Me justkui alustame elu valge paberilehena, mis aja möödudes kattub üha pikema joonega, joonega mis võib olla sirge või käänuline, mustvalge või värviline, paks või peenike, aga mis ei katke enne meie lahkumist siit ilmast. Meie esimesed eluaastad mööduvad saare otsinguil, mida täidaks üks lõppematu lust ja mäng, millel elutseksid kõik imekaunid loomad, kus oleks kõik mänguasjad, mida ihkame ning loomulikult kus oleks meiega vanemad, kes tegelikult seda saart kujundavad. Oma esimeste saarekesteni ei jõua me päris ilma abita ning just vanemad ongi need, kes annavad meile selle esimese tõuke, mis paneb paadi triivima selle saare poole. Enamasti püüavad esivanemad meie esimesed sihid ja soovid täide viia ja saame tunda lõbu ja naudingut lapseks olemisest. Kahjuks on aga ka neid, kelle vanemad ei suuda või ei taha oma järglastele pakkuda parimat ning juba pika teekonna alguses on nad sunnitud tundma suurt muret oma ideaalini jõudmisega
The Importance of English History Essay There is not a single country in the world without a history it can be either long or short, yet still a unique part of the existence. England has had many colourful events throughout the history, but some have dominated over the others and therefore all together formed a country we can see nowadays: the Great Britain. Starting from the beginning, Britain was part of the mainland until about 6000 BC, when it became an island. Ever since then it has been developing slightly different from the other part of the Europe. For example, when two parts separated, some animals had already adopted the life on the island and did not move back to the mainland. They suited their appearance more comfortable for the isolated island and learned how to survive in the wet climate and rather heavy air. The first inhabitants the Iberians also h...
O'ahu lõunarannikul. HAWAII OSARIIK •Hawaii saarte kogu pindala on 16600ruutkilomeetrit. •Hawaii osariigi rahvaarv on 1,3miljonit(2010). •Hawaii saare pindala on 10400ruutkilomeetrit. •Hawaii saare rannajoonepikkus:428km. •Hawaii saare rahvaarv on 185100(2010). HAWAII OSARIIK • Hawaii asub Eestist 12-tunnise ajavahe kaugusel. • Tegemist on ainsa USA osariigiga,mis koosneb vaid saartest. • Hawaii saarestiku moodustavad kuus suuremat saart. HUVITAVAID FAKTE • Hawaii osariik on USA kõige noorem • Hawaii saartelt leiab neljas eri värvitoonis randa:musta,valge,punase ja rohelise liivaga rand. • Hawaiil on 2 ametlikku keelt:inglise ja hawaii keel. • Tsunamiohu korral hakkab tööle häiresignaal. • Hawaii saared tõusid merest 6miljonit aastat tagasi. • Hawaii lapsed usuvad,et jõuluvana tuleb nende juurde paadiga. LOODUS Hawaii saared moodustavad loode kagusuunalise saarteaheliku
Pühajärv Pühajärv on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool.Järve pindala on 286,3 ha. Järve keskmine sügavus on 4,3m , suurima aga 8,5m. Järves on 5 saart, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. Pühajärve suubuvad : Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja. Pühajärves paikneb Väike-Emajõe lähe. Oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgenevad linask, roosärg, haug,
Bali saar Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar.Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Bali saar on üks osa Indoneesia saarestikust. Saar ise on suhteliselt väike – sellele saab lausa ühe päevaga tiiru peale teha! See on kui paradiisisaar – kristallselge merevesi, pea kogu saart ümbritsevad pikad liivarannad ja palmid, mäed ja vulkaanid, palju rohelust, sõbralikud inimesed ja spirituaalne kultuur. Bali kõige populaarsemaks vaatamisväärsuseks on Hindu templid, mida võib näha pea igas külas. Saar on vulkaaniline ja mägine, kõrgus kuni 3142 meetrit (Agungi tegevvulkaan). Teised suuremad mäed on Batur (1717 m) ja Patas (1580 m). Kõik need mäed asuvad saart läänetipust idatipuni läbivas mäeahelikus, mis kulgeb Sumatralt ja
OMA SAAR SÜGISE LAUL Ma sõuan merel ja sõuan, Hall on taevas ja must on maa. üht saart mina otsin sääl. Sajab ja sajab lõpmata. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Udusse upuvad sihid kõik eel, haige on süda ja väsinud meel. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Ah, kui nii palju, ni palju ei sajaks, Oma saart aga mina ei leia, tuul selle udu kord laiali ajaks! oma unistust ilusat. Ilm aga sumestub hääletu. Ma sõuan merel -- ja hõljun Sügisepäev jõuab õhtule ju. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved -- Kuhu küll lõpeb rändaja tee? oma saart aga otsin ma
Nimelt iga täiskuu kõik luud tema kehas murdusid ja see kahejalgne moondus mingiks uueks elukaks. Ta oli midagi hundi sarnast. Ta aga oleks juba terve maailma hävitanud, kui poleks olnud ühte tulipunast lindu, keda hüüti fööniksiks. Iga päev kohtus libahunt temaga, et rääkida oma muredest. Aga ühel täiskuuööl sai ebard väga vihaseks. Raev pulbitses tema sees nagu keema läinud katel. Ta saatis kuuldavale kohutava röögatuse ja siis algas kaos. Libahunt rebis saart keskelt pooleks. Läänepoole triivivast maast sai Ameerika, tugeva jalahoobiga eraldas ta Austraalia Aasiast. Tema saba virutas aga keset allesjäänud saart. Tekkis Vahemeri. Kõikjalt õhkus suitsu. kuid umber pöörates ei olnud fööniksist midagi järel. Kui hunt oli aru saanud, mida ta tegi, veeres mööda tema põske alla üks suur pisar, mis maandus umbes keset seda saart. Sellest pisarast on tekkinud Peipsi järv. Siis libahunt aga varises tuhaks, mille tuul puhus ühte suurde
Looming Valdava osa Suitsu kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, Ja ootame, mil tuleb tund, Kus nendele kes näevad und, Kord müristame kõrvu sõjalugu ,,Noorte laul’’ Tuntuim Suitsu luuletus • Oma saar Gustav Suits • Analüüs- võrdpilt, mis seostub ühe Ma sõuan merel ja sõuan, Üht saart mina otsin sääl. kirjandusliku Seda kaua ju otsinud olen motiiviga, ideaali Laia lageda mere pääl. otsinguga, mis jääb Mõnd saart on määratus leidmata. Ometi meres, Mõnd sadamat vilusat. kuulutab luuletuse Oma saart aga mina ei leia, lõpp, et elu on Oma unistust ilusat. elamist väärt Ma sõuan merel – ja hõljun Ja lained hõljuvad ka,
Tervitus Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid ma hingede üksindusängist tervitan teid. Sügise laul
ja lainete! Mu armuke, Mu kullake on üle vee ja lainete! Silm kaugele käib üle vee, käib üle vee ja lainete. Ei laineke ei kõnele mul üle vee ja lainete. Siin laineke, seal laineke: kuuld üle vee ja lainete. Gustav Suits Ma sõuan merel Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin seal. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere peal. Mõnd saart on määratud meres, mõnd sadamat vilusat. Oma saart aga mina ei leia, oma unistust ilusat. Ma sõuan merel ja hõljun ja lained need hõljuvad ka. Kõrgel kiiguvad liiguvad pilved, - Oma saart aga otsin ma. Ernst Enno Ei tea Kord oli, kord, ei tea, Kõik ilmas korraks jääb Kõik ununeb nii pea Kord korra järgi läeb
EESTIMAALT MAADEUURIJAD F. G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku. Jäi kadunuks P-Jäämere ekspeditsioonis.
......................................................................................................6 4.Vilsandi rahvuspargi ülesanded........................................................................................... 9 Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, ala võtab kokku 180 km². Vilsandi, mis on kaitseala ainuke inimasustatud saar, on ise on väga väike 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekestega. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad eelkõige mereline kliima, rohke linnustik ja rannikualadele iseloomulik karaktertaimestik. Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva
Õuduste saar Kord ühel suurel ookeanil, seilasid väikese paadiga kolm tüdrukut : Mann, Merlin ja Triin. Nad olid eksinud ega teadnud kuhu minna. Natukese aja pärast märkasid nad ühte saart. Tüdrukud olid rõõmsad ja hakkasid sinna poole sõudma. Jõudes saarele, hakkasid nad endile midagi hamba alla otsima. Nad kolasid seal ringi mõned tunnid ja kõhud said neil täis. Saabus öö ja Mann hakkas pimedust kartma. Nad otsisid endale varjualust ja leidsid ühe koopa. Paar tundi maganud, tõusis Merlin üles ja vaatas, et nad on sinna koopasse lõksu jäänud. Keegi oli lükanud suure-suure kivi koopa ava ette. Tüdrukud hakkasid kartma ja uut väljapääsu otsima
Linnud vastasid keeletargale: ,,Soome nõiad panid tuuled möllama ning katsid kinni päikese ja tähed, et prints ei leiaks üles õiget teed.". Nii, ilma kindla suunata ning tugeva tuulega sõitis ,,Laev" seitse ööd ja seitse päeva, siis märkasid nad aga võõrast randa. Prints juhtis laeva kaldale ja astus saarele. Ta kutsus endaga kaasa keeletarga ning paar sõpra, kellega koos asuti saart avastama. Juba tükk aega teel olnud, märkas reisiseltskond väikest majakest, mille trepil istus tüdruk. Prints astus tüdrukule lähemale, kuid tüdruk ehmatas, hüppas püsti ja jooksis kiljudes tuppa. Mõne hetke pärast tuli tüdruk koos saare targaga tagasi välja. ,,Mis te mehed teete siin?" küsis tark meeste käest. Mehed rääkisid siis targale, et nemad tulid Haldjamaailma otsima ning vana troll oli neile seletanud kuidas sinna sisse saab
Mart Saar 1882-1963 Elulugu Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6- aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure- Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. Looming Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt
Liiv Juhan Liiv oli luuletaja, kes kirjutas palju Eestist ja ka loodusluules kasutas ta ainult Eestile omaseid väljendeid, kuid samas on ta luule väga sügavamõtteline. Selle pärast ei pruugigi kohe aru saada mis on iga tema luuletuse sõnum, kui lõpuks peaks see kohale jõudma kõigini. OMA SAAR Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Oma saart aga mina ei leia, oma unistust ilusat. Ma sõuan merel -- ja hõljun ja lained hõljuvad ka,
saared 9,2% läänest itta 350 km järved 4,8% põhjast lõunasse 240 km · Rannajoon 3794 km Narva-Jõesuust Sõrve Narva-Jõesuust sääreni 391 km Iklani 1242 km · Äärmuspunktid · Maismaapiir 682 km N: Purekkari n., Vaindloo s. · Territoriaalmere piir S: Naha küla 769 km E: Narva W:Ramsi n, Nootamaa s. · 2222* saart üle 1 ha ~400 saart asustatud ~20 saart * 2015. a. seisuga Purekkari neem Eesti mandriosa põhjapoolseim tipp 59° 40´ N Vaike Rootsmaa foto Geograafiliste koordinaatide tähtsus · Geograafilisest laiusest oleneb: päikeselt saadav valgus- ja soojusenergia hulk aastas · aastaaegade kujunemine, · öö ja päeva pikkuse muutumine: suvisel pööripäeval on päeva pikkus ~ 18 tundi,
....11 1 Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb kahe vulkaanilist päritolu arhipellaagi geograafiat, geoloogiat ja kliimat. Hawaii saarestik asub Vaikses ookeanis Vaikse ookeani laama keskosas ning on tekkinud Hawaii kuuma täpi kohale. Saarestikku kuulub mitmeid väiksemaid saari ning kaheksa suurt saart, mida referaadis lähemalt käsitletud on. Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis Aafrika laama loodeosas ning on tekkinud Kanaari kuuma täpi kohale. Saarestikku kuulub seitse suuremat saart ning mitmeid väiksemaid saarekesi. 2 Hawaii saarestik 2.1 Üldiseloomustus Hawaii saared asuvad Vaikse ookeani põhjaosas. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Arhipellaag koosneb kaheksast suuremast saarest, mitmetest atollidest, arvukatest saarekestest ning veealustest mägedest. Arhipellaagi kokupikkus Kure atollist Hawaii saareni on ligikaudu 2400 km.[7] 2.2 Avastuslugu
Vanim üles kirjutatud eestikeelne sõna pärineb tõenäoliselt 8. sajandist, mil kirikumees Aethicus Ister mainis oma raamatus Cosmographia saart nimega Taraconta (Tharaconta), tähistades selle nimega ilmselt kogu Eestit või Eesti suurimat saart Saaremaad. Seega võis Taraconta osutada eestlaste kui Taara kummardajate maale. Järgmine, esimeste kirjalike allikate põhjal jälgitav eesti keele arengujärk algas 13. sajandil, mil Eestisse, ühte viimastest paganlikest maadest kogu Euroopas, jõudsid saksa ja
Mida kujutas endast merekarp ja mis oli selle ülesanne? . 3.selle sisse puhudes kutsuti kokku koosoleks ning koosolekul sai rääkida ainult see kelle käes oli merekarp, kuid enamasti sellest reeglist ei suudetud kinni pidada. Missuguseid mõtteid poistel tuli seoses saarele sattumise ja sealt pääsemise lootusega? 41. Ta ütles ralphile et merekarbi sisse puhudes teeb see häält nagu pasun. 42 ta ütles et kui tule sisse panna rohelisi lehti siis tekib rohkem suitsu ja nii on saart kaugemale näha. 43 ta pakkus välja et võib teha kella kui panna püsti tokk ning päikse tõttu tekkiv vari näitaks aega. Järjesta sündmused mis tekitasid Jackis vihahoogu. 5. Esimene kohtumine metsseaga metssea tapmine nägude võõpamine kahe kamba tekkimine põssa tapmine ralpi tagaajamine. Missugused olid Ralphi reeglid? 61 koosolekul sai rääkida ainult see kelle käes oli karp 62 nädal tuli käia selleks ettenähtud kohas.
seeläbi viis nende tegevus ökoloogilise katastroofini ja tsivilisatsiooni hukuni. Mitmed uuringud on näidanud, et saarel oli varem mets, kus võis leida ohtralt pöösaid, sõnajalgu ja kõrrelisi heintaimi. Katastroof viis väljasuremisele Tsiili veinipalmi, mis oli üks domineerivaim puu Lihavõttesaarel ja Toromiro puu, mis hävis täielikult 20. sajandil. Saar on ilmekas näide tsivilisatsiooni laastavast toimest keskkonnale. Saare ajaloo uurimine on näidanud, et saart asustanud hõimud on ajaloo jooksul hävitanud kunagi seda katnud palmisalud ja metsad ning seetõttu kaotanud võimaluse ehitada laevu ja paate ning sõita merele kalastama ja kontakti muu maailmaga. Ülerahvastatus ja toidu nappus on põhjustanud veriseid sõdasid saare hõimude vahel ning inimsöömist, põhjuseks see, et saareelanikud kaotasid mõtte valmistada kala õngi, et hankida süüa. Moai'd on Lihavõttesaare kaubamärgiks. Täpselt on moa'd tardunud
Tubli töö ekspeditsiooni kartograafina tõi Bellingshausenile kaptenleitnandi aukraadi. Ta purjetas mitmete laevade komandörina Läänemerel ja 1809. aastal võttis osa merelahingust Rootsi laevastikuga Suursaare ja Seiskäri lähedal korvetil "Melpomene". Teenis ka mitmete laevade komandörina Mustal ja Balti merel. 1819-21 juhatas Bellinghausen laevadega "Vostok" ja "Mirnõi" tehtud ümbermaailmareisi. Reis kestis kokku 781 päeva ja selle jooksul avastati ja kirjeldati ligi 30 saart. Sel reisil jõuti Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. Tagasi jõuti kroonlinna 5. augustil 1821. aastal. Retke tulemused võttis Bellingshausen kokku 1831. a. ilmunud raamatus "Kaks retke Lõuna-Jäämerel..."
Sissejuhatus Ma tegin töö Kihnust ja selle ajaloost. Ma tegin selle töö sellepärast, kuna see teema tundus huvitav. Ma uurisin Kihnu kultuuri ja traditsiooni, keele, rahvarõivastste, lippu ja vapi, mitmekesise looduse, huvitavate paikade kohta. Mind huvitas kõige rohkem Kihnu keel ja ajalugu. 3 Marek Ajaloost Kirjalikes allikates mainitakse saart esimest korda 1386. aastal (Kyne), asustust 1518. aastal. Viimastel aastatel tehtud väljakaevamiste tulemusel on aga selgunud, et esimesed inimasutuse jäljed Kihnu saarel ulatuvad 3000 aasta taha. Leiuainese vähesus osutab asustuse lühiajalisusele, võimalik, et tegemist oli hooajalise hülgeküttide või kalurite laagripaigaga. Halduslikult kuulus Kihnu keskajal Saare-Lääne piiskopkonda. 16. sajandi teisel poolel toimunud
xxxxxkool Kihnu Referaat xxxx xxxx xx. klass Sisukord LK.1. Tiitelleht LK.2. Sisukord LK.3. Maastik LK.4. Kalapüük LK.5. Oluline LK.6. Tabelid LK.7.-8. Poed ja kauplused LK.9. Tava pakett LK.10.-12. Pildid LK.13. Kasutatud kirjandus 2. Maastik Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine. Saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas. Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala - üle - Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud
Seiselli Vabariik Pindala: 455 km² Rahvaarv: 84 200 (2006) Pealinn: Victoria (22 600 el.) Riigikeeled: Prantsuse kreooli, inglise ja prantsuse keel Rahaühik: Seiselli rupia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saareriik Hõlmab umbes 115 saart (riigi põhiseadus loetleb 155 saart) Suurim saar on Mahé (155 km²), millel elab ligi 80% rahvastikust Naabermaad on läänes Kenya ja Tansaania ning Sansibar, edelas Komoorid ja Mayotte, lõunas Madagaskar ja Réunion, kagus Maurituius ning kirdes Maldiivid. Mahé saar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Vares vastastalle, et see on Lapu rand. Kalevipoeg võttis keeletarga teejuhiks ning läks saarelt inimesi otsima. Nad nägid talu ning läksid sisse. Seal elas Lapu tark. Kalevipoeg maksis Lapu targale, et too neid maailma lõppu viiks. Nii nad läksidki tagasi laeva. Lennuk purjetas veel mitu ööd ja päeva põhja poole, kui mehed märkasid Sädemete saart.Nad seilasid saare juurde ning läksid maale. Nad uurisid saart, kui järsku avastasid, et Kannupoiss on kadunud. Keeletark küsis ilusa valge linnu käest, kus Kannupoiss on. Lind ütles, et Näkineitsi meelitas Kannupoisi teisele poole mäge, kus asus põhimõtteliselt paradiis. Nad said aru, et Kannupoiss ei soovi nendega koos teekonda jätkata. Mõni aeg hiljem jäid Kalevipoeg ja Sulev leava peale magama, aga keeletark läks koos sulastega järgmist võõrast maad uurima, aga ka nemad väsisid ära ja jäid põõsa alla tukkuma. Hommikul tuli hiiglase
paaritusulgjate liitlehtede järgi ja talvel pigimustade pungade järgi. Saar on tuultolmneja ja seetõttu õitseb ta enne lehtimist. Saare vili on tiivuline pähklike, mis valmib sügisel, kuid variseb alles järgmise aasta varakevadel. Peale seemnete uueneb saar ka vegetatiivselt: annab peale raiumist rikkalikult kännuvõsu. Saar kardab rohusööjaid metsloomi, külma, saarevähki ja kahjurputukaid. Saare eluiga ei ole väga pikk ja on tavaliselt alla kolmesaja aasta. Saart on nimetatud ka tamme nooremaks vennaks, kuid tegelikult ei ole nad lähisugulased. Neid ühendab väärtuslik ja vastupidav puit. Vanasti valmistati saarest ratta- ja reekodaraid, looki, haamri- ja kirvevarsi jms. Hinnatud on saarepuit mööblitööstuses ja ehitusel. Väga ilus on näiteks saarepuust parkett. Saarel on ka suur kütteväärtus. Sageli võib saart kohata vanades parkides. Neis on ta väga kaunis oma suurte hõredate haraliste okstega
Assoori saarestik on jagatud 3 rühma: · Idarühm: Sao Miguel ja Santa Maria · Keskrühm: Terceira, Graciosa, Sao Jorge, Pico ja Faial · Läänerühm: Flores ja Corvo Rühmad jagunevad omakorda 156 vallaks. Kaart Assooride asukohast ja saartest. Assooride lipp Assooride vapp Asukoht Assoorid asuvad Atlandi ookeanis 1500 km kaugusel Lissabonist ning 3900 km kaugusel Põhja-Ameerikast. Saarte kogupindala on 2355 ruutkilomeetrit. Assooride üheksa saart ulatuvad paralleeli, mis kulgeb ka läbi Lissaboni (39 ° 43 '/ 39 ° 55' põhjalaiust) andes saartele mõõduka merelise kliima, kerge temperatuuri võnkumisega. Assoore mõjutab kõrgrõhuala. Assoorid on vulkaanilise päritoluga saarestik. Kõrgeim punkt Assooridel on Pico vulkaanil (2351m), mis asub samanimelisel saarel. Avastamine ja nimi Assoorid avastas väidetavalt 1427. aastal Goncalo Velho. Teadlased on selle
Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid tühjad ilma taimestiku ja loomastikuta (va. Suured sinised linnud). Nad nägid 5-6 saart, millel vahet ei olnud. Öö saabudes randusid nad saare lähedale, mis oli ümmargune, nagu ketas, mis merre on heidetud. Selle oli rikkalik taimestik. 7 meest saadeti randa, jutustaja nende hulgas. Meri oli vaikne, kuid päikese loojudes muutus see mustaks. Metsas silmasid nad imelikke oksi. Nende lehtede vaehl oli pime. Jutustaja ronis puu otsa, nii kaugele kui silm seleteas, ei olnud näha inimtegevust. Jutustaja otsustaks öö veetmiseks puu otsa magama jääda, samas kui
Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid tühjad ilma taimestiku ja loomastikuta (va. Suured sinised linnud). Nad nägid 5-6 saart, millel vahet ei olnud. Öö saabudes randusid nad saare lähedale, mis oli ümmargune, nagu ketas, mis merre on heidetud. Selle oli rikkalik taimestik. 7 meest saadeti randa, jutustaja nende hulgas. Meri oli vaikne, kuid päikese loojudes muutus see mustaks. Metsas silmasid nad imelikke oksi. Nende lehtede vaehl oli pime. Jutustaja ronis puu otsa, nii kaugele kui silm seleteas, ei olnud näha inimtegevust. Jutustaja otsustaks öö veetmiseks puu otsa magama jääda, samas kui
VANUATU Joseph Saliste TABB51 142677TABB FAKTID JA STATISTIKA 1) Pealinn Port Vila 2) Elanikke 276,244 3) Kohalik keel Prantsuse, Inglise, Bislama 4) Vanuatu Vatu ja Austraalia Dollar - RAHA Kultuurieripärad · 1) Laulmine igal üritusel (kaasaarvatud ka t · 2) 82 saart, 1300 km Põhjast-Lõunasse · 3) 113 pärismaist keelt AUSTRONEESIA KE · 4) Tantsimine, Hõimkonnad Äriidee · Põllumajandus (Kakao) · Eksootilised puuviljad · Pomelo, Jackfruit, Breadfruits · Sweetsop TÄNAN KUULAMAS
Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila-kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilustae riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart, 16. detsembril 1493 aastal pöördus Kolumbus tagasi Euroopasse. 25. veebruaril jõudsid laevad tagasi Lissaboni. Teise reisi Kolumbus korraldas 25. septembril 1493. aastal, 17
Vilsandi rahvuspark Asukoht Saare maakonna lääneosas - Lümanda ja Kihelkonna vallas. Hõlmab ligi 100 saart. Vilsandi rahvuspark Rahvuspargi ülesanded Kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; Kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; Arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi; Ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning
Trinidad ja Tobago Üldandmed 2 Saart. Iseseisev riik aastast 1962 Pindala u 5 000 km2 Üldandmed Keel Inglise ja hispaania. Kohati dialektiga. Tobago Tuntud, kui Kariibimere juveel. Elatub peamiselt tehastest. Vähe turismlust. Rahvused ja populatsioon 22% - Hindud. u 11 000 Britti 8% - Anglikianid. 4 100 Hispaanlast 26% - Rooma katolikud. 4 000 Prantslast 5% - Moslemid. 2 700 Portugaallast 4% - Turistid. 2 700 Sakslast 600 Judaismlast(jew-i) Loodus Peamiselt mets. Väga viljakas. Ilus. Mägine. Soe ja juumusrikas. Trinidad ja tobago on Limbo sünnikoht. Seal on ka maailma parimad Limbo tantsijad.
Laos(ພາສາລາວ) Magnus-Martin Mesi 9B Laose lipp ja vapp Üldist • Laose pealinn on Vientiane. • Laose president on Choummaly Sayazone ja peaminister Thongsing Thammavong. • Laose esimene kuningas oli Sisavang Vong. • Laos sai iseseisvaks 19. juulil 1949. • 1955 sai Laos ÜRO liikmeks. • 1960-1973 kodusõda kommunistide ja parempoolsete vahel. • 1995 sõlmiti diplomaatilised suhted Eestiga. • Alates 2008 aastast, Laos on kõige enam pommitatud riik. Vaatamisväärsused • Vat Phou- templikompleks Champasakis. • Pha That Luang – Laose sümboliks olev kuldne stuupa Viangchanis. • Si Phan Don (neli tuhat saart) – saarestik Mekongi jões. Info • http://et.wikipedia.org/wiki/Laos • http://wiki.gomaailm.ee/wiki/laos/
vana-kreeka kangelaseepika on üks tunutumaid. Sinna alla kuuluvad müüdid ja eeposed, mis tihtipeale räägivad kangelastest ja jumalastest, keda ülistatakse või kardetakse. Vana-kreeka mütoloogial on olnud väga suur mõju Lääne kultuurile. Homeros vana-kreeka poeet kirjutas eeposed ''Ilias'' ja ''Odüsseia'' (8. -7. saj eKr.) Kindlad andmed ta eluloo kohta puduvad, teadaolevalt oli ta pime tema sünnikohaks on enamasti peetud Smyrnat või Chiore saart, elas arvatavasti Egeuse mere idarannikul ''Ilias'' Teadaolev vanim kirjalik eepos Keskendub Trooja sõja sündmustele (arvatavasti 12-13 saj eKr) ''Odüsseia'' järg Iliasele Räägib rohkem sõja algusest, põhjustest ja sõjale järgnevatest sündmustest.
Der Bodensee liegt in Deutscland. Järv asub Saksamaal. Der Bodensee liegt im Alpenvorland. Bodensee asub Alpide jalamil. Die maximale Breite ist 14 km. Maksimaalne laius on 14 km. Die Maximale Tiefe ist 254 m. Suurim sügavus on 254 m. Die Mittlere Tiefe ist 90 m. Keskmine sügavus on 90 m. Die Volumen ist 48 km³( Kubikmeter) . Maht e ruumala on 48km3. Der Bodensee liegt in Österreich und Schweiz. Järv asub Austrias ja Sveitsis. Im Bodensee liegen elf Inseln. Järvel on 11 saart. Die größte Insel ist die Reichenau. Suurim saar on Reichenau.
Üldandmed Pindala 455 km² Rahvaarv 80 500 (2003) Rahvastiku tihedus - 176,9 in/km² Pealinn - Victoria Loodus 115 saart Suurim saar on Mahé Inner Islands Outer Islands Kliima Troopiline Keskmine temperatuur 26-28 °C Sademeid keskmiselt 2400 mm aastas Taimestik Palju endeemseid taimeliike Levinud on mitmesugused palmid, pandanid, sõnajalgpuud, orhideed ja viigipuud Väljasuremisohus meduuspuu ja kohalik lihasööjataim Loomastik Imetajaid 6 liiki Linde 239 liiki Roomajaid 38 liiki Kahepaikseid 12 liiki Majandus Maailma väiksem riik oma rahaga Turism, kalapüük, pangandus
VILSANDI RAHVUSPARK Kadi Jürisson ASUKOHT Lääne Saremaa rannikumeres Rahvuspargi keskus asub Saaremaal Loona mõisas 6,3 km pikk 2,3 km lai 8,9 km² Ovaalse põhikujuga Suur Vilsand Rombjast Väike Vilsand ÜLDINFO 30 inimest Eesti esimene looduskaitseala Vilsandit hõlmab u 100 saart, laidu ja rahu Rajati saarte, merelindude ja rannataimede kaitseks Ainuke inimasutustega saar kaitseala Eesti kõige merelisem rahvuspark Loodus Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik Kevadeti 114 linnuliiki, talviti üle 70 liigi Rikkalik taimestik, ligi 600 taimeliiki Pehme, mereline kliima Paepealne mullastik Akvatooriumile koondub talviti sigima ja suviti lesima hallhülgeid Ülesanded Ökosüsteemide kaitse ja kasutuse reguleerimine
Geograafiline asend Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Naaberriigid: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Ümbritsevad veekogud: Joonia meri, Egeuse meri, Vahemeri Loodus Kliima jaotatakse 3: Vahemere, Alpide ja parasvöötme Suvi: 20-40 kraadi Talv: 10-20 Aasta sademete hulk: 400-1000 mm Kõrgeim tipp: Mytikas (Olümpose mägi); 2917m Pinnamood: Mägine ja liivane maa 1400 saart, neist 227 asustatud Rahvastik 97.4% rahvastikust räägib uuskreeka keelt 3% muulasi (0.5% türklased; 0.2% itaallasi...) Sisserändajaid on palju, kuna soodne geograafiline asend. Turism Suurimaks turismikohaks on Kreeka suurim saar Kreeta. Seal käivad puhkamas paljud inimesed, enamasti Euroopast.
Bermuda lipp 2-3 Rahvastik 3 Majandus 3 Loodus 3-4 Bermuda kolmnurk 4 Kokkuvõte 4 Kasutatud kirjandus 5 Sissejuhatus Bermuda on Atlandi ookeani loodeosa saarestik, Suurbritannia valdus. Hõlmab 138 saart, laidu ja korallrahu. Ta on Suurbritannia vanim koloonia. Seal valitseb subtroopiline kliima. Bermuda pindala on 53 km² ja pealinn on Hamilton, kus elab 839 elanikku (2009)
Teises peatükis on juttu Malta ilmast, soodsast ajast reisimiseks ja mida Maltas näha võib. Kolmas peatükk räägib, kuidas arstiabi saada riigist ning kuidas ravimeid saada. Neljandas peatükis on juttu Malta ajaloost ja sealsetest vaatamisväärsustest. 2 1. MALTAST ÜLDISELT Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas - keset Vahemerd. Asustatud on ainult kolm suuremat saart: Malta, Gozo ja Comino.(1;2) Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.(1) Malta on tänu oma asukohale keset Vahemerd tuhandete aastate pikkuse ajalooga tsivilisatsioonide sulatuskatel. Malta on olnud asustatud alates umbes 5200. aastast e.m.a., enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon. Põhisaarele foiniiklaste antud nimi Malat tähendab turvalist sadamat.
Kogu kossteem on rmiselt lihtne ning haavatav. Saarel ei ole ankrukohti, kuid normaalse idatuulega saab saare liivasel lnerannikul randuda. Puutumatu floora ja fauna tttu on saar thtis looduskaitseala. 21. juunil 1938 rajati sinna Gilberti ja Ellise asumaa linnukaitseala, 1975 kinnitati saare kaitsealastaatus ning kuulutati vlja looduskaitseala[1]. Praegu on saar Fniksisaarte looduskaitseala koosseisus. Seadusandlus ei ne ette konkreetseid kaitsemeetmed, kuid saart kaitseb selle geograafiline isoleeritus ja karm loodus. Saart on vhe uuritud ja uurimisbaasi ega spetsiaalset personali seal pole. Looduskaitseala hooldab Kiritimatil baseeruv looduskaitseksus. Kaitsevrtusega on saare taimkate, laguun, linnud ja kilpkonnad. Uus-Meremaa kavandab ekspeditsiooni saare puhastamiseks rottidest Ajalugu: Arheoloogilisi leide ei ole. Inimese kunagisest kohalolekust annab tunnistust saarel elavad rotid, kelle esivanemad peavad olema inimeste poolt kaasa toodud.
Tartu 2009 Läti on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist. Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere rannikul. Läti asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas, idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki läänemeri ja loodes Riia laht. Huvitav on see, et olenemata pikast ja laugest merepiirist ei ole Läti territooriumil mitte ühtegi saart. (1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territooriumile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks). Merepiiri äärsetel aladel on tugev Rootsi kultuuri mõjutus. Läti pindala on 64 589 km. Rahvaarv 2 267 886 (2009 seisuga), millega on Euroopas 36. kohal. Umbes 1 150 000 inimest elab Riia linnas või selle ümbruses. Lätis on 77 linna, neist kaks ületavad 100 000 elaniku piiri; Riia ja Daugavpils. (Vikipeedia, 21.09.2009) Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Alates 1991. aastast ÜRO liige, 2004. aastast NATO liige ning samast aastast kuulub ka Euroopa Liitu
o Talvekuud on juuni,juuli ja august ning suvekuud on detsember,jaanuar ja veebruar o Kõrgeima temperatuuriga kuu on veebruar: 24°C kuni 28°C päevasel ajal. o Madalaima temperatuuriga kuu on august: 14°C kuni 17°C päevasel ajal. o Sajab aasta läbi üsna palju.(umbes 1118 mm aastas).Sademeterohkeim kuu on mai(umbes 153mm) ja sademetevaeseim on oktoober(68mm) o Merevee temperatuur kõigub umbes 18°C ja 25°C vahel. o Orkaane ei esine aga talvekuudel tabavad saart tugevad vihmahood ja tormid. Floora 1.Paschalococos 2. Sophora 3. Thespesia 4.Totora disperta (Rapa Nui toromiro, mida populnea, teise (Schoenoplectus palm või kohalikud nimega ka Portia californicus ssp. Lihavõttesaare kutsuvad puu on väike tatora) on palm) Toromiroks, on põõsataoline hiidpilliroo üks
1867.a. saab Singapurist Briti krooni koloonia. 1942.a. alistuvad britid jaapanlastele ja 1945.a. Kuidas nii rikkaks? Singapur on paradokside saar – mitte mingeid maavarasid ega põllumajandust, ometi kõrgeim elatustase Aasias Jaapani ja Brunei järel. Peaaegu kogu tooraine veetakse sisse, suur osa toodangust välja. Esindatud on tööstusharud elektroonikast ja optikast metallurgia ja laevaehituseni. Seda väikest saart külastab 7 miljonit turisti aastas, mis annab lõviosa sisemaisest kogutoodangust. Õppimine on elu osa, õpetajate palgad on keskmisest kõrgemad, Mida külastada? Singapuri sattudes tuleks kindalsti oma silmaga kaeda maailmakuulsat Marina Bay Sands'i kasiino-hotelli. Kui võimalus,siis minna katusel asuvasse hiiglaslikku , laeva Vaade hotelli katuselt Singapuri loomaaed Singapuri loomaaed on tunnistatud
On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Hakkas merd sõitma varakult ning 20-aastaselt juhtis Tunise piraatide vastasel retkel Genova galeri. 1476 uputati merelahingus tema laev, kuid tal õnnestus haavatuna ujuda 6 miili kaugusel olevasse Portugali randa. Ta jäigi Portugali elama ning tegi sealt 147677 mereretke Iirimaale ja Islandile, külastades võib-olla ka Jan Mayeni saart. Kavandas leida meretee Indiasse lääne suunast, toetus eriti Firenze teadlase Paolo dal Pozzo Toscanelli (13971482) teooriale, mille järgi oli võimalik meretee Indiasse üle Atlandi. Ta esitas oma kava algul Portugali kuningale (kes selle tagasi lükkas), siis Hispaania kuningakojale. Kuningakoja ja Kolumbuse vahel sõlmiti leping, mille põhjal viimasele anti ,,Ookeani Admirali" tiitel ning ta ülendati kõigi avastatavate maade kuberneriks ja asekuningaks
Läänemaa rahvastikugeograafia Läänemaa Keskus Haapsalu linn 11 valda 237 saart ja laidu 13 looduskaitseala 23% territooriumist on looduskaitse all Rahvaarv 27 187 Pindala 2 383 km2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läänemaa rahvastik vananeb Click to edit Master text styles Second level
1) Kuro-Sivo hoovus soe 2) Kuriili hoovus külm 3) Kalifornia hoovus külm 2. Atlandi ookean: . Oma suuruselt teisel kohal pärast Vaikset ookeani. Tema pindala on ligikaudu 91,7 milj. km² ehk ligi 25 % Maailmamerest. Põhjast lõunasse on pikkuseks 15 tuhat km, suurimaks laiuseks 6 tuhat km, kõige kitsamas kohas 2,8 tuhat km. Sügavus enamjaolt 3400 5300 m, suurim mõõdetud sügavus 8742 m. Põhjast piirab Atlandi ookeani kaks suurt saart Island ja Gröönimaa, idast Euroopa ja Aafrika, läänest Põhja - ja Lõuna-Ameerika, lõunast Antarktika. Põhja - Jäämerega on Atlandi ookean ühendatud läbi avalõigu, mis läbib Suur-Brittanniat, Islandit, Taani ja Davise väina, India ookeaniga Aafrika lõunatipu (kuni Antarktikani) kaudu, Vaikse ookeaniga Drake'i ja Magelhãesi väinade ja Panama kanali kaudu.
9. klass Põhiandmed Pindala: 300 000 km² Rahvaarv: 70 724 000 Pealinn: Manila Rahaühik: peeso Katoliku usk 85% Islami usk 10% Filipino keel. Riigis u. 80 keelt. Asend Vaikse ookeani edela osas, Aasia kaguranniku juures. 7107 mägist saart. Aktiivsed vulkaanid. Ekvatoriaalne vihmamets: palav, niiske aastaaegu pole võimalik eristada. Kliima Troopiline kliima. Keskmine temperatuur on +27°C Vihm mai-november Sademeid langed ~ 2000mm aastas. Suurimad linnad Manila - 1 601 000 Quezon City - 1 670 000 Davao - 844 000 Loomastik 760 linnuliiki. 2000 kalaliiki. 200 erinevat roomajat. Rahvuskala on Bangus Tarsier (tontkandlane) Maailma kõige väikseim ahv.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
