Pidas olulisimaks muusikaliseks väljendusvahendiks rütmi, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Kuulsamad balletid "Petruska", "Tulilind" ja "Kevadpühitsus" ehk "Püha kevad" Igor Stravinski Ballett Muusikaline lavateos, milles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. Balleti aluseks on tavaliselt kirjanduslik süzee. Petruska Ballett Petruska loodi 1911.aastal. Esietendus toimus Pariisis "Petruska pärastlõuna" ballettilavastust on esitatud ka Eestis, nukuteatris 2010.aastal. Rahvusooper Estonias toimub balleti esietendus 15.novembril 2013. Petruska Teose alus nukkude allegoorilised seiklused ehk nukudraama, mis meenutab commedia dell' arte traditsioonilist kolmnurka. Balleti üldiseloomustus novaatorlik, õpetlik inetu, kuid hea südamega inimene on parem kui väliselt võluvad kui sisemiselt tühjad....
EESMÄRK: Minu arust oli autori eesmängiks näidata võitlust hea ja kurja vahel, ja ka mõte: "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga." LAHENDUS: Sarastro võtab armunud enda riiki au ja hiilgusega vastu MILLAL: Esietendus toimus 30. Septembril 1791 Viinis helilooja juhatuse. Ooper kestab u.3 tundi SÜNDMUSTIK: Tamino põgeneb mao eest ja kohtub kolme daamiga(hiljem teadvusele tulles Papagenoga) Tamino armub Pamina pilti ja tõttab teda koos Papagenoga päästma Mõlemad jõuavad Sarasto lossi, kuhu Pamina on vangistatud Põgenemisest ei tule midagi välja, kuid prints ja printssess armuvad üksteise Saadakse teada, miks Pamina on röövitud...
Sachkeri koostatud lauluduetiga ,,Teomees ja karjapoiss'' .Seda dialoogi-laululugu esitati kostümeeritult ja teatud dekoratsiooni taustal ning vastuvõtt oli hea.1870 .a kevadel kolis ,,Vanemuine'' aga uude majja, kus oli suurem saal. Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu. Esikteose ja selle lavastuse...
ja 9. detsembril 1997 ning lauljaid 11. ja 12. septembril. Valimine jätkus 1. aprillil ja mai esimesel nädalal 1998. Lavastuse esialgne eelarve oli 15 miljonit USA dollarit. Disney kompanii juhid ei olnud muusikali nimega rahul. 1998. aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West. Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 12. veebruaril 1998. Esietendus pidi toimuma Atlantas Alliance Theatre 'is. Mitteametlikud esitused algasid septembri alguses, ametlikud eelesietendused 17. septembril ning esietendus 7. oktoobril 1998. Aidat mängis Heather Headley ja Amnerist Sherie Rene Scott. Radamese osa täitis Hank Stratton. Lavakujundaja oli Stanley A. Meyer, valguskunstnik Natasha Katz ja kostüümikunstnik Ann Hould- Ward. Proovid algasid 21. juulil 1998 New Yorgis ja lõppesid 22. augustil. Seejärel algasid Atlantas lavaproovid....
Kontserdiretsensioon ,,Savoy ball" 15.jaanuaril esietendus Rahvusooperis Estonia Pàl Àbrahami libreto Alfred Grünwald ja Fritz Löhner-Beda suurejoonelise opereti ,,Savoy ball"/ ,,Ball im Savoy" uusversioon Mart Sanderi redaktsioonis. Opereti ,,Savoy ball" lavastajaks ja ühtlasi ka kunstnikuks on multitalent Mart Sander, kes lisaks suurepärasele laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle on võitnud paljude eestlaste südamed oma Bel-Etagè Svingorkestriga. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes...
novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten. Bernarda Bobro sündis Sloveenias ja õppis laulmist Mariboris ning Grazi Muusika ja Draamakunsti Ülikoolis. Bernanda Bobro oli Viini Rahvaooperi kunstilise kollektiivi liige aastatel 2000-2005....
Lisette Põld 11. klass 24.09.2015.a Aadama passioon – ilu silmadele ja kõrvadele Selle aasta kevadel, mais, esietendus maailmakuulus „Aadama passioon“. Muusika autoriks oli Arvo Pärt ning lavastuse ja kujunduse eest vastutas Robert Wilson. Muusikajuht ja dirigent oli Tõnu Kaljuste. Arvo Pärt on üks maailmakuulsamaid ja rahvuvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Teda tuntakse justnimelt tema isikupärase kompositsioonitehnika poolest. Tema loomingus on kirjeldamatu ilu ja tema teoste hulk ulatub üle 50 teose. Robert Wilson on ameerika eksperimentaalse teatri...
Savoy Ball 13.novembril toimus Rahvusooperis Estonia operett/muusikal „Savoy ball“, mis on kirjutatud aastal 1932. Alfred Grünwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto, Mart Sanderi redaktsioonis. „Savoy ball“-i maailmaesietendus toimus 23.detsembril 1932a. Berliinis, Metropoli teatris. Eestis esietendus „Savoy ball“ 15.jaanuaril 2014a. Rahvusooperis Estonia. „Savoy ball“ opereti lavastaja ja ka kunstnik oli Mart Sander. Näitlejad, keda ma varem ka näitlemas olen näinud, olid Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi.Teised näitlejad, keda ma varem pole teatris kohanud olid Jana Volk, Andres Kask, Valentina Taluma, Martin Urve, Jaak Jõekallas, Mati Vaikmaa, Seili Loorits-Kämbre, Janne Ševšenko, Mart Laur, Maria Kais,...
jaanuar oli Vanemuise teatris tutntud muusikal „Ooperifantoom“, mille autoriks on kuulus Andrew Lloyd Webber. Richard Stilgoe ja Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux' romaanil „Le Fantome de l’Opéra“ („Ooperifantoom“). Muusikal, mille esmaettekanne oli Londonis 1986, aga Eesti esietendus alles 2014, amdis mulle palju mõtteainet ja tõstis esile erinevaid tundeid. Muusikal on tõlgitud 14 keelde. 68 eluaastaga on muusikute võsuk Webber pälvinud hulganisti nominatsioone ja ka võitnud kapitäie Oscareid, Kuldgloobuseid, Tonysid ja Grammysid, millest kaks auhinda, Oliver ja Tony, on „Ooperifantoomi“ eest. Kogu suguvõsa sidemed muusikaga viis helilooja sinna, kus ta on praegu – seitsme teatri omanik ja tunnustatud helilooja üle maailma. Rikkust...
a "Carmen" on prantsuse kirjaniku, Giorge Bizet'i loodud traagiline ooper. Ooper räägib veetlevast ning lihtsameelsest mustlasnaisest, kellel on kombeks meestega manipuleerida. Ühel päeval meestega manipuleerides märkab ta eemal istuvat Josed, kelle tähelepanu ta lilleõiega püüdis. Sellest hetkest saab alguse nende armulugu, mis on ka teose läbivaks teemaks. Ooperi esietendus toimus Pariisis 3. märtsil 1875. Esietendust ei võetud publiku poolt üldiselt hästi vastu ning see laideti maha. Vähesed nägid "Carmen"'it kui tõelist kunstiteost. Etendust käisin vaatamas 15.01.2016 Vanemuise teatris. Teatrisse jõudsin pool tundi enne etenduse algust. Rahvamass oli suur ning seetõttu kulus see aeg täpselt riiete ära andmisele ja saalis istekohtade leidmiseks. Etendus algas imelike helide kombinatsiooniga,...
ARUTLUS "TEHHOV NÄITEKIRJANIKUNA" Anton Tehhov (1860-1904) läks vene ja maailmakirjanduse ajalukku nii suurepärase novellistina kui ka suure näitekirjanikuna, kelle nimega on vahetult seotud vene teatri silmapaistvad kunstivõidud 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi alguses. Teatri jaoks hakkas Tehhov kirjutama 19.sajandi 80-ndate aastate teisel poolel, kuid ta areng näitekirjanikuna oli märksa aeglasem kui prosaistina. Tema suurteosed ilmusid ajavahemikul 1895 -1904. Tehhovi kuulsate näidendite sarja avas "Kajakas" (1896). Selle esietendus Peterburi Aleksandriteatris lõppes läbikukkumisega seetõttu, et näitekirjanikuna valis Tehhov oma tee, tema sisutihe näidend ei olnud labastatud maitsega publikule üldse mõistetav. Samuti ei suutnud tungida senisest kätteharjunud sabloonist erineva teose sisusse näitlejad. Kirjanikule oli see rängaks löögiks. "kajaka"...
1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". 1981. aastal, üks aasta pärast surma, ilmus tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab". Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. 20. novembril 2006 esietendus KUMUs etendus "Under", mis jutustab Marie Underi eluloost....
alal! -Tähtsal kohal tema vaimulikud koorilaulud! Looming: - põhiliselt koorilaulud- Meie err, Meil aiaäärne tänavas, Ma kõndisin vainul , Maga, maga, Matsikene Evald Aav (1900-1939)- eesti rahvusliku ooperi looja! -1926.a. lõpetas Tallinna kons- i A.Kapi õpilasena. Looming : on vähene, peamiselt koorilaulud, mõni sümfooniline teos, soololul ja klaveripala. Vikerlased: Meie ooperiklassikale pani ta aluse oma ooperiga "Vikerlased" . Esietendus 1928.a. -Tegemist on heroilis- romantilise ooperiga. -Tegevus toimub 12.saj. muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning nende hästikindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine. -Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama. -Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst; Eduard Tubin (1905-1982) - esimese eesti balleti looja! -1930.a...
5) Georges Bizet (1838-1875) - Isa oli juuksur ja parukategija, ema oli pianist. 9-aastaselt läks ta Pariisi konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu ja kompositsiooni. 1857. a. võitis ta Rooma preemia. 1863. a. esietendas Pariis Theatre-Lyrique`is Bizet ooper "Pärlipüüdjad". Ta oli klaverisaatja, teiste heliloojate teoste arranzeerija ning andis klaveritunde. 1875. a. esietendus ooper "Carmen". 1875. a. suvel suri ta südameataki tagajärjel. Pärusmaaks tema loomingus oli ooper(30),kõige populaarsem " Carmen". 1) Romantism - Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. Aastatel üle kogu Euroopa. Ülistas intuitsiooni, tundeid ja kirgi. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina - kultus. Romantism kaldus unistuste-ja fantaasiamaailma...
Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) kuid pärusmaax sai ooper(u.30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J.Massenet.tema muusika kandis edasi Prantsuse ooperi traditsioone,suurimax saavutusex "Carmen"(esietendus 1875 Pariisi Opera Comique'is.Guiseppe Verdi(1813-1901)12 aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilaseks,1839...
Lavignat polnud enam elavate kirjas, Verdilt ooperi. tellinud Massini oli FiIodramaatilisest Teatrist lahkunud. Ent esmaklassilised vokalistid Giuseppina Strepponi, Giorgio Ronconi jt. nõustusid "Obertot" esitama ning "La Scala" irnpressaario Bartolomeo Merelli võttis helitöö teatri repertuaari. Vastutasuks osutatud abi eest nõudis agar mees poole ooperipartituuri trükkimishonorarist endale. " "Oberto" esietendus lükati "La Scala" esitenori raske haiguse tõttu 1839. a. kevadelt sama aasta 17. novembrile ning ooperi libreto ja muusika töötati uue tenori võimeile vastavalt osaliselt ümber. Esietendus osutus tänu lauljate hiilgavale koosseisule silmapaistvalt menukaks. Tuntud muusikakirjastaja Giovanni Ricordi ostis ooperi partituuri ära ning sellest ajast alates trükiti Verdi teoseid peaaegu eranditult tema kirjastuses. Soodne oli ka "Obertole" pühendatud,...
1984. aastal alustas José Fernandes koos David De Silvaga tööd "Fame'i" toomiseks muusikalilavale. Steven Margoshes helilooja. Jacques Levy laulusõnade autor. Muusikal "Fame" ("Kuulsus") on loodud järjena kahele edukale samanimelisele eelkäijale, milleks olid kaks Oscarit võitnud film ja kolm Kuldgloobust võitnud teleseriaal. Muusikal "Fame" esietendus 1988. aastal Miamis ning ta on aastate jooksul kõikjal maailmas korranud seda edu, mis saatis 1980. aastal esilinastunud muusikafilmi "Fame", kust on pärit ka muusikali tuntud, Oscariga pärjatud nimilaul. Muusikali lavastas Jüri Nael (ta on samuti ka koreograaf), kellele see on lavastajadebüüdiks. Jüri Nael on õppinud koreograafiat Londonis kuulsas Labani kaasaegse tantsu keskuses ja loonud koreograafia muusikalidele "Les Misérables", "La Cage...
Hugo teater · 1827 Cromwell ja selle eessõna. Näidend ise oli õieti üpris raskepärane ja lavastamatu, nagu klassitsismi lammutamisel ajuti ette tuli. · 1829 Marion Delorme - teooria ellurakendamine: kired, põnev sündmustik 17. sajandist, saladuslik kangelane, ümberriietumised jne. · 1830 Hernani - esietendus 25. veebruaril kujunes sõna otseses mõttes võitluseks klassitsistide ja romantikute vahel, skandaali põhjustasid juba esimesed värsid, kus aleksandriin murdus klassikalises kunstis lubamatul moel. Hernanis loobus Hugo klassikalise värsisüsteemi ja reeglite järgmisest, sõnavarapiirangutest ja ümbesütlemistest, koha- ja ajaühtsusest. Näidendi kangelane esindab romantilist ideaali....
"Intermezzo" (1924) "Egiptuse Helena" ("Die ägyptische Helena"; 1933) "Arabella" (1933) "Vaikiv naine" ("Die schweigsame Frau"; 1935) "Rahupäev" ("Friedenstag"; 1938) "Daphne" (1938) "Danae armastus" ("Die Liebe der Danae"; 1940 esiettekanne 1952) "Capriccio" (1942) Ooper ,, Salome" "Salome" on Richad Straussi ooper ühes vaatuses. See on kirjutatud Oscar Wilde`i samanimelise draama järgi. Esietendus toimus 9.detsembril 1906 Dresdeni kuninglikus ooperiteatris. Ooperi tegevustik Heroodese palee terrassil. Herodes peab oma õukonnaga pidu. Narraboth, noor süürialane ja sõjapealik piilub läbi paleeukse Heroodese imekaunist kasutütart Salomed, kellesse ta on sügavalt armunud. Ilmub Salome, et värsket õhku hingata. Korraga kuuleb ta vangitürmist kostuvat Ristija Johannese häält, mis kuulutab Messiase tulekut. Salome on võlutud sellest...
Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikale, muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti ooper ,,Haaremirööv" oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Tähtsaim opera buffa sarjas sai ,,Figaro pulm". Üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. T akirjutas u. 50 sümfooniat. 1778. sai esimese sümfoonia suurtellimuse , pärast seda ta enam varasema, kergema ja kammerlikuma slaadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Hilisem periood oli jõuline väljendus, tervada dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 40. sümfoonia ja 41. süm. E. ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja...