Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Igas ühiskonnas on lapsi, kellel puudub ema, isa või keegi lähedane inimene, kes tema eest hoolitseks, mistõttu on nad sunnitud elama lastekodus. Mõnikord on küll vanemad olemas, kui neil puudub huvi, oskused, tahtmine või võimalused last kasvatada. Aastast 2007 nimetatakse lastekodusid Eesti asenduskodudeks. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla? Eelnevast selgus, et rahuldab asenduskodu rahuldab vaid esmased vajadused, milleks on täis kõht, soe tuba ja riided seljas. Kuid lisaks on lapsel vaja lähedast inimest, kellest hoolida, turvalist kiindumust ja tingimusteta armastust ning mudelit, mis aitaks täiskasvanuna edukalt toim...
Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Igas ühiskonnas on lapsi, kellel puudub ema, isa või keegi lähedane inimene, kes tema eest hoolitseks, mistõttu on nad sunnitud elama lastekodus. Mõnikord on küll vanemad olemas, kui neil puudub huvi, oskused, tahtmine või võimalused last kasvatada. Aastast 2007 nimetatakse lastekodusid Eesti asenduskodudeks. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla? Eelnevast selgus, et rahuldab asenduskodu rahuldab vaid esmased vajadused, milleks on täis kõht, soe tuba ja riided seljas. Kuid lisaks on lapsel vaja lähedast inimest, kellest hoolida, turvalist kiindumust ja tingimusteta armastust ning mudelit, mis aitaks täiskasvanuna edukalt toim...
ja teenuse pakkumise süsteemist. (Medar 2002: 87) Klienditeenindaja faktiliselt iga sotsiaaltöötaja olenemata sellest, millist ametinimetust ta kannab või kus ta töötab. (Medar 2002: 87) Teenindus on suuremal või vähemal määral mittemateriaalne tegevus või tegevuste seeria, mis tavaliselt (kuid mitte alati) toimub kliendi ja teenindaja vahelises suhtlemises või toodete/teenuste tootjate süsteemis klientide probleemidele lahentuste pakkumisel. (Medar 2002: 94) 2. Koduta inimesed Kodutu inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Tüüpilised kodutuks saamise arengulood:
vähetõenäoline. (Ibid.) Rehabiliteerimatud isikud, kelle taasintegreerimine ühiskonda on ilmselt võimatu. (Ibid.) Asutused : Ööpäevaringne spetsialiseerunud asutus spetsiifiliste tunnustega (ennekõike sõltuvushäired, kusjuures võimalik, et eraldi alkoholi ja narkosõltuvusega inimestele) isikute ravile ja rehabiliteerimisele spetsialiseerunud asutus. (Paavel 2003: 28) Hooldekodu (koloonia) funktsiooniks on pidevat kõrvalabi vajavate koduta inimestele hädavajaliku hoolduse tagamine ja selle peamised tunnused võiksid olla järgmised: paindliku järelvalvesüsteemi olemasolu; hädavajaliku hoolduse tagamine; suhteliselt madal ja lihtne teenuse standard; pikaajalise (praktiliselt elu lõpuni) asutuses viibimise võimalus. (Paavel 2003: 28 29) Ø Majutusasutus sellena võiks koduta inimeste resotsialiseerimise
Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased! Kas te teadsite et Eestis on märkimisväärsel suur arv elanike ilma koduta, kes otsivad igal õhtul magamiseks sooja kohta. Toetudes statistikaameti rahvaloenduse tulemustele oli 2010 aastal Eestis ligikaudu 10 000 kodutud ja tänavu on see arv kasvanud ligi paari tuhande võrra. Kui räägitakse kodututest, siis reeglina mõistetakse selle all inimesi, kellel puudub kindel elukoht ja kes elavad ning magavad valdavalt tänaval või üldkasutatavates kohtades nagu raudteejaamad, bussijaamad jne.
palju neid tänapäevaks juba kogunenud on. ,,Eests puudub kindel definitsioon, kes on kodutu. Kas ta on inimene, kellel pole alalist elukohta, või on ta ka inimene, kes ei saa koju minna, kuna seal tarvitatakse vägivalda. Tänu sellele ei saa kindlat kodutute arvu ka registreerida," räägib MTÜ Iseseisva Elu töötaja Merilin Mänd. Kuid ta mainib ka, et ainuükis Tartus võib see arv küündida kuni 500inimeseni. Eestis on kokku ligikaudu 3000-5000 kodutut. Maailmas on aga alaliselt ilma koduta 1,6miljonit, millest 40% on pered ja 28% haritud inimesed. Kuid kurb on tõdeda, et umbes 3miljonit maailma rahvastikust on juba mõnda aega ilma koduta. Ei saa just alati väita, et need inimesed ise on süüdi oma kodu kaotamises. Neid põhjuseid võib olla mitmeid. Osad suunduvad edasi tänavatele, osad aga varjupaikadesse. Eestis on 9 naiste kui ka 9 loomade varjupaika. Igal aastal lisandub sinna uusi liikmeid juurde. Näiteks 2009
Ta elab vagunelamus, ent ei oma pinda, kuhu see paigutada. Ungaris pistetakse kodutuid vangi Eestis kodutus Kokkuvõtteks võib öelda, et kodutust põhjustavad struktuursed faktorid Eestis on: eluasemepoliitika on halvasti organiseeritud tööhõivepoliitika peaks haarama kõiki ühiskonna kihte puudujäägid sotsiaalkindlustussüsteemis erivajadustega inimeste rehabilitatsiooni puudulikkus Tallinnas peavarjuuta inimesi ehk tänavakodutuid ligikaudu 400 inimest, koduta inimesi, kes elavad varjupaikades ja sotsiaalmajutusüksustes, umbes 430, .Praeguste andmete põhjal Tallinnas koduta inimesi arvestuslikult 1000-1500 inimest.(2011) uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud materjali www.google.ee pildid. www.reporter.ee www.tallinnapostimees.ee www.arvamus.postimees.ee www.uudised.err.ee www.tallinn.ee Tartu , www.linnaleht.ee Tänan kuulamast !
Autor: Matrikkel nr. Jüri Kõre,Riina Kiik,Eva Kõiv KODUTUD EESTIS-KAS INDIVIIDI VÕI ÜHISKONNA PROBLEEM? Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks
2000. aasta suurim maavärin toimus Sumatras, Indoneesias. Maavärina tugevuseks mõõdeti 7,9 magnituudi. Selle tagajärjeks oli 103 inimese surm ning 2174 inimest sai vigastada. Peale peamist maavärinat oli veel 730 järeltõuget. 2001. aasta jaanuarikuus toimus Indias maavärin, mille tugevuseks oli 7,7 magnituudi. Maavärina tõttu suri umbes 20 000 inimest ja vigastada sai 166 001 inimest. Lisaks hävitas maavärin 400 000 inimese kodu, mille tõttu jäi umbes 600 000 inimest ilma koduta. Mitmed tähtsad ja ajaloolised hooned said kahjustada, näiteks Swaminarayan tempel ja Prag Mahali kindlus. Kahju hinnati üle 5,5 billioni USA dollari. 2002. aasta 3. ja 25. märtsil toimus kaks maavärinat Hindu Kushis, Afganistanis. Esimese maavärina tõttu sai surma 166 inimest ja teise järel hukkus natuke üle tuhane inimese. Kahe maavärina tulemusena sai vigastada tuhandeid inimesi ning üle 300 maja hävines täielikult.
Kivi kukkus kivi juurde, Nüüd on see helin pea matnud mind, Jõgi püüdis meresse, Ta alla rusuks on raugenud rind. Koerakutsik ema juurde, Ema juurde – ussike. See helin mu elu ja minu hing, Tal kitsaks on jäänud maapäälne ring. Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juurde, koduta? Oh mu vend, mu sõsar, naine, Ema, isa, isamaa! 3) Küll on lainte hiilgus ilus 4) Pääsukese silm Küll on lainehiilgus ilus, Lendamine, lidin ja laul, Ilus hiilgus mere veel. Taevasina, kevade aul: Küll on tähehiilgus ilus, Päikeseselge ilm, Ilus hiilgus ülevel
Tekstilises osas suuremas osas kiidetakse oma toodet igast küljest. 3.Reklaam mõjus väga isutavalt. Endal läks kohe kõht tühjaks ning loomulikult oleks pitsat tahtnud. Minu arust hea reklaam, täidab oma eesmärki-kutsub inimesi reklaamitavat toodet ostma. Dr.Sterni koeratoit 1.Reklaamitakse Dr.Sterni koeratoitu. Näidatakse väikeses aedikus rõõmsaid ning väga armsaid kutsikaid ning seejuures räägitakse juurde, et ostke Dr.Sterni koeratoitu, see on hea ning samal ajal toetate koduta loomade varjupaika. Ma arvan, et reklaam on mõeldud sellistel kaastundlikele ja heasüdamlikele inimestele, kes tahavd loomi väga aidata. 2.Kasutaud on kutsikaid armsuse pärast. Tekst on lihtne ja loogiline, tagaplaanil mängib vaikselt ka muusika, mis erilist rolli ei mängi antud reklaamis. 3.Kutsikad mõjutavad oma armsusega inimesi tugevalt- kuidas sa siis ei osta seda keratoitu, kui saad neid koduta koeri aidata- inimesed kujutlevad/nende mõistus loob pildi, et ostes seda
Kui ma oleksin kass Kassi elu on huvitav, kuid ka väga igav. Mõtle ise ka, magad ja istud terve päev kodus ja ootad kuni keegi koju tuleb aga kui keegi tuleb, siis läheb huvitavaks. Saab mängida omanikuga ja igast asju teha, kuid kassi elu on kurb ka. Näiteks kui sa oled ilma koduta. Mu elu oleks sama mis praegu - mu ümber oleksid mu inimesed, kes toidaksid mind ja mängiksid minuga. Ainuke asi, et ma oleksin kass mitte inimene. Elu oleks sama kuid ka erinev. Ma ei peaks enam koolis käima, saaks terve päev magada ja mõnuleda. Enamus mu eluajast oleks murevaba, õues poleks mul külm kuna mu keha katab paks karv. Vahest väga külmal ajal oleks ikka külm, aga enamasti mitte. Saaksin teiste kassidega suhelda, nendega koos aega veeta. Ma
võimu alt välja võidelnud ning oleme nüüd iseseisev riik. Peaksime uhked olema ja austama oma vaarisasid ja - emasid nende pingutuste eest. Arvan, et eriti hea on Eestis elada, kuna haridust võimaldatakse kõigile, kel ise vähegi soovi on. Ainuke halb asi on see, et kõik ei taha ega soovigi seda võimalust kasutada. Kuid hiljem on kurb vaatepilt tänavatel olevatest inimestest, kes on mingil põhjusel tööta ning koduta. Siiski on Eestis hea elada, ka neil kes on kodutud, nende jaoks on rajatud varjupaigad, kus nad saavad süüa ning ööbimiskoha. Töötutele antakse ka tööturahasid, mis peaksid aitama neil toime tulla. Raha makstakse ka pensionäridele, invaliididele ja antakse ka lapsetoetust. Eesti on suurepärane ja väga eriline maa. Seepärast tunnen uhkust, et olen eestlane.
Inimese väärtushinnang ud võivad olla nii materiaalsed kui ka vaimsed. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Mida mina oma elus tähtsaks pean? Loomulikult ei saa ma minna üle ega ümber materiaalsetes t väärtustest. Selleks, et elada, on ju eelkõige vaja sooja kodu, voodit kus magada ja sööki lauale. Kuigi vaadates enda ümber ringi, peame tihti nägema, et paljud inimesed peavad ja saavad hakkama ilma kindla koduta ja tihtipeale ka ilma söögita. Kindlasti on elus tähtsal kohal raha, sest just rahaga saamegi me omale lubada kodu ja muud, mis eluks vajalik. Kuid selleks, et meil oleks raha, peame me ise selle nimel pingutama. Praegu, kui ma veel koolis käin, elan ma küll vanemate kulul, kuid pean mõtlema sellele, et saaksin tulevikus omapäi hakkama. Seetõttu pean oluliseks, et saaksin omale hea hariduse ja võimaluse edasi õppida ning tänu sellele oma elus midagi saavutada
Lapse Õiguste Konventsioon & Tansaania Lota Pung 8b 2011 Lapse õiguste konventsioon · Jõustus 1990 · 193 riiki on kinnitanud · Kehtib üle 2 miljardi lapse jaoks · Tagab lapsele 10 õigust · Võideldi 25a selle saavutamiseks · 8.4 miljonit sunnitööl · 1.2 miljonit inimkaubanduses · 21 miljonit põgenikku ilma kindla koduta · Esimene "Lapse õiguste isa"- Janusz Korczakil Janusz Korczakil · Sõnastas I maailmasõja ajal 3 põhiõigust · 1911 vaeslaste varjupaik Lapsed haldasid varjupaika ise · 1919 nõudis ta USA, Suurbritannia ja Saksamaa pedagoogide toel lastele oma põhiseadust · 5a hiljem- Genfi Laste Õiguste Deklaratsioon Tappev ebausk · Tansaanias 150 000 albiinot · Suures ohus, sest neid kütitakse · Albiinode kehaosi peetakse
Isegi Villu isa tõi alati eeskujuks vabadussõjas hukkunud venda Juhanit ega tahtnud Villule maad pärandada. See kõik alandas tema enesehinnangut ja aitas suitsiidile kaasa. Villul oli raske otsustada, kas minna Kõrboja Anna juurde või Eevi juurde, sest mõlema valiku korral oleks ta kellegile haiget teinud. Kui Villu oleks Kõrboja Anna juurde läinud oleks Eevi Kuusiku talust välja vistaud ning Villu oleks murdnud ta lubdus. Ta oleks jätnud Eevi ilma koduta ja meheta jätnud. Kui Villu oleks Eevi juurde läinud, siis oleks Kõrboja Anna tallu ja selle maad maha müünud ning ise linna tagasi kolinud. Võimetu otsustam tegi villu enestappu. Kokkovõtleks ütleksin, mina kätuks samuti nagu Villu, sest ma ei tahaks kellegi elu ära rikkuda ja teise elu selle kaudu heaks teha. Ma ei suudaks leppida sellega, et ole kellagi elu ära rikkunud. Ma pigem sureks, kui elaks kurbues ning piinades.
Hinda palun üritust ning üritusega seonduvaid küsimusi Jah/Ei/Võib olla vastustega. Sinu vastused on olulised, need aitavad meil järgmine kord paremini planeerida ja välja tuua olulisemaid probleeme meie töös ning tegemistes. Alati saame paremin, Teie arvamus on meile oluline ! 1. Kas Teie jaoks on oluline, et korraldataks heategevusüritusi kodutude loomade abistamiseks ? ....................................... 2. Kas Te olete kunagi aidanud koduta jäänud looma ? ................................. 3. Kas sinu jaoks on loomade kohtlemine ebaõiglane ? ........................................ 4. Kas Te oled sama meelt, et riik peaks toetama koduta jäänud loomi ? .................................. 5. Kas vabatahtlike ühendamine selliste projektidega on Teie arvates oluline ? ..................... 6
Hinda palun üritust ning üritusega seonduvaid küsimusi Jah/Ei/Võib olla vastustega. Sinu vastused on olulised, need aitavad meil järgmine kord paremini planeerida ja välja tuua olulisemaid probleeme meie töös ning tegemistes. Alati saame paremin, Teie arvamus on meile oluline ! 1. Kas Teie jaoks on oluline, et korraldataks heategevusüritusi kodutude loomade abistamiseks ? ....................................... 2. Kas Te olete kunagi aidanud koduta jäänud looma ? ................................. 3. Kas sinu jaoks on loomade kohtlemine ebaõiglane ? ........................................ 4. Kas Te oled sama meelt, et riik peaks toetama koduta jäänud loomi ? .................................. 5. Kas vabatahtlike ühendamine selliste projektidega on Teie arvates oluline ? ..................... 6
igat momenti väärtuslikuks ning võtavad elust viimast. Nad ei hindagi otseselt hetkel olevat ja seda, mis neil minevikus oli, erilise vahega. Ma ei arvagi, et kõik peaksid väärtuslikuks igat hetke ja võtaksid elust viimast-alati on olemas vähemalt üks inimene, kes teeb vastupidist, aga ma loodan sisimas, et iga inimene peab väärtuslikuks seda, mis tal hetkel on ja oskab seda kõike hinnata. Üks hetk võib ta olla kasvõi tänaval rahata ja koduta ja siis ei oska kohe kindlasti midagi ette võtta.
Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese. Maavärina epitsenter ning selle liikumine India ookeanis. Maavärina epitsenter oli India ookeanis Sumatra põhjaosast lääne pool. Maavärina põhjustas subduktsioon NOAA_2004_Indian_Ocean_Tsunami_Simulation_[www.keepvid.com].mp4 Dreaming of surfing? Here`s your chance! Kahju Miljonid inimesed 11 nest riigist jäid koduta, mistõttu loetakse seda tsunamit kõige hävitavaimaks tsunamiks ajaloos. Rahaline kogu kahju ulutub miljarditesse dollaritesse. Kõige suurema hoobi tsunamilt sai Sri Lanka riik. Selle riigi rannaäärne linnake jäi ilma kõigest 100m raadiuses olevatest majadest, puudest, ja isegi suurtest struktuurilistest ehituskonstruktsioonidest. Andmed hukkunutest Sri Lanka: 46 tuh surnut Indoneesia: 100 tuhat India: 15 000 (s
Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub Viimased sada aastat on näidanud, et enamus rahvustest ja inimestest mõtlevad, vaid ajale mil elavad nad ise sel planeedil ning edasine neid ei huvita. Selline ükskõiksus saab kahjuks saatuslikuks järgnevatele põlvedele. Sõjad, ülerahvasatumine, liigne tarbimine on mõisted mis on kõige kahjulikumad inimkonnale kui sellisele. Sõjad laastavad suurt osa Aafrikast ja Aasiast, muudavad maa kasutuskõlbmatuks, jätavad miljonid koduta, kasutab ressursse, näiteks naftat, rauamaaki. Sõjaga kaasnevad reostused, alustades pöhjavee reostusest lõpetades kiirituse ja muu säärasega. Enam levivad maailmas tuumarelvad, mis kujutavad meile kõigile suurt õhtu, kuna radioktiivne kiirgus võib levida plahvatuse epitsentrist tuhandate kilomeetrite kaugusele ning on kõigile kahjulik, enamusel võimsamatel riikidel on olemas tuumalõhkepead, esimese välja
Jrk. Mittetulundusühing Eesmärk Äriühing Eesmärk 1. MTÜ Convictus Eesti toetada sõltuvushäiretega inimesi OÜ Kesto kaasa aidata meie looduse ja alustamaks elu narkootikumideta. puhtama elukeskkonna säilimisele. Convictus toetab sõltuvushäiretega Selleks suunatakse enamik jäätmeid inimesi ja nende perekondasid taas- ja korduvkasutusse. pakkudes neile erinevaid tugiteenuseid sh süstlavahetust, sotsiaalset nõustamist ja psühholoogilist abi 2. MTÜ Naerata ometi abistab üle-Eestiliselt puudustes Plandent Eesti OÜ Pakume hambaarstidele ja peresid ja erivajadusega la...
Prügikastimehed probleem? Prügikastimehed, kodutud, paadialused selliste nimedega kutsume me inimesi, kes elavad tänavatel, ilma oma kindla majapidamiseta. Nad on üks osa pluralistlikust ühiskonnast, keda võib kohata igas riigis. Kuigi nad tegelikkuses on inimesed nagu kõik teised, on nad ,,paremate" inimeste jaoks probleemiks. Prügikastimehed rikuvad vaatepilti. Nendele mõeldes tekivad silme ette kujutluspildid räpastest ja haisvatest mutantidest, kes tänaval liikudes terve ümbruskonna kohe koledaks muudavad. Tänapäeval aga on seis paranenud ja kõik kodutud ei ole enam sellised. On mitmeid ühinguid, mis hoolitsevad selle eest, et nad saaksid võimaluse pesta ja selga korralikud riided. Nende kohalolek ei mõju enam nii laastavalt kui eelmisel sajandil. Paraku on jäänud selline arusaam inimestele külge ja nii peetakse neid probleemiks, kuigi võimalik, et mõnda kodutut nähes ei saaks arugi, et tegu on ü...
kodanike vahelisest suhtlemisest, et kõik toimiks paremini. Selleks ongi mul vaja Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal saadud teadmisi, et neid edaspidi tööelus rakendada. Samuti annab Tartu Ülikool võimaluse minna üliõpilasvahetusprogrammiga Erasmus+ välismaale teistesse ülikoolidesse lühiajaliselt õppima. Sellega kaasnevad samuti kogemused, mida võib mul vaja minna edaspidises tööelus. Olen olnud Tartu Koduta Loomade varjupaigas vabatahtlik ning seegi andis tõuke enda panustamiseks mitteltulundussektoris. Riigiteaduse erialal saab teadmisi erinevate organisatsioonide kohta ning, kuidas need toimivad. Neid teadmisi saan rakendada edaspidi mittetulundussektoris ning olla aktiivne ühiskonna liige. Olen põhjalikult tutvunud riigiteaduste eriala õppekavaga ja soovin seda õppida Tartu Ülikoolis, sest siin omandan kõrgetasemelise hariduse ning see eriala annab hea ettevalmistuse edukaks karjääriks
Sloveenia Jõhvi Gümnaasium Tanel Vähk 10 a Pealinn Ljubljana Pindala 20 273 km² Rahvaarv 2 011 614 (09.2006) Rahvastiku tihedus 95,5 in/km² Riigikeel sloveeni Riigikord parlamentaarne vabariik President Danilo Türk Riigihümn Zdravljica Iseseisvus 25. Juuni 1991 Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Geograafiline asend Sloveenia on riik,mis asubKesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Jõhvi asub muide autoga sõites Ljubljanast 2134 km kaugusel. Ljubljana .....on Sloveenia pealinn ning samuti ka kõige suurema pindalaga linn selles riigis (275.0 km2 ). Inimesi on Ljubljanas ligikaudu 270 000. Ljubljanat peetakse kultuuri-, teadus-, majandus-, poli...
Keskkonna bioloogiline mitmekesisus väheneb. Sageli muutub varem metsaga kaetud ala jäätmaaks. Metsatustamine võib vähendada kohalike elanike elukvaliteeti. See juhtus näiteks Lihavõttesaarel, kus pärast metsade hävitamist kaotasid elanikud isegi võime paadiga kalal käia, sest polnud puitu, millest paate ehitada. Kui me ei peata metsade hävitamise protsessi, meid ootab ekoloogiline katastroof. Samuti me kahjustame tasakaalu looduses. Metsloomad jäävad koduta ja söögita, mille tagajärjeks on nende tungimine linnadesse. Meid ohustab hapniku puudus, kuna metsad puhastavad õhku. Me peame hoidma loodust ja hoolitsema sellest et meie järeltulijad saavad nautida selle ilu ja võlu. (ocherovanie)
asi käima lükata. Näiteks võiks ministeerium, kui ta tõesti tahab pigem hooldusperesid toetada, võtta tööle inimese, kes hakkaks hooldusperedesse laste vahendamist otseselt organiseerima, või teha muud, et kasuperendust soodustada. Kasutatud kirjandus: 1. Siplane, A. (1999). Kasuperede arengust Eestis, bakalaureusetöö. Tallinna Pedagoogikaülikool. 2. Kõiv, K. (2003). Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Võrgustikutöö võimalusi töös lastega. Artiklite kogumik. 3. Ibrus, K. (2011). Analüüs: Riik toetab endiselt pigem lastekodusid kui kasuperesid. Eesti päevaleht. 4. Petoffer, S. (2010). Rootsis on lastekodude asemel professionaalsed kasupered. Pealinn. 5. Perekonnaseadus. Riigi Teataja 1994. 6. Sotsiaalhoolekandeseadus. Riigi Teataja 1995. 7. Majandusaasta aruanne 2009. Riigikontroll. 8. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2008
kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaaalasid. Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Probleemi vältimine : Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda "õrnemad" negatiivsetele mõjudele
kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis oleks selline, et põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaa-alasid. Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda tundlikumad negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel
MAAVÄRINAD. Maavärinad tekivad äkki,toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust,sisendavada hirmu.Häving võib tulla nii äkki,et inimesed ei jõua põgeneda,kokkukukuvad ehitised purustavad autosid ja sulgevad maanteid.Maavärinaid on ainult kindlates maakera osades.Kõige tugevamad maavärinad toimuvad maakoorelaamade piiride lähedal.Maavärinaid on ka ookeani põhjas.Enamasti tekivad nad hiidlaine,mida nimetatakse tsunamiks ja mis liigub kiiresti ranniku poole.Ookeani keskel pole laine eriti kõrge.Rannikule lähenedes ta kasvab ning võib ulatuda kuni 76 m kõrguseni.Maavärinad ,mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest,toimuvad peaaegu alati mägede läheduses.Veealused maavärinad tekivad seal,kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites.Maavärinaid põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades.Maakoor koosneb mitmest hiiglasuurest kivimiplokist ...
pinnas võib vajuda. Majanduse areng toob kaasa ka uute tehaste ja maavarahoidlate ehitamise. Kõik suuremad tehased ehitatakse linnadest välja, et ei oleks linnades veel suurem saaste. Looduskaitse peab tagama, et õhu saaste oleks minimaalne ning tehaseid ja hoidlaid ei ehitataks looduskaitse aladele või kohta, kus on vaja hävitada suurel hulgal metsa, kuna selle tulemusena võivad jääda paljud metsloomad koduta ja hävitada erinevaid taimeliike. Kuid tehaste ehitamine on majanduse arengule oluline, et riik saaks ise toota ja eksportida teistesse riikidesse. See edendab majandust. Nagu ma eespool mainisin kasutatakse enamasti põlevkivi elektri tootmiseks. Kuid praeguseks ajaks on ka kasutusele võetud tuulegeneraatorid. Nende ehitamine on küll väga kallis, kuid tuul on taastuv loodusvara ja see ei saa kunagi otsa. Tuulegeneraatorid töötavad tuule energial
Inimese väärtushinnangud võivad olla nii materiaalsed kui ka vaimsed. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Mida mina oma elus tähtsaks pean? Loomulikult ei saa ma minna üle ega ümber materiaalsetest väärtustest. Selleks, et elada, on ju eelkõige vaja sooja kodu, voodit kus magada ja sööki lauale. Kuigi vaadates enda ümber ringi, peame tihti nägema, et paljud inimesed peavad ja saavad hakkama ilma kindla koduta ja tihtipeale ka ilma söögita. Kindlasti on elus tähtsal kohal raha, sest just rahaga saamegi me omale lubada kodu ja muud, mis eluks vajalik. Kuid selleks, et meil oleks raha, peame me ise selle nimel pingutama. Praegu, kui ma veel koolis käin, elan ma küll vanemate kulul, kuid pean mõtlema sellele, et saaksin tulevikus omapäi hakkama. Seetõttu pean oluliseks, et saaksin omale hea hariduse ja võimaluse edasi õppida ning tänu sellele oma elus midagi saavutada
kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline: põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel; lüheneb või kaob hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaa-alasid. Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Probleemi lahendamine. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda "õrnemad" negatiivsetele mõjudele
Kõiki teisi metsaelanikke petva ja ärakasutava rebase lugusid võis lugeda lihtsalt kui toredaid pajatusi, aga neis võis näha ka allegooriat, st inimühiskonna peegeldusi. Kreutzwald võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanike J.W. Goethe ja A.H.Hoffmanni vastavad teosed, kuid kohandas need eesti oludele ning lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase, teiste seas Kalevipoja. Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud. Nii kirjutas Fr. R. Kreutzwald 1866. aastal ,,Eesti rahva ennemuistsete juttude" eessõnas. Juba 140
muidki üllaid omadusi. Siit siis veel üks punkt sõja kasuks. Sõjad kiirustavad tagant tehnika ja teaduse arengut. Ülekaalu saavutamiseks vajatakse järjest efektiivsemaid seireseadmeid ja võimsamaid lõhkekehi. Samuti kiiremaid ja vastupidavamaid sõidukeid ning pika säilivusajaga toitu. Paljud nendest tehnilistest uuendustest on üle kantavad ka tsiviilellu. Nii on meil näiteks aatomienergiajaamad ja radarisüsteemid. Sõjad on tavaliselt purustava toimega. Miljonid inimesed jäävad koduta, miljonid lapsed vanemateta, miljonid kultuurimälestised tulevikuta. Ja seda liialt sageli ka võitjapoolel. Kas saab seda kuidagi õigustada? Nii uskumatu kui see ka ei tundu - jah. Taasehitustöö võimaldab areneda, vahetada vana uue vastu, vabaneda mineviku painest. Sõda sunnib miljoneid inimesi otsast alustama; sõda annab neile teise võimaluse, võimaluse elada paremat elu. Liigne konservatiivsus, vanast kinni hoidmine, aeglustab inimkonna arengut. Progress aga peab jätkuma.
neist hoolib. Liiv, aga sammub üksi lõputuid radasid ja otsib nii meelehelitlikult midagi. Kas selleks oli siis armastav perekond ja mõistvad sõbrad? Äkki kindlustunne ja teadmine, et sa kuulud kuhugile või hoopis midagi muud? Mina kõndisin kurba rada, kurba rada kõndisin ma; muresid mul mitusada oh kuis majajäetud ma! Kivi kukkus kivi juure, jõgi püüdis meresse, koerakutsik ema juure, ema juure ussike. Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juurde, koduta? Me tunneme, kuidas luuletaja hing ihkab isamaa poole nagu mesilane mesipuu poole. Kas olen kodus või võõral maal, alati on mul isamaa sügaval südames ning tõttan selle poole. Juhan Liiv oli realist, ta ei ilustanud ega pannud midagi juurde, vaid kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Luuletuses ,,Eile nägin ma Eestimaad!" on poeet luuletanud kõigest, mida ta nägi enda ümber iga päev. Lagunenud talumajasid, kadaka-,lepavõsasid, hurtsikuid ja saunasid. Täpselt
Sellest üksi jääb aga väheks. Suurt rolli mängib siin reageerimisaeg- kui kiiresti teadlased tekkinud situatsiooni ohtlikuks tunnistavad ning kui ruttu levitatakse konkreetne teave ohupiirkonnas viibivale rahvale. Kui läheb hästi, jõutakse inimesi õigeaegselt hoiatada, kui aga halvasti, siis lähenevat ohtu enam peatada ei saa. Isegi siis, kui jõutakse õigel ajal ning inimohvreid ei ole, ulatuvad majanduslikud kahjud kõrgusteni ning tuhanded inimesed jäävad koduta. See on konkreetne näide inimese jõuetusest looduse vastu. Me püüdleme totaalse valitsemise poole kogu Maal. Inimvõimetel on aga piir ning võib minna mitmeid sajandeid, enne, kui inimene on võimeline valitsema loodusjõudude üle. Pole aga välistatud, et seda ei juhtu iial, kuna inimkond saeb päev- päevalt oksa, millel istub. Praeguse aja tehnika ja teaduse areng annab inimkonnale nii mitmessegi suunda vabad käed.
Religiooni iseloomustus Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Budismi sihiks on avada meie olemus tõdedele, mis ulatuvad väljapoole mõistuse valda, tõdedele, mille mõistmiseks on tundeid ja intuitsiooni vaja samapalju kui intellekti. Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8-osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine - jutt. Hoidumine kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ...
Faust pidutses koos Mefistofelesega. Faust veedab aega kuulates koore, näidendeid jm. Volbriöö pidu toimub Harzi mäestikus, Schierke ja Elendi ümbruses. 10) Mille eest on Margaretd surma mõistetud? Margareta on süüdi mõistetud oma ema tapmises ja samas ka sellepärast, et ta tappis oma lapse ära. 11) Miks Margareta ei nõustunud Faustiga vanglast põgenema? Tema arvates tal pole millelegile loota. Kui ta pageks, püütakse ta ikkagi kinni ja pannakse uuesti vangi. Olla koduta ja minna kerjama ta ei soovinud. 12) Miks Margareta, vaatamata oma patule, sattus taevasse? Margareta oli süütu neiu ning ta ei olnud süüdi, et kõik läks halvasti. Ta kahetses oma pattu ning Jumal andis talle andeks.
Mõlemad kirjanikud on olnud kodust eemal. Lydia viibis aastaid välismaal ning Liiv rändas kodumaal ringi. Neid eristas üks asi Koidula teadis kuhu ta tahab minna, Juhan mitte. Naine igatses tagasi kodumaale. ,,.. Eestimaa, Eestimaa - / ei su häält võind iial unusta'!/ .." Teine ei osanud meelte segaduses kuhugi minna, sest oli kaotanud kõik oma pereliikmed. Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juure, koduta? Oh mu vend, mu sõsar, naine, Ema, isa, isamaa! Nende kahe suurepärase Eesti kirjaniku põhjal võib julgelt väita, et suuremad muutused inimese elus mõjutavad kardinaalselt ka selle isiku mõttemaailma. Lydia Koidula ja Juhan Liivi luulet võrreldes võime näha, et rahvuslikul ärkamisajal kirjutatud luule on hoopis rõõmsameelsem, kui venestamise ajal kirjutatud. Selle
aastatel ehitatud majadest pidasid maavärinale vastu. Kõnniteed ja sillutised purunesid ja vajusid kuni pool meetrit. Veel päevi peale maavärinat polnud enamikus majades vett ja elektrit. Vee puudumine soodustas tulekahjude levimist. Tulekahjude tõttu hävisid terved kvartalid. Linnas valitses täielik kaos. Haiglad ei suutnud abi anda kõigile vigastatutele. Poliitiliste võimude saamatust näitab see, et aasta peale maavärinat 4 oli koduta veel 17 000 inimest. Kuritegelikud organisatsioonid jagasid elanikele toitu ja vett. Kobe maavärina õppetund oli kainestav iseteadvatele spetsialistidele, kes endast liiga palju arvasid. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber
kaitset vägivaldse isa eest ning annab võimalused lastele hoolduseks, kasvamiseks ja arenemiseks vajalikud tingimused. Emad ja lapsed saavad tunda turvakodus turvaliselt ning saavad aega, et ise enda elu peale saada. Vaatamata sellele, et turvakodud maksavad, on nad siiski väga odavad ja igale inimesele taskukohased. Lisaks pakub ema-lapse turvakodu ka ajutist elamispaika raskustesse sattunud perekonnale. Ootamatu tänavale tõstetud või lihtsalt koduta jäänud ema-lapse perekonnad saavad kõik abi turvakodust ning saavad abi sealt seni, kuni nad on valmis enda elupeale saama. Perekond on justkui püha sõna, mida iga inimene endale tahab. Aga tihtilugu muutub ideaalne pereelu õudusunenäoks ning riik on võimaldanud just sellistele peredele turvakodu, kus nad saavad kasvõi mõnda aega tunda end turvaliselt.
5) ,,Käsikirjad ei põle" 6) ,,Inimlikest pahedest on kõige peamine argus" - Jesua 7) ,,Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab. ,, - Woland 8) ,,Kõik läheb nii nagu on õige, selle peal püsib maailm." Lõpuks tapetakse Meister ja Margarita, nad on vertikaaltegelased, kes tõusevad ühest sfäärist teise. Moskvalased jäävad Moskvasse, neil ei ole arengut. Moskvas oli kirjanikel tihti imelikud hüüdnimed. Nii on ka Bezdomnõi ehk koduta. On kaks kurjuse kantsi: Jersalaim ja Moskva Nõukogude Liidus. Woland ehk saatan ei saa igale poole minna, ta pidi alati olema halvas kohas ehk kohas, kus on ahnus, kurjus, kadedus, rumalus. Restoranis oli Berliozi surma järel 12 literaati, kes olid nagu Piibli Jeesuse jüngid, reetes ta kohe kui surmast kuulsid. Wolandi lahkudes paneb Bulgakov Moskva põlema korter, pood, restoran, nagu puhastustuli. ,,Meister ja Margarita" on: 1) Pila 1920. - 1930. aastate Venemaa üle.
tulekahjude käigus eraldub tohutu kogus CO2 mis viib omakorda veel suurema globaalse soojenemiseni taimestik ja pinnas hakkavad samuti süsinikdioksiidi eraldama, selle asemel et seda absorbeerida kõige halvemal juhul võib seetõttu 3- kraadiline temperatuuri tõus asenduda kiiresti 4- või isegi 5,5-kraadise temperatuuri tõusuga. 4 kraadi Suurbritannias 45-kraadised suved · Merevee tase tõuseb, nii et ainuüksi Egiptuses jääb koduta 1,5 miljonit inimest. · Bangladeshi maismaa pindala väheneb 30% võrra kümned miljonid inimesed peavad otsima endale uut kodu. · Antarktika jää sulab ruttu, mille tulemusena tõuseb merevee keskmine tase 5 meetri võrra. · Vähenevate sademete ning kõrbete pealetungi tõttu väheneb põllumajanduslik tootmine kogu maailmas. · Põllumajandus Austraalias peaaegu lõpeb. · Suurem osa Indiast kuivab.
suurusjärgu võrra suurem kui süsinikdioksiidil. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline... Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi. Viimaste uurimuste põhjal soojeneb ilmastik Põhjamaades kiiremini kui ülejäänud maailmas, ja ilmastiku soojenemise tõttu võib tulevikus Lõuna-Soomes ainult unistada valgetest jõuludest ning kogu Läänemeri võib püsida aastaringselt jäävabana.
Kasu jääb meile Majanduskasu, mille pagulased kaasa toovad, jääb Eestisse. Nii otseselt maksude, loodud ettevõtete ja töökohtade kui ka suuremast mitmekesisusest tuleneva innovaatilisuse ja uute oskuste näol. Pragmaatiliselt lähenedes peame ehk tulevikus hoopis Euroopa Komisjoni tänama, et nad pagulaste jaotamisel Eestile nii suure osa ette nägid. KOKKUVÕTE Ma arvan, et on vaja aidata pagulastele, iga inimene saab olla nende kohal ja jääta ilma koduta. Ikkagi mis mõju see annab Eesti majandusele näitab ainult aeg. KASUTATUD MATERJALID http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F %252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Flisakogud%252Ftolerants %252Fpagulased%252Fpagulased-tekst.htm http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20150803.2.6.1&e=-------et- 10--1--txt-txIN%257CtxTI%257CtxAU%257CtxTA-%2522kunst %2522-----fotograafia---- http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/06/09/aitah-pagulaste-eest
kui doktori vend Peter sellest teada saab, keelab ta artikli trükki lasta, tuues põhjuseks, et puhastamine läheks kalliks maksma ja linn on just tuntud tänu kuurortile ja jõukusele. Doktor Stockmann vihastab oma venna peale ja kutsub kokku rahva koosoleku, et kaitsta oma seisukohti, kuid seal tembeldatakse ta rahva vaenlaseks. Tema pere kannatab selle tõttu kõvasti: doktor ise kaotab oma töökoha kuurordis, tütar Petra lastakse lahti õpetaja kohalt ja perekond jääb koduta. Algul mõtleb ta lahkuda välismaale, kuid avastab, et selles linnas on vähe mõttevabadust ning otsustab jääda ning kasvatada kodanikke vabameelsemateks. Lavastatuim näidend tänapäeval on ,,Nukumaja", kuna sealsed probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval ja inimesed võivad leida ühiseid tunnusjooni oma eluga. Selliseid perekondi nagu Helmerid on kõik kohad täis. Inimesi, kellele karjäär ja see, kuidas asjad väljast vaadates paistavad, on primaarsed
Faust pidutses koos Mefistofelesega; Faust veedab aega kuulates koore, näidendeid jm. Volbriöö pidu toimub Harzi mäestikus, Schierke ja Elendi ümbruses. 10.Mille eest on Margaretd surma mõistetud? Margareta on süüdi mõistetud oma ema tapmises ja samas ka sellepärast, et ta tappis oma lapse ära. 11. Miks Margareta ei nõustunud Faustiga vanglast põgenema? Tema arvates tal pole millelegile loota. Kui ta pageks, püütakse ta ikkagi kinni ja pannakse uuesti vangi. Olla koduta ja minna kerjama ta ei soovinud. 12. Miks Margareta, vaatamata oma patule, sattus taevasse? Margareta oli süütu neiu ning ta ei olnud süüdi, et kõik läks halvasti. Ta kahetses oma pattu ning Jumal andis talle andeks. Fausti kokkuvõte osade kaupa Proloog taevas Isaanda ja saatana vaheline leping: Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et ta ei lähe halvale teele
adoptsiooniseadustik. Kanadas on igas provintsis olemas vastav seadusandlus. Statistika näitab, et umbkaudu 48% lastest, kes on antud adopteerida, lapsendatakse sugulaste ja 52% mittesugulaste poolt. Mittesugulaste poolt lapsendatud lastest 61%-le on määratud vanemad sotsiaalasutuse poolt ja 39% on lapsendatud iseseisvalt. Tänapäeval on lapsi adopteerida igatsevaid perekondi rohkem kui adopteeritavaid lapsi, nii et mitte ükski laps ei pea jääma ilma koduta. Suurim nõudmine ja kõige pikem ooteaeg - mitmeid aastaid - on tervete beebide järele. Terveid lapsi adopteerida tahtvatele peredele, kus juba on vähemalt kaks last või kes on ise võimelised last saama, ollakse sunnitud ära ütlema. Adopteerida antavaid lapsi on nii vähe, et paljud inimesed otsustavad lapsendada vanemaid, mõnesuguste puuete, tervisehäirete või segatud verega lapsi. Nii et, vastupidiselt situatsioonile, mis oli mõni aasta tagasi, on tublisti vähenenud
Kas tahavad valada «uut kultuurset verd»? Kuid mingit paljunatsionaalsust ei ole ega tule. Kohale jõudnud põgenikud sunnivad peale oma kultuuri. Imelik ja seletamatu poliitika. Minu jaoks näeb välja see nagu bumerang. 15 aastat USA ja Euroopa demokraadid pommitavad islami riike: Liibüat, Iraaki, Afganistaani, Maliit ja teisi. Iraagi rahva vastu sõdis 44 riiki, aga Afganistaanis sõdis 49 riiki. Suurem osa nendest on eurooplased. Nad tekkitasid nendes riikides kaose, inimesed jäid koduta, pereta, rahulikust elust. Inimesed põgenesid jättes kõik, mis neil oli ja nüüd lähevad Euroopasse. Aga kuhu neil minna on? Kui eurooplased valutasid moslemite maad sõjaga, tappes neid, aga moslemid valutavad sõjata Euroopa maid, nagu ütles M. Kadaffi: « Tundub, et Allah kingib võidu islamile Euroopas: ilma mõõga ja relvadeta, ilma vägivallata ja vallutuseta. Meil ei ole vaja terroriste, ega surmelapsi. Kõigest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
