Pietistlik jutlus pidi mõjutama usu sügavamat tundmist, panema nutma või õhkama · Ratsionalistlik jutlus oli õpetlik, jagas kasulikke nõuandeid või praktilist elutarkust · Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, väljapääs usuvagaduses · Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, talupoegade pärisorjust
enesevigastamise sai teenistusest viilida uuendus- ja äratusliikumised 1686 - Uus Testament lõuna-eesti murdes 1715 - Uus Testament põhja-eesti murdes 1739 - trükitakse kgou terviklik piibel eesti keeles rüütelkond oli igasugustele kohustustele vastu ja põhja-eesti keelde tõlkimine jäi venima, sest nad ei tahtnud maksta emakeelne piibel oli väga oluline, et näidata et eesti keel on piisavalt arenenud keel pietistid esimene usuliikumine, mis põhjasõja järel tegutsema hakkab nende hulka kuuluvaks võib lugeda mitmeid kirikuõpetajaid, kes siin tegutsevad keskseks tuumaks/taotluseks võib pidada inimese suuremat isiklikku usuelu rõhutamist ja osasaamist sellest religioonist tähtis pole mitte 10 käsku vms pähe õppida, vaid seda südamega tajuda ja sellele usule isiklikult lähemale jõuda saavad tuntuks oma jutlustega, kus manitsevad talupoegi vagadusele
koraalide kasuks loobuti. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. Hävitati rahvaliku usuga seotud ohvrikohti, ehteid ja luksusasju. Hernhuutlased ei hoolinud rahvarõivastest ega ka rahvamuusikast. Rahvarõivad olid hernhuutlaste arust liiga värvikirevad ja toretsevad, ning torupill oli väga ,,kahtlane" pill. Igasugune liigne toretsemine oli nende silmis taunitav. Et hernhuutlased ja pietistid tõepoolest hävitasid kohati õige rohkesti mitmesuguseid muinasmälestusi, nende mõttes paganliku aja jõledusi, muistseid ohvripaiku, puid ja kive, ning püüdsid juurida välja neid ka rahva teadvusest, sellest kirjutab R. Põldmäe: Urvaste pastor Quandt koos köstri ja koduõpetajaga hävitas juba 18. sajandil kahe nädala jooksul vagadusest nakatatud talupoegade poolt kättenäidatud 24 ohvrikohta ja laskis need üles künda. Vennastekoguse liikumise hääbumine 1839
hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused
18. sajandi alguses hakkasid ilmuma talurahvakalendrid. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid hiljem muutusid üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetlikke jutukesi. Usuelu Põhjasõja tagajärjel olid paljud luterliku kirikud kannatada saanud või hävinud. Talurahvas seas tugevnes taas rahvausund ja hakati ohverdamas käima ning peeti kodudes ohvriaedu. Võistlesid kaks luterliku kiriku religioosset suunda pietism ja ratsionalism. Pietistid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks ainult pähe vaid mõistetaks sügavamalt. Nad kutsusid üles talupoegi meeleparandusele ja neil õnnestus usk rahvale lähemale tuua. Ratsionalistid asutasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Pietismiga arenes ka vennastekoguduste liikumine, mis jättis eestlastele sügava mulje, sest seal olid kõik võrdsed ja algas usuline ärkamine, mis andis eestlastele virgutava tõuke. Liikumise käigus püstitati palvemaju ja rajati kogudusi. Tartu ülikool
mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsamad valgustustegelased Saksamaal olid Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716), Christian Thomasius (1655-1728), Christian van Wolff (1679-1754) ning Johann Gottfried von Herder (1744-1803). Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. Tänapäeva maailmale on see ajastu palju kaasa andnud. 18. sajandil mõjutas see
· usuvagadust · alandlikkust ja kõlblust · sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. Ratsionalism 18. saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: pietistid ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest ratsionalistid ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast pärisorjusest. Rahvaharidus Tingimused hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad. · koole vähe · õpetajad (köstrid) ise väheharitud · koolihooned peaaegu puudusid 1765. aastal võeti vastu kindralkuberner Browne'i ettepanekul koolikorralduse kava, mille kohaselt
provintsi vaimulik kindralsuperintendent. Konsistoriaalpiirkonnad jagunesid praostkondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. Kirikuvara valitsemist korraldasid kirikueestseisused. Liivimaa igas maakonnas oli ametis (ülem)kirikueestistuja. Kirikueestseisustesse olid kaasatud ka talupojad, keda nimetati vöörmündriteks. See institutsioon tähistab talupoegade omavalitsuse kujunemise algust. Pietism: Pietismi seisukohad sõnastas Philipp Jacob Spener 1675. aastal. Pietistid taotlesid usus sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. 1720 30-ndatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Pietistid aitasid kiirendada Põhjasõda-järgsest madalseisust väljumist, lähendasid luteri usku rahvale. Nende üheks püüdeks oli asendada senine usudogmade pähetagumine arusaadavaks muutmise ja lahtiseletamisega. Elavnes ka usulise kirjanduse väljaandmine (Piibel).
Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis ratsionalistid seevastu kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Ratsionalistidest on tuntud Torma pastor Johann Georg Eisen, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Eiseni alustas Eestis rõugete vastu kaitsepookimist
Vennastekogudused erinesid traditsioonilisest kirikust oma kristotsentrilise teoloogia, koguduseliikmete jaotumisega kooridesse vastavalt nende soole, vanusele ja perekonnaseisule ning ka kohati äärmustesse kalduva spirituaalsusega.4 Vennastekogudused Baltimail Baltimaadesse jõudsid vennastekoguduste liikumine 1720ndate lõpul ja sai üsna pea hoo sisse. Vennastekoguduse tegevusele Läänemere provintsides lõid eelnevalt soodsa pinnase Halle pietistid, kes olid siinsetele aladele jõudnud pärast Põhjasõda. Pärast laastavat sõda ja katkuepideemiat, mil maa oli inimestest tühjaks jäänud, oli siin puudust ka vaimulikest. Siinsetele aladele rändasid sisse Saksmaalt pärit vaimulikud, kes olid mõjutatud Halle pietistlikust õpetusest. Rootsi ajal oleks pietistide kaasa arvatud hernhuutlaste tegevus siinsetel aladel mõeldamatu olnud, kuna Rootsi riik takistas keeldude ja ähvardustega pietismi
Teose uudsus seisnes selles, et see käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt, kritiseerides samas feodaalkorda. Valgustusideed levisid ka Saksamaal. Sealse valgustuse eripäraks oli võrreldes prantsuse valgustusega tihe seos kristlike ideaalidega. Saksa valgustus toetus luterliku kiriku sees kujunenud pietistlikule voolule, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsaks peeti Piibli tundmist vaimulik peaks aastas korra läbi lugema Vana Testamendi algkeeles (heebrea keel) ja Uue Testamendi 2 korda (vanakreeka keeles). Tavaline usklik pidi Piiblit lugema iga päev. Saksa valgustaja Leibniz arvas, et riigivõimu ülesanne on oma alamate eest hoolitsemine ja külluse tagamine. Selle tingimustes tahavad kõik töötada. Et töö oleks meeldiv, selleks pidid tööd saatma
olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist , mis kujutab endast luterliku kiriku sees kujunevat vooli, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli Philipp Jakob Spener (1635-1705) ja silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727) . Francke toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid taotlesid ühiskonnakorra täiustamist usu abil. 3.1. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) Gottfried Wilhelm Leibniz oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest, mis on looduse vaimsed alged , mida on lõputult palju. Kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Tähtis koht oli ka Jumalal. Matemaatikuna avastas Leibniz Isaac Newtonist sõltumatult diferentsiaal-ja integraalarvutuse.
katkemine). Raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine. Kirikuhooned olid laastatud. Kiriku mõju oli kahanenud. Piiskoppe ametisse ei pandud. Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. 1739. aastal ilmus esmakordselt piibli eestikeelne tõlge(Anton Thor Helle). Pietism- Saksamaal alguse saanud usuvool. · Pietistid taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. · Pastorkonna hulgas omandas pietism valitseva seisundi(1720-30). · Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikul paremini toime tulla. · Pietistid lähendasid rahva luteri usuga. · Pietistid püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine
· 1631 Tallinnas ja Riias c. 1632 Tartu Ülikool (Gustav II Adolf): · 4 teaduskonda arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond. · Ladinakeelsed loengud ja disbuudid vaidlused õpitu põhjal. · Stipendium - toetusraha edukamatele. · Tegutses väikeste vahedega ka Tallinnas ja Pärnu Pärnus kuni Põhjasõjani 1700. a. Vaimuelu Vene aja algul 1. Luteri kirik a. Valitsev kirik ka Vene ajal. b. Usuvoolud ja liikumised: Pietistid Hernhuutlased Ratsionalistid · Elavdasid usuelu · Pidasid tähtsaks · Pastoritest religiooni sügavama usuvagadust, kõlblust, valgustajad andsid tunnetamisega ja sotsiaalset võrdsust ja jutlustes näpunäiteid lähendasid usku vennaarmastust. ja elutarkusi. rahvale. · Rajasid kogudusi ja · Kritiseeriti
Talupojad olid rahul hernuutlusega, sest see propageeris: Usuvagadust Alandlikkust ja kõlblust Võrdsust ja vendlust 1743 liikumine keelati, sest nad muutusid iseteadlikuks ja ei arvanud enam, et preestrid olulised oleksid. (19. Saj oli liikumise uus tõusulaine) Ratsionalism 18. Saj teasel poolel asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärk: rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: Pietistid- ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikkusest Ratsionalistid- ühiskonna hädad tingitud soitsiaalsest korraldusest (pärisorjus) Rahvaharidus Põhjasõja järel halvad tingimused hariduse edastamiseks: Koole vähe (peaaegu puudusid) Õpetajad/köstrid väheharitud Browni tähtsamad ettepanekud: 1765 – võeti vastu koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli koolid rajada igasse kihelkonda või mõisa. (täit rakendamist ei leidnud)
a) usuvagadust b) alandlikkust ja kõlblust c) sotsiaalset võrdsust ja vendlust 4. See oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks 5. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid 6. 19.sajandi algul oli liikumise uus tõusulaine. Ratsionalism 1. 18.sajandi teisel poolel asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga 2. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine 3. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: a) pietistid ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest b) ratsionalistid ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast pärisorjusest Rahvaharidus 1. Tingimused hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad. 2. Koole vähe, õpetajad ise väheharitud, koolihooned peaaegu puudusid. 3. 1765. aastal võeti vastu kindralkuberner Browne'i ettepanekul koolikorralduse kava, mille
1. usuvagadust 2. alandlikkust ja kõlblust 3. sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. 3) Ratsionalism 18. saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: pietistid – ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest ratsionalistid – ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast pärisorjusest. 4) Rahvaharidus(Browne`i koolikorralduse kava) Tingimused hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad. 1. koole vähe 2. õpetajad (köstrid) ise väheharitud, neid vähe 3. koolihooned peaaegu puudusid 1765
Nimetus pietism tuleb ladinakeelsest sõnast pietas vagadus, mistõttu eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka vastet vagadusliikumine (Laur, 2003) . 7 Pietismi teoloogiliseks eripäraks oli kriitiline suhtumine 1580. aastal ortodoksse luterluse aluseks saanud Konkordiraamatus sisalduvatesse Martin Lutheri usutunnistuslikesse kirjadesse. Kuna Luther ise luges Piiblit usu küllaldaseks aluseks, tunnistasid ka pietistid Lutheri kirju vaid niivõrd, kuivõrd olid need seotud Piibli endaga. Esimesi märke pietismi mõjudest Baltikumis võime kohata juba 17. sajandi lõpul. 1740. aastatel algas pietismi langus, millele aitas kaasa Euroopas jõudu koguv valgustusliikumine ja uue voolu teoloogilise ratsionalismi juurdumine. Pietistlikke õpetajaid võis kohata ka veel sajandi teisel poolel, kuid nüüd olid nad pastorkonnas selges vähemuses. 19
Kui tema juhitud valitsus kaotas parlamendid usalduse, loobus ta sellest kõigi ministritega lõi uue tava. SAKSAMAA 11 6.Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära ja sarnasused ERIPÄRA SARNASUSED Ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja Eesmärgiks küllus usu eitamine Looduse tähtsustamine Mõjutused luterluses Teaduste suur osatähtsus Pietistid ei taotlenud ühiskonna muutust vaid Töö vajalikkus selle täiustamist Humanism - inimesekesksus Rahvuse tähtsustamine Suurem rõhk haridusel Pietism luterliku kiriku sees kujunenud vool., mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener, silmapaistev liider Francke. Gottfried Wilhelm Leibniz uus filosoofia
Hävitati kõik, mis vanadesse kommetesse tagasi kiskus. Vennastek. tõid rahva religioonile lähemale. See liikumine oli erakordselt tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel! (Kõik võisid koguduses kaasa rääkida, pakkudes sellega eneseteostusvõimalust. Kehtis samaväärsusnõue). Hernhuutlased keelustati, sest nende tegevus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt. Ratsionalism-18.saj. levinud uus usuvool. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis rats. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Vald-talurahva kui seisuse omavalitsus. Hakkas moodustuma 19.saj. alguses mõisa kõrvale. Selle moodustasid ühe mõisa talupojad. Valla ülesanded- vallakohtud, vaestehoolekanne, magasivilja kogumine. Vallakohus- kohtud,mis loodi 19.saj talurahvaseadustega
Ent selgi perioodil jäi kultuuri ´põhiliseks kandjaks luterlik kirik, ehkki suurte raskustega. Rida kirikuid oli hävinud, paljud olid ilma õpetajateta. Tartu ülikooli sulgemise tõttu ei olnud ka uusi õpetajaid. Siinsel baltisaksa aadlinoorsool tuli käia haridust omandamas Saksamaa ülikoolides. Sellest tingituna kujunesid kultuurisidemed Saksamaaga märkimisväärselt tihedaks. Nii jõudis 1720.aastail Baltimaade kirikusse Saksamaalt alguse saanud usuvool – pietism. Pietistid rõhutasid vagadust ja usulist „ärkamist“ ning pidasid moraliseerivaid jutlusi kombelõtvuse ja ebausu vastu. Eestis avaldus pietism vennastekoguduste liikumisena. See levis laialdaselt ja võeti talurahva seas kiiresti omaks. Pietismil oli eestlaste eneseteadvuse kujundamisel suur tähtsus. Koguduse sisekorra järgi oli kõikidel liikmetel, sõltumata jõukusest või seisuset õigus oma arvamust ja mõtteid avaldada – isegi trükisõnas. Niisuguseid
1. Pietism ja valgustusajastu. Pietismi ja valgustusajastut on võimalik vaadelda vastandlike ajastutena, mis osaliselt kattusid, kuid pietism oli neist varasem nähtus. Pietism oli saksa protestantismi vagadusliikumine 17. - 19. sajandil. Pietistide peamiseks eesmärgiks oli uuenenud inimene, kes areneb hingeliselt tänu intensiivsele suhtele Kristusega. Pietism asetab esikohale individuaalse usukogumuse. Võrreldes teispoolsust rõhutanud luterlusega väitsid pietistid, et õndsaks on võimalik saada juba siinpoolsuses. Pietistide arvates kestis reformatsoon edasi, kirik on kogu aeg uuenemise teel. Lisaks Saksamaale levib ta ka Inglismaal ja Madalmaades. Tal on ka sotsiaalsed impulsid, pietism paneb rõhku diakoonia tähtsusele. Pietismi loojaks peetakse Philipp Spenerit, kelle teos Pia Desideria on üks pietismi alustekste. Seal on esitatud pietismi alusprintsiibid. Raamatu esimeses kahes osas
Valgustajad väljendasid piiramatut optimismi ja usku neile lõpmatuina näivatesse inimvõimetesse, veendumust, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi Erinev hoiak religiooni katoliku ja protestantlike maade valgustuses. katoliiklikes maades- valgustus suunatud kiriku vastu, kuni katoliiklike vaimulike pilkamiseni välja protsestlikes maades- vastupidi. Teoloogiline ratsionalism, vaimulikud on valgustuse läbiviijad. Pietistid ja valgustajad. Pietismi peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest. tähtsamad valgustajad: Hobbes, Locke, Voltaire, Montesque, Rousseau, Herder. Friedrich II Suur, Joseph II Habsburg, Katariina II, Gustav III Saksa valgustusideoloogia lähtus peamiselt pietismist( luterliku kiriku sees kujunenud voolust,
olid metsa kasvanud, toitu nappis, riided olid kehvad. Mõisate põllud hariti üles talupoegade tööjõu ja töövahenditega. Mõisnikul oli õigus otsustada talupoja elu ja surma üle. Maa kasutamiseks maksis -9- talupoeg koormisi. Teokoormise suurus oli seadustega määramata, talupoeg koos tema vallasvaraga kuulus mõisnikule. 7. Vennastekoguduse liikumine. 1720 a. oli valitsevaks usuvooluks Baltimaade kirikus pietism. Pietistid rõhutasid usulisele ,,ärkamisele", peeti moraliseerivaid jutlusi ebausu ja kombelanguse vastu, otsides neist kõigi hädade põhjust. 8. 1739 a. tõlkimise viis lõpuni Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle 9. Pärisorjus kaotati Eestis majandusliku olukorra halvenemise tõttu. Eesti talurahvas kuulutati küll vabaks aga nad kaotasid ühtlasi ka kõik õiguse maale. Selleks, et nad samal maal elada saaksid, pidid nad siiski mõisniku maad rentima, teokohustused jäid alles
väga iseloomulik oli see, et püüti tugevdada usu tunnetamist isiklikult, et inimene tunnetaks usku. Pietism levis kõigepealt saksa aladel, pietism polnud ühtne, seal oli erinevaid suundumusi, arengujooni, oluline on see, et tegemist on küllalt elitaarse liikumisega. Pietism levis eelkõige haritud elanikkonna seas, kellel olid keskmisest ulatuslikumad teadmised religioonist, Piiblist. Muuhulgas rõhutati, et Piiblit tuleks lugeda originaalis, ehk algkeeltes (V-t heebrea, U-t kreeka). Pietistid hakaksid parandama saksakeelset Piiblit, Luther oli tõlkinud selle ladina keelest, mitte heebrea keelest. See oli üks tulekolle, ortodoksete luterlaste jaoks oli see pühaduseteostus. Rootsi võimud suhtusid rangelt eitavalt, Rootsis oli pietism keelatud. Keskvõimu vahetudes kadus Balti provintsides pietismi keelu nõue. Vene keskvõim ja Balti rüütelkonnad ei olnud selle vastu. Põhjasõja järel tulid Baltimaadesse pietistidest
(vagaduse) mõiste. 18. sajandil vagaduseõpetus hakkab levima tänu sellele, et vene võimud ei tunne selle voolu vastu huvi. Paljuski raskes 18. sajandi algusel olukorras on pietismile siin ka soodne pinnas. Olude paranedes sumbud, 1740. aastatest räägitakse, et pietism on asendunud teoloogilise ratsionalismiga. Speneri jaoks oli probleem selles, et olemaks hea usklik, ei piisa vaid pühapäeviti kirikus käimisest, vaid inimene peaks iga päev Piiblit lugema jne. Pietistid hakkavad korraldama piiblitunde. Põhiline on see, et kõik inimeste kõhklused saaks seletatud. Usutunnet tuleb igatepidi elavdada. 18. sajandiga jõuab lõpule ka eestikeelse täispiibli väljaandmine (1739). See protsess iseenesest oli pikk ja konarlik. Täispiibel eestlase lauale oleks võinud jõuda juba 17. sajandil. Inimlikud vastuolud ja vaidlused said Rootsi ajal takistuseks. Oli ka keelevaidlusi. Ka puhttehnilised probleemid. 17. sajandil üsna paljuski trükiti
,,kokku võtta", ent iga uuenduse taga on siiski isesugune, isiklik nägemus. 3. H.Hesse (E. Hemingway) elu ja looming Hesse (1877-1962) Sündis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa baltisakslane. Isapoolne vanaisa lõpetanud TÜ ja oli Paides arst. Onu oli Tlns Oleviste kiriku pastor. Kodune kasvatus oli sügavalt religioosne. Nad olid pietistid elu nautimise eitajad. Trots sellise reeglistamise vastu, et kuidas peab olema. See oli põhjus, miks ta ei saanud enam koolis hakkama (ranged). Harimine omal käel. Teda huvitasid raamatud. Palju materjali idamaade kohta. Enamiku elust Sveitsis. Oli eraklik ja püüdis selgusele saada. Reis Indiasse 1911.a-l, ent ei andnud loodetavat hingelist rahu. Ta oli patsifist. II maailmasõda algas ja ta avaldas oma arvamust sellest.
), "Tugev kui surm" (1889) ja "Meie süda" (1890). 40. MODERNISTLIK ROMAAN. H. HESSE ELU JA LOOMING, ,,STEPIHUNT" 72 Sündis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ ja töötas Paides arstina. Onu oli Oleviste kiriku pastor. Kuna vanemad olid misjonärid, siis kodune kasvatus oli sügavalt religioosne (vanemad olid pietistid range ja eitab elu nautimist). See ei teinud tema elu kergeks. Hessel tekkis trots reeglistamise ja allasurumise vastu, kuidas peaks olema. Võib-olla oli see põhjuseks, miks ta ühelt maalt ei saanud enam tavakoolis hakkama, jättis koolitee pooleli (ka koolid olid ranged). Jätkas oma harimist omal käel. Kuna teda huvitasid raamatud, kirjandus, siis luges vanaisa raamatukogu. Seal oli palju materjale ka Idamaade kohta, sest tema isa
annaabi.ee 
