Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Väliseesti kirjanudse tekke põhjused: · Kodust oli lahkunud palju kirjanikke (M.Under, G.Suits, H.Visnapuu, A.Gailit, A.Mälk) · Oli põgenetud vägivaldse võimu eest, kellele oli vaja vaimselt vastu hakata · Oma rahvusliku kuuluvuse kinnituseks identiteet Pagulaskirjanike põlvkonnad: · Vanempõlvkond kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud. Neile oli lahkumine kodumaalt kõige valuam, sest maadesse, kuhu mindi polnud nende nimed tuntud, seega polnud kirjanikuna elatist teenida võimalik. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada...
Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred"...
...................... 3 Välis-Eesti ja Kodu-Eesti........................................................................4 Üksainus Eesti....................................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................5 1 SISSEJUHATUS Käesolevas töös tuleb vaatluse alla eesti pagulaskirjandus, mille valisin mõeldes lähenevale ajaloo eksamile ja kirjandile. 1940. aastaks kui eesti kirjandus oli arenenud moodsa Euroopa kirjanduse tasemele oli meid võetud ka 20. juulil Nõukogude Liidu koosseisu. Selle tulemusena olid paljud meie intellektuaalse eliidi moodustanud inimesed sunnitud oma töö jätkamiseks kolima välismaale. Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud
Pagulaskirjandus On olemas mitmeid kirjanduse liike proosa, ilukirjandus ja on teisigi. Kuid selline liik, nagu pagulaskirjandus on Eesti üks tähtsamaid kirjanduse liike. Nõukogude liidu okupatsiooni algusaastatel rändasid paljud Eesti kirjanikud, näiteks Under, Suits, Visnapuu, Adson, Gailit, Lepik, Laaban, Kangro ja teised, erinevatesse maadesse, enamasti Rootsi ja sealt siis edasi. Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond, mis hakkas välja andma erinevaid raamatuid, luulekogusid ja muud. Põhiliselt räägib pagulaskirjandus, täpsemalt luule, isiklikest hingehädadest ja perekonnast
PAGULASKIRJANDUS 1944. aastal lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Mindi põhiliselt: 1. Rootsi (ca 22 000 eestlast) 2. Saksamaale (40 000) 3. Kanadasse (17 000) 4. USA-sse (16 000) 5. Inglismaale (6000) 6. Austraaliasse (6000) Alguses tehti pagulaskirjandust Saksa põgenikelaagrites. Hiljem sai eksiilkirjanduse keskuseks Rootsi. Kuni 1960ndate aastateni oli pagulaskirjandus jõulisem kui kodu- eesti kirjandus- ta ületas Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud: 1.) 181 luulekogu 2.) 267 romaani 3.) 155 teost memuaarkirjandust Pagulaskirjanikke on jaotatud põlvkondadeks: 1. Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud (G. Suits; M. Under; A. Adson; H. Visnapuu; A. Gailit) 2
· Kirjasõna muutus väga oluliseks eestlasi ühendasid ajalehed ja kirjad ning ilukirjandus · Kirjanik kui rahvuslik kangelane (üle 130 autori) · 1950 loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro algatusel Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) olulisim eesti kirjastus · Paguluses on ilmunud üle 2600 raamatu (1/3 ilukirjanduse uudisteosed) · 1950-1993 ilmus ajakiri Tulimuld (Kangro) · 1957-1999 ilmus ajakiri Mana (Ivar Grünthal) · Pagulaskirjandus nostalgilisem kui 1930. a looming · Sellega "raviti" kodumaast ilmajäetuse tunnet · Eestlaseks olemine oli tähtis · Kirjandus kui rahvusliku identiteedi kandja Luule · Rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist (traditsiooniline vorm ja hoiak) · 3 avaldusviisi: 1. Lihtsalt kirjeldada oma seisundit 2. End lohutada 3. Kuulutada vastuhakku · Neutraalseid kirjeldusi vähe · Igatsusluuletused, mälestuspildid
PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm)...
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman
PAGULASKIRJAND US JA KALJU LEPIK Kaur Kennet Karjane, Grete Kurik, Paul- Markus Orav, Nora Helena Padar, Sarah Raichmann, Marie Elisa Rang, Hans Hubert Sams PAGULASKIRJANDUS ■ Arenes väljaspool okupeeritud Eestit (1944–1990 ) ■ Sai alguse Saksa põgenikelaagris ■ Teine maailmasõda – keskuseks Rootsi ■ Elujõulisem Eesti NSV kirjandusest ■ 1944-1990 anti välja: – 267 romaani – 181 luulekogu 75 autorilt – memuaarkirjandust – 90 autorilt ilmus ligi 155 teost ■ 1950 hakati kirjutama teoseid PAGULASKIRJANDUS ■ Tunti puudust allikmaterjalidest ■ Otsiti kontakte kodumaal olevate inimestega ■ Materjal läbis mitmeid ohte
Eesti kirjandus alates 1940ndatest Eesti kirjandus 40ndatel Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis
60ndad aastad pagulaskirjanduses "Sula" algus Stalini surm Tsensuur taandus Väliseestluse ideoloogia Ajaleht "Välis Eesti" Optimistlik eluvaade Keelatud nimekirjade lühenemine Temaatika Proosas: Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Temaatika luules: Isiklikud hingehädad Perekond ja loodus Piltluule Sürrealism Pagulaskirjanikud Gustav Suits Marie Under Hendrik Visnapuu August Gailit Karl Ristikivi Artur Adson Bernard Kangro Bernard Kangro Võrumaa Rootsi Sümbolitaotluslik kujundikeel Meeleolud luules Teosed: "Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983)
• Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline areng • kolhoosid Kirjanduselu 1940ndatel • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: • pagulaskirjandus • tagalakirjandus • Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus • 1942-43 – loodi ENSV Riiklikud Kunstiansamblid (sinna koondusid näitlejad, kirjanikud, jt). Direktoriks oli Johannes Semper. Kokku anti umbes 1500 kontserti. • 1943 – Moskvas asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. • Tagalas anti välja umbes 240 eestikeelset raamatut. • Moskvast eestikeelsed raadiosaated Eestis ilumunud kirjandus • Eesti nõukogude kirjandus oli mõjutatud teatud teguritest:
Arno Vihalemm LEANNE SIIMUMÄE 9.B KLASS Arno Vihalemm v Sünninimi Arnold Koch v 24. mai 1911 kuni 21. juuni 1990 v Rahvuselt eestlane v Luuletaja, graafik ja raamatuillustraator v Elulugu v Sündis tolliametniku pojana Pärnus v Aastal 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi v 1935–1940 ja 1943 õppis kunstikoolis Pallas v Aastal 1944 asus elama Rootsi Elulugu v Nime vahetas Vihalemm 1936. aastal v 1961. aastal ilmunud luulekogus "Consolationes" pühendas Vihalemm talle luuletuse "Ants Kulgur". v 1968. aastal külastas Arno Vihalemm esimest korda pärast lahkumist uuesti Eestit Looming v August Sanga koolivend v Samuti olid Vihalemma luules 1930. aastail ja hiljemgi tuntavad teiste arbujate, Heiti Talviku ja Betti Alveri mõjud. v Andres Ehini hinnangul ei olnud Vihalemm väga viljakas luuletaja v Luulekogud v "Kaja kivi südames" (1954) v "Marionetid" (1958) v "Consolationes" (1961) v "Ühe Pärn...
Helga Nõu "Kass sööb rohtu" Helga Nõu Elulugu Sündinud 22.septembril 1934 Tartus Isa oli metsainspektor ja ema käsitööõpetaja Ta on elanud Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus Põgenes Rootsi 1944. aasta septembris Õppinud Pärnu 5.Algkoolis, peale seda Rootsi algkoolis, Södermalmi Kõrgemas Tütarlaste koolis Õpingud lõpetas Stockholmi Õpetajaseminaris Kirjanik ja õpetaja 1957. aastal abiellus Enn Nõuga Kaks tütart Laine ja Liia ja poeg Heino Tunnustus Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk "Kass sööb rohtu" Pealkirjast Pealkirjakohta on autor öelnud, et see turganud talle pähe, kui ta kuulas Olav Kopvillemi plaadilt laulu "Vaikne õhtu, lehm sööb rohtu...". "Kass sööb rohtu" Vormilt on "Kass sööb rohtu" elavalt kirjutatud traditsiooniline psühholoogiline romaan. Tegelased on eesti pärisolu üliõpilased Tegevus toimub 1950. aastatel Rootsis Vaatluse all on eestluse küsim...
1. Iseloomusta sotsialistlikku realismi. Sotsialistlik realism: Suur tähelepanu silmakirjalikkusel, tegelased pole elulähedased, tegelased jagunevad headeks ja halbadeks, töö on esikohal ja halvad peavad omal jõul toime tulema, rangelt piiritletud, otseses kõnes domineerib propaganda, tähtsaim kirjanduszanr on kriitika, Nõukogude asjad on parimad, põlastav suhtumine omariiklusesse. 2. Millistel teemadel ja miks kirjutati sotsialistliku realismi valitsemisaegu? Teemad: Kiidulaulud Stalinile, kolhoosirahva rõõmus elu, rahvusvaheline imperialism, sõjaga seotud võitlus ja igatsusluule. Kirjutati sellest, kuna see pidi tsensuurile kõlbama ja kardeti liiga vabalt kirjutada muust. "Valesti" kirjutatud tekste tauniti. 3. Iseloomusta Smuuli ja Vaarandi luulet. Vaarandi kirjutas ilusatest ja inimlikest asjadest (pere, kodu, armastus, loodus, igapäevane elu). Naiselik toon. Smuuli luules romantiline suhe looduse, töö ja inimestega. ...
seas ka haritlased ja kirjanikud.See pagemine lõi kultuuri tohutu lõhe,mille tagajärjel tekkis pagulas- ja kodueesti kirjandus.Ehkki nende harude vahel oli suuri temaatilisi ja stilistilisi erinevusi, oli neil ka palju sarnast. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all.Kuid see ei olnud takistavaks teguriks loomingu ilmumiseks.Pagulaskirjandus oli isegi elujõulisem kui Eesti NSV oma .Algselt kirjutati emakeeles , hiljem hakkas osa kirjanikke oma teoseid tegema asukohamaa keeles.Paljud luuletajad rääkisid oma poeemidest sõjast,põgenemisest ning isamaa igatsusest ja armastusest.Enamus olid juba tuntud kirjanikud, kelle loomingu avaldamine ja isegi omamine oli tolleaegses Eestis keelatud. See on uskumatu ,kui palju on pidanud meie kirjandus läbi elama. See arengutee ja kannatusterada on olnud raske ja käänuline
Kalju Lepik 1920-1999 Ruttasid relsside raual rattad, kus viha valuvärvi, valu lume valget värvi, risti ei kellegi haual. Hariduskäik · 19281934 Koeru algkool · 19351939 Tartu Kaubanduskool · 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium · 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · Aastal 1943 astus ta Eesti Leegioni, 1944 põgenes Rootsi. Õppis lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat. Looming · Lepiku esimestes kogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid ja groteskne, õrritamislustlik või sisemist rahutust ja trotsi kandev võllahuumor. · Hilisemas arengus Lepiku luule lihtsustub ja muutub läbipaistvamaks · Ajalooline skepsis ja rõhuv kodumaatusetunne on toonudLepiku luulesse ...
Pauli koju tulles on kõik teisiti. Ta ise on muutunud: ,,Seekordse ja tolleaegse vahel on kuristik." Maailma on talle võõras, isegi ta oma tuba ei tekita temas tundeid. Romaani idee on näidata sõja mõttetust see rikub elusid ja inimesi. Mõttetud surmad. Teiseks võimetus kohaneda tsiviileluga. Sõtta minnes olid poisid pereta, neil puudus miski, millele toetuda ja kuhu tagasi tulla. PILET NR.15 1.ÜLEVAADE PAGULASKIRJANDUSEST Eesti pagulaskirjandus tekkis Teise maailmasõja tulemusel. Aastatel 1943-1944 põgenes kodumaalt palju kirjanikke (G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro, A.Kivikas, A.Gailit, K.Ristikivi).Eesti kirjandus säilitas võõrsil oma elujõu: a) Ilmusid pagulaste sulesr proosateosed ja luulekogud b) Aktiivne kirjastustegevus Pagulaskirjanduse keskusteks kujunesid Rootsi ja Kanada. Võõrsil ja kodumaal kirjutatu erinesid teineteisest: a) Eestis hinnati kirjanduspärandit ümber
KIRJANIKE Kirjastusasjade Peavalitsus. Paljud kirjanikud heideti _____________________ Liidust välja ja nende loomingut ei avaldatud. Olukord leevenes pärast riigijuhi Jossif ___________________ STALINI surma 1953. aastal, pärast seda julgeti kritiseerida ka kommunistlikke võltsmüüte. Pagulaskirjandus (1944-1992) Pagulaskirjandus sai alguse 1940ndate keskel, kui Eestist lahkusid nõukogude terrori hirmus paljud tuntud kirjanikud: UNDER Marie ________________, GAILIT Gustav Suits, August ______________, Henrik Visnapuus, August Mälk, ___________ KARL MANA Ristikivi
VÄLISEESTI KIRJANDUS · Kokku lahkus 40datel üle 100 000 inimese · 22 000 läks Rootsi, 40 000 Saksamaale, 17 000 Kanadasse · Visnapu läks USA'sse, Viirlaid Kanadasse, Suits Rootsi, nagu ka Gailit, Adson, Under · Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi
Peale 1953.a peale Stalini surma ENSVs hakati tõlkima rohkem maailmakirjandust 1954-56 küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine !955 ETV alustab tegevust 1957 ilmub ,,Loomingu Raamatukogu", mis kiirendas debüütide ilmumist! 1958 uus ajakiri ,,Keel ja Kirjandus"- teaduslik ajakiri Kasvas raamatute kirjastamine, tekkis raamatukultuur Saabus Moskvast Voldemar Panso- lõi teatrikooli Kogus kuulsust Georg Ots Pagulaskirjandus 1944 lahkus 70 000 inimest Eestist Mindi põhiliselt Rootsi- Under, Suits, Visnapuu, Adson, Gailit, Kalju Lepik, Laaban, Kangro, Grünthal jt. Hiljem mindi Kanadasse Viirlaid USA-sse Visnapuu Inglismaale Austraaliasse Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond Elu pagulaslaagris, lootus tagasi tulla, selle kustumine. Töö saamiseks kohaliku keele õppimine
Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972 Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi Kil...
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
1.Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris,arenes perioodil 1944-1990 väljapool okupeeritud Eestit. 2.Teise maailmasõja lõppedes sai paguluskirjanduse keskuseks Rootsi, Lundis Eestvedajaks oli Bernard Kangro. 3.Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson. 4.- 5.sulaaeg 1956-1965 esteetiline tsensuur taandusja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes leebem. Seisakuaeg e. Stagnaaeg 1973-1985 võimuvahetus, mis tõi kaasa peataoleku. 6.suurenes tegutsemisvabadus tekkisid väiksed võimalused suhelda välismaailmaga 1957 algatatud raamatusari Loomungu raamatukogu 1958 asutati ajakiri Keel ja Kirjandus üldine kultuurihuvi tõus läänelik noortekultuur hipiliikumine 7.Kassetipõlvkonnaks nimetatakseEesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid"luulekassettidena. Närvitrüklased olid eesti luuletajad,kes nimetasid nii luulekogu närvitrükk järgi. 8.süvenes poliitiline pessimism ja...
Kirjanikud sattusid olukorda, kus nad pidi tegema raskeid poliitilisi valikuid. Osa kirjanikest läks kaasa Nõukogude võimuga (J. Vares Barbarus, A. Jakobson). Sõja alguses põgenesid mitmed juunipööret tervitanud autorid Nõukogude Liidu tagalassed, kus jätkasid tegevust. 1943. aastal asutati Moskvas Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. 1944. aastal lahkusid kodumaalt läände kümned tuhanded inimesed, nende hulgas paljud juhtivad kirjanikud (Gailit, Under). Pagulaskirjandus jäi aastateks isoleerituks kodumaast ja mõistagi ka Eesti Nõukogude kirjandusest. Okupatsioonid kehtsetasid ranged tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940-1944 kahanes märgatavalt uute eesti keelsete kirjandusteoste hulk. Aastatel 1940- 1944 ilmunud väärtkirjandus: · K.Ristikivi - "Võõras majas" 1940 · K.Ristikivi - "Rohtaed" 1942 · A.Gailit - "Ekke Moor" 1941 · F.Tuglas - "Unelmate maa" 1942 · A. Mälk - "Hea sadam" 1942 · M.Under - "Mureliku suuga" 1942
22000 inimest, Marie Under, Gustav Suits, August Gailit, Kalju Lepik, Artur Adson), Saksamaale (ligi 4000 inimest, Henrik Visnapuu, Ivar Ivask hiljem mõlemad USAsse), hiljem Kanadasse (ligi 17000 inimest, Arved Viirlaid), USAsse (ligi 16000 inimest, Henrik Visnapuu), Inglismaale (ligi 6000 inimest Gert Helbemäe), Austraaliasse (ligi 6000 inimest), teemad: kodumaa ehk EV, igatsus, sõda, NSVL vastane, õnnelik Eesti aeg, põgenemine, pagulaskirjandus: põlvkonnad Eestist lahkudes 1) kuulsad kirjanikud (Marie Under, Gustav Suits, August Gailit, Henrik Visnapuu), 2) umbes 20 aastased (polnud veel edu saavutanud, Kalju Lepik (Rootsi), Bernard Kangro (Soome kaudu Rootsi), Arved Viirlaid), 3) koos vanematega lahkunud lapsed (valikud tehit uuel kodumaal, Helga ja Enn Nõu (Rootsi), Ivar Ivask), 4) sündinud paguluses (Toomas Hendrik Ilves, Mark Kalev Kostabi), Kalju
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt.
-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1943. aastal Moskvas) Eestis ilmunud kirjandus • Oli mõjutatud järgmistes teguritest: - Kirjastused riigistati - Kontakt välismaailmaga praktiliselt puudus
IIms järel lahknes eesti kirj kolmeks: pagulaskirjandus, eesti nõukogude ja sisepagulus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism. Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi. Tekstid pidi saama avaldamisloa.hiljem said luuletajad palju vabadust. Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksper...
- läksid sotsialismiideedega kaasa (Vares-Barbarus, Semper, Jakobson) - ei jõudnud NSVLiga kompromissile, vaikisid (Alver, Masing) - Kirjanike Liidust väljaheidetud (Tuglas, Semper, Merilaas, Sang, Raudsepp) Eesti kirjandus teispool piiri: 1944 lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Algul mindi põhiliselt: - Rootsi (Under, Suits, Visnapuu, Gailit, Kangro) - Saksamaale Pärast mindi edasi: - Kanadasse (Viirlaid) - USA (Visnapuu) - Inglismaale - Austraaliasse Pagulaskirjandus algul tehti Saksa põgenikelaagrites, hiljem Rootsis. See ületas mahult ja väärtuselt Eestis ilmunud kirjanduse. Paguluses anti 1944-90 välja palju luulekogusid, romaane, memuaarikirjandust. (Under, Visnapuu, Gailit, Viirlaid, Kangro) Kirjanduslikud organisatsioonid: - ,,Orto" 1944 - ,,Välismaine Eesti Kirjanike Liit" 1945 algul juhtis Mälk, siis Lepik - ,,Eesti kirjanike Kooperatiiv" 1950 juht oli Kangro BERNARD KANGRO: - sünd 1910 Võrumaal
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt.
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...
13. Enam ei hinnatud autorit tema kirjutamisoskuste põhjal, vaid edukad olid need, kes omandasid kiiresti soitsialistliku realismi põhitõed. Ideaalne nõukogude kirjanik võtab aktiivselt osa ühiskondlikust elust, teda võib näha kõnet pidamas. Eesti kirjanikest vaikisid Betti Alver ja Uku Maasing, nad ei läinud nõukogude võimuga kompromissile. Tollane eestlane oli rõõmsam kui tänane eestalne. Ta oli ühetekuuluvam ja abivalmiv. Pagulaskirjandus. 14. Pagulaste tuumik koondus põhiliselt rootsi, saksamaale, kanadasse ja USA-sse. Nad läksid siit minema, kuna siin ei oleks saanud oma tööd inimesekombel teha. Kultuuritegelasi kasutati propagandamootoritena ja kes ei lubanud seda endaga teha siis ootas teda suhteliselt kurb tulevik. Puudus sõnavabadus. 15. Pagulaskirjandust on nimetatud ka veel väliseesti kirjanduseks. Pagulaskirjandus oli
teosed. Olles üle elanud lühiajalise futurismivaimustuse, pöördub ta tagasi juba sõjaeelsest perioodist tuttava külatemaatika juurde. 1921 romaan "Jüripäev", parandatud ja laiendatud versioon aastast 1925 kannab nime "Murrang" 1924 romaan "Jaanipäev" ja selle järg "Mihklipäev" 1926 lühijuttude kogumik "Miniatüürid" 1927 novellikogu "Punane ja valge" 1931 romaan "Vekslivõltsija" 1943 romaan "Karuskose" Pagulaskirjandus Paguluses jätkas Albert Kivikas uute osade kirjutamist oma kuulsust toonud romaanile "Nimed marmortahvlil". 1947 ilmus Rootsis "Nimed marmortahvlil" uus trükk 1948 "Nimed marmortahvlil" teine osa 1951 "Nimed marmortahvlil" kolmas osa 1954 "Nimed marmortahvlil" neljas osa Kaudselt on romaanisarjaga peetud seotuks ka 1963. aastal ilmunud teost "Kodukäija" 1950 poeem "See on see maa" 1957 lühijuttude kogumik "Tulililled" Teosed
USA-sse (16 000), Inglismaale (6000) ja Austraaliasse (6000). Nendes riikides paikneb ligi 80% kõigist väljaspool Eestit elavatest eestlastest ning nende maade kogukonnad teevad koostööd EV saatkondadega, et võõral maal säilitada eesti kultuuri, kombeid ja keelt. Üheks tegevuseks pagulus riigis oli kirjandus. Alguses tehti pagulaskirjandust Saksa põgenikelaagrites. Hiljem sai eksiilkirjanduse(eksiil-pagulus) keskuseks Rootsi. Kuni 1960ndate aastateni oli pagulaskirjandus jõulisem kui kodu-eesti kirjandus. Sel ajal ületas eksiilkirjandus Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud 181 luulekogu, 267 romaani ja 155 teost memuaarkirjandust. Kuna paguluskirjandus kogus aina rohkem kuulsus jaotati paguluskirjanikud erinevateks põlvkondadeks. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu ja A.Gailit kuulusid kirjanike põlvkonda, kes olid juba varem Eesti Vabariigis tuntud. K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro, R
Modernismi kuuluvad:impressionism-"Sinilind"; sümbolism;futurism-tuleviku teema;ekspressionism-jõuline,Underi luule,sõjateemaline; sürrealism-täielik kaos,unenäod;eksistentsialism-rõhutab inim.võõrandumist,teema räägib inim.põhiväärtustest.1940ndad-sept 1939(II MS)-sõlmiti NSVL-ga vastastikuse- abistamise leping,1940-E.okupeeriti,juunis kuulutati E. NSVL- ks.14.juuni 1941-I massi- küüditamine,hulk kultuuritegelasi evakueeriti NSVL tagalasse.Kirjanduselu 1940- 1)pagulaskirjandus;2)eesti kirjandus tagalas 3)E-s ilmunud kirjandus.Tagalas mood. ENSV riiklikud kunstiansamblid.1943-Eesti nõukogude kirjanike konver.,asut.nõuk. kirjanike liit.Sotsialistlik realism oli ainulubatud kirjandustsoon.Kirjanikult nõuti kommu- nistliku parteilisust,tüüpilisust.Sots.realismi viljelesid:H.Leberecht,A.Jakobson.J.Smuul. 1945-1953 MUST PERIOOD Eesti kirjanduses.Loosungiks:"saagem maksistideks". Ilmus Sirp ja vasar.(1940)heideti kirjanike liidust:Tuglas,J.Semper,A.Sang
novellikogu ,,Sigtuna väravad" (1968). Maire Liivamets arvab, et Ristikivi triloogiate aines võimaldab teha järelduse, et autor jälgib ajaloos pidevalt vahelduvaid võimuvariatsioone. Ta ütleb, et kõik nagu korduks, ainult nimed, aastaarvud, maad ja rahvad on teised ning vägivalla ja inimkannatuste ahelasse lükkub üha uusi ja uusi lülisid. (,,Põlev lipp võtmeteos" raamatust ,,Põlev lipp", 1990, lk 170) Hilisem pagulaskirjandus sisaldab endas filosoofilise koega lüürikakogu ,,Inimese teekond" (1972), romaan ,,Rooma päevik" (1976), mis esitab Eestist pärineva baltisakslase lüürilisi elamusi ja arutlusi ühiskonnast XVIII sajandil Roomas ning 1980. aastal ilmunud ,,Klaassilmadega Kristus." Ristikivi esines Rootsis pidevalt viljaka kirjanduskriitikuna ning tegeles aeg-ajalt kirjandusteadusega. Karl Ristikivi suri 19.juulil aastal 1977 Stockholmi eeslinnas Solnas.
2007 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I ALBERT KIVIKA ELU 4 4.1. Lapsepõlv ja noorus 4 4.2. Vabadussõda 4 4.3. Ülikooliaastad 5 4.4. Ajakirjanduslik tegevus 5 4.5. Paguluses 6 II ALBERT KIVIKA LOOMING 7 5.1. Esimesed katsetused 7 5.2. Futuristlikud teosed 7 5.3. Vabadussõja temaatika 8 5.4. Uusrealistlik looming 9 5.5. Pagulaskirjandus 10 5.6. Tõlked, Teosed 11 III "NIMED MARMOTTAHVLIL" 13 KASUTATUD KIRJANDUS 16 Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele. Minu arvates kõige paremini kirjutatud teos Albert Kivika poolt on "Nimed marmortahvlil". Kivikas kirjutas selle teose siis, kui oli veel Eesti aeg,
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" individualismi ja isikuvabadust rõhutav ...
Mati Undi ja karjerismi paljastavad Enn Vetemaa lühiromaanid. Uuenduslik proosa keskendus suurte ajastupanoraamide loomise asemel kaasaja inimese sisemaailmale, mis eriti ilmekaks sai Vaino Vahingu psühhoanalüütilises proosas ja näidendites. Ka kodumaal juurdus eksistentsialismisugemeline eluvaatlus, mida võis märgata juba Juhan Smuuli reisi- ja mõttepäevikuis "Jäine raamat" ja "Jaapani meri, detsember". Uuenduse tegi 1960. aastail läbi ka eesti pagulaskirjandus: peamiselt väljendus see nooremate autorite poleemilise protestina seni kirjanduses domineerinud konservatiivse maailmavaate ja sellel põhinenud traditsioonilisrealistliku kujutamisviisi vastu. Põlvkondadevaheline vastuolu ja senisest avameelsem intiimse temaatika käsitlemine on eriti tajutav Elin Toona ning Enn Nõu ja Helga Nõu loomingus, viimase rõhutatud tinglikkusetaotlus ja identiteediotsing teeb temast M. Undi sugulashinge.
aastal Eesti Nõukogude Kirjanike Liit; ● Avaldati kuus numbrit almanahhi “Sõjasarv” (1943-44); ○ valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule; ■ J. Kärneri “Viha, ainult viha”, 1944. aasta. ○ avaldati ka arvestavat loomingut; ■ Juhan Smuuli ja Debora Vaarani luuletused. ○ ilmus umbes 240 eestikeelset raamatut, toimetati eestikeelseid raadiosaateid. Pagulaskirjandus: ● 1944. aastal lahkus Eestist Läände umbes 70 000 eestlast; ○ nende hulgas G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi, G.Helbemäe, K.Lepik, I.Laaban, B.Kangri, A. Viirald jt. Karl Ristikivi: ● 1944. aastal õgenes Some, sealt edasi Rootsi; ● Teosed: ○ “Tuli ja raud” (1938); ○ “Õige mehe koda” (1940); ○ “Rohtaed” (1942); ○ “Hingede öö” (1953);
Tema 20. saj eesti isamaalüürika väljapaistvamaid kogusid on ,,Maarjamaa laulud" (1927). see on 1920ndate kõrgsaavutusi. Kodumaaluuletused. Visnapuu Eesti on uusaegne, tsivilisatsiooni hädade all kannatav maa. Selles olev luuletus ,,Talvine teekond" on Visnapuu armastusluule kauneim saavutus. Visnapuu luule areng kulmineerus 1920ndail lüürikakogus ,,Puuslikud" (1929) loodus, saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende piiridega, mis loob omapäraseid kombinatsioone. Noore Underi looming ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918), ,,Sinine puri" (1918). Viimast saab nim siurulikuks Underiks. Sonettidega avab Under kirjutava naise stiili. Tuntumaid tekste ,,Ekstaas" selles osas
- Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti iseseisvumine 1991. aastal Bernard Kangro - Rootsis - 1950.a loodi tema algatusel eesti kirjastus Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) - Toimetas ka kirjandusajakirja Tulimuld (1955-1993): - selles tekste avaldanud suurem osa tuntumaid pagulaskirjanikke Ajakiri Mana - 1957-1999 Rootsis - Tulimullast vabameelsem - nooremad autorid - simene peatoimetaja Ivar Grünthal Pagulaskirjandus - Jätkati realistlikus laadis - Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss (nagu ka varem) - Mõne autori loomingus modernistlik kirjutamisviis - Sageli nostalgiline ning täitis eneseteraapilist rolli (raviti kodumaast ilmajäetuse tunnet) - Kirjandus rahvusliku identiteedi kandjana: - Eestlaseks olemise küsimus oli veelgi tähtsam kui varem - Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga - Pagulaskultuuri kõrgpunkt 1950. ja 1960
1/3 kirjanikest läksid tegelikult, sh Suits, Gailit, Visnapuu, Under, Adson, Kangro (Arbujatest). USA-s nt anti välja ajakirja Mana. Eesmärgiks oli neil kõigil rahvusliku eneseteadvuse hoidmine. Paguluses ilmus isegi rohkem teoseid kui Eestis (20 aasta jooksul). 2600 kogu 45 aasta jooksul. Kuna nad olid palgatööl, siis teosed polnud nagu väga head loominguks ikkagi vähe aega. Oli ka Väliseesti Kirjanike Liit. Paljuski kirjutati meenutusi Eestist. Wiki. Eesti pagulaskirjandus oli kirjandus, mis arenes väljaspool okupeeritud Eestit aastail 19441990. Oma iseloomult on pagulaskirjandus 1940. aastani Eestis loodud ja väljaantud kirjanduse jätk. Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris. Teise maailmasõja lõppedes sai keskuseks Rootsi. 1960ndateni oli pagulaskirjandus elujõulisem Eesti NSV kirjandusest, säilitades sõnavabaduse eelise ka hiljem.
realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (195) kujutab Vabadussõda. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1982), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" kajastub kodumaa kaotamise traagika 22 Eesti pagulaskirjandus ehk väliseesti kirjandus ehk eksiilkirjandus (ladina exilium 'pagenduses olemine') oli kirjandus, mis levis väljaspool okupeeritud Eestit aastail 1944(1941)1990. Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris. Teise maailmasõja lõppedes sai keskuseks Rootsi. 1960ndateni oli pagulaskirjandus jõulisem kodueesti kirjandusest. Aastatel 19441990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt, palju kirjutati ka
Pole fikseeritud subjekti. Teatri tasandil – nt. ühes etenduses mitu Hamletit. Autor muutub kaubamärgiks. Kaovad tabuteemad nt. küüdistamisest kirjutatakse esmakordselt. Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson). Pagulaskirjandus jõuab Eestisse. Luuakse palju uusi kirjastusi: enne oli 4-5 kirjastust, 1995-ks aastaks juba 450. PM iseloomustavad nt. Laialivalguvus. Kuna PM-liku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. (nt „Sügisball”). Subkultuursus. Kõik on lubatud. See on üks PM-i olulisemaid jooni. PM julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma. PM-i võib vaadelda kui liikumist seisundi poole, kus pole enam jäänud
"Sumeri naine" romantiline armastusigatsus M on luuletusi, mis haakuvad loodus- v armastusluule traditsiooniga. Maine armastus on ka tähtsal kohal. Sunnitakse valima poolt, kas sa oled meie poolt v ei. Sealt edasi toimuvad konkreetsemad valikud ja need kõik on enamasti sundvalikud. Kirjanduse kulgemise loogika päris samasugusena toimida ei saa, poliitiline diskursus tungib niivõrd jõuliselt sisse. saja tuhande sees on haritlaste osakaal suhteliselt suur. Pagulaskirjandus Kui räägime maa ajaloost ja pol ajalugu, siis oleks targem jääda Eestimaa pinnale oma jutuga, aga kui teiselt poolt tahta demonstr seda, kuidas kirjanduslooline järjepidevus toimib, siis see toimib ikkagi selgemalt paguluses. 30ndate kirjandus jätkub paguluses ja palju vähem siin kodus. See oleks üks põhjendus, miks pagulus enne ette võtta. 40-50ndatel on kindel, et kontaktid on äärmiselt juhuslikud, kaks eestikeelset kirjandust teavad teineteisest ülivähe.
rahvuskultuuri edasiarenemise välismaal. Juba 1945 ilmusid Rootsis eesti kirjanike algupärased teosed, aasta hiljem hakati eestikeelseid uudisteoseid välja andma ka Saksamaal. B.Kangro andmeil on väljaspool Eestit kirjastatud 2600 mitmesugust raamatut ja brosüüri. Algupärast ilukirjandust umbes 780 nimetust. Kahel esimesel sõjajärgsel kümnendil ületas pagulaskirjandus mahuliselt selgesti koduEestis ilmunud ilukirjanduse. Vabariigiaegse Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeskonnast lahkus välismaale umbes kolmandik, nende hulgas arvukalt tookordseid ja tulevasi tippkirjanikke M.Under, G.Suits, A.Gailit, H.Visnapuu, A.Mälk, K.Ristikivi, A.Kalmus, K.Lepik, I.Laaban, R.Kolk. Kirjanduselu keskuseks kujunes Rootsi. 194551 tegutses kirjastus Orto, mis hiljem asus ümber Kanadasse
annaabi.ee 
