Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Kõik see tekitas temas huvi teatri vastu. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure kitsikusega. 1901. aastal astus Bulgakov Kiievi 1. gümnaasiumisse, kus sai alguse tema huvi vene ja Euroopa kirjanduse vastu. Tema lemmikautoriteks olid näiteks Puškin ja Dostojevski.Gümnaasiumi õpetajad mõjutasid tugevalt Bulgakovi kirjanduslike eelistuste kujunemist. Pärast isa surma 1907. aastal võttis ema poja hariduse eest vastutamise enda õlule. 1909. aastal lõpetas Bulgakov gümnaasiumi ning astus Kiievi ülikooli arstiteaduskonda. 1913. aastal abiellus Bulgakov Tatjana Lappaga. Esimese maailmasõja puhkemise järel läks Bulgakov Punase Risti vabatahtlikuna rindele, kus sai raskelt vigastada. Valu leevendamiseks kasutas Bulgakov morfiini, millest jäi sõltuvusse. 1918.
Stalingrad Rahvusvaheline Stalini rahupreemia 1953. aasta 5. märts, surm Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level ühiskonnakriitikust Stalini protezeeks 1930 - palve emigreeruda Stalinile meeldisid Bulgakovi teosed ning ütles, et vene kirjanik ei tohiks Venemaast kaugel elada Bulgakov sai tööd väikses Moskva teatris Kirikulugude lõimumine teostes Jelena Silovskaja Stalini kokkupuuted Bulgakoviga Stalin keelas sõjast rääkivad Bulgakovi näidendid nt `'Põgenemine" Põhjuseks mitte piisav bolsevike ülistamine Hiljem võitis Bulgakov Stalini poolehoiu erinevate näidenditega nt `'Turbinite Päevad" 1929. aastal keelas valitsus Bulgakovi näidendite mängimise
pikalt rääkida. Lõpuks said ME ja MA koos olla... Epiloog Moskvas arvati, et W oli osav hüpnotiseerija ja kõik toimunu oli olnud ainult hüpnoos. Ka I sai lõpuks närvikliinikust välja, kuid käis igal täiskuul Patriarhi tiikide juures. 9 Lisad Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab.
Saatana sarved on lihvitud headele Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" põhjal Maailmas esineb nii headust kui kurjust ja nende omavahelist võimuvõtlust, sest mõlemale korraga siinses elukeskkonnas ruumi ei ole. Raamatus ,,Meister ja Margarita" võimutseb saatan Woland, kes kasutab oma võimeid teisitimõtlejate kahjutuks tegemiseks. Kas selline käitumine on õigustatud? Tekib küsimus, miks professoril oli vaja külvata Moskvas nii palju segadust ja teha halba headele inimestele?
Saatana ball meie keskel Bulgakovi „Meistrit ja Margaritat“ peetake üheks maailmakirjanduse klassikuks, mis köidab lugejat oma maagiliste tegelaskujude ja sümbolistliku süžeega. Tuntud teosele kohaselt seda kas armastatakse või vihatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Kui jätta hetkeks kõrvale tõsiasi, et minust ei saanud selle raamatu suurt fännitari, siis Bulgakovi looming on ideaalne raamat tõmbamaks jooni meie tänapäeva ühiskonnaga. Saatana ball ei olnud esmakordselt toimuv üritus. Ühendades "Fausti" ning "Meister ja Margarita" lugudest pärit Saatana tegelaskuju olemused, näeme, et tema olemise eesmärk ongi
Valguse ja varju piiril Elu pole kunagi kindalt mustvalge, alati leidub ka keskmiseid toone. Me peame tihti elus otsuseid langetama ja valima endale sobivamaid lahendusi. Kuidas kondel olla? Kuidas me teame, et tee, mida mööda läheme on valguse, mitte varju rada? Seda et jumal on hea ja kurat paha, teame kõik, aga M.Bulgakovi teoses ,,Meister ja Margarita" kehastas Woland seda kurjemat poolt. Tema kurjus ei olnud läbinisti halb, ta soovis ahnetele inimestele õppetundi anda. Varieteeteatreis see juhtuski. Me elame kogu aeg valguse ja varju piiril, sest me eite kunagi kindlalt, et meie otsus on täiesti õige. Me ei tohiks lasta ennast pimestada materiaalsetel asjadel, kuid ilma rahata elada ka ei saa. Peaksime olema suutelised endale ise teenima täpselt nii palju, et me ei tunneks puudust millestki ja kiusatustele alla ei annaks. Tulevikku kujutan mina alati ette tumedana, sest kunagi ei tea, m...
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi romaani on peetud üheks 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsaimaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks. Raamatus on kujutatud kolme maailma: Bulgakovi kaasaega, Iidset Jerslaimi ja teispoolsust. Kõigi nende maailmade ühiseks lüliks on saatan. Bulgakov on raamatus kasutanud omapärast võtet, nimelt jutustab autor romaani romaanis. Meister kirjutas romaani Jesuast ja Pontius Pilatusest iidses linnas Jerslaimis. Pilatus lasi Jesua hukata, kuna vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina. Mees kahetses seda hiljem surmani ning ka pärast seda, kuigi ta lasi Juuda, kes Jesua reetis mõrvata. Pontius Pilatus on arg ja üksik
on selgelt arusaadav ja mõistetav. Kirjanik ja arst, Mihhail Bulgakov, on laiendanud minu arusaamu ja usaldust kommunismivastasuses, sest inimene on siiski individuaalne isend, kes peaks omama oma arvamust, seisukohti ning tegutsema peamiselt iseenda ja oma lähedaste huvides. Selline mõtlemine tekkis mul lugedes “Koera süda”, sest taoline kontroll ja eraellu sekkumine, nagu seda tehti teoses ja ka Bulgakovi elus, on väärastunud riiklik tegutsemine. Sellegipoolest oli teost huvitav lugeda ja saada parem ülevaade kommunismist ning Bulgakov on tänapäeva lugejale mõtteainet andnud, et tuleb tegutseda iseenda huvides.
võidelda’’, ,,See on teiste heaolu enda omast ette poole panemine’’. Ka Bulgakovi teoses ,,Meister ja Margarita’’ saab tõlgendada peategelaste armastust kui eneseohverdust. Mõlemad võtsid vastu otsuseid, toetudes sellele, mis oli nende arvates nende kaaslaste soov, jättes tagaplaanile enda tahtmised. Hiljem aga selgus, et kui nad oleksid omavahel rääkinud, siis oleksid võinud mõlemad õnnelikud olla. Põhinedes Bulgakovi teosele, ei peaks mitte ainult seadma kellegi teise soovid enda omast kõrgemale, vaid ka leppima sama tulevikuga, mis on hingesugulasel. Teoses ütles Woland Margaritale: ,,Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab.’’ Kas see tähendab siis, et kui kallim on määratud vangistusse, siis peaks tema hingesugulane elama igaveses üksinduses, kuna selline saatus on tema kaaslasel? Ei. Armastus on
maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W. Goethe ,,Faust" (ta jutustas uut Fausti ja Margarete lugu). TEGELASKOND Bulgakovi romaani kolme maailma olulisemad tegelased on omavahel seotud kolmikuteks. Neid ühendavad eelkõige sarnased ülesanded ja suhted oma kaaslastega. Pilatus Jesua · Ta on Juudamaa prokuraator, kelle · Bulgakovi Jesua on eelkõige inimene, valitsemisajal I sajandil toimusid kes astub julgelt oma hukutajatele peamised evangeeliumi sündmused, vastu. ka Jeesuse hukkamine. · Ta ei ole Jumala Poja rollis, sest meie · Kohtumine Jesuaga paneb ta oma keskel elas ta kui inimene rolli üle järele mõtlema. (inimlikkus, vaprus).
• 1926. a näidend „Valge kaardivägi“ saab nimeks „Turbinide päevad“. Julgeolekus ülekuulamine. • 1928. a esimesed kirjapandud mõtted „Meistrist ja Margaritast“. Välismaa keeld. • 1929. a sai karjäär suure löögi. • 1932. a lahutas. Abiellus Jelena Šilovskajaga. 1935–1940 • 1935. a palus taas luba välismaale sõiduks. • 1936. a ühines Moskva Suure Teatriga, mõne aja pärast lahkus. • 1938. a lõpetas „Meistri ja Margarita“. • 1939. a Bulgakovi nägemine halvenes. Testament. • 1940. a surm. Maetud Moskvasse. Mõningad teosed Romaanid ja lühiromaanid: • lühiromaan „Saatuslikud munad“ (1924) • lühiromaan „Koera süda“ (1925) • romaan „Meister ja Margarita“ (1938) • romaan „Valge kaardivägi“ (1966) Jutustused: • „Diabolaad“ (1923) • „Morfium“ (1927) Näidendid: • „Põgenemine“ (1928) • „Batum“ (1939) „Meister ja Margarita“ • 1928. a alustas romaani kirjutamist. • 1966
Prokuraator oli kindel, et Jesuale antakse armu, kuid talle määrati surmanuhtlus ja vabaks lasti hoopis Bar- Rabani, kes on röövel ja mõrvar. Päärismaailmas ei uskunud ka keegi, et Donald Trump võidab Ameerika presidendi valimised, kuid nii see just läkski. Probleemne on ka see, kui võim ei lase avaldada kirjanike teoseid. Toimetaja ei avaldanud Meistri raamatut Pontius Pilatusest ja seda hakati nimetama Jeesust kaitsvaks kõneks. Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat" ei lubanud Stalin avaldad ja see avaldati alles 1967. aastal, tänu tema naisele. Teoses on kolm tegevusliini, 1930. ndate Moskva, kus on Woland saatanaks. 2000 aasta tagune Jersalaim, mille tegevus tuli välja Wolandi jutust ja Meistri raamatust. Neeed kaks liini seob kolmas liin, Meistri ja Margarita armastus lugu. Woland kasutab ära Margaritat, lubades talle kadunud Meistriga taas kokku saada. Meister kirjutas raamatu Pontius Pilatusest, kes elas 2000 aasta taguses
Milline on Wolandi osa romaanis? Miks ta Moskvasse tuleb? Võtmeks moto Faustist: ,,ma olen osa jõust, mis kurja kavatseb, kuid korda saadab head". B nägemuses saatan ja Jumal mõlemad igavikulised jõud, kuuluvad kokku nagu vari ja valgus (Woland Leevi Matteusele: ..."mida teeks see sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud? Varjud tulevad ju inimestest ja asjadest." (lk 441)), tõeline kurjus on Bulgakovi arvates aga maapealne. Osa Wolandi tegudest meenutab Jeesuse imetegusid (surnu ülesäratamine, raha tekitamine ei millestki). Ta on tulnud Moskvasse kui päästja (õigluse loomine ja kurjade karistamine, meistri päästmine, tulekahjud kui viimsepäeva/puhastustule sümbol). Woland on ka see, kelle suust kuuleme esimest korda Jesuast. (W väidab, et ei oli isiklikult Jesua ja Pilaatuse kohtumise juures kellena?
Patt, ohverdus ja lunastus Inimloomuse reetlikkus, kahepalgelisus ning egotsentrilisus on läänemaailma alustalana käsitletavas pühas raamatus, Piiblis, pidevas käsitluses. Piibli õpetuse kohaselt on inimolend väiklane hedonist, kes siiski aeg-ajalt, kuid mitte liiga tihti, oma väheseid häid omadusi ilmutab. Inimene langeb pattu, toob ohverduse ning saab lunastatud. Nimelt kõrgema võimu ja lunastatuse teemat ongi laialdaselt kasutanud M. Bulgakov romaanis ,,Meister ja Margarita", kus kujutatakse Saatanat inimesi kimbutamas ja ahvatlemas. Kõrgem võim, inimese olemus, tema vaba tahe ja tehtavate valikute seos lunastusega tegemist ammendamatu teemaga, millest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja mille üle on vaieldud sajandeid kindlat ja ühtset vastust saamata. Mis on tõde või vale? Kas ülim kurjus või ülim headus eksisteerib? Ainus kindel asi on ehk vaid see, et inimene on oma loomuselt ekslik, temas...
Riine Paimets 12 B Usun Wolandisse ,,Tõde on lihtsam teada kui tunda ja lihtsam tunda kui selles elada.'' David Deida ,,Sinine Tõde'' Igaühel ja kõigel on siin maailmas täita vaid talle mõeldud kutsumus. Millist rolli täidab wolandlikkus kodanike igapäevaelus, et Jumal seda läbi aegade inimkonna argipäevas nõnda oluliseks komponendiks peab? Wolandile võib paralleelina tuua mitmeid võrdkujusi: Stalin, Saatan, kurjus ning kõige selle kehastus mida sildistatakse taktitundetult halvaks. Teoses oli Meister too mees, kes viitas Wolandile kui Kuradile. Ramatu lõpus palus Levius Matteus aga Meistrile ja ta naisele rahu, millest või...
Maailm, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik. Mihhail Bulgakovi "Meistri ja Margarita" põhjal. Aegade jooksul on kirjanikele ikka meeldinud kujutada maailmu, kus tavapärased reeglid ja seadused ei kehti. Vene kirjanduses pole seda nii palju esinenud täies ulatuses, kui näiteks Ameerika kirjanduses, kuid ulmelisi romaane on kirjutatud sealgi. Kuigi "Meister ja Margarita" on vaevalt liigitatav ulmekirjanduse alla, keeratakse seal nii mõnigi normaalne ja harjunud arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja
Kes oli Woland romaanis „Meister ja Margarita“? Woland oli romaanis Meister ja Margarita minu jaoks kõige raskesti mõistetavam tegelane, sest saatan oli alati olnud minu jaoks kurjuse kehastus ja võimeline ainult halvaks. Bulgakovi romaan andis kuradile teise tähenduse ja muutis Wolandi tegelaskuju sümpaatseks. Esimesel kohttumisel Wolandiga on teda kirjeldatud kui välismaalast: neljakümnendates aastates mees, silmad eri värvi, kulmud paksud ja erineval kõrgusel ning hambad kroonitud. Berlioz ja Bezdomnõi pidasid meest spiooniks ainuüksi sellepärast, et ta tundus välismaalane olevat ja rääkis veidrat juttu. Bulgakovi põhiidee oli kujutada nõukogude maailma satiiriliselt. Selle alusel võib
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi tee ,,Meistri ja Margaritani" polnud kerge. Selle suurteose taga on rohkem kui aastakümme tööd ja mõtisklusi. ,,Meistrist ja Margartitast" kujunes Bulgakovi elutöö, mis on ta kindlalt vene kirjandusajalukku jäädvustanud. Bulgakovi jaoks oli teos loojanguromaan testament, mis tegi ta nime surematuks. Meistri prototüübiks on autor ise, Margaritana on kujutatud Bulgakovi naist Jelena Silovskajat. Kahekümnendate aastate Moskvas, kus Bulgakov oma kirjatööd alustas, polnud kerge satanistliku sisuga ja satiirilise laadiga kirjatööd avaldada, eriti kui see pilkas Stalini aja ahnust ja korruptsiooni. Bulgakov ei seadnud endale teost kirjutades mingeid piiranguid talle oli tähtsam väljendusvabadus. Romaani käsikiri oli peidetud kakskümmend aastat, kuni hilisem valitsus selle avaldada lubas.
Essee M. Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" ainetel Valguse ja varju piiril Häid ja halbu inimesi, tegevusi, otsuseid kõrvutatakse igapäevaselt juba aegade algusest peale. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Minu meelest on selle erinevuse tunnetamine üks raskemaid asju elus. Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tulb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Siililegi selge, et kurat on läbisti paha ja Jumal pattude lunastaja, kuid Woland (kes just seda kurjemat poolt raamatus etendas) käitus raamatus kohati õiglaselt. Varieteeteatri juhtum, kus Woland tõestas, et suudab võluda rahatähti, riideid, kingi ja kõike muud meelierutavat (eriti arvestades tolleaegse ühiskonna võimalusi), muutusid inimesed lihtsalt hulluks. Nad rabasid loomastunult kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi
Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 7.Margarita Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat" peetake üheks maailmakirjanduse klassikuks, mis võlub lugeja oma maagiliste tegelaskujude ning sümbolistliku süzeega. Palju räägitud teosele kohaselt on ka hinnagud äärmuslikud, seda, kas vihatakse või armastatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Milline oli aga peategelane Margarita ning tema tähtsus minu jaoks? Üheks emotsionaalsemaks ning naiselikumaks tegelaseks on romaanis Margarita Nikolajevna, kes on meistri armuke. Ta on väga kirglik ning truu naine, millele viitab ta suur soov teha ükskõi mida, et vaid näha taas kord oma suurimat armastust meistrit. Kuigi Margarita on väga kombekas ning ettevaatlik, mida
Meister ja Margarita Kirjanik Mihhail Bulgakovi sulest ilmunud teos "Meister ja Margarita", mida on üsna palju lavale toodud ja üheks Venemaa kõige kallimaks seriaalikski vändatud, ilmus raamatuna esmakordselt aastal 1968 ja just eesti keeles. Venemaal avaldati ta aastatel 1966/67 ajakirjas "Moskva". See on teos, mida kirjanik ise oma eluajal trükis ei näinud, sest Bulgakovi maine teekond lõppes aastal 1940. Kavatsus kirjutada romaan Jumalast ja Saatanast tekkis aga juba 1920ndate aastate lõpul, mil ta ajakirjandusest ja teatrist "välja tõrjuti" ning oma elu suurteost täiendas ja kirjutas ta ümber oma elu viimased 12 aastat. Kuna Bulgakov oli ette kindel, et kirjutatu tema eluajal ei ilmu, siis ei seadnud ta oma fantaasiale ja ka teose vormile mingeid piiranguid ja pani sinna kogu oma hinge. Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" peetakse 20
ristilt maha ja viib kaasa; päästab köidikutest ka teised. Vihm. Prokuraator mõtleb, joob. Saabub külaline Afranius. Pilatus räägib, et Juudast tahetakse tappa. Külaline hakkab toimetama. Prokuraatori truu sõber, koer Banga. Niza ja Juudase kohtumine, Juudas tapetakse. Paasaöö pidustused, Levius Matteuse ja prokuraatori jutuajamine. Maailm, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik. Mihhail Bulgakovi "Meistri ja Margarita" põhjal. Aegade jooksul on kirjanikele ikka meeldinud kujutada maailmu, kus tavapärased reeglid ja seadused ei kehti. Vene kirjanduses pole seda nii palju esinenud täies ulatuses, kui näiteks Ameerika kirjanduses, kuid ulmelisi romaane on kirjutatud sealgi. Kuigi "Meister ja Margarita" on vaevalt liigitatav ulmekirjanduse alla, keeratakse seal nii mõnigi normaalne ja harjunud arusaam pea peale
romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. 3) Teose tegevuse aeg, taustsüsteem. Raamatus jutustatakse kolme lugu: 1. Pontius Pilatus ja Jesua lugu: igavikulisuse tasand; võimu ja vaimu vastuolu 2. Kaasaegse Moskva lugu: tsensuurireeglid; allegooria, satiir ühiskonna kohta 3. Meistri ja Margarita lugu: armastuslugu (traagiline, ennastohverdav, tingimusteta, kõikehõlmav, altruistlik) 4) Lühikokkuvõte umbes pool lehekülge. M. Bulgakovi "Meistri ja Margarita" ülesehitus on mitmetasandiline. Autor on kujutanud kolme (kristluses sümboolne arv) maailma - oma kaasaega 20.-30. aastate Moskvas, iidset Jersalaimi ning igavikulist teispoolsust. Kõik nad on omavahel seotud läbi saatana. Igas maailmas on oma ajaskaala. Teispoolsuses on aeg igavene ja muutumatu, Jersalaimis valitseb minevik, Moskvas olevik. Sündmused Bulgakovi kodulinnas justkui kordavad seda, mis
Meister ja Margarita Mihhail Bulgakov Kas Bulgakovi teoses on Saatan olemas või mitte? Inimesed kes seda raamatut lugenud on võrdlevad seda raamatut Goethe Faustig, kuna selle raamatu kohta on võimalik esitada sama küsimus. Bulgakovi raamatust võib välja lugeda, et jumalat ei ole olemas, vaid selleks on Saatan, aga Goethe teoses on just vastupidi. Meistri ja Margarita üks põhitegelasi on Woland. Ta esindab kohe kindlasti kuratlikke jõude. Temaga ühte seltskonda kuuluv Peemot- kujutab laiska, kuid kavalat külge. Wolandi põhjustatud tegusi ei saa nimetada kurjadeks või halbadeks- tegelikult oleks neist inimestele isegi kasu võinud tuua. Tark isik oleks mõistnud, mida talle näidati ja oleks sellest õppust
reetureid. Mitmes romaani lõigus on sees salapolitsei ja arretrerimise motiiv:"Ja kaks aastat tagasi hakkasid korteris juhtuma seletamatud lood: sellest korterist kadusid inimesed jäljetult." (M&M lk 73) "Ta ei sattunud professor Stravinski juurde mitte kõige otsemat teed, vaid viibis enne ühes teises kohas." (M&M lk 155). Terrori viimane aste - vangilaagrid - otseselt romaanist läbi ei käi, kuid on teada, et Bulgakovi sõber, luuletaja Osip Mandelstam suri ühes Gulagi-laagris. Korteriprobleem oli eriti terav teema sel ajal ning jäi Nõugude Liidus akutaalseks veel mitmeteks kümnenditeks. Teoses puudutatakse teemat tihedalt ja Bulgakov toob hästi välja, kuidas inimesed olid valmis kõigeks, et saada kas või natukene suuremat korterit või kolida lihtsalt uude korterisse. (M&M lk 246). Täpsemalt puudutab ta seda teemat oma töös "Koera süda"
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille
Mõtteid Bulgakovi "Meister ja Margarita" teemal Antud teose puhul on tegu äärmiselt erilise ning kõrgetasemelise raamatuga. Mitte ainult pole tegu vene kirjanduses vähe levinud sanriga ja üleüldiselt harva ette tuleva romaaniplaaniga, vaid ka sisu, mõte ja ridede vaheline sõnum, on selline, mis jätab jälje. Kirjutada nii mitmeplaanilist, aga siiski omavahel seotud lugu, pole kerge. Vähesed saavad sellega hästi hakkama. Bulgakovi võime siduda tänapäeva Moskva sündmused ja tegelased iidsete aegade Jesua ja Pilatusega, samal ajal ka tõmmates mõlema looga paralleele, on äärmiselt tasemel. Milline oli sõnum, mida andis edasi Moskva tegevusliin ja milline oli Pontus Pilatuse loo oma, jääb iseenesest mõistevatlt teada vaid autorile endale. Kuid omad tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat
Selliseid asju võis keskajal tihti kohata. See raamat tundub olevat justkui ,,Fausti" järgmine osa. Lihtsalt mõned tegelased on juurde lisatud, mõned ära võetud ja osadel nimed ära muudetud. Ka ,,Faust" oli üks väga raskesti loetav raamat. Kõige sarnasemad tegelased olidki Woland ja Mefistofeles. Vahe oli ainult selles, et üks oli koer ja teine kass. Mõlemad nad soovisid ka halba. Kõige erinevamad tegelased nende kahe raamatu vahel olid minu jaoks Margaritad. Bulgakovi loodud Margarita on palju tugevam, kes suudab võidelda oma armastuse eest ja valmis tegema selle nimel kõik. Autori enda lemmiktegelaseks tundub olevat Woland. Ta on teda väga hästi kujutanud ja loonud temast väga huvitava ja mitmekülgse tegelase. Tundub nagu ta oleks valinud Wolandi Moskva valitsejaks. Kõik, mida Woland ütleb või teeb, saab ka teoks. Autor proovis ka näidata, et pole olemas sellist üldini halba ja negatiivset inimest nagu tema saatanat, Wolandit
Valguse ja varjul piiril Pimedus varitseb kõikjal meie ümber. Peidab end igapäeva halli massi taha, varitseb võimukalt mõtete üle ning sunnib valima ebakindlaid ettearvamatuid teid. Kuid varju tekkimiseks on alati vaja valgust. Tükikest headust, mis kindlalt toob positiivset meelelaadi. Bulgakovi teoses on pimedus ja valgus võrdses, teineteist tervikuks ühendavad kaaslased. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel. Romaan „Meister ja Margarita“ on üles ehitatud kolmele maailmale: 20. – 30. Moskva, kus on kaasaeg; iidne Jeršalaimi, milles valitses minevik ning igavikuline teispoolsus, kus aeg ja ruum on muutumatud. Pimedusevürst Woland on põhitegelaseks oleviku ja vaimumaailma ühendamisel, kogu loo aga sulatab oma
Kuradi mitu nägu Kuradit on tavaliselt kujutatud saba ja sarvedega olendina, kellel on kolmhark käes ja kes põrgus patuste hingede üle valitseb, kus ta neid omakorda piinab ja karistab halbade tegude eest. Saatan on ka justkui halb vaim, kes meelitab inimesi pattu tegema. Paljud raamatud räägivad sellest, kuidas inimesed oma hinge mingi suure varanduse eest saatanale müünud. Kuidas on aga saatanat kujutatud Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita"? Mis oli saatana eesmärk selles teoses? Bulgakovi ,,Meistris ja Margaritas" ei ole ühte kindlat saatana kehastust, vaid kuradit on kujutatud mitme erineva karakterina. Kõige tähtsam neist on kindlasti Woland kui peasaatan. Tema kaaskonda kuulusid Korovjev, Peemot, Azazello ja Hella. Nad kõik kuuletusid küll Wolandile, kuid tegutsesid ka omasoodu, nad olid kui eraldi kuradid, õigemini kuradile alluvad halvad hinged, keda võib omaette käsitleda.
on selgelt arusaadav ja mõistetav. Kirjanik ja arst, Mihhail Bulgakov, on laiendanud minu arusaamu ja usaldust kommunismivastasuses, sest inimene on siiski individuaalne isend, kes peaks omama oma arvamust, seisukohti ning tegutsema peamiselt iseenda ja oma lähedaste huvides. Selline mõtlemine tekkis mul lugedes “Koera süda”, sest taoline kontroll ja eraellu sekkumine, nagu seda tehti teoses ja ka Bulgakovi elus, on väärastunud riiklik tegutsemine. Sellegipoolest oli teost huvitav lugeda ja saada parem ülevaade kommunismist ning Bulgakov on tänapäeva lugejale mõtteainet andnud, et tuleb tegutseda iseenda huvides.
Nii mõnigi kord ollakse nn kokkukukkumise ääre peal. On ju liiga palju mõjutatavaid tegureid meid ümbritsevas ühiskonnas, mis meid muudkui kitsasse raami kokku suruvad. Me võime selle nimetada vangistuseks. Kuid kas inimene ei ole selles mitte ise süüdi? Kas vabaduse saavutamine on vaid meie endi teha? Inimene oma mõttemaailmaga võib saada iseenda vangiks. Maailmas, kus valitseb vaid kurjus ja hirm tuleviku ees, on inimesed kergesti muutuvad. Bulgakovi "Meister ja Margaritas" kujutati inimesi väga ebaausatena. Tolleaegne stalini ajastu polnud just väga kiita. Inimesed olidki endale sisestanud, et mitte miski ei liigu siin ühiskonnas enam paremuse poole. See mõtlemine võisgi aga muuta inimesi nii ahneteks ja ei midagi lootvateks. Inimesi ei iseloomustanud enam headus ja südamlikkus, vaid kurjus, ahnus ja ükskõiksus. Nad olid ennast justkui lukustanud kõige halva sisse ning sellest välja
Inimesed sildistavad tihti inimesi, olukordi ja tegusid, kas heaks või halvaks. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tuleb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Woland, kes kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi ning riideid. Nad rabasid kõike, mida käsi ulatas ja ei
Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" Bulgakovi teoses toimub tegevus kolmel tasandil: minevikus, olevikus ja igavikulises teispoolsuses. 20. 30. aastate Moskvasse saabub koos oma saatjaskonnaga pimedusevürst Woland. Kelle külaskäigu ajal linna hakkavad inimestega toimuma eriskummalised juhtumid, mida keegi terve mõistusega inimene kuidagi uskuda ei taha. Bulgakovi kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid. Kõik, kellel näis olevat muu arvamus ja seda välja julgesid öelda, tehti kommunistide poolt maha. Nii juhtus ka teose ühe peategelase Meistriga, kes kirjutas raamatu Pontius Pilatusest. Selle teose kriitilise sisu tõttu ei avaldatud seda. Meistri osaks said hoopis karmid kriitikalained.
Faust andis järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tuua tema ellu põnevust ja naudinguid. Teose peategelane mõistis oma vigu liiga hilja ning polnud suuteline enam midagi muutma ning tal tuli oma teo eest vastutada. Elus tuleb ette mitmesuguseid kiusatusi, millele antakse järele või neist möödutakse. Võidelda tuleb palju, kuid võitlus ei pruugi alati lõppeda hästi, kuna ei osata teha õigeid otsuseid, millele paraku järgnevad tagajärjed. Vene kirjaniku Mihhail Bulgakovi teose ,,Meister ja Margarita" pea naistegelaseks oli Margarita, naine, kes suutis Meistrile pakkuda elujõudu oma armastuse ja toetusega. Ta on tugev ja ennastohverdav, kes suudab enda armastuse ja kallima eest võidelda. Selleks, et olla koos Meistriga, pidi naisterahvas ennast ohverdama-sõlmima lepingu Saatanaga. Oma armastatu pärast nõustus naisisik Saatana väljakutsega minna ballile ja külalistega suhelda, kuigi see oli üsna kurnav ja ebameeldiv. Samuti võitleb mingil määral
aastatel (5) ? Novõi Mir, Zvezda, Oktjabr, Molodaja Gvardija, Krasnaja Nov. 6. Mida nõuti kirjanduses 1930 aastail? Nõuti kollektiviseerimise, industrialiseerimise, viisaastakute edusammude kajastamist, Nõukogude riigi tugevuse ja ühtsuse ülistamist. 7. Mis olid totalitaarses reziimis keelatud ? Missuguste autorite loomingus seda siiski esines (5) ? Keelatud oli satiir ja nõukogude korra kriitika, kuid seda esines Zostsenko, Ilfi, Petrovi, Bulgakovi ja Platonovi loomingus. 8. Millal toimus kirjanike liidu I kongress? (2) Missuguse meetodi pidi see ellu viima ? 1934.a toimus kirjanike liidu I kongress, mis pidi demonstreerima kõigi kirjanike ühtsust ja ellu viima uue meetodi- sotsialistliku realismi. 9. Mida eeldas sotsialistlik realism? See eeldas elu tõepärast kujutamist revolutsioonilises arengus; uue ideaali, uue positiivse kangelase loomist, töörahva ideoloogilist ümberkujundamist sotsialismi vaimus.
· Lõpetas Kiievi Ülikoolis arstiteaduskonna. · Töötas kolm aastat arstina, siis siirdus Moskvasse ja elatas end ajakirjades följetoni kirjutamisega(lühilood,terava keelelised,satiirilised) · 20-tel aastatel hakkas kirjutama ka näidendeid ja jutustusi.Nendes oleva riigi vaenuliku hoiaku tõttu ei suhtunud võimud ja kriitikud neisse hästi.Need keelati,konfiskeeriti ja hävitati. · Välismaa emmikrantlikus väljaannetes saatis Bulgakovi teoseid väga suur edu, kuid Nõukogude Liidus oli ta soovimatu nähtud. Tema loomingu paremiks Venemaal ilmus alles 1960-tel aastatel. Looming Bulgakov kirjutas följetone,näidendeid,jutustusi ja romaane. Olulisemateks jutustusteks on: "Diabolaad"-räägib Nõukogude ametnike korrupsioonist,pürokraatiast ja valelikusest. "koera süda"-räägib inimestest kellega teadus teeb eksperimente. Olulisemateks näidentiteks on: "Turbinite päevad" mis valmis romaani valge kaardivägi alusel
Ka 20. sajandi esimesel poolel polnud Saatan kui iseseisev olend inimeste maailmapildist ja kirjandusloomingust kuhugi kadunud. Siiski vabanes ta mõningal määral klassikalistest stereotüüpidest ja muutus anonüümsest kurjuse isandast silmapaistvaks isiksuseks. Erinevalt Mefistofelesest on Wolandi ebamaine päritolu vähem äratuntav ja tema iseloomugi on värvikamalt kujutatud. Ta ei ole pelgalt ahvatleja ja hukutaja, kelle ainus eesmärk on lihtsurelikke Jumalast kaugemale viia. Bulgakovi Kurat on teravmeelne ja samas äkiline, nõudlik ja kaval, peaaegu inimlikki: tegutseb tihti emotsioonide ajel, varjab oma tõelist palet ja naudib teiste hirmutamist. Näiteks ennustab ta romaani "Meister ja Margarita" alguses Bezdomnõile ja Nerliozile viimase hukkumist trammi all, tekitades meestes kabuhirmu. Samuti saadab ta endale ebasümpaatse kultuuritegelase mõttejõul Jaltasse vaid sellepärast, et oma võimu näidata ja tunda lõbu segaduste tekitamisest
Eesti hümni sõnad Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Nimetage Mihhail Bulgakovi peateos. "Meister ja Margarita" Selgitage väidet "Käsikirjad ei põle" "Käsikirjad ei põle" on fraas, mis on levinud laialt, mitte ainult vene, vaid kogu maailma kirjanduslikes ja mittekirjanduslikes ringkondades. Fraasi tähenduse ja mõtte üle on palju arutletud ja vaieldud. Üks vihjetest on vast Bulgakovi enda elule, kus ta põletas esimese "Meistri ja Margarita", kuid käsikiri ei põlenudki ära (autori peas see säilis). Teine peamine vihje viitab evangelistlikule õpetussuunale.
Arvel oli iga trükimasin ning kirjastused pidid esitama kirjanduse ilmumise plaanid kolmeks aastaks ette. Stalini valitsemisaja lõpuosas keelustati igasuguse võõrkeelse kirjanduse ilmumine. Säärane kontroll takistas ka loomeinimeste tegevust. Näite võib tuua Mihhail Bulgakovist, kes just tänu stalinismile pidi Bulgakov surema meelsuses, mida tõendab kiri Nõukogude valitsusele, kus palub arvesse võtta, et võimatus kirjutada on talle samaväärne elusalt matmisega. Nii võib Bulgakovi elu pidada lõputuks piinaks, kuna tema suurest loomekogust lubati avaldada vaid üksikud teosed, millest sai Bulkakovi "leib", et kirjanik nälga ei sureks ja ei saaks öelda, et midagi ei avaldatud. Bulgakovi näitel surid ängistuses veel paljud loomega tegelejad ja samuti jäi tolleaegne kultuur tänu väärtusliku mitteavaldamisele kõvasti vaesemaks. Tsensuuri kõrval tegeleti ka inimsetele kättesaadavate materjalide muutmisega NSV Liidule sobilikuks
,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügavalt psühholoogiline. 4. Bulgakovi 3 teost. V: ,,Valge kaardivägi"; ,,Saatuslikud munad"; ,, Koera süda"; ,,Teatriromaan" 5. ,,Meister ja Margariita" 3 teemat ja müstika, seosed ,,Faustiga" V: 1.Moskva elu satiiriline kujutamine 2. Armastus Meistri ja Margariita elus 3. Jeesus Kristuse kannatustelugu 4. Meistri elueesmärgi otsingud. müstika: segunenud on ajalik ja ajatu seosed: peategelase rahulolu otsingud, kuradi tulek maale, naispeategelaste nimed on sarnased 6. Hesse teemad ja 2 romaani. V: 1. inimese kahestumine 2
Armastus, elu ja surm Armastus, elu ja surm on inimkonna eksistentsi aluseks. Esimene tingib teise ning lahkumine teispoolsusesse on elu paratamatu osa. Enamike väärtuste nimel peame midagi ohverdama, vahel isegi siit ilmast lahkudes. Millised on väärtused, mille eest tasub maksta oma eluga? Väga paljud inimesed peavad suurimaks väärtuseks mehe ja naise vahelist armastust. Seda enam tuntakse, et surm armastuse eest on igati õigustatud. Bulgakovi teos ,,Meister ja Margarita" paneb mõtlema armastuse tähtsusest inimeste elus. Meister ja Margarita oli paar, kes maksis armastuse kui väärtuse eest maise eluga ning vastutasuks said nad igavese armastuse teispoolsuses. Tänapäeval leidub sellist suurt armastust siiski üsna vähe, kuna inimestel on soov saavutada edu, luua perekond ning olla haritud. Suur kiindumus ei leia aset vaid indiviidide vahel. 1918. aastal olid väga paljud
äärmiselt ohtliku alaga. Juba mitu aastat tagasi sokeeris eestlasi suur ralliõnnetus Markko Märtin sõitis oma kaardilugeja surnuks. Meediat hämmastas aga hiljutine uudis Felix Baumgartnerist, kes sooritas esimesena kosmosest hüppe Maa suunas. Taaskord on tegu hulljulge mehega, kes riskis lausa oma eluga. Seega, kõik riskid ei saa alati õnnestuda ning halvimal juhul võivad lõppeda õnnetult, kuid seda ei saa keegi ette ennustada. Lähtudes Bulgakovi teosest ,,Meister ja Margarita" oli naispeategelane samuti julge iseloomuga. Kui ta ei oleks seda olnud, ei oleks ta Meistriga koos olla saanud. Margarital oli võimalus keelduda salakavala saatana Wolandi palvest tulla ballile tema kaaslaseks, kuid ta võttis pakkumise vastu. Ta riskis oma õnne ja armastuse nimel, saada Meistriga taas kokku. Oleks ta arg olnud, oleks ta saanud keelduda ja elu edasi elada, kuid arvatavasti oleks see teda elulõpuni piinama jäänud.
Kõigil meist on mingis mõttes mitu nägu, kord ollakse hea inimene, teine kord aga negatiivne ning pahatahtlik. Keegi pole ühetahuline, sest nii oleks igav ning paratamatult on kõigil mitmeid erinevaid iseloomu jooni. Ka kurat ei erine selles vallas teistest, ta ei ole üdini halb ega ka üdini hea. Üheks kirjandus arhetüüpseks teemaks on hea võitlus kurjaga. Seda nähtust esineb paljudes erinevates teostes, näiteks Goethe suurteoses "Faust", Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita", A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" ning veel mitmetes raamatutes. Erinevatel rahvastel on mütoloogias ka teistsugune kurat, mõnel puhul on kurat kohtumõistja, samal ajal teises teoses lihtsalt pahatahtlik ning kolmandas üldse süüdistaja ning karistaja. Mõiste "kurat" ei ole kindlalt piiritletud ega paika pandud, et kellega on täpselt tegu, kuidas ta käitub ning miks. Teoses "Meister ja Margarita" on Woland tembeldatud kui üheks täielikult halvaks
Khatami, et see teema peab olema unustatud. Aga 2003. aastal Iraani organisastioon “Revolutsiooni gvardia” kuulutasid seda, et Salman peab ikka surema. Saatanlikud värsid Saatanlikud Salman Rudshie neljas romaan, mis ilmus esimest korda aastal 1988 Maagilise realismi võtmes kirjutatud romaan kirjeldab põhiliselt India päritolu näitlejaate ja nende lähedaste elu ja seiklusi Londonis ja Mumbais. Rudshie on eeskujuna nimetanud Mihhail Bulgakovi romaani “Meister ja Margarita” Näided “Saatanliku värsid” “Et uuesti sündida,” laulis Gibreel Farishta taevast alla paisatuna, “pead sa kõigepealt surema. Ahoi! Ahoi! Et maanduda emakesele Maale, tuleb kõigepealt lennata. Ta-taa! Takathun! Kuidas küll jälle uuesti naeratada, kui sa kõigepealt nutnud ei ole? Kuidas küll võita kallima südant, härra, ilma sügavalt ohkamata? Baba, kui sa tahad uuesti sündida...” Vaevu enne koitu ühel
asju, inimesi kui ka tegevusi. On kujunenud arusaamad, et tervislik eluviis kuulub positiivse ellusuhtumise alla ning pidevas lõbutsemises näevad erapooletud vaatlejad ainult negatiivset. Jah, sellele võib küll vastu vaielda, kuid üldjoontes tundub see olevat mõistetav. Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Hea näide on Mihhail Bulgakovi romaani ,,Meister ja Margarita" üks peategelasi Woland. Tema roll kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi, riideid jne.
Me oleme nii erinevad iseloomude ja põhimõtete poolest ning olude sunnil tuleb vahel varjata, sest kunagi ei või keda täiesti usaldada. Võttes kasvõi näiteks riigisaladused, kus ülisalajasi ning tähtsaid fakte teavad ainult usaldusisikud. Eesti varal võib näite tuua Herman Simmist, kes edastas Vene luurele meie koduriigi ülisalajast informatsiooni näruste kopikate eest. Tekib küsimus kus on austus? Mihhail Bulgakovi ,,Meister ja Margarita'', on näiline streik kahekümnendate- kolmekümnendate Venemaa vastu, kus ei nõustutud muudatustega, hinnatud õigeid väärtusi ning vihati teisitimõtlejaid. Raamatu peategelane kirjanikust Meister, püüdis edasi elada revolutsioonieelsete põhimõtete ja harjumuste järgi, kuid sattus konflikti kommunistliku maailmavaatega. Looja, kes kirjutas raamatu Pontius Pilatusest, kuid selle teose kriitilise sisu tõttu ei avaldatud seda ning kaotas ka loomingulise vabaduse
,,Meister ja Margarita" 1. 1)Reaalne tasand ehk Bulgakovi kaasaeg ehk 20.-30. aastate Moskva 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2
poolest: selles ei ole pealiskaudseid ja siivutuid mõtteid, vaid hoopis palju sügavaid mõtisklusi, alltekste, metafoore ja kirjanduslikke vihjeid. Teine modernistliku romaani uuendaja oli Mihhail Bulgakov, keda toonane Vene võim igatpidi hävitada ja piirata püüdis. Sel ajal represseeriti palju vene kirjanikke, kes ei vastanud võimu ootustele. Oma tähtteose ,,Meister ja Margarita" ilmumist ei elanudki mees üle. Ja kuigi seda takistati kümneid aastaid pärast Bulgakovi surma, kui see lõpuks ilmus, oli see tõeline ,,hitt". Romaanis olid koos fantastika ja realism, müüt ja ajalooline tõde, romantika ning klounaad. Bulgakovi mitmetasandilise ülesehitusega romaan kujutab kõigi jaoks erinevat maailma, kus igaühel on oma ajaskaala, aga neid seob üks tegelane Woland. Bulgakov püüdis mõista oma aega, selles toimuvate kohutavate sündmuste tausta, mistõttu on oluline teada ajastu ja autori tausta, enne kui
Rasketel aegadel seatakse olulisele kohale irooniline ja pilkav huumor, sest see vabastab inimesi pingetest ning annab neile võimaluse probleemidest rääkida. Kirjanikud leidsid peagi viisi, kuidas oma idee trükise sisse ära peita. Nõnda sündisid teosed, mis esmapilgul tundusid kui veidrad muinasjutud, kuid lähimal vaatlusel kirjeldasid ilmekalt ühiskonnaolusid ning kandsid edasi kriitilist suhtumist valitsevasse korda. Selle eredaks näiteks on Mihhail Bulgakovi teos "Meister ja Margarita", mis jutustab läbi üleloomulike sündmuste loo kirjanikust, kelle teoseid ei avaldata. Raamatus aset leidvad kentsakad ja kohati absurdsed vahejuhtumid olid reaalsed Moskva igapäevaelu osad. Vägivaldsetel ja ahistavatel aegadel sündinud kirjandus annab tahtejõudu ja meelekindlust samas ajastus ja olukorras elavatele inimestele nad tunnevad, et nad pole ainukesed teisitimõtlejad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
