Ranet Nüüd 10.R Odüssei a Odüsseia » Vanakreeka eepos » Homeros » Odysseus » 650 aastat eKr. » Ilias Odüsseus » Odüsseus – Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa Sisu » Koosolek » Sõnumitooja Hermes » Penelope Ithaka saarel » Odysseust peetakse hukkunuks » Telemachos isa otsingutel » Faiaagid » Faiaakide saar » Odysseuse naasemine Ithakale » Pojaga kohtumine » Telemachose habe » Vibulaskmisvõistlus » Kättemaks Tänan kuulamast!
16. Pegasos ( ld pegasus) tiivuline hobune, luulehobu 17. amatsoonid sõjakad, vallutushimulised naised, kes vajasid mehi ainult soo jätkamiseks 18. archimedes silmapaistev matemaatik ja füüsik, leidis üsna täpsed lähendid ringi ümbermõõdu ja diameetri suhtes. 19. nike kreeka võidujumalanna 20. non olet! raha ei haise 21. mentor - odysseuse sõber, kogenud nõuandja 22. ithaka odysseuse kodusaar 23. kerberos verejanuline,mitmepealine väänlevatest madudest ümbritsetud metalse häälega koer,kes valvas sissepääsu Hadesesse 24. epikuros filosoof,kes propageeris vaimseid ja hingelisi naudinguid, mis tulenevad nii voorusest kui tarkusest. 25. panteon algselt kõigile jumalatele pühendatud tempel, ainus täielikult säilinud rooma-aegne ehitis 26. artes liberares nn vabad kunstid, vabale mehele sobivad teadused :
Polyphemos palub abi oma isalt Poseidonilt, et too Odüsseusele kannatusi põhjustaks.Seejärel mõtles Odüsseus välja kavala plaani, kuidas välja pääseda. Nad klammerdusid oinaste kõhtude alla ja pääsesid välja. Edasi sõites jõuavad nad tuultejumala Aiolose saarele, kes soovib Odüsseust aidata. Aiolos annab talle kinniseotud kotis kaasa kõik ebasoodsad tuuled, jättes vaid läänetuule puhuma, et Odüsseus kodumaale jõuaks. Mitu päeva sõidavad nad Ithakale. Jõudes juba Ithaka lähedale, uinub Odüsseus ja tema uudishimulikud kaaslased arvavad, et kotis on kulda, teevad kotisuu lahti. Kuid kotisuu avanedes pääsevad välja ebasoodsad tuuled, mis kannavad Odüsseuse koos kaaslastega tagasi tuultejumala Aiose saarele. Aiolos keeldub Odüsseust aitamast ja ta pidi tormisel merel edasi sõitma. Tuul kannab Odüsseuse ja tema kaaslased edasi Aiaie saarele. Sinna jõudes olid mehed väsinud ja näljased. Odüsseus käseb osadel meestel minna toitu otsima
II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel - Viibis kükloop Polyphemose juures - Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos - Aiolos annab talle vastutuuled ja käseb neid hoida - Meremehed näevad Ithaka saart ja kui Odysseus magama läheb, siis avavad nad koti. - Tuul viib tagasi Aiolose saare juurde, Aiolos saadab nad minema. - Jõub kohta, kus elavad laiströgoonid - Jõuab Kirke saarele, nõid Kirke annab nõu minna allilma ja kutsuda välja pime ennustaja Teiresias, kes käseb vältida Heliose veiseid - Purjetas mööda sireenide saarest - Pääses ka Scylla ja Charybdise käest - Odysseuse kaaslased tapsid näljas Heliose veiseid, Helios paneb laeva põlema
ei kasutata. Loeng toimub 25. oktoobril kell 12.15. Kohtume pühapäeval kell 7. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. oktoober. NÄDALAPÄEVA JA KUUPÄEVA MÄRKIVAD SÕNAD ei hõlma üksteist, mistõttu pannakse nende vahele lauses koma. Kolmapäeval, 23. novembril on järgmine loeng. Eile, laupäeval peeti Vaskräämas laata. LISANDIST JÄRELLISAND eraldatakse komadega, EESLISANDIT komadega ei eraldata. Odysseus, Ithaka kuningas, võitles vapralt. (J) Ithaka kuningas Odysseus võitles vapralt. (E) Juta Juurikas, juhataja, ootas alluvatelt aruannet. (J) Juhataja Juta Juurikas ootas alluvatelt aruannet. (E) ·Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. (J) ·Villu, Jaan ja Kaarel, väga kuulsad põllumehed, võtavad võistlusest osa. (J) · Mina, Riin Mällo, volitan .. · Meie, allakirjutanud, koostasime .. KUI-LISANDIT ja OLEVAS
Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 1. Kes olid Penelope, Telemachos ja Odüsseus? Kus nad elasid? -Penelope oli Odüsseia abikaasa(Naine), Telemachose ema -Telemachos oli Odüsseia ja Penelope poeg -Odüsseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa. 2. Miks läks Odüsseus sõtta ja kelle poolel sõdis? -Odüsseus läks sõtta Et vallutada mida pole keegi suutnud vallutada, nimelt troojat. -Odüsseus sõdis Kreeka poolel. 3. Kui kaua oli Odüsseus kodunt ära? -Odüsseus seikles 20 aastat võõrsil, kuni ta kaassõdalased ta laevaga kodusaarele viisid. 4. Miks pärast sõda algasid eksirännakud?
eest (1995) Kultuurkapitali artiklipreemia (2002) Valgetähe V klassi teenetemärk (2004) Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest (2010) Riiklik kultuuripreemia (2010) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest (2011) Teosed Romaanid Luulekogud "Piiririik“ (1993) "Jõeäärne maja“ "Hind“ (1995) (1985) "Printsess“ (1997) "Ithaka“ (1988) "Raadio“ (2002) "Mõõt“ (1996) "Paradiis“ (2009) "Enne heinaaega ja "Mandala“ (2012) hiljem“ (2005) "Kuidas on elada“ (2012) Romaan “Mandala” Kui kirjanik kolib Kollasesse majja, leiab ta eest kaks musta kassi. Õieti vastu kirjaniku tahtmist saavad neist tema elu ja üldse inimelu lõbusad peeglid. Nende loo jutustamine viib aina uute lugude juurde, mis põimuvad ja moodustavadki
millest tekib Atlase mäestik. Päästab Andromeda merekoletise käest. Odysseus Sisyphose või Ithaka kuninga Kõige kavalam Trooja hobuse Laertese (ja Antikleia) poeg. kangelane, sõnaosav, väljamõtleja, eksles Odysseust kutsutakse ka vapper, nupukas, pärast sõda 20 aastat. laertiidiks. seiklushimuline Torkas kükloobi Polyphemese silma välja,
Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreeklaste sõjakäik Trooja vastu Sõja 10. aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel, jumalad lubavad ta koju (jumalad sekkuvad kangelaste ellu) 10 aastat kestev rännak koju Muinasjutuline, igapäevaeluline Retrospektiivne (tegevus katkestatakse, lugeja viiakse minevikku tagasivaade) Penelope Odysseuse naine Telemachos Odysseuse poeg Kangelane määrab ise oma saatuse, eirates
· Iseenda otsimine. Kes ma tegelikult olen? LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Päritolu, rahvus, esivanemad. · Erinevad usundid ja Jumalasse uskumine. · Armastus ja seks. Kas need on seotud? Seksuaalsus. · Elu ja unenäo, unelma, unistuste suhted. ROMAANID "Piiririik" "Hind" "Printsess" "Raadio" "Flandria päevik" "Paradiis" AUTOBIOGRAAFIA "Harjutused" LUULEKOGUD "Jõeäärne maja" "Ithaka" "Sel maal" "Mõõt" "Enne heinaaega ja hiljem" "Kevad ja suvi ja" TÕLKED "Truudusetu naine" "Elu alles ees" "Endise aja nooruk" "Ameerika: valik "Daam ja auto, luuletusi 1947- päikeseprillid ja 1996" püss" "Taasleitud aeg" "Elu Picassoga: "Valge kassike ja kümme aastat teisi Madame armastust" d'Aulnoy
Toorja Sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle naiseks maailma kõige ilusamat naist. Paris andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas ...
Odüsseia Raamatu nimi-Odüsseia Raamatu autor-Homeros Jumalate koosolek.Athena nõuanne. Kümnendal aastal pärast Trooja vallutamist kogunevad jumalad koosolekule.Athena palvel otsustatakse,et Odysseus,kes ikka veel on sunnitud olema haldjas Kalypso saarel,võib koju tulla.Athena lendab Ithaka saarele,võtab Menthese kuju ja laseb Odysseuse pojal oma murest rääkida.Ta soovitab,et Telemachos rahvakoosolekul käsiks Odysseuse vara raiskavad Penelopeia kosilased majast lahkuda ja ise sõidaks isast teateid kuulama.Telemachos muutubki nüüd julgemaks ja kutsub kosilased turuväljakule. Itaklaste rahvakoosolek.Telemachose ärasõit. Rahvakoosolek algab,Telemachos kaebab kosilaste peale.Antinoos vastab talle.Kõnelevad veel Telemachos ja Alitherses,Mentor ja teised.Pärast koosoleku
hädaoht Hoorid-ilma ja ajajumalannad Plejaadid-Atlase ja merenümfi 7 tütart Amfiteater-etenduse jaoks raj. Ehitis Koturn- kõrge jalats Prokrustese säng-sobimatu olukord Kükloop-ühesilmaga olend Lüüra-keelpill Achilleuse kand- ainus nõrk koht Buridani eesel-otsustusvõimetu inimene Pandora laegas-keelatud asi Platon-filosoof Salomoni otsus-tark otsus Hippokrates- medisiini rajaja Trooja hobune-saadetis, mis teeb saajale kahju Ithaka-koht, kus Odysseus elas Tartaros-allmaailm V-K mütoloogias Tüliõun-ajas inimesed tülli Skylla ja charybdis-Koletised Styx-allmaailma piiriks olev jõgi Kirke-nõid Alkaios- kirj. hümne jumalatele, pärit Lesbose saarelt Sokrates-V-K filosoof Ariadne lõng-väljapääsu leidma lõnga abil Euripides-V-K tragöödia kirjanik Sisyphose töö-kivi veeretamine vastumäge Tantalose piinad-lõputu piin Aristophanes-V-K komöödia
Odysseus (Nimi) (klass) (kool) Kes ta on Odysseus on tegelane vanakreeka mütoloogias ja Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas. Ta oli Ithaka saare valitseja, Laertese poeg, Penelope abikaasa, Telemachose isa Elulugu Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta kavalusega. Nimi Odysseos tuli kereeka keelsest sõnast vihane, mis võib tähendab jumala vihastaja Trooja sõda Kefalloniast juhitud Odysseusega 12 laeva saabusid Troojasse Kui laevad saabusid Trooja kaldale, rünnak oli
"Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 24 110 värssi. „Ilias” ja „Odüsseia” haaravad tõelisust väga laialdaselt, seepärast on neid nimetatud „antiikaja entsüklopeediateks”. Homerose eeposte järgi õpiti lugemist ja kirjutamist alates 5. sajandist eKr. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas. Ta oli Ithaka saare valitseja, Laertese poeg, Penelope abikaasa, Telemachose isa. Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta kavalusega. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ehitatud puuhobuse abil. Sündmustik Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese, kes oli
mis võis lõppeda surmaga, hellenism-ajajärk(aleksander suur) Homeros-pimelaulik, Ilion-Trooja linn, Helena-Sparta kuninga abikaasa, Menelaos-Sparta kuningas, kelle abikaasa Helena põgenes Parisega, Agamemnon- väepealik, Achilleus-Trooja sõja kangelane, Odüsseus-väepealik kreeklastel kes tegi troojahobuse, Priamos-Trooja kuningas,Hektor-Priamose vaim poeg, Paris-Priamose noorim poeg, Oinone-Parise abikaasa, Penelope- Odüsseuse naine, Ithaka-saar odüsseuse päritoluga, Perikles-Atena valitseja, Herakles-kangelane, Aleksander Suur-Makedoonia kuningas, Heliotsentriline maailmapilt päikesekeskne maailmapilt (ptolemaios vist aretas selle vms) 6. Kreeka kultuuri saavutused (kreeklastelt eurooplastele). a)olümpiamängud - esimesed 776.a
võitlema Helena mehe poolel · kõik kosilased olid sellega nõus, andsid tõotuse · Tyndareos valis Helena meheks Menelaose(Agamemnoni vend) ja tegi temast ka Sparta kuninga · Aphrodite oli andnud Parisele lubaduse(õun)... · Paris röövis Helena ära, kui Menelaost polnud kodus · Menalos kutsus enesele kogu Kreeka appi, ühinevad sõjaretkeks Trooja vastu · sõda algas Helena pärast · esialgu puudusid nende(sõjaretkele minejate)hulgast 2 meest: Achilleus ja Odysseus(Ithaka valitseja) · Odysseus hoidis sõjast esialgu kõrvale(mängis hullu: külvas soola ja kündis põldu) · saadik, kes tuli Ody. järele, sai teada, et Ody. polegi hull · Achilleuse ema Thetis(merenümf) teadis, et Achilleus hukkub sõjas, tahtis seda vältida · Achi. ema andis Achi.le võime olla haavatamatu(välja arvatud tema kand; ta ujutas poega Stiksi jões(allilma jõgi)) · ema varjas poega kuninga õukonnas, ta on maskeeritud naiseks, et teda ära ei tuntaks · Ody
Aastal 1993 avaldati talle rahvusvahelist tähelepanu kui tema romaani Piiririik (inglise tõlge: "Border State") ilmus tema Hüüdnime "Emil Tode" all. Raamat on tõlgitud 14 eri keelde ja sai kõige tõlgitum eesti raamat 1990. Sel aastal sai ta aastase kirjandusliku auhinna Balti Assambleelt. Teosed Romaanid: · "Piiririik" (1993) · "Hind" (1995) · "Printsess" (1997) · "Raadio" (2002) · "Flandria päevik Luulekogud · "Jõeäärne maja" (1985) · "Ithaka" (1988) · "Sel maal" (1990) · "Mõõt" (1996) · "Enne heinaaega ja hiljem" (2005) · "Kevad ja suvi ja" (2009) Tõlked: · "Truudusetu naine" (Albert Camus; 1985) · "Endise aja nooruk" (François Mauriac; 1991) · "Daam ja auto, päikeseprillid ja püss" (Sébastien Japrisot; 1992) · "Elu Picassoga: kümme aastat armastust" (Françoise Gilot, Lake Carlton; koos Salme Lehiste ja Kalju Uiboga; 1993)
II ACHILLEUS VIHASTAB AGAMEMNONI PEALE Brad Pitt Achilleuse rollis W. Peterseni filmis ,,Trooja sõda" Kreeklaste vägesid asus juhtima Menelaose vend Agamemnon, ,,kuldse" Mükeene1 valitseja, ahhaia (kreeka) vürstidest kõige võimsam. Kuid kreeklaste hulgas oli veel mitmeid uljaid sangareid: Peleuse ja Thetise poeg väledajalgne Achilleus2, kelle ainus haavatav koht oli kand (siit ka mõiste Achilleuse kand ainus nõrk koht), nupukas ja kõneosav Ithaka saare valitseja Odysseus jt. Pärast pikki ettevalmistusi kogunes Aulise sadamasse määratu armee, Homerose andmeil umbes 100 000 meest. Kuid jumalanna Artemis tekitas merel tuulevaikuse, et takistada kreeklaste laevastikul väljasõitu Aulisest. Ennustaja kuulutas, et Agamemnonil tuleb jumalannale ohverdada oma tütar IPHIGENEIA3. Lõpuks maabusid sõjamehed Trooja all 1186 laeval. Iphigenia ohverdamine Aulises. Pompei seinamaal. Arheoloogiamuuseum, Napoli.
septembril 1962. Tema kirjanikunimi on Emil Tode ja Anton Nigov. Ta õppis aastatel 19801985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat, lõpetas cum laude. Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 19891990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. Ta on välja andnud viis luulekogu: "Jõeäärne maja" (1985), "Ithaka" (1988), "Sel maal" (1990), "Mõõt" (1996), "Enne heinaaega ja hiljem" (2005). Sel maal Päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert aga väljadelt põrkub tagasi ta võim ja et see kevad ka tänavu mitte ei sünni tulema ütleb naabrinaine kaevust vett vinnates
naiste riietus.Hemation-meeste õlakate.Sireenid- kreeka mütoloogias kolm algselt linnu keha ja naise peaga imeilusat ohtlikku kurja deemonit,kes võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi,kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele.Trooja-Ilion,Herakles- vägilane.Nemea lõvi tapmine,Lerna hüdra tapmine.Agamemnon-Mükeene kuningas.Priamos- Trooja kuningas.Hektor-Priamose mehelikuim poeg.Paris-noorim ja ilusaim Priamose poeg.Oinone-Parise abikaasa.Odüsseus-Ithaka saare valitseja,Penelope abikaasa,Telemachose isa.Ithaka-saar Joonia saarestikus.Asub Kefallinía saare lähedal,sellest idas.Odysseuse kodupaik.Menelaos-vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas,Mükeene kuninga Atreuse ja Aerope poeg,Agamemnoni vend ning Helena abikaasa.Helena-vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde.Helena ja Parise suhe tõi kaasa endaga Trooja sõja
a) Teeba küklos, mis räägib kuningas Oidipusest b) Trooja küklos Homerose eeposte uurijad on leidnud, et eepostes on palju korduvat teksti. Näiteks välejalgne, veisesilmne, uue päeva hakul, standardstseenid. ,,Iliase" tegevustlik langeb Trooja linna piiramise kümnendasse aastasse ja sündmustik kestab 50 päeva. Sõja põhjust eeposes ei käsitleta. Eepose teema tehakse teatavaks esimeses värsireas: Achilleuse viha. ,,Odüsseia" tegevustik kestab 40 päeva. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse tagasipöördumine Trooja sõjast, tema seiklused ja rännakud. Värsimõõduks eeposes on daktüliline heksameeter. 6.sajandil enne meie aega hakati Ateenas regulaarselt Homerose eeposeid ette kandma. Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga
poole ja seejärel esitatakse lühikokkuvõte sündmustest. Tervikuna on ,,Odüsseia" stiil ülev ja eepiline, kuid ei ole enam nii suurejoonelistest sündmustest nagu ,,Ilias", kus lahingu asemel kirjeldatakse rännakuid ning tagajärjed sõltuvad üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte saatusest. ,,Odüsseia" ülesehitus 1. algab jumalate koosolekuga 2. tuleb Telemachose lugu 3. Odysseus ja Kalypso 4. Faiaakide juures 5. Odysseus jutustab oma loo 6. Odysseus jõuab oma saarele, Ithaka 7. Odysseus võitleb kosilastega ja tapab nad 8. kohtumine Penelopega Mis Odysseuse kodus toimub? Kuhu satub? Samal ajal kui Odysseus on eksirännakutel tulevad tema naise juurde palju kosilasi, kes panevad seal pidu ning võitlevad. Satub koobastesse, kus kohtub merekoletise Skyllaga, seal teised tema kaaslased hukkusid. Tema jääb elu ning triivib kinni hoides ujuvast palgist saarele, kus valitses Kalypso. Naine hoiab teda mitu aastat enda juures ega lubanud teda
a) Teeba küklos, mis räägib kuningas Oidipusest b) Trooja küklos Homerose eeposte uurijad on leidnud, et eepostes on palju korduvat teksti. Näiteks välejalgne, veisesilmne, uue päeva hakul, standardstseenid. ,,Iliase" tegevustlik langeb Trooja linna piiramise kümnendasse aastasse ja sündmustik kestab 50 päeva. Sõja põhjust eeposes ei käsitleta. Eepose teema tehakse teatavaks esimeses värsireas: Achilleuse viha. ,,Odüsseia" tegevustik kestab 40 päeva. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse tagasipöördumine Trooja sõjast, tema seiklused ja rännakud. Värsimõõduks eeposes on daktüliline heksameeter. 6.sajandil enne meie aega hakati Ateenas regulaarselt Homerose eeposeid ette kandma. Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga
Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Odysseust mitu aastat enda juures ega lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega poeem algabki. Odysseusel on jumalate seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka kaitsja- Athena. Just tema astub välja kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso juurest ning jätkata teekonda kodukohta Ithaka saarele. ,,Iliase" maailm asub võitlevate sangarite maa ja jumalate taeva vahel, ,,Odüsseia" maailm aga paikneb igapäevaelu ja muinasjutu piirimail. Sündmused hakkasid arenema kuningas Adysseuse majas Ithakal, mille valitseja oli juba kakskümmend aastat tagasi maha jätnud. Kui Odysseus oli lahkunud, sündis tal poeg Telemachos. Noormeheks sirgunud poeg aga ei ole oma isakodus peremees, sest seal valitsevad kosilased, kes juba kolm aastat tüütavad tema ema Penelopet. Kõik kagelased
Odysseusel on jumalate iseloomulik, et igal suurel heerosel on seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka oma soosija jumalate seas. kaitsja- Athena. Just tema astub välja Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt suurim au Trooja kuninga Priamose loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso vanemale pojale Hektorile. Troojalased juurest ning jätkata teekonda kodukohta jõuavad kreeklaste laevadeni ja Ithaka saarele. süütavad ühe neist põlema. Achilleuse ,,Iliase" maailm asub võitlevate sangarite sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle maa ja jumalate taeva vahel, ,,Odüsseia" ette tegevusetust. Achilleus annab tema maailm aga paikneb igapäevaelu ja käsutusse oma väed ja turvised, kuid muinasjutu piirimail. hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Sündmused hakkasid arenema
Trooja hävis tänu trooja hobusele. Eepos: Agamemnon läks tülli Achilleusega kuna, Achilleus ei saanud seda mida ta tahtis. Kõik teadsid, et ilma Achilleuseta on kreeklastel väga raske võita. Achilleus annab oma sõbrale Patroklesele oam võimsa rüü.. Hektori jätab jumalaga Andromachega.. Hektor surmab Patroklose ja röövib sõjavarustuse. Achilleus saab vihaseks. Läheb võitlusesse. Hektor sureb. Odüsseia- Odysseuse kodus Ithaka saarel ootavad teda naine Penelope( truu ootaja ja poeg Telemachos) Odysseuse ränak koju kestab 10 aastat. Oydipus satub faiaakide maale. Odysseus jutustab oma loo.- Lootose sööjate saarel,- paneb unustama kodumaa, kükloop Polyphemose juures, tuulejuumal Aiolose juures, inimsööjate juures, nõid Kirke juures, Hadeses, möödub sireenidest, pääseb merekoletise Skylla ja veekeerise Charybdise vahelt.. Lõpuks jõuab Ithakale, maksab kosilastele kätte. Tuntud poeedid:
Üksildase peategelase ja tema kasside kaudu avaneb mõtisklus minevikust, olnust, mida kannab romaani läbiv väljend "on, nagu on". Erinevalt varasematest romaanidest on see kirjutatud kolmandas isikus. "Mandalal" on rohkelt kokkupuutepunkte "Paradiisiga" (2009). (Pildid romaanide kaantest on lõpus.) Luule Lisaks romaanidele on ta avaldanud 7 luulekogu: 1985 "Jõeäärne maja", 1988 "Ithaka", 1990 "Sel maal", 1996 "Mõõt", 2005 "Enne heinaaega ja hiljem", 2009 "Kevad ja suvi ja", 2012 "Kuidas on elada", ühe esseekogu "Ainus armastus" (2011) ja 3 päevikut: "Harjutused" (2002), "Flandria päevik" (2008), "Lõpetuse ingel : märkmeid sügissaarelt" (2015). Tõlked Tõnu Õnnepalu on tõlkinud palju ka välismaiste autorite loomingut. 1985 Albert Camus "Truudusetu naine",
Kuna koopas olid lambad siis mehed klammerdusid nende kõhu alla ning kui nad välja jooksid siis koos nendega pääsesid ka mehed välja. Kui küklooplane sai aru et eikeegi on põgenendu loopis ta vette suuri kaljurahne mis vee lainetama panid. Küklooplane pöördus oma isa Poseidoni poole palvega, et ODi kaaslased sureks teepeal ja teda ootaks kohale jõudes ees hulk õnnetusi. 10. laul Kui nad jõudsin Aiolose juurde siis ta andis ODile pärituule Zephyrose, kes tõukaks teda Ithaka ranniku poole. Lisaks andis ta härjanahkse pauna, mille sisu üle arutasid meremehed hiljem. Ithaka saar juba paistis. Nad otsustasid koti lahti teha ja seal sees olid kõik muud tuuled, tekkis kaos. Mitme päeva möödudes jõudsid nad laistrügoonide juurde. Nad olid halb rahvas. OD saatis mehed maad uurima. Üks neist tapeti ära ja kui ülejääud põgeneda üritasid hakati laevu kividega loopima ja 12st lauevast jäi alles üks laev
· Võitlusesse sekkuvad jumalad. Apollon segab Archilleust. Troojalased saavad taanduda linnamüüri taha. · Algab Archilleuse ja Hektori kahevõitlus. Hektor langeb, tema põrm veetakse sõjavankri järel lohistades kreeklaste laagrise. Kuningas Priamos palub oma poja Hektori põrmu, et see austusega maha matta. Archilleus lubab seda. ,,Odüsseia" Jutustab Odysseuse eksirännakutest teel koju, Ithaka saarele. Odysseus on olnud teel juba 10 aastat. Nendest 9 veetnud nümf Kalypso saarel, kes soovis meest endale kaasaks. Jumalate otsus on kangelane vabastada. Odysseus on saanud käskjalg Hermese kaudu jumalate päästva sõnumi. Ehitab parve, suundub merele, merejumal Poseidon takistab, sest ta tahab oma poja Klükobi tapmise eest kangelast karistada. Parv puruneb ja kangelane jõuab faiaakide maale. Teda aitab sealne kuninga tütar Nausikaa, kellele mees jutustab oma loo
oli Ateena oma õitsengu tipul. Kleisthenes-Ateena viimane türann, kes kehtestas esimese demokraatia maailmas Solon-Kreeka luuletaja ja riigitegelane 7)Kangelased Herakles-kreeka armastatuim kangelane, heerold, jumala ja inimese laps Achilleus on müütiline vanakreeka kangelane, Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas,Homerose "Iliase" kangelane. Odysseus-Leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa. Theseus- oli vanakreeka mütoloogias Ateena kuninga Aigeuse poeg, reetis ühte naist ja sellepärast hukkus ta isa. Myron-kreeka kujur ja pronksivalaja Polykleitos-kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim, Polykleitose kuulsaim töö on ,,Odakandja". Homeros-,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, Vana Kreeka laulik Hesiodos-Vanim tuntud didaktilise eepose viljeleja, ,,Tööd ja päevad" Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel
Midas sai endale ka eeslikõrvad, kuna hääletas pillimänguvõistlusel Apolloni vastu. Ta varjas neid mütsiga aga ta juukselõikaja, kes sellest teadis sosistas selle saladuse auku ja kaevas augu kinni. Sinna peale kasvasid aga kõrkjad ja tuulega sosistasid ikka kõrkjad : Kuningas Midasel on eeslikõrvad, seega inimesed said ikka teada. See lugu näitas, et tuleb eelistada võimsamaid jumalaid(what ever :D) 19. Mentor Telemachos (Ody poed) usaldas teda Ithaka elanikest kõige rohkem, Athena võttis tema kuju ja julgustas Telemachost minema Nestori juurde, et küsida Ody kohta. 20. Menaadid/bakhandid Viinast hullutatud naised, tormasid mööda metsi & mägesid, lärmasid ja laulsid, seotud olid Dionysosega. 21. Medusa Ta oli üks kolmest gorgost. Ta oli tiivuline, juuste asemel mürkmaod ja kui talle otsa vaadata, siis muutusid kiviks. Ta tapja oli Perseus.
Paris röövib Helena ja viib ta koos kalliskividega Troojasse. Eelnevalt oli jumalanna Aphrodite süüdanud Helena südames armastuse leegi Parise vastu. Kui kuningas Menelaos lõpuks koju jõudis ja Helenat eest ei leidnud, tekkis tal kättemaksuiha. Ta kutsus kogu Kreeka endale appi. Kõik ülikud valmistusid üksmeelselt sõjaretkeks, et tasuda kätte ja tuua Helena tagasi. Vaprate sõjameeste killas oli Achilleus mürmidoonide haavamatu juht ja Ithaka saare valitseja Odysseus. Odysseus oli kuulus oma kavaluse ja vaprusega. Achilleus oma vapruse ja haavatamatusega. Achilleusel oli ainult üks koht nõrk ja haavatav- jala kand. Seati valmis ligi sada tuhat sõjameest- ahhailast ja ligi tuhat kakssada (1186) laeva. Odysseus ei tahtnud sõjakäigule minna ja mängis hullumeelset, kuid Menelaose saadik veenis teda siiski sõjakäigule minema. Achilleust hoidis tagasi tema ema, merenümf, kes teadis, et tema poega ootab Trooja all surm,
3 Õpetajale 8. Loe tekst. Vasta küsimustele. Toetu katkendile ja oma teadmistele. 6 punkti Trooja ehk Ilion asus Väike-Aasia rannikul. Eeposes jutustatakse Odysseuse seiklus- test tagasiteel Troojast kodumaale väikesele Ithaka saarele Kreeka läänerannikul. Pärast kümneaastast rändamist jõudis Odysseus Ithakasse. Väike-Aasia rannikul, ühel künkal mere lähedal, alustati arheoloogilisi välja- kaevamisi. Väljakaevamised tõestasid, et Trooja linn on tõesti olemas olnud ning hävitatud. V. Korovkin. Vanaaeg. Õpik V klassile. Tln., 1975. Lk. 109 ja 112. a) Kuidas nimetati Ilioni teisiti? ________________________________________ b) Missugusele eeposele viidatakse tekstis
preester saadab katku; Achilleus koosoleku ja otsustat. Agamemnon peab loobuma, aga tahab vastu Achilleuse lemmikorjatari; Achilleus keeldub võitlemast; kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel; tapet. Achilleuse sõber ja Achilleus uuesti võitlusesse ja kahevõitl. Tapab Trooja kuninga teise toja Hektori; saab surma ka Achilleus; eepos lõp. Hektori matustega. Odüsseia Iliase teekond koju; Odüsseus- Ithaka saare valitseja; kodus ootas Penelope; et kosilasi mitte vastu võtta, koos Penelope salli, aga harutas selle igal õhtul üles; Odysseusele oli ennustatud, et tuleb sõjast tagasi suure au sees; takistused: Poseidon- torme; Heliose saar- tapsid Heliose karja, torm laeva hukatusse, pääses vaid Odüsseus; lootosesööjate saar- kes lootose taime söövad, unust. kodutee; nõiasaar-inimesed sigadeks; kükloobi saar- kükloop tahtis ära süüa;
pead ning suri. Tema veretilgad muutusid veripunasteks lilledeks, mis said nimeks hüatsint. Iason Kuningas Aisoni poeg. Ikaros Daidalose poeg. Hukkus merre upuudes, kui ta isaga koos üritas ehitatud tiibadega Kreeta saarelt pääseda. Io - jõejumal Inachose tütar. Zeus armus temasse, kuid pidi ta Hera eest peitmiseks ta mullikaks muutma. Naine sai lõpuks põgenema ning jõudis Punutusessegi , kus Zeus andis talle inimese kuju tagasi ning seal sünnitas ta ka neile poja Epaphose. Ithaka - on saar Joonia saarestikus. Asub Kefallinía saare lähedal, sellest idas. Odysseuse kodupaik. Kalypso - merenümf, Atlase tütar, kes elas Ogygia saarel. Seitse aastat veetis sellel saarel Odysseus. Kalypso sünnitas talle kaks poega, kaksikud Nausinoosi ja Nausithoosi. Kassiopeia - Kassiopeia oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Pärast surma tõsteti ta tähena taevasse. Kentaurid hobuinimesed. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes.
Oli palju veekeeriseid ja karisid. Skylla kari Charyptis- veekeeris Glaukos armus Skyllasse, Skylla ei hoolinud temast. Glaukos tahtis võlurohtu saada, mis paneks Skylla teda armastama. Ta palub Kirkelt armurohtu. Kirke armub mehesse, ning annab Glaukosele mürki. Glaukos heidav seda madalasse lahesoppi, kus Skylla pesemas käib. Kui Skylla suplema läheb, muutub ta naiseks 6 koera peaga. Kalypso oli armunud Odysseusesse. Ta hoidis teda 7 aastat oma saarel kinni. Odysseus oli pärit Ithaka saarelt. Penelope töö töö, mis ei edene. Penelope mees oli kadunud. Mehed tahtsid temaga abielluda, et saada kuningaks. Ta ütles, et ta peab enne surilina valmis tegema. Igal päeval ta kudus ja öösel harutas. Lõpuks pidid kõik kosilased laskma Odysseuse vibuga läbi 7 kirvevinna. Ilmus Odysseus maskeerituna. Odysseus lasi Telemachosega kõik kosilased maha. Odysseuse ja Penelope abielusalasud oli, et voodi on elusast puust.
Odys s e u s küsib kus ta on. Karjus vastab. Athena muuda b odys s e u s e vanaks kerjus ek s . 14. laul Eumaio s kutsub Odys s e u s e oma hütti ja pakub talle veini, kuid ta ei tea, et se e Odys s e u s on. 15. laul Tele m a c h o s taipab, et on liiga kauaks Spartale jäänud ja hakkab Ithaka poole s õitma. Ody s s e u s pärib om a p kohta. Tele m a c h o s jõuab Eumaio s e hütti juurde. 16. laul Eumaio s jooks e b Tele m a c h o s e l e vastu. Athen a puutub n õiavitsag a Ody s s e u st ning kallistab rõõ m u st nuttes Athena muuda b Odys s e u s e uuasti vanaks. 17. laul Odys s e u s jõuab om a lossi väravate juurde ja tema koer Argos tunneb ta ära. S e e s viskab
Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) II laul Agamemnon magab oma telgis. Tuleb Uni, kes Zeusi käsul käsib tal armee kokku võtta ja Trooja peale liikuda
heleda ala sisse. Dione't iseloomustavad heledamad kraatririkkad alad, tumedamad kraatrivaesed alad ja heledad jooned. Kraatritega kaetud aladel on ka kitsaste kanjonite gruppe. Dionel on kirjeldatud 22 kraatrit, 5 kanjonit ja 2 joont. Tethys jaguneb samuti kaheks alaks. Põhjapoolkeral paikneb 450-km Odysseuse hiigelkraater, mille läbimõõt on koguni 0,4 kaaslase läbimõõdust. Kuu ühelt pooluselt teisele kulgeb 20-60 km laiune Ithaka hiigelkanjon. Enceladus on kõige parem peegeldaja Päikesesüsteemis, ta on kaetud jääga. Kuul on teada 15 kraatrit (näiteks Ali-Baba), kolm orgu, kaks tasandikku ja 2 "deltat". Mimas on samuti suure kraatri omanik, mis moodustab 1/3 tema läbimõõdust. Erandina kannab see 130-km kraater Herscheli nime. Nimed on pandud veel 29 kraatrile ja 7 kanjonile. Saturni kaaslastel on omadus koonduda ühele orbiidile 60-kraadise nurga. Ühe grupi
aastale ja kreeklaste kangelase Achilleuse ning Agamemnoni tülile. Achilleus, kes tappis kahevõitluses Trooja teise kuningapoja Hectori, langes omakorda Parise noole läbi. Trooja vallutati alles pärast Odysseuse sõjakavalust, vallutades linna puuhobusesse (,,Trooja hobune") peidetud sõdalaste abil. b) Kangelaseepos ,,Odüsseia" kõneleb Trooja sõja kangelase Odüsseuse kümneaastasest tagasiteest kodusele Ithaka saarele. Olles oma käitumisega vihastanud Poseidonit, saatis merejumal rändurite teele igasuguseid takistusi. Jõudnud koju, tappis Odüsseus jumalanna Athena abiga tema truud naist naida soovivad ja omavolitsevad kosilased. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 4. ISESEISEV TÖÖ: KREETA JA MÜKEENE KULTUURIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED.
naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Nad vedasid rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Kui aga saabus öö, väljusid kreeklased, kes olid hobuse sees, oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare kuningas. Kreeka-Pärsia sõjad Maratoni lahing 490 eKr kreeklasi oli 2* rohkem. Kreeka võit. Termopüülide lahing 480 eKr kreeklasi ligi 40* vähem, aga nad ei kavatsenud alla anda. Pärsia kuningas Xerxes saatis 10000 meest kreeklasi ründama, aga tappa õnnestus vaid 3. Seejärel saatis veel 20000, aga need põgenesid. Lahing lõppes kreeklaste väejuhi Leonidase pea maharaiumisega ja Pärisa võiduga.
Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. 12. Ei oska selle koha suurt midagi öelda aga kui kuulata neid jutte ja filme selle kohta siis midagi pidi kunagi tõesti toimuma. Viited: www.wikipedia.org Piibel (Vastused) 1. Ristiusu aluseks on Piibel ja jumal kellesse inimesed uskuma hakkasid. 2. Raamatute raamatuks nimetatakse Piiblit, kuna see räägib väga palju usust ja maailma tekkest ja selle loomisest. 3
veel kolme Saturni kuu avastaja auks nimetatud Cassini piirkonnaks. Dione't iseloomustavad heledamad kraatririkkad alad, tumedamad kraatrivaesed alad ja heledad jooned. Kraatritega kaetud aladel on ka kitsaste kanjonite gruppe. Dionel on kirjeldatud 22 kraatrit, 5 kanjonit ja 2 joont. Tethys jaguneb samuti kaheks alaks. Põhjapoolkeral paikneb 450-kilomeetrine Odysseuse hiigelkraater, mille läbimõõt on koguni 0,4 kaaslase läbimõõdust. Kuu ühelt pooluselt teisele kulgeb 20-60 km laiune Ithaka hiigelkanjon. Enceladus on kõige parem peegeldaja Päikesesüsteemis, nimelt on ta kaetud jääga. Saturni kaaslastel on omadus koonduda ühele orbiidile 60-kraadise nurga all. 2007 aastal rääkisid teadlased, et Saturn pöörleb kiiremini kui seni arvatud. Teadlased oskavad sellest järeldada, et võib-olla tekkisid Saturn ja teisedki hiigelsuured gaasplaneedid kosmilises mõttes silmapilkselt - tuhandete aastatega, mitte miljonitega. Paksu atmosfääri
50 päeva. Eepose sisuks on üks kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba eelnevalt tuttav. "Ilias" koosneb 15 700 värsist ja on hellenismiajal jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeka tähestiku tähtede arvule). Tegelasteks on mitmed rooma ja kreeka heerosed ja jumalad. Peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus (Kleis 1980:26). Kui "Iliase" ainestik on rohkem heroiline, siis "Odüsseia" ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse seiklused takasiteel koju Trooja sõjast kümme aastat peale selle lõppu. "Odüsseia" koosneb 12 000 värsist ja on samuti jaotatud 24 lauluks. "Odüsseia" on kompositsioonilt keerukam kui "Ilias" kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse "Odüsseiat" nooremaks (Kleis 1980: 29). Eeposte tegelased on staatilised, ilma sisemise arenguta, psühhika on lihtne ja naiivne. Tegelaste iseloomu ei kirjeldata, iseloomustamiseks kasutatakse dialooge ja monolooge
Kraatritega kaetud aladel on ka kitsaste kanjonite gruppe. Dionel on kirjeldatud 22 kraatrit, 5 kanjonit ja 2 joont. Nimed on võetud Vergiliuse poeemi Aeneas tegelaste järgi, näiteks Aeneas ja Turnus. Tethys jaguneb samuti kaheks alaks. Põhjapoolkeral paikneb 450kilomeetrine Odysseuse hiigelkraater, mille läbimõõt on koguni 0,4 kaaslase läbimõõdust. Kuu ühelt pooluselt teisele kulgeb 2060 km laiune Ithaka hiigelkanjon. Praeguseks on nimetatud 19 kraatrit Odüsseia tegelaste auks. Enceladus on kõige parem peegeldaja Päikesesüsteemis ta on kaetud jääga. Enceladuse reljeef on nimetatud "Tuhande ja ühe öö" tegelaste nimedega. Kuul on teada 15 kraatrit (näiteks AliBaba), kolm orgu, kaks tasandikku ja 2 "deltat". Mimas on samuti suure kraatri omanik, mis moodustab 1/3 tema läbimõõdust. Erandina kannab see 130kilomeetrine kraater Herscheli nime
Ka Ares ja Aphrodite sekkuvad sõjategevusse. Iga jumal ja jumalanna on valinud oma poole, keda kaitsta ning teeb seda täie visadusega, saagu, mis saab. Lahingud kestsid kaua ning olid väga verised. Lõpuks saatis kreeklasi edu ning nad vallutasid Trooja. Seda loomulikult suurte kaotustega. 11 "Odüsseia" Odüsseia on samuti seotud sõjaga. Kujutab endast ühe sõjamehe, Odysseuse teekonda koju, Ithaka saarele, mis kestab kümme aastat. Eepose tegevus algabki, kui Odysseus juba kümnendat aastat koju seilab. Teel takistavad teda nii merejumal Poseidon, kes tema peale väga pahane on ning loomulikult ka kõiksugused võluvõimetega olendid. Nende hulgas näiteks kikonid, lootosesööjad, faiaagid, nõid Kirke ja lõputu nimekiri naistest, kes kõik Odysseusse armusid. Kui Odysseus lõpuks kodusaarele jõudis, olid parasjagu tema kallima, Penelope kosilased seal ning ta kallim valmistus
Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia: Ligi 12 000 värssi. Eepose teema on Ithaka valitseja Odysseuse jõudmine Trooja sõjast koju. Eepose algus justustab Odysseuse pojast Telemachosest isa otsinguil, teose põhiosa hõlmab Odysseuse jutustus muinasjutulistest seiklustest koduteel: vangistused nõiataride Kirke ja Kalypso juures ning kükloobi koopas, pääs sireenide, laistrügoonide ning Skylla ja Charybdise käest, reis manalasse, torm. 10-aastase kodutee jooksul kaotab Odysseus kõik oma kaaslased ja jõuab eepose lõpus oma kodusaarele Ithakale. Vahepeal on ta kohanud
Zeusi tütar Thetis. Zeus ei tohtinud lapsi saada, Thetis abiellus Peleusega. Pulma olid kutsutud kõik jumalad, va tülijumalanna Eris. Eris viskas pulmaliste keskele kuldse õuna, millele oli graveeritud ,,kõige kaunimale". Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik Trooja kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis Patroklose
Muusa Kalliope ja jõejumal Oiagrose poeg, kreeka laulik Orpheus haaras reisil argonautidega oma lüüra ning mängis nii selgesti ja võimukalt, et lämmatas saatuslikud ahvatlevad hääled, mille suunas meresõitjad seilama olid hakanud. Laev juhiti taas õigele kursile ja tuuled kandsid ,,Argo" eemale ohtlikust paigast. Kui Orpheus poleks argonautide hulgas olnud, oleksid need jätnud oma luud-kondid sireenide saarele. Ithaka kuningas, tark ja kaval Trooja sõja kangelane Odysseus teadis nõid Kirke jutu järgi, et tema laev pidi mööduma hurmavate lauljate sireenide saarest, mille kaldal vedelesid terved hunnikud koltunud luid jäänused neist, kes olid ahvatlejaid kuulama jäänud. Odysseus rääkis oma meestele sireenidest ja õpetas, et ainuke võimalus hukutajatest mööduda ja ellu jääda, oli kõrvad vaha täis toppida.
annaabi.ee 
