Antiikteater Antiikteatri algus on seotud usutseremooniatega. 2500 aastat tagasi korraldati viljakuse ja veinijumala auks pidustusi ning aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid. Näitlejateks olid ainult mehed. Pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra. Suurte pidustuste ajal nägid pealtvaatajad nelja päeva jooksul 15 teatritükki, mille vahel olid vaid lühikesed pausid. Muretseti endale süüa ega lahkutud teatrist. Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem tuli nende eest maksta -- vaestele andis raha riik etenduste fondist. Antiikaja tragöödiakirjanike hulgas olid ühed suurimad Aischylos, Sophokles ja suur komöödiakirjanik oli Aristophanes. ...
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
Modernse kirjanduse eripära võrreldes varasemaga Modernistliku kirjandusteose maailm Modernlistlikes teostes kujutatud keskkond ja tegelased mõjuvad sageli kummastavalt. Subjektiivne aja- ja ruumitaju on üks modernistlike kirjanike keskseid huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele
MODERNISM – 20. SAJANDI ALGUS KIRJANDUSES / lk 111-115 1. Millised sündmused mõjutasid-muutsid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul ühiskonda? 2. Missugused muutused toimusid samal ajal kirjanduses ja kunstis? 3. Mida tähendab l’art pour l’art (loe: laar pur laar) ja milline kunstikäsitlus selle mõiste taga on? 4. Mis on modernism? Millal sai modernism kirjanduses alguse ja mis ajani see kestis? 5. Miks tekkis modernistliku kirjanduse kõrvale massikirjandus? MODERNISTLIKU KIRJANDUSE PÕHITUNNUSED (õpik, lk 113-115) tekstil puudub klassikaline kompositsioon – selge algus, keskpaik ja lõpp teksti pidevus võib katkeda, seosed selguvad alles tagantjärele kasutatakse unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist luules asendab traditsioonilist meetrumit ehk värsimõõtu vabavärss või vabarütm sündmuste ajaline kulg on segi paisatud
oli kõik loogilises järjestuses), aja ja ruumi suhted mõistmatud. Peatükkide järjekord pole oluline. Intellektuaalsemad, filosoofilised mõtisklused, vihjed teistele teostele. Teos mitmeti mõistetav. Keskmes peategelase sisekõne. Teistel tegelastel vähe ruumi (enne palju tegelasi) seoste kaudu tulevad mängu müüdid ja unenäod, reaalsed sündmused vahelduvad fantaasia piltidega. CHARLES BAUDELAIRE: oli modernistliku luule esimesi silmapaistvaid autoreid. Oma luulekujundi paljutähenduslikkusega oli ta prantsuse luule uuendaja kogu oma loominguga sümbolismi algläte. Tema luulega algas prantsuse luules uus etapp. luulekogu "Kurja lilled" (1857) THOMAS STEARNS ELIOT: Tema esimene teos "Prufrock ja teisi vaatlusi" (1917) tähistas oma modernistliku kujundlikkusega uut suunda inglise luules. Oli 20saj esimese poole mõjukaim luuletaja, kriitik ja esseist. Luules viljeles imazistlikku stiili.
šokeerimist. - Lugeja muutus senisest rohkem kaasautoriks. Kirjanik andis talle vähe ette, lugeja pidi tekstist arusaamiseks ise aktiivne olema. - Kasutatakse võtteid nagu tsiteerimine, viitamine, iroonia, paroodia. - Piiranguid pole, kirjanikud eksperimenteerivad, loovad ise reegleid. MODERNISM ● Modernism kujunes välja 19. Sajandi lõpupoole, 20. sajandi alguses ● Modernistliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. ● Nagu ka kunstis, on modernism kirjanduses vormiuuendustele aldis, nt kuulub modernismi juurde sujuva narratiivi lõhestamine katkendlikuks, tavapäraste kujundite
tõekspidmisi ja tajuprotsesse. Ehitiste sedavõrd eksistentsiaalset olemust silams pidades ei ole üllatav fakt, et ajastu vaimsust tähistavast postmodernistlikust kunstist hakatigi kõihepealt kõnelema seoses arhitektuuriga. Just selles valdkonnas põhjendati teatud stiililiste ja vaimsete hojakute muutust varasemaga võrreldes. Kuivõrd uue arhitektuurikeele arenemise protsess on välja kasvanud sajandi esimese poole arhitektuurimõtte kriitikast, siis tutvustamegi esmalt modernistliku arhitektuurilise utoopia põhiseisukohti. 2. Postmodernistlik arhitektuuriteooria. 1950. aastateks oli modernistlik rahvusvaheline stiil levinud kõikjale üle maailma. Linnamaastikud olid täis ehitatud betoonist ja klaasist elamise ja töötamise ,,masinaid". Kuid pikkamööda väsiti sellisest keskkonda organiseerimise viivist ning tajuti universaalsusele ja ratsionnalistlikule ühetähenduslikusele rajatud arhitektuuriutoopia läbikukkumist. 1970
Uusromantism ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. 3. Nimeta modernistliku kirjanduse põhitunnused (väh. 4) Modernistlik kirjandus järgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompositsioon algus, keskpaik ja lõpp (algus ja lõpp on tavaliselt avatud). Modernistliku kirjanduse lugeja mõistab teksti sisu alles tagantjärele, sest uued episoodid ei seostu olnutega. Modernistlik kirjanik loob teksti oma meetoditel: kasutab
puutuvad. 7 Paradigma mõiste tuli kasutusele Kuhni teadustöödes alatest aastast 1962 ning on teadusfilosoofia üks populaarsemaid termineid. Võib siis kinnitada, et modernism on paradigma või maailma tõlgendamise raamistik, mis kestis Euroopa kultuuriloos valgustusest kuni 20. sajandi keskpaigani, kui levima hakkas postmodernistlik mõttelaad. 8 2.2.2. Modernistliku mõtlemise eripärad Modernism tegeleb peaasjalikult korraga ratsionaalsuse ja ratsionaliseerimisega, püüdes luua kaosest korda. Teadmine on tegelikult TEADUS, mis objektiivse ja ratsionaalse isiku poolt toodetakse ning mis võib anda maailma kohta universaalsed tõed. 9 Teaduse poolt loodud teadmine on tõde ning igavene. Tõde, mida teadus loob, viib progressini. Inimese tegevusi ja erinevaid
Ühiskondlik taust (mitte rääkida pikalt ajaloost!) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingisid uue elurütmi. Suured avatsused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Kuidas jaotatakse? I periood 19. sajandi lõpu UUSROMANTISM II periood 20. Sajandi AVANGARDISM Iseloomulikke jooni nii vormi kui sisu osas 2. Modernistliku kirjanduse suunad Iseloomusta lähemalt viit suunda (kindlasti impressionism, sümbolism, sürrealism) Impressionism ehk mulje sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-1870. Olemus: hetkemeeleoludest tekkinud muljed, meeleoluvarjundid. Vastandus akadeemilisele kunstile. Tunnused: lühizanrid; värvi- ja meeleoluküllus; põhiteemad armastus ja loodus; stiil
KORDAMINE ( romantism, realism, modernism ) 11. Modernism - 19 saj. Teine pool, tunnused: millegi 1.Mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, ,,uue" otsimine, kriitiline suhtumine minevikku. individualism, ebatavalised tegelaskujud ja 12. Modernistliku luule suunad: sündmustik. Romantismi mõju on olnud eriti *futurism - Futuristlikud tekstid on suur lüürika arengus, 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad algus trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. 2.Romantismi tähtsamad inglise ja vene luuletajad : Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, G.G
Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. Modernistlik romaan Modernistlik romaan erineb traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Tegelikult on modernistlik romaan välja kasvanud traditsioonilisest romaanist. Modernistliku romaani eripära: 1. realistlikul romaanil on jutustav laad, autor on kõiketeadja ja teose peamõttele suunaja; modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga 2. traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest
saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude (kunsti ja muusika loomepõhimõtete ja suundade) ühisnimetus. Modernism algab valgustusest, mil hakati tähtsustama teadust; jumal troonilt tõugatud, inimene sinna istuma sätitud. Levis arusaam, et kõik on inimkätes. Nüüd, kus inimene on näidanud, milleks ta võimeline on, on troon tühi. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile, algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernistliku kirjanduse periodiseerimine on tänaseni poleemiline. Arvestades erinevaid kirjandusteoreetilisi seisukohti, võib eristada kaht suuremat perioodi: I periood 19.saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga (varane sümbolism), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismi ümber põimuvad dekadents, estetism ja impressionism. Nende mõistete vahele on raske selgeid piire tõmmata. Erinevates maades on
Paul Klee oli Bauhausi(alates 1925. aastast, avaldas Pedagoogilise sketsiraamatu ja esitles oma teost Pariisis sürrealistide näitusel) pühendunud õpetaja ning andeks poeet ja muusik. Tema äeldud on ka lause: ,,Mida hirmuäratavamaks muutub maailm... seda abstraktsemaks muutub kunst; muredeta maailm loob realistliku kunsti." Paul Klee ,,Kuldkalake" 1925-1926, 50 x 69 cm, õli akvarell, Hamburg: Kunsthalle. Wassily Kandinsky oli üks modernistliku kunsti teerajajaid ja arvatavasti esimese abstraktse maali autor. Õpetas !920. aastatel Bauhausis. Wassily Kandinsky ,,Rühk roosal", 1926, 100 x 80 cm, õli lõuendil, Pariis, Musee National d'Art Moderne. Josef Albers oli modernse liikumise kunstnik-õpetaja. 1923-1933 Bauhausi tugisammas. Kasutas ruutu, kuna see on geomeetrilistest vormidest kõige muutumatum, võimaldades värvide omavahelist suhet esile tõsta, ning on liikumatu. Oli katäiuslik fotograaf ja vitraazide kujundaja.
Hakkati vältima arhitektuuseid kaunistusi Uute materjaalide kasutuselevõtt Funktsionalistlik hoone näibki sageli koosnevat ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. Funktsionalismi põhitõde on: See, mis on otstarbekohane, on ka ilus. Suurimad teened funktsionalismi levitamisel Euroopas on ilmselt 1919. aastal Saksamaal asutatud kunstikoolil "Bauhaus". Walter Gropiuse (1883-1969) kavandatud "Bauhausi" hoonekompleks Dessaus on üks modernistliku arhitektuuri tähtteoseid. Kooli viimasest direktorist, Ludwig Mies van der Rohest (1886- 1969) sai samuti üks funktsionalismi suurkujusid. "Bauhausi" tegevus oli ainulaadne Õpetajateks olid andekad kunstnikud, nagu näiteks Laszlo Moholy-Nagy, Vassili Kandinsky ja Paul Klee. Kool suleti küll 1933. aastal natside poolt, kuid selle mõju on jääv. Ludwig Mies van der Rohest Laszlo Moholy-Nagy Paul Klee
• Põhiideeks: „Kunst kunsti pärast“ • Püüti maailma täiustada ja parandada • Algselt avaldus modernism luules, kuid jõudis 20. sajandi keskpaiku ka proosasse ja draamasse • 3 defineerimis viisi: • Modernism kui üldmõiste • Kirjanduslookeskne • Modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu Virginia Woolf(25. jaanuar 1882 – 28. märts 1941) • Sünninimi Adeline Virginia Stephen • Briti kirjanik, kriitik ja feminist • Üks tuntuimaid modernistliku romaani esindajaid • Kuulus Bloomsbury grupeeringusse • Juhtfiguur Londoni kirjandus seltskonnas Elukäik • Sündis Londonis • Ta oli söör Leslie Stepheni ja Julia Duckworthi tütar • Tal oli 6 (pool)õde ja (pool)venda • Pärast ema surma 1895 ja poolõde Stella surma 1897 kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all • Abiellus Leonard Woolfiga 1912 • Lõpetas elu enesetapuga 1941. aastal Looming
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas
Impression-sunrise Marcel Duchamp „Purskkaev“ Andy Warhol „Tomatisupp“ AVANGARDISM MUUSIKAS ü Avangardmuusika on mõiste, mida kasutatakse iseloomustamaks n-ö oma ajast ees olevat muusikat, mis sisaldab näiteks innovatiivseid elemente või milles sulatatakse kokku erinevaid muusikažanre ü Tänapäeval kasutatakse seda mõistet igasuguse peale 1945. aastat loodud modernistliku muusika kohta, mis ei ole defineeritav kui eksperimentaalne muusika ü Avangardismile on omane nii Ars Nova eksperimentaalsus kui ka ars subtilior'i elitism ü Juba muusika varasemal modernismiperioodil näeme me avangardismi vastandumist kahele vastandlikule muusikakategooriale: klassikalisele ja popmuusikale ü Avangardismi märkimisväärseks osaks kujunes n-ö "üleva kunsti
kujutatavast kunstist tulnud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus (1890-1946) luuleloos tähtis eksperimenteerijana ja järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Modernistlikud luulekogud: ''Geomeetriline inimene'' (1924), ''Multiplitseerit inimene'' (1927). Modernistliku luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud; konstrueeritud. Iseloomulikuks on teksti paigutamine kahele (või mitmele) tasandile. Realism ja uusromantism Kaks suurt kirjandusvoolu: uusromantism ja realism. Juhan Sütiste oli realistliku luule tähtsaim esindaja. Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930. aastate arbujateks nim noorema põlve luuletajate loomingus. Arbujad 1930. aastate keskpaigast: Heiti Talvik, Paul Viiding, Uku Masing, Bernhard Kangro, Betti
Õppis Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Viiraltit peetakse kunstiajaloos sellesajandi esimese poole eesti graafikasilmapaistvaimaks meistriks Tuntumad teosed "Põrgu", "Kabaree","Neegripead", "Lamav tiiger" ja"Kaameli pea" viljakas eelkõige raamatugraafikas ,,Põrgu" ,,Tüdruk kaamliga" ,,Kabaree" Anton Starkopf 22. aprill 1889 Kohila vald, Röa küla 30. detsember 1966 Tartu oli eesti skulptor looming on oluliselt mõjutanud modernistliku skulptuuri arengut 1920.1930. aastate Eestis. 1918. aastal Saksamaalt kodumaale naastes rikastas Starkopf eesti skulptuuri talle ainuomase ekspressionistliku figuurikäsitlusega, oli üks kunstikooli "Pallas" asutajaid. Kauaaegne professor ja hilisema kunstikooli direktor teened Teise maailmasõja eelse Eesti rahvusliku kunstnikepõlvkonna kasvatamisel on erakordselt suured. ,,Lamav mees" ,,Sügis" Arnold Akberg 1894-1984
VELJO TORMIS (07.08.1930-21.01.2017) Veljo Tormis oli üks huvitavamaid koorimuusika loojaid maailmas, kes tõi eesti koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud"
3ndas oli 4häälne komposisatsioon, 4ndas põlvkonnas tuleb 5-es hääl juurde. Seda perioodi käsitlevad muusikud kui maneristlikkut käitumist. 16.saj II poolele on iseloomulik muusika reservata väikesele muusikaringile reserveeritud muusika. Meistrid *Nicolas Combert *Adriant Willaert Vpõlvkond sündinud 1520, tegevusaeg 1570-1600, itaallased tõusevad väga kiiresti esile, jätkati vana asja, aegamisi sulas see kokku Itaalia modernistliku muusikaga, tolle aja muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke isikupära väljendus, selle eesmärgiga, et saavutada suuremat tundelisust kuulajas, hakati vastandama väga kaugeid helistikke. Kaunistati meloodiaid virtuoossete bazaasidega(ülimmeisterlik, väga tehniline mänguoskus). Ekspressiivsus ja dramatism-võtted millega teha muusikalisi kujundeid rohkem nähtavaks. *Philipp de Monte oli keiser Maximillian II juures. *Orlandos Lassos või Orlando di Lasso,
Sydney ooperiteater (Sydney Opera house) Anette Steinberg Sydney ooperiteater on 20. Sajandi üks kuulsamaid hooneid kogu maailmas, tegemist on modernistliku ekspressionistliku ehitisega. Asub Ausrtraalias, Sydney linnas Harbour’i silla läheduses. Sellest on saanud nii Sydney kui ka kogu Austraalia sümbol. 1950.ndatel võttis Sydney linnavalitsus vastu otsuse, et on vaja uut ooperimaja ja korraldas konkursi, mille võitis Taani arhitekt Jørn Utzon, ehitust alustati 1959. aastal. Tegemist oli äärmiselt keeruka kontruktsiooniga ning seega väga raskesti teostatav, pidi välja mõtlema uusi
Pevsner, Le Corbusier, Walter Gropius, Naum Gabo). Konstruktivismi iseloomustavad jooned arhitektuuris on väga sarnased funktsionalismile: taotleti samuti vormide lihtsust, puudus ornament, hoone skeletsus oli välja toodud, viilkatusest oli saanud lamekatus ja konstruktsioon ruumi poole avatud, akende klaaspinnad hiiglaslikeks kavandatud. Uhkemad konstruktiivsed lahendused prooviti ära tööstushoonete peal, neid hooneid peetakse modernistliku arhitektuuri eelkäijateks. Erinevus nende kahe stiili vahel on, et konstruktivism on rohkem konstruktsioonipõhine, ehitise vorm tulenes selle konstruktsioonist, mis jäid nähtavale tänu suurtele klaaspindadele. Funktsionalismis on ülekaalus selged ja puhtad pinnad, mäng mahtudega, täiuslik kompositsioon, konstruktivismis geomeetriliste kandetarindite esteetiline väljenduslikkus. Tuntud konstruktivistlikud ehitusprojektid olid Tatlini 1919. aastal kavandatud
läbikukkumist. 1970. aastatel hakkasid kriitikud tähele panema uue arhitektuurilise väljenduskeele tekkimist. Ühise põhimõttena läbiberinevate autorite töid kahtlus ajaloolise arengu lineaarsuse suhtes kunstis ja maailmatajus. Ameerika arhitektuuriteadlane Charles Jencks eristab raamatus Post-modernse arhitektuuri keel (1977) juba selgelt modernistlikku ning sellele vastanduvat uut ajastvaimulist arhitektuuri . Muuseas dateerib Jencks ka modernistliku arhitektuuri surmahetke: see juhtus St. Louisis, Missouri osariigis 1972. aasta 15. juulil kell 3.32 pärastlõunal, kui lasti nõhku üks 14-korruseline lagunenud ja rüüstatud kortermaja. Jencksiarvates sümboliseeris see sündmus modernistliku hegemoonia vastase võitluse algusaega, kuid laiemalt ka valgustusajastu ideoloogia, puristliku keelekasutuse ja pragmaatilise progressiusu taandumist. Postmodernistliku stiili olulisim tõlgendusalus on stiilisuhe
saj tuntuim inglise helilooja. Edward Benjamin Britten 3) Kelle õpilased olid Boulez ja Stockhausen?Oliver Messiaeni. 4) Nimeta tuntuim USA avangardistlik helilooja. John Cage 5) Mida tähendab avangardism muusikas?Avangardmuusika on mõiste, mida kasutatakse iseloomustamaks nö. oma ajast ees olevat muusikat, mis sisaldab näiteks innovatiivseid elemente või milles sulatatakse kokku erinevaid muusikazanre. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet igasuguse peale 1945. aastat loodud modernistliku muusika kohta, mis ei ole defineeritav kui eksperimentaalne muusika, kuigi mõnikord nähakse avangardmuusikana ka atonaalset eksperimentaalset muusikat 6) Seleta lahti, mida tähendab "ettevalmistatud ehk prepareeritud klaver"? Keelte vahele asetati erinevaid esemeid nt kruvisid ja naelu 7) Mis on aleatoorika? Juhuslikkuse muusika. a)nagu "täringimäng"-visati noodijoontele tinti ja nii loodigi muusikat. b) muusika on valmis aga esitamis järjekord on juhuslik.
Ciacomo Balla kunsti teosed „Nobedad : liikumise „Rõdul töötav tüdruk“ 1912 teed*dünaamilised jadad“ 1913 Kasutatud allikad: 1. Futurism - Kunstiajalugu. kunstiajalugu.wiki- site.com/index.php.Futurism 2. Ciacomo Balla - Wikipedia the free encyclopedia. en.wikipedia.org/wiki/Ciacomo Balla 3. Ciacomo Balla - Kunstiajalugu -Tutvustus - Weebly. kunstiabi.weebly.com/ciacomo - balla.html 4. Modernistliku kunsti suunad. kunstkik12blogpost.com/2013/11/futurism.html 5. Pildid Ciacomo Balla kohta - Aruande pildid TÄNAN KUULAMAST!
Jumalik aeg kui ajalikkuse ülim aste; ajatus kui inimliku kultuuri ülim idee ja ihalus, mille poole püüeldakse. Inimlik aeg, vastupidiselt, on liikuv, mööduv ning see on subjektiivne, kuna lähtub ainult inimesest endast. Inimlik aeg on lineaarne, liikudes minevikust olevikku ja olevikust tulevikku vääramatult Viimse Kohtupäeva suunas. Selge alguse ja lõpuga ajaline lineaarne maailmapilt, mis põhineb juudi-semiidi ajakontseptsioonil, manifesteeriti kristlikus religioonis. Modernistliku ajakäsitluse aeg kui alguse ja lõputa sirgjoon määrati ratsionalismi ja valgustusfilosoofia valguses 18. sajandil, kui aega hakati mõistma kui ühe-dimensioonilist paratamatut ja muutumatut kulgu, mille alustaladeks on aastakalender ja õiget aega näitav kell. Muutus toimus, kui Einstein ,,täitis universumi kelladega, mis kõik näitavad õiget aega." Ajataju kui teatud mudelit analüüsides võib jagada selle teisel ka tasandil nimelt isiklikuks ja ühiskondlikuks ajaks
20. sajandi algusse kandus ka veidi sümbolismiajastut, lausa nii palju, et sajandi algust peetakse tunnustatud sümbolisti, Aleksandr Bloki ajastuks. Sümbolistid püüdsid tabada absoluutseid tõdesid neile kaudselt, sümbolite abil, läheneda. Bloki teostest võib välja lugeda suurte muutuste möödapääsmatust riigis, mida ta sümbolitena väljendas, kuid ta ei jõudnud ise ka päris selge arusaamani, mida ta muutuste all mõtleb. Modernistliku romaani uuendamise ja postmodernismi vahel on õrn piir, mistõttu tuntud uuendajat Vladimir Nabakovit peetakse ka postmodernistiks. Nabakov erines 19. sajandi modernistidest täielikult. Ta on nimetanud oma loomingu allikateks kergeid pettekujutlusi ja värvilist kuulmist, meetoditena on ta kasutanud müstifikatsiooni, mängu ja paroodiat. Nabakovi tuntuim romaan ,,Lolita" on uuenduslik ka oma erootilisuse
Samuti on kunstivool tekkinud ühiskondlikkel põhjustel. Tugevnesid konservatiivsed meeleolud, hipide asmel said trendikaks yuppie'd, vasakpoolne ideoloogia kaotas oma hea maine, massiliikumised ei toiminud enam. Arhitektuurikriitikas hakkas postmodernism tähistama minevikust laenamist ja stiilide pluralismi, mida hakati vastandama funktsionalismi traditsioonilisele ehk nii nimetatud modernistlikule arhitektuurile. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1977a, raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Ta väitis teoses, et modernistlik arhitektuur on surnud ning pakkus välja ka täpse ''surma'' aja- 15.07.1972.a kell 15.32. Samal hetkel õhiti USAs Saint-Louisi linnas terve linnaosa, mis oli modernistlikke maju täis. Jencksi arvates olevat modernismi '' alasti funktsionaalsus'' olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri sümboolse tähenduse ja ehitusliku konteksti suhtes. Sellega olevat süüdi modernism traditsiooniliste eluväärtuste kriisis
(Grenz 2003: 37-38) Postmodernsed kunstnikud ei näe stiiliküllust ainult tähelepanu võitmise vahendina. Nende kiindumus on sügavam. See on osa üldisest postmodernsest suhtumisest ning soovist esitada väljakutse modernismi võimule, nagu see väljendub institutsioonides ja kanoonilistes traditsioonides. Postmodernistid püüavad minetada 6 seda, mida nad näevad modernistliku individuaalkunstniku kultusena. Nad püüavad teadlikult salata kunstiteose individuaalsust. (Grenz 2003: 38) Tarbimiskultuuris on eriline tähendus ka kõikvõimalikel logodel ja kaubamärkidel, mida samuti kasutatakse ohtralt nii maalidel, graafikas kui skulptuuride osana. Popkunst pruugib teisigi moodsale kultuurile omaseid vorme. Paljudel poptaiestel figureerivad uue aja kangelased: popmuusikud, fotograafid, jalgpallurid, kurjategijad, juuksurid jt
sajandi teisel poolel. · Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. · Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina. · Modernism kestis kuni II ms , teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks. Modernism kirjanduses 1 · Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. · Algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. · 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. · Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. · Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. · Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernism kirjanduses 2 · Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist. · Tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes.
Detailne. Siiras, esemelisus, fantaasiaküllas, objektide muutmine jõulisteks embleemitaolisteks märkideks Pirosmanasvili, Generalic Naivistide koolkond Helbina külas Horvaatias Eestis Oad detailirohked laevad ja rannaelu; Kondas lüürilised ja humoorikad pildid; Utrillo mõjutasid teda impressionistid ja postimpressionistid, sellepärast on ta võrreldes teistega rohkem seotud modernistliku kunstiga. Linnavaated, maalimisviis kuivem õhuvaesem ja joonistuslikum, erksad ja kaunikõlalised värvid. SÜMBOLISM 1880-ndad Sümbolistlik maalikunst tekkis vastukaaluks akademismile, realismile ja impressionismile. Sümbolismi mõjutas: romantismi poeetilisus ja nägemuslikkus, prerefaeliitne igatsus mineviku järele. Kunsti ülesanne ei ole nähtava maailma peegeldus või tõe otsimine elulistes nähtustes
Võrdleksin seda hoonet Sakala keskusega, mille on samuti projekteerinud Raine Karp. Mõlemad hooned on arhitektuurilt sarnased. Mõlemad on suurehitised. Keskuse modernism oli maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. 6. Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, Tallinn Hoone valmis 30. oktoobril 1998. Selle projekteeris Eesti päritolu Kanada arhitekti Henno Sillaste. Hoone on saanud oma nimetuse ühe omaniku Karl Wellneri vanaisa auks Kawe Plazaks. Hoone näol on tegemist modernistliku arhitektuuriga. See on internatsionaalses stiilis mahu väljendamine, pigem tasakaalu kui sümmeetria väljendamine ja kõigi kaunistuste kõrvalejätmine. 7. KUMU, Tallinn Arhitektiks on Pekka Vapaavuori. Hoone valmis 2005. aasta sügisel. Funktsionalistlik ehitis. Ehitatud spetsiaalselt kunsti esitlemiseks. Hoonel on ümmargune põhiplaan. Kasutatud on mitmeid materjale- dolomiit, vask, puit. Hoone juures on rõhutud pigem suursugususele kui detailidele. Kasutatud allikad: http://www
· "Water music" (muusikaline-lavaline etendus) (1952) · "Music of Changes" (klaveriteos, mille on inspireerinud Hiina "Muutuste raamat") · Organ²/ASLSP Avangardmuusika on mõiste, mida kasutatakse iseloomustamaks n-ö oma ajast ees olevat muusikat, mis sisaldab näiteks innovatiivseid elemente või milles sulatatakse kokku erinevaid muusikazanre. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet igasuguse peale 1945. aastat loodud modernistliku muusika kohta, mis ei ole defineeritav kui eksperimentaalne muusika, kuigi mõnikord nähakse avangardmuusikana kaatonaalset eksperimentaalset muusikat.[2] Avangardmuusikaks nimetatakse muusikat, milles on toimunud radikaalne kõrvalekaldumine traditsioonist. Avangardismi mõistest rääkimisel oleks oluline näha selles keskaegsete mõistete Ars Nova ja ars subtilior ühendust. Avangardismile on omane nii Ars Nova eksperimentaalsus kui ka ars subtilior'i elitism
Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvahelisi ja enesehinnangulisi huvisid, tegeldakse spetsiifilise meediumiga ja selle originaalsusega võrreldes varasema kunstiga
Ajapikku arendas Sartre välja omapärase eksistentsialistliku sotsialismi, mis leidis väljendust tema teises filosoofilises peateoses pealkirjaga ,,Dialektilise mõistuse kriitika". Ilmus sardooniline autobiograafiline teos ,,Sõnad". Sai Nobeli kirjandusauhinna, mille tagasi lükkas. Suri kopsuhaigusesse. Eksistentsialismist on mõjutatud palju kirjanikke, nt Pirandello, Brecht, Beckett, Ionesco. · Luigi Pirandello (1867-1936) Itaalia näite- ja proosakirjanik, modernistliku draama alusepanija. Kirjutanud teoseid nagu: ,,Kadunud Mattia Pascal", ,,Vana jumal", ,,Üks, ei ühtki, tuhat tükki". Nobeli kirjanduspreemia · Bertolt Brecht (1898-1956) Sündis Augsburgis, oli saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja. Alustas kirjutamist juba koolis. Õppis arsti- ja loodusteadust ning käis kuulamas teatriloenguid. Kirjutas oma esimese näidendi ,,Baal". Peale ülikooli asus tööle teatrikriitikuna Augsburigi päevalehte ning võttis osa Novembrirevolutsioonist
sajandi lõpul USA-s, sai ta mõjutusi Chicago koolkonnalt. Aastatel 1924–1928 töötas Loos Pariisis. Loos ütles resoluutselt lahti juugendlikust esteetikast ja rajas teed funktsionalismile. Ta teatas, et igasugune ornament on kuritegelik, selle asemel tuleb lähtuda lihtsast geomeetrilisest vormist, mis vastab hoone funktsioonile. Samuti on ta kujundanud interjööre ja tarbeesemeid. Viin oli olnud üks juugendi pealinnadest ja funktsionalismiga harjumine võttis seal aega. Teda peetakse modernistliku arhitektuuri üheks pioneeriks. Loosi esimene suurem töö oli 1899 valminud Café Museum. Aastatel 1909–1911 kerkis Viini kesklinna Looshaus, mille fassaadi täitis ta üleni ornamentidega. Viini elanikud ei olnud valmis modernistliku arhitektuurile linnas, kus oli palju vanu hooneid. Avalik surve sundis Looshausi ehitustöid 1910 katkestama. Kompromissilahendusena nõustus Loos panema akendele lillekastid. Kunstniku kavandatud elamuhooned olid tuntud karmide valgete fassaadide poolest
Toetuti smbolismile ja neoromantismi poeetikale. Mir iskusstvalaste lemmikteemadeks kujunesid 17.saj eelne Venemaa, 18.saj Euroopa, eriti aga prantsuse Pikesekuninga Louis XIV ajastu ning klassitsistlik Peterburg. Sisemiste vastuolude tttu lpetas hendus oma tegevuse 1903.a, mil suur osa selle liikmeid moodustas "Vene kunstnike liidu". 1910 taastas Benois koos Peterburi kunstnikega Mir iskusstva ning uues koosseisus tegutses rhmitus 1924.aastani. Rhmitusel oli suur mju vene kunsti ja modernistliku esteetika kujundamisele. Euroopa kunsti ajalukku kirjutasid Mir Isskustva liikmed end eelkige teatrikunsti uuendajatena. Kuuik- A. Honegger, Taillefferre, Francis Poulenc, Milhaud, Cocteau, Auric. Kuuiku sidus rhmituseks rohkem sprus kui histe ideaalide valjuhlne kuulutamine. 6heliloojat andsid koos kontserte ja tulid vlja paari histeosega. Kuuik pidas sajandi alguse kunsti kllastunuks romantismist ja impressionismist ning pakkus vlja mrksa maisema esteetika. Impressionistliku
köhatused), mis saalis teose vältel juhuslikult kõlavad. Huvist idamaa filosoofiate vastu jõudis Cage juhuslikkuse printsiibini muusika loomisel. Et määrata helide järjekord oma teoses, viskas ta mündiga "kulli-ja-kirja". See oli muusika ajaloos uudne, kuna autor loobus esmakordselt oma isiklikust "maitsest" teose loomisel. 1960-ndatel moodi tulnud eklektitsistlikus muusikas on kokku sulatatud eri aegade stiile. Modernistliku väljenduslaadiga põimuvad Bachi polüfoonia, jazzi rütmid või rahvalikud viisid. Uut muusikastiili hakatigi nimetama eklektitsismiks. Eklektitsismiga samal aastakümnel tekkis USA läänerannikul veel üks uus suund - minimalism ehk korduste muusika. Et "mini" tähendab väikest, nimetatakse "minimalistlikuks" sellist muusikat, milles on väga vähe muusikalist arengut. Minimalismile on iseloomulik ühe motiivi pidev kordus ja järk-järguline teisenemine. Teose rütmiline pilt
kirjeldatud Sartrei kümmet viimast, vaimselt nõtra aastat. · Suri kopsuhaigusesse. · Tema tsitaadid : 1 Valida, saamaks selleks või tolleks, tähendab samal ajal kinnitada selle väärtust, mida me valime, sest me ei saa kunagi valida halba. Me valime alati hea. 2. Olete vaba, valige, see tähendab leiutage Luigi Pirandello (1867-1936) · Sündis ja kasvas Sitsiilias · Õppis õigusteadust ja filoloogiat · Oli itaalia näite- ja proosakirjanik. · Modernistliku drama alusepanija. · Tema abikaasa oli vaimselt haige, mis sundis teda aastaiks sulguma koduseinte vahele, väljapääsu pakkus kirjanduslooming. · Kirjutas novella ja romaine, millest tundumad on" KAdunud Matiia Pascal" , "Üks, ei ühti , tuhat tükki." · Esimestest Sitsiilias kirjutatud näidendites, kujutas kirjanik lihtrahva elu naturalismiläheduses stiilis. · Maailma kuulsuse saavutas näidendiga "Nii see just ongi (nagu teile paistab)" ,"Kõik on
· liberaalne turumajandus polnud linnaarengu seisukohalt otstarbekas · kerkis päevakorrale linnaehituse normeerimine esimene moodsa planeerimise alge Lahenduseks modernism: üksikhoone fookuses, vabapaigutusega hooned, omavahel konkureerivate üksikhoonetega kompleks. II keskkonnakriis - sotsiaalne reaktsioon modernismile ja majanduskliima muutus · Üliõpilasrahutused Pariisis 1968 esimene poliitiline vastuhakk modernismile · Senine majanduslik kasv oli olnud aluseks modernistliku planeerimisideaalide ja praktika levikule · 1973 aasta energiakriis lõpetas majandusliku õitsenguperioodi, mis oli kestnud alates II maailmasõjast alates - löök autotranspordi kasvule. Energiakriisi järel hakati ka hajaasustatud territooriume käsitlema planeeringutes. · Üha enam vajasid tähelepanu ja säilitamist loodus- ja kultuuriväärtused, mis vahepealsel kiire ja ekspansiivse arenguga ajajärgul tahaplaanile "ununesid". Modernismi langus
· Millised on inimõiguste piirid? · Geneetilised sekkumised · Doonorlus ja siirdamine · Kunstlik viljastamine ja abort · Elustamine · Passiivne ja aktiivne eutanaasia · Õigus elule kelle otsus? Bioeetika väärtused algselt · Inimelu väärikus · Inimese autonoomia · Inimese teadlik nõusolek teda puudutavates asjades · Inimesele kasulik, head tegemine · Inimesele kahju vältimine · Õiglus inimeste vahel · Inimarmastus Osalt modernistliku maailmavaate eetikareeglid Postmodernistlik tänapäevane maailm Modernistliku alusega bioeetika, mis põhineb reeglitel ja normidel, käskudel ja keeldudel vastandub mõnes osas postmodernistliku ühiskonnaga, mis .... .... eeldab isikuvabadust ja sellega kaasuvat moraalsust ja kõlbelisust, mitte reegleid. Eeldus on, et inimene ongi moraalne ja ei ole vaja piiravaid ja reguleerivaid käske Postmodernistlikud bioeetilised voorused
Tunnusjoonteks ka rõhutatud filosoofilisus - kirjanduse ja filosoofia kokku sulamine. Kafka algatas maagilis-realistliku suuna romaanis, ülidist tähelepanu pälvis ladina-ameerika romaan ning ka ajaloo romaan. Postmodernism - 20. sajandi lõppveerandi kirjandus. Kõrgkirjanduse läbipõimitus masskirjanduse elementidega. Prantsusmaa Modernism algas 1857. aastal Prantsusmaal, luuletaja Bandelaire avaldas luulekogu "Kurja lilled". Modernistliku romaaniuuenduse algust tähistab Marcel Prousti looming. Teos: "Kadunud aega otsimas". Eesmärgiks põhiosas tema enda poolt läbi elatud lähimöödaniku jäädvustamine. Talle polnud olulised mineviku n-ö välised piirjooned, vaid see, mis oli puudutanud tema hinge ja kujundanud tema intiimteadvust. Mingi maitse, lõhn, nähtud ese võis äratada terve pildi minevikust, koos sellesse hetke kuuluvate inimeste, meeleolu,õhkkonnaga. Ta
Stiil juurdus FUNKTSIONALISMI nime all Sünd 1929.aasta, viljakaim aeg 30ndad, lõpp NSV okupatsiooniga Optimism oma maa ülesehitamisel ning vastuolu uuendustele polnud Algas tööstusarhitektuurist, progressi tunnus Eeskuju Saksa eriala-ajakirjadest/ välismaal omandatud kogemused ja haridus Modernism Eestis Levinuim villaarhitektuuris Sotsiaalhooned-> koolid, haiglad, kultuuri- ja haldushooned, üürikorterid Puit- ja paefunktsionalism PÄRNU: modernistliku arhitektuuri pealinn Eestis (suvitamine) Sisekujunduses art déco ja historitsism Funktsionaalsete gruppide rõhutamine Iseloomulikud jooned Traditsioonilised materjalid, vähe tehnilisi uuendusi Asümeetria Lintaken, ümaraken, nurgaaken Kaaravaga müür aedade eraldamiseks Krohvitud heledad fassaadid Kastjas kuju ja lamekatus Klaasakendega torn Tuntuimad arhitektid Ernst Jacoby Eugen Haabermann Herbert Johanson Edgar Johan Kuusik
Laszlo Moholy-Nagy (1895-1946) Rõdud Bauhausi hoonel. Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) Farnsworth House. 1946-1951 Bauhaus Suurimad teened funktsionalismi levitamisel Euroopas on ilmselt 1919. aastal Saksamaal asutatud kunstikoolil "Bauhaus" Kooli rajaja, andeka arhitekti Walter Gropiuse (1883-1969) kavandatud "Bauhausi" hoonekompleks Dessaus on üks modernistliku arhitektuuri tähtteoseid. Kooli viimasest direktorist, Ludwig Mies van der Rohest (1886-1969) sai samuti üks funktsionalismi suurkujusid Walter Gropius (1883-1969). Bauhausi hoone Dessaus, Saksamaal. 1919-1925. "Bauhausi" tegevus oli ainulaadne, koolis justkui kadusid piirid eri kunstiliikide vahel Põhirõhk pandi inimese kogu elukeskkonna kujustamisele, mitte ainult selle üksikutele külgedele Õpetajateks olid andekad kunstnikud, nagu näiteks Laszlo Moholy-Nagy,
N.Pevsner "Kaasaegse disaini pioneerid. William Morrisest Walter Gropiuseni" Resümee 2015 2 Nikolaus Pevsneri 1936 aastal esmakordselt ilmunud raamat uurib tolle aja modernistliku arhitektuuri ja tema mõju. Pevsner kirjutab, et 19. Sajandi arhitektuuritehnoloogia tugines raua kasutamisele. Esimene rauakasutus arhitektuuris on Alvobacas Portugalis, kus malmist sambad toetavad korstnat. Edasi hakati rauda laialdaselt kasutama Prantsusmaal, Itaalias, Venemaal, Inglismaal. Rauda kasutati praktilistel, mitte esteetilistel põhjustel. Sama kehtib ka raudsõrestike kasutamise kohta vabrikutes. Williamm Strutt ehitas koos äripartner Richard Arkwrightiga kuuekorruselise
Rühma põhilisteks arendajateks olid luuletajad, kuid neilgi tekkisid erinevad vastuolud ja üksteise eitamist. Erinevad rühmitused ja liikumised korraldasid luulelugemisi, kirjanduslikke kohtumisi jne. * Teise tõlgenduse kohaselt peetakse modernismi alguseks umbes aastat 1910 või 1890, lõpppiiriks on aga Teine maailmasõda. * Kolmas vaatenurk põhines tekstil ja keelel, kus põhirõhk on teemal endal, mitte seda ümbritseval. 5 Modernistliku kirjanduse põhitunnused: Modernismis pole põhiliselt ühtegi kindlat tunnust. Kirjanikele on antud vabad käed, mis tähendab, et iga autor võis teha täpselt nii nagu ise tahtis. Järgiti arusaama, et ,,...teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi"(Kirjandus realismist postmodernismini, lk 113). Modernistlikul tekstil puuudus sageli algus ja lõpp ja osade vahel puudus seos, mis tähendab, et lugeja ei pruugi neid alles enne lõppu avastada
13. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 192944. 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika peaaegu kõik luuletajad Underist Alverini 2. Sotsiaalekspressionism Under, Visnapuu, Barbarus jpt, stiil jääb 1920ndatel lühikeseks, aga selle jäljed tugevalt näha ka hilisemas loomingus. 3. Eksperimentaalse modernismi katsed (futurism) Barbarus, Hiir, Visnapuu jpt 4. Proosalähedase modernismi katsed Sütiste, teatava modernistliku lahenduse II variant. 5. Rahvusromantika Haava 14. Juhan Sütiste luule. Ebatraditsiooniline autor tegi sporti. Arhetüüpses spordi ja kultuuri vastanduses pole see tüüpiline kombinatsioon. 1920ndatel aastatel üks parimaid odaviskajaid. Ta on pärit proletaarsest kodust ja see identiteet mängib hilisemas loomingus kaasa. Sütiste toob 1920ndate lõpu luules teatava alternatiivi, läheb 1940ndatel Nõukogude võimuga kaasa.
Inimesi peab juhtima kaks jõudu- mehelik ja naiselik ( tegelane vahetab -teadvus, alateadvus sugu, elab üle kolmesaja aasta, hea looja on kahesooline ) -reaalsed kirjeldused vaheldumisi assotsiatiivsetega. Väga pikad laued, väga palju kirjavahemärke, aitab näidata kuidas ,,HÄLIN JA RAEV" filosoofiline, ühest perekonnast inimene mõtleb . !!!! modernistliku psühholoogilise romaani rajaja!!!! - 4 jutustajat ( 3venda ja teenija) Teemad:-vastuolu valgete ja neegrite vahel ,,Tuletorni juurde" -peresuhted -paistab silma sümbolite poolest (nt tuletorn) -kuri maailm -avab tegelaste ergast siseelu
annaabi.ee 
