meid oma maailma ja siseneb meie maailma. See, mis leiab aset ekraanil, muutub meie enda pikenduseks, meie omakorda muutume selle pikenduseks. Ekraan saab meie psüühilise maailma kehastuseks. (Grenz 2003: 47) Kaasaja kunst on loobunud romantismiajastul tekkinud arusaamast, mille järgi sõltumatu ja originaalne kunstnik manifesteerib enda teoses originaalset ja ennenägematut ideed ning ainulaadset stiili. Postmodernistlik teos kuulutab hoopis eripärast stiili viljeleva autori ,,surma". Postmodernistliku autori eripära seisnebki selles, et temast on saanud erinevate stiilide ja kultuuris ringlevate elementide 5 koondaja ning seostaja. Paljudes filmides ei taheta taasluua ajaloolist tegelikkust, vaid elustada mingi varasema ajastu kultuurilist kogemust. (Kraavi 2005: 166) 3.2 Kirjandus Kõige üldisema definitsiooni järgi võib postmodernistlikku kirjanduse hulka arvata
võimalusi üheaegselt. Kõiges valitseb, pooltõsidus, mis sunnib kahtlema ja küsima. Postmodernismi iseloomustab selgete eetiliste taotluste puudumine. Kultuuri ja eetika vaimne pool kängub, samal ajal kui teadus ja tehnika on kõrgel tasemel ja arenevad. Eetika on suunatud kasulikkusele, pole hinge-eetikat. Tehnika ei ole veel saanud vaimukultuuri arengu vahendiks. Meil puudub näiteks Interneti-eetika. Postmodernistliku inimese mõtte-ja tegevussfääri iseloomustavad suhtelisus ja anarhia ning selle sallimine. Omaseks on saanud mäng kui reaalsusest eraldumise võimalus. Mäng on töös (manipuleerimine,äri), meelelahutuses (virtuaalne reaalsus) ja enesekehtestamises (igaüks elab oma loodud maailmas). Maksab hetketõde, hetketunne. Postmodernisnlik inimene ihkab uusi emotsioone ja samas ka hingelisust. Tema emotsionaalne mälu vajab tasakaalu. POSTMODERNISM KIRJANDUSES
kutsuma kingakarbiks, teist hoonet nähakse kärjena jne. Metafoori tõlgendamine sõltub juba arhitekti ja vaataja kogemusest ning mingist harjumuslikust tõlgenduskoodist. Võtkem näiteks arhitektuuri ,,sõnad": uksed, sambad, katused jne. Aja jooksul ehitise osad muutuvad, nende funktsioon ja tähendus teiseneb ning tavakeelest eristab neid ,,sõnu" suurem tähendusmaht ja paindlikkus. Hoonestatud keskkond kujutab endast niisiis teatud tähenduslikku konteksti. Milline on sel juhul postmodernistliku keel ja selle tähendused? Postmodernistliku stiili olulisim tõlgendusalus on stiilisuhe ajaga, stiili vahekord eelnevate ajastustega. Itaalia semiootik ja postmodernistlik romaanikirjanik Umberto Eco kommenteerib ajalugu järgmiselt: me ei saa minevikku hävitada ega unustada, see viiks meid vaikusesse; postmodernism kujutab endast ironilist suhet minevikku. Modernistlikku ehituskunsti iseloomustab Jencks kui univalentset, s.h. hoone esindab
Muuseas dateerib Jencks ka modernistliku arhitektuuri surmahetke: see juhtus St. Louisis, Missouri osariigis 1972. aasta 15. juulil kell 3.32 pärastlõunal, kui lasti nõhku üks 14-korruseline lagunenud ja rüüstatud kortermaja. Jencksiarvates sümboliseeris see sündmus modernistliku hegemoonia vastase võitluse algusaega, kuid laiemalt ka valgustusajastu ideoloogia, puristliku keelekasutuse ja pragmaatilise progressiusu taandumist. Postmodernistliku stiili olulisim tõlgendusalus on stiilisuhe ajaga, stiili vahekord eelnevate ajastustega. Itaalia semiootik ja postmodernistlik romaanikirjanik Umberto Eco kommenteerib ajalugu järgmiselt: me ei saa minevikku hävitada ega unustada, see viiks meid vaikusesse; postmodernism kujutab endast ironilist suhet minevikku. Postmodernistlik film. - Postmodernistlik film püüab väljendada postmodernismi filmi vahendusel. Eesmärgiks on luua midagi mis erineb traditsioonilise narratiivi väljendusest
Postmodernismi mõiste ajalugu algab juba 1917.a ,aga selle mõiste tõlgendamine saab tõelise hoo sisse 19070ndatel. Postmodernistliku arhitektuuri rahvusvahelise kuulsuse tipp oli 1980.a paiku. Postmodernismi tekke põhjuseid on mitmeid. Üheks põhjuseks oli tüdimus labastunud funtsionaalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Samuti on kunstivool tekkinud ühiskondlikkel põhjustel. Tugevnesid konservatiivsed meeleolud, hipide asmel said trendikaks yuppie'd, vasakpoolne ideoloogia kaotas oma hea maine, massiliikumised ei toiminud enam.
plahvatuseks või siis kõikide piiride hägustumiseks: mis on kust ja kas on kunst. Mis kõlbab olema kunst ja mida üldse kõlbab kunstisündmuseks nimetada. Kunst kaotas oma identiteedi ja koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali sisenuna kunsti sündsusetute rünnakute ohvriks on langenud. Õhtutatakse vana head „meie-tunnet“ versus kaasagne kunst.” Kui vaatame otsa Eesti näitusestatistikale, siis harva ületab suuremate kaasaegse kunsti näituste külastatavus 1500 inimese piiri
Kuna teos ilmus 2013. aastal, kõigest paar aastat tagasi, on postmodernse ühiskonna olemasolust teose loomise ajal raske rääkida, aga kuna teos koondab enda alla aastate jooksul kirjutatud lugusid, siis võib ju tegelikult oletada, et mõned palad said kirja pandud just postmodernismi kõrgperioodil. See punkt jäi minu jaoks pisut lahtiseks ja siin ei saagi ju minu meelest ammendavat vastust anda, aga nende lugude põhjal ma siiski eeldan, et kirjutamisaeg võis postmodernistliku ühiskonnaga kokku langeda küll. Rääkides aga postmodernse maailma kujutamisest teoses ehk fiktsionaalsest postmodernistlikust maailmast, Filimonov on olustiku ja keskkonna kirjeldamise osas üldiselt napisõnaline, kogu tähelepanu on siiski sündmustel ja tegelastel enestel. Tihti ei anta isegi aimu tegevuspaigast, mina eeldasin muidugi lugedes, et tegevuskohaks on siiski Tallinn. Autor kirjeldab vaid üldsõnaliselt või vastanduste kaudu, näiteks minu linn, tema linn, kusagil linnas
● Postmodernism on modernismi edasiarendus. 20. sajandil on põhitunnuseks kujunenud erinevuste esiletõstmine. Lähtutakse seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist. ● Üheks postmodernismi võtmesõnaks on peetud mängu. ● Postmodernism otsib võimalusi suuremaks eluläheduseks. Postmodernismi sünniajaks peetakse 20. sajandi 60.-70. aastaid, moeterminiks kujunes see 1980ndatel. ● Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võid postmodernistliku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. ● Postmodernismi ainuomaste tunnuste suhtes pole välja kujunenud üksmeelt. Postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute, aga ka käibetõdede eiramine; eklektilisus (kasutatakse eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue
pooleks mõne eseme või tegelase. See ajas aga vanad tegijad marru ning teosed tekitasid palju kära nii maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Ka tänapäeval ei saa kõik nõustuda, et kas üks või teine kunstivool on õige, kuid arvatavasti kõik suudavad leppida teise poole olemasoluga, just nagu usklikud peavad leppima faktiga, et maailmas on ateiste ja vasakpoolne partei peab leppima parempoolse olemasoluga. Praegusel ajastul on võimalik nii abstraktse ja postmodernistliku kui ka esteetilise kunsti rahulik kooseksisteerimine, sest mõlemal on võrdsel arvul toetajaid ning on muutunud raskeks visuaalselt kunsti mittekunstist eristada.
determineeritus indetermineeritus (määramatus) optimism skeptitsims tõsidus iroonia Harvey L. Hixi filosoofilised miniatuurid · Kirjutamine ei ole eneseavamine, vaid enesesulgumine enesevarjamine kaunil ehk eeskujuandval viisil. Postmodernistliku kirjandus võtab (kas varjatult või avalikult) sihiks lugeja petmise, segadusseajamise. Paljude postmodernistlike teoste puhul on raske nende fiktiivset laadi läb näha. Ei saa kindel olla, et mingeid asiseid funktsioone täitev tekst pole tegelikult varjatult ilukirjanduslik (nt ajalehesabades ilmunud kuulutuste varjatud eesmärk moodustada luuletus) või vastupidi, end ilukirjandusena atiseeriv tekst võib tegelikult olla kirjutatud mingil kindlal otstarbel (nt siseinfo andmine).
POSTMODERNISM 1. Perioodi koht ajaliinil, nn naabrid. Postmodernismi mõiste ajalugu algab juba 1917.a ,aga selle mõiste tõlgendamine saab tõelise hoo sisse 19070ndatel. Postmodernistliku arhitektuuri rahvusvahelise kuulsuse tipp oli 1980.a paiku. Postmodernismi tekke põhjuseid on mitmeid. Üheks põhjuseks oli tüdimus labastunud funtsionaalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Samuti on kunstivool tekkinud ühiskondlikkel põhjustel. 2. Millised selles perioodis esile kerkinud märksõnad on olulised/tähenduslikud/olemuslikud ka tänapäeval?
muutust tegelaste kujutamises. Kui Vargamäe Andres oli tihti vähese jutuga ja tõsise olemisega, siis näiteks Rehepapp oli pigem jutukas ja kaval mees avatud meelega, kel leidus alati aega oma küla tegemistel silma peal hoida. Siinkohal võib Rehepappi kõrvutada ka Koiola Aotõiviga Indrek Hargla raamatust, kes samuti pühendas rohkelt aega Eestimaal 4 müsteeriumi lahendamisele ja oli oma olemuselt Rehepapile sarnaselt väga avatud olemise ja otsese ütlemisega. Üks postmodernistliku kirjanduse tunnuseid on lisaks muudele aspektidele ka kõnekeele toomine kirjapilti. Kui varasemalt oli kirjutamata reegel raamatut kirjutades jääda janeeyrelikult viisakaks siis ajapikku on see muutunud: kirjutatakse just nii, nagu parasjagu midagi kõnekeeles öelda võiks. Näiteks kasutati eelmise sajandi alguses pahameele väljendamiseks kirjas lihtsaid ja kergeid sõnu, näiteks ,,pagan võtaks'' kui nüüdisajal kirjutataks lihtsalt ,,persse''
sündis 13. sept. 1962. aastal Tallinnas Kirjutanud nii romaane kui ka luulekogusid Võitnud Juhan Liivi luuleauhinna 2007 Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest Aastal 2010 sai ta Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest. Samal aastal pälvis Õnnepalu Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest. Eesti lugu: Emil Tode ,,Piiririik" (Jaan Undusk) Jaan Undusk ütleb, et raamat ei müü oma postmodernistliku kirjaviisi tõttu, vaid tänu sellele, et selles on kujutatud väikest ja troostitut Eestimaad, piiririiki. ,,Piiririigi" Eesti on ehtne mitte riigi ja rahva, vaid loodusena. Eestlase identsus pole mitte lipp või laulupidu, vaid sulnis lagendik männimetsas kanarbik ja luht on ta õige isamaa. Õnnepalu ja Tammsaare ,,Piiririigist" ei tee väärtteksti muidugi mitte sotsioloogia. Kogu Õnnepalu looming on teekond olematu armastuse poole. Tammsaare on meie armastuskirjanik number üks
Majal on ilmselged funktsionalismi tunnused- arkitektuurilise kaunistuste puudumine, tähtsamal kohal on faktuur. Samuti laiad aknad. 5. Rahvusraamatukogu, Tallinn Raamatukoguhoone ehitati aastatel 19851993. Maja arhitekt on Raine Karp. Sisekujundaja Sulev Vahtra. Majal on kaheksa korrust, millest kaks asuvad maa all. See on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja mitmed näitusepinnad. Arvan, et tegemist on postmodernistliku hoonega. Paekivi kasutus. Postmodernistlikud omadused selle hoones juures on nt. triviaalsed, kitsilikud elemendid. Võrdleksin seda hoonet Sakala keskusega, mille on samuti projekteerinud Raine Karp. Mõlemad hooned on arhitektuurilt sarnased. Mõlemad on suurehitised. Keskuse modernism oli maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. 6. Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, Tallinn Hoone valmis 30. oktoobril 1998. Selle projekteeris Eesti päritolu Kanada arhitekti Henno Sillaste
Kuuekümnendatel oli see kahtlemata üks protesti väljendusi institutsionaliseeritud kirjanduse vastu, Suurte (riiklike) Kirjanike vastu. See oli märk autori iseolemisetaotlusest ning teadlik "põhihoovuse" võistlusest kõrvalejäämine. Unt jätkab sama stiili kuni tänase päevani. Nüüd võib seda tõlgendada kui diletantismitaotlust, kaotatud noorusesse tagasipürgimist, mis on vastandatud professionalismile, akadeemilisusele. Samas on see kooskõlas postmodernistliku ideaaliga, võib öelda isegi moodne, aga põhjendatav ka mugavusega. Unt jätab lati võimalikult madalale, et selle ületamiseks ei tuleks liialt pingutada. Seda sorti mugavus on aga sugestiivne, teeb ka lugemise mugavaks ja mõnusaks. Undi kirjanikuanne seisnebki keeruslite asjade ääretult lihtsas esituses, tema kirjutamises pole kübetki pingutatust, keerukaid analüütilisi keerdkäike. "Ei meenu elavas Eestis teist sellist meest, kes nii lõdvalt kirjutades
Ristküliku kujuline lõuend aitab teosele rohkem mahutada. Ruumi valgustus on on mahe, et pildi koloriit kõige paremini välja tuleks. Ruumis on veel sarnases stiilis teoseid eksponeeritud, aga kõik erinevad üksteisest mulje või emotsiooni poolest, mida edastab. Teos ja kontekst Teose kunstnik on Erró nimeline mees. Mees on osavalt suutnud varjata oma pärisnime internetis ja võib arvata, et tegemist on tema kunstniku nimega. Kunstniku tausta uurides sain teada, et tegemist on postmodernistliku kunstnikuga, kes on õppinud Norras ja Itaalias. Ta on andnud mitmeid teoseid Reykjaviki Kunstimuuseumile, kus on tema teosed püsinäitusel eksponeeritud. Teos on väga hästi seostatav Marilyn Monroe'ga, sest naisfiguur esiplaanil on peaaegu identne 1962. aastal lahkunud näitlejanna, laulja ja modelliga. Teose tegevuse asukohaks võib arvata Ameerika Ühendriikide mõnda suurlinna. Kunstiteos jutustab lugu, mis pöörleb kauni naisfiguuri ja mäslevate meeskujutiste ümber. Tegevus
maalinäitus videoinstallatsiooniga, klassikaline ballett moderntantsuga. Kõrvuti käivad globaalne ja subkultuur, punk- ja rahvakultuur; konkreetselt kirjanduses saavad kokku ilukirjandus ja ,,kolekirjandus". Moes on ka ulmekirjandus kui nüüdisaegne müüt, mis kannab tänapäeva inimkonna kartusi ja lootusi. Postmodernismi sünniajaks peetakse 20.sajandi 60.-70.aastaid, moeterminiks kujunes see 1980ndatel. Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võib postmodernistliku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. Postmodernismi ainuomaste tunnuste suhtes pole välja kujunenud üksmeelt. Valdavalt on kirjandusteoreetikud seisukohal, et postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute, aga ka käibetõdede eiramine; eklektilisus (postmodernism kasutab eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning
kujundada). Nõukogude postmodernistlik kunst on vähemal või rohkemal määral neoavangardistlik. Tekkis Moskvas 1970-ndate alguses. Seda nimetatakse "sots-art'iks (sotsialistlik realism + pop-art). Selle esindajad püüdsid seista ametlikust kultuurist väljaspool, aga peegeldasid selle struktuure. Kasutavad tsiteerimist ja teadlikku eklektitsismi. Konfronteerivad semiootilisi ja kunstisüsteeme. Seega kuulub 70-80-ndate euroopa ja ameerika kunsti postmodernistliku esteetikaga ühisesse voolusängi. "Sots-art'i erijoon on see, et ta seisab silmitsi mitte kommertsliku kunsti, vaid sotsialistliku realismiga (see on tegelikult ka kommertslik, kuigi peaaegu - nimelt müüb sunduslikult ideoloogiaid). Sotsialistlik realism pani visuaalse kiti kandma elitaarseid ideid - ületas lõhe kiti ja elitaarse vahel. Postmodernism tekkis reaktsioonina modernismi lüüasaamisele. Ütles lahti individuaalsest loomingust ja
Siin on vaatepunkt, mida tasub segule lisada: Al Qaeda ja ta pikaajalised liitlased on organiseeritud ja käituvad väga sarnaselt klassikalisele hõimule, sellisele, mis on segatud "segmentaalsõtta", võitlema osadena. See vaade kattub võrgustiku vaatega, kuid avaldub erinevalt. See näitab, et Al Qaeda kiitlev, vägivaldne fundamentalism on rohkem suguharu- mõtlemine kui religioosne nähtus. Ka näitab see, et jätkuv Al Qaeda vaatlemine peamiselt uuendusliku, postmodernistliku nähtusena, ei taba peamist: Al Qaeda kasutab infoajastut, et taaselustada ja projekteerida iidseid hõimu käitumismustreid üleilmses ulatuses. Selle essee peamine eesmärk on kehutada mõtlema sügavamalt hõimu paradigma üle ja selle sobivusest Al Qaedaga. Hõimu paradigmal võivad olla kasulikud implikatsioonid USA poliitikale ja strateegiale - eriti "ideede sõja" käigus - kuid siiani on see saanud vaid vähest tähelepanu.
1b) globaliseeruv romaan, st rahvuslik kujutluslaad hakkab teisenema, kultuuri ja kirjandust on üha raskem piiritleda rahvusliku traditsiooni raames, üha tugevam ,,kultuuride kohtumise" idee, ,,rahvusülene kirjandus" 1c) eelmisele teemale vastukaaluks või ühe alateemana käsitleb kirjandus ka globaliseerumise tumedamat poolt: võõrandumine, ekspluateeriv majandusmudel, vaesuse suurenemine osades piirkondades, piireületav kuritegevus jms Vorm, narratiiv a) äärmusliku postmodernistliku mängulisuse, keerukuse ja tekstilisuse taandumine. See ei ole vastureaktsioon postmodernismile, pigem leebem versioon varasematest praktikatest. Vrd. Italo Calvino "Kui rändaja talvisel ööl" (1979) ja David Mitchelli "Pilveatlas" (2004): suurim erinevus nt suhtumine "lõpu" või "lõpplahenduse" ideesse. Postmodernism väldib selgeid ja ühemõttelisi lõppe, kuid uuem kirjandus taas tähtsustab seda elementi. Ka
Kuuekümnendatel oli see kahtlemata üks protesti väljendusi institutsionaliseeritud kirjanduse vastu, Suurte (riiklike) Kirjanike vastu. See oli märk autori iseolemisetaotlusest ning teadlik "põhihoovuse" võistlusest kõrvalejäämine. Unt jätkab sama stiili kuni tänase päevani. Nüüd võib seda tõlgendada kui diletantismitaotlust, kaotatud noorusesse tagasipürgimist, mis on vastandatud professionalismile, akadeemilisusele. Samas on see kooskõlas postmodernistliku ideaaliga, võib öelda isegi moodne, aga põhjendatav ka mugavusega. Unt jätab lati võimalikult madalale, et selle ületamiseks ei tuleks liialt pingutada. Seda sorti mugavus on aga sugestiivne, teeb ka lugemise mugavaks ja mõnusaks. Undi kirjanikuanne seisnebki keeruslite asjade ääretult lihtsas esituses, tema kirjutamises pole kübetki pingutatust, keerukaid analüütilisi keerdkäike. "Ei meenu elavas Eestis teist sellist meest,
planeerimine on tänapäeval postmodernseks. Postmodernne sotsiaalne teooria on andnud uusi võimalusi, kuidas mõista planeerimise rolli ühiskonnas vastamisi ühiskondliku kontrolli ja võimuga. Planeerimine on osa modernsusest ning peab muutuma, selleks et suudaks rohkem mõista võimusuhteid, kohalikke vajadusi ja nõudmisi. Leonie Sandercock on öelnud: ,,Tänapäeva planeerimine on mittedemokraatlik, ei arvesta rassi ega sugu ning on kultuuriliselt homogeenne." Postmodernistliku planeerimist iseloomustab läbi mõeldud planeerimine, ehk planeerija on kursis kõikide oludega selles piirkonnas, kus planeeringut hakatakse läbi viima. On samuti võtnud arvesse kõiki aspekte ning soovitus, mis on temani jõudnud, see on ainuke viis tagamaks terviku loomisel. Postmodernse planeerimise läbilõikavaks teemaks on maakasutuse efektiivsus, kõikide planeerimises kaasnevate objektide seisukohalt. Planeerijad peavad olema teadlikud, kellelest
väärtuslike ressursside (raha, võim, haridus, ühiskondlik prestiiz) ebavõrdse jaotumisega · kuidas sotsiaalsed mustrid on kasulikud ühele osale ühiskonnast (võimu omavad ühiskonna liikmed) ja kahjulikud teistele · kuidas võimu omavad säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle (ka ühiskonnas valitsevate ideede ja väärtuste üle) · Mis on postmodernistliku paradigma sisu? Kõiges valitseb paljusus, "piire pole" (anarhia?). J.-F. Lyotard (1924-1998) iseloomustab postmodernismi kui suurte jutustuste (metanarratiivide e emantsipatsiooninarratiivide) kadumist ja väikeste (mikro)narratiivide aega. Kaovad jutustused inimmõistuse progressist, vabaduse kasvust, rikastumisest teaduse ja tehnika kaudu. Pöördutakse tagasi klassitsismi juurde (eriti kunstis), tegeletakse mikronarratiividega. (Rolf Jensen "Unelmate ühiskond").
Virginia Woolf Tuletorni juurde Postmodernistliku kallakuga Virginia Woolfi romaan ,,Tuletorni juurde" käsitleb põhiliselt ühe perekonna ja seda ümbritsevate inimeste hingeelu ja mõttemaailma I Maailmasõja eel. Perekond koos oma tuttavatega peatub Suurbritannia põhjaosas oma suvekodus, millest üle lahe asub majakas, mille kohalolu on pidevalt tajutav läbi terve teose. Woolfi teosed on feministliku kallakuga, ja seda on ka selle teose puhul väga selgelt näha. Tegelasi ei kujuta ta niivõrd ühtse perekonnana, kui üksikindiviididena, kelle isikupära ja olemus on tähtsamad, kui nende omavaheliste füüsiliste suhete täpne kujutamine või kasvõi välimuse kirjeldamine enne hingeelule tähelepanu pööramist, nagu sageli romaanides kombeks on. Kuna teoses on väga vähe dialoogi ja tegevust, näeb põhiliselt tegelaste sisemonoloogi, mõtteid ja suhtumist üksteisesse. Inimesed on küll omavahel seotud, kuid neid eristab siiski üksteisest...
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS).
sise- ja välisturisti, koolilast ja tema õpetajat, huvilist ja spetsialisti. See peab täitma ühtaegu harivat, populariseerivat, "maadeavastuslikku" kui ka uurismuslikku funktsiooni. Keskse tähelepanu all on eesti kunsti omapära ning sidemeid teiste kunstikultuuridega regioonis. Kumu näeb oma rolli teatava sotsiaalse ja kultuurilise diskussiooniruumi loomises. Kumu ekpositsioonistrateegia otsib võimalust väljuda modernistliku ja postmodernistliku muuseumi rangest vastandusest tegutsedes hübriidse, erinevatest identiteediplokkidest lähtuva töökeskkonnana. Kompleksne struktuur arvestab uute võimalike publiku kaasamise vormidega ning kunsti arenguperspektiividega. Vastavalt Kumuga seotud ootustele ja kogude spetsiifikale toimib muuseum korraga kolmes kulturoloogilises ajavööndis, mis on sageli oma põhiväärtustelt vastukäivad. Muuseumi ekspositsiooniprogrammis kolme korruse vahel jaotatud ekspositsioon hõlmab kunsti alates 18
Savoye"1928-29 Soans, Kuusik ,,Valge kuubik"kunstihoone Tln.1934 Modernistliku arhitektuuri lõpp Jencksi järgi 15.juuli 1972 kl 15.32. Postmodernistlik kunst Postmodernistlikus kunstis pole ühtset tõde, vaid kõik põhineb kontekstil. See oli vastureaktsioon modernismile. Selle tekkele aitas kaasa globaalne majandustõus, külma sõja lõpp, rassiküsimused, feminismi esiletõus. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. 1980-ndad: postmodernistliku teooria ja kunsti läbimurre Läänes. Philip Johnson. AT&T (Sony) Building. 1984. Feministlikud näited: Mare Tralla Louise Bourgeois (Veneetsia biennaali elutööpreemia) Guerilla Girls 1989 Postkolonialistlik kunstiteooria- legitimeeris mittevalgete kunstnike loomingu Lääne maailmas. Y.Shonibare ,,Kuidas kaks pead korraga minema lüüa" 2006 1980-ndate alguse debati peateemaks oli KONSENSUS.
Kip sõidab minema ning aastaid hiljem on ta rajanud pere ning töötab arstina Indias. Kuigi ta on oma eluga rahulik, rändavad tema mõtted vahel tagasi Hanale. 3. Teose analüüs postmodernistlikus ja postkolonialistlikus võtmes Teosest õhkus inspireerivat eklektilisust. Omavahel olid kokku põimitud nelja erineva maailmavaatega inimeste lood. Esiplaanile tõusid õde Hana ja patsient, ning tagaplaanil kumasid Kip ja Caravaggio. Samuti peebeldub selles ka subkultuursus. Postmodernistliku poole pealt vaadatuna on need kõige iseäralikumaks tunnuseks. Kuid silma jääb ka intertekstuaalsus, mille näiteks on eeskätt nimetu patsient. Ei puudu ka vähene eksperimentaalsus ja erotism, lõõmav leek Hana ja Kipi vahel ning keelatud armastus Katharina ja Almasy elus. Tehnoloogilisus lööb välja just sõjategevuse ja ametite vallas, nagu lennukid, relvad, lõhkeained ja demineerijad. Kuid globaliseerumine mängib olulist rolli
eklektilisele elutunnetusele. Seega heidetakse eksistentsialismi inimesekäsitlusele ette sedasama, mida too heitis omal ajal ette varasematele inimese-käsitlustele. · Postmodernism kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Postmodernismi sünniajaks peetakse 20.sajandi 60.-70.aastaid, moeterminiks kujunes see 1980ndatel. Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võib postmodernistliku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. Postmodernismi tunnused: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus Postmodernism kunstis:
tööturul, pöörati tähelepanu ebaõiglasele palga poliitikale, märkama hakati 5 seksuaalset ahistamist. Feminismiteema oli küll aktuaalne, kuid mitte kõikidele see ei meeldinud ja ajakirjanduses kritiseeriti seda teemat. Feministe peeti meestevihkajateks, perelõhkujateks ja ilu mitte sallivateks, neid nimetati ka hulludeks ning alaväärsuskompleksi põdevateks naisteks. Tänapäevase postmodernistliku feminismi algus on seotud vasakpoolsusega, sellest lähtuvalt võib mõista, et endises nõukogude ühiskonnas hästi sellist vaatenurka ei aktsepteerita. Sootu nõukogude aeg katkestas meie feminismi kultuuri. Meie naispoliitikud oma valimisdebattidel toovad feministlikud ideed välja ettevaatlikult ja sõnu valides, esindades justkui oma erakonna vaateid, mitte isiklikke seisukohti. Osutatakse sellele, et naised poliitikas teevad selle perekesksemaks ja nii oleks ka
1979 Jean-François Lyotard – termin “postmodernism” (1979 “Postmodern Condition” prantsuse, ingl keeles) post+modernism (negatiivne sõnastus, sõltuv modernismist) „Modernismi-järgne“ olukord Jeffrey Shaw. Loetav linn. Interaktiivne installatsioon, 1990. Külastaja istub jalgratta sadulasse ja hakkab väntama – ratas seisab paigal, kuid eesoleval suurel ekraanil liigub virtuaalne linn, kus majad koosnevad sõnadest ja tänavad on sõnadevaheline ruum Postmodernistliku või poststrukturalistliku filosoofia maailmapildis oli tubli annus nihilismi, ent eetikaks või positiivseks programmiks oli seni allasurutud ühiskonnakoosluste esiletoomine ja neile rohkema võimu andmine (naised, mittevalged, emigrandid, gay’d, vähemusrahvad, invaliidid jt). Sel pinnal tekkisid kunstiteooria kesksed suunad – feministlik kunstiteooria, postkolonialistlik kunstiteooria jt. Kui lääne modernistlik kunstimaailm oli mänginud paljuski
Bioeetika väärtused algselt · Inimelu väärikus · Inimese autonoomia · Inimese teadlik nõusolek teda puudutavates asjades · Inimesele kasulik, head tegemine · Inimesele kahju vältimine · Õiglus inimeste vahel · Inimarmastus Osalt modernistliku maailmavaate eetikareeglid Postmodernistlik tänapäevane maailm Modernistliku alusega bioeetika, mis põhineb reeglitel ja normidel, käskudel ja keeldudel vastandub mõnes osas postmodernistliku ühiskonnaga, mis .... .... eeldab isikuvabadust ja sellega kaasuvat moraalsust ja kõlbelisust, mitte reegleid. Eeldus on, et inimene ongi moraalne ja ei ole vaja piiravaid ja reguleerivaid käske Postmodernistlikud bioeetilised voorused Humanism - inimese ja inimlikkuse väärtustamine ·Pühendumus ·Usaldus ·Empaatilisus ja kuulamisoskus ·Ausus ja tõe ütlemine ·Suunamine ja juhendamine ·Ravitsemine ja hoolitsemine ·Julgustamine ja toetamine
Imagoga liituvad rollid on tihtipeale signaal sellest, et esmatähtsaks saavad mingil kitsamal ideoloogilisel alusel toimuvad enesemääratlusel – Doris Kareva puhul toetudes klassikalise poeedi tüpaažile. Doris Karevat jaotatakse ka gruppi postsümbolistlik luulelaad, mis kaotab senise valitseva positsiooni. Siin toimuvatest edasiarendustest on kõige ilmekam tehniliselt viimistletud maneristliku võttestiku tugevnemine. Seda tendentsi on võimalik tõlgendada ka postmodernistliku situatsiooni huviga ajalooliste stiilijäljenduste vastu. Fakte ja väiteid. Kareva luulelaad avaldub kristalliseerunult luulekogus “Vari ja viiv” (1986) Tema luule toetub sümbolistlikule traditsioonile. Kareva sai tuntuks armastusluuletajana, lisaks on ta loomingus religioosse taustaga otsinguid ja iluelamuste peegeldusi. Doris Kareval on ilmunud järgnevad raamatud: Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981)
Organisatsiooni tegevus on suunatud mõlemale ehk räägitakse sisemisest ja välisest turundusest. Võidab see, kes oskab oma tähendust kõige paremini ük-le edestada. Usaldusväärsus on tõe kriteeriumiks ja see on organisatsiooni tähtsaim vara! Arusaam, et juht peaks olema hea liider ja tundma eestvedamise seaduspärasusi. Organisatsiooniga seotud inimesi(liikmed, kliendid) ühendavad väärtused, tõekspidamised ja hoiakud. Erinevusi modernistliku ja postmodernistliku organisatsioonis: Modern. Postmodern. Toimimise tempo aeglane, reageeriv, jäik dünaamiline, paindlik, aktiivne Planeerimisperiood lühiajaline, suunatud kiiretele tulemustele pikaajaline,aeganõudvad lahendused Tegevuse suunatus tootmisele ha mahtudele suunatud kvaliteedile ja teenindusele suunatud
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, ka viimane konspekt „Postkolonialism” ja „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“
modernistlikke väljendusvõtteid ja rahvuslikumat laadi muusika elemente. Uustonaalsus (ka uuslihtsus) rahu ja vaimse kirgastumise otsimine lihtsate heakõlaliste väljenduvahendite kaudu. Muusikaline materjal on rõhutatult askeetlik ja heakõlaline. Muusika on sageli religioosne ja seotud keskaja ning renessanssmuusikaga. Uuskomplekssus (ka uuskeerukus) tekkis vastureaktsioonina uustonaalsusele. Arvo Pärt (1935) Millise postmodernistliku muusika alaliigi looming on maailmas kõige tuntum Pärdi loomingus? Nimeta Pärdi selles stiilis kirjutatud 1 teos. Uustonaalne periood: ,,Pari intervallo" Kirjuta lahti alaliigi mõiste. Milline maailmavaade peegeldub helilooja loomingus? Nimeta Pärdi selles stiilis kirjutatud 1 teos. Kirjuta, mille poolest on Arvo Pärdi 1960. a looming Eesti muusikas tähenduslik? Pärt oli Eesti heliloojatest esimene, kes 1960. aastatel kasutas oma muusikas ka
Norman Foster Astana Kasahstan,Khan Shatir vabaaja keskus. Postmodernismis nähakse sammaste ja muude varasemate stiilielementide tagasitulekut. Mõnikord kasutatakse Vana- Kreeka ja Roomastiile, kuid neid ei kopeerita, vaid kohandatakse vastavalt vajadustele. Robert Venturit peetakse postmodernistliku arhitektuuriliikumise algatajaks. Tema 1966. aastal ilmunud raamat "Complexity and Contradiction in Architectur" avardas inimeste mõttemaailma uues suunas. Kuulsa modernistist arhitekti Ludwig Mies van de Rohe ütlusest "Vähem on rohkem" sai Venturi käsitluses "Vähem on tüütu". Raamatus on esitletud mitmeid arhitekti enda disaine, kuulsamatest Guild
Imagoga liituvad rollid on tihtipeale signaal sellest, et esmatähtsaks saavad mingil kitsamal ideoloogilisel alusel toimuvad enesemääratlusel Doris Kareva puhul toetudes klassikalise poeedi tüpaazile. Doris Karevat jaotatakse ka gruppi postsümbolistlik luulelaad, mis kaotab senise valitseva positsiooni. Siin toimuvatest edasiarendustest on kõige ilmekam tehniliselt viimistletud maneristliku võttestiku tugevnemine. Seda tendentsi on võimalik tõlgendada ka postmodernistliku situatsiooni huviga ajalooliste stiilijäljenduste vastu. Fakte ja väiteid. Kareva luulelaad avaldub kristalliseerunult luulekogus "Vari ja viiv" (1986) Tema luule toetub sümbolistlikule traditsioonile. Kareva sai tuntuks armastusluuletajana, lisaks on ta loomingus religioosse taustaga otsinguid j ailuelamuste peegeldusi. Luulenäited. Ekstaas.
29 muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? 30 Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele
tunnetatavaid isiksusomadusi. Brändile omistatakse/ konstrueeritakse „mina“, Kujundatakse olukord, mille puhul sihttarbijal on võimalik tunda teatavat ühisosa selle brändiga. Bränd kui ikoon/Brand as Icon: brändi iseloomustab kõrge margiteadvus ja tugev kuvand, mis kompileerub rikkalike esmaste ja teisaste assotsiatsioonide toel. Bränd kui ettevõte/Brand as Company: M. Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi. Selles arengujärgus omab bränd kompleksset identiteeti ning tarbija omab sellega mitmeid erinevaid kokkupuutepunkte ja –põhjuseid. Bränd/margitoode on tarbija teadvuses samastunud ettevõttega. Bränd kui põhimõte v poliitika/Brand as Policy: nii bränd kui ettevõte on seotud eetiliste, sotsiaalsete ja/või poliitiliste põhimõtetega. Ettevõtet, brändi ja tarbijat ühendab pühendumus neile põhimõtteile. Ettevõtte
see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspekti (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel
Kord on ta sõjas, teine kord jällegi Tralfamadori planeedil, siis jälle Dresdenis sõjavangina või haiglas hulluna. Nii läbib romaan kogu Billy eluloo. Lisaks veel jutustab romaan täpsemalt Dresdeni pommitamisest ning sellest kohutavast vaatepildist, mis avanes Billyle. Jutustaja heidab ette ka inimeste maailmavaatele, kuna inimesed on liiga isekesksed ning ei vaata maailma laiemalt. 2. Iseloomusta romaani vormi. Milliseid postmodernistliku romaani tunnuseid võib leida romaanist? Loetle ja lisa igale tunnusele selgitus. 1)Romaanis on segamini väljamõeldud ja ajalooliselt teadaolevad sündmused. Näiteks: jutustaja räägib Dresdeni pommitamisest ja siis vahe peal teeb ajarännaku Tralfamadore planeedile. 2) Jätab ruumi lugejale filosofeerimiseks. Näiteks: kui Tralfamadore giid jutustas teistele piltlikult, milline on inimese ajataju. 3) Keskendub
oleviku muusikastiile. Ta kirjutas kunagi, et tema eesmärgiks on ühendada tõsine ja kerge muusika. Näiteks "Esimene sümfoonia" ja Concierto grosso nr 1, mille esiettekanne toimus Tallinnas. Muusikaline üldpilt kirev, stiilipilt kirju. III periood sünteesiperiood, üritas stiile üldistada. Välismaal sai tuntuks keelpilli kvarteti ja trioga. Kirjutas balleti "Peer Gynt", Kirjutas 2 ooperit ja palju filmimuusikat. Valeri Silvestrov Ukraina helilooja, enim tuntud oma postmodernistliku stiiliga. Ta kasutab traditsionaalseid tonaalseid ja modaalseid tehnikaid ja loob dramaatilised ja emotsionaalsed tekstuurid. Ta ütles ise, et ta ei kirjuta uut muusikat, vaid muusika on kaja sellele, mis on juba olemas. Pingete pärast taandus ta oma modernistlikust stiilist ja kirjutas tsükli "Vaiksed laulud", mis on mõeldud mängimiseks omaette. Üks põhilisi teoseid, sümfoonia nr 5!. Seda võib vaadata kui epiloogi või koodat, mis on inspireeritud romantikutest nagu Mahler.
maailma tunnetatakse kui kaost ja on kadunud usk kindlatesse väärtustesse, kirjanduses domineerib poeetiline mõtlemisviis. Malinowski, Bronislaw - poola sotsiaalantropoloog, peetakse üheks Briti funktsionalismi rajajaks, tegi palju välitöid ja näitas, et pärismaalaste mõistmiseks pole vaja ise olla pärismaalane. Tema eesmärk oli veenda lugejaid, et esitab objektiivselt kogutud informatsiooni, mitte subjektiivselt kujunenud arusaamu. Viis ,,postmodernistliku pöördeni" mis päädis aruteludega antropoloogi kui autori üle. Malinowski kultuuriteooria baasiks on inimese tunnustamine loomaliigina. Inimolemust määratleb Malinowski bioloogilise determinismi kaudu, rõhutades kõigi kultuuride rajanemist üksikindiviidide baasimpulsside (hingamisvajaduse, nälja, janu, seksimissoovi, väsimuse, unisuse, hirmu, valu jmt) rahuldamisel. Marcuse, Herbert - ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja,uue vasakpoolsuse ideoloog
on seotud Tallinna Kooli arhitektide tegevusega. Maja projekteeriti aastal 1975 ja valmis aastal 1985. „Venna maja” on peetud siinse postmodernistliku arhitektuuri üheks võtmeteoseks, tähistades Robert Venturi vaimus „keerulise ning vastuolulise” arhitektuuri idee ning modernismikriitilise mõtte kajastumist Eesti arhitektuuris. „Venna maja“ ei lähtu Eesti eramuehituse senistest stampidest, küll aga haakub ümbruskonna 1920. aastateni tagasiulatuva hoonestusega. Eramu kummastavad vormid ei hooli tavaliselt
Keskkonnakaitsjad – leiavad, et valitsused teevad liiga vähe ja aeglaselt, et kaitsta maakera laastava inimtegevuse eest Ebavõrdsuse ja ebaõigluse vastu võitlejad – rõhutavad, et majanduslikult tugevad riigid on saavutanud oma edumaa just protektsionismi, subsideerimise, reguleerimise ja muude vabaturuvastaste võtete (sh orjatöö ja kolonialismi) abil. Postmodernistliku mõttesuuna esindajad – neile ei meeldi see, kuhu kultuur globaalse kapitalismi mõjul liigub ja kui primitiivne roll inimesele kapitalistlikus masinavärgis jääb. 33. Rahvusvahelise migratsiooni põhjused Migratsioon on erinevuste tulemus – erinevused: - ressurssides, töökohtades, demograafilises kasvus, turvalisuses, inimõigustes, kliimas, ökoloogias(üleujutused, joogivee nappus, pinnase erosioon, kalavarude lõppemine jne)
Ennustatavus (näteks lähed pariisis mcdonaldsisse, siis samasugune big mac, tead täpselt tuntud kohta minnes, mis seal ees ootab). Kontroll (kontrollitakse nii töötajaid, kui ka tarbijaid. Tarbijaid kontrollitakse reklaamidega, poodides nt pead kõik teised letid läbima, et piima ja leiva juurde jõuda) Kokakoloniseerimine Walmarting (jaekaubandus läheb homogeensemaks) U. Eco "Reis hüperreaalsusesse" (postmodernistliku ühiskonna pidev vajadus kogeda midagi paremat, kui tegelikkus. Konstrueeritake valet reaalsust, mida tarbitakse kui reaalsust. Nt. Disneyland muinasjutuline reaalsus. Sisenete nagu reaalsusesse, kuid tegelikult ei ole reaalsus) Sümboliline majandus... - Tugineb turismile, meediale ja meelelahutusele. Globaalmajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjade tootmisest "väärtuste" tootmisele. Linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele.
Väikelapsel ei ole „mina“. 2. sümboolne faas (peale keele omandamist) - on arenenud autonoomia, „mina“-kujutlus, laps võtab omaks keele poolt määratud struktuuri, mis tema olemust määrab (poeg/tütar, mees/naine) Kõik keelelise väljenduse ja tõlgenduse protsessid lähtuvad ihast mingi kättesaamatu objekti järgi, liiguvad mittestabiilsete tähistajate jadana. Ühtne objekt ja ühtne tähendus on saavutamatu. Postmodernism. Postmodernismi üldine taust. Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava
sama andekas ja teotahteline kui William, kuid kelle karjäär luhtub traagiliselt ilma et ta ridagi kirjutaks, kuna see ei ole tema ajal elanud naisele lihtsalt võimalik. 22. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia (pastišš nn ‘surnud stiilide’ imiteerimine). Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum reaalse asja või sündmuse originaalist eristamatu koopia (teisik), asendab ‘pärisreaalsuse’; originaali võimatus; reaalsuse asendumine reaalsuse märkidega, mudelid (koodid, programmeerimiskäsud) asendavad reaalsust; enam informatsiooni, vähem tähendust, lakkamatu informatsioonivoog, pseudotähendused, pseudovalikud. Tarbimisele orienteeritud ühiskond; erinevuse ja sotsiaalse tähenduse loomine
annaabi.ee 
