oma poiss-sõber. Kui Miles ja ta sõbrad otsustasid jääda küüni ööbima, tuleb välja palju saladusi. Peale suurt vembuviskamist kooli direktorile, mängitakse joomismängu, kus tuli avaldada oma halvim päev. Alaska halvim päev oli, kui ta oli 8-aastane ja ta ema suri ta silme ees, kuid sa oli liiga šokeeritud, et kiirabi kutsuda. Selles süüdistab Alaska end siiamaani. Ööl, mil täitus Milesi unistus ja nad suudlesid Alaskaga. Jooksis Alaska aga nuttes Milesi juurde ja palus tal teha üks tung, et ta saaks kooliterritooriumilt lahkuda. Miles ja Chip olid sellega nõud ja Alaska sõitis kooliõuelt minema, suur kimp tagaistmel. PÄRAST: Seda ööd jääb Miles elulõpuni endale ette heitma, kuna Alaska sattus täispeaga autoõnnetusse. Sõbrad pidid välja selgitama, miks Alaska nuttes põgenes ja kas see oli enesetapp. Tuli välja, et Alaska oli unustanud oma ema surma-aastapäeva ja ta kiirustas sel ööl ema hauale. See,
tüdruku oma perekonda. Samal päeval oli tapetud ka tüdruku ema, kuna kahtlustati, et ta on nõid. Tiina kasvas üles samaealise õea ja vanema vennaga. Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud. Margusele hakkas meeldima Tiina, kuid pere oli Marguse ja Tiina suhte vastu. Tammari perekonnas oli kombeks abielluda oma suguvõsaga ehk Margus pidi abielluma Mariga. Mari hakkas levitama küla peale juttu ,et Tiina oli libahunt. Jaanipäeval jooksis Tiina nuttes minema, kuna talurahvas arvas, et ta on libahunt. Margus oli nukker ja igatses Tiinat kuid pere oli õnnelik, et said Tiinast lahti. Ühel õhtul ilmus Tiina uksepeale ja kutsus Marguse metsa elama. Margus kõhkles ja Tiina jooksis nuttes metsa. Viis aastat hiljem olid ema ja isa surnud, vanaema oli pimedaks jäänud, Mari oli Margusega abielus ja neil oli sündinud väike laps. Ühel õhtul kuulis Margus huntide ulgumist ning tormas relvaga õue. Peale
Samal päeval oli tapetud ka tüdruku ema, kuna kahtlustati, et ta on nõid. Tiina kasvas üles samaealise õea ja vanema vennaga. Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud. Margusele hakkas meeldima Tiina, kuid pere oli Marguse ja Tiina suhte vastu. Tammari perekonnas oli kombeks abielluda oma suguvõsaga ehk Margus pidi abielluma Mariga. Mari hakkas levitama küla peale juttu ,et Tiina oli libahunt. Jaanipäeval jooksis Tiina nuttes minema, kuna talurahvas arvas, et ta on libahunt. Margus oli nukker ja igatses Tiinat kuid pere oli õnnelik, et said Tiinast lahti. Ühel õhtul ilmus Tiina uksepeale ja kutsus Marguse metsa elama. Margus kõhkles ja Tiina jooksis nuttes metsa. Viis aastat hiljem olid ema ja isa surnud, vanaema oli pimedaks jäänud, Mari oli Margusega abielus ja neil oli sündinud väike laps. Ühel õhtul kuulis Margus huntide ulgumist ning tormas relvaga õue. Peale püssilasku
Näen kuidas ema kummardud mu poole ja siis........siis.......ma kuulen kuidas käib kõva pauk ja ema langeb maha. Nähtavale ilmub mu kallis vend Sander, ma jooksen ta sülle ja kallistan teda kõvasti-kõvasti tema mind ka. kui siis ma küsin miks sa isa püssi võtsid ja miks sa emmet tulistasid??vend küsib siis et kas ma olen opakas vä? Loomulikult selleks et sa ellu jääks kui ma sinu kaotan siis mida ma teeks? kes teab mida ema tahtis sinuga teha? mina vastan talle nuttes aga sa ei tea äkki tahtis ta mind aidata või öelda et ma ei kardaks??(meelelult nuttes) küsin veel et kellelt ma nüüd midagi küsin kelle nimel ma elan miks peab nii olema minuga???ma olen kaotanud oma pool pere ma ei saa nii hakkama! ma olen 7 aastane?!?!?!nüüd purskab ka vend nutma ta halab ja halab ja halab et me lähme lastekodusse ja nii edasi. aga mina ütlen et, kuhu me läheme? meil on ju ometi ka tädi ja vanaema?!?!?see lohutab ainult natuke ma olen kokku varisemas
Tähtsamad kõrvaltegelased olid Goriot tütred Anastasie ja Delphine. Anastasie oli ahne, kuid tänu sellele, et isa andis talle kõik, mis ta soovinud oli. Rastignac armus Anastasiest ja otsustas talle külla minna, kui Eugene isa Goriot'd mainis, tekitas ta ebameeldiva olukorra. Pärast seda paluti teenreid, et nad üliõpilast enam sisse ei laseks. Anastasie ei armastanud oma isa nii palju, kui seda tegi tema noorem õde. Naine käis isa juures nuttes ainult siis, kui tal oli raha vaja. Ta läks sinna nuttes, sest teadis, et isa ei suuda näha tütart kannatamas. See on minu arvates väga alatu käitumine, sest nii kuritarvitas ta oma isa headust. Noorem tütar Delphine oli samuti abielus, kuid armus Eugene'i. Nad kohtusid tänu proua de Beauseant'ile. Delphine polnud nii tuntud, kui tema õde ja oli seetõttu Anastasie peale kade. Kuigi iseloomult küllaltki sarnased, vähemalt nooruses, ei saanud õed omavahel hästi läbi
Kiirendamiseks-accel Aeglustamiseks- rit Accelerando-kiirendus Ritardando-aeglustades Stringendo-kiirendades, ägestudes Ritenuto-järk järgult aeglustades Animando-elavnedes Meno mosso-vähem liikuvamalt Piu mosso-liikuvamalt · Tempo-helitöö esitamise kiirus · Agoogika- teose esitamise viis Agoogika mõisted: Agitato- erutatult Lacrimoso- nuttes Decisio- otsustavalt Cantabile- laulvalt Alla martsia- marsi taoliselt Leggiero- kergelt Dolec- õrnalt Capriccioso- kapriisselt, tujukalt Amoroso- armastusväärselt Misterioso- salapäraselt Energico- energiliselt Con brio- kuumalt, tuliselt Bellicose- sõjakalt Religioso- pühalikult
"jah" üteldes "ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja -- tänama! Peab kandma lõpmata palju veel, peab tundma, kuidas tal murdub meel, peab kummardama kulla eel -- peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha, ei meelita ta, ei taha, ei taha, ei tahagi ta! Vaid külmalt elugi pakub ka -- tal enesel katsutaks` meeldida! Ja jääb ta nüüdki veel muutmata. Sa Tulid Juhan Liiv Sa tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis . Su üle oli kui päike Kui päike kiiresid täis
Juhan Liivi luule Sügise päike Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind. Külm Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab, koit idas veripunane... Lehk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab! Hunt, põder, metskits ägavad ja päiksetõusu ootavad. Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane... Pikne Raske, palav õhk hingekitsikus , väike pilveke eemal taeva all. /.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa. Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Mai hommik Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. ...
Hiljem rääkis vend sellest ka teistele vendadele, kuid nad vaikisid. Ühel päeval võtsid vennad Lorenzo enesega kaasa öeldes, et lähevad jalutama. Kõrvalise kohta jõudes tapsid nad Lorenzo ja matsid ta kellelegi märkamatult maha. Tagasi koju jõudes ütlesid vennad teistele, et saatsid abilise äriasjus linnast välja. Lisabetta hakkas päev- päevalt aina enam tema vastu huvi tundma, aga vennad ei rääkinud talle midagi. Ühel ööl nuttes magama jäänud tütarlaps nägi oma armastatut unes. Too rääkis, et tüdruku vennad olid ta tapnud ning maha matnud ja pois andis täpsed juhtnöörid, kuhu ta maetud oli. Hommikul sai tüdruk linnast väljumiseks loa koos ühe teise tüdrukuga. Jõudes sinna, kuhu poiss maetud oli, hakkas Lisabetta maad kaevama. Varsti leidiski ta oma armastatu keha, kuna ta ei saanud tervet keha kaasa võtta, lõikas ta pea otsast ära ning võttis endaga kaasa
südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti.
vaid siis mitte, kui inimene sureb. 6. Luulekogus käsitletud teemad: lapsepõlv ja kodu; aastaajad - kevad, suvi, sügis, talv; jõgeva, pedja jõgi; surm ja lein; inimeste tunded ja probleemid. 7. Minu lemmik luuletus selles luulekogus on “Tore”. See luuletus on minu arust väga armas ja lihtne. Mulle meeldib selle sõnum ning mis pildi see silme ette loob. Seda lugedes ma kujutangi ette tuules tantsimist ja suurel aasal lillede otsimist, nuttes uinumist ja naerdes ärkamist. Luuletus tekitab vaba tunde. Tore on turtsaka tuulega tantsida jalad villi. Tore on pirtsaka piinaga otsida leidmata lilli. Toredam aga on särtsaka saatuse süles uinuda nuttes ja ärgata naeruga üles. 8. Arvan, et luulekogul on pealkirjaks “Omajuur”, sest selle mõte on tekitada piltlikult autorist portree, anda edasi Alveri isiksust. Luuletused räägivad Betti Alveri elukäigust, tunnetest, mõtetest,
Isikustamine: uduviir avaneb Riim: lõppriim (jääst-lumimäest) Retooriline küsimus: Mis on külmem kui jää? 7. „Kes?“ Epiteet: tassist siniäärsest, Isikustamine: kevad astub, aste toob koju Metonüümia: kevad astub aeda alla Riim: lõppriim (jalapuute-vaibaruute) Retooriline küsimus: Kes istub ümber minu laua, kui ükskord olen ära kaua? Kes sorib minu raamatutes, kus olen viibind naerdes, nuttes? 8. „Raske hommik“ Epiteet: Võrdlus: kalgim kui kivi; vees, õhus ja mullas kui hingematt Metafoor: päevapuu Isikustamine: tähed nõrkevad, torm raksab su üle, all jalge sul jälle kasvamas pind Metonüümia: silm unest end lahti kaevas Luulekogu terviklikkus Marie Under on saanud väga palju inspiratsiooni ümbritsevast loodusest. Luuletused on kurvad ja mõtlikud. Lemmik luuletus
kui pärast pikki ooteaegu te juurde juhus mind ei vii. Mu lõpp on raske niikuinii. Jah, selleks, et mu elupäevad veel vältaksid, on vaja mul eelteadmist ikka hommikul, et täna teid mu silmad näevad... Te pilk on karm... Nii kardan just, et nüüd mu alandlikku malbust te vihkate kui viimast halbust ja ülekõlvu kavalust. Oh kas te tunnete, kui kole on armuhellust ihata, kui janu jahutust ei ole! Siis teeselda veel tihata, kui tahaks pea te hõlma peita, ja kibedasti nuttes maas käed ümber põlvede teil heita, üht öelda teile taas ja taas... Seevastu häirimatul vaatel teid kõnetada, käidelda ja naerunäoga näidelda korrektset külmustki te saatel!... Ei! Otsas on mu elumald. Ma enam ei saa endast jagu. Kõik on ju selge. Otsustagu nüüd saatus teie meelevald.
Tiina solvub Tiina korraldab skandaali Tiina põgeneb metsa Mari proovib Margust rahustada Margus on Mari peale vihane Neljas vaatlus: Tiina on neljandat päeva metsas Margus norutab Jaanus räägib Margusega Vanaema lohutab Margust Tiina ilmub lõpuks välja Tiina hakkab halama Sõimab kogu pererahvast Pöördub nuttes Marguse poole ja sõimab teda Margus püüab teda rahustada Läheb meeleheites metsa tagasi Viies vaatlus Pere on kodus peale Marguse Mari ketrab , Jaanus istub niisama käed süles Margus jõuab koju Mari tormab Marguse juurde Margus kirub tuisku ja hunte Vaatluse esimene lõppemise variant Margus on koju jõudnud Hundid tükivad õuest tuppa Margus haarab püssi
(püelonefriidiga). Vastsündinud- palavik või kehatemperatuuri alanemine, isutus, rinnapiimast või lutipudeliga saadavast toidukorrast keeldumine, naha kollakus Väikelapsed- oksendamine, kõhulahtisus, isutus, haiglane olek, lapseliku sära kadumine Lapsed- ärrituvus, isutus, seletamatu visa palavik, soole pidamatus, urineerimise sageduse muutus. Lapsed nutavad ja kardavad ning võivad suure hirmu tõttu nuttes pissimist mitu tundi edasi lükata. 4. Kasutatud kirjandus 1) Inimene.ee terviseportaal. http://inimene.ee/t/tsustiit (14.10.2015) 2) Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehe infoleht. http://www.itk.ee/uudised/koik- uudised/2014/10/tuutu-ja-valus-kulaline-poiepoleti k (14.10.2015)
Sa lubasid!" Endoora abikaasa ei teadnud ettekuulutusest midagi, ta oli sellel päeval tööl ja Endoora lubas oma emale, et ei räägi sellest kellelegi. Ta arvas, et leiab ta ühelt laste haudadelt, aga ta oli oma ema haual, kisendades mingi lubaduse kohta. Siis arvas ta, et Endoora on hulluks läinud. Üks varajane hommik. Endoora koputab vana naise aknale. Vana naine küsib talt: "Miks oled sa siin? Ma ei saa sind aidata." Endoora laskus siis põlvedele, nuttes ja anudes, et teda välja ei visataks, ja et teda aidataks, Kristuse nimel. Ta ütles, et tema surnud ema oli öelnud talle, et ta siia tuleks ja et ta tahab ainult ühte asja, päästa üheksast lapsest allesjäänud kolme elu. Vana naine ütles: "Sa saad päästa oma lapsed kui sa müüd oma varju, aga see on patt ja ma ei saa sulle öelda kuidas seda teha. Nõustu sellega ja mine koju, ma ei saa sind sellega aidata, sest ma ei taha võtta endale seda pattu.Ma loodan et sa saad aru."
siis emasüda ilmsiks lääb! Siis veel ü k s paik sull' üle jääb, Kas emasüdant tunned sa? kus nutta julged igal a'al: Nii õrn, nii kindel! Muutmata truu, kindla emarinna naal! ta sinu rõõmust rõõmu nääb, su õnnetusest osa saab! Mõnd' kallist südant kautsin, mis järel' nuttes leinasin, aeg andis teist mull' tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi! ,, Vainulilled ,, Lauluõnnistus Tõe näol kostis ta: "Laulu õnn ei avita! Põllu vahel läksin ma Rukkililled hüüab ta lõo laulul kõndima: maa seest, põldu rikkuma!" hallipeaga põllumees seemet viskas vao sees.
Kõver maja 1.Tsitaatid: ,,Ainult jumal taevas teab,mida ta võib politseile raakida"-seda ütles Haviland kui Magda oli toast läinud. ,,Ja mina veel usaldasin teid"-Josephine ütles seda Charlesile kui ta raakis politseile mida Josephine teadis. ,,Armetu vaike koletis"-seda ütles Sophia Charlesile,kuidas ta arvas Josephinest. ,,Kui ema peaks mind sundima ,siis tapan ka tema ara"-seda ütles Josephine kui ema peaks ta sveitsi saatma. ,,Minu laps,minu naljakas värdjalik laps!-Josephine ema ütles seda nuttes,kui Sophi kusis kas haiglast on helistatud. 2.Lühikokkuvõte: See raamat raagib sellest ,et kolm polvkonda inglise-kreeka Leonides elab uhes suures koveras majas.Parast seda kui Aristid Leonides murgitatakse tema enda silmatilkatega kui ta teine naine sustib talle insuliini mis oli asentatud esedriiniga.Charles Hayward on mees kes armastab Sophia Leonides ja tahab temaga abilelluda aga Sophia ennem ei abiellu ...
Talurahvas käskis Tiinal lahkuda ning enam mitte tagasi tulla. Tiina kutsus Margust kaasa mägede taha, aga Margus oli nõutu ja ei läinud temaga kaasa. Varsti sai Marist ja Margusest paar. Ühel õhtul tuli Margus hilja kõrtsist koju ning sel õhtul oli kuulda jälle huntide ulumist. Margus võttis püssi ja läks välja hunte hirmutama. Ta nägi väljas tumedat kogu ja tulistas. Järsku oli kuulda karjet ning see ei olnud hunt. See oli Tiina hääl. Margus tõi nuttes Tiina tuppa ning Tiina suri Marguse käte vahel. Mulle ei meeldinud see raamat, sest see oli sünge ja dramaatiline. Õppisin sellest raamatust, et ära usu igat juttu, mida sulle räägitakse. Andre Kauk
Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Tiina kasuks. Marguse ja Tiina vaheline armastus oli traditsioonivastane kuna Tiinal oli tume veri kuid Tammaru perel oli hele veri. Saabus Jaanipäev kus kõik mängisid nukku ja seal selgus kõigile, et Margus eelistab Tiinat. Mari rääkis kõigile, et Tiina olevat libahunt kuna nägi ükskord, et Tiina olevat muutunud libahundiks metsas ja rünnanud. Tiina ise tunnistas, et ta on libahunt ja läks nuttes metsa. Ta oli umbes 4-5 päeva kadunud. Margus väga muretses ta pärast. Parajasti sõid kõik laua taga ja nägid kuidas Tiina tuppa astus. Lauas olijate vahel puhkes tüli ja Tiina palus Margusel, et ta temaga kaasa tuleks mägedesse ja rabade taha kust keegi neid kätte ei saa. Margus aga istus mõtlikult laua taga ja ta keeldus kaasa minemast. Möödus 5 aastat. Marist ja Margusest oli saanud paar. Korraga tuli ühel õhtul Margus hilja kõrtsist koju. Kogu pere ootas Margust. Nad
Veidike tõlget: Selig sind, die da Leid tragen, denn sie sollen getröstet werden. Matth. 5,4. Die mit Tränen säen, werden mit Freuden ernten. Sie gehen hin und weinen und tragen edlen Samen, und kommen mit Freuden und bringen ihre Garben. Ps.126, 5.6. 5Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. 6Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.5Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. 6Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Brahms Eestis Brahmsi reekviemi esitati ka Eestis: Turu Konservatooriumi kammerkoori kontsertreis Eestisse Brahmsi Saksa Reekviemi kontserdid 13. jaanuaril kell 19 Tallinna Jaani kirikus ja 14. jaanuaril kell 17 Tartu Ülikooli aulas. Dirigent Markus Yli-Jokipii Solistid sopran Mia Heikkinen ja bariton Jouni Kuorikoski Klaveriduo Eveliina Kytömäki ja Liisa Malmivaara KONTSERT ON TASUTA.
oli vana Kalev juba surnud. Linda leinas Kalevit väga kaua, ta ei söönud ega maganud seitse päeva. Linda rüütas ta surirüüsse, kaevas haua, mattis maha ja istutas lilled hauale. Linda hakkas hauale kive vendama mälestuskivi jaoks, nii tekkis Toompea. Üks kivirahn libises talt käest ja ta istus sellele ja hakkas nutma, nii tekkis Ülemiste järv. See kivirahn, millel Linda nuttis sai nimeks Lindakivi ja see asub Ülemiste järve kaldal. Nuttes Linda haletses end, et ta on lesk ja peab lapsi üksi kasvatama. Linda kurtis oma kurba saatust metsale, merele ja jumalatele, see oli ajendiks kosilastele, aga Linda põlgas nad kõik ära. Linda leinalohutaja oli kõige noorem poeg- Kalevipoeg (kes sai isa järgi nime), keda ta kolm aastat imetas. Kui Kalevipoeg oli veel mähkmetes siis võis juba arusaada, et temast saab isavääriline vägilane. Ta roomas juba kahekuuselt ja kolmekuuselt juba kõndis
keegi maha jäetud. Kui aga pikemalt antud teemal mõtiskleda saan aru, et väikeseid valuhetki pakub armastus meile iga päev. See võib olla kas mõne kalli sõbra haavavad sõnad, ema mure lapse pärast, nähvamine vanaemale, omale meeldiva noormehe nägemine kellegi teisega, kellegi ükskõiksus su vastu või kellegi pettumus. Ärme unusta seda, kuidas mõned inimesed soovivad enda armastust avaldada: lüües, nuttes, karjudes ja alkoholi juues. Kokkuvõtteks võin öelda, et jah, armastus teeb haiget. Kuidas ja millal ei tea me kunagi ette, kuid see peabki haiget tegema. Armastus pakub ka õnne, suur ja küllast õnne! Kui me ei tunneks kurbust ei oskaks me õnne hinnata!
Laulmisega hakkas Britney juba varakult tegelema. Juba lasteaia lõpupeol laulis ta laulu "What Child is This", edasi esines mitmeid kordi Kentwood'i baptistide kirikus lauldes hümni. Muuseas olles ise selle liige! Suurem edu tuli aga siis, kui Britney sai Atlantas toimunud "The Mickey Mouse Club"i proovidel saatesse. Britney ei saanud seda osa, kuna teda peeti liiga nooreks ta oli sel ajal alles 8 aastane. Erinevalt teistest oma vanustest ei läinud ta nuttes koju vaid läks New Yorki. Seejärel õppis Britney 3 suve tantsimist, muusikat ning esinemist ning samas tegi piisavalt ka reklaamklippe. Just sellel ajal, 1991. aastal mängis ta näidendis "Ruthless" mõrvarilikku last! Olles ise vaid 10 aastane, oli ta saavutanud palju! Kodused inimesed aga rääkisid juba sellistel teemadel, et kas ta ei peaks mitte äkki hoopis koolis käima? Aga 1992. aastal võitis ta sellise, üpriski mõjuka konkursi nagu "Star Search".
Tuglase novellid ,,Toome helbed" -Kirjeldab toomehelveste langemist. On Leeni, kelle silad seda jälgivad. Ta pea kattus toomehelvestega. Tema kolm nukku magasid toominga juures, tema mõtetes keerles muinasjutt. Muinasjutus: tüdrukud pidid kasvama kuldjuukselisteks kuningatütardeks, nad pidid elama nõiutud metsas, ning seal nad pidid 100-aastast und magama, ning kuningapojad otsivad neid. Leeni armastas neid, kui tütreid, nukud ei pidavat enam ilma temata hakkama saama, nad ei osanud teda hinnata, ta pidi nende lapselikke soove täitma. Ta tahtis, et lapsed teda austakisd, kuid lapsed olid kurdid ja tummad. Leeni arvas, et tütardele piisab ka unest, kus nad tantsida ja naerda saab. Leeni jäi magama. -Leeni ärkas õe Marie ja sulase Kusta naeru peale. Leenit häiris Marie naer. Ta arvas, et ta õde on tema seeliku tõttu edev. Noored suudlesid, ning Leeni jälgis neid uudishimulikult kaugemalt. -Marie sosistas Kustale, et too ei tohi Maali poo...
PRESIDENT KINNAS Tegelased: Kinnas, erinevad kalad, ahven. Kalad ujuvad ümber jääaugu kui järsku käib plärts ja kinnas vajub vee põhja. Kaladujuvad tema ümber ja hakkavad teda vaatama. Kinnas: Tere! Häid pühi! Kalad: Tere, tere! Aga mis pühadest Sa räägid? Kinnas: (imestunult) Kas teie siis ei teagi, et täna on Eesti Vabariigi sünnipäev? Kalad: Ei tea. Mis asi see Eesti Vabariik veel on? Kinnas: (pahaselt) No te olete ikka päris rumalad. Passite siin jää all ega tea mitte midagi. Kus te enda arvates siis elate? Kalad: Meie elame järves. Kinnas: Järves küll, aga kus see järv asub? See järv asub Eestis. Järelikult te olete... Noh, kes te olete? Kalad: Meie oleme kalad. Kinnas: Te olete eestlased. Te olete eestlased, elate Eestis ja täna on Eesti sünnipäev. Suur pidu! President kutsub endale külalised ja neid näidatakse televiisoris. Mina alati vaatan, upitan end peremehe taskust välja ja muudkui vahin. Kalad: (ku...
süüa. Nad passisid peale ja mõtlesid plaani, et terve vutivõistkonnaga rüttavad rikkureid kolmes erinevas rühmas. Vahepeal toimus vutivõistlus, mis lõppes viigiga. Peale vutivõistlust tuligi kättemaksupäev, mis oli samuti päev enne Värdi perekonna kolimist. Nad ründasidki saksi nagu oli plaanitud ja andsin neile korralikult nahad. Värdi andis Uunole ja Ottole oma ema ja venna ja iseenda eest ja tegid neile koti pähe ja saksad kadusid nuttes minema. Kolimispäeval tulid kõik vutimehed neid saatma, raske oli minna, kuid siiski kättemkas oli antud ja oli hea tunne lahkuda. 29.aprill 2012
termiite. On jälgitud, kuidas šimpans pistis kepikese sipelgapessa ning lakkus siis selle peale kogunenud sipelgaid. Mõndade teadete kohaselt valmistavad šimpansid endale jooginõu lehe torbikuks keerates. Lävimisel kasutavad šimpansid umbes 30 erinevat häälitsust ; suurt osa etendavad ka käte žestid ja kehaasendid. Eriline osa on näoilmel. Nende näoilme muutusi kirjeldatakse erutuse, hirmu, nutu ning naeru korral. Huvitaval kombel sulevad nad nuttes silmad ja karjuvad valjusti. Erinevalt inimestest ei voola neil silmist pisaraid. Maiuspala saamisel manavad šimpansid näole midagi naeratuse taolist. Silmanurgad lähevad krimpsu, silmad säravad, suunurgad koolduvad ülespoole. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0impans_%28perekond%29 ja http://simpans- bioloogia.blogspot.com/
haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) II laul Agamemnon magab oma telgis. Tuleb Uni, kes Zeusi käsul käsib tal armee kokku võtta ja Trooja peale liikuda. Agamemnon ütleb meestele proovilepanemiseks, et sõda on läbi. Kreeka valmistub lahinguks. Trooja peab koosolekut. Algab sõda
teada. Ta otsis Luciferi üles ja lõi mürgitatud noa otse Luciferi südamesse.", vastas nõid. "Aga.. kuidas ta sai teda tappa, kui ta tütar armastas teda?" küsis Selena. Nõid: "Elus tuleb millegiga riskida. "Aga mida mina siis tegema pean, kui Lucifer on surnud, siis kas ma pean kätte maksma Aidanile?", küsis Selena pool nutusel toonil. "Kuula oma südamehäält ja sa jõuad selgusele!", vastas nõid. "Mu isa laseb Aidani maha tappa, kui saab teada kes ta on.", ütles Senena juba nuttes. Samalajal kui nõid ja Selena rääkisid sellest, seisis ukse taga kuninga teener ja kuulas pealt. Ta oli nii auahne, et lootis saadud informatsiooni eest kasumit saada ning jooksis otsekohe kuningale uudist teatama. Printsess Selena sellel ajal oli juba oma tuppa läinud ja nuttma hakanud. Kuningas käskis oma teenritel Selena oma tuppa kinni panna ja Aidan tappa. Õnneks Selena ustav teener Lizzy kuulis sellest ja lasi ta vabaks. Selena jooksis
hakkate tegema?" ,,Ei," ütles Liis, ,,Me kolime ära, kui reisilt tagasi tuleme." Laura ei osanud selle peale midagi öelda ja jooksis välja. Ta tegi pargile tiiru peale ja tuli tagasi Liisi juurde. Helistas uksekella. Liisi ema tuli uksele vastu. Ta nägi, et Laural olid pisarad silmas ja lasi tal tuppa tulla ning saatis Liisi tuppa. ,,Sa ei saa mulle nii teha, et lähed lihtsalt minema. Miks sa mulle varem ei öelnud?" küsis Laura nuttes. Liis läks Laura juurde ja kallistas ning ütles: ,,Mulle tuli ka se üllatusena eelmine nädal ja ma tahtsin sellest sulle rääkida, kuid ma ei olnud valmis selleks." Äkki muutus Liis rõõmsamaks, pühkis pisarad ära ja küsis: ,,Te ei lähe ju väga kaugele? Me saame ju ikkagi kohtuda?" ,,Nooh, saame küll, aga ma lähen ju teise kooli. Me ei näe enam nii tihti teineteist," teatas Laura kurvalt. ,,Kuhu sa siis lähed?" küsis Liis uudishimulikult.
Samuti on oluline ka usaldatavus, sest kedagi ei saa aidata kui me pole usaldatavad. Kodanik on see, kes kujundab oma riigi väljanägemise ja teatud olemuse. Sellepärast mõelgem ennem, kui midagi teeme, sest sellel võivad olla halvad tagajärjed. Ütle millised on sinu riigi kodanikud ja ma ütlen milline on sinu riik. Eesti riik on oma kodanike endi nägu. Meie oleme Eesti riigi silmad, suu, nina, kõrvad, põsed, kulmud, laup, lõug, ripsmed. Naeratades oleme põselohud, nuttes pisarad. Peame oma riiki armastama ning tema nägu oma tegudega järjest kaunimaks muutma. Peame olema head kodanikud.
Samas kui laps näeb kodus vägivalda või on seda ise tunda saanud,siis ei pruugi ta seda koolis välja näitada,sest ta kardab,et tema kallal hakkatakse norima. Kui keegi suurematest poistest või tüdrukutest kiusab algklassi õpilast.Narrides teda iga päev näiteks ,,vaata,milline sa välja näed",,,issand,mis riided sul seljas on",,,sellise kottiga ei käi ükski normaalne inimene koolis",,,appi sa haised,kas sa ennast üldse pesed ka kunagi või".Siis see laps läheb nuttes koju ning ei taha enam järgmine päev kooli minna.Muidugi ei julge ta seda kodus rääkida,mis talle koolis tehakse.Ta läheb igal hommikul kooli ise mõeldes,et ta ei taha enam sinna minna.Tal tekib hirm kooli ees.Nii võib kesta see mitu päeva järjest enne kui vanemad aru saavad,mis toimub.Ning võtavad kooliga ühendust,et järgi uurida,mis koolis toimub,et laps ei taha enam kooli minna.Kool kutsub vanemad ja lapse kooli,et vestelda ja leida lahendus.Need,kes seda last narrisid peaksid
haagisesse, ma tõesti tahan midagi kasulikku teha, mitte moosipurke vedada." Jaanus nõustus Ergoga ja nii ta asuski asja kallale. Korraga käis kõva matakas. Jaanus jooksis Ergo juurde ja nägi mis oli juhtunud. Jaanus lõugas: " sa oled ikka nii saamatu tüüp, et oskad ka kõige lihtsama ülesande ära rikkuda." Nimelt oli Ergo tõstuki pealt maha ajanud 2 alust veini. "Tõmba minema, mul on ilma sinuta palju parem," ütles Jaanus. Vesiste silmadega Ergo jooksis kurgilattu ja hakkas nuttes ennast haletsema. Ergo hala kuulis üks haldjas kurk ja läks uurima mis selle vaese noormehe südant vaevab. "Miks sa siin vesistad?" küsis kurk. " Alati, kui ma üritan endast parima anda läheb lõik valesti ning pangast on võetud suured laenud ning need tuleb tagasi maksta. Kuidas ma nüüd suudan seda teha , sest tööle ma ei taha enam tagasi minna , sest kardan narritavaks saada." "Oh Ergokene ma oskan sind aidata, sa võid soovida minult soovi!" Ergo on
O.T.M.A see on lühend Nikolai II tütarde eesnimede esitähtedest. Olga (Karin Tammaru), Tatjana (Piret Laurimaa), Maria (Maria Barabansitsikova) ja Anastassia (Karin Rask). Valvuri osas oli Mikk Rang ja Markovi osas Peeter Tammearu. Kõik näitlejad tegid suurepärast tööd, kuid eriti kiidaksin Peeter Tammearu. Seda sellepärast, et Peeter Tammearu suutis kogu ajaloolise fakti vägagi arusaadavaks teha. See poolhull Markov, kes alustas irvitades ja naerdes, nuttes ja nuuksudes ühtaegu, võtab ennast lõpuks kokku ja jutustab tüdrukute elu viimastest minutitest rahulikult, kaalutlevalt, aga eelkõige sügava austuse ja lugupidamisega. Siiralt ja lihtsalt. (Ene Kallas, Meie Maa, 19. juuni 2012). Samuti andsid ajaloolised vahelõigud väga palju etendusele juurde, kuna nii mõistsid vaatajad loo ajaloolist tausta paremini. Nikolai II tütred elasid osaliselt otsekui teises maailmas, selles, mille lõi kirjanik Tsehhov oma "Kirsiaiaga"
hakkas asja uurima. Albert jätkas oma jalutuskäiku ja läks külakella helistama, äratades elanikud üles. Keegi peale Alberti ja šerifi ei teadnud kirikuõpetaja surmast. Albert oli hirmul, sest ta kartis et Anastasie on tagasi. Nimelt Albert, kui Anastasie tapeti, kuulutas kõigile külas, et mõrvar on tapetud ja oli selle üle avalikult väga rõõmus. Kella 12 aeg üks noormees jooksis oma väikesestt majakesest välja tänavale ja kukkus nuttes pikali, sest keegi oli ta vanemad ära tapnud. Albert kuulis seda ja läks vaatama. Noormehe vanemad olid üles poodud ja seinale oli verega kirjutatud “Kardad?”. Albert oli hirmunud. Ta kutsus šerifi ja nad arutasid, et kas see võib tõesti olla Anastasie. Šerif ei leidnud ühtegi asitõendit, et keegi oleks kirikuõpetajat mõrvanud, oleks olnud nagu enesetapp. Albert läks välja, värisedes hirmust pani ta suitsu põlema ning tõmbas seda lootes rahuneda
rikkana, minu ema oli tema juures teenija ning isa hoidis tema suurt aeda korras, mistõttu lubati meil seal elada ning seal süüa. Lisaks oli Matil veel minust 3 aastat noorem poeg, Karl, kes oli üks ühele koopia oma isale. Veel elas selles majas Mati abikaasa Kati, kes minuga kokku ei puutunud, kuid kohtles mu ema väga vastikult, järeldasin seda sellest, et igakord kui Kati tahtis mu emaga rääkida tuli ema nuttes toast välja ja pärast ei rääkinud mulle murest, kuid isa rääkis, et Kati ärvardavat meid siit välja ajada. Sellest algas minu viha nende perekonna vastu. Olin talunud 20 aastat enda ja oma pere alandamist. Ühel päeval, kui mind oli jälle linna saadetud pererahvale toitu tooma, kuulsin ma juhtumisi kahe inimese vestlust, kus osalesid minuvanune noormes ja vanem, viisakalt riides härrasmees. Nad rääkisid väga aktuaalsest teemast sel hetkel, küüditamisest, natukene aega
Kalevite kodu poole, kaasa siidikamberie, Kus oli seatud kena sängi, Padjuline puhkepaika. Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35). Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili,
Paraku jääb ühe mehe lagi teise põrandaks. Just iseenese tõttu, leitakse vabandusi, et ma hakkan sellega homme tegelema ja jäädaksegi lootma, et kõik kukub niisama sülle. Näiteks võivad kaks ühe põhikooli lõpetanut olla kümne aasta pärast hoopis erinevais paigus. Poiss, kes ei viitsinud juba põhikooliski õppida ja edasi ennast harima ei läinud on tõenäoliselt kuskil põllumees või lihttööline. Elades käest suhu ja nuttes , et elu on tema vastu olnud nii ebaõiglane. Teine poiss, kes õppis hästi põhikoolis, gümnaasiumis ja ülikoolis elab aga nüüdseks luksuskorteris Pariisis. Sõidab uhke autoga, külastab maailmaklassi muuseume, omab aktsiaid, väärtuslikku kunsti. Tänu selle eest võlgneb ta just iseendale. Nüüd on klassivend kade, et miks temal nii ei ole vedanud. Näiteid võiks ka tuua spordimaailmast. On suusatajaid, kes on pidevalt oma ala tipus, teenides medaleid, olles esikümnes
kus varjul truudus arm ja õnn; kõik, mis nii harv siin ilma peal, on peljupaika leidnud seal. Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetustest osa saab! Kui inimeste liikuvat au, kiitust, sõprust tunda saad, kui kõik sind põlgavad,vihkavad kui usk ja arm sust langevad siis emasüda ilmsiks läeb! Siis veel üks paik sul üle jääb, kus nutta julged igal aal: truu, kindla emarinna naal! Mõnd kallist südant kaotasin, mis järel nuttes leinasin, aeg andis teist mul tagasi: ei emasüdant iialgi! ,,Mu isamaa on minu arm" Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma sul laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad elad südames, mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa!
on peljupaika leidnud seal. Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu nääb, su õnnetusest osa saab! Kui inimeste liikuvad au, kiitust, sõprust tunda saad, kui kõik sind põlg´vad, vihkavad, kui usk ja arm sust langevad siis emasüda ilmsiks lääb! siis veel üks paik sull´ üle jääb, kus nutta julged igal a´al: truu, kindla emarinna naal! Mõnd´ kallist südant kautsin, mis järel´ nuttes leinasin, aeg andis teist mull´ tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi! 5 Luuletuse analüüs Riimiskeem : AABB Riimitüüp: Riimuv Luule zanr: Luule Määratud kujundid luuletuses: · Epiteet kallist · Isikustamine Puudub · Võrdlus Puudub · Metafoor - Puudub 6 7 Arvamus luulekogust
,,Enne ukse lukustamist" Lydia Koidula Ühes Mäetaguses talus elavad peremees Hannus Kukk ja tema naine Tiiu. Teise jõulupüha õhtul tuleb Hannus väljast, ust pauguga kinni pannes ja hakkab oma naisele seletama, kui palju on ta tema noomimist ja palveid talunud. Tegelikult ei olnud ainuüksi Hannus see, kes selliselt mõtles KõrtsiPriidu oli talle nii mõndagi seletanud. Aastaid tagasi oli Priidu Mäetagust talu endale ihaldanud. See tekitas nende vahel viha ja vaenu, kuid aegamööda näis kõik unustavat ja viimaks said nad väga headeks sõpradeks. Mina ei mõista, kuidas on võimalik kedagi sellist veel usaldada, aga selline oli Hannus naiivne ja samas ka kange. Nüüd tekitas Hannusel küsimus millega mõisarenti maksta? Murest murtud südamega pöördus ta Priidu poole ja temal oli idee kohe varnast võtta. Ta väitis, et Venemaal on odavad maad, mis on väga hea h...
HANS & GRETE (Hans ja Grete kuulavad nurga tagant, mureliku näoga, kuidas isa enesega vestleb) HEA VANEM: mis meist küll saab, meil ei jätku enam lastele toitu ja endalgi on kitsas käes. Naine soovitas lapsed metsa viia ja nad sinna jätta. Ta arvab, et kui lastest lahti ei saa, siis sureme me kõik siin veel nälga. HANS: Ära nuta Grete! Küll ma mingit nõu leian. (Hans hiilib majast välja kive korjama) HANS (Gretele, tagasi tulles): Jää nüüd uuesti magama, mul on lahendus! ~*~ (Järgmisel päeval) HEA VANEM: Asume nüüd metsa poole teele, meil vaja puid tegema minna. (Perekond asub teele. Teel olles vaatab Hans koguaeg taha ning viskab eelmisel päeval korjatud kive enda järgi maha) HEA VANEM: Me lähme nüüd metsa puid raiuma. Te oodake lõkke ääres. Me tuleme teile ise järele. (Mõne aja möödudes) GRETE (nuttes): Isa ja ema ei tulegi ju tagasi. Kuidas me küll metsast koju saame? HANS: Oota, kuni kuu hakkab...
Jagatakse viimseidki toidupalukesi, veetilkasid, pakutakse soojust ja tuge. Isegi surmamõistetule antakse enne hukkamist viimane soov, viimane söömaaeg, see näitab mida tähendab toit inimesele. Süüakse korralikult, kõht täis, kuid kiiresti, sest järgmisel hetkel võid olla juba surnute nimekirjas. Neil kõigil on ühine tahe naasta koju ning viia ellu poolelijäänud unistused. Kodus ootavad noormehi lähedased, nende endi emad, kes nad nuttes sellele teekonnale saatsid ja nüüd neid unetutes öödes taas kohata soovivad. Teadmatus ning hullumine kandub ajapikku ka lähedaste hinge, tahetakse kõigest loobuda. Mõned lepivad juba sellega, et ei näe oma lapsuksest enam kunagi. Üha enam kisuvad hinge auke uudised ja sõnumid sõjast, sest sealt ei tule kunagi midagi head. Neid ülistatakse kangelasteks, aga kas see läheb korda tuttavatele, sugulastele ja sõpradele
kuulsaks. Kui sa seda tõesti tahad siis kunagi võid seda tõsiselt, vägagi tõsiselt kahetseda. Muidugi ma ei saa öelda et see võib juhtuda iga ande ja iga inimese puhul kuid mine sa tead. Sa ise võid olla see kes mõtleb et ei minuga nii ei lähe kuid võid saada samas ka selle kõige valusama löögi. Ning kui see saabub võib olla juba liigagi hilja. Ära kasuta enda annet kurjalt et teha tuju heaks kellegil teisel ning ise samal ajal jäädes kurvaks ja sisemuses nuttes. Kui tahad teha kellegi tuju heaks kasutades ära enda annet tee seda nii et samal ajal oled ise ka rõõmus ning sisemuses naerad ja samuti.
tegusid. 2. Kui palju motiveerib hirmutamine inimest tegutsema? Hirmuga on ohtlik teist manipuleerida. Eriti kui ei oota sellist käitumist(hirmutamist) mõne inimese iseloomust. 3. Kuidas võib alandamine mõjutada inimese edaspidist elu? Oletagem, et rõõmust ja enesekindel tüdruk vahetab kooli, kolimise pärast. Ta on väga rahul oma senise eluga. Üks päev otsustab üks tema klassivend talle panna mitu nätsu juustesse. Kogu klass naerab ja tüdruk läheb nuttes koju. Meeleheites lõikab ta oma nätsused juuksed ära ja nutab kogu päeva. Tüdruk ei tahagi enam koolis käia, sest ta alateadvuses on kinni see mälestus, see alanduse tunne, mida ta ei seosta mitte ainult selle klassivennaga, vaid ka kooliga. Seega alandamine mängib väga suurt rolli inimeste tulevikus tehtavate otsuste üle. Alandamine võib paika panna ka piiranguid inimestele. Kes ei suuda kooli minna jms. 4. Miks sinu arvates üks vangivalvuritest ei läinud kaasa teiste
emme käest kinni ja veab ta mänguklotside juurde. Emme laob kaheksast klotsist torni, samal ajal rääkides: ,,Nüüd ehitame suure, suure torni, paneme hästi palju klotse üksteise otsa." Marvo jälgib minuti-paar , mis emme ees teeb ja hakkab ka klotse üksteise otsa laduma, kõneledes: ,,Mina ka, mina ka!" Emme lahkub lapse juurest diivanile tagasi. Marvo suunab küll esialgu pilgu emme poole, kuid jääb ikkagi hoolikalt klotse laduma. Emme lahkub tualetti, Marvo jookseb kohe nuttes järele, ei jää üksinda tuppa. Seisab WC ukse taga, üritades ust avada, ja nutab lahinal, kuni emme lõpuks välja tuleb. Nutt ei lähe kohe üle, emme võtab poisi ja nad lähevad koos käsi pesema. Marvo samal ajal räägib läbi nutuse hääle: ,,Sulla, sulla." Vannitoast väljudes on juba peaaegu rahunenud, annab emmele käe ja suunduvad elutuppa. Marvo istub põrandale ja jääb televiisorit silmitsema, tuli reklaam. Emme lahkub vaikselt Marvo selja tagant kööki
Lumeeit Proloog: Ühel lesknaisel oli kaks tütart. Üks oli ilus ja virk, teine aga inetu ja laisk. Ema armastas inetut ja laiska tütart rohkem ja sellepärast tuli teisel majas kõik tööd ära teha. Virk tüdruk pidi iga päev suure maantee ääres kaevu juures istuma ja ketrama nii palju, et sõrmed verel. I pilt Kummardub üle kaevurakke, et värtnat puhtaks pesta, värten kukub kaevu. TÜDRUK (nuttes) Mida mu ema nüüd küll ütleb! (Jookseb ema juurde.) EMA Lasid värtna kaevu kukkuda, siis too ta ka välja! (Läheb kurvalt kaevu juurde tagasi.) TÜDRUK (hirmunult) Parem hüppan kaevu, kui lähen koju tagasi! II pilt Ärkab. Ümberringi päikesepaisteline aas. Igal pool lilled. TÜDRUK (kõnnib mööda aasa, vaatab küll ühele, küll teisele poole) Oi, mis huvitav koht! (näeb leivaahju ja astub ligemale) LEIVAPÄTSID (kõva häälega) Võta meid välja, võta meid välja, muidu kõrbeme, oleme juba ammu küpsed! TÜDRUK (lahkelt) K...
oodanud neid suudlemas näha. Lize`le see kõige rohkem ei meeldinud, seda oli tema näo järgi näha. Talle see ei meeldikud kuna võimalik oli, et talle meldis Mike, kuid ta polnud sellest kellegile rääkinud. Kuna kõik olid segaduses alustas Josh vestlust. Lize kiirustas lahkuma, mille põhjuseks olid ootamatud plaanid. Mike pakkus minna kuskile sööma. Nad istusid täpselt akna juures. Kõik valisid endale süüa, kuid Josh vaatas aknast välja ja nägi Lize kes nuttes kõndis mööda. Ta väljus kohvikust, et küsida mis juhus Lize`l. Lize ei tahtnud, et keegi talt midagi küsiks ja jooksis ära. Josh tuli tagasi kohvikusse sõprade juurde. Kõik hakkasid uurima Joshilt kus ta oli. Kuiid Josh ei tahtnud tõtt rääkida ja ütles, et käis käsi pesemas. Järgmisel päeval Josh kutsus Lize välja, et temaga rääkida, Lize oli nõus. Nad läksid jalutama sinna kus oli vähe inimesi. Nad vestlesid ja siis suudles Lize Joshi. Josh lükkas ta
Üks paigake siin ilmas on siis ema süda ilmsiks lä'eb, kus varjul truudus, arm ja õnn. siis veel üks paik sull' üle jääb, Kõik mis nii harv siin ilma pääl kus nutta julged igal a'al on pelgupaiga leidnud sääl. truu, kindla ema rinna na'al. Kõik mis nii harv siin ilma pääl Mõnd' kallist südant kaot'in, on pelgupaiga leidnud sääl mis järel' nuttes leinasin, aeg andis teised tagasi: Kas ema südant tunned sa? ei ema südant iialgi! Nii õrn nii kindel, muutmata! Ta sinu rõõmust rõõmu näeb Analüüs: Lydia koidula peab ema enda jaoks su õnnetusest osa saab. väga oluliseks isikuks, kes kaitseb teda alati ning toetab teda, kui teised põlgavad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
