Metamorfoosid Ovidius Autorist Publius Ovidius Naso 43 eKr18 pKr menukas kirjanik nii kõrgemas seltskonnas kui ka kirjandusringides metamoroffsid Ovidiuse peateos 250 muundusmüüti kreeka ja rooma jumalate ning kangelaste kohta Aeg: maailma sünnist kaasajani (Caesari tapmine ja ülistus) +pilguheit tulevikku (Augustus ja Ovidius ise) Jumalad >inimesteks Inimesed >loomadeks, taimedeks, kivideks süüteo või nende kallal tarvitatud vägivalla tagajärjel Armastus Traagilist lugu lõpetav muundumine toob ühtlasi pääsemise Muinasjutukogu ja mütoloogia entsüklopeedia Lugusid ei peetud tõesti sündinuiks Ovidius muutis müüdid lõplikult kirjanduseks 1506. Aasta väljaanne Click to edit Master text styles Second level
Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. 8) Publius Ovidius Naso (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Kasvas üles Rooma impeeriumi ajal. Suurem osa elust vabakutseline kirjanik. Eluajal juba populaarne luuletaja ja jõukas mees. Pani end proovile katsetades erinevaid zanreid. 50-aastaselt saadetakse pagendusse. Ta ei saanud enam kunagi Rooma naasta. Tema luuletused
põhilised tema loomingus on looduslaulud, kuid kirjutas ka armastuslaule ja satiire. Tema tuntumad teosed olid oodid ehk nn mõtteluule. Lisaks kirjutaks Horatius ka epistleid ehk nn poeetilisi vestlusi, mis olid adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus roonis filosoofia ning moraali probleemide üle. Tema kirjanduspärand on väga suur ja lai, sinna kuulub hulgaliselt nii luuletusi ehk epoode, satiire ja värsskirju. Oma oodides kasutas ta 13 erinevat stroofivormi. 6. Publius Ovidius Naso Publius Ovidius Naso oli Vana-Rooma esimene suurem luuletaja, kes elas aastatel 43 eKr kuni 18 pKr ja kes kasvas üles Rooma impeeriumi ajal. Noorena saadeti Ovidius retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Nii töötaski ta mõnda aega riigiametis, kuid siis pühendas end täielikult kirjutamisele. Suurema osa oma elust veetis ta vabakutselise kirjanikuna. Juba oma eluajal oli ta väga populaarne luuletaja ning jüukas mees. Ta pani end proovile erinevaid zanreid viljeledes
,,Konnade ja hiirte sõda". 18. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Heksameeter on antiikaja vanim värsimõõt, tekkis 2 aastatuhat eKr. Koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid kui ka spondeused. Heksameetri põhitunnuseks on ka tsesuur ehk värsisisene paus. Riimi ei kasutatud. Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides, Ovidius Vergilius, Juvenalis, Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro. 19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad? ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" eesti keelde tõlkija on August Annist, tema tõlkeid on hiljem redigeerinud Karl Reitav 20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Trooja asus Väike-Aasia ranniku lähedal. Arheoloogid on Troojas eristanud 9
Faun metsvaim. Amatsoonid naissõdalased. Vanarooma periood: 3saj eKr 5saj pKr Aeneis samad sündmused mis Odysseias, aga teine vaatenurk, dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine ja ägedate tunnete põimimine, sündmuste põhimotiiviks on armastus. Plautus populaarne draamakirjanik. Caesar silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Cicero suurim rooma kõnemees, riigitegelane ja kirjanik. Vergilius ülistatuim luuletaja. Ovidius tuntuim eleegik. Miim ja atellaan kujutasid tüüpmaske, mis paistsid silma jämeda huumori, traditsiooniliste ja korduvate koomikavahendite poolest. Fabula palliata mantlikomöödia. Fabula togata toogakomöödia. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik) peajumal, valitses kõiki ja kõike, käsutas välku, pilvi ja vihma. Hera, Juno abielu, perekonna kaitsja, taeva jumalanna. Athena, Minerva võidujumalanna, käsitööj, tarkuse ja mõistusej, kaunite kunstide jumal
Kentaurid Kentaurid () on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed. Neid on kujutatud hobustena, kelle kaela ja pea asemel on inimese ülakeha. Kõige varasematel joonistustel on neil ka hobuse esijalgade asemel inimese jäsemed. Nad olid metsikud, ei osanud piiri pidada veiniga ja olid tuntud oma iha poolest noorte tüdrukute vastu. Nad elasid tsiviliseerimata mägedes ja metsades ning sõid toorest liha. Neid on kujutatud ka Dionysose lustlike ja ettearvamatute kaaslastena. Nad sümboliseerivad meest, kes on langenud oma peamiste kihude, nagu iharus, ägedus ja joomarlus, lõksu. Kristlikus ikonograafias esindavad sensuaalset kirge, abielurikkumist ja ketserlust. India müütides on samuti kentaurid olemas seal on nad olendid, kelles on ühendatud füüsiline mehelikkus ja intellektuaalsed anded. Nende poolinimliku-poolloomaliku olemuse tõttu on neist mõeldud kui piiriolenditest, kes üheltpoolt sümboliseeriv...
"Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lõpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rünnak." Ovidius "Palju rääkida ja palju öelda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Antov Tsehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." Vegetius "Kui meie ei aitta üksteist, siis kes seda teeb?" Barbara Mandrell "Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." George Herbert "Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." von Clauswitz "Kui Jumal on meiega, siis kes saab olla meie vastu..
Aristoteles - ,,Halb lähendab inimesi." "Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." Jean-Jacques Rousseau - ,,Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega." Cicero - "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Thomas Hobbes - ,,Iha midagi saavutada koos usuga sellesse nimetatakse lootuseks, sama asja ilma usuta aga meeleheiteks." Sokrates - ,,Ole see, kes sa sooviksid olla." Kes mõtleb, ei saa iialgi igavust tunda Ovidius - "Parim kaitse on rünnak" von Clauswitz - "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Jean-Jacques Rousseau - ,,Nõrk keha nõrgestab vaimu." Cicero - "Kuidas külvad, nõnda lõikad" Schopenhauer - "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." Paulo Coelho - "Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada." T. Szasz - "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta."
Sõprus Sõprus on suur väärtus. Sõprus ,see on raudne lüli elu kuldseis ahelais! Tõelisi sõpru ei saa ära osta ! Kui su sõber su saladuse reedab , siis ära kaalu kohe tema väljaviskamist enda südamest . Püüa andestada , mitte eluaeg vihata . Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad . Kõige tähtsam on ausus ja usaldus . Kui neid ei ole , siis ei ole see õige sõprus . Tõelise sõbra tunned ära alles siis , kui ta on hädas . Sõprus on nagu maasikas , mille sa ära sööd , aga mis siis uuesti tagasi kasvab . Ära otsi aardena kulda ja raha , vaid sõpru . Armastus on nagu mäng - on kaks mängijat ( vahest ka kolm ) , alustatakse mängu siis , kui valmis ollakse , ainult , et kui seda mängu mängida omaette , siis kaob see mäng , aga kui seda mängida koos , siis see kasvab ja keegi ei taha seda lõpetada . Sooja südamega inimesi ei tunne ära mitte välimuse , vaid sisemuse järgi . Sa pead suut...
sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on ise tegelane. On proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid. Neis on esikohal jutustav element, mis seondub kirjeldava või dialoogilise esitusega). Eepos: Homeros. Ilias, Odüsseia (Odysseus, Paris, Helene). Hesiodos Theogonia, Tööd ja päevad (jumalad) Tragöödia, teosed ja nende tutvustused (eesõnad: hypotheseis) (Oidipus, Medeia, Phaidra, Antigone, Elektra jne.) Rooma eepika: Ovidius Metamorfoosid, Vergilius Aeneis , Apollodoros Bibliothk. 3. Tuua näiteid, kuidas kajastub antiikaja mütoloogiline aines baroki- ja klassitsismiaja kunstis? Barokk Ideoloogia: praktiline ja kriitiline suhtumine antiiki, paavstikesksus. Kultuur: elitaarne esteetika. Stiil: kliseed, liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus, efektid, toretsev laad. Teemad, karakterid, zanrid antiikajast. Ooper: Monteverdi, Scarlatti, Purcell, Charpentier. Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini
Ladinakeelsed kõnekäänud Acta est fabula Lugu on lõppenud, kõik on läbi. Amat victoria curam Võit armastab hoolt, midagi ei saavuta ilma vaevata Ars longa, vita brevis est Kunst on pikk, elu lühike Audentes fortuna iuvat Julgeid aitab õnn Carpe diem qam minime eredula postero Kasuta tänast päeva, usalda vähe järgnevat (Horatius) Cogito, ergo sum Mõtlen, järelikult olen (R.Descartes) Concordia civium murus urbium Kodanike üksmeel on linnade müür Cras, cras, semper cras, sic evadit aetas Homme, homme, alati homme nii möödub elu Docendo dicimus õpetades õpime ka ise (Seneca) Dum spiro, spero Kuni hingan loodan (Ovidius) Dum vita est, spes est Kuni on elu, on lootust Errare humanum est Eksimine on inimlik Est modus in rebus Asjades on mõõt, kõigel on piir (Horatius) Exceptio probat regulam Erand kinnitab reeglit Fabula docet Lugu õpetab, et... Facta loquantur Kõnelegu teod ise enda eest Festin...
Rooma kirjandus · kreeklaste jäljendamine · naiste tähtsus suurenes, meestega isegi võrdsed Näitekirjandus · kõige populaarsem komöödia · tuntuimad komöödiakirjanikud Plautus ja Terentius Plautus · ligi 140 teost · juhuslikult sai kirjanikuks · komöödiakirjanik · põhilised teemad: pere, äravahetamis (segamini ajama, ära vahetema jne) · kohandas vanu jutte moodsaks · ,,Hooplev sõjamees" · ,,Kullapott" Terentius · täpne nimi: Terentius Afer (näitab et tuli Aafrikast) · aafrikast pärist ori · hiljem lasti vabaks, sai hea hariduse · rahva seas polnud nii populaarne · teosed kunstilisemad · ,,Andria" · ,,Andria" on esimene teadaolev Eestis etendatud näidend. Esitasid saksa õpilased ladina keeles. Seneca · kesier Nero kasvataja lapsepõlves ...
millest vanim on Rooma Foorumist leitud Lapis Niger (´must kivi´) , kus ladina keel esineb oma arhailises vormis. Ladina kirjakeelt saab põhjalikumalt jälgida 3. saj keskpaigast eKr, kui ilmuvad pikemad kirjalikud tekstid. Edasises arengus kõne- ja kirjakeel kaugenesid teineteisest. Klassikaline ladina kirjakeel kujunes välja1. sajandiks eKr, selles valitsesid ranged keelelised reeglid. Eeskujuks võeti tunnustatud kirjanike keel: proosas Cicero, Caesar; luules Virginius, Horatius, ja Ovidius. Kirjakeel oli väga erinev sellest keelest, milles inimesed omavahel suhtlesid Kuni antiikaja lõpuni muutus ladina keel oluliselt, lähenedes uuesti kõnekeelele. Rahvakeelele lähedasi vorme kasutasid ka kristlikud autorid. Kujunes välja kiriku- ladina keel, mis jäi keskajal elavaks keeleks. Arengut mõjutasid ka vallutatud alade hõimude kõnepruuk (nn barbaarne keel). Siit tulenevalt tekkisid 7. saj pKr iseseisvad romaani keeled - itaalia, hispaania, prantsuse, portugali, rumeenia.
4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius, kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar. Ovidiuse peateosed on ,,Metmorphoses" ja ,,Fasti". ,,Armukunsti kaks esimest raamatut annavad meestele näpunäiteid, kuidas kallimat leida ja tema südant võita. Kolmandas raamatus kirjeldatakse armastuse hoidmist. 4) Hõbedane ajajärk, tähtsamad kirjamehed Seneca ja Tacitus. 5) Vaskne ajajärk, mis kestis kuni keskajani.
ILMALIK LAUL KESKAJAL Varakeskaegsest ilmalikust laulust ja luulest on vähe andmeid. Mõningane ettekujutus on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võima...
4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius, kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar. Ovidiuse peateosed on ,,Metmorphoses" ja ,,Fasti". ,,Armukunsti kaks esimest raamatut annavad meestele näpunäiteid, kuidas kallimat leida ja tema südant võita. Kolmandas raamatus kirjeldatakse armastuse hoidmist. 4) Hõbedane ajajärk, tähtsamad kirjamehed Seneca ja Tacitus. 5) Vaskne ajajärk, mis kestis kuni keskajani.
Olla prii!- Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Otsustagu nüüd saatus- teie meelevald. Vastust ei tulnud. Uus kiri. Ei midagi. Pilk jäiselt kale. Rangel näol ainult raev. Onegin hakkas lugema. Läks Tanja juurde. Leidis neiu kirja juures nutmas. ,,Miks aga põlvitate maas mu jalus nüüd?" Te peate, palun, taganema nüüd jäädavalt mu eluteelt. Onegin lahkus. Homeros- muinas-kreeka vanim luuletaja (,,Ilias") Theakritos- kreeka poeet Adam Smith- inglise majandusteadlane Publius Ovidius Naso- rooma luuletaja Bolivar- laiaääreline kübar Bregee- taskukell Pantaloonid- pikad meestepüksid Zilee- vest Wasisdas- õhuaken Spleen- raskemeelsus, elutüdimus Far niente- laisklemine Drüaad- metsanümf Farmasoon- vabamüürlane Et cetera- jne Belle endarmie- uinuv kaunitar
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
Rooma oraatorite kunstiline retoorika Retoorika saanud suuri mõjutusi Kreekast, kus tegelased pidasid üsna pikki kõnesid, dialooge. Atikas (kreekas) kujuneb kõnekunst eraldi distsipliiniks, sai eraldi hariduseks, tekkis hulk oraatoreid, advokaadiprokurörina. Kuulsaim Demostenes, Sokrates, Lysias. Kreeklastest õpetajad 4. saj eKr muutusid populaarseks esimestest kõnekunsti teoreetikutest Sorgias Sitsiiliast pärit, kes tuli Kreekasse. Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised). Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma. Kreekas kujunes välja kolm põhilist kõnetüüpi 1)kohtukõne (kedagi süüdistades/kaitstes) 2)poliitiline kõne (mõjutada rahvast oma poolehoidjateks) 3)pidulik kõne (pidulikel sündmustel) ehk epideintiline kõne retoorika õppimine oluline eriti ülemkihi jaoks. Arendati välja kõneteooria, mis tavaliselt ...
ANTIIKKIRJANDUS Autorid ja teosed Kristiin Helisalu KSG 10a 2012 HOMEROS arhailine eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase elas 8. sajandil eKr. Kolmas tase pime laulik Neljas tase eeposte looja Viies tase TEOSED Värsivormiline Daktüliline heksameeter Alusteks kreeka hõimude sõjakäigud Jumalad Ilu, vaprus, hingepuhtus, sõprus ja ustavus Kombed, eluolu, sõdapidamine ´´ILIAS`` Vanakreeka eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kangelaslugu Teine tase Euroopa kirjanduslugu Kolmas tase 15 000 värssi ...
Austria psühhoanalüütik Freud on laenanud Oidipuse nime oidipuse kompleksi seletamiseks, kui poeg eelistab emaarmastust tahes millise naise armastusele. Rooma kirjanduses on tähtsim teos ,,Aeneas", kus kreeklastele tuntud Aineias Trooja langemise järel põgeneb Itaaliasse ja rajab seal uue rahvuse ja riigi, Rooma riigi. Aenease järeltulijad Romulus ja Remus rajavad Rooma linna. Rooma kirjandus on vähem aheldatud müüdi külge, kuid suur poeet Ovidius on oma ,,Metamorfooside aineks valinud müütidest need, mis käsitlevad imepäraseid muutumisi. 20. saj sai sealt (X) populaarseks ,,Pygmalion" inglise kirjaniku Shaw tõlgenduses, mille järgi tehtud Ameerika film oli muusikal ,,Minu veetlev leedi". IV lugu sealt on ,,Pyramus ja Thisbe", kus eelarvamuste ja kommete tõttu teineteisest lahutatud armastajad tapavad end õnnetu eksituse tõttu.
"Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." von Clauswitz "Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." George Herbert "Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda teeb?" Barbara Mandrell "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." Vegetius "Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Antov Tsehhov "Palju rääkida ja palju öelda on 2 ise asja." Sofokles "Parim kaitse on rünnak." Ovidius "Riik - see olen mina!" Louis XIV "Igal asjal on lõpp ja algus." Horatius "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Adolf Hitler "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels "Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel." Aristofanes "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks."
Mark Twain Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale. George Herbert Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud. Mark Twain Vaikimine on rumalate voorus. Sir Francis Bacon Me andestame, kuid ei palu andestust. Sir Winston Churchill Me kõik oleme erandjuhtumid. Albert Camus Kõik suured asjad on lihtsad ja neid saab väljendada ühe sõnaga: vabadus, õiglus, au, kohusetunne, lootus. Sir Winston Churchill Parim kaitse on rünnak. Ovidius Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna. John F. Kennedy Vaimukus on haritud ülbus. Aristoteles Patriotism on veendumus, et sinu kodumaa on teistest parem seetõttu, et Sina seal sündisid. George Bernard Shaw Paljud on kukkunud, selleks et tõusta varasemast kõrgemale. Seneca Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. Belinski Ilu on igavik, mis kestab hetke. Albert Camus Ära lükka homsele neid tegevusi, mida saaks lükata ülehomsele. Mark Twain
Apollon (ka Phoibos; Vana- Rooma: Apollo) vana kreeka mütoloogias oli Zeusi (vana kreeka mütoloogias peajumal ning taeva - ja äikesejumal) ja Leto (vana kreeka mütoloogia titaan, Koiose ja Phoibe tütar) poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Leto jäi Zeusist rasedaks. Armukade Hera saatis maokujulise koletise Pythoni teda kiusama. See jälitas Letot kõikjal ega andnud hetkekski rahu. Zeus ei aidanud Letot tema hädas kuidagi. Ükski piirkond, isegi Hüperborea (kreeka mütoloogias maa kaugel põhjas Okeanose ääres. Usuti, et Apollon elab seal talviti. Usuti, et sellele saarele saab jõuda ainult läbi õhu) ei andnud Herat ja Pythonit kartes Letole luba seal peatuda. Ainult Delose saar, mis seni vabalt meres ringi ujus, nõustus. Pärast kaksikute laste sünnitamist sööstsid merepõhjast üles kaks või neli kalsussammast, mille otsa...
suurele publikule ja valjusti ettelugemiseks. 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist vähemalt üks autor. 1) Vanim ajajärk: kuni ca 240 eKr, sel perioodil tegelesid roomlased peamiselt sõdimisega ning olulisi autoreid pole teada. 2) Arhailine ajajärk (240 81 eKr) Livius Andronicus, Plautus 3) ,,Kuldne" ajajärk (81 eKr 14 pKr) Vergilius, Ovidius 4) ,,Hõbedane" ajajärk (14 117) Tacitus, Iuvenalis 5) Hilise keisririigi ajajärk (117 476) Ammianus Marcellinus, Ausonius 96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr? 3. sajandiks said roomlased kogu Itaalia oma võimu alla ning ei pidanud enam sõdima, siis jäi meestel aega üle kirjutamiseks. 97. Millistel sajanditel ajavahemikus 8. saj eKr 4./5. saj pKr oli õitsengus kreeka kirjandus, millistel Rooma kirjandus?
Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. 8) Publius Ovidius Naso (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Kasvas üles Rooma impeeriumi ajal. Suurem osa elust vabakutseline kirjanik. Eluajal juba populaarne luuletaja ja jõukas mees. Pani end proovile katsetades erinevaid zanreid. 50-aastaselt saadetakse pagendusse. Ta ei saanud enam kunagi Rooma naasta. Tema
esinemisvorme erinevatel kultuuriperioodidel Euroopas (keskaeg, renessanss, barokk, klassitsism, romantism). Keskaeg: kriitika teatri vastu (Tertullianus). Renessanss: 14.-15. saj. kreeka keele tundmise levik ja tutvumine algupäranditega. 2 suunda: 1) tragöödiate ja komöödiate taaselustamine (lavastused, tõlked) 2) kasutamine originaalloomingus (tegelaskujud, motiivid, sündmustik, ideed). Antiikdraama taassünd: Dante ja Vergilius, Ovidius jt. 16.sajandil tõusis Prantsusmaal ja Inglismaal esile tragöödia. 7 16.-17. sajandi vahetusse langeb aeg, kui antiiktragöödiaid püüti lavastada Julius Caesar Scaligeri Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus. Barokk- antiigist teemad ja tegelased Klassitsism- juhtivaks zanriks tragöödia Romantism kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus.
"Kiri on nagu hing, tal on hääle nii tõeline kaja, et õrnatundelised inimesed arvavad ta armastuse suurimate väärtuste hulka." (Balzac) "Inimene õpib 2 aastat rääkima, et õppida ülejäänud elu vaikima" (G.B.Shaw) "Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama." (Goethe) "Kui inimene mõtleb ainult endale ja otsib kõiges omakasu, siis ei saa olla õnnelik. Kes tahab elada tõelist elu, see elab ka teistele." (Seneca) "Armastus on lihtne, kui kohtad keerulist armatust on tegu võltsinguga." (T.Tüür) " 1 põhjus, mix inimesed klammerduvad viha külge on see, et viha puudumisel tuleb neil keskenduda valule " (Caldwin) *"Peaaegu igaühe jaox maailmas on kõige raskem asi taibata, et see, keda armastad Sina, ei armasta Sind..." (Charles Percy Snow) ( "Surm purjede all", lk.164 ) *"Kui tahate head teenindust - teenindage end ise." (O.Wilde) *Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki) *Inimene ei armasta täiusli...
SISUKORD Sissejuhatus Antud referaadis käsitlen kuulsa Prantsuse filosoofi, teoloogi ja loogiku Pierre Abélard´i elulugu. Referaadi eesmärgiks on edasi anda filosoofi elukäike, lühidalt rääkida tema armuloost Héloïse'iga ja tema õpetustest ning filosoofiast. Pierre Abélard on eelkõige tuntud oma universaalprobleemide lahenduse ja dialektika kasutamise poolest. Samuti on ta tuntud oma luule ning armuafääri poolest Héloïse'iga. ,,Chambers Biographical Dictionary-s" on teda kirjeldatud, kui 12. sajandi kõige teravamat mõtlejat ja julgeimat teoloogi. Palju infot võib tänapäeval tema kohta leida tänu säilinud kirjutistele, sealhulgas näiteks autobiograafia Historia calamitatum'ile (,,Minu õnnetuste ajalugu.") Pierre Abélard Varasem elu Pierre Abélard, tegeliku nimega ,,Pierre le Pallet", sündis 1079. aastal Prantsusmaal Britannia maakonnas rüütliperekonda. Ta loobus oma pärandusest ja sõjamehekarjäärist selle nimel, et õppida Prantsus...
Paksunahalise nartsissisti puhul ei ole kahtlustki selles, et tema lainetav raev, mis on valmis väikseimalgi põhjusel välja purskuma. Piiramine, kahtluse alla seadmine, arvustamine kõik see tõstab pinnale primitiivse raevu. Sama juhtub siis, kui teine on edukas või saab kas või mõne väikese tähelepanuavalduse osaliseks. Narkissose müüt Nartsissistliku probleemika tagapõhjal on sügav inimlik kannatus, kuigi seda on mõnikord raske märgata. Ovidius kirjeldab "Metamorfoosides" Narkissose saatust liigutavalt ja kaastundlikult. Kaunist noorukit, kelle palgel "ühineb naha jumekus ja hangede valge toon", imetlevad nii mehed kui ka tüdrukud. Jahiretkel kummardub ta allikast jooma ja armub oma peegelpilti. Miks küll uskudes haarad sa varje, mis vaibuvad tühja? See, mida püüdmas sa, kaob, mida ihkamas hukkub; sa loobu! Kõik, mida silmad sa siin, pole muud kui näilisus peeglil,
Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladina kirjakeele areng Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled
jumestamises midagi taunimisväärset. Vana Rooma Roomlased võtsid meikimiskombe üle kreeklastelt ja pidasid seda väga oluliseks. Rikka rahvana oli roomlastel enese kaunistamiseks aega ja raha. Räägitakse, et keisrinna Poppeal oli 100 kreeklannast orjatari, kes olid tolle aja kosmeetikud ning keda kutsuti sagae. Nende kunsti nimetati ars fucatria`ks, parandavaks kunstiks, sest see seisnes enamasti jumestamises. Plautus ütleb: ,,Värvimata naine on nagu soolata toit." Rooma luuletaja Ovidius rõhutab oma raamatus naiseilust, et ükski naine ei vääri inetu olemist. Kummatigi pidi naine hoidma saladuses seda, kuidas ta end kaunistab. Alusvärv oli valge ja selleks kasutati tinavalget ning veiniäädikas lahustatud kriiti. Teist valgendusainet saadi päikese paistel kuivatatud tigude jahvatamisel. Roomlanna hoidus hoolikalt päevitamisest. Põskede ja huulte värvi korrigeeriti elavhõbedas lahustatud karmiiniga
Algab öö milles igavesti magame. Anna mulle tuhat suudlust, seejärel sada, Siis järgmised tuhat, siis järgmised sada, Seejärel üha järgmine tuhat, siis sada. Siis kui oleme suudlenud tuhat kordi Ajame nad segi, nii et me ei teaks Või selleks et keegi halb ei saaks kadestada meid Kui teada saab kui palju suudlusi oli. Odi et amo, lk 214 kommentaarid lk 215 LUULETUS Vihkan ja armastan. Mispärast teen seda võib olla küsid sa. Ei tea, aga tunnen, et see toimub ja piinlen. 6) Ovidius Metamorphoses: Pyramus et Thisbe, read 1-10, 45-58, 100-112, lk 288-291; LUULETUS 1, Pyramus ja Thisbe, üks ilusaim noormeeste seas, teine kiidetud tütarlastest, keda elus nähtud. Nad elasid kõrval majades, kus räägitakse, et kõrge põletatud tellistest müür piiras Semiramise linna. 5.Naabrus lõi tutvuse ja esimesed sammud. Ajaga armastus kasvas, nad oleksid abiellunud, aga nende vanemad takistasid. Aga nad ei saanud keelata, sest mõlemad
alateadvuslikud ja teadvustamata Venemaa: Aleksandr Puskin, hingeseisundid Mihhail Sümbolite tähtsus Lermontov, Fjodor Tjuttsev Zanripiiride segunemine Prantsusmaa: François-René de Chateaubriand, Victor Hugo, ROMANTISM Alexandre Dumas, Stendhal Mineviku ja müütide poetiseerimine Eugène Delacroix, Ovidius sküütide Huvi folkloori, müüdi olemuse seas vastu Francisco de Goya, Vabadusliikumine Kronos oma last Rahvuskultuurid õgimas Paganluse idealiseerimine Kreeka kultuuri esiplaanile Parnaslased (Pariis, 19. saj) tõusmine Reaktsioon romantismi vastu (liigne
Vanarooma kirjandus Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Terentius, Seneca, Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero, Julius Caesar, Vergilius, Quintus Horatius Flaccus ning Pulius Ovidius Naso. Plautus Titus Maccius Plautus oli Vana-Rooma komöödiakirjanik. Plautuse kohta puuduvad peaaegu igasugused eluloolised andmed. Ta kasutas oma komöödiate algmaterjalina põhiliselt Vana-Kreeka uuema komöödia tüpoloogiat ja tegevustikke. Plautuse komöödiad on mõjutanud paljusid hilisemaid komöödiakirjanikke - William Shakespeare, Ludvig Holberg, Gotthold Ephraim Lessing, Carlo Goldoni, Aleksandr Ostrovski. Marcus Tullius Cicero
sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. 5. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus. Sotsiaalne ja majanduslik heaolu: "Rooma rahu". Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 22) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal. Ristiusu teke 1. Augustuse aeg: Maecenas. Luule: Vergilius, Horatius, Ovidius. Ajalookirjutus (Livius). 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Hellenistlike ja idamaiste kultuste levik: Isis, Mithras. 4. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 23) Hiline keisririik 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2
Hardenberg (Novalis) Heinrich von Kleist (Penthesilea) Friedrich Schiller (Hektorlied) Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Der Eremit in Griechenland) 48. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. KREEKA Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; Euripides: Hekabe, Rhesos, Palamedes [fr]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Vergilius, Aeneis; Ovidius Kreeka eepikas nähti Odysseust kui 1.) eeskujulikku rüütlit ja kangelast; 2.) petturit ja valetajat. Vergiliuse „Aeneis´is“, kus peakangelane teeb oma pojaga läbi rännaku, mida võiks võrrelda Odysseuse rännakuga, käsitleb Aeneast kohusetruu, jumalakartliku ja vanemaid armastava näidissangarina ehk siis tüüpilise roomapäraste vooruste kehastajana. Esineb ka Odysseus, keda o n kujutatud pahatahtliku, julma, petliku ja hedonistlikuna. 49
"Kige raskemini mistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sda vltimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionr on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sna "kultuur", siis haaran revolvri jrele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rnnak." Ovidius "Palju rkida ja palju elda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab ppida, aga loll petada." Antov Tehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sjaks." Vegetius "Kui meie ei aitta ksteist, siis kes seda teeb?" Barbara Mandrell "Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sgavamale." George Herbert "Kuni sa veel ritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Sda on poliitika jtkamine teiste vahenditega." von Clauswitz "Kui Jumal on meiega, siis kes saab olla meie vastu..?" Kirjutatud Waweli lossi
Mesilased vanarooma vooruste esindajana: hoolsus ja töökus, ohvrisurm isamaa eest, austus valitsejale. 108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni. Arvamus 1 (traditsiooniline): Augustuse põllumajanduspoliitika propagandateos Arvamus 2: põllumajandus kui raamistik filosoofiliste probleemide käsitlemiseks. SÕNUM: inimene õpib kannatlikus võitluses loodusega alluma jumalikele seadustele. 109. Iseloomusta P. Ovidius Naso eepilist peateost ,,Metamorfoosid": kesksed ideed, struktuuri eripära ja uuenduslikkus võrreldes Vergiliuse eeposega ,,Aeneis". 110. Mida tähendab mõiste translatio imperii ('võimu ülekandumine') antiikajal kirjandussfääris? Kust kuhu võim kandus, mida selle all silmas peeti, kes millistes zanrides võimu n-ö üle tõid? 111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas? Aeneis (,,Laul Aeneasest") Ajaloolismütoloogiline eepos, 12 laulu
Viies värsijalg on pea eranditult daktül. Viimases värsijalas on langus alati ühesilbiline lõppsilp on kas pikk või lühike spondeus (--) või trohheus (-U). (Lühike = U, pikk = - ) Heksameetril on 32 erinevat rütmivarianti. Heksameeter kujunnes kohustuslikuks eepilisele luulele üldse. Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides, , Ennius kohandas ladina keelele, Lucretius (,,Asjade loomusest") Ovidius (,,Metamorfoosid"), Vergilius, Juvenalis (satiirid) 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on eesti keelde tõlkija(d)? Millistele motiividele teosest selles lõigus viidatakse? Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid.
Hellenistlik kultuur levis mõlemas. Kirjanduse seotud metseenlusega, kirjanduspoliitika olemasolu. 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist vähemalt üks autor. Vanim ajajärk kuni 240 eKr rahvalooming ja üksikud kirjapanekud Arhailine 24081 eKr (Livius Andronicus, Titus Maccius Plautus) Kuldne ajajärk 81 eKr14 pKr (Cicero, Ovidius, Vergilius, Horatius) Hõbedane ajajärk 14117 (Seneca, Tacitus, Caesar) Hilise keisririigi ajajärk 117476 (Apuleius) 96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr? Sel ajal lõppesid sisemised seisustevahelised lahingud ja latiinide hõimud tõrjusid teised rahvad Itaalia aladelt välja, kuni kogu tänapäevase Itaalia alad olid nende kontrolli all. 97. Millistel sajanditel ajavahemikus 8. saj eKr 4./5. saj pKr oli õitsengus kreeka kirjandus,
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid. Saalomonlik otsus Saalomo...
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallis...
dekoratsioone, * eelistati dekoratsioone, *eelistati tragöödiaid komöödiaid Sarnasused: Pidustuste jaoks, mängiti -||- kreeka müüte, ainult mehed Rooma luule. Nii nagu proosa, langes luule õitseng kuldsesse ajajärku. Tuntumad luuletajad olid Vergilius, Horatius ja Ovidius. · Vergilius oli tuntuim ja armastatuim. Ta on ka rooma eepose "Aeneis" autor. Eepos on luulevormis ja koosneb 12 laulust. · Horatius on teatud kui oodide autor ood on ülistuslaul elurõõmule, armastusele, loodusele sõprusele (kõigele ilusale), meeleolult hästi positiivne. Kirjutas ta ka läkitusti(epistel), milles ta käsitleb moraali ja filosoofia probleeme, mis on koondatud ühte teosesse - "Luulekunst". · Ovidiuse luule jaguneb kolme perioodi 1
I raamat põlluharimine, II raamat puude kasvatamine, III raamat loomakasvatus, IV raamat mesilastepidamine. 1) liikumine taimedelt loomadele, 2) liikumine makrokosmoselt mikrokosmosele, 3) sümmetriapüüdlus raamatute lõikes. Funktsioon: Augustuse põllumajanduspoliitika propagandateos, põllumajandus kui raamistik filosoofiliste probleemide käsitlemiseks. Sõnum, et inimene õpib kannatlikus võitluses loodusega alluma jumalikele seadustele. 109. Iseloomusta P. Ovidius Naso eepilist peateost ,,Metamorfoosid": kesksed ideed, struktuuri eripära ja uuenduslikkus võrreldes Vergiliuse eeposega ,,Aeneis". Teos sisaldab lugusid põhiliselt vanakreeka mütoloogiast. Igas loos leiab aset mingi muundumine ehk metamorfoos. Jumal, kangelane või inimene muundub millekski kas oma süül või teiste vägivalla tõttu. Oli kirjutatud heksameetris. Käsitletav ajavahemik ,,Metamorfoosides" on tohutu, ulatudes eelajaloolisest Trooja langemisest tulevikuennustuste
" Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm (filosoof) "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels (nats-unistas kirjanikuks saada) "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lõpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rünnak." Ovidius (filosoof) "Palju rääkida ja palju öelda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Antov Tsehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." Vegetius "Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda teeb?" Barbara Mandrell "Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." von Clauswitz "Kui Jumal on meiega, siis kes saab olla meie vastu..?" Kirjutatud Waweli lossi väravatele
peale inimeste ka loomi ning isegi fantastilisi olendeid (pilvi, linde jt). 4.saj kahanes koori osatähtsus sedavõrd, et kohati koori polnudki. Filosoofid Sokrates, Planton, Aristoteles. Vana-Rooma Perioodid 1) rahavaloominguline sõnakunst 2) arhailine ajajärk 3) kuldne ajajärk 4) hõbedane ajajärk 5) hilis impeeriumi ajajärk Zanrid 1) proosa 2) luule 3) draama Esindajad Publius Vergilius Maro kirjanik Quintus Horatius Flaccus lüüriline luuletaja Publius Ovidius Naso esimene suurem luuletaja EEPOSED Rolandi laul(prantsuse eepos) on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing. Vanem Edda islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Ei ole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinevad eri aegadest. Arvatakse , et on
Maarjamaaks.1202. asutas piiskop Albert vaimuliku rüütliordu, et paganate maal ristiga ja mõõgaga õiget usku kuulutada. Ordu liikmeteks olid elukutselised sõjamehed. Ordurüütlid ehk orduvennad kandsid valget mantlit punase risti ja mõõgamärgiga, seepärast hakati ordut kutusma Mõõgavendade orduks. Kristlased ja Rooma riik Allikad - arheoloogilised mälestised, antiikautorite teosed (Cato, Varro, Plinius Vanem, Ovidius, Cicero, Plutarchos, Titus Livius jt), aga ka varakristlike apologeetide polemiseerivad teosed. Indoeurooplaste sissetung Itaaliasse umb. 1200 eKr. Juhtivat osa mängisid Kesk-Itaalia rannikualal Laciumis elanud latiini hõimud, kes rääkisid ladina keelt ja rajasid umb. 753 eKr Rooma linna. Vabariik alates 510 ekr, 3.saj eKr valitsesid kogu Itaaliat, 1.saj. eKr valitsesid roomlased kogu Vahemere ruumi, 31 eKr lõi Augustus keisririigi, 2
kirjeldada paganlikku loomust, aga ka algeid sellest, kuidas inimeste mõttelaad liikus kristliku mõtte poole. Keskaja Euroopas tragöödiat ei unustatud, kuid kirik taunis selle ideid ja praktikat. Bütsantsis aga hoiti traditsiooni elus, tegeleti käsikirjade uurimise ja kommenteerimisega. Tragöödia taassünd Läänes algas Itaalias. Renessanss tõstis uuesti au sisse antiikaja kirjanikud. Dante suureks eeskujuks said Vergilius, Ovidius, Lucanus jt. rooma poeedid. Itaalias linnades hakati sel perioodil õpetama kreeka keelt, tutvustama kreeka kirjandust. Antiiktragöödia mõju järgnevate sajandite Euroopa kultuurile on suur. Selles eristub kaks külge: esiteks, tragöödiate endi taaselustamine (lavastamine, tõlked) ja teiseks, kaudne mõju kirjanike endi originaalloomingule, tegelaskujudele ja sündmustikule. 16
Seose tõttu folkloori teiste probleemidega on küsimuse käsitlusel ka suur metodoloogiline tähtsus. 6. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Kuulsaim antiikmõõt on heksameeter, mis koosneb daktülitest (tõuslanguslangus), mida võib asendada kahte pikka silpi sisaldab spondeus (tõustõus); viimane jalg on kahesilbiline. Vt. näide õpik lk 66. Kastanud: Homeros. Hesiodos, Ovidius 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on tõlkija(d)? Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
