EETIKA ILUST JA KASULIKKUSEST Mõni aeg tagasi võeti uuesti ja ei-tea-mitmendat-korda-juba tõsiselt käsile meie võimumeeste eetiline pale. Ja juba ei-tea-mitmendat-korda leiavad uurivad ajakirjanikud ja opositsioonipoliitikud, et võimumehed ei ole kuigivõrd eetilised ja nende eetiline pale on õige määrdunud. Ikka ja taas ilmneb, et meie liidrid arendavad lisaks riigiasjadele ka oma pere- ja sõpruskondlikke asju. Seda tegevust saaks kuidagimoodi ja teatud tingimustel nimetada ka "teatud infrastruktuuri valdkondade või sfääride arendamiseks". Varasemad üritamised on läinud üsna tavapärast rada mööda: eksinuks ei ole keegi ennast tunnistanud ja ühiskondki on tasapisi lasknud esialgsel suurel lärmil ja hasardil lasknud hääbuda ning seega ise osutunud ekslikuks. Miks juhtub küll nii, et meie poolt ära valitud parimad pojad hakkavad võimul olles käituma nõnda, et suur hulk rahvast ja ajakirjanikest saavad nende peale õi...
Plotinus "Ilust" 1. Ilu on suurim nähtavas ja ka kuuldavas. Ühed on ilusad osaduse tõttu, teised on aga ise ilusad. 2. Inimese silm tajub esmapilgul nii ilusat kui inetut. Inetut nähes pöörab inimene silmad kiiresti kõrvale, samas ilusat vaadates ei saa vaatepildist iial küll. 3. Värvi ilu on pärit vormist. Plotinos toob näiteks tule, mis on kõigest olevast kõrgem, asudes idee tasemel. 4. Kaugema ilu nägemiseks tuleb tõusta ülespoole, meeltetaju tuleb jätta alla maha. Plotinose ilu on vertikaalne - hing tõuseb üles, et näha iluideed ja tuleb uuesti alla, et võtta ilutunnetus kaasa. Plotinose arvates peaks ilu inimestes tekitama imestust, magusat hämmeldust, uha, armastust ja naudinguvärinat - läbinisti füüsilisi tundeid. Plotinose idee kohaselt tunneb meie hing ära harmoonia idee, mida ta on tunnetanud ja ütleb meie kehale, et see on ilus. 5. Plotinose väitel on armastajad need, kes tun...
Eesti ajaloo 1. kursuse 2. kontrolltöö 1. Liivi sõja põhjused, erinevate riikide roll selles ning sõja tagajärjed. PÕHJUSED: Usukonflikt Võimu ja maa-alade suurendamine Vana-Liivimaa valdused tundusid kerge saagina Kaubateede küsimus Tartu maksu küsimus TAGAJÄRJED: Palju ohvreid Põhja-Eesti Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Saaremaa Taanile Venemaa jäi lõpuks kõigest ilma Üldine allakäik ja häving Peatselt tulid uued sõjad 2. Liivi sõda läbi isikute. Vihikusse tehtud ülesande alusel. Ivan IV Julm kõige verisem Moskva tsaaririigi valitseja enne 20.sajandit, vallandas Liivi sõja, 1.tsaar, tappis oma poja. Gotthard Kettler Liivi ordumeister, Kuramaa esimene hertsog, pani ametiu maha peale Härgamäe lahingut. Johan III, Soome asevalitseja, hiljem Rootsi kuningas, lõi Rootsi esimene tugipunkti Ee...
SRI LANKA Pille Ülem 8 klass 2014 http://www.srilanka.travel/pristine_beach_holidays Sri Lanka üldandmed Pindala- 65 610km² Saarel elab 21 481 334 (juuli 2011) elanikku Pealinn- Colombo Rahvastiku tihedus- 316 in/km² Riigi sümbolid Hümn - "Sri Lanka Matha" ("Sri Lanka ema") Rahvuslind - sri lanka dzunglikana Rahvusliblikas - sri lanka linnutiib Rahvuslill - täht-vesiroos Rahvuspuu - raud-nagapuu Sri Lanka Kliima Kliima on troopiline: püsivalt niiske ja soe ning sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud ja maastik Pikim jõgi - Mahaveli Ganga (334 km) Suurim kosk-Bambarakanda (240 meetri kõr...
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahel...
Liina Mälgand 12H Arusaam ilust on kõigil erinev ehk ,,asjade ilu sünnib vaatleja meeltes" (David Hume) Mis on ilu? Seda mõistet on raske piiritleda, sest mis ühe jaoks võib olla ilus, võib seda teise jaoks aga mitte olla. Kui ma vaatan kedagi, kellel on näiteks värvilised riided, kujuneb mul momentaalselt arusaam ehk teadmine sellest, kas see on ilus või mitte. See arusaam tekib tänu nägemismeelele, mis ei pruugi olla kõigil inimestel sugugi võrdsel tasemel. Kuna ilu nägemine sõltub
Dorian Gray portree kokkuvõte Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku
soovitud mulje. Iga inimene toetub enda põhimõtetele ja väärtushinnangutele. Ilu seisukohalt ei ole ju ainult inimesed need, keda me ilusaks peame, ilus võib olla ka ilm või mõni ese minu toas. Kuid mis on ilu ja kas seda üldse eksisteeribki? Vanasõna ilu on vaataja silmades on küll positiivse kõlaga, kuid kas seal on ka tõepõhi all, on suuresti kaheldav. Vaadates enda ümber ringi näeme sadu, kui mitte tuhandeid inimesi päevast päeva. Kõigil neil on erinev arusaam ilust ja ilusaks olemisest, mis ühele tohutult meeldib, ei pruugi teise jaoks mitte mingisugust tähtsust omada. See seab kahtluse alla fakti, et ilu eksisteerib. Matemaatikastki ju õppisime, et kui korrutame positiivse negatiivsega on tulemus negatiivne. Seega piisab vaid ühest negatiivsest arvamusest, et seada ilu eksisteerimine küsimärgi alla. Kui ühe inimese arvamuse põhjal on mustad kassid ilusad ning teine inimene väidab vastupidist, siis kas mustad kassid on ilusad või mitte
Pariisi petlik ilu Tihtipeale saavutavad inimesed oma rikkuse just alustades madalalt töökohalt, nii ka isa Goriot, kes alustas oma karjääri nuudlivabrikandina. Goriot suutis end seal aga nii üles töötada, et ta teenis kena varanduse ja temast peeti lugu. See kõik aga muutus kohe, kui ta tütred ja nende abikaasad hakkasid isa häbenema, kuna too oli nuudlivabrikant. Goriot´i tütred tahtsid alati olla rikkad, lugupeetud daamid, kes ei virele vaesuses. Oma täies hiilguses nad elasidki, kuna nende isa oli nii armastav ja hoolitsev, kuid samas rumal ja andis neile koguaeg raha, mille tagajärjel ta ise vaesus. Lõpuks polnud Goriot´il enam pennigi hingetaga, kuid ta tütred ei saanud sellest aru ja nõudsid juurde. Tüdrukud süüdistasid kõiges alati oma isa, et too oli pannud ta sellistele meestele ja et neil raha piisavalt polnud. Isegi oma surivoodil pidi isa oma viimased väärisesemed ära müüma, et üks t...
Kõik ei ole piiritletud ,et üks on hea ja teine on halb. Oluline on mõista ja aru saada mis jääb ilusa ja koleda vahele. Sellest jõuame järeldusele, et Eros on filosoof, kuna filosoofid on millegi keskmes ja üritavad areneda veel edasi. Ilu on midagi mida me kõik ihaldame. Kuid ilu ihaldamine ei piirdu ainult ilusate kehadega ja kaunite mõtetega, vaid seda tuleb eneses edasi arendada. Kui algselt märgatakse lihtsalt ilusat keha siis järgnevalt hakatakse hindama hinge ilu keha ilust väärtuslikumaks. Hiljem hakatakse aga ilu mõistma. Kui inimene on omandanud teadmised ilust siis ta märkab ilu ennast. Autori arvates peaksid inimesed rohkem ihaldama ja tänu sellel arenevad nad edasi. Samas tuleb osata mõelda laiemalt, mitte ainult kindlate piiride järgi. Tuleb mõista, et alati ei ole kõik piiritletud ja teisiti mõtlemine ei ole väär. Inimene peab omandama täielikult teadmised ilust, kuna ainult siis oskab ta mõista täielikult ilu.
Getri Mitt Moestilistika III ILU Essee Juhendaja: K. Lehari Tallinn 2014 Ilu Umberto Eco raamatus ''Ilu ajalugu'' vaadeldakse nähtusi, mida inimesed on aastatuhandete vältel ilusaks pidanud. Side ilu ja kunsti vahel. Ilu pole kunagi olnud midagi absoluutset ega muutumatut. Sotsiaalne ühiskond kujundab meie vaatenurka ja arusaama ilust. Kindlasti ei olene see kultuuriruumist, nahavärvist ega soost. Kas inimestel on üldse julgust öelda ja mõelda mida nad tegelikult arvavad? Kes või mis on ilu? Või on see suhteline mõiste? Kas ilu ikkagi on vaataja silmades? Juba näiteks antiigist alates samastatakse ilu proportsiooniga ning hinnati kõrgelt ka vaimset ilu. Kreeka filosoofi Platoni meelest võrdus ilu sümmeetriaga. Mida sümmeetrilisem on nägu, seda esteetiliselt kaunim
Jumalad muutsid Myrrha mürripuuks. Hiljem Adonis astus välja lõhenenud puust. See seik kinnitab, et Adonis on vegetatsioonijumal. Teise versiooni järgi peitis Myrrha end pärast isaga magamist metsa ning Aphrodite muutis ta puuks. Adonis sündis, kui Theias laskis puusse noole või kui metssiga oma võhkadega kiskus puu koore lahti ning avas puu. Viimase versiooni puhul oli tegemist endega Adonise surmast. Kui Adonis oli sündinud, oli Aphrodite hurmatud tema ebamaisest ilust ning võttis ta oma kaitse alla ja laskis Persephonel tema järele valvata, kuid ka Persephone oli tema ilust vapustatud ega tahtnud teda tagasi anda. Kahe jumalanna vahelise tüli lahendas kas Zeus või Kalliope Zeusi nimel. Otsustati, et Adonis veedab neli kuud aastas Aphrodite juures, neli kuud Persephone juures ja neli kuud, kelle juures tahab. Ta valis alati Aphrodite, sest Persephone oli külm, tundetu allmaailma jumalanna. Arvatakse, et Adonis on Phoinixi ja Aiphesiboia
Kas kunst on kaotanud huvi ilu vastu? Keegi neiu kelle nime ma ei tea Ilu on vaataja silmades. Nii on see alati olnud ja arvatavasti jääb see nii ka edaspidi. Selle tuntud lause abil saab määratud ka kunsti suhe iluga. Meil, inimestel on selline huvitav omadus, et me kipume tihti asjadest ning omadustest tüdinema. Seetõttu on ka meie iluideaalid ja üleüldine arusaam ilust aja jooksul muutuv. Kunst, mis on kindlasti oluline osa inimeste elust (kuigi me tihti ei saa sellest aru), kohaneb märkamatult inimeste soovide ja vajaduste järgi ning seeläbi kajastab kunst ka ilu aeg-ajalt erinevalt. Alates sellest hetkest, mil kunst tekkis, on maailmas järjepidevalt toimunud erinevaid muutusi. Edasi on arenenud nii inimesed kui ka tehnoloogia. See on aga loonud kunstile rohkem eneseväljendusvõimalusi. Näiteks võib tuua kas või graffiti-kunsti, mis ei oleks
sihtkapitali luulepreemia võitis. Luulekogu pealkirjast sain mina aru nii, et tänavanurkade muusikutena mõtles Rooste kõiki inimesi, kes vajavad märkamist, tähelepanu ja mõistmist. Olles küll erinevad on meie eesmärk üks- saada märgatuks ning kui selleks on sulgunud vanad traditsioonilised võimalused, on tänapäeval loodud uus väljund - sotsiaalmeedia. Luulekogu sisu analüüs Jürgen Rooste luuletused on tänapäevastest probleemidest. Ta luuletab maksudest, elust, rahast, ilust, Eestist, Tallinnast, armastusest jne. Ma ei osanud põhilisi teemasid välja tuuagi, sellepärast, et ta luuletab väga paljudest erinevatest teemadest. Vahepeal tundub, et need luuletused ei ole isegi sama inimese poolt kirjutatud. Luuletustes kasutab ta märkimisväärselt isikustamist ning võrdlust, mis annab luulekogule omapära. ,,Nälgiv mustkunstnik" Luuletuse teemadeks on poliitilis-majanduslik ebaausus ning kunstniku raske elu turumajanduse tingimustes
Näiteks saavutatakse Myron´i “Kettaheitja” kilbi näiline täiuslik ümarus vaataja nägemisnurga arvestamisega. Vormidest otsitakse kooskõla hinge ja keha vahel, mistõttu tekivad kujundid, mis näivad staatilised, kuid samas ka rahulikud (Nt Laokoon). Keskaeg oli väga keeruline ajaperiood. Ta erineb antiikajast nii elukorralduse poolest kui ka on antiigiga võrreldes kahestunud. Keskajal käsitleti ilu kui Jumala atribuuti. Ja ilu mõiste oli laiem ning algas vaimsest ilust, kõlbelisest harmooniast ja metafüüslisest kiirgusest. Ilu juures väärtustati ka nii proportsioone, terviklikkust, sära kui kõlbelisust. Eco arvates olid seega keskajal ilusad need asjad, milles oli nii proportsioon, terviklikkus kui ka Jumala valgus. Keskajal arvati ka, et valgus oli kehade olemuslik vorm. Sel moel on ta igasuguse ilu põhialuseks. Giovanni Boccacio jättis oma raamatus “Decameron” kirjeldamata ilusad inimesed keskendudes vaid inetutele. Tema arvates oli
Eros ja Psyche Eros oli kreeka armastusjumal. Teda kujutati tiivulisena ja sageli ka vibu ja nooltega. Psyche oli kreeka mütoloogias Erose abikaaasa. Inimesed pidasid surelik Psychet ilusamaks kui jumalanna Aphroditet. Viimasele see ei meeldinud ja ta käskis oma pojal Erosel tabada noolega Psyche südant. Kui teistele tõid need nooled armastust, siis Psychele pidid need tooma ainult kannatusi. Ta pidi saama ära vaevatud ja alandatud ning abikaasaks halvima mehe. Eros läkski emalt saadud ülesannet täitma, kuid rabatuna neiu ilust jättis käsu täitmata. Selle asemel juhtis ta Psyche salaja oma lossi ja ennast näitamata täitis neiu kõik soovid. Kuid "tänu" Psyche kadedate õdede tegutsemisele tuli saladus ilmsiks ning Eros lahkus. Psyche jäi kurvaks ja murelikuks. Varsti sattus ta Aphrodite juurde. Too lasi Psychel läbi teha rea katsumusi. Tänu headusele sai Psyche nendega hakkama ning lugu lõppes Erose ja Psyche pulmadega....
..............................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................7 Sissejuhatus Anna Haava oli on ja jääb kindlasti üheks Eestimaa oluliseks luuletajaks. Oma traagilisest nooruspõlvest hoolimata -kaotades isa, ema, õe kui ka oma armastuse- kirjutas ta palju kauneid luuletusi, põimides looduse ilu ja armastust. Välismaal viibides kirjutas Anna Haava ka kauneid luuletusi kodumaa ilust. See on sellest paganlusest Kui nii siiralt ringi vaatad kalli sugurahva keskel- kohtad muu seas sellist imet: isad - emad - eesti - omad, või siis segaabielud, Eesti-Läti käeanded;
Eeros ja Psyche Inimesed pidasid surelik Psychet ilusamaks kui jumalanna Aphrodite. Viimasele see ei meeldinud ja ta käskis oma pojal Erosel tabada noolega Psyche südant. Kui teistele tõid need nooled armastust, siis Psychele pidid need tooma ainult kannatusi. Ta pidi saama ära vaevatud ja alandatud ning abikaasaks halvima mehe. Eeros läkski emalt saadud ülesannet täitma, kuid rabatuna neiu ilust jättis käsu täitmata. Selle asemel juhtis ta Psyche salaja oma lossi ja ennast näitamata täitis neiu kõik soovid. Kuid "tänu" Psyche kadedate õdede tegutsemisele tuli saladus ilmsiks ning Eeros lahkus. Psyche jäi kurvaks ja murelikuks. Psyche sai teada et ta ootab Eerose last. Lõpuks sai tüdruk aru et õed olid teda petnud ta otsustas kätte maksta ja tappis kavalusega oma õed. Nüüd hakkas ta Eerost otsima. Varsti sattus ta Aphrodite juurde
Nibelungide laul Eepose esimeses osas jutustatakse, kuidas Nibelungide soost kangelane Siegfried, kuulund burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne naituda Islandi kuninganna Brunhildiga, kes senion kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki. Ta teeb ennastvõlukuue abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri asemel Brunhildiga. Kui mõlemate pulmadest on möödunud kümme aastat, lähevad Brunhild ja Kreimhild omavahel tülli ning viimane paljastab kosimise saladused. Solvatud
lauluhäälega poisslapsi, et kindlustada neile parem elujärg, siis Carlo Broschi pärines jõukast perekonnast. Pärast kastreerimist alustast ta muusikaõpinguid Napolis kuulsa lauluõpetaja Nicolo Porpora juures. Seal tutvus ta ühe 17. sajandi Itaalia kirjanduse suurkuju Metastasioga, kellest sai tema sõber surmani. Farinelli saavutas peagi kuulsuse kogu Euroopas ning teda kutsuti sageli laulma kroonitud peadele. Kõikjal oldi võlutud tema hääle ilust, puhtusest ning võimsusest. http://www.youtube.com/watch? v=ZNp8hYycx4c http://www.youtube.com/watch? v=A8t_WySo414 http://www.youtube.com/watch? v=6DkIRHlweDQ
I Am I am Young. (ma olen noor) He, she, it Is He is clever. (Ta on tark) It is cheap(see on odav) She is pretty (ta [naissoost] on ilust) We, you, they Are We are happy(Me oleme õnnelikud) They are rich.( Nad on rikkad) Tegusõnal BE (olema) on olevikus kolm vormi. Lihtminevikus kasutatakse ainsuse vormi was, mitmuses aga vormi were I, he, she, it Was We, you, they were Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I was there. Ma olin seal Was I there? I was not there. You were there Te olite seal Were you there? You were not there. He was the...
1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV ta Rooma, kus ta koos teiste silmapaistvate meistritega teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, ehk Sixtuse kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpu poole sattus ta aga kuulsa askeesijutlustaja Savonarola mõju alla. Seda tunnistavad Kristuse ristilt võtmise maalid. Ta on püüdnud kujutada meeleheidet ja ahastust, kuid vähe hoolinud joonte ja värvide ilust. 1490 aastal valmistas Botticelli mitmeid illustratsioone Dante ,, Jumaliku komöödia" tarvis. Botticelli kuulsamad maalid on ,,Kevad" ja ,,Veenuse sünd". Esimene valmis 1478 aastal ja kujutab Veenust parkmaastiku foonil, jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Jumalanna kuju loomisel on osaliselt eeskuju võetud antiikskulptuuri teoselt nn Medici Veenus. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510. Temast jäi maha suur hul väärtuslikke teoseid, need aitavad
istuks paistele, võtaks oma Miina enda kõrvale. Ma tahaks, et mul hing sees oleks, see kõneleks, kirjutaks sõnakal jõel. Ja laidaks, mis laita valusal tõel – jah, ütleks, kus hää, ja ütleks, kes õel. Ma tahaks, et mul hinge rinnas oleks, mis kaitseks nõrku, varjaks rõhutuid ja aitaks südameid ja meeli lõhutuid. Ma mõtlen nõnda õigest’, kuidas elu õpetand... Viimne võimalus Sa võta ilust viimne ilu ja tõest võta viimne tõde... ... mis lõid sa selle tule süles, see tõstab sind ja teisi üles. Nüüd paistab päike talle – nüüd ta raagus, on raagus kaugel, kaugel põhjamaal. Mis aitab lõunaviljast unistada ja õitest kaugel, kaugel põhjamaal? Ma mõtlen nõnda õigest’, kuidas elu õpetand...
Kentauridest räägitakse enamasti kui ainult meessoost olenditest. Naissoost kentaure (Kentaurides) ei mainita enne hilisemat antiikaega. Varaseim näide kentauritarist kunstis pärineb 4. saj eKr, tegu on makedoonia mosaiigiga. Ovidius mainib Hylonome-nimelist kentauritari, kes sooritas enesetapu, kui tema armastatu Cyrallus suri sõjas lapiitidega. Kreeka retoorik Philostratus annab samuti kirjelduse kentauritaridest. Kirjeldus on tõepoolest vaimustunud, ta on lummatud kentauritaride ilust ja räägib üsna üksikasjalikult nende läikivast karvast, mis võib olla väga erinevat tooni ja ka kontrastiks inimosa nahavärvile. Tema järgi oli kentauritaride ülesanne olla kodus Pelioni mäe lähedal ja hoolitseda kentaurilaste eest.
· Esimene ühest sündinu oli Plotinose järgi mõte või aru ,millele vastab Platoni demiurg, loojajumal. Sellele järgnes Maailmahing, mille Plotinos jagab "ülemiseks" ja "alumiseks". Maailmahingest lähtuvad üksikud inimhinged, ja lõpuks mateeria, olemise ja täiuslikkuse madalaim tase . ,,Enneaadid" · Plotinose tähtsaim teos Teemad : · I eetika arutlused õnnest, voorustest, headusest, ilust, enesetapust. · II kosmoloogia maailm, tähtede mõju, mateeria. · III maailmavaatelised küsimused saatus, loodus, deemonid. · IV psühholoogia hinge olemus, taju, mälu, hinge surematus. · V metafüüsika ja platonistlik ideedeõpetus · VI ontoloogia kategooriad, arvud, tahte vabadus, jumalus. Plotinos 204/205- 270 pKr
Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega
Merovingide kunst Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust. Rikkalikult kaunistati isegi igapäevaseid tarbeesemeid. Palju kasutati nn. pael- ehk põimornamenti. See koosneks nagu lõputust ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu kaunistatava eseme pinna. Riba vahele sobitati ka inimesi ja loomi, need olid aga peaaegu tundmatuseni ümber kujundatud, lihtsustatud, n.ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli ometi säilinud palju antiikkunsti teoseid
põõsastikud ja võsad kõik". Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest nii nagu tegelikkuses on. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvastasid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka paiku, kuhu minna ei tahaks. Juhan Liivi luuletus "Hommik" räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele said inimesed ikka kõhu täis, sooja ja muid vajalike materjale. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Must lagi on meie toal! Selles luuletuses räägib ta isamaa vaesusest, et tol ajal oli kõik väga raske. Palju on juttu Eestimaa läbielamistest, missugune oli olukord siin veel mitmeid aastaid tagasi
„Venuse sünd“ valmis 1486. Aastal, selle maalis Sandro Boticelli ning see on üks tähtsamaid maale antiikajast. Maal kujutab Veenuse sündi täiskasvanud naisena merevahust, saabumas kaldale merekarbil. Plaatoni arvates oli Veenusel kaks aspekti. Ta kas oli maine jumalanna, kes pani inimesi endasse armuma või oli ta taevalik jumalanna, kes inspireeris inimesi targalt armastama. Platon on mõtisklenud, et füüsiline ilu lubas mõttetel paremini aru saada hingelisest ilust. Arvatakse et Boticelli esitas Jumalikku armastust alasti Veenuse vormis. Klassikalises antiigis oli merikarp metafooriks naise häbemele mis andis mõista sünnist. Botticelli maalis selle maali Lorenzo di Pierfrancesco de’Medici-le. Maal asub hetkel Uffizi Galeriis, Itaalias. Botticelli veenuse poos meenutab Medici’ Veenust, marmor skulptuuri klassikalisest antiigist Medici kollektsioonist, kust Botticellil oli võimalus õppida. Esiplaanil on Veenus kellest vasakul asuvad
sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Renessanssmuusika on renessansiajastul loodud muusika. Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14.-15. sajandi vahetus, s.o sadakond aastat hiljem kui teistes kunstiliikides. Keskajal hakati muusikat seletama matemaatika abil kuna arvati, mis on õige ja korretkne, on ka ilus. Renessanssi ajastul käisid aga arutlused selle üle, mis on ilust kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust. Keskajal oli populaarne anonüümne looming, kuid renessanssis sai teost seostada kindla autoriga. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Tänu renessanssi muusikale muutus inimeste maailmapilt
Kasutab palju sõna- või fraasikordusi "Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa... tasa..." "Mai hommik" I trükis ilmunud. Paralleelid inimtunnetega, purunenud armastus. "Puude all" lehtede langemisest, sügise ootusest "Lumehelbeke" rahulik, voolav, inimtunded, rahust ja vaikusest, südamlik "Tali" talve rahulikust ilust "Sügise" ("Nõmm") ilus sügis, sügise värvidest ja tulekust nõmmel, oma meelekurbuse on sidunud närtsinud metsaga "Tuisk" Eesti talvemaastik oma iseloomulike joontega "Talvine tihane" akna taga oli talvel tihane, kellele tundis kaasa, aga siis tuli ka teine ja nad lendasid koos minema, igatsus, kõigile on keegi olemas "Tühja pesa ees" sügisel on pesad tühjaks jäetud, maha jätmine "Sügisene kodu" kodu andestab alati; koht, kuhu võib alati tagasi minna, kodus on
talumajadest, hurtsikutest ja saunadest. Juhan Liiv ei idealiseerinud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest võimalikult realistlikult. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvastasid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka näotuid paiku. Juhan Liivi luuletus "Hommik" räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele said inimesed ikka kõhu täis, sooja ja muid vajalike materjale. Juhan Liivil on veel palju muud isamaalist lüürikat, näiteks luuletus "Isamaale", "Rukkivihud rehe all" ja "Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Tema loomingute eesmärgiks on rahva parema tuleviku püstitamine. Tänu temale said inimesed targemaks oma isamaa kohta ja inimesed hakkasid oma isamaad armastama, kuid kindlasti mitte rohkem, kui seda tegi Liiv
Maarja taevassevõtmine- Maal on jagatud kolmeks osaks, mida ühendavad võimsas tõusvas liikumises figuuride žestid. Tiziani kuulsus põhineb just sellel et varem polnud sellist liikumist kujutatud. Maal oli tellitud Maria dei Frari kirikule Veneetsias. Pesaro Madonna maalil võeti esimest korda kasutusele uut tüüpi ristatud diagonaaliga kompositsioon. Võrdlus Giorgione Venuse ja Tiziani Urbino Venuse vahel. Tiziani figuur on erinevalt Giorgione omast oma ilust teadlik ja kutsub imetlevaid silmi ennast hindama. Maalis puudub mütoloogiline teema. Europe röövimine on kunstniku viimane teelesaadetud pilt, mis on neist kõigist kõige rõõmsamalt sensuaalne.
Näitab inimeste püüdlemist unistuste poole. Toob välja unistuste ja reaalsuse vastuolu, armastuse olulisus. „T.Nipernaadi“ (1928)-Peategelaseks mees, kes rändab mööda Eestit suvel. Eesmärgiks naisi võrgutada. Räägib neile ilusaid valesid, kui naine armub, lahkub Toomas. Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjutas loodusest isamaast, armastusest ja ebaõiglusest.
Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu ning jälgis huviga oma isa toimetusi. Koidula pere lahkus Vändrast 1850. aastal ja kolis Pärnusse. Kuigi Lydia oli alles kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas". Oma alghariduse sai Lydia oma isa käest. 1854. aasta sügisel astus ta aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai Lydia selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas
Lahingute kirjeldused (,, II ") Pikad laused Ergutusluule( ,, Ludiidide laul " ) Kirjutab karjastest või mainib neid üpris tihti ( ,,Karjaste laul. Ott ning Kreeka jumalalate mainimine Peedo" ) Luuletuste meeleolu muserdav, kurb Kirjutab armastusest positiivsemalt Teiste riikide/linnade mainimine, Kirjutab naiste ilust ( ,, Jaagu laul ") mitte Inglismaa/Sotimaa( Nt. ,,I" mainib ta Lissaboni, Egiptust) Jumalast kirjutamine/Jumala mainimine Poliitika (,,Ood maisipurustajate vastu suunatud seaduse tegijaile") Luuletused on energilised, rõõmsad. Muidugi on ka kurbasid(,, Karjaste laul ehk Jaagu leinalaul")
Bambergi katedraalis , mis kujutab endast rüütliideaali. Naumburgi katedraalis seisab aga krahvipaar Ekkehard ja Uta, mis mõjuvad väga isikupäraselt ja loomulikult. · Sakslaste looming võrreldes prantslastega on tundeküllasem. See ilmneb Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel. Nii Kristus kui Maarja Kristuse surnukehaga mõjuvad traagiliselt, ning neis pole jälgegi prantsuse figuuride rahust ja ilust. · Portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel. Maalikunst: · Klaasimaal ehk vitraazikunst kõige olulisem. Kirikute aknad kujundatud maalikunstnike poolt. Kirkad värvid, aknad kujundatud eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad langedes kokku kujutise piirjoontega. Tänu värvilisi aknaid läbivale valgusele täitis kirikuid fantastiline, imepärane valgus. Aknaid võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi
ikka sellisega suhelda tahaks. Mina arvan seda, et ilus inimene on see, kellel on normaalne välimus ja ta ise on inteligentne ja tore. Ei maksa olla liiga enesekindel ja hoolimatu teades, et sa nagunii meeldid kõigile oma välimusega. Alati ei pruugi see paika vedada ja sinu ilusa välimuse alt koorub välja inetu sisu. Alati tuleks mõelda enne, kui midagi ütled, sest just see üksainus lause võib jäta teisele halva mulje sinu sisemisest ilust. Kõik asjad peaksid olema tasakaalus, sest just siis oled sa meeldiv sõber oma kaaslastele. Olen õnnelik et minul on väga vedanud oma sõpradega, kellel on nii sisemist kui ka välimist ilu. Tänan tähelepanu eest!
Disaini Instituut ESTEETIKA GRAAFILISE DISAINI TEOSE ANALÜÜS. Alina Leontjeva (DS-1-E-P-tal) 2009, Tallinn Mis on esteetika? Esteetika on filosoofia haru, mis on seotud kunstiga ja filosoofiast erineb selle poolest, et esteetika on maailma tajumine, mis toimub mõistes: ilus ja kaunis; kõik kujud säilitavad oma proportsiooni, värvide sobivuse, toonid, faktuuri jne; mis moodustab kunsti. Esteetika on teadus ilust. Aegade jooksul olid välja mõeldud universaalsed kategooriad: ,,esteetiline", ,,kaunis", ,,ülim", ,,suursugune", ,,traagiline" ja ,,koomiline". Need kategooriad võimaldavad laiemalt vaadata maailma ja anda mõista meid ümbritsevat tegelikkust ning seda väljendati kunstiteostes. Nad tekitavad meis emotsioone: vaimustus, naeratus, elevust jne. Ühesõnaga nad jätavad muljed, mis mõjutavad meid. Mis on graafilise disaini esteetika? (Graafilise disaini teose analüüs)
Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest Minu arvates on loodus mitte ainult kirjaniku ja luuletaja elus väga tähtsal kohal vaid ka nn. „tavainimeste“ elus on see vägagi oluline osa igas päevas. Kuid võibolla on sellel loodusel lihtsalt suurem tähendus kirjanikele ja luuletajatele, näiteks luuletajad saavad tihti inspiratsiooni loodusest, selle ilust ja olemusest. Tean seda, sest kunagi väga väiksena proovisin ka ise kirjutada luuletusi ning need kõik rääkisid loomadest ja lindudest ja taimedest. Luuletaja ei kasuta loodust alati ka kui sellena mis ta on vaid kirjeldab mõndade loodusnähtuste abil näiteks inimesi, emotsioone, eluperioode jne. Näiteks, kui luuletaja on kirjutanud, et ta seilas tormistel vetel siis võib see tähendada tema elus olnud ebastabiilset või rasket aega mis on justkui laevasõit tormisel merel.
Inimese ümber ja inimeses endas peaks kõik olema ilus. Valisin selle teema, sest kõik tahavad olla ilusad. Alustan kahe vanasõnaga vanasõnaraamatust ilu kohta: Mis kasu on ilust, kui seda ei nähta? (Itaalia) Mis teeb inimesele rõõmu, paistab talle ka ilus. (Sanskriti) Need ütlemised on väga tabavad ja mõistatuslikud. Me pöörame ju enda ümber rohkem tähelepanu välisele ilule, kuid palju olulisem on märgata inimeses seda seesmist ilu. Seega arvan, et enese meikimine ja kallite riiete ning ehetega kaunistamine pole esmased ilu näitajad, vaid eelkõige puhtuse, aususe, teistega arvestamise ja kuulamisega seotud iseloomujooned on ilusa inimese tunnused
väga teissugune juba sellepärast, et tantsjad olid nii mitte eestlaslikud. Näiteks filmis oli Arno blondi peaga aga balletis oli musta peaga jaapanlane. Ka lavastaja Ruslan Stepanov on tahnud luua hoopis teist suguse teose kui see oli Oskar Lutsu "Kevade" ja on öelnud teose kohta nii: "Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteetilise maailma, milles valitseb minu arusaam ilust ja harmooniast. Ükskõik missugune kunstnik tahab igas zanris kajastada nii sügavalt kui võimalik inimese sisemaailma ja selle mitmepalgelisust. Üritan lavastuse üldist õhkkonda edasi anda peategelase Arno maailma kaudu, kasutades unenägude, allegooria, märkide ja sümbolite keelt." Etenduse algus oli mulle küll natuke segane, sest ei saanud kohe aru, et miks seal 2 peaaegu paljast inimest on. Oskar Lutsu "Kevade" algas hoopis teist moodi ja see viis natuke segadusse
Ballett ,,Kevade" Käisime koos oma ja parealleelklassiga 3. detsembril teatris Vanemuine vaatamas etendust ,,Kevade", mis oli esile toodu balletina. Enne etenduse algust ei osanud ma ette kujutadagi, kuidas nad Kevadet võiks balletina esitada, kuna meie kõiki teada on nii Kevade film kui ka raamat täis tegevusi ja rääkimisi ning tantsimisest põhimõtteliselt ei olnudki seal midagi. Kuid tegelikult oligi Kevade täitsa uuesti küljest üles ehitatud... Etenduse algus oli täiesti arusaamatu ja ma usun, et nii tundsid enamus. Esimeses stseenis käisid kaks inimest täiesti sihitult ringi ja tegid atleetikat, minu arust see ei sarnane kohe mitte üldse Kevadega. Kuid ma arvan, et nad üritasid kuidagi sümboliseerida kevadet kui aastaaega, kuna neil olid kevadevärvi riietus seljas. Kuid ega edaspidi ka ei muutunud asjad selgemaks, tehti erinevaid tantse ja hüpati niisama ringi. Kuigi seal ol...
,,Dorian Gray portree" Basil Hallward, kes oli kinnine ning omaette kunstnik, maalis Dorian Grayst portree, mis muutub järjest rõvedamaks, koledamaks ja kurjemaks.. Ta panustas sellesse maali väga palju iseendast. Ta oli kunstnik, kes oli lummatud Doriani ilust, kunstnik kes armus kirglikult noormehesse. Dorianist sai tema kinnisidee. Ta väärtustas poisi ausust ning puhast südametunnistust. Sellest noormehest sai talle ka muusa, keda ta ikka ja jälle maalis, tõstes Doriani enesehinnangut üharohkem. Dorian aitas Hallwardil mõista tema kunstilist potentsiaali. Nende kahe suurest armastusest, kasvas midagi hullemat. Dorian hakkas Basilist eemale hoidma, ning ühel päeval, kui Basil Doriani juurde läks, anus ta noormeest, et ta
Mis on ilu? ,,Ilu on vaataja silmades." Mina nõustun väitega, et ilu on iga inimese jaoks midagi isiklikku, sest ma usun, et ilu tuleb sügavalt hinge seest. Inimestel on erinevad ideed ilust ja erinevad maitsed, niisiis iluidee varieerub. Seda tõestavad meile teised inimesed; maailm, kus me kõik koos elame. On lugematul arvul võimalusi ilu tõlgendada. Ilu võib olla looduses: kosed, päikeseloojangud ning isegi orkaan; mõne inimese jaoks on eksootiline näha taevaid tumedana. Kõik sõltub sellest, kes sa oled ja millesse sa usud. Kes olen mina? Millese mina usun? Iga inimene leiab iseend uuesti ja uuesti. Sündmused meie elus muudavad meid kõiki pidevalt
Ma arvan, et see tähendab seda, et Eestil ei olnud siis üldse sõnaõigust, Venemaa ütles kõik. „Ta lendab mesipuu poole“ See räägib sõjaajast, kus paljud kaotasid enda lähedased, kuid kus ka paljud koju naasesid. Ning ka sellest, kuidas küüditatud unistasid minna tagasi Eestisse. Ning, et olgu ükskõik kui suur sõda kodumaal, tahavad kõik ikka tagasi tulla. „Meri“ See räägib Eestimaa ilust. Räägib sellest, kuidas põllud vohavad ning et elame mere ääres ja et see kohab ilusasti. Eesti taevas on sinine ning päike paistab soojasti. Kõik on Eesti eluga rahul. „Külm“ See räägib sellest, et idapoolt on oodata sõda(koit idast veripunane). Keegi ei tea, millal see tulla võib, ning ootavad hirmunult, lootes, et see ei jõuagi. „Ilus ta ei ole“ See räägib sellest, et talviti on Eestimaa ilus, kui kõik on lumega kaetud
· Köidab saladuslikkusega, vihjetega · Teoste mõistmisel abiks idamaade filosoofia, loogika pole tähtis. · Tegelased on noored, lapsed või väga tundlikud indiviidid nemad tajuvad maailma erksalt · Arvab, et kuulsus hävitab autori · ,,Kõik me teame, kuidas kõlab kahe käe plaks, aga kuidas kõlab ühe käe plaks.." · ,,Parim päev banaanikala püügiks" tuntuim novell Estertism · Elu ja kunsti käsitlus, kus esteet on see, kes peab ilust lugu · Esteeditsema peenutsema, ilu nautima · Esteetika teadus ilust ja kunstist, uurib kunsti suhet tegelikkusega, aga ka avaldumist elus ja kunstis Põhimõte: · Kunsti eesmärk ei ole ühiskonda ja inimesi kasvatada, probleeme püstitada, sekkuda. · Kunst ei ole vahend poliitika, religiooni ja kasvatuse vallas · Kunst on väärtus omaette · ,,kunst kunsti pärast" Oscar Wilde (1854-1900) · Pärit Inglise kõrgklassist
meile loonud on".2 Ebatraditsiooniliste kanalite otsimise krval on mrgatav ka teine suunamuutus reklaami tegemisel. See on vaataja kui kriitilise mtlejaga arvestamine. Krval olev reklaamklipp vitis 2007. aasta Cannes'i rahvusvahelise reklaamikonkursi peaauhinna. Klipp demonsteerib tnapeva inimeste teadlikkust sellest, et ilutoodete reklaamides on modellid nii kauniks ja veatuks tdeldud arvuti abil. Klipi lpulause tleb:"Pole ime, et meie arusaam ilust on moonutatud". Reklaamikampaania tellis rahvusvaheline suurfirma Unilever, kes toodab toidukaupu, kodukeemiat ja ilutooteid. Kampaania peamine lesanne on reklaamida fondi, mille Unilever asutas eesmrgiga tsta naiste enesevrikust ning toetada arusaami ilust, mis ei piirdu moe- ja reklaamimaailma standardiga. Muidugi pole antud reklaamikampaania puhul tegu ainult maailmaparandusliku algatusega, samavrra thtis eesmrk on reklaamida
WWW.dzmitrysamal.com. Need on täielikult käsitööna valmistatud. Selle kollektsiooni jaoks sai ta inspiratsiooni 80.-ndate videomängudest. Selle kollektsiooni kohta on ta ise öelnud, et esindab futuristlikku ja retrolikku disaini (ehk) uus retro-futurism. Dzmitry arvab, et tuleviku disain on kinni meie eelnevates kogemustes ja pärandites koos kaasaegse tehnoloogiaga. 2010aastal esitles ta oma uut kuulsat ja kõmu tekitanud inimmööbli kollektsiooni, mis on inspireeritud inimese ilust ja sensuaalsuset. See sisaldab inimtooli, 2liiki laudu, peeglit ja inimkappi, sahtlibokse ja riiuleid. Kollektsioon kannab nime ,,HUMAN FURNITURE COLLECTION". See kollektsioon ei ole veel tootmisesse jõudnud, kuid ta on avatud uutele väljakutsetele ja tootjatele. Mööbel on valmistatud plastikust ning MDF või CORIAN-ist. CORIAN on kaasaegne plastikmaterjal(ilmselt). 2010 aastal esitles ta oma mööblkollektsiooni ,,Paralleel maailma".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
