ja silinder. The basket of apples Prantslane, esialgu oli mõjutatud impressionismist. Temale on ileloomulikud erksavärvilised siledad pinnad, mida eraldab tume kontuur.Ruumilisus pole oluline, värvid sageli valed "Öökohvik Arles`is" "Van Gogh päeva-lilli maalimas" ,,Bretagne tüdrukud Henri de Toulouse- Lautree Prantslane, ta oli puudega, keha ebaproportsionaalne, luud murdusid. Tema kujutamislaad oli lihtsustav, plakatlik. Kasutas heledaid värve. "Jane Avril" "Divan Japonaise" "Moulin Rouge`i promenoit`is"
viil. Põhiplaanid lihtsad, siledad ja väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad range mõnikord kõledagi ilme. Näiteks on Pariisis asuv Pantheon, Madeleine'i kirik, tähe triumfikaar, tartu ülikooli peahoone. Sisekujunduses tüüpilised kaunistused reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ehk girlandid ja kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisem ajajärk on ampiirstiil. Klassitsistlik maalikunst lihtne ja selge kujutamislaad, ülevad ja õpetlikud teemad, inimesed maalidel meenutavad pigem skulptuure. Värvid tuhmid ja varjunditeta. Jacques Louis David, Jean Auguste Dominique Ingres. Romantism iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine, loobumine klassitsismile omastest vormipiirangutest. Meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Sageli õhkub rahutust, jõudu ja liikumist. Erksad värvid ja hoogsad pintslilöögid
Skandinaavias ja Itaalias jäi maalikunsti tähtsaimaks haruks seinamaal ja miniatuur. Käsikirjad (piibel, palveraamatud, kroonikad ja luuleraamatud) olid rikkalikult kaunistatud miniatuuridega vastavalt ajastu maitsele. Sageli olid tekstid kujundatud pikkade kitsaste veergudena, mis meenutasid gooti torne. Ohtralt kasutati kaunistustes arhitektuuridetaile. Gooti miniatuuride parimad saavutused pärinevad Pariisi koolkonnast jutustav kujutamislaad, selged, puhtad värvid. Palju kasutati kullavärvi initsiaale. Hilisgootika ajal hakkas levima ka tahvelmaal,kus kasut. peamiselt puutahvlit ja õlivärve. 14-15 saj kasutati tahvelmaale altarite juures. Nad ei ole enam seotud arhitektuuriga. Graafika - uus kunstiliik. Vanem graafika oli vasegravyyr, millega oli võimalik edasi anda peeneid jooni ja varjundeid. Teine variant oli puulõige, mis oli tunduvalt kohmakam
regivärsiliste laulude liitmisel lõi. Ridala oli üksildane endamisi vaatleja ja kirjeldaja. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tundeintensiivsuse poolest jäi Ridala luule passiivseks, tema kujutuslaadi aluseks on registreeriv kirjeldus. Ta on peaaegu alati rahuldunud looduspildi välise külje fikseerimisega, tema meeleolud on maastikumaalingusse peidetud, muutudes nagu selle koostisosaks. Niisugune kujutamislaad andis Ridala looduspiltidele karge tooni ja omamoodi maalilisuse, kuid sellega kaasnes teatud monotoonsus, sisemise pinge kadumine. Ridala luuletajaisiksus on endasse sulgunud, seades eesmärgiks looduspildi objektiivse täpsuse saavutamise. Niisugune kujutamislaad on seotud Ridala filosoofiliste ja esteetiliste vaadetega. Juba oma kirjandusliku tegevuse algul on ta juurelnud eesti rahvusliku karakteri ja vaimulaadi üle. Ta väidab, et soome-ugrilased,
1) Mis sajanditel valitses renessanssstiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomuliku joont! * Humanismmaailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli
1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis ● Prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija ● Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks ● Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" ja "Tarapita„ ● Kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja žüriidesse ● Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis - pateetilise sümboolikaga ● Esimene novell "Hingemaa" (1906) ● Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle ● Hiljem on novellid kompositsioonikindlaid, stiililt viimistletud ning kontrastidele, groteskile või sümboltegelastele rajatud ● Tuglast võib pidada ühe eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks ● Võttis osa 1905
Kunstilises mõttes on katakombide maalid veidi abitud ja kohmakad, kuid nende tähtsus seisnebki nende uudses, kristlikus temaatikas. Tehti ka mosaiike. Mosaiikide peamine ülesanne oli kirikute apsiidide kaunistamine. Keskne kuju oli Kristus (nüüd juba inimese kujul, mitte sümbolina). Kristuse ümber olid kindla paigutusega apostlid, pühakud. Kristuse pea kohal olid nelja evangelisti sümbolid: Markus lõvi Johannes kotkas Matteus ingel Luukas härg Mosaiikidel on kujutamislaad tõsine, range. Inimesed on pikkades rüüdes, keha pole selle all tunda. Ilmed on tõsised, pühalikud. Samas on mosaiigid, ilmekad, siirad, võluvad. Varakristlikul ajal oli tähtis ka raamatumaal e miniatuurmaal. Vorm antiikne, sisu kristlik. Kujunesid uued usulise sisuga raamatud, nt piibel, psalter (laulude kogu), evangeliaar (raamat, mis sisaldas jumalateenistuse ajal ettelugemiseks mõeldud evangeeliumide osi).
Eesti kirjanduse suurim eepik Anton hansen tammsaare Kiire ülevaade eluloost · Eesti prosaist, näitekirjanik, esseist, tõlkija ja mõtleja · Pärit järvamaalt. 1886. a. õppis Sääsküla vallakoolis. Click to edit Master text styles · · Aasta hiljem õppis Prümli vallakoolis. · 1892-1897 õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · · 1900. a. ilmusid tema esimesed jutustused Postimehes. esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni Second level nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast. Third level · 1903-1907 oli ajalehe Teataja toimetuses. Fourth level 1907. a. astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. ...
ROMAANI KUNST Romaani kunsti ehk romaani stiili üldiseloomustus Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus Lääne- Euroopas peale antiiki. Kestis: 10.-12. sajand. Romaani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa Prantsusmaa. Ajalooline taust: On feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja Lääne- Euroopas ristiusu kirik (katoliku kirik just). Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usu ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. I Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põik...
rubens võttis selle omaks ning tast sai esimene monumentaal-maali meister madalmaades. Pikaajalise kunstialase tegevuse jooksul täiustas Rubens oma meisterlikkust ja rikastas maalimise tehnikat. Tema noorpõlve töödes on selgelt tunda Itaalia meistrite eriti Carvaggio mõju. Nendes maalides ilmneb terav modelleerimine, teatav vormikäsitluse raskepärasus, tasakaalustatud kompositsioon jamõnevõrra liiga mõõdukas kujutamislaad. XVII sajandi kahekümnendatel muutus Rubensipintsli tehnika kergemaks, tema maalidesse tulirohkem liikumist. Elu viimasel aastakümnel saavutas Rubens oma maastikes ja mütoloogilistes piltides erilise peensuse. Värvid on kantud lõuendile kergelt ja õhuliselt, väga õrnad, läbipaistvad toonid mõjuvad emailpinnana. Kõige selle juures tuleb rõhutada, st Rubensi stiil ei muutumud nii teravalt nagu paljudel tema kaasaegsetel juba kahekümneviie aastase Rubensi töödes olitema
ja slängi(tsikk,vä,stuupid vuumän,tibi) ,mis teebki selle teose modernseks.Selliseid probleeme pole varem loetud teostes käsitletud , kuna olen vähe kaasaegseid teoseid lugenud ja käsitletud probleemid on just kaasagsed.Teos oli väga huvitav minu 4 jaoks,seda oli lihtne lugeda,kuna käsitlus oli täpselt nagu nooruk oleks selle kirjutanud.Kirjutamis- ja kujutamislaad erinesid tugevalt varem loetud raamatutest.Kerttu Rakke on tõesti raame lõhkunud nii sõnavara ja ka sisu poolest.Kujutan ette , et selle raamatu järgi oleks väga lihtne filmi teha. Väga mõnus oli vahelduseks midagi teistsugust ja lihtsamat luegda. Kasutatud kirjandus: Kerttu Rakkse "Seitse päeva" 5
siis 16. sajandil püüdlesid arhitektid terviku poole, kus ehitise üksikosad lülitused loomulikul viisil üldmuljesse)Bramante ante, väike kabel (nn tempietto), mille alumistkorrust kaunistab sammastest ümbriskäik,rooma peetri kirik.Michelangelo Buonarroti,peetri kiriku kuppel Andrea Palladio Giorgio kirik Veneetsias. Kirjelda rikaste kodanlaste elamuid. Lk: 38-39 Millised olid enim kasutatud teemad renessansi maalidel Itaalias ja Madalmaades? Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kirjelda kõrgrenessansi skulptuureja nimeta kuulsaim skulptor. Tuntum skulptor Michelangelo,Skulptuure raiuti marmorrahnudest, Tegelasi kujutati pingeseisundis, Kehad ja pilgud väljendavad otsuseraskust,valmisolekut tegudeks.(taavet,pieta) Kes oli Arent Passer ja tema looming Eestis? Lk: 105-106 Hollandist tulnud kujur ja arhitekt, tegi Pontus de la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme
Joonis 4. Mykerinos püramiid Mastaba astmikpüramiid ja püramiid. Joonis 5. 3. Skulptuuris kujutati peamiselt Vaaraosid, ent ka mõningaid lihtinimesi. Vaaraodel olid kindlad poosid, nende ilmed olid pidulikud, idealiseeritud ja tardunud. Kujud olid mõeldud vaatamiseks eestpoolt. Sageli oli istuvatel ja seisvatel figuuridel oli vasak jalg eespool ja käed surutud külgedele või üks rinnal. Kujutatavate suur vormistus ja üldistav kujutamislaad pidi rõhutama nende igavikulist suurust ja tähtsust. Lihtinimesi kujutati elavamate, vabamate ja loomulikumatena, sest nende tähtsus igaviku seisukohalt oli väiksem ning nad ei pidanud olema taiuslikud. Peamiselt valmistati kujusid kivist, puidust, või harvematel juhtudel kullast. Joonis6. Vaaraode ja ülikute portree Joonis 7. Lihtinimese portree. Istuva kurjutaja kujuke Vaarao Mykerinos oma abikaasaga 4
5. Mida kujutas oma maalidel Giorgio de Chirico? Kuidas hakati nimetama tema maalimislaadi? Metafüüsiliseks maalikunstiks, ta viitas püüdele kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Tavaliselt kujutas ta linnavaateid või siseruume, esineb ka esmetekogusid, mis viitavad aja ja ruumi mõõtmisele. Inimeste asemel kujutab Chirico skulptuure või mannekeene. Giorgio de Chirico " Poeedi naudingud" 6.Milline on sürrealistide kujutamislaad? Kes on kuulsaim sürrealist? Nimeta mõni tema töö. See on puhas füüsiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selle taolisi kaalutlusi. Kuulsaim sürrealismi esindaja oli katalaan Salvador Dali "Püha Antoniuse Kiusamine"; "Mälu püsivus" 7. Millised nägid välja sveitsi skulptori Alberto Giacometti tööd?
ühinesid taas ühinguga. Alles jäi neli liiget, kuid endine arv oli vaja taastada. Rühmitusega liitus kaks uut kirjanikku: August Alle, Johannes Barbarus. Ent see ei päästnud rühmitust ning Siuru läks hingusele. August Gailiti nimeline novelliauhind Välja annavad Valga Linnavalitsus ja Valga Keskraamatukogu aastast 2009. Auhinna saab eesti autor kõige nipernaadilikuma novelli eest: fantaasiarikkus seiklushimulised romantilised tegelased maaliline kujutamislaad või lüüriline alatoon Auhind antakse välja kord kahe aasta jooksul. 2009 Valdur Mikita ,,Jänesekapsa teoreem" J. Soansi miniskulptuur ,,Nipernaadi". Teised temast... "Gailit oli andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata." Karl Rumor, kirjanik, poliitik. "August Gailit armastas elu." Kalev Keskküla, kirjanik.
ülistab vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Ainestik pärines antiikmütoloogiast ja -ajaloost. Arhidektuur- hoone sissepääs nagu kreeka templi esikülg : sammastele toetus kolmnurkne viil. Põhiplaanid lihtsad. Seinapinnad siledad, väheste kaunistustega. Sümmeetria ja korrapärasus kõikjal. Sisekujunduded rokokoo vormid. Kaunistused reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ehk girlandid. Maalikunstis selge ja lihtne kujutamislaad, ülevad ja õpetlikud teemad, värvid tuhmid, varjunditeta. Romantsim - vaba ja julge tunnete väljendamine, loobumine vormipiirangutest ja ainestik ajaloost, legendidest, kirjandusteostest ja saagadest. Kaunid meloodiad, tundeline luule. Rahutus, jõud , liikumine - ülesehitus ja alguse ning varjude teravad kontrastid. Historitsism - romaani , gooti , renesanssi ja barokkstiili jäljendamine arhitektuuris. eesliited neo- , pseudo- tehased, büroohooned, raudteejaamad jne
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) peegeldab ajajärgu vastuolusid ja paradokse
Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. Hommikust peale tungles seal rahvahulk. Jõukad ärimehed tulid sinna oma asju ajama, seal tegutsesid rahavahetajad, liigkasuvõtjad, vahetalitajad ja nõustajad, kaubeldi soosingu, klientide ja rahaga... Seal toimusid ka tähtsate isikute matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. Kella kahe paiku pärast keskpäeva, kui ametiasutused suleti, muutus väljak üha rahvarohkemaks. Vanasti kuulutati foorumil asetsevates hoonetes välja seadusi, peeti kohut, korraldati valimisi ja usulisi ning ilmalikke kombetalitlusi. Pidustuste ajaks püstitati foorum...
KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. peripteer klassikaline, täiuslikem templitüüp läbilõige templi otsaküljest (dooria stiil) Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlak...
Kuju on osaliselt säilinud seetõttu, et rakandati ristiusu teenistusse, st., et samba tippu pandi 16. saj. troonima püha Peetrus. Samba idee autor pole teada, töid teostasid paljud skulpturid, ühe oletusena pakutakse tööde juhatajaks ja üldkujundajaks Rooma foorumi arhitekti, Süüria kreeklast Damaskuse Apollodorust. Reljeefid keerduvad 200 m pikkuse lindina ümber samba, kujutades keisri sõjakäike daakide(rumeenlased) vastu. Reljeefe iseloomustab puhas ja klaar, loomulik kujutamislaad. Lisaks on teos suurepärane näide roomlastele omasest jutustavast kujutluslaadist, st. et sündmusi on kujutatud nii, nagu nad olid olnud, ka. sündmuste ajaline jätkuvus. Trajanuse sammast on peetud filmikunsti kaugeks ettekuulutajaks, reljeefid esinevad voolava kaadrite reana, liikudes sujuvalt pildist pilti. Ka oli sammas algselt värvitud. Keiser Trajanust eristab teistest lihtsurelikest tema suurendatud mõõtmetega kuju, kokku on sambal 2500 iseseisvat figuuri koos oma
Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhitektuuris. Renessansi ajal muutusid maalikunst ja skulptuur iseseisvateks kunstiliikideks, nad ei olnud enam seotud arhitektuuriga. Maalikunstis ja skulptuuris pääses lõplikult võidule realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kasutati järjekindlalt anatoomia- ja perspektiiviseadusi. Suurenes kunstnikuisiksuse tähtsus (töid hakati signeerima). I Arhitektuur Itaalias gooti stiil päriselt ei juurdunud, seal säilisid antiikkunsti mõjud teatud määral kogu aeg. Renessansi ajal ehitati nii kirikuid kui ilmalikke hooneid. · Peetri kirik Roomas maailma suurim kirik (pikkus 211,5 m, kupli Ø 42 m, kõrgus 132,5 m). Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Tema surma järel juhtis
ja headuse poolest kui ka teoste haarde ja sõnumi olulisuse poolest.“ Traati on kutsutud ka sõjajärgseks Tammsaareks. Kui kuulus autor ise pidas oma kirjanduslikuks mantlipärijaks pigem Karl Ristikivi, siis Traadi maaeluromaanide eetos, inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude eepilised kujundid on hoopis Traadi tõstnud Tammsaare traditsiooni jätkajaks. Traadi proosa keskmed moodustavad romaanid, kus vaadeldakse eesti küla läbi 19.-20. sajandi. Kujutamislaad on realistlik, seda rikastavad tähendusmahukad sümbolid. Tema proosas domineerivad töö, kooskõla loodusega ja tänulikkus elu ees. Traadi tegelased suudavad vaatamata ränkrasketele katsumustele neist väärtustest kinni hoida. Nagu ka luules, on ka proosas Traadile oluline kõlbeliste hoiakute sisendamine ja vaimsuse kaitsmise missioon, millest tuleneb ka ta loomingu tõsidus ja eetiline pingestatus. Ta on ka
6.) Realism eesti kirjanduses. Proosa iseloomustus. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduses kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Arvustava, elu pahupooli ja ühiskonna ebaõiglust rõhutava hoiaku tõttu on eesti realistlikku kirjandust nimetatud kriitiliseks realismiks. Realistlik kirjandusvool jäi domineerima umbkaudu 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. Eestis tõusis romantismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realistlik kujutusviis võttis eesti jutukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõr...
on nagu Pearul ja Andresel. LOOMING I KÜLAREALISM · talupoeglik päritolu andis põhilise ainestiku, oli aluseks maailmatunnetusele · kaine, realistlik elukäsitlus · loomingu lähtekohaks on inimene, mitte probleem · huvitavad, meeldejäävad karakterid · kodunurga looduspilt · ilustamata, napisõnaline · kujutamislaad rahulik · peen huumor, vahel traagiline 1900 ,,Kilgivere Kustas" karsklusteemaline 1901 ,,Kuresaare vanad" ehk ,,Mäetaguse vanad" esimene läbimurre Päetegelane käbe eit ning laisk taat. 1902 ,,Kaks paari ja üksainus" Kahe moonakapere elu kujutamine (mõisatöötajad e. moonakad). Nende vahet käis vallasant Taidi Laidi. Laia peres olid lapsed ja nad olid vaesed. Pered vaidlesid üksteisega. Autor näitab eluviletsust.
Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatseps...
omavahelised konfliktid. Prohvet Maltsvet- Usuline liikumine, maltsvetide liikumine. Asustamine, väljarändamine. Kirjeldab seda, kuidas suur osa Eesti talupoegadest läheb Venemaale. Vilde kujutamislaad- Vilde kuulub sajandialguse kirjandusuuendajate hulka. Ta on kursis sellega, mis toimub Euroopa kirjandusmaailmas, proovib neid võtteid ja meetodeid ka Eesti kontekstis kujutada. Realistliku kunsti iseloomustamiseks- mõistete kaudu nt eksperimentaalne, teaduslik kujutamislaad, fotograafiline kujutamislaad. Mahtra sõda nimetab sotsiaalseks romaaniks. Kõik Vilde romaanid- tema ajalookäsitlus lähtub ühiskonna probleemidest- varjatult räägib tollase ühiskonna puudustest, vigadest, aga nad teevad seda läbi ajaloo, läbi lähimineviku kujutamise. Põhiline erinevus peitub materjali käsitsemises ja sellesse suhtumises. Ajaloolise romaani kirjutamine nõuab selle ajaloo tundmist. Allikate uurimise abil proovitakse saada võimalikult tõepärane pilt tollases ajast. Nt Mahtra sõja
1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming
traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) peegeldab ajajärgu vastuolusid ja paradokse
Asustamine, väljarändamine. Kirjeldab seda, kuidas suur osa Eesti talupoegadest läheb Venemaale. Vilde kujutamislaad- Vilde kuulub sajandialguse kirjandusuuendajate hulka. Ta on kursis sellega, mis toimub Euroopa kirjandusmaailmas, proovib neid võtteid ja meetodeid ka Eesti kontekstis kujutada. Realistliku kunsti iseloomustamiseks- mõistete kaudu nt 10 eksperimentaalne, teaduslik kujutamislaad, fotograafiline kujutamislaad. Mahtra sõda nimetab sotsiaalseks romaaniks. Kõik Vilde romaanid- tema ajalookäsitlus lähtub ühiskonna probleemidest- varjatult räägib tollase ühiskonna puudustest, vigadest, aga nad teevad seda läbi ajaloo, läbi lähimineviku kujutamise. Põhiline erinevus peitub materjali käsitsemises ja sellesse suhtumises. Ajaloolise romaani kirjutamine nõuab selle ajaloo tundmist. Allikate uurimise abil proovitakse saada võimalikult tõepärane pilt tollases ajast
(Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose kauneid tütreid. Siin näeme ka Rubensi lemmikvõtet, mis seisneb tumedate raudrüüde vastandamises heledate, ümaravormiliste naisaktidega). Teiseks nimekaks flaami maalikunstnikuks oli ANTHONIS VAN DYCK (1599- 1641). Nooruses töötas ta Rubensi juures abilisena, hiljem saavutas ta loomingulise iseseisvuse. Van Dyck`i peetakse üheks paraadportree rajajaks. Rubensiga võrreldes on ta kujutamislaad pehmem, õrnem ja lüürilisem. Tema üheks parimaks tööks peetakse inglise kuningas "Charles I portreed". Kuningat on kujutatud jahiülikonnas suurejoonelise maastiku taustal. Kolmas flaami maalikunstnik, JACOB JORDEAENS (1593-1678) (samuti Rubensi õpilane) oli täielik vastand Dyckile. Tema töid iseloomustab elulähedus ja jõulisus, isegi proosalisus. Jordaensi suureks eeskujuks oli Caravaggio. Kujutas peamiselt elurõõmsat talurahvast perekondlikke pidustusi pidamas.
Väga palju leidub nendes loomingutes filosofeerimist maailmavaatelistel teemadel ning usu sisendamine inimestesse, et veel ei ole kadunud kõik. Pagulasperioodi algust iseloomustavad kõige paremini teosed ,,Kõik, mis kunagi oli" ja ,,Ei juhtunud midagi", mis ilmusid aastatel 1946 ja 1947 Vadstenas. Teostes kujutatakse ühiskonda, kes ei aima veel oma saatust Teise Maailmasõja ajal. Ühiskonna all mõistame muidugi eestlasi. Sealt edasi algab kirjaniku uus kujutamislaad: traagilisem, tõsisem, kurvem. 1950.aastal ajakirja ,,Tulimuld" esiknumbris üllatas proosakirjanik Ristikivi lugejaid oma luuledebüüdiga ,,Hårsfjärden. Fantasia g-moll". Peale selle hakkas Ristikivi tihedalt puhkusreisidel käima, tänu millele on tema sulest ilmunud ka mitu reisipäevikut. Külastatud paigad andsid inspiratsiooni edasistele raamatutele. Paguluse varjuküljed. Luuletustes ,,Hårsfjärden. Fantasia g-moll" kirjeldatakse võõrsilolekut kui sihitult ekslemist,
väga lüürilised ja nukrad. Luuletustes ühinevad ühiskonnakriitilisem teos on novell ,,Tulge isiklikud kannatused ja Eestimaa kannatused. appi!" koos selle järjega ,,Oheliku onu Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, jõulunägemine". Realismi kujunemisprotsessis võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast eesti kirjanduses avardas E. Särgava oluliselt algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse ainevaldkondi. Tema kujutamislaad on asjalik, väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 karm ja otsekohene. Kitzberg August (1855 luuletuse ja luulekatkendi. Kirjanduslikuks -1927), eesti näitekirjanik. Eesti realistide suurkujuks tõusis Liiv siiski luuletajana. Liivi vanemasse põlvkonda kuuluv A. Kitzberg on pärit looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, Pärnumaa Laatre valla saunikuperest. Ta töötas avades loominguliselt uued võimalused
Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.15. sajand, k õrgrenessanss 16. sajand). Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja m õjud on kõige tugeva mad arhitektuuris. Renessansi ajal muutusid maalikunst ja skulptuur iseseisvateks kunstiliikideks, nad ei olnud ena m seotud arhitektuuriga. Maalikunstis ja skulptuuris pääses lõplikult võidule realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kasutati järjekindlalt anatoo mia ja perspektiiviseadusi. Suurenes kunstnikuisiksuse tähtsus. Arhitektuur Peetri kirik Roomas maail ma suuri m kirik .Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Te ma sur ma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Te ma alustas kupli ehitamist. palazzo`d itaalia rikaste elamud. Se e elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, sise õue ga keskel
(Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose kauneid tütreid. Siin näeme ka Rubensi lemmikvõtet, mis seisneb tumedate raudrüüde vastandamises heledate, ümaravormiliste naisaktidega). Teiseks nimekaks flaami maalikunstnikuks oli ANTHONIS VAN DYCK (1599- 1641). Nooruses töötas ta Rubensi juures abilisena, hiljem saavutas ta loomingulise iseseisvuse. Van Dyck`i peetakse üheks paraadportree rajajaks. Rubensiga võrreldes on ta kujutamislaad pehmem, õrnem ja lüürilisem. Tema üheks parimaks tööks peetakse inglise kuningas "Charles I portreed". Kuningat on kujutatud jahiülikonnas suurejoonelise maastiku taustal. Kolmas flaami maalikunstnik, JACOB JORDEAENS (1593-1678) (samuti Rubensi õpilane) oli täielik vastand Dyckile. Tema töid iseloomustab elulähedus ja jõulisus, isegi proosalisus. Jordaensi suureks eeskujuks oli Caravaggio. Kujutas peamiselt elurõõmsat talurahvast perekondlikke pidustusi pidamas.
a kuni sajandivahetuseni käis suviti koos skagenis, mis paiknes taanis jüüti ps põhjatipus skageni kunstnikud eemaldusid taani kuningliku kunstiakadeemia ja rootsi kuningliku kunstiakadeemia üsnagi jäikadest traditsioonidest, minnes kaasa uuemate kunstisuundadega, millega nad olid pariisisi ... prantsuse impressionistide eeskujul maaliti vabas õhus kunstnike loomingut mõjutas Barbizoni koolkonnale omane realistlik kujutamislaad kohalike elanike seas olid kalurid need, kes andsid kunstnikele kõige enam maalimisainet skagenii pikki randu kujutati.... rüühmitusse kuulusid: roosti: oscar björck, johan krouthen norra: christian krohg, eilif peterssen taani: viggo johansen, anna ancher, michael ancher, peder severinn kroyer, laurits tuxen, karl madsen peder severin kroyer skageni kunstnike koloonia keskne figuur ja mitteametlik liider. 1883
romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine. Arvati, et inimene on võimeline tajuma kõike suurt ainult iseendas. Kunstniku subjektiivset tundmust universumist aga on võimalik eeskätt muusika kaudu edasi anda. Romantismi üheks põhijooneks on püüd teostamatuse järele. Romantik kannatab kättesaamatu ideaali tõttu, tema tunded muutuvad unistusteks. Ta eemaldub tegelikkusest, mis on kui päästev põgenemine iseenda eest. Romantiline kujutamislaad on individualiseeritum, kuna seal kujutatakse iga pisematki inimkirge. Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika ja kodumuusika. Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele. Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid, soololaulud, sümfoonilised poeemid, muusikalised draamad
Saksamaal Wormsi katedraal. Inglismaal Durhami katedraal. Itaalias Pisa torn. Mis on romaani stiilis profaanarhitektuuri tähtsaim osa? Kirikute arhitektuur. Kuidas olid romaani ajastul omavahel seotud arhitektuur ja skulptuur? Skulptuur, seal hulgas reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sammaste kapiteele. Iseloomusta romaani skulptuuri! Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, pühakuid. Kujutamislaad oli kohmakas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi väga siiralt ja ilmekalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usuteemalised seinamaalid samuti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad (värvilistest klaasitükkidest, vahel tinaribad). Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist
esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) peegeldab ajajärgu vastuolusid ja paradokse
1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) peegeldab ajajärgu vastuolusid ja paradokse
kujutab noorte inimeste kohtumisi ja vestlusi, mis muudavad nende tunde- ja mõttemaailma. Autor vaatleb noorte haritlaste sõprus- ja armusuhteid. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" IV periood ehk haigusaastate looming Kujutas esseesid, miniatuure, novelle ning tegeles tõlkimisega. Miniatuurikogu ,,Poiss ja liblik", armastusnovell ,,Varjundid", sümbolnovell ,,Kärbes"-sügava mõttega peenelt töödeldud lood. V periood ehk küpse ea looming taluelu temaatika ja realistlik kujutamislaad Romaanid: ,,Kõrboja peremees" , ,,Tõde ja õigus" Lahkab maaelu probleeme ning loeb sügavaid monumentaalseid karaktereid. ,,Elu ja armastus" ,,Ma armastasin sakslast" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Lühidalt öeldes kirjeldab, põhjendab, seletab kõne all olev Tammsaare teos lahti eestlase põhiolemust, tulevikulootusi, iseloomu, ühendatust maaga. "Tõde ja õigus" näitab halastamatult täpselt eestlaste omavahelist suhtlemist, eesti mehe suhtumist oma naisesse,
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...
· 1971 Lohe hambad o 1972 kahekordne mäng 1972 Inimese teekond · 1976 Rooma päevik Kristjan Steen Ristikivi pseudonüüm. Tal hakkavad tulema seiklusjutus, seejärel hakkab ta kirjutama ka lasteraamatuid (30ndatel) ja siis tuleb aastal 38 ,,Tuli ja raud". Kolme esimest romaani on nimetatud ka ,,Tallinna triloogiaks". Tallinn neid seob ja mingi sarnane kirjutamisviis ka. Kui midagi ühendavat on peale Tallinna, siis see on enamähem realistlik kujutamislaad, ta võtab keskmesse ühe peategelase ja jälgib teda mingis mõttes valgustab Eesti inimest Tallinna linnas. ,,Tuli ja raud" võid kõige otsesemas mõttes olla nimetatud kui töölisromaani. Töölisromaani traditsiooni, mis on paljude maade kirjanduses väga tugev, Eestis välja ei kujune. ,,Õige mehe koda" ilmus algselt pealkirjaga ,,Võõras majas". Kätte oli jõudnud Nõukogude võib ja mis on
proosa. 1930ndatel tuntuim on ,,Ümera jõel" (1934) romantiline komponent on olemas, ajaloolises-filosoofilises suunas. Teine tuntud romaan on ,,Tuli tuha all" (1939). 11. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 191744 (August Mälk jt). 1934. aastal ilmusid ajaloolised romaanid: Mait Metsanurga ,,Ümbera jõel" ja August Mälgu ,,Surnud majad". Ajalooline romantika õitseaeg, kirjutati läbi kogu lähem ja kaugem ajalugu. Kõrvale jäeti realistlik kujutamislaad ja hakati looma romantilisi kujutluspilte eestlaste minevikust. ,,Ümbera jõel" on selle suuna kujukaks eisndajaks. Autor püüab siiski anda ajastust ja muistsetest eestlastest võimalikult realistliku pildi. Tegemist pole panoraamse ajakäsitlusega, vaid pigem isikuromaaniga. Ajalooline romaan 1930ndate kontekstis asub loogiliselt loomulikul kohal. Tema romantilise diskursi põhiteljeks oli rahvusliku identiteedi kinnistamine: kodutütarde ja noorkotkaste liikumine
Kõrgkoolid olid ühtlasi teadusuuringute keskusteks. Ülemaailmse tuntuse saavutasid arst Ludvig Puusepp (neurokirurgia), astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogermann. Suursaavutus oli 8-köitelise Eesti Entsüklopeedia ilmumine 1930-tel aastatel. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kirjandus. 1917 asutati kirjanike koondis "Siuru" (Fr. Tuglas, H. Visnapuu, A. Gailit, M. Under jt), mille uusromantiline stiil domineeris 1920-te aastate I poolel. Siis sai valdavaks realistlik kujutamislaad (A. H. Tammsaare, M. Metsanurk, A. Mälk). 1930-te II poolel kerkib uus põlvkond säravaid tähti, kes moodustavad rühmituse "Arbujad" (Heiti Talvik, Betty Alver, August Sang, Uku Masing) Kunst. Keskuseks Tartu, kus asus Konrad Mäe rajatud "Pallas". Eestisse levisid kiiresti moodsad kunstivoolud (nt kubism, ekspressionism jt). Tuntumad kunstnikud K. Mägi, Ado Vabbe, Günter Reindorff ja Eduard Viiralt. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit
Ülemaailmse tuntuse saavutasid arst Ludvig Puusepp (neurokirurgia), astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogermann. Suursaavutus oli 8-köitelise Eesti Entsüklopeedia ilmumine 1930-tel aastatel. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kirjandus 1917 asutati kirjanike koondis "Siuru" (Fr. Tuglas, H. Visnapuu, A. Gailit, M. Under jt), + uusromantiline stiil domineeris 1920-te aastate I poolel. Realistlik kujutamislaad + A. H. Tammsaare, M. Metsanurk, A. Mälk 1930-te II poolel kerkib uus põlvkond säravaid tähti, kes moodustavad rühmituse "Arbujad" + Heiti Talvik, Betty Alver, August Sang, Uku Masing) Kunst Keskuseks Tartu, kus asus Konrad Mäe rajatud "Pallas" Eestisse levisid kiiresti moodsad kunstivoolud (nt kubism, ekspressionism jt). + K. Mägi, Ado Vabbe, Günter Reindorff ja Eduard Viiralt.
greskot Tallinna Kaarli kirikule. Tekivad samuti eetilised probleemid. 1978 Keisrihull – Timotheus von Bock – peategelane on isemoodi. Ta on saksa päritolu mõisnik. 1982 Rakvere romaan 1982 Professor Martensi ärasõit – peategelaseks on 19nda sajandi lõpu 20nda sajandi alguse silmapaistev Vene diplomaat F. Martens, kes oli väga lähedal ka Nobeli rahupreemia saamisele. Kujutamislaad on erandlik, sest see on sisemonoloogi kaudu antud. Kross hakkab sellel ajal järjest selgemini ajalooliste tekstidega liikuma kaasajale lähemale. 1987 Vastutuulelaevad – Bernhard Schmidt leiutas vastutuult purjetava paadi. Tegelase prototüüp oli päris Naissaarelt. 1988 Wikmai poisid – tegemist värvikate karakteritega ning kasutatakse ära ka Eesti klassikalise kooliromaani mõttestikku.
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
Bellekini v�hesed �limaalid kujutasid peamiselt k�la- ja k�rtsistseene v�i linnapidustusi. Autori loomingu hulka kuuluvad aga ka suureformaadilised perekondade portreed maastike foonil. Muuseumite hulka, kus on eksponeeritud Cornelius van Bellekini maale, kuuluvad Bredius Museum, Haag, Holland; Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa. Hollandi koolkonnale oli eriti selle kujunemise etapil iseloomulik maalitavate stseenide ja tegelaskujude teadlik vulgaarne ja robustne kujutamislaad ning eemaldumine peenest �anriesteetikast. Sellega p��ti vastanduda teistele Euroopa koolkondadele. V�rdselt Adriaen van Ostadega ja m�jutatuna David Teniers nooremast, esineb Bellekin eelk�ige kiretu vaatleja ja olustikumaalijana. Tema teosel �Kihelkondlik k�lapidu� tantsivad noored talupojad, m�ngib viiuldaja ja k�laelanikud on isekeskis millegi �le arutlemas. Filigraanselt ja realistlikult
Kõrgkoolid olid ühtlasi teadusuuringute keskusteks. Ülemaailmse tuntuse saavutasid arst Ludvig Puusepp (neurokirurgia), astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogermann. Suursaavutus oli 8-köitelise Eesti Entsüklopeedia ilmumine 1930-tel aastatel. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kirjandus. 1917 asutati kirjanike koondis "Siuru" (Fr. Tuglas, H. Visnapuu, A. Gailit, M. Under jt), mille uusromantiline stiil domineeris 1920-te aastate I poolel. Siis sai valdavaks realistlik kujutamislaad 41 (A. H. Tammsaare, M. Metsanurk, A. Mälk). 1930-te II poolel kerkib uus põlvkond säravaid tähti, kes moodustavad rühmituse "Arbujad" (Heiti Talvik, Betty Alver, August Sang, Uku Masing) Kunst. Keskuseks Tartu, kus asus Konrad Mäe rajatud "Pallas". Eestisse levisid kiiresti moodsad kunstivoolud (nt kubism, ekspressionism jt). Tuntumad kunstnikud K. Mägi, Ado Vabbe, Günter
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
