Usul oli keskaja inimese elus väga tähtis koht Sissejuhatus: Kõikidel tänapäeva inimestel on ise õigus otsustada oma usulise kuuluvuse üle. Keskaja inimestel seda õigust ei olnud. Tänapäeva inimestele tunduks selline korraldus vastuvõetamatuna. Keskajal olid seevastu kindlad ja karmid õpetused, mille järgi toimida. Teemaarendus:Ma arvan, et inimesed uskusid Jumalasse, sest tol ajal ei osatud hästi põhjendada erinevaid ilmastikuolusid ja haiguseid. Arvati, et kõigi haiguste ja loodusolude eest vastutab Jumal. Selleks, et Jumal säästaks inimesi halvast ilmast ja karistaks pattude eest, asutasid inimesed kirikuid, et palvetada Jumala poole ja paluda armu. Usuti, et ku ise elasid oma elu hästi ja käitusid kiriku õpetuse järgi, pääsesid sa pärast surma taevariiki, aga kui elasid halvasti, pidid leppima põrguga. Kirikutel olid oma õpetused, mille järgi pidid inimesed käituma. Kõikidele inimestele kehtisid kiriklikud õpetused võrdselt. Kirik...
1. Paavst katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik piiskopkonna keskus 3. Misjonär ristiusu levitaja 4. Sakramendid pühad toimingud 5. Investituuritüli paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria paavsti õukond 8. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12. Simoonia kiriklike ametite müüdavus (NB! Oli üheks põhjuseks kirikuvõimu langemisele) · 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse
............................................................ lk 8 Kiriku võitlus ketseritega (kataritega e. albilastega)....... lk 9 - 10 Inkvisitsioon ja ketserite piinamismeetodid......................lk 10 11 Kasutatud allikad................................................................lk 12 Tutvustus Katarid olid 10.11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad. 13. sajandil tegutsenud kristlikud ketserid, kelle usundis on lisaks kristlusele leitud ka tugevat paganlikku, täpsemalt päikesekummardamise elementi. Väga oluline on katarite puhul Neitsi Maarja või ka lihtsalt Neitsi, Daami, Naise kultus, mida peetakse paganliku Emajumalapälvingu jäänukiks. Muuseas, enamik trubaduure olid usutunnistuselt katarid, seega on suurem osa keskaegsest armastusluulest tegelikult religioosne luule, kus laulikud avaldavad austust oma taevasele, ideaalsele daamile
Hiliskeskaeg Linnad. Valitsemine ja majandus. Linna asukoha puhul on oluline paiknemine soodsas asukohas. Enamik linnu tekkis jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, sadamakohta või mujale. Linna arenguks oli vaja ka talupoegi, kelle toodang linna toidaks. Kogu maa kuulus maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal). Senjöör kinnitas sageli linnale linnaõiguse, mille alusel sai linn kauplemise eest tolli maksta jne. Levis Lübecki õigus. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase eest või ka oma senjööri võimalike kallaletungi vastu. Eeslinnad tekkisid samuti. Tekkisid gildid ja tsunftid, mis reguleerisid kogu kaupmeeste toodangut. Ristiusk ja kirik Püha Kolmainsus- Jumal kui isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim. Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054. saatis paavst oma saadiku vaidlusküsimusi lahendama, kuid mindi hoopis tülli, millest algas suur kirikulõhe. Ketserid Uskusid, et ma...
KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus,
Ristiusk ja keisrivõim Ristiusk keskkajal o Sügav usklikus o Maine ja ajalik elu vaid ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. o Jumala armust sai osa saada kiriku õnnistavate toimingute e sakramentide kaudu (ristimine, usukinnitus/leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine). o Surmajärgne ilm: paradiis või põrgu. o Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest, et oma tegude eest aru anda. Tähistab maailma lõppu, alles jääb vaid taevariik õigetele ja põrgu patustele. Paavstlus o Paavst katoliku kiriku pea Algselt oli Rooma piiskop samal pulgal teiste piiskoppidega. Rooma piiskoppide poliitiline ja religioosne tähtsus suurenes seoses keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas. Roomlased nägid kirikus võimalikku kaitsjat germanlaste eest. Keisrivõim ja paavstlus o Saksa kuningas Ott...
Ajapikku rikastusid kloostrid ja kirikud tänu andamitele ja annetustele. Kodanikele valmistas see pahameelt, sest kõrgemad kirikutegelased hakkasid saadud rikkust nautima ning võimalik, et jumalaaustus jäi teisejärguliseks. Ilmsiks tuli ka fakt, et paljud kirikutegelased olid oma ameti raha eest ostnud. See asjaolu külvas kindlasti rohkesti tuska inimestes ( eriti töörahvas, kes pidi vaimulike ülalpidamiseks tööd tegema). Hakkasid tekkima esimesed ketserid. Ketserid olid inimesed, kelle tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. See aga ei tähendanud, et ketserid poleks olnud sügavalt usklikud inimesed. Nende vastuolu oli suunatud lõtvade elukommetega ning raha- ja võimunäljas vaimulike poole. Samuti ei aktsepteerinud nad katoliku kiriku hierarhiat. Nende sooviks jäi pöörduda tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Ketserite liikumine oli eriti kiire Vahemere piirkondades, kus linnade areng oli kiire ning kus raha
kaupmehe poeg. Mungad kandsid halli munga rüüd mistõttu nim. neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed, käima paljajalu ja hankima elatist kerjates või lihtsate töödega. Dominiiklaste ordu rajas hispaania aadlik Dominicus. Nad kandsid musta rüüd ning neid nim. mustadeks vendadeks. Ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Nad olid haritud inimesed. Nad tundsid hästi pühakirja. 7.Nim. 3 põhjust, miks katoliku kirik võitles ketserite vastu? Ketserid väitsid,et kirik pole oma rikkuse ja välise hiilgusega Jumalale meelepärane. Paavst ei olnud nende meelest mitte Jumala, vaid Saatana teener.Kogu katoliku kirik olevat saatana kätetöö. 8.Kas ketserid astusid Jumala või kiriku vastu?Põhjenda oma arvamust! Ketserid astusid kiriku vastu. Nende meelest olid tõeliselt pühad maisest varast lahti öelnud ja end Jumalale pühendunud inimesed. 9.Miks on oluline aasta 962?
USK: inimesed olid veendunud, et maine ja ajalik elu on ainult ettevalmistus igaveseks eluks peale surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene. Kõik maine on hingelise kõrval tühine. Usutõe peamine allikas oli Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Hilisemate kirjanike eesmärk oli autoriteetidele tuginedes jumalikust tõest õigesti aru saada. Keskaegne ettekujutus: jumal troonib inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Lucifer kaaslastega tõstis oma ülbuses mässu jumala vastu, ta heideti taevast alla. Tast sai allmaailma e põrgu peremees saatan ja ta kaaslastest deemonid. Saatan on jumala looming ning pole temaga võrdväärne. Saatan kiusas Aadamat ja Evat-võttis mao kuju ja ahvatles õuna sööma. Jumal ajas nad paradiisist välja. Sai alguse inimkonnal lasuv pärispatt-kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. Inimene ei suudaks kurjusele vastu seista, kui poleks jumala piiritut armastust. Armastusest inimkonna vastu saatis ta oma po...
koostöö. Ketserid inimesed, kelle usulised tõekspidamised erinesid katolikust kirikust. Tuntuim ketserite liikumine oli katarid Prantsusmaal. Inkvisitsioon kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsioonikohtus pidasid kohtunikud rahvale jutluse, milles kutsusid üles oma patte tunnistama ja ketserlusest loobuma. Need, kes ise olid nõus sellest loobuma, said kergema karistuse. Oma vaadetele kindlaks jäänud ketserid said karmima karistuse. Neid piinati ketserluse ülestunnistamiseks. Mõnikord oli karistuseks ka surmanuhtlus. Hiliskeskajal paavstivõim ja autoriteet nõrgenes. · Kuningavõim tugevnes (Inglismaa ja Prantsusmaa) · Ilmaliku hariduse edenemine (ketserlus) · Vaimulike vähene aktiivsus ja lõdvad elukombed Avignoni vangipõlv 1305-1378 Rooma kodusõdade tõttu asus Paavst Clemens V elama Avignoni linna, kus valitses Prantsuse kuningas Philippe IV
Nimeta kaks tuntumat kerjusmungaordut. Mille poolest nad üksteisest erinesid? Einevalt tsistertslastest, kes püüdsid ilmaelust eemale tõmbuda, tegutsesid kerjusmungaordud linnades keset publitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele. 1)frantsisklased-pruunikas/hall kuub, tekkisid koolid 2)dominiiklased-must kuub, tekkisid kloostrikoolid Milles erinesid ketserite seisukohad katoliku kiriku omadest? Too kaks näidet. Mida ketserid taotlesid? Ketserid panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmaliku võimu valdkonda.Ketserid arvasid, et maailma ei loonud Jumal üksi, vaid koos saatanaga.Ketserid ei tunnistanud Jeesuse Kristuse sündimist inimesena.Eesmärk: hingi katoliku kiriku ja saatana käest päästa. Miks võitles katoliku kirik ketseritega? Milliste vahenditega ketserluse vastu võideldi? Too kaks näidet. Tekitas suurt muret ja õõnestas kiriku autoriteeti. 1)inkvisitsioon 2)albilaste sõjad
· Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele 15) Millega on põhjendatav ja kuidas avaldus pühakute kultus? · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus kui pärast surma · Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust 16) Miks leidis katarite liikumine katoliku kiriku hukkamõistu? Arutlege, kes oli ketser. · Katarite liikumine pidas katoliku kirikut saatana kätetööks · Inkvisitsioon püüdis ketserid õigele teele tagasi tuua, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada · Ketserid olid väärõpetuste kandjad, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud · Kujunes katoliku kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon oma preestrite ja piiskoppidegaInnocentius III kuulutas katarite vastu välja albilaste sõjad (1209-1229) mille käigus rüüstati LõunaPrantsusmaa õitsvad linnad 17) Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas? Millist rolli mängis seejuures kirik?
räpaseks ja metsikuks, aga ka araks ja metsikuks. Nad olid sunnismaised ja kohustatud isandale töötama. 5. Linnad: kas linnaõhk tegi vabaks? 6. Ristiusk ja kirik: ristiusu põhimõisted, suur kirikulõhe ning katoliku ja õigeusu kiriku erinevused, vaimulikud ordud benediktlased, tsistertslased, kerjusmungad (asutajad, rüüd tegevuse iseärasused); milles seisnes pühakute kultus, kes olid ketserid ja mida nad taotlesid, kuidas nende vastu võideldi? 6. Suur kirikulõhe tekkis katoliku- ja õigeusu kiriku vahel ehk Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Suur kirikulõhe sai alguse 1054, kui partiarh ja paavst panid teineteist kirikuvande alla. Erinevused: Läänes oli keelatud vaimulike abielu ja erinevusi on rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Vaimulikud ordud: Benediktlased: asutaja Benedictus, kannavad musta rüüd on
· 7 surmapattu 1. uhkus, 2. kadedus, 3. viha, 4. laiskus, 5. kitsidus, 6. liiderdamine, 7. eksimused katoliku kirik oli keskajal väga rikas 1. suured maatükid 2. annetused 3. kirikumaks 4. kiriklik ametlik müük Kirik keskajal Varakeskaeg kujunes kirikuorg valitsevaks sai katoliku kiriku õpetus kujunes paastiriik Kõrgkeskaeg vastuolud ilmaliku ja kiriku võimu vahel katoliku kirik eraldub õpetusest ÕIGEUSK tegutsevad ketserid, kelle vastu võitleb kirik inkvisitsiooniga kujunevad vaimulikud ordud kloostrid katoliku kirik alustav ristisõdu kiriku mõju vähenemine Hiliskeskaeg reformatsioon ehk usupuhastus Saksamaal M. Luther vastupanureformatsioon Ristisõdade kokkuvõtte + · ristisõjad sundisid islami usulisi tihedamalt koostööd tegema · Sõjad avaldasid Eurooplaste maailmapilti · tihenes kaubavahetus idamaade vahel
kloostrites ja kirikutes · Pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde sooritati palverännakuid · 25.4 · Katarite liikumine pidas katoliku kirikut saatana kätetööks · Kujunes katoliku kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon oma preestrite ja piiskoppidega Innocentius III kuulutas katarite vastu välja albilaste sõjad (1209- 1229) mille käigus rüüstati Lõuna- Prantsusmaa õitsvad linnad · Inkvisitsioon püüdis ketserid õigele teele tagasi tuua, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada · Ketserid olid väärõpetuste kandjad, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud · 26.1 · Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid haridus vaimulik, ladina keeles · Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste pojad said alghariduse, haridus emakeeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles
Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid lõpetas wormsi konkordaat heinrich 5 ja calixtus 2 vahel 1122. selle järgi pidi piiskopid ja abtid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju, mis õhelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas innocentius 3 ( paavst 1198-1216) Ketserlus. Ketseriteks nimetati nimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserid tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Inkvisitsioon. Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Kui ketser jäi endale kindlaks ja ei lasknud ennast ümber veenda võis teda oodata surmanuhtlus, kuid sageli kaotasid nad kogu oma vara või said eluaegse vangistuse.
Katoliikluse aluseks on piibel, püha pärimus ja kiriklik traditsioon. Keskajal oli usk üks kõige tähtsamatest asjadest üldse. Ainukesed inimesed, kellel oli lubatud tavainimesele piiblit seletada olid vaimulikud. Keskajal usuti, et kui inimene tahab lahti saada oma pattudest ja pääseda paradiisi, siis tuli pöörduda preestri poole, sest ainult nemad said inimesi pattudest puhastada. Neid, kes olid teisitimõtlejad ning julgesid piiblit omamoodi tõlgendada olid ketserid. Keskaegne inimene uskus, et maapeale elu on vaid lühike viiv enne igavest elu paradiisis ja tal tuli alati surmaks valmis olla. Keskajal oli enesetapp väga suur patt. Feodaaltsivilisatsiooni kõrgkeskajal tekkisid linnad, kuhu kogunesid kaupmehed ja käsitöölised. Linnade tekke eelduseks oli tootmise efektiivsuse tõus, millele aitasid kaasa kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile, kliima soojenemine ning ratastega hõlmadra kasutuselevõtt.
Linnas oli kirikute mõju suurem, kuna seal polnud vanad rahvauskumused kasutusel ja seal oli suurem hulk kirikuid ja kloostreid. Gildidel ja tsufntidel olid oma kaitsepühakud. Ketseriteks nimetati saatana poolt eksiteele viidud kristlasi, neid leidus nii talupoegade, linnaelanike kui ka aadlike ja vaimulike seas. Neid kiusati taga, kuna kirikute juhtidele ei meeldinud eriarvamused nende usust. 13. sajandil moodustati eriline amet inkvisitsioon, ketserite karistamiseks. Kui ketserid ei loobunud eriarvamusest, põletati nad tuleriidal. Kiriku peamine eesmärk oli ühendada Euroopa riike, mis koosnesid piiskopkondadest. Regulaarselt peeti jumalateenistusi, kus rahvale õpetati Jumala sõna, mille peamine sõnum oli, et hea käitumise eest saab peale surma taevasse ja halvasti käituv inimene satub põrgu. Kloostrites olid oma reeglid. Näiteks nagu Benedictuse reegel, see käskis et kloostrisse astuja ei tohtinud lahkuda sealt enam, allub abtile. Nii tekkis Benedictuse ordu
Pühakud · Jumala armust said inimesed osa läbi pühakute. · Pühaku staatuse oli andnud neile tugev usk jumalasse. · Kuulsaimad pühakud olid Apostlid, Peetrus, Paulus, Benediktus, Franciscus ja Dominicus. · Arvati, et pühakutega seotud esemed, reliikviad, omavad jumalikku väge. · Neid hoiti kloostrites ja kirikutes. · Tähtsamate reliikviate juurde võeti ette palverännakuid. http://en.wikipedia.org/wiki/File:St._Yves.JPG Ketserid · Keskajal leidus ka usuvoole, mis olid kriitilised kiriku suhtes. · Selle usu kandjaid kutsuti katariteks ehk ketseriteks. · Väga populaarsed olid nende vaated Lõuna-Prantsusmaal. · Katoliku kirikule ei meeldinud ketserite väljaütlemised. · Ketserite vastu peeti mitu ristisõda. · Ketserlusega võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus-inkvisitsion.
,,Don Quijote ei ole lihtsalt üks paljudsest uusaja silmapaistvatest romaanidest, vaid teos, mille tähendus ulatub kaugele üle kirjandusloo raamide" (Jüri Talvet) Hispaaniat valitses kuningas Carlos I (Karl V). Varsti tekkis kirikulõhe, jaguneti protestantideks ning katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9. oktoobril Madriidi lähedal Alcala De Henaresi linnakeses. Tema vanaisa Juan teenis aadlitiitli, ta oli advokaat, jurist ning linnapea. Ta isa Rodrigo oli arst, Cervantesel oli 6 õde venda. Nad olid vaesed ning tihti ei olnud vanematel lastele süüa anda. 1564. aastal õppis Cervantes Sevillas ühes Jesuiitide kloostri koolis. 1568 läks õppima Madriidi humanitaarsesse erakooli
Veel oli kirikule üha probleemsemaks muutumas ketserlus. Ketsereid on tagakiusatud katoliku kiriku tekkest alates, kuid see sai uued mõõtmed 12.-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik väitis, et ketserid mitte ainult ei õõnesta kirikut vaid kogu ühiskonda. KETSERLUS Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Kirik oli muutunud suurmaa omanikuks, tegi äritehinguid, müüs indulgentse. Tekkis rahva kriitika"Kirik on saatana sünnitis ja paavst on kuradi käsilane". Ketserite liikumised tuginesid alg kristluse ideaalidele. Soovisid vaest kirikut, võrdset vara ja askeetliku eluviise. "Inimene saab õndsaks ainult usu ja tegude kaudu, vaimulike pole vaja
"Kirik, kui kesksaja kultuurikandja" Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Sellest järeldub, et keskajal pandi haridusele väga suurt rõhku, ning avati palju uusi ülikooli mis töötavad tänapäevalgi. Keskaja tähtsaim tüli oli Rooma paavst Gergorius VII ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV vahel. Tüli...
mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad. 2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on katoliku vaimilike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Pühakud on isikud, kes on inimeste eeskostjateks jumala ees. Reliikvia on pühakute säilmed või nendega seotud esemed. Palverännakud Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. 4
Peetrusele piiskopi tõus Riiki 1059. kiriku (kreeka saaatanaga. sealseidlevis ketserid, välja XII usklikel apostel Tegelikult piiskop Jumalalt, Kirik palju erinevused
vahelüli, mis kandis edasi Jumala sõna. Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Piisavalt palju tegevust terveks eluks. Sünnist surmani ning nii kogu aeg. Neid aga, kes kirikule kuuletuda ei soovinud või kaldusid kõrvale kristlikust õpetusest, ootas karm karistus, mida tol ajal nimetati inkvisitsiooniks. Ketserid protesteerisid eelkõige kiriku rikastumise ja ilmaliku võimu taotlemise vastu, selle eest neid loomulikult ka vihati. Inkvisitsioonikohuse käigus püüti välja selgitada ketsereid ja nõidasid, neid üle kuulata ning vajadusel karistada tuleriidal. Tuntud inkvisitsiooniohver 15. sajandist on prantslanna ja kangelane Jeanne d´Arc, kelle alatu kohtuprotsess lõppes traagiliselt nii neiu enda kui ka kõigi tema pooldajate jaoks
Esimene ring paganad, kes ei tundnud veel kristuse armuõpetust (elasid enne kristust). Nende hulgas Homeros, Teine ring armupatustajad. Nende karistuseks on igaveseks tuulekeerises viibimine. Nt. Cleopatra Kolmas ring prassijad ehk liigsööjad ja liigjoojad. Põrgukoer kisub nahka maha. Neljas ring ihnuskoid, raharaiskajad. Veeretavad suuri kandameid kaelas raske rahakukkur Viies ring vihased ja kurjad inimesed, kes üksteist vastastikku peksavad Kuues ring ketserid, kes ei uskunud igavest elu. Kannatavad kõrvetavat kuumust Seitsmes ring tapjad ja enesetapjad. Kannatavad tulevihma all Kaheksas ring petjad, vargad, kupeldajad. Kaelast saati kuuma tõrva sees endal peal mädapaised Üheksas ring reeturid. Jäässe külmetatud
levitamisel e ning tugevda- misele 10. Inkvisitsioon ja ketserid (Frangi riik) Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemise spetsiaalne kohus (selgitati ketsereid välja) Ketserid paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks 11. Haridus (ülikoolide ülesehitus) kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine)
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll. Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik pol...
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja ...
absolutism-riigivorm kus kõrgeim võim kuulub ühele isikule Tunnused:võim päritav,tugines sõjaväele ja ametnikkonnale,kuuletuma ühele inimesele,annab välja seadusi ainuisikuliselt.merkatilism-riigivalitsemis vorm kus sissevedu takistavad tollid.deklaratsioon-ametlik avaldus.hugenott-prantsuse kalvinist.puritaan- inglise kalvinist.generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prantsusmaal.kuulus revulutsioon-Inglismaale tuli Willem ja ta kirjutas alla õigluste deklaratsioonile,krooniti inglise kuningaks WilliamIII.parlamentaarne monarhia-kuningas valitseb koos parlamendiga. Restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine(stuartid).õigluste deklaratsioon-kus määrati piirid kununga ja parlamendi vahel.dünastia- kuninga suguvõsa.louisXIII-1610-1643andis seadusi välja,nimetas ministrid ametisse,1614 ajas laiali generaalstaadid,ei huvitunud valitsemisest,jätkas ta asemel richelieu.louisXIV-1643-1715"riik see olen mina"vangistas vastaseid ilma kohtuo...
*reformatsiooni käigus levivad kirjandus: Piibli tõlkimine erinevatesse keeltesse. Eesti keelde tõlgitakse 1739. A Jüri kiriku pastori poolt. 2.Vastureformatsioon- katoliku kiriku abinõude kompleks taastamaks katoliikluse mõju terves Euroopas ning selle vormiks olid kirikukogude liikumine, kirikuordud ja ususõjad. *1540 SOCIETAS JESU Ignatius Loyola pääseb napilt eluga ning hakkab võitlema katoliikluse vastu Jesuiidi ordu eesmärk: veenda ümber ketserid ja paganad-misjonitöö Ordu eripära võrreldes teistega: *preestrite ordu *valiti välja hea välimuse, tarkusega inimesi sisse *rajavad palju koole, sest noori on lihtsam ümbervenda paljude uute õppeainete loomine *1542.a inkvisitsioon alustab Felippe II Hispaania kuningas *Trento kirikukogu 1546-1563- eesmärk lepitada reformatsioon paavsti õukonnaga............ Tagajärg: ebaõnnestus jesuiitide vastutegutsemine tõttu
KESKAJA TEADUS JA RELIGIOON Probleem Peamine oli teoloogia ehk siis õpetus Jumala sõnast. Jumala olemasolu kahtluse alla ei saanud seada, kuid sai arutleda tema õpetuse üle. Peamiselt selle, et kas kristlus läbi Jeesuse eeskuju nõuab vaesust või on lubatud ka rikkus. Ketserid kippusid Piiblit tõlgendama kui vaesuse propageerimist. Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti ...
1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12. Simoonia – kiriklike ametite müüdavus (NB! Oli üheks põhjuseks kirikuvõimu langemisele) • 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse
aastal pühakuks. Tema kuulsaimad teosed on "Summa Theologiae" ("Teoloogia summa") ja "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu"). KETSERLUS By Oll©®TM 2004 Ketserlus on liikumine, mille liikmete usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusuga ning neid on läbi aegade jälitatud. Ehkki ketserid olid enamasti sügavalt usklikud, jäid nad kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks ning neid ei peetud mitte ainult kiriku õpetuste aluste, vaid ka kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajateks. INKVISITSIOON By Oll©®TM 2004 Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada
Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu ja mõtte andmisega (nt antiikaja tallekandja varakristlik hea karjane jne Sarkofaagid Raaamatuminiatuurid Varakristlik sümboolika Varakristlik sümboolika Värvused HALL tuha värv. Lein ja Määrdunudkollane alandlikkus reetmine, valelikkus Keha surm ja vaimu (Juudas). Keskajal surematus kandsid ketserid kollast KOLLANE kaks rüüd. Katkuaegadel vastandlikku sümboolset kollane rist tähendust. MUST surma ja allilma Kuldkollane päike ja sümbol jumalikkus PRUUN vaimne surm ja allakäik VÄRVUSED PUNANE vere värv, PURPUR kuninglikkus, sümboliseerib nii keisrivõimu tähis
oma toodangu müügist 2)kerjusmungaordud-*tegutsesid linnades *kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele 3)frantsisklased-*hallis, pruunikad kuued *elasid vaesuses *soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada 4)Dominiiklased- *Jumala ustavad koerad *Ül oli jutlustada õige usu kaitsex *Must kuub *Suur rõhk haridusel c)võitlus ketseritega: 1)ketserite vastu toimusid ristisõjad 2)loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu 3)püüti ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi tuua 4)ketsereid ootas kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus d)ristisõjad: põhjused:*soov saada maid juurde *soov vabastada Jeesuse hauda Islami usuliste käest *Rooma katolik kirik soovis saada ülemvõimu Bütsantsi õigeusu kiriku üle *Islamiusulised keelasid palveränduritel ristiusu pühapaikade külastamise *Bütsantsi riigi valitseja palus abi
Renessanss 14.-16. sajandil Euroopas pr. renaissance - ümbersünd järgnes keskajale antiikaja kunsti/kirjanduse taassünd seati esile ühiskond,tähtsustati iseenda universaalsust inimeste usku jumalasse nõrgestasid: -leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura-...
Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid lõpetas wormsi konkordaat heinrich 5 ja calixtus 2 vahel 1122. selle järgi pidi piiskopid ja abtid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop.Suurima ilmaliku mõju, mis õhelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas innocentius 3 ( paavst 1198-1216)Ketserlus.Ketseriteks nimetati nimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserid tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega.Inkvisitsioon.Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Kui ketser jäi endale kindlaks ja ei lasknud ennast ümber veenda võis teda oodata surmanuhtlus, kuid sageli kaotasid nad kogu oma vara või said eluaegse vangistuse.
9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 ...
Lombardias ja Flandrias, Lõuna-Prantsusmaal Provansis. Albi linn katarite vaated olid väga populaarsed nimetas sealsed katarid albilasteks. Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon. Kirik nägi ketserluse väljajuurimises oma kohust. Albilaste sõjad (1209-1229) Innocentius III kuulutas nende vastu ristisõja, kus ka halastamatult rööviti Lõuna-Prantsusmaa linnu. Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks 13.saj loodud spetsiaalne kohus. Selle ülesandeks oli ketserid välja selgitada ja neid õigele teele tuua või karistada. Süüdimõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus. 26. ÜLIKOOLID JA TEADUS Kloostrikoolid varakeskajal. Kloostrikoolide eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine, enamik munki jäi samasse kloostrisse. Hariduses pöörati tähelepanu Piiblile, ladina keelele. Peeti tähtsaks paljusid kirikuisade teoseid ning vanakreeka autoreid. Eriti Platonit (hüve idee) ning
(lk179) Inkvisitsioon kohtu pidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Ketserlus mõtteviis, mis ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud seisukohtadega, reeglina eitati kiriku rikastumispüüet ja kombelõtvust. (ketserid olid tõsiusklikud) Inkvisitsioon loodi ketserluse vastu võitlemiseks 13.sajandi algul. Kohtupidamine anti peamiselt dominikaani munkade kätte, kuid paavst kontrollis nende tegevust. Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserid välja selgitada, nad võimaluse korral õigele teele tagasi suunata, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada. Kohtunik ehk inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes kõiki ketserlusest loobuma ja ketseritest teada andma. Ketsereid, kes vabal tahtel kahetsedes kiriku rüppe tagasi pöördusid karistati leebelt: määrati palved, paastumine või väikesed tahvid. Kui aga ketserlust üles ei tunnistatud, siis tuli see ülekuulamise teel välja selgitada. Võis kasutada
1291 Püha maa langes moslemitte kätte, sõjad lõppesid. Aitas lõpetada feodaalsõjad, aitasid kaasa kaubanduse arengule idamaadega, eurooplased liikusid rohkem, rüütlid said seiklushimu välja elada, idamaadest levisisid uued tavad ja kombed. Kasvas usuline vaimustus ja sallimatus, hakati juute tagakiusama, kaupmehed nägid neis konkurente. d)võitlus ketseritega: Ketserite vastu toimusid ristisõjad. Loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu. Püüti ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi tuua. Ketsereid ootas kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus. Bulla- paavsti ametlik sõnavõtt. Kuuria-paavsti õukond. Legaat-paavsti volitatud esindaja. Katar-katoliku kiriku vastane. Fabliool-värsivormiline lühilugu. Investituur-paavstide ametisse nimetamine. Kastellaan-lossiülem Trubaduur-poeet ja laulik Sakrament- kiriku õnnistav toiming
ümber. Nii mitu tiiru teeb seda suurem patukoorem on. Kuuluvad himukad keelatud armastust maitsnud inimesed. - 3. Ring Kerberos. Kuuluvad õgardid ja pidutsejad. Dante kohtub Firenze kaaskodanikke seal. - 4. Ring Rikkuse jumal Plutos. Kuuluvad kitsipungad ja priiskajad. - 5. Ring Seal need, kes oma tundeid ei suuda talitseda, sünged inimesed. - Styxi jõgi - 6. Ring Tulelinn. Müüridega ümbritsetud. Valab Gorgo meduusa. Kuulusid ketserid. - Phlegethoni tulejõgi - 7. Ring 3-e alajaotusega: - Türannid ja röövlid enesetapjad jumala pilastajad, imelikud kuritööd - 8. Ring - Kuulvad petturid(kupeldajad, meeliajad, vaimulike ametite müüjad) - 9. Ring Kuuluvad reeturid(vennatapjad, külaliste reetjad). Lutsiferi asukoht. Seal olid Juudas, Casius ja Brutus. Lutsifer nosib neid oma kolme suuga. Põrgu sünge koht kus pole valgust, ega midagi muud lootust andvat. Mingi ingel kirjutab ta
Vaimulike vallalisus (tsölibaat) Vallalisus vaid munkadel Kuidas kirik raha teenis: kirikukümnis (1/10 saaagist), annetused, indulgentside müük (patukustutuskirjad), simoonia (kirikuameite müük) *Gregoorius VII reformid Investituuritüli- tüli paavsti ja keisri vahel vaimulike nimetamise pärast, paavsti võit. Ketserlus- usuline väärõpetus, ida katoliku kirik heaks ei kiitnud, ketserid olid ohuks kirikuvõimule. Inkvisitsioon- spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks. Vaimulikud ordud: benediktlased, tsisterlased, tegevuseks palvetamine ja töötegemine Kerjusmungaordud: frantsisklaste, dominiiklaste ordud *Ordud hoidsid alal kultuuri ning levitasid jumalasõna rahva seas. Avignoni vangipõlv: Üheksa paavsti Avignonis, vähendas kiriku autoriteeti, kirikulõhe ehk Suur Skisma, kaks paavsti korraga, lõhestab Euroopa.
Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimuli...
Jumalaga? V: gnostitsismiks 10. Mida tähendab sõna ,,gnosis" kreeka keeles? V: teadmine 11. Kes on kirjutanud: "Kõik, kes tahavad näha tõde, võivad selgesti vaadelda igas koguduses apostlite pärimust, mis on saanud avalikuks kogu maailmas. Me võime nimetada neid, kes seati apostlite poolt piiskoppideks kogudustes, ja nende järeltulijaid meie päevadeni välja. Nad ei õpetanud ega teadnud midagi sellest, millest need ketserid jauravad. Oletagem, et apostlid teadsid peidetud saladusi, mida neil oli kombeks anda eraviisiliselt ja salaja edasi "täiuslikele". Kindlasti oleksid nad siis andnud need üle just neile, kellele nad olid usaldanud ka kogudused. Sest nad ju tahtsid, et nende järeltulijad oleksid kõiges täiuslikud ja laitmatud." V: Irenaeus 12. Mis on Irenaeuse peateos? V: Adversus haereses ehk "Hereesiate vastu" 13. Mis on hereesia?
organisatsiooni. Hansa eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, aga lisaks kaubvahetuse soodustamisele ja reguleerimisele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt, näiteks aadli võimupüüdluste või muude konkurentide vastu. Liidu juhtlinnaks oli Lübeck. VASTUREFORMATSIOON - usuline ja poliitiline liikumine mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks KETSERLUS Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Ketserid olid inimesed, kelle tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. See aga ei tähendanud, et ketserid poleks olnud sügavalt usklikud inimesed. Nende vastuolu oli suunatud lõtvade elukommetega ning raha- ja võimunäljas vaimulike poole. Samuti ei aktsepteerinud nad katoliku kiriku hierarhiat. TSENTRALISEERITUD RIIK - tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus; enamus otsuseid langetatakse pealinnas / õukonnas.
• 12-13 saj. Narva jõe ja Peipsi järve kaldad • 14-16 saj. kaupmeeste kogukonnad Narvas, Tallinnas ja Tartus • 17 saj. lõpp - vanausulised • 18-19 saj. Linnastumine – venestumine • ХХ saj. muudatused 1917 – Oktoobrirevolutsioon 1918-1920 – Kodusõda (Venemaa) 1918-1920 – Vabadussõda (Eesti) 1918-1940 – Eesti Vabariik 1940-1941 – esimene nõukogude aasta ja selle tulemused • 1941 – venelasi 73 000 (1944 – 20 000) 1652 algas Patriarh Nikon vanade (Konstantinoopoli ja Jeruusalemma) liturgia reeglite vastavusse viimine Kreeka emakirikuga – kolme sõrmega ristimärgi tegemine kahe sõrme asemel – Sügava (põlvini ja maani) kummarduse asemel vööni kummardus – Ristikäigud vastupäeva – Jeesuse nime endise Исус asemel Иисус – Ristimisel kasteti inimene kolm korda üleni vette, uue korra kohaselt tilgutatakse vett pähe • Raskolnikud (e. Lahkusu...
Kirjelda olukorda Madalmaade poliitilises ja usuelus 16. saj.? Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud Areng oli konfliktirohke. Reformatsioon kõigepealt luteri poole siis piiblistseenid käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvid säravad ja kalvinismi suunas. Reformaatorid olid ketserid ja neid jälitati, vahel hukati. sisemiselt hõõguvad. Usuvõitlus põimus rahvusliku vabadusvõitlusega. Sellega saavutasid Põhja 7. Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Madalmaad iseseisvuse. Värvide abill saab luua sügavusillusiooni, eespoolsed objektid puhtamates ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
