Vaesemad võisid odavamalt pileteid osta. Päris vaesed said tasuta tagaridadest vaadata. Nende piletiraha maksis riik. Vanim näidentite esitamise koht oli Anteenas. Draamad leidsid aset spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Teatri osad olid "orkestra" mis oli väike ümmargune väljak, selle keskel oli Dionysise altar, "theatron" mis oli vaate nõlv astmeti tõusvate istmeridadega, mis piiras "orkestrat" hobuserauakujulisel t ja "skenee" mis oli "okestra" taga olev ehitis kust ja kust ilmusid näitlejad. Teater ehitati enamasti mäenõlvale, kus istmed paknesid astmeti mäeküljel. Esimeses reas olid parimad kohad kus istusid ametnikud ja rikkad kodanikud. Teatrisse pääses igast küljest mööda laiemat käiku. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Koor esines ,,orkestral,,. Lavaehitised. Eesriiet Kreeka teatrites ei olnud. Lavaseadmed olid algelised
Kreeka teater Teatrietendusdraama (kreeka keeles draama "tegevus" Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalseks selleks rajatud hobusekaarekujulises teatris Teater kreeka keeles theatron "vaatamise koht" Teatri keskmes paiknes ringi- või poolkaarekujuline näiteplats- orkestra Orkestra taga puust lavakonstruktsioon- skenee Skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet Koor ja näitlejad esinesid orkestral ·Näitemäng polnud üksnes sõnaline ·Tähtis koht näitemängus kuulus ka muusikale ·Etenduse mõju suurendamiseks kasutati kraanataolist seadeldist, millega näitlejat vajaduse korral orkestra kohale tõsteti ·Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites ka naiste rolle ·Maskid võimaldasid näitlejal mängida etenduses mitut rolli ·Mask välistas näoilme
ehitusega, puudus riim, esitati lauldes. Oli joomalood Alkaios Sopho naine poetess Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Kuidas tekkis tragöödia ja komöödia?
omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teater-puudus koor, hakati kas. naisnäitlejaid, rajatud lauskmaale,üks žanr on atellaan. Sophokles-näitekirjanduse rajaja
Theatron-antiikteatri laugele mäenõlvale ehitatud pealtvaatajate istekohad Deus ex machina-ootamatu kunstilahendus,mida kasutatakse teatris Tragöödia-kurbmäng,traagilise lõpplahendusega,traagilisel konfliktil põhinev näidend Polis-tüüpiline Vana-Kreeka linnriik,mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Koomos-dionüüsiate 3 päeval toimunud rongkäik Koturn-antiiknäitleja kõrge tallaga jalats Kitoon-värviliste tikanditega kaunistatud varrukateta ülariietus Skenee-orkestra näitlejate tagaruum,ajutine lavaehitus,kus vahetati riideid Pronteion-piksemasin e. Suur trumm,millega teatati jumalate tulekust Komöödia-ehk pilke-või naljamäng on lõbusa lõpplahendusega näidend,üks dramaatika zanre Oidipuse kompleks-Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus,mille kohaselt võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga Koinee-antiik Kreeka ühtne kõnekeel 4saj e.K.r
Mis on karüatiidid. noorte naiste kujud Mis on kore ja kouros. Kirjelda. alasti meesfiguurid kouros riietatud naisfiguurid kore Mis on punasefiguuriline ja mustafiguuriline vaasimaal. Must vaasil pole värvi ja mustaga peale tehtud , punasel on taust punane ja peale tehtud mustaga . Kirjelda Kreeka teatrit. keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tragöödiat. kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva.
lisandusid juurde veel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Kogumaailma teater sai alguse Kreekast ja nagu Kreekaski olid mujal maailmas näitlejateks alguses ainult mehed. Kreeka on sellepärast Euroopa tsivilisatsiooni häll, kuna Kreekast saab suurem osa Euroopast ja kultuurist alguse. Ka maailmakuulsad teadlased on pärit Vanast-
koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Kasutatud allikud Sabloon: http://pedsovet.su/load/321-1-0-14077 Info: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vanakreeka
jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Selle sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. said esitada etenduses ka mitut rolli. Kreeka teatris kehtis Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus.
sõdadest ja nende eelloost. Ta püüdis läbi ajaloo kirjutiste lugejateni tuua õpetliku mõtte. Teater: Teatrietendus e. Draama kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest. Etendused kuulusid Dionysose auks peetavate pidustuste kavva. Esialgu seisnesid etendused koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus veel näitlejaid, kuid koor säilitas siiski keskse osa. Teatri keskmes paiknes poolringi kujuline orkestra ja selle taga puidust lavakonstruktsioon skenee. Esineti orkestral ja skenee täitis tausta rolli. Näitlejateks olid ainult mehed. Eneseväljenduseks kasutati maske ja zeste. Kasutati ka tehnilisi võtteid, nt. Ehitati kraana taoline seadeldis, millega sai näitlejat laval kõrgele õhku tõsta. Pidustuste eel valis zürii kolm naljaka sisuga näidendit - komöödiat ja kolm tõsisema sisuga näidendit - tragöödiat. Neile määrati rikaste kodanike seast rahastaja. Ettekandmisele
Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja
ring amfiteater) · Vana-Kreeka teatrid ehitati mägede külgedele (looduslik theatron on olemas), Rooma teatrid lageda maa peale. · Vana-Kreeka teatris näitlejateks 3 meest, Roomas 3 orja. · Vana-Kreeka teatris maskid, need kaovad Rooma teatris. · Vana-Kreekas eelistatud tragöödiad, Roomas komöödiad. · Vana-Kreeka teater koosnes kolmest põhiosast: o Orkestra ringikujuline tantsuväljak, a'la lava o Skenee lavatagune hoone, kus said näitlejad vahetada maske ja toimus tegevus, mida ei saanud laval näidata (nt. ,,Oidipuses" see, kuidas Oidipus endalt silmad välja torkab) o Theatron e. koolon tänapäeva mõistes tribüünid, kus asusid pealtvaatajad (loomulikult jagunesid kohad vastavalt sotsiaalsele positsioonile) · Thespis lavastaja, poeet, trupijuht, esimene, kes oli ka näitleja. Värsskõnelise dialoogi looja.
gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus,Alkaios-vein,lõbustused .dionüüsiad-pidustused.Iga aasta korraldati neid ja see toimus võistlusena.Parim võitis,võistluse käigus õpiti palju juurde ja see arendas palju.korraldati etenduste võistluseid,kus kirjnaik pidi looma tetreloogia. teater koosneb-thetreon;orkestra,skenee. agoon-näitlejate sõnasõda, parabaas-otsenesuhtlus publikuga. satiir-irooniline ühisk. kujutlus A-k .kirjutati näidendeid teemadel-Mütoloogia,inimene,inimvaim,hälbeseisnud. dramaatika kaks zanri-komöödia ja tragöödia.t ähtsamad A-K kirjanikud-Aischylos,Sophokles,Euripides,Aristophanes. Dramaatikasse tõid uut-Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju.Vähendas kooriliikmete arvu. Sophokles-suurendas näitlejate arvu 2 3-le ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le.Euripides-
ülistus,ood-pidulik ülists)Tragöödia-põhineb lahendamatul konfliktil.Sophokles(496-406eKr),,Kuningas Oidipus'' olid akati värsivormis,vana legend,saatus mis on ette määratud.Euripides(480- 406 eKr)Käsitles põhjalikult naisepsüholoogiat.Kuulsaim näidend ,,Medeia''Kujutab naise viha ja kättemaksu Mees oli Iason.Komöödia-pilke-või naljamäng,lõbusa lõpplahendusega näidend,kus konfliktid peaksid õnnelikult lahenema ja kuri saab karistada.lava- orkestra.theatron-vaatamispaik skenee-ehitus.Vergilius(70-19 eKr),kuulsaim Rooma luuletaja,Kangelas eepos ,,Aeneis'',peategelane elas Trooja linnas,armulugu kuningas Dido- ga.Eepose teises pooles jõuab ta Latiumisse ja peab võitlema hõimude latiinode vastu.Võidab lahingu,eepos propageerib patriotismi,poeem-pikk,jutustav luuletus,Proosa-ilma riimita,hakkas välja kujunema 7saj eKr ajaloolisest kirjandusest.Caesar-(100-44 eKr)väejuht,riigimees,kirjutas teose
Tragöödia lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng. Komöödia meelelahutuslik naljamäng. Saatürdraama etendus pärast 3 tragöödiat, kus tegelasteks on saatürid (soku pea ja sabaga mees); sisu: koomiline ning eesmärk leevendada tragöödias tekkinud halbu emotsioone. Dionysos veini ja sigivusjumal. Teatrihoone: südameks tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks, keskel Dionysose altar, orkestra taga skenee. Deux ex machina jumal masinast; seadeldis, mille abil sai tõsta näitlejat ,,taevast maale". Sophokles tõi teatrisse keerukama tragöödia, kus oli karakteriseerimine peenem, stiil paindlikum ja harmoonilisem. Oidipuse probleem: inimese ja tema saatuse suhe.- näidend põhineb Teeba müütidel, mille aineks on Kadmose suguvõsa häving väärtegude pärast. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik). Kükloop-vanakreeka hiigelolend ühe silmaga lauba keskel.
tekstis heideti nende üle üpriski tihti nalja). Nii tragöödiates kui komöödiates kasutasid kreeka näitlejad vastavalt rollidele (mida?) maske. Näitlejatena astusid üles ainult mehed. Vana-Kreeka teatrirajatised ehitati tavaliselt (kuhu?) poolringikujuliselt mäenõlvale ja koosnesid neljast traditsioonilisest osast: 1 )teatron( mäenõlval asuvad istmed ), 2 ) orkestra (ümmargune mänguplats) ,3) skenee (garderoobiruumis näitlejatele ja koori liikmetele) 4)proskeenioon ( eeslava, kus on näitlejad ). Vanim Vana-Kreeka seni kasutusel olev teatrirajatis on on Peloponnesose poolsaarel asuv amfiteater. Vana-Kreeka teateri zanrid olid: 1) tragöödiad, 2) komöödiad, 3) saatüridraamad. Saatüridraama on lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid. Tuntuim Vana-Kreeka komöödiate autor oli Aristophanes
Õpik lk. 123 14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles, teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Aischylos näitekirjanik, teose ,,Oresteia" autor Sophokles näitekirjanik, teose ,,Kuningas Oidipus" autor Teatrietenduste tähtsus: * pakkusid meelelahutust * harisid rahvast poliitiliselt * arenes näitekunst ja näitekirjandus * kasvatasid kodanikke moraalselt * austati Dionysost 15. Teatri põhiplaan: theatron, orkestra, proskeenion, skenee; osade otstarve. Theatron vaatajate istekoht Orkestra koori esinemiskoht Proskeenion lava, näitlejate esinemiskoht Skenee lavatagune ruum, ehitis näitlejate ruumidega, kostüümide ja lavainventari ruumid, rahvapoolne sein dekoreeritud 16. Filosoofia: sofistid ja Sokrates, Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist. Sofistid esimesed elukutselised õpetajad, kes õpetasid riigi valitsemiseks vajalikke
Kostüümid: näitlejad kandsid kõrgeid jalatseid kortunid ja peakatteid, et ka tagumises reas istujad neid näeksid. Riietus oli rikkalikult kaunistatud, eredaärviline. Kostüüme täiendasid maskid. Kreeka varased teatrid ehitati templi lähedusse. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga ehk orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skenee, mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed. Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid. Algselt olid seal ainult astmed. 2
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks
Demeter viljakuse jumalanna, Hades allmaailmavalitseja, Dionysos veinijumal, Hera abielude kaitsja, Ares sõjajumal. Athena sõjajumalanna, Apollon valguse, luule ja muusikajumal, Hermes jumalate käskjalg, surnute teejuht, Hestia kodukoldejumalanna, Nike võidujumalanna. 7. iseloomusta kreeka teatrit Sai alguse näitemängudest Dionysose auks, etendused vabas õhus, mänguplats hobuserauakujuline teatron, keskel mänguplats orkestra, taga lavaehitis skenee, näitlejad kandsid maske mängisid vaid mehed. Mängiti komöödiaid, tragöödiaid, teater avatud ka naistele. Näitleja ehk protagonist. 8. kuidas kutsustakse kreeka esimesi filosoofe, miks Loodusfilosoofid, nad olid esimesed kes üritasid ja seletasid looduses toimuvat. Thales maailm tekkinud veest. Anaximandros tajumatu piiriga alge apeiron, seletas maailma abstrakste mõiste alusel. Demokritos- aatomid. 9. millised linnad kujuneisd olulisdteks hellenismi ajastul
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas.
näitljad kandsid rikkalikultkaunistatud eredavärvilist rüüd ja sellejuurde kõrgeid jalatseid, hiljem ka kõrgeid peakatteid.Kostüüme täiendasid veel masikg, tänu millele oli võimalik ühel näitlejal mängida mittme tegelase rolli, ning kehastada ka naist. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koorijaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skenee, mis oli etendusel taustaks ja kõlaseinaks. Kõige keerukama lavamasin oli tõteseadeldis, mille abil võis jumal taevas maapeale laskuda. Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondieest. Kesk......
pedagoog ning tüdrukud õppisid majapidamist ja käsitööd, spartas õppisid tüdrukus ka kehalise kasvatust kangelaseeposed- trooja sõja lugu Homeros, - mitme lauliku autor „Illias” ja „Odüsseia” Lüürika-luuletus mida esitati suuliselt koos viisiga Draama- kreeka keeles tegevus, tearti etendus Komöödia- igapäevane elu Tragöödia- kurb etendus Orkestra-näiteplats, ringi või poolringi kujuline Skenee- tausta dekoratsioon 6. Filosoofia ja teadus: filosoofia mõiste-mõtisklemine maailma üle Thales- maailm tekkis veest ja ujub vee peal Demokritos- maailm koosneb tühjusest ja seal olevatest aatomitest Pythagoras,- maailma korraldus on arvulisel suhtel Hippokrates- 4-5 saj kuulus arst Herodotos. Ajaloo sündmuste uurija ja kirja panija Sofistika- inimese käitumist puudutavad probleemid, hea ja halb Sokrates (voorus, teadmine, Ateena riigivastasus)-
Arhailine luule 7-6saj lüürika zanrid: Eleegia, meelika, tragöödia, komöödia, retoorika, uuskomöödia, pisieepos (idüll,epüllion,bukoolika) 7. teater ja muusika kõide tähtsam Kreekas muusikat õppisid kõik vabad kodanikud kuni 30-eluaastani. Muusika kuulus kokku tantsu ja luulega. 1 häälne. Heliloojad : Anakreon ja Alkaios. *Vana-Kreeka Draama on välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulust. Dionüüsiad, lenaiad. Orkestra-keskmes paiknev ringi kujuline näiteplats. Skenee-puust lavakonstruktsioon. Thearon-vaatajate koht. Näitlejad kantsid maski. Riided pikad, voogavad, värvilised. Komöödia tegelised kantsid lühikesi riideid. *Vana-Rooma Kreeka eeskujul esitati pidustustel näitemänge. Teater oli tasuta, kuhu pääsesid ka lapsed. Poolringi kujuline orkestra 8. Armee ja sõjapidamine Peeti sõdu teiste maade alistamiseks, orjade saamiseks.
Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemängud. Hobuseraua kujuline. Skenee- Vana-Kreeka lavaehitis, mis oli puust. Orkestra- õmmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Koturnid- Vana-Kreeka teatriesinejate puust jalanõud. Etruskid- Vana-Rooma põhjapoolne rahvas, kes olid ehitajad, ennustajad, meresõitjad. Foorum- Rooma linna keskne osa, koosoleku- ja turuplats. Kapitoolium- üks Rooma seitsmes künkast,seal oli kindlus,Rooma usuline ja poliitiline keskus. Patriitsid- Vana-Rooma rikkad kodanikud. Puunlased- kartaagolased. Konsul- sõjaväejuht Vana-Roomas.
hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia. Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3
Euripides tragöödiakirjanik Nt: ,, Kükloop" Sophokles tragöödiakirjanik Nt: ,,Kuningas Oidipus" KREEKA KOMÖÖDIA Naljamäng, mis sai alguse Dionysose rongkäigu nalja ja sõimulauludest. Keelepruuk oli vaba, tihti pilkava sisuga, pilgati võimukandjaid, inimlikke nõrkusi, pahesid. KREEKA TRAGÖÖDIA Kurbmäng, näidend, mis on traagilise lõpuga ja põhines konfliktil. Taheti välja tuua moraalset iva. KREEKA TEATER Hobuserauakujuline ehitis mäenõlval. 1. Theatron 2. Orkestra 3. Skenee Teatri jaoks ei otsinud roomlased sobivat küngast nagu kreeklased, vaid ehitasid lauskmaale. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter mugavate istekohtadega vaatepaik ülikutele ROOMA TEATER Kreeka tragöödiate asemel eelistasid roomlased kergeid komöödiaid, mille jälgimine ei nõudnud mõttepingutust. Lihtrahva hulgas olid populaarsed ka rändnäitlejate etendused, akrobaatide, mustkunstnike, zonglööride ja köietantsijate esinemised.
hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia. Suured dionüüsiad on pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3
Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja.
Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja
Sealt tekkiski sõna tragöödia (tragos(kits) + ode(laul)). Pidustustel etendati näidendeid. Kolm autorit osales ka dionüüsuse pidustustel, mille ajal toimusid võistlustel, kus iga autor pidi tegema 3 tragöödiat ja ühe komöödia, millest zürii valis kolm parimat teost. Näidenditel olid esitajatel maskid ees. Teatrid ehitati templite ligidale. Orkestra oli ringikujuline keskväljak kus näitlemine toimus. Ajutine lavaehitis selle taga oli skenee. Deus ex machinima jumal masinast. Jumal toodi lavale, kus too aitas protagonisti. Tragöödia - konfilkti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng. Aischylos (525-456 e.m.a.) - olevat kirjutanud 80-90 näidendit, alles on 7 ervikteksti, sealhulgas üks trioloogia. Draamavõistlusel tuli võitjaks 13 korda. Algul oli koor 50 liikmeline, hiljem 12 liikmeline. Tõi ühe näitleja kõrvale teise juurde ning hiljem Sophoklese eeskujul kolmandagi
10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal 14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia vileleja) 15) Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks) 16) Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris 17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 21) Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas
koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja he nitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed nitlejad, kuid koor psis kogu klassikalise ajajrgu vltel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset pevasel ajal vabas hus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise phiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- vi poolringikujuline niteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Nitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus thtis osa muusikale. Nitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (nitleja tstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti vlja kuus etendust, kolm lbusat nitemngu e. komdiat ning kolm tsise sisuga teost e. tragdiat. Nende kigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja
Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja
11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal 14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia vileleja) 15) Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks) 16) Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris 17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 21) Hellen - kreeklane 2.Vana-Roomaga seotud mõisted: 1
Aischylos oli kuulus traagik, kes kirjutas V sajandi esimesel poolel Ekr tragöödia sarja ,,Orestia", milles peategelane Orestes pidi tapma oma ema, et maksta kätte oma isa mõrva eest. Sophokles oli Ateena tragöödia suurkuju, kirjutas ,,Kuningas Odipiuse", milles kangelane aga ei võinud ette näha, et tapab oma isa ja abielub oma emaga, kuigi Apollon oli nii kuulutanud. 15. Teatri põhiplaan: theatron, orkestra, proskeenion, skenee; osade otstarve. 1) Theatron vaatajate istumiskohad, 2) orkestra koori ja muusikute esinemispaik, 3) skenee ehitis, milles asusid näitlejate ruumid, kostüümide ja lavainventaaride ruumid, rahvapoolne sein dekoreeriti, 4) proskeenion lava, kes näitlejad esinevad. 16. Filosoofia: sofistid ja Sokrates, Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist. Vihik, õpik lk. 124, 125, 127. Platon Aristoteles
meenutas lava. Teatrifestivalid. Ettevalmistused 9- 10 kuud enne. Näidend esitati züriile- valis näidendid, näitlejad, patrooni. Teatrifestival 4 päeva- tragöödiad, viim päeval komöödiad. Alg rongkäiguga. Näitlejad kasut maske. Tragöödianäitl riietus värviline, kallihinnaline, jalas koturnid- näitleja nähtavam. Maskid korgist, riidest. Vajalik kõva hääl. Teater koosnes kolmest põhiosast: keskel ringikujuline orkestra, mille peal oli Dionysose altar. Selle taga oli skenee- sealt tulid näitlejad lavale, seal taga vahetasid riideid. Kolmas osa oli pealtvaatajate jaoks ja seda nimetati theatroniks. Komöödianäitlejate riietus hästi tavaline, kaunistusteta. Näitlejaid toetas koor. Deus ex machina- masin, millega tuli etenduse lõpus lavale jumal. Komöödia on nime saanud sõnast commos, mis tähendab purjus meeste salka. Välja naerdi pahesid: petmist, varastamist, valetamist. Esindajad: Aischylos 525-456eKr esimene
aastal peajumal Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Mehed ja poisid osalesid. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Olümpiamängud hakkasid toimuma alates 776 e.m.a Kreeka teater sai alguse viljakus ja veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest Teatron vaatemängupaik Skenee telk kus näitlejad esinemiseks valmistusid Orkestra koorile ja pillimeestele mõeldud lavaesine poolkaarkujuline osa. Aleksander Suur elas Babülonis. Kuulsaim ja edukaim väejuht. Homeros VäikeAasiast pärit pime laulik, kes pidavat olema ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" autor. Perikles tähtsaim Kreeka riigimees. Sõjaväe ülemjuhataja ja riigikassa valitseja. Aristoteles Kreeka filosoof ja õpetlane, antiikajal oli ka silmapaistev filosoof,
534. aastal eKr türanni Peisitratose ajal. Kreeka teater kasvas välja koorilüürikast – Dionysose auks ette kantud ditürambidest, säilitades seose koorilüürikaga kogu klassikalise perioodi vältel. Etendused olid osa Dionysosele pühendatud rituaalist. Ateenas lavastati etendusi talvistel Dionysose pidustustel. Kreeka teater oli põhiplaanilt hobuserauakujuline, mis koosnes orkestrast, skeneest ja theatron'ist. Orkestra oli lava, kus etendati tragöödiaid ja komöödiaid. Skenee oli puidust lavakonstruktsioon näiteplatsi taga ja theatron'il oli näitemängu jälgimiskoht. Vana-Kreeka teatrid olid vabaõhuteatrid, millest saab järeldada, et kreeklased pidasid lugu tervisest. Lisaks sellele oli näitemängude sisu erinevalt hilisemast roomlaste näitekunstist hariv. Kuna Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, ei võtnud naised osa lavategevusest. Mehed etendasid nii naiste- kui ka meesterolle, kandes maske ja moonutades hääli
5. Milline seos valitses muistse Kreeka ja Rooma kultuuriide vahel? Roomlased võtsid palju Kreeklastelt üle ja kohandasid endale sobivaks (Teater, usk, arhitektuur, kirjandus) 6. Kirjelda kreeka teatri välisilmet, etendusi Etendused toimusid amfiteatris, vabas õhus, päevavalgel. Etendused toimusid teatri keskel asuval platsi orkestral, mille tausta moodustasid puust dekoratsioonid ehk skenee. Näitlejad olid mehed, kandsid maske ja jalas koturne Mechane - õhkutõstmiseks Näitemäng seisnes koori ja ühe näitleja dialoogis 7. Kirjelda Olümpiamänge. Millal, kus, milleks, olümpiaalad, tähtsus. Toimusid Olümpias Zeusi pühamus iga 4 aasta järel Esmakordselt 776.a. e.Kr Osalesid ainult hellenid Kiirjooks, rusikavõitlus, maadlus, viievõistlus, hobukaarikute võidusõit 8
võõramaalased (metoig), eesvärav (proüleed), Ateena neitsitempel (Pantheon), lapsejuhendaja (paidagogos), ennustus (oraculum), vanema põlvkonna jumal (titan) alasti oleku koht (gymnasion), spordiharjutused (gümnastika), luule (lüürika), puhkpill (flööt), üle- Ateenalised pidustused (panateinaia), tegevus (drama), kurb tegevus (tragöödia), lõbus tegevus (komöödia), vaatamise koht (theatron), rikas koorijuht (choregos), tantsuplats (orkestral), telk (skenee), seadeldis (mechane), tarkusearmastus (phileosophia), jagamatu osake (atomos), vaatlusel põhinev üldistus (theorema), arstivanne, uurimus (historia), vormid (eidos), kõrgem filosoofiakool (Akadeemia), filosoofide gümnaasium (Lykeion), ainuvalitseja (monarh), muusade pühamu (Museion), sammaskäik (stoa), leidsin (heureka)
kõige esinduslikum ruum, Kreekas. Sümpoosion-Aristrokraatide sõpruskonna ühine pidusöök või koosjooming, Kreekas. Müsteerium- salajane rituaal, jumalateenistus Kreekas. Lüüra-seitsme keelne pill Vana-Kreekas, meenutab kannelt. Lüürika-luule, mis kantakse ette viisi saatel, lüürikaga tegelesid rikkad aristrokraadid, kel oli palju vaba aega endale pühendamiseks. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, koduõpetaja Draama-teatrikunsti žanr Teatron-istekohad, pingid vaatlejatele Skenee- lavadekoratsioon, lavaehitis puidust Orkestra- keskmine mänguplats Koturnid-Kõrgemad, puidust jalanõud, mida kandsid näitlejad Kitoon- pikk, üle õla ja ümber keha ürp. VANA-ROOMA ANTIIKAEG (1000 eKr - 476 pKr) Etruskid-Itaalia loodeosas elanud muistne Itaalia põlisrahvas. Foorum- Rahva kogunemisväljak, Rooma linna keskne osa. Kapitoolium-üks, (kõrgeim) küngas Rooma seitsmest künkast, Tiberi kõrval. Patriitsid- Rooma riigi rikas, täieõiguslik kodanik.Suursuguste
Minotaurusest, Knossose loss, Mükeene loss, lineaarkiri A ja B) 2. Riik ja ühiskond: valitsemine (aristokraatia, demokraatia, türannia), kodanikkond, ühiskonna struktuur, Sparta ja Ateena võrdlus. 3. Kreeka kultuur: jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos), Kreeka alfabeet, kangelaseeposed, dionüüsiad ja teater (võrdlus tänapäevaga ja mõisted komöödia, tragöödia, orkestra, skenee), Sophokles, Aischylos, Homeros, Herodotos, olümpiamängud (776 eKr, peamised spordialad,olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine), filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) 4. Hellenismiajastu: Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed, hellenistlikud suurriigid ja linnad, Museion, Aleksandria tuletorn. Kasutatud materjalid https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQaN11UB8G7Ye2L22JUEKvn3vcOxrIVjb1QcjgQNb6uhfRLNGdHKQ http://et.raamaturott.wikia
Kostüümid: näitlejad kandsid kõrgeid jalatseid – kortunid ja peakatteid, et ka tagumises reas istujad neid näeksid. Riietus oli rikkalikult kaunistatud, eredaärviline. Kostüüme täiendasid maskid. Kreeka varased teatrid ehitati templi lähedusse. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga ehk orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis – skenee, mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed. Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron – publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid. Algselt olid seal ainult astmed. 9
· Euripides - ,,Alkestis", ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Hellenid", ,,Herakles", ,,Helena", ,,Bakhandid" (Dionysosest), saatürdraama ,,Kükloop". Tema muusika äratas suurimat vaimustust, viis kuulajad arust ära. Jumalad on halvad ja negatiivsed. Koor on tegevusega platoonilises suhtes, pole seotud sündmustikuga/tegevustikuga. Teda huvitasid psühholoogilised probleemid. Autorid võistlesid omavahel. 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Need on Vana-Kreeka teatriosad. Teatritegemisepaik oli vabaõhuteater, mis kasvas välja ümmargusest tantsuplatsist ehk orkestrast. Orkestra paigutati mäekülje alla. Orkestra see kus etenduse tegevus toimub, ringikujuline väljak. Teater=theatron=vaatemängu koht. Theatrumil asusid vaatajate istekohad. Hiljem lisati mäekülgedele ka istmed istmeread. Keset orkestrat paiknes Dionysose altar, seal ohverdati pidustuste alguses
Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde veel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja
rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Lüürika ehk luule. Algselt lüüra saatel ettekantav luule, kuid peagi muutus kohe luulezanrit tähistavaks mõisteks. Lüüra kiplkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill Amfiteater vabaõhuteater. Vaatajad istusid hoburauakujuliselt ümber näitemänguplatsi, pingid tõusid tagant kõrgemale. Orkestra - pärislava ees asetsenud ümmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Skenee - on orkestra taga olev ehitis, mis oli etendusele fooniks ja näitlejatele väljapääsuks. Skeenes näitlejad rõivastusid. Alates 4. saj. eKr arenes skeene mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus skeene eenduva osa katusele (proskenion). Dionüüsia - suurpidustused Dionysose auks. Näitemängud. Algul 1 näitleja, hiljem 2. Ja 3. Toimus võistlus näidendite autorite vahel. Näitlejateks mehed, kandsid maske kui vaja. Tragöödia tõsine, ülev
Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde mitmed näitlejad,kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi -või poolringikujuline näiteplats ehk orkestra,mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon ehk skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral,skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muuskale. Näitlejateks olid vaid mehed,kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektid olid valmistatud kraanataolise seadeldisega. Pidustusele valiti välja 6 etendust,kolm lõbusat näitemängu ehk komöödiat ning 3 tõsise sisuga teost ehk tragöödiat.Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna
32, Museion) Pergamon (Pergamoni altar) 6. Teater · Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest · Keskne osa kooril · Esialgu oli üks näitleja, hiljem kolm · Etendused toimusid päeval, vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud teatris · Theatron vaatamise koht, hobuserauakujuline põhiplaan · Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra, kus esines koor · Orkestra taga asus skenee ehitis, mis täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet, oli ka näitlejate riietusruum; koht, kust ilmusid näitlejad · Näitlejad ja kooriliikmed olid ainult mehed, täites ka naiste osi · Kasutati maske, mis võimaldas täita mitut rolli · Kasutati ka tehnilisi võtteid, näiteks tõsteseadeldisi, millega sai näitleja õhus lava kohale tuua · Kas naised pealtvaatajatena osalesid või mitte, pole teada
Oli juhtumeid, kus näitleja kihutati kivirahega lavalt minema ja nõuti teist näidendit. Teater oli rahvale omamoodi elukool, mis õpetas lahendama keerukaid olukordi. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis. Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna
annaabi.ee 
