Mehaaniline liikumine on nähtus, kus keha asukoht muutub teiste kehade suhtes. Iseloomustatakse trajektoori(joon, mida mööda liigub keha punkt), teepikkuse(f. suurus=trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib; s; 1m; s=vt) aja(t; sek; min; h) ja kiiruse(f.suurus=keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Näitab , kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul; v; meetrit/sek; v=s:t)abil. Liikumise suhtelisus väljendub trajektoori suhtelisuse ja kiiruse suhtelisuse kaudu. Keha liikumine on suhteline ja sõltub sellest, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. Keskmine kiirus näitab , kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus; vk=s:t, kus vk on keha keskmine kiirus, s on keha poolt läbitud kogu teepikkus ja t on selle teepikkuse läbimiseks kulunud kogu aeg. Võnkliikumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Iseloomustamiseks on appi võetud füüsikalised suurused: võnkeamplituud(võnkuva
Kõik meie ümber on suhteline ja piirideta Kõik meie ümber on suhteline ja piirideta. See on mitmeti mõistetav teema, kuid olen selle väitega nõus. Üks hea näide selle kohta, et kõik mis on meie ümber, on piirideta ja suhteline on Suure Paugu teooria. Selle kohaselt sai maailm alguse ca. 15 miljardit aastat tagasi ühe tähe plahvatusest. Alguses oli uus maailm väga väike, aga mida aeg edasi, seda suuremaks paisus ka maailm. 30-ndatel aastatel jõuti teooriani, et universub paisub pidevalt. Selle avastuseni jõudis USA teadlane Ervin Hubble ning ta avastas ka, et mida suurem on galaktika seda suurema kiirusega ta meist eemaldub. Sellest, et Universum paisub pidevalt saab järeldada, et universum on piiritu. Teine näide selle kohta, et kõik meie ümber on piirideta on see, et universumisse võib tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Ein...
..................................................................................... ........................................................................................................................ ........................................................................................................................ ........................................................................................................................ 11.Mida iseloomustab kiirus? Too näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromailmas........................ ................................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................................. . ...................................................................................................................................
trajektoori. · Kiirus näitab kui suure teepikkuse läbitakse ajavahemikus. V; V=s/t · Ühtlane liikumine on liikumine, mil keha kiirus ei muutu · Mitteühtlaseks kiiruseks nimetatakse kiirust kus keha liikumine on muutumises. 5. Keskmise kiiruse arvutamiseks tuleb keskmine teepikkus jagada keskmise teel oldud ajaga. 6. Taustkeha on keha mille suhtest liikumist kirjeldatakse. 7. Liikumise suhtelisuse leidmiseks tuleb a) üksteisega erinevas suunas liikuvate kehade kiirused liita b) samas suunas liikuvate kehade korral tuleb vaadeldavast kehast lahutada taustkeha kiirus.
TEST 1 1. Kaasaegse maailmapildi tekkimisel loetakse oluliseks a. Tugeva ja nõrga vastasmõju avastamist b. Pikkuse ja aja suhtelisuse avastamist c. Tõenäosusprintsiibi avastamist 2. Mehhaanilise maailmapildi korral vastastikmõju vahendajat ei tähtsustatud a. Tõene b. Väär 3. Millised neist on fundamentaalsed vastasmõjud? + tugev ja elektromagnetiline a. Gravitatsiooniline b. Nõrk c. Elektrodünaamiline 4. Füüsikaline objekt, millega mõõtmise käigus võrreldakse teisi objekte, on a. Etalon b. Mõõteobjekt c
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria e. suhtelisuse teooria on füüsikateooria, mis lähtub kahest põhiseisukohast: kõik taustsüsteemid on samaväärsed, st. füüsikaliste suuruste väärtused (kiirus, pikkus, aeg) on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ja ükski vaatleja pole eelistatud e. igal mehel on oma tõde ja ükski neist pole tõesem ning et on olemas suurim võimalik kiirus, piirkiirus, mis on kõigis taustsüsteemides ühesugune ning ei olene liikumise suunast ega allika kiirusest (valguskiirus c)
Unengu reaalsuse tde! Meile anti koolis lesanne mtiskleda Jrgen Rooste luuletuse phjal. Pidime kohe ise vlja mtlema pealkirja ja kui ma pealkirja olin valmis melnud, avastasin - et kaine peaga ei suudagi mtiskleda sellisel teemal mis ma valmis mtlesin, ehk siis "Unengu reaalsuse tde!" ja leidsin et peab ise ka realsusest lahkuma (ehk siis pool liitrit kangemat hinge alla). Tavaline inimlik reaalsus on nilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on samasuste ja sarnasuste maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi - muutused kll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui vimalik, kuna lhtutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-psimine domineerib muutumise le, valitseb seda, suutmata seda ometi kunagi tielikult allutada. Unenos aga vtab ohjad enda ktte (edasi)liikumine, muutumine, ja avab nnda ka
Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund sofistika. Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine. Sokrates suhtus halvustavalt
(nt. Kiirus, kiirendus) Füüsika valemites esinev miinusmärk näitab suuna muutumist esialgsest vastupidiseks. Erinevused matemaatika ja füüsika vahel: Matemaatika on kõigi kvantitatiivkirjelduste universaalne keel. Füüsika peab aga alati säilitama teose loodusega. Füüsikalised suurused pikkus (ka teepikkus), ajavahemik(delta t) ja ajahetk (t) põhinevad kehade ja nende liikumise(protsesside) omavahelisel võrdlemisel. Keha liikumisolekut iseloomustab KIIRUS. Näide liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas: Maja seisab ning auto tiirutab ümber seda. Auto liigub maja suhtes. Looduse kaks oluliselt erinevate omadustega põhivormi: 1) VÄLI 2) AINE Nende erinevused: Väli: pole näha, väljad ei sega üksteist(laserid läbivad üksteist segamatult) Aine: koosneb osakestest, ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse Avatud süsteem: toimub energia- ja ainevahetus (akna lahti tegemine)
Keha liikumisolekut iseloomustab kiirus. · Newtoni seadused, ülesanded Newtoni III seadus väidab ,et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega. F1= -F2 Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöörvõrdeline kega massiga. a=F/m Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. A=F*s · Mida mõistetakse liikumise suhtelisuse all? Keha kiirus ja trajektoor võivad erinevate taustkehade suhtes olla erinevad. · Milles seisnevad välja ja keha põhilised erinevused? Mõõtmete puudumine ja paljude väljade samaaegne üksteist mittesegav eksistents. · Mis on inerts ja millest sõltub inertsus? Inerts on keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund. · Mida näitab kiirendus ja mis on selle ühik? Kiiruse muutumise kiirus ehk näitab kui palju kiirus muutub ajaühikus. Ühik on a.
Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused I Käitumise vormimine Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) käitumise modifitseerimine 1.1 Sarrustamine/kinnitamine (reinforcement) · positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine) · negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel · primaarne kinnitaja näiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajateg...
aluseks on arvud ja nende vahelised suhted. Looduses on kõik mõõdetav, allub arvule. Kõiki seaduspärasusi saab väljendada arvude suhetena. (Tema pooldajad tegelesid esialgu Samose saarel, hiljem Itaalias Krootonis). Ateena filosoofia Kreeka kolooniatst tuli Ateenass hulgaliselt rändõpetlasi ja filosoofe ning nad tegelesid noorukite kasvatamisega. Neid hakati kutsuma sofistideks, mis tuleneb kreeka keelsest sõnast "õpetatud". Sofistide filosoofia põhijooneks oli suhtelisuse tunnistamine. Tähtsamad filosoofid: Sokrates - peaprobleem oli vooruse olemuse mõistmine kuna voorus pidi olema midagi kindlat ja püsivat. Ta suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda. Sokrates väitis, et valitsemises osalevad võhikud ja seega ei saa see riigikord olla vooruslik. Platon - Sokrates´e õpilane, vahendas tema seisukohti. Platon kirjutas oma tööd dialoogivormis ja andis oma mõtted edasi Sokrates´e sõnade läbi. Ideeõpetus: ideed on muutumatud ja tõelised
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Majandus Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013 Sissejuhatus Selles referaadis otsin ma infot Malta majanduse kohta. Täpsemalt on vaja leida informatsiooni SKP, majandussektorite, tööjõu, tööpuuduse, vaesuse, ekspordi, impordi, tähtsamate majandusharude, kaubanduspartnerite ning valuuta ja selle kursi kohta. Ning sellest referaadist saan ka teada, missugune erinevus on Malta ja Eesti majanduses. Malta arengutase Malta on kõrge arengutasemega riik Euroopa Liidus. SKP (sisekoguprodukt)= 8,338 miljonit USD (USA dollarit) ja SKT (sisekoguprodukt) elaniku kohta 20,281 USD (USA dollarit). Eesti arengutaseme võrdlus Maltaga (samuti ka Kuuba) 2006. aastal on Malta arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga kõige k...
Relatiivsusteooria Suhtelisuse teooria 1) Erirelatiivsusteooria 2) Üldrelatiivsusteooria Relatiivsusteooria suured kiirused lähenevad valduskiirusele (c= 300 000 km/s) Elektroonika elementaarosakeste kiirendid (Sveitsi kiirendi) prootonite kiirendi. I Klassikaline füüsika sai alguse 17. saj kui Newton mõtles 3 seadust. Lõpeb 20. saj alguses kui Einstein relatiivsusteooria. Igapäevaste kiiruste füüsika loojaks. Keha kiirus sõltub taustsüsteemi valikust. Aja ja ruumi mõõtmed on absoluutsed ja ei sõltu taustsüsteemi valikust. Taustsüsteem Taustkeha+Koordinaadid+Kell (Liikumise kirjeldamiseks on vaja) Taustsüsteem : 1) Inertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt (kehtivad Newtoni seadused) 2) Mitteinertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes kiirendusega. Inertsiaalne maapind, liikumisvahendid mis liiguvad üks...
sageli optimaalne, sest peremehe surmaga hävib ka patogeen. Teaduslikus litaratuuris kasutatakse koadaptsiooni mõistet paraku mõnikord ka kitsamas tähenduses- "organismi siselselt". Seega-vastastikku " kasulikku" mitmepoolse muutusena geenides, organites jne. 3. sooline valik: mõiste tähendus ja võimalikud põhjused Suguline valik on Charles Darwini poolt kasutusele võetud mõiste sugulisel paljunemisel toimuva assortatiivsuse ja suhtelisuse rõhutamiseks. Kui loodusliku valiku puhul on valiku objektiks indiviidid oma absoluutsete omaduste alusel, siis sugulise valiku puhul ei ole määravaks ühegi tunnuse absoluutne väärtus, vaid selle suhe teise indiviidi (partneri) vastava omadusega. Suguline valik on alus liigitekkele ja liikide püsivusele. Organismirühmades, kus biparentaalne paljunemine (kitsamalt suguline sigimine) ja vastavalt ka suguline valik puuduvad, ei moodustu selgepiirilisi liike.
Periklese palvel töötas ta välja uue konstitutsiooni projekti. Hiljem ta vahistati ja mõisteti surma. Tegelikult ta pagendati,aga teel Sitsiiliasse ta uppus. Süüdistuse põhjuseks oli tema raamat "Jumalatest", mis põletati avalikult.Ta väitis, et Millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minu jaoks; millistena nad näivad teisele inimesele, sellised nad ongi tema jaoks. Tõde on alati tõde kellegi jaoks mingites tingimustes ja mingil ajal. Näited tõdede suhtelisuse kohta: 1)Üks ja sama seltskond on nõme ühe inimese jaoks, kuid täiesti normaalne teise inimese jaoks. 2)Õppeaine, mis on huvitav ühe jaoks, ei ole huvitav teise jaoks. Teine silmapaistev sofist oli Gorgias Leontinoist Ta olevat elanud üle saja aasta vanaks. Üks ta õpilastest seletab pikka eluiga sellega, et Gorgias ei olnud ühegi linna kodanik, ei maksnud makse, ei olnud ühiskondlikult aktiivne, oli vaba ja vallaline inimene
punkti vahel, mis on mõõdetud piki mõttelist joont või keha külge. Aeg väljendab tavaliselt ajavahemikku (∆t = t – 0) mingist kokkuleppelisest alg- ehk 0-hetkest kuni vaadeldava objektini. Kiirus näitab kui pika tee läbib keha ajaühikus. Kiirus on vektoriaalne suurus, sest selle suunast sõltub, millisesse ruumipunkti me võime aja mõõdumisel jõuda (ühik 1m/s). 7)TEAB, ET KEHA LIIKUMISOLEKUT ISELOOMUSTAB KIIRUS NING OSKAB TUUA NÄITEID LIIKUMISE SUHTELISUSE KOHTA MAKROMAAILMAS – Liikumine ise on suhteline protsess. Näiteks rongis istuv inimene on rongi suhtes paigal, tema kiirus rongi suhtes on 0, teepikkus ja nihe rongi suhtes puuduvad. Kui aga rong samal ajal liigub ühtlase kiirusega, siis on inimese kiirus maa suhtes sama suur nagu rongil. Inimene läbib mingi vahemaa koos rongiga ja sooritab ka vastava nihke. Liikumise suhtelisus seisnebki selles, et
millele vastandub kõigi maiste kirgede ja kannatuste lõpliku ületamise seisund nirvaana. Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad ümbersünnile ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Eksisteeriva efemeersuse mõistmisel on budismis oluline tähendus. Maailma muutuvuse, pidetuse ja püsituse nägemine vabastab liigsest klammerdumisest väliskeskkonna, sotsiaalsete konventsioonide ja lõpuks ka elu külge. Kõige suhtelisuse, teisenemise, mööduvuse tunnistamine laseb vabaneda jäigast dogmatismist ja vaimsest piiratusest. Kõik eksisteeriv olendid, asjad, sündmused kuulub samas kokku, on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Püsitustaju võib mõneski äratada nukruse kõige kaduvuse pärast, ent budistide meelest oleks õigem kõike efemeerselt vaadata kaastundliku, ent samas ka dharmade eri kombinatsioonide vaatemängu imetleva pilguga
· eksisteerivad objektiivsed asjaolud, mida erialavalikul arvestada .. milline eriala võimaldab mulle eneseteostust Inseneritegevuse moraalne külg.. kas soovin luua midagi,mis teisi aitab? 7 Insenerid ja vastutus teistes riikides Rahvusvaheliste korporatsioonide vastutus arengumaade tütarettevõtetes kas tohib kasutada madalamaid norme, kui oma põhiriigis. As said: 'in Rome, do as Romans'.. eetikaväärtuse mõiste on suhteline. Kolm eetikaväärtuse suhtelisuse definitsiooni: 1. eetiline konventsionalism tegu on eetiline, kui mõlemad osapooled seda sellisena aktsepteerivad eetika peaks olema avatud kriitikale 2. piltlik suhtelisus eetikanormid muutuvad kultuurilisel üleminekul 3. moraalne suhtelisus eetikanormid sõltuvad multilateraalsetest faktoritest Tuleks lähtuda kolmandast põhimõttest .. kaaluda iga otsust pro & contra, kuna absoluutseid reegleid pole olemas. 8 Järelvalve ja kontroll inseneritegevuse üle
arenenud ühiskondi); kolonialism mõjus arengumaadele (3. maailm) positiivselt, ameerika demokraatiamudelit tuleb eksportida kolmandasse maaailma (neid ,,poliitiliselt moderniseerida") 3) on tulevikku suunatud; erinevalt traditsioonilisest kultuurist ütleb modernistlik kultuur otsustavalt lahti minevikupärandist ja vanadest kommetest; väärtuslik see, mis uus ja progressiivne; väärtused seega suhtelised postmodernism: Ei ole modernismi jätkuks! Seob vaid väärtuste suhtelisuse idee, mis arendatakse äärmuseni. 1) on pessimistlik: a) kultuuriline pessimism. ajastud, kultuurid, inimeste maitsed nii erinevad, et mingeid ühtseid või üldkehtivaid väärtusi ei saagi olla (näiteks ÜRO tegevus inimõiguste juurutamisel maailmas mõttetu, sest moslemi ettekujutus inimõigustest hoopis teine kui kristlasel); b) pessimism ühiskonna arengu mõistuspärasuse ja loogilisuse suhtes: inimesed
1. Relatiivsuse argument: e. suhtelisus Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad. Mõned kultuuri normid on ekslikud.Moraal on järelikult mitmekesine e. suhteline 2. Veidruse argument: Kui moraali faktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleks need veidrad objektid. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime, mida meil aga ei ole. Mackie: moraal on väljamõeldis, see on midagi, mida me leiutame, mitte ei leia eest. Mackie veateooria kriitika: • Suhtelisuse argumendi vastu: moraali mitmekesisus ei näita, et moraal objektiivselt puuduks. Erinevused moraaliküsimustes võivad olla tingitud teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust.., mitte aga sellest et moraal objektiivselt puuduks • Veidruse argumendi vastu: moraaliomadused ei tarvitse olla veidrad, nad võivad ka olla realistlikud Subjektivism: moraalifaktid sõltuvad inimvaimust, on subjektiivsed 1. Individuaalne subjektivism
1. Relatiivsuse argument: e. suhtelisus Moraalinormid on tihti eri kultuurides erinevad. Mõned kultuuri normid on ekslikud. Moraal on järelikult mitmekesine e. suhteline 2. Veidruse argument: Kui moraali faktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleks need veidrad objektid. Nende adumiseks peaks meil olema eriline võime, mida meil aga ei ole. Mackie: moraal on väljamõeldis, see on midagi, mida me leiutame, mitte ei leia eest. Mackie veateooria kriitika: · Suhtelisuse argumendi vastu: moraali mitmekesisus ei näita, et moraal objektiivselt puuduks. Erinevused moraaliküsimustes võivad olla tingitud teadmatusest, ebaküpsusest, ebausust.., mitte aga sellest et moraal objektiivselt puuduks · Veidruse argumendi vastu: moraaliomadused ei tarvitse olla veidrad, nad võivad ka olla realistlikud Subjektivism: moraalifaktid sõltuvad inimvaimust, on subjektiivsed 1. Individuaalne subjektivism
väärtus, pole suunda). Näiteks: aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Ruumilist suunda omavad füüsikalised suurusi nim. vektoriaalseteks suurusteks. ( suunatud sirglõik) Näiteks: kiirus, jõud. 16.Selgita füüsika valemites esineva miinusmärgi tähendust Miinusmärk tähendab skalaarse suuruse puhul seda, et suuruse väärtus on positiivsega võrreldes vastupidin. Näiteks: vastasmärgiliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad. 18.Too näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas. Ruum on füüsikaline üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Sündmuse toimumise kiiruse all mõeldakse suurust, mis näitab kui suur muutus ühe ajaühiku jooksul. Näiteks näitab keha liikumiskiirus , kui palju nihkub keha esialgsest asendist eemale 1 s. jooksul.( 1m/s- liikumiskiirus). Aeg pole siiski absoluutne ehk kõigi vaatlejate jaoks ühtemoodi toimuv. Erinevates olukordades tuleb kasutada aja erinevaid mudeleid. 19
Intellekt saab olulisemaks kui traditsioonid, toimub suhtlemisvõrgustike mitmekesistumine. Kuivõrd inimene suudab vastu seista sotsiaalse ümbruse poolsele survele ja piirangutele? Ühiskonnaga mugandumise teeninduses on mood (kindla grupiga samastumiseks). Palgatöö domineerib jõudeelu üle, dikteerides tegevusstiile ja põhiväärtuseid. Kompensatsioon riski ja seikluse abil peaks kompenseerima argirutiini. Postmodernism Nõustub modernismiga vaid ühes väärtuste suhtelisuse osas. Muus vastandub, seejuures suhtelisusest kujuneb kultuurilise pessimismi tugi (nt ÜRO inimõiguste deklaratsiooni universaalsus nonsenss). Inimkäitumise pidamist irratsionaalseks viib sotsiaalse nihilismini. Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte rahulolevat keskklassi. Tohutu valiku tõttu kultuur fragmentaarne ja kultuuritarbimine eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus
Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund sofistika. Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine. Sokrates suhtus halvustavalt
* Kiiruse järgi liigitatakse liikumised: ühtlaseks ja mitteühtlaseks. -) Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. -) Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. * Liikumiste suhtelisus keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest, millise keha suhtes liikumist vaadeldatkse. -) Liikumise suhtelisus väljendub trajektoori suhtelisuse ja kiiruse suhtelisuse kaudu. -) Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. -) Kiiruse suhtelisus tähendab, et kiirus võib erinevate kehade suhtes olla erinev. 1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus * Keha kiirust nimetatakse füüsikaliseks suuruseks, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhtega. -) Kiiruse tähis on v ja ühik 1m/s. [v = s/t]; s= teepikkus [1m]; t = aeg [1sek]; v= kiirus [1m/s]
Tekib küsimus, et kellel on siis õigus. Kriisi tekkimisele võib kaasa aidata ka "kodust lahkumise" kogemus nii emotsionaalses kui ka füüsilises tähenduses. Selle tulemusena hakatakse ennast ja oma osaduskonda nägema teisest vaatenurgast. Selgub, et senise lõpliku, eksimatu ja ainuõige maailma kõrval on olemas ka teised maailmad, mis oma tõekspidamiselt ja käitumiselt erinevad senisest. Absoluutide maailmas elanule on suhtelisuse tajumine valus kogemus. Kriisi sisuks ei saa mitte niivõrd oma senistest seisukohtadest lahtiütlemine, vaid vajadus sõnastada ja mõtestada enda jaoks erinevate uskumisviiside ja seisukohtade võimalikkus. Kriisi tulemusena kujuneb välja teadlik usk. Seda iseloomustab inimese usulise identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtuste süsteem muutub iseseisvaks maailmavaateks. Inimene ei olene enam osaduskonna arvamustest ja käitumisest, ta on
Neist hakati aja jooksul kirjutama proosavormis uurimusi. Herodotos oli üks neist, ta kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia", tänu millele teda ajaloo isaks kutsutakse. Ta on ka üles märkinud nii varasemat ajalugu kui ka nt Euroopa rahvaste kombeid. Esimesed inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle arutlejad oli sofistid. Nad õpetasid rikastele nt kõnekunsti ning paljud neist lahkasid õigete polistele sobivate seaduste probleemi. ,,Õige" ja ,,väära" mõiste suhtelisuse alusel jõudsid nad järeldusele, et seadusi ja moraalireegleid saab oma suva järgi muuta. Paljud sofistid said oma õpetuste läbi väga kuulsateks ning rikasteks, kuid sellele vaatamata taunis neid nii lihtrahvad kui ka palju rikkaid, kuna nähti ohtu traditioonidele ja moraalile. Üks ägedamaid sofistidele vastuvaidlejaid oli Sokrates, kes küll vestles aristokraatlike noormeestega samadel teemadel, mis sofistidki, kuid ei võtnud selle eest tasu
Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid: 1)Liiga kitsad et hõlmata teiste kultuuriruumide religioone 2)arvestavad vähe religioossete muutustega.Religiooni vallas toimuvad suured muutused siis võib osa religioossest ainest jääda välja. Talitust väljendavad definitsioonid : religioon aitab mõtestada või luua identiteeti...
seda enda seisukohtade või mujal esitatud andmetega. Loetakse süvenenult. Kasutatakse ilukirjandus- ja teadustekstide süvitsi lugemisel. Olenevalt tekstist ja eesmärgist võidakse lugemisstiile kasutada puhtal kujul või neid omavahel põimida. Rasked tekstid Lugedes puutume kokku eri raskusastmes tekstidega. Ühtesid on kerge lugeda, teiste puhul põrkame ikka ja jälle takistustele. Tekstide raskusastme määramine on keeruline suhtelisuse tõttu, mille põhjus on lugejate erinevad teadmised, oskused ja kogemused. Siiski võib nimetada nähtusi, mis üldjuhul muudavad teksti raskesti loetavaks. · Käsitletav aines on lugejale võõras. · Teksti funktsioon ei ole lugejale selge. · Tekstis liialdatakse abstraktsete sõnadega. · Kontekst on lugejale võõras. · Tekst on liiga informatiivne. · Tekstis on väga kõrge üldistustase. · Tekst on liiga fragmentaarne.
MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused kevad/2014 (kaugõpe) 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemiseg...
Arusaam õigest ja valest. Laste moraalne areng...liikumine. Konkreetselt •=> üldisele. Enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest •=> hoolitsusele teiste eest Piaget’ kõlbelise arengu teooria. Heteronoomne tase – koolieelik. •Otsustus väliste erinevuste põhjal (nt kahju, tagajärg/tulemus). •Eiratakse sisemisi erinevusi (nt kavatsus, motiiv). •Enesele orienteeritus. Autonoomne tase – vanemad koolieelikud ja koolilapsed (9a alates). •Käitumisreeglite suhtelisuse mõistmine, kergendava asjaolud jms. •Kavatsuse arvestamine. •Teistele orienteerumine. •Reeglid kokkuleppelised, saab muuta kui osalised nõus. L. Kohlberg (1927-1987). •Modifitseeris ja laiendas Piaget’ teooriat • Lõi teooria, mis seletas moraalse arutluse arengut kogu elu jooksul •6 staadiumit kolmel tasemel •Põhineb longituud-uurimusel •Kõlbelised dilemmad •Arutluskäik oluline! I: prekonventsionaalne moraal: orienteeritus endale •1. st: allumine ja karistusest
Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal. Vene merkantilism hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilism küll sillutas teed turumaj...
Juhid peavad kohanema situatsiooniga T. Burns ja M. Stalker – eristavad mehhanistliku ja orgaanilist organisatsiooni P. R. Lawrence ja J. W. Lorsch – kaht liiki mudelit: diferentseerimine ja integratsioon Mida ebakindlam ja heterogeensem keskkond, seda enam peab olema organisatsioon diferentseeritud (jagatu osavaldkondadeks) ja integreeritud Juhuslikkuse käsitlussuund Juhuslikkuse teooria (contingency theory) – suhtelisuse mõiste sissetoomina Ohud C. Argyris – A- tüüpi organisatsioonid vähendavad töötajate iseseisvust ja loovust ning riskivõtmist B- tüüpi organisatsioonid nõuavad kompetentseid ja pühendunud töötajaid Süsteemiteooria mõjud Organisatsioon kui avatud süsteem omna allsüsteemidega (eelmise saj – ndad aastad) Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule Sümbolismi mõjud
Oma maailmavaadet ei sõnastata ega analüüsita. Seisukohtade erinevust tunnetatakse kui isikute erinevust. Tugevuseks on et kujuneb isiklik arusaam oma identiteedist ja elusuundumusest ja toimib isiklik suhe Jumalaga. Ohtudena võib tekkida olukord, kus teiste arvamus võetakse sedavõrd omaks või isegi sakraliseeritakse, et isiklikke seisukohti justkui polegi. Muutva jõuga on oma maailma kujunemise reflekteerimine ja nende oma grupiga seondatuse ning seega ka suhtelisuse nägemine. Ülemineku põhjustab oma seisukohtade reflekteerimine, sageli ka nö "kodust lahkumise" kogemus. 4. Individuatiiv-reflektiivne usk (eluaastad 13-30...). Esineb varases täiskasvanueas. Paljude grupikesksete inimeste jaoks võib aga tekkida alles kolme- neljakümnendatel eluaastatel. Astet iseloomustab identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtustesüsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, mis eristub teiste arvamusest.
välisest tegelikkusest lähtuvas kujutamisviisis ei pruugi üldse esile tulla. Kui seespoolset vaatenurka järjekindlail rakendada, siis muutub antinähtus ühemõõtmelisest mitmemõõtmeliseks, samastub vaatepunktiga, kuni jõutakse nähtuse defineerimatuseni, selle kadumiseni tunnetusteoreetilises plaanis. Sellisel juhul osutub nähtusele valmis hinnangukriteeriumide kohandamine juba küsitavaks. Niisugust kurikuulsat kõlbelist relatiivsust kohtamegi Vetemaa lühiromaanides. Moraali suhtelisuse, fenomen tuleb tegelastel esile eeskätt siis, kui nad oma refleksioonides püüavad pääseda enesesüüdistustest. Ajuti heidavad nad kõlbelised kategooriad aga hoopis kõrvale, puhastavad olemise hinnangulisusest, peamiselt siis, kui mediteerides asuvad igaviku seisukohale, teispoole head ja kurja. Niisiis võib minavormi järjekindel kasutamine tõepoolest tähendada kõlbelist relatiivsust. Ent kõlbeline
Nüüd pole enam üldisi käitumisnorme, ainutõdesid, kollektiivseid identiteete, kõik muutub 23 Tänapäeva maailm individualistlikuks, pihustub osakesteks. Nii kuulutaski Lyotard, et suured narratiivid on end ammendanud, ükski ühiskonnakäsitus pole parem või õigem kui teised. Kõik on võrdsed, ent samas on kõigi nende väärtus küsitav, kahtluse alla seatav. „Kust me teame, et me teame?” küsib Lyotard. Tõe suhtelisuse kõrval arutlevad sotsiaalteadlased ka virtuaalse (ehk näilise) ja reaalse maailma vahekorra üle postmodernsel ajastu. Televisioonist ja internetist küllastunud argikultuur ähmastab piire reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus. Tuntud postmodernismiteoreetik Jean Baudrillard on kirjeldanud, kuidas televaatajad hakkasid helistama arsti mänginud teletähele, et saada tervisealast nõu. Baudrillard on
rikkuda. Arendades eneses võimeid, saadakse teada, mida Taevas tahab harmoonia. Xunzi väitis, et inimene on kuri. Ainult reeglid, haridus, rituaalid suudavad teda ohjata. Teine traditsioon on taoism. Laozi oli Konfutsiuse kaasaegne. Räägitakse kolmest erinevast Laost. Talle on omistatud Kulgemise väe raamat. Kulgu on võimatu sõnastada, ta on nimetu. Kulg on universumi allikas. Ideaaliks on kulgemisega kooskõla saavutamine. Selle traditsiooniga seostub ka suhtelisuse mõiste kõik on suhteline. Oluline on õpetaja Zhuangzi olemine olemata wu wei. Loomulikkus, suhtelisus ja kooskõla loodusega on olulised. Igasuguse kulgemise vastu võitlemine on mõttetu, tuleb toimida toimimata. See on filosoofiline taoism. Räägitakse veel ka religioossest taoismist. Zhang Daoling Laozi on kulgemise kehastus, kes tuleb maailma ja õpetab õiget elamist. Oluliseks sai surematuse kultiveerimine. Hiina alkeemia abil püüti saavutada surematust
maailmavaadet. Oma maailmavaadet ei sõnastata ega analüüsita. Seisukohtade erinevust tunnetatakse kui isikute erinevust. Tugevuseks on et kujuneb isiklik arusaam oma identiteedist ja elusuundumusest ja toimib isiklik suhe Jumalaga. Ohtudena võib tekkida olukord, kus teiste arvamus võetakse sedavõrd omaks või isegi sakraliseeritakse, et isiklikke seisukohti justkui polegi. Muutva jõuga on oma maailma kujunemise reflekteerimine ja nende oma grupiga seondatuse 90 ning seega ka suhtelisuse nägemine. Ülemineku põhjustab oma seisukohtade reflekteerimine, sageli ka nö "kodust lahkumise" kogemus. 4. Individuatiiv-reflektiivne usk (eluaastad 13-30...). Esineb varases täiskasvanueas. Paljude grupikesksete inimeste jaoks võib aga tekkida alles kolme- neljakümnendatel eluaastatel. Astet iseloomustab identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtustesüsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, mis eristub teiste arvamusest
John Locke. Locke’i järgi: primaarsed kvaliteedid – tekitavad meis lihtideid, mis sarnanevad primaarsetele kvaliteetidele objektides. sekundaarsed kvaliteedid – objektide toime meie meeltele. Sõltuvad objektide võimest tekitada meis tajumusi, mis ei sarnane objektide omadustele. On määratletud vaatleja kaudu: olla punane = paista punane vaatlejale. Tajude relatiivsus Taju suhtelisuse argument (Blackburn) – objekt võib erinevate vaatlejate jaoks lõhnata erinevalt, kumbki pole õige ega vale, seega ei asu maailmas ühte õiget lõhna ja lõhna võib pidada vaimust sõltuvaks. Muutused tajuaparaadis muudavad lõhna ja maitset. Selle argumendi jaoks on oluline, et vaatlejate kohastumus oleks võrdväärne, muidu 1 eksiks. Seega, kas objektil pole ühtegi õiget lõhna või on tal mitu lõhna? Maailm ei saa sisaldada liiga
alternatiivide tuletamisega, vaid taotletakse konkreetsete tehniliste ülesannete lahendamist. Erinevate juhtimisfunktsioonide (planeerimine, kontroll, motiveerimine, organiseerimine jt) raamides on eesmärgi ja alternatiivide tuletamise küsimuste käsitlemine ebapiisav. Sellest tulenevalt enamasti puudub juhtimisotsuse eesmärgi ja tegutsemisvariantide süsteemne käsitlus. 3. Selgitage eesmärgi käsitluse suhtelisuse olemust otsustaja seisukohalt eesmärgipuu hierarhilise ulesehituse näitel. Eesmärgi analüüsimisel tuleb esmajärjekorras uurida tema seost konkreetse individuaalse või kollektiivse subjektiga (juhiga, otsustajaga). Eesmärk väljendab juhitava protsessi soovitavat lõppseisundit lähtudes otsustust vastuvõtva subjekti kasulikkusehinnangust.
Vahel on võimatu öelda, kas see on luule, proosa vms. ,,Üle" (1996) esimene kogu. Viimane kogu ,,Kui vihma sajab" (2017) iseendale kirjutatud. Mõjub rohkem luulena, kui varasemad. Pole võitluslik poliitiline luule, vaid mõtlemine poliitiliste teemade üle. Mart Kangur tuli kirjandusse hiljem. ,,Liivini lahti" (2017) eestikeelse sõna läbi proovimine ja katsetamine. Ilmunud kokku 3 luuleraamatut. Luuletus kogust ,,Kuldne põli": Alguse relativiseerimine või selle suhtelisuse välja toomine. Algus võib olla ka igal pool mujal. Sõnaline lausumine on mingil moel tinglik kust me alustamine: mis sõna või märkidega. Viitamine Kafkale jne. Valdur Mikita ,,Äparduse rõõm" (2000) ja ,,Rännak impampuule riiki" (2001) tegemist väga eksperimentaalse ja kummalise autoriga. Imelikud vormid, mille puhul on raske öelda, mis zanrid need on. Taust: õppis Tartu ülikooli semiootikat. Semiootiliste mudelite rakendamine oli teksti käivitav jõud alguse loomingus.
klassifitseerimist, ja need erinevad keelest keelde. Pani aluse ameerika antropoloogiale sellisel kujul nagu me seda praegu teame.Rajas esimese antropoloogiaosakonna USAs Sapir-Whorfi hüpotees Kultuuri ja keele suhet võib vaadelda kahest suunast: Kultuuri ja keskkonna mõju keelele (väljendub eelkõige sõnavara kaudu, aga ka grammatika kaudu) Keele mõju kultuurile: Keel määrab selle, kuidas indiviidid mõistavad reaalsust (lingvistilise suhtelisuse hüpotees) Erinevad kultuurilised kontseptsioonid ja kategooriad eri keeltes mõjutavad kogetud maailma kognitiivset klassifitseerimist. Selle tulemusel käituvad ja mõtlevad eri keelte rääkijad erinevalt. Erinevate keelte semantiline struktuur, eriti grammatika mõjutab meie mõtlemist, seega kultuuri Ruth Benedict (1887-1948) Esimesi naisi, kellest sai oluline sotsiaalteadlane tollases Ameerika ühiskonnas Sündis New Yorgis, õppis Vassari Kolledzis
Mitte midagi ei muutu. Tajud ja liikumine toimub vaid siis kui toimub teie/Vaimu ja millegi teist väljaspool asuva vastastikune seos. Kui te tajute midagi muud, kui teie ise, tekib kutse uurida, tajuda, avastada. Ja, et tunda midagi teist endast erinevat, tuleb teil ennast, absoluutsest Ühtsusest ehk Jumalast/Vaimust, eemaldada. Seda tehes, saab teist individuaalne hing.Teie olete individuaalne hing, mis seisab ühe jalaga Absoluudi sfääris, teisega Suhtelisuse (duaalsuse) sfääris.Uurides suhtelisust (duaalsust), võite te Kodust niivõrd kaugeneda, et kaotate kontakti Vaimu elemendiga enda sees. Sel juhul eksib hing hirmu ja eraldatuse illusiooni.Kõige suurem rõõm on see, kui te võtate osa Tajumisest, kuid jääte seotuks Vaimuga Koduga. Vaimu ja Hinge tasakaalustatud vastasmõju on suurima loomingu ja Armastuse allikas.Sellest perspektiivist asute te kõik absoluutse Ühtsuse ja individuaalse hinge seisunditevahelise tasakaalu leidmise teel
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
oli see, et nad soovisid oma muusikat kontrollida. · Modernsmi eritunnuseks on peetud tema võimet anda selgeid vastuseid küsimustele. · Modernsim oli ajastu, mil usuti selgetesse lahendustesse inimeste probleemidele. · Inimesi oli vaja oma töödega äratada, neile näidata mis maailmas toimub. · Postmodernismi vastased suunad on alati rääkinud seda, et Postmodernism põhihäda on suhtelisus, et nad ei räägi asjadest teisiti kui suhtelisuse kaudu, nad ei usalda tõekategooriaid. o Eesmärk pole tõeni jõuda. Moderism saab ikkagi eksiteerida teava universaalsuse kaudu, et on olemas arusaam tõest ja valest. o Modernism oli selliste kesksete väärtuste kandja. · Postmodernik vundament: o Lyotard (prantsuse keegi) põhiteos ,,Postmodernne olukord" (1979). o Kui kõik varasem oli puudutanud kunstikriitikat ja uute kunsti väärtustamise viise, siis L
kuritegelikust tegevusest rohkem või vähem. 2006.aastal aprillirahutuste ajal oli näha, et personaalne vastutus anti täielikult üle ning ei mõeldud sellele, et ka persooninga vastatakse millegi eest. Videotes on näha, et on osa, kes panevad toime rikkumise ning teised, kes ei pane. 5. Kriminaalseadus fikseerib selle, kas õpitud käitumine on kuritegelik või mitte tees on olulisem veel märgistamiseteooria juures. Kuritegeliku käitumise suhtelisuse kohta on see tees. Ei ole olemuslikku vahet kuritegeliku ja mittekuritegeliku käitumise vahel. Piiri kuritegeliku ja mittekuritegeliku käitumise vahel on raske tajuda. Selleks, et oleks tegemist vargusega, peab vargus olema teatud konkreetsest arvust eurodest rohkem. Piir on määratud mingil ajamomendil ning määratud euronumbrites, aga me teame, et euro väärtus mingisuguse reaalse naudinguga võrreldes on kõikuva kursiga. See tähendab, et kui kunagi paigutatud piir nihkub koguaeg
"kontrolli alla". Selle all mõtlen oma mõtete rahustamist korratuses mingi näilise korra tekitamisega. See sai aluseks antud nähtusele nimepanekul. Nimi ise aga ei anna mingit ettekujutust, millega tegu. Tegemist on vaid ajalise määranguga, et kunagi oli modernism, ja peale seda tuli veel midagi. Seetõttu vastab nimi asja sisule päris täpselt ning nähtus on oma nime vääriline. Ideede maailm Kesksemaks ideeks postmodernismis võime lugeda ideede küsimärgi alla seadmise. Suhtelisuse asetamine kõikjale, mida võiks pidada aluseks ja absoluutseks. Kahtlemine objektiivse tõelisuse võimalikkuses. Püütakse näidata kõigi tõeste väidete sõltumist süntaksist ja nende keelelist manipuleeritavust. Tõeliselt paneb imestama tänapäeval pealetungivate ideede hulk, mis viitavad ühest või teisest vaatepunktist lähtudes reaalsuse petlikkusele. Kaugemale tagasi vaadates, on üks esimesei säärase mõtteviisi suuremaid väljendusi Platoni ideede maailm
lookuses (see on populatsiooni genofondis) Diploidne indiviid omab sellest kogusest siiski ainult kahte, mis juhusliku ristumise korral kombineeruvad juhuslikult kui nad ei allu valikule ABO vererühmad, Drosophila silmavärvus . Metsik alleel on see alleel, mida kannavad enamus populatsiooni liikmetest. Polümprfne tunnus on selline, mis ületab oma sagedusega populatsioonis rohkem kui 1%. Dominantse suhtelisuse molekulaarne alus mitmikalleelsuse korral: Geenid kodeerivad valke ja transkriptsiooni faktoreid, mis eri alleelide korral on erineva aktiivsusega ja ka hulgaga, mis omakorda kajastub fenotüübis. Dominantsuse erinevad fenotüübilised väljendused (modifikatsioonid) sõltuvad eelkõige geeni ekspressioonist molekulaarsel tasandil: 1. Täielik domineerimine 2. Mittetäielik domineerimine 3. Kodomineerimine
meie mõte liigub teist teed kui näilus, kuivõrd on meie mõtlemine usaldatab? Eelsokraatikute koolkond * Herakleitos Efesosest (544-483 eKr) ,,Kahte korda ei saa ühte ja samasse jõkke astuda." ehk tema ütles, et kõik liigub ning miski pole püsiv. -) Ainus, mis tema arust ei muutu on muutuvuse seadus logos = sõna või seadus. *) Kui keegi ütleb, et kõik on suhteline, siis ta tuleb välja absoluutse väitega, mis automaatselt eksib suhtelisuse väite vastu. -) Herakleitos uskus, et ürgaineks on tuli ning, et kogu maailm ei olegi midagi muud kui tule kord kustumine ja kord süttimine. -) Ta uskus ka, et võitlus (sõda) on kõige isa, et maailm liigub, kuid tänu sellele, et asjad on dialoogis (hea ja halb, külm ja soe). * Demokritos (460-370 eKr) ütles, et maailm koosneb ülipisikestest osadest, mida enam väiksemaks teha (tänaseks on Tesla ja Thompsoni abil tõestatud, et on ka väiksemaid osasi).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
