Polyphemos tapab kiviga Akise, ta muutub Sitsiilia jõeks. Tuulte jumalad Aiolos- peajumal Boreas- põhjakaare tuulejumal Sireen - kuri deemon, naislind, ilus, hukutavalt ilus hääl. Nende laulule ei suudetud vastu panna. Tapsid inimesed, kelle olid kohale meelitanud. Odysseus oli ainus, kes oli kuulnud sireenide laulu ja ellu jäänud. Ta lasi end masti külge siduda ja reisikaaslaste kõrvad vaha täis valada. Harpüia koledad, kurjad naisdeemonid, linnud. Panid asjad haisema. Skylla ja Charyptise vahel olema Kahe halva asja vahel valima. Ei tahaks üldse valida, aga oled sunnitud. Messina väin- apeniini poolsaare ja Sitsiilia vahel. Olid keerulised laevastamistingimused. Oli palju veekeeriseid ja karisid. Skylla kari Charyptis- veekeeris Glaukos armus Skyllasse, Skylla ei hoolinud temast. Glaukos tahtis võlurohtu saada, mis paneks Skylla teda armastama. Ta palub Kirkelt armurohtu. Kirke armub mehesse, ning annab Glaukosele mürki
Akaios)LÜÜRIKA JAGUNEMINE, SÜMPOSIONI MÕISTE, ELEEGIA, EPITALAANION(vist), EPINIIKION(vist) 7.DRAAMA ARENG(ATIKA AJAJÄRK, MIS TÄHENDAB DIONYSOSE KULTUS, MIS ON DIONÜÜSIA, MIS ON DITÜRAMB, TRAGÖÖDIA JA KOMÖÖDIA, SAATÜRDRAAMA) TRAGÖÖDIA ÜLESSEEHITUS JA KIRJANIKUD(SOPHOKLES, EURIPIDES, AISCHYLOS) KOMÖÖDIA AUTOR ARISTOPHARES. NÄITLEJAD, NENDE RIIETUS, TEATER. TEATRI ÜLESSEEHITUS. MIS ON ORKESTRA? 8.mõisted: ACHILLUSE KAND TÜLIÕUN TROOJA HOBUNE DEUS EX MACHINA SKYLLA JA CHARYBD...ei saa aru mis tähed seal lõpus on 9.ROOMA KIRJANDUS, AUTOR VERGILIUS JA TEMA EEPOS "AEREIS", CICERO, CAESAR. ROOMA JA KREEKA TEATRI VÕRDLUS Vastused 1. 8 eKr-6 pkr 2. küsimus on lk 10 .. sealt algusest kohe .. see poliitilise sisu .. jne 3. küsimus on lk 11 *sa pead seal rääkima jumalatest *et need sarnanesid inimestega ja *mis toimus nende elus *ja et neil olid probleemid nagu inimestel *nende välimusest 4. homerose isik .
Ta ehitab parve, kuid merejumal Poseidoni saadetud torm hävitab selle ning Odysseus pääseb tundmatule saarele. Saare kuninga Alkinoose palvel jutustab Odysseus oma rännakutest. Jutustus sisaldab palju sündmusi: nt sattus Odysseus Poseidoni poja kükloop Polyphemose saarele. Sealt pääses ta kavalusega. Ta on käinud ka nõiatar Kirke saarel, kes muudab mehi sigadeks. Ta on mööda purjetanud sireenidest ning ta on läbi sõitnud kitast väinast, mida valvavad 2 koletist: Skylla ja Charybdis. Vastutuul on teda ka ühel saarel kinni pidanud. Tema kaaslased tapsid näljas päikesejumal Heliose veiseid ning karistuseks nad kõik hukkusid Zeusi poolt saadetud tormis. Odysseus jääb ainsana ellu ning pääseb Kalypso saarele. Lõpuks jõuab Odysseus jälle koju. Athena nõuandel tuleb ka Telémachos koju tagasi. Tapetakse Penelope ülbed kosilased. Pärast pikki kannatusi võidutseb õiglus.
ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu!
-Odüsseus seikles 20 aastat võõrsil, kuni ta kaassõdalased ta laevaga kodusaarele viisid. 4. Miks pärast sõda algasid eksirännakud? -Eksirännakud algasid sest Odüsseus oli merejumalaga ülbe ja teine ei lasknud tal koju seilata. 5. Millised olid Odüsseuse eksirannikud? -Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. 6. Kes ja kuidas tundsid ära Odüsseuse, kui ta koju naases? -Odüsseuse tundis ära Penelope, tal oli veider tunne, oletas selle järgi. 7. Milliseid elukorralduse Näiteid võib selle loo järgi tuua, näiteks teenijate ja ülikute suhtumine töösse? -Odüsseus oli alati selge mõtlemisega, teenijad kuulasid teda. Mõlemad võtsid tööd väga tähtsalt. 8
· Tantalose piinad Zeusi poeg Tantalos raius oma poja tükkideks ja pakkus jumalatele roaks, kuid jumalad said sellest aru ja tegid ta uuesti terveks. Tantalosele aga määrasid karistuseks seista igavesti Hadeses selge veega tiigis, pea kohal viinamarjad. Vesi ja viinamarjad kaugenesid kohe, kui ta nende poole sirutus. Nii piinles ta igaveses näljas ja janus. Tänapäeval kui ihaldatav on käeulatuses, kuid ometi keelatud või kättesaamatu. · Skylla ja Charybdis merekoletised. Tulemusteta tee. · Tüliõun kuldõun, mis põhjustas pulmas tüli. · Odüsseia - · Ambroosia kreeka jumalate toit, mis tegi nad surematuks · Mentor Odüsseuse hea sõber, tark nõuandja
Achilleuse ema olevat poja kastnud pühasse vette, mis pidi surematuks muutma ja hoidis kannast kinni. Seetõttu oli kand ta haavatav koht. Sealt tapeti ta Apolloni poolt. Varasema versiooni järgi tegi ema Achilleuse surematuks ambroosia ja tule abil. Ambroosia- kreeka mütoloogias surematuks tegev jumalate toit, ka healõhnaline salv, õli vms Arkaadia- maakond või mägine ala Kreekas Peloponnesose poolsaare keskosas, kuhu oli raske ligi pääseda. Skylla ja Charybdis- 2 merekoletist, kes valvasid sissepääsu teise merre Messiina väinas. Odysseus pääses nende käest, kuid paljud tema kaaslased mitte. Skylla sõi ära kõik ettejuhtuvad elusolendid, Charybdis imes väinast 3 korda päevas vee välja ja purskas selle siis tagasi. Ülekantud tähenduses 2 suurt võrdest ohtu/ 2 võrdselt vältimatut õnnetust Damoklese mõõk- Damokles oli Sürakuusa türanni Dionysos I õukondlane, kes kadestas türanni ta võimu, õnne ja rikkuse tõttu
ANTIIKMÜTOLOOGIAST KERKINUD SENTENTSID, VÄLJENDID, KÕNEKÄÄNUD JA TERMINID SKYLLA (lad. Scylla) JA CHARYBDISE [harübdis] VAHEL OLEMA - kahe võrdselt halva asja vahel valima - Skylla oli 12jalgne koletis, kes elas pärimuse järgi Messiina väina (Sitsiiliat Itaalia saapaninast eraldav väin) äärses kaljukoopas Charybdise vastas ning haaras endale igalt mööduvalt laevalt oma kuue pika kaela otsas kõikuva röövloomakolbaga kuus meremeest. Ka Odysseus, kellel Charybdisest õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid,
Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu!
kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes · 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks · Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse · Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele · Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest · Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale · Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks, pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde, seal kohtab ta oma poega · Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta, nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid · Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. · Ithakale saabub jälle rahu!
Ehitis Koturn- kõrge jalats Prokrustese säng-sobimatu olukord Kükloop-ühesilmaga olend Lüüra-keelpill Achilleuse kand- ainus nõrk koht Buridani eesel-otsustusvõimetu inimene Pandora laegas-keelatud asi Platon-filosoof Salomoni otsus-tark otsus Hippokrates- medisiini rajaja Trooja hobune-saadetis, mis teeb saajale kahju Ithaka-koht, kus Odysseus elas Tartaros-allmaailm V-K mütoloogias Tüliõun-ajas inimesed tülli Skylla ja charybdis-Koletised Styx-allmaailma piiriks olev jõgi Kirke-nõid Alkaios- kirj. hümne jumalatele, pärit Lesbose saarelt Sokrates-V-K filosoof Ariadne lõng-väljapääsu leidma lõnga abil Euripides-V-K tragöödia kirjanik Sisyphose töö-kivi veeretamine vastumäge Tantalose piinad-lõputu piin Aristophanes-V-K komöödia kirjanik Odysseus-kreeklane,läks Trooja sõtta võtlema Cicero-filosoof Caesar-väejuht Delfi oraalkel-kõiketeadja Olympos-
Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Faiaagid olid muinasjutuliselt õnnelik rahvas, kes elas Scheria saarel. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab Odysseus oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale ilma, et Odysseus seda ise teaks. Jumalanna Athena tunneb kangelase ära ning moondab ta kerjuseks, et keegi teine teda ära ei tunneks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Odysseus oli enne lahkumist aga andnud loa
Kuldvillak kullast jääranahk Gordioni sõlm keerukat probleemi kiirelt ja efektiivselt lahendama puntrasseaetud rihmade kogum, mille tegi kuningas Gordias ning mille lahtisõlmija pidi saavutama kogu võimu Aasia üle. Moirad Zeusi ja Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena Sireenid võrgutajad-ahvatlejad - kolm linnu keha ja naise peaga imeilusat ohtlikku deemonit, kes võlusid oma lauluga meremehi, kes sõitsid laulu kuuldes karile. Skylla ja Charybdis kaks koletist Odyssuse teel, kes valvasid sissepääsu teise merre, merekitsuse kahel pool. Oraakel pühamu, kust käidi nõu küsimas, ka vastus, mis saadi muusad kustide, teaduste ja ülde vaimse tegevuse kaitsejumalannad, Zeusi ja Mnemosyne tütred, 9 jumalannat
arvatakse surnud olevat. Mehe poeg Talemachos asub enda isa otsinguile. Ta purjetab läbi nii Pyloselt kui ka Spartast, neist viimase kuningalt saab ta Odysseuse kohta andmeid. Samaaegselt satub Odysseus tormi tõttu faiaakide saarele, kus ta sealse kuninga poolt lahkelt vastu võetakse. Mees pajatab enda seiklustest: ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest ning mööda purjetanud sireenide saarest. Lahke faiaakide rahvas toimetab ta päikesetõusul Ithakale, kus Athena mehe kerjuseks muudab. Seejärel kohtab Odysseus enda poega, ühes kellega tapab ta kõik kosilased ning nende poole üle läinud teenrid. „Odüsseia“ on väga sündmusterohke, ning võrreldes enda eelkäijaga ka palju muinasjutulisem ja olustikul põhinevam. Teoses on esindatud mitmed muinaslugudele omased süžeed. On
,,Odüsseus kükloopide maal, tuultejumala juures ja nõid Kirke saarel" Pärast Troojast lahkumist purjetas Odüsseus koos oma seltsilistega tagasi Ithakale. Tee peal maabusid Odüsseus oma kaaslastega kükloopide maale. Sinna jõudes nägid nad ühte koobast ja läksid sinna sisse. Hetk hiljem tuli koopasse ühe silmaga hiiglane, kelle nimi oli Polyphemos ja kes oli merejumal Poseidoni poeg. Hiiglane polnud kuigi sõbralik ja sõi paar Odüsseuse kaaslast ära. Kuna hiiglane oli koopasse sisenedes koopasuu ette suure kivi ette lükanud, ei saanud Odüsseus koos oma kaaslastega enam välja. Siis tuli Odüsseusel mõte hiiglane purju joota ja andis talle kannutäis veini. Pärast seda jäi hiiglane sügavasse unne ja Odüsseus mõtles, mida edasi teha. Siis tuli tal mõte üks pikk puu otsast mõõkadega teravaks teha ja see hiiglasele silma torgata. Odüsseus ja tema kaaslased torkasidki terava puutoika hiiglasele silma ja hiiglane tõusis püsti, tõmbas koopasuu ee...
Tuultemaal(kingiti nahkkott, kus sees olid tuuleiilid, mehed avasid koti ja jäid tormi kätte), jõuti inimsööjate maale (kõik laevad hävitati, ainult O laev jäi püsima), Kirke juures maandusid (kirke muutis mehed sigadeks aga O sai ravimi, mis selle ära kaotas, olid 1 aasta kirke juures), möödusid Kirke ennustuse kohaselt sireenide saarelt (helidega meelitasid ja pakkusid tarkust), edasi läksid Skylla ja Charybdise juurest läbi (6meest hukkusid), Päikese saarele jõudsid (tapsid keelatus veiseid, neid tabas tänu sellele välk ja ainult O jäi ellu), elusana triivis O uuesti Kalypso juurde ja seal lippas edasi faiaakide juurde (lahked meresõitjad, kes kinkisid talle laeva, et ta koju saaks) JA OLIGI KOGU OOPER! Pilet 20 - Aenease seiklused Troojast Itaaliasse, laskumine allmaailma, sõda Itaalias
röövib sõjavarustuse. Achilleus saab vihaseks. Läheb võitlusesse. Hektor sureb. Odüsseia- Odysseuse kodus Ithaka saarel ootavad teda naine Penelope( truu ootaja ja poeg Telemachos) Odysseuse ränak koju kestab 10 aastat. Oydipus satub faiaakide maale. Odysseus jutustab oma loo.- Lootose sööjate saarel,- paneb unustama kodumaa, kükloop Polyphemose juures, tuulejuumal Aiolose juures, inimsööjate juures, nõid Kirke juures, Hadeses, möödub sireenidest, pääseb merekoletise Skylla ja veekeerise Charybdise vahelt.. Lõpuks jõuab Ithakale, maksab kosilastele kätte. Tuntud poeedid: Sappho- Lesbo saarel Anakreon- armastuse ja veini laulik Pindoras- ülistuslaulud Aisopos- kirjutas proosas Antiik tragöödia Skeene- stseen Katarsis- puhastus kunsti kaudu Orkestra- tantsuväljak Tragöödia- sokulaul Ditüramb- ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks Suured dionüüsiad- kevadpeod Thespis- dialoogi Looja OTTO protagonist- esinäitleja Aischyos- Oresteia
purjetadaPylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. JumalannaAthena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! Ilias
isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu!
peaaegu koduranda, uudishimulike kaaslaste tõttu aga tagasi Aiolose juurde. inimsööjate, laistrügoonide, juures. nõid Kirke saarel. Hadeses (kohtumine Achilleusega) möödus sireenidest (naise ülakehaga linnutaolised, hukutavad lauluga) pääseb läbi merekoletise Skylla ja kõike neelava veekeerise Charyldise vahelt. Heliose saarel kaaslased tapavad pühasid härgi, vaid Odysseus pääseb Odygia saarele nümf Kailypose juurde. 4. Ithakal kättemaks kosilastele. Kronos (,,aeg") Zeusi, Poseidoni, Hestia (jne) isa. kroonika, - kronoloogia. Heinrich Schulmann (1822 1890) 1871.aastal korraldas väljakaevamised, avastas trooja asukoha. Eleegiline distihhon Simonidese epigramm Thermopylai kangelastele
oraakliga Oraak el andis talle palju nõu. 12. laul Odys s e u s asu s jälle teele. Ta kuulab kinnis e otun a sire e nid e laulu. Nad m õ õ du va d kohutava koletis e Skylla Charvbdis e koopa st. Ja pära st se d a jõudis Odys s e u s Kalyps o saar el e . Nii lõpetas ta om a juttu. 13. laul Järg mis e k s ho m mikuk s oli juba Ody s s e u s om a kodu m a al e koos tema kinkide g a ära viidud. Odys s e u s küsib kus ta on. Karjus vastab. Athena muuda b odys s e u s e vanaks kerjus ek s . 14. laul
*Heraklese vägiteod- 12 vägitegu *Pandora laegas- tundmatu sisuga *Sfinks- nutikuse sümbol , tähistab päikesejumalat *Pegasos- inspiratsiooni, loomepuhangu ja luulehobu võrdkuju *Trooja hobune- saadetis, mis teeb saatjale halba *Ikarose lend-viimane etteaste *Gordioni sõlm- keerukas probleem *Kuldvillak- kullast jääranahk, võimu ja tarkuse sümbol *Minotaurus- härja keha ja inimese peaga *Sireenid- ahvatlejad *Skylla ja Charybdis- merekoletised *Greif-kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom , tarkuse sümbol *Argonaudid- meresõitjad Argo-nimelise laevaga * 2. Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nim Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, mis on loodud 8 saj eKr kuni 5 saj pKr. Antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vanat ja muistset. 3.Kirjanduseelne periood
purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 1
Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut Faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloopPolyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke , allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! KREEKA EEPOS ,,ODÜSSEIA"
Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid.
,,Märkmeid Gallia sõjast" sealt : Mercurius - Kunstide leiutaja. Appollon - Tõrjub haigusei. Jupiter Pea jumal, kamandab taeva jumalaid. Mars - Sõja jumal. Minerva Käsitöö õpetaja. Kirjanduse Mõisted Ahcilleuse kand- Ainus koht kehal, kust A. Oli haavatav. Ehk inimese kõige nõrgem koht. Ambroosia- imeaine, jumalate toit, mis tegi sööja surematuks. Ka healõhnaline salv. Arkaadia- Paik Peloponnesuse ps. keskosas. Antiikkirjanduses rahu, õnne ja harmoonilise elu sümbol. Skylla ja Charybdis- Kaks merekoletist-kaljut, kes valvavad merekitsust. Ka väljapääsmatu olukord, milles üks lahendus pole teisest parem. Damoklese mõõk- Pideva ohu sümbol. Ka naudingus ja õnnes pidevalt ähvardavat hädaohtu. Elektra kompleks- Haiglane isa-armastus. Esineb enamasti tütardel. fööniks- müütiline lind. Ilmus iga 500 aasta tagant, põletas end tuleriidal, ärkas noorena uuesti ellu. Sümboliseeridb Rooma riigi igipüsivust. Ristiusus: surnust ülestõusmist, Jeesust.
poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Ambroosia- jumalate toit. Kes iganes seda tarbib, on pidevalt kujutatud surematuks. Arkaadia- maakond Peloponnesuse piirkonnas, seda kujutatakse idülliliselt karjakasvatusega tegeleva piirkonnana, nimi on tulnud Zeusi ja Kallisto poja Arkase järgi, kes oli arkaadlaste esiisa. Skylla ja Charybdis- kaks halba varianti. Müütiliselt kaljud meres, mis hävitavad laevad nende teel. Kaks koletist Odysseuse mereteel, kes valvasid sissepääru teise merre. Demoklese mõõk- näitab mööduvust, eelkõige oma positsiooni mööduvust. Damokles oli õukondlane, kes polnud rahul oma seisusega. Valitseja kutsus ta seejärel õhtusöögile, kus pakkus kuninglikku sööki, kuid samal ajal rippus Damoklese pea kohal mõõk, mis oli kinni vaid ühe hobusejõhviga
o Ariadne lõng juhtnöör o Prometheuse tegu heategu inimkonna hüvanguks o Ikarose lend kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu o Sisyphose töö mõttetu töö o Oidipuse kompleks poja armastus ema vastu o Odysseuse teekond pikk eksirännak koju o Achilleuse kand nõrk koht o Trooja hobune ebameeldiva üllatuse valmistav kingitus o Pandora laegas ebameeldivusi kaasatoov kingitus, kõikide hädade allikas o Sparta kasvatus range kasvatus o Skylla ja Charybdis kaks suurt võrdset ohtu o Damoklese mõõk ka õnnes varitsev hädaoht 2 Gilgames o Tähtsamad tegelased · Gilgames ajalooline isik, valitses Uruki linna, ehitas müüri, austatud, karm, 2/3 jumalat · Enkidu - sangar, vääriline kaaslane Gilgamesile · Humbaba - koletis Liibanoni seedrimetsades
Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu. *Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja
Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 4. Homerose teoste analüüs Homerose teoste analüüs on üks vanimaid harusid, ulatudes kuni antiikaja alguseni.
Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! *"Kuningas Oidipus" - Sophokles
Ent mitte Joonis 5 Odyseus ja Sireenid alistuda sireenide võlule, toppis Odysseus nende saarele lähenedes kõigil oma kaaslasil kõrvad vahaga kinni. Enda käskis ta siduda masti külge. Kui Odysseus kuulis sireenide häält, hakkas ta kippuma kaldale, kuid ta kaaslased sidusid ta veel tugevamini kinni. Nõnda sai Odysseus hakkama sireenide hääle kuulamisega ja jäi ise terveks. Ühes kohas asus Odysseuse tee kahe hirmsa koletise - Skylla ja Charybdise vahel. Skylla röövis temast mööduvailt laevadelt parimad meresõitjad. Charybdisest aga ei suutnud keegi pääseda: ta neelas tavaliselt kogu laeva koos kõigi sõitjatega. Et neid koletisi polnud kuidagi võimalik vältida, valis Odysseus kahest pahast vähema - Skylla. Kuigi see õgis kuus inimest ta kaaslasteist, pääsesid teised tervelt. Charybdis oleks hukutanud aga kõik. Kuidagi purustas torm Odysseuse laeva ja ta kaaslased läksid kaotsi. Peale pikki seiklusi
nümfide kui surelikega ning palju järglasi (igasugused olendid, näiteks isegi kükloobid). Veel paaritus Poseidon koletu gorgo Medusaga (kes tollal oli veel ilus, koletuks muutis ta alles Athena) ja ühega erinnüstest. Medusa maharaiutud peast hüppasid välja hiiglane Chrysaor ja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. Oma abikaasa vahekorrast Phorkyse ja Hekate tütre Skyllaga sai Amphitrite aga teada. Ta valas maagilisi vedelikke Skylla kümblusbasseini, mille tagajärjel neiu muutus möirgavaks koletiseks kaheteistkümne jala, koerapeade ja sabaga, kes oli ohtlik kõigile meresõitjatele. Kuna Poseidon oli väga võimukas ja ettearvamatu tekkis tal koguaeg konflikte teiste jumalatega. Poseidon oli väga oluline tegelane vana-kreeka mütoloogias. Teda austati väga ja talle ehitati mitmeid templeid, et ära hoida torme merel. (Poseidon)
põgenikke taga ajama. A vägi oli suur, raske ja mõtetu oli edasi põgeneda. M päästis siiski nad, tappes Apsytose või pigem I. Ja siis saadi edasi põgeneda, sest paras segadus tekkis sellest. Pealiku surma järel kaotas tagaajajate vägi pea ja kangelastele oli tee merele avatud. Mitu eri versiooni venna surmast. Seega olid ka argonautide seiklused lõpukorral. Kohutav katsumus ootas meresõitjaid veel Skylla järsu terava kalju ja Charybdise veekeerise vahel, kus väin lausa kees ja pöörased lained kerkisid taevani. Hera oli aga targu paigutanud sinna merenümfid, kes laeva ohtlikust kohast tervena läbi juhtisid. Edasi oht Kreetal, kus M hoiatas, et varitseb viimane vana pronksitõugu mees, kes oli üleni metallist, välja arvatud üks pahkluu, kust hiiglane oli haavatav. Kui M sellest parajasti rääkis,
Tantalose piinad – igavene piin ja lõputu vaev Damoklese mõõk – ähvardav hädaoht Trooja hobune – sissesahkerdatud pahalane Prometheuse tegevus – heategu inimkonna hüvanguks Ikarose lend – kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu Kuldvillak- kullast jääranahk Gordioni sõlm – probleemide pundar Moirad- saatusejumalannad Sireenid- laulvad neitsid merel Skylla ja Charybdis- kaks suurt võrdset ohtu oraakel – ennustuskoht, ennustaja muusad- kunstide kaitsejumalannad, 9 tükki Amatsoonid- meestevihkajad, naissõdalased Eepos, Homerose eeposed: loomise aeg, sarnased jooned, teemad, tegelased, näited. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, müütilistest või reaalsetest ajaloosündmustest. Kõige mahukam, olulisem teos rahva kultuuriloos.
Odysseuse poeg otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut saarele. Saare kuningas võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab ta oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! Agamemnon
ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia: Ligi 12 000 värssi. Eepose teema on Ithaka valitseja Odysseuse jõudmine Trooja sõjast koju. Eepose algus justustab Odysseuse pojast Telemachosest isa otsinguil, teose põhiosa hõlmab Odysseuse jutustus muinasjutulistest seiklustest koduteel: vangistused nõiataride Kirke ja Kalypso juures ning kükloobi koopas, pääs sireenide, laistrügoonide ning Skylla ja Charybdise käest, reis manalasse, torm. 10-aastase kodutee jooksul kaotab Odysseus kõik oma kaaslased ja jõuab eepose lõpus oma kodusaarele Ithakale. Vahepeal on ta kohanud oma poega. Kodusaarel võidab ta oma naise Penelope jultunud kosilased, tappes nad Telemachose ning ustavate teenijate kaasabil. Teos lõpeb abikaasade taaskohtumisega. Odüsseia seiklustes on palju ühiseid jooni erinevate rahavaste muinasjuttude temaatikaga,
Dananiidid Dananiidid olid Danose 50 tütart (eri naistega), kes isa käsul kõik (peale Hypermnestra) pulmaööl tapsid oma noored abikaasad, Danaose venna Aigyptose pojad, kes olid neid sundinud endiga abielluma. Karistuseks pidid nad allilmas kandma vett aukudega vaati (danaiidide töö). Mõisted 1. Achilleuse kand nõrk koht 2. Ambroosia surematuks tegev jumalate toit 3. Arkaadi müütiline õnne maa 4. Skylla ja Charybdis kaks merekoletist, kaks halba varianti 5. Damoklese mõõk ähvardav hädaoht 6. Danaiidid Danose 50 tütart 7. Elektra kompleks tütar armastab isa ja ema on rivaal 8. Gordioni sõlm keerulist olukorda kergelt lahendama 9. Hapud viinamarjad kui tahad, aga ei jõua pingutada, siis ei tahagi 10.Kentaurid hobuse keha + inimese pea 11.Kimäär lõvi pea, mao saba, kitse keha 12.Kirke nõiatar (muutis mehi sigadeks) 13
peidukohta, mida valvas lohe. Villak rippus püha salu puuoksal. M uinutas lohe lauluga magama, I haaras villaku oksalt ning kõik kiirustasid merele. Aietes oli aga asjast teada saanud ning saatis poeg Apsyrtose põgenikke jälitama. Medeia & Iason tapsid Apsytrose. Teine stoori: Apsytros tuli Argole Medeiaga ja siis tappis M ise venna, ihuliikmed vette visanud ning kuningas, korjates veest poja kehatükke, oli lasknud Argo minema. Tagasiteel sattus laev Skylla kalju ja Charybdise keerise juures. Hera oli aga saatnud sinna nümfid, kes laeva ohtlikust kohast kõrvale juhtisid. Järgmine oht oli Kreetal, kus tänu Medeiale nad hiiglase Talose käest pääsesid. Hiiglasel oli ainult üks koht haavatav (pahkluu), ülejäänud oli pronksist. M palus, et Hadese koerad talle vastu hakkaksid ja koerad tulidki ja tapsid Talose. Kreekasse jõudes läksid I ja M Peliase juurde villakut viima. Vahepeal oli Pelias Iasoni isa
Medeia kaasas, sõitsid nad villaku peidukohta, mida valvas lohe. Villak rippus püha salu puuoksal. M uinutas lohe lauluga magama, I haaras villaku oksalt ning kõik kiirustasid merele. Aietes oli aga asjast teada saanud ning saatis poeg Apsyrtose põgenikke jälitama. Medeia & Iason tapsid Apsytrose. Teine stoori: Apsytros tuli Argole Medeiaga ja siis tappis M ise venna, ihuliikmed vette visanud ning kuningas, korjates veest poja kehatükke, oli lasknud Argo minema. Tagasiteel sattus laev Skylla kalju ja Charybdise keerise juures. Hera oli aga saatnud sinna nümfid, kes laeva ohtlikust kohast kõrvale juhtisid. Järgmine oht oli Kreetal, kus tänu Medeiale nad hiiglase Talose käest pääsesid. Hiiglasel oli ainult üks koht haavatav (pahkluu), ülejäänud oli pronksist. M palus, et Hadese koerad talle vastu hakkaksid ja koerad tulidki ja tapsid Talose. Kreekasse jõudes läksid I ja M Peliase juurde villakut viima. Vahepeal oli Pelias Iasoni isa enesetapule
„Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odyssey“ 1997, Andrei Kontšalovski – järgib Homerose „Odüsseia“ lugu, mõned stseenid on võetud ka Homerose „Iliasest“ ja Vergiliuse „Aeneisest“. Trooja sõda; rännuepisoodid, millega seonduvad kükloop Polyphemos, Skylla ja loodusjõud, naasmine koju oma naise Penelope juurde. Perseus – muinasjutu elemendid Thermopylai lahing – Kreeka linnriigid Themistoklese juhtimisel vs Pärsia „The 300 Spartans“ 1962 Rudolph Mate „300“ 2006 Zack Snyder „Meet the Spartans“ 2008 paroodia 3. Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid. Bütsants sai Kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks.
ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu. PILET NR 7 KÜKLOOP POLYPHEMOS 1
Nii seal nautida võid sulahäälset sireenide laulu. Odysseus kuulamas sireenide laulu. Punasefiguuriline vaasimaal. Briti Muuseum, London. Odysseus järgis Kirke hüva nõu, tänu millele sai erandkorras osaliseks nende linnu keha ja naise peaga olendite meeliköitvast muusikast. Kirke õpetuse abil möödub ta ka ohtlikust merekitsusest, mida valvasid kaks kõike alla neelavat koletist Skylla ja Charibdis. Ometi kaotas Odysseus selles merekitsuses kuus meeskonnaliiget. Taas on Odysseusel lootus peagi Ithaka saarele jõudu, kui Thrinakia saarel saavad tema reiskaaslased hakkama saatusliku patutööga: nad tapavad siin veiseid, mis kuulusid Kirke isale, päikesejumal Heliosele. See tõi kaasa hirmsa õnnetuse tervele meeskonnale, kes peagi saatuslikult saarelt eemale purjetas. Raevunult raksatas Zeus-isa kõu ning välk tabas laeva.
aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu. Lüürika
vallutamisest. 9. laul Odysseus teeb faiaakidele teatavaks oma isiku ja jutustab seiklustest Lootosesööjad, kükloopidesaar. Seiklused kükloop Polyphemose koopas ning sealt põgenemine. Kükloobi needus. 10. laul Odysseus saab tuulte valitsejalt Aioselt pärituule, kuid meeste uudishimu ei lase tal Ithakale jõuda. Laistrügoonid ja Odysseouse laevastiku hukkumine. Viibimine nõid Kirke saarel. 11. laul Odysseuse käik Hadesesse, kohtumine Teiresiase varjuga 12. laul Sireenid. Skylla ja Charybdis. Päikesejumala karjad. Torm ja lavahukk. 13.laul Faiaagid viivad Odysseuse Ithakale 14. 17. laul Odysseus teeb seakarjus Eumaiosele ja pojale Telemachosele oma saabumise teatavaks ning kohtub Penelope kosilasega 18. laul konfliktid kosilasega 19. laul Eurykleia tunneb Odysseuse ära 20. laul valmistatakse ette lahingut 21. laul ambumisvõistlus 22. laul kosilaste tapmine 23. laul Odysseus tõestab Penelopele oma isikut 24
viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide(vanakreeka mütoloogias rahvas, kes elas ühel saarel Põhja-Aafrika lähedal ning toitus erilisest narkootilisest lootoslillest, mis tekitas inimestes apaatiat.) ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose( ühesilmne hiiglane kelle koopasse nad sattusid, kus oli juustu)juures, tuultejumal Aiolosesaarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide( võrgutasid mehi lauluga)saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athenamoondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 9. I Tragöödia. Sophoklese ,,Kuningas Oidipuse" kokkuvõte;peategelase iseloomustus; teose idee
Žižek – Lacane tõlgendaja. Kirjeldab reaalse mõistet. Sarnaselt nagu umberto eco roosi nimes. Kultuuris on tähtis see, kuidas pääseda sümboolse korra reeglistike käest reaalsusesse. Mässaja üritab seda. Armastus ja meri – tohutu suur väli, mis on kütkestav. See on sarnane minevikuga, reaalsusega. Meheliku piirid upuvad armastusse ära. Mõnu ja hävitus. Vedel ja vormitu. Kultuurilooliselt vana traditsioon – Homeros kirjutab Odysseuse reisidest. Kohtub kahe printsiibiga – Skylla ja Charybdis. Kalju ja veekeeris. Uputavad su. Mehe uhkus on erektsioon. Orgasmihetkel on mees kõige haavatavam, naiselikum. Mehe kontroll enda üle on väiksem. Skeem on nähtav kasvõi põnevuslugudes. Emotsioonide pealetung hävitab mehelikkuse. Kohe kui kahtled, siis on sinuga lõpp. Seotud vedela ja vormituga. Kui ei lase endale üldse naiselikkust ligi saad olla üleni mentaalne. Heatis ideaalne mõrvar Räppmuusika – samastumine masinatega
abil oleksid nad kiiresti koju jõudnud, kuid meeskond avas anuma ning puhkes torm, mis viis nad väga kaugele. Kirke saarel puutusid nad kokku nõiaga, kes mehi sigadeks muutis. Nad möödusid sireenidest, kelle laulu tahtis Odysseus kuulda ning lasi ennast masti külge siduda, et merre mitte hüpata. Teised toppisid oma kõrvad vaha täis. Heliose saarel tapsid nad ühe päikesejumala püha lehma, mille eest nende laev tormi ajal purustati. Odysseus vaevu pääses Skylla ja Charybdise koletistest. Peale 9 päeva meres, sattus Odysseus lõpuks Kalypso juurde. Kui ta oli ma loo ära jutustanud, lahkus Odysseus faiaakide juurest ning naases koju. Samal ajal aga, kui Odysseus meres eksles, kogunesid tema naise Penelope juurde kosilased, kes tahtsid kogu Ithaka kuninga varanduse endale saada ning mitmeid aastaid elasid nad seal saarel. Telemachos, Odysseuse poeg, käis vahepeal isa sõprade juures, et uurida mis on tema isast saanud. Teos lõpeb sellega, et koju
muutis Medeia armastusest lausa pööraseks, nii et too otsustas öösel „Argosse“ hiilida ja paluda, et mehed ta kaasa võtaks, ja et lahkutaks kohe, sest muidu ootab neid surm. Villakut pidi valvama hirmus lohe, kuid Medeia uinutas ta, et villak kätte saadaks. Kuningas sai olukorrast teada ja saatis sõjaväe eesotsas Medeia vennaga neile järele, kuid armuhull Medeia tappis ta ja argonaudid saidki villakuga teele asuda. Suur oht oleks oodanud neid Skylla ja Charybdise juures, kuid Hera oli paigutanud sinna merenümfid, kes laeva läbi juhtisid. Ka Kreetal oleks neid pronksitõugu mehe näol suur oht varitsenud, kuid selle eest hoiatas neid Medeia, kes Hadese koerad hiiglast hävitama palus, ja laev pääses taos. Jõudsidki tagasi Kreekasse ja Iason ja Medeia viisid kuldvillaku Peliasele. Iason kuulis, et Pelias oli ta isa enesetapule sundinud ja ema oli murest surnud, ning Iason tahtis kätte maksta: Medei abiga tapeti Pelias
Kui Hekate on taevas, on ta Selene, kui maa peal, siis Artemis, kui maa all, siis Persephone. Kuuga seondumine annab talle kolmenäolisuse kui kolm kuufaasi. Ta oli ka öiste ristteede jumalanna, kus rituaalselt pakuti öiseid Hekate lõunaid- kuukujuliste pätside pakkumine ja teistpidi halva välja viskamine. Seega seondus ta ka menstruatsiooniga. Koeraohver, koer oli Hekate lemmikohvriloom. Ta on seotud ka merega. Tema partnerid võisid olla Triton ja merekoletis Phorkys Skylla. Ta oli õudsa alatooniga näkineid, madujad merekoletis oli Hekate järglane. Üldjuhul seondub öise ja allilmselga. Ta oli Tartarose laps, öö tütar. Kui Persephone allilmast üles tõusis, võttis Hekate ta vastu. Teda on nim ka Hadese abikaasaks. Ta on seotud ka nõidusega, st teda sostatakse Kirke ja Medeaga. Mõlemad nõiad olid väga erootilised tegelsed Hekate on natuke Aphrodite ja Artemise vahepealne ja seotud öise nõidusega, eriti aga armunõidused. Sealt edasi läks
annaabi.ee 
