tavainimesed, sõdalased, töölised jne, kuid au ja kiituse saab kuningas või juht. Kahjuks tunnustatakse ka praegu lihtinimesi liiga vähe. Kuid, mis Achilleusesse puutub, siis tema nimi vaid liivale siiski ei kirjutatud, kuna ta torkas silma oma sõdimisoskuste ja edudega, mida sõjas saavutas. 2. Miks ütles Hektor, et: ``Probleem on võimus, mitte armastuses``, kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Paris armus Menelaose naisesse Helena, ning kuna ka Helena armastas tegelikult Parist ja oli Menelaose naine vastu tahtmist, siis Paris röövis Helena ja viis endaga kaasa Troojasse, oma kodulinna. Menelaos oli juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Olukorda oli hea ära kasutada ka Menelaose vennal Agamemnonil, kuna see oli hea põhjus Troojat rünnata ja see oma võimu alla saada. Nii kogusidki kokku Menelaos ja Agamemnon 1000 laevatäit sõjamehi, et minna ja tuua Helena tagasi ja samas ka vallutada Trooja.
Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemnoni pöördumine Zeusi poole, kui ta mainis, et teeb troojalaste müürid maatasa). 2. Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased: Menelaos, Agamemnon, Odüsseus, Hektor, Paris, Priamos, Patrokles. Menelaose sõdimise ainsaks eesmärgiks naine Helena tagasi saada, sest Paris (Trooja prints) röövis tema Helena. Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike-Aasia ning Trooja oli ainuke, mis oli senini vallutamata: seega soovis ta Troojat enda võimu alla. Menelaose naise tagasi saamise tõi ta vaid ettekäändeks Trooja vallutamiseks. Odüsseuse sõdimise põhjus oli lihtne: ta soovis Agamemnonile lojaalne olla.
Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale. Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma sõdimisoskuste ja eduga,mida ta sõjas saavutas. 2.Miks üles Hektor,et probleem on võimus,mitte armastuses,kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Naiivne Paris armus Menelaose naisesse Helenasse,kuid Helena armastas ka tegelikult Parist. Menelaose naine oli ta vastutahtmist,kuid ükskord röövis Paris Helena ja viis endaga kaasa Troojasse ehk oma kodulinna. Menelaos oli aga juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Kuid siiski oli seda olukorda hea ära kasutada Menelaose vennal Agamemnonil. Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada. Menelaos ja Agamemnon kogusidki suures õhinas 1000 laevatäit sõjamehi kokku,et Helena tagasi tuua ja vallutada ka Trooja
Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale. Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma sõdimisoskuste ja eduga,mida ta sõjas saavutas. 2.Miks üles Hektor,et probleem on võimus,mitte armastuses,kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Naiivne Paris armus Menelaose naisesse Helenasse,kuid Helena armastas ka tegelikult Parist. Menelaose naine oli ta vastutahtmist,kuid ükskord röövis Paris Helena ja viis endaga kaasa Troojasse ehk oma kodulinna. Menelaos oli aga juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Kuid siiski oli seda olukorda hea ära kasutada Menelaose vennal Agamemnonil. Ta tahtis Troojat rünnata ja seda oma võimu alla saada. Menelaos ja Agamemnon kogusidki suures õhinas 1000 laevatäit sõjamehi kokku,et Helena tagasi tuua ja vallutada ka Trooja
Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise Hera vahel.Kuna Zeus olevat soosinud liiga palju troojalasi.Kuid Zeus siiski andis lubaduse peanoogutusega.Hera sai siiski teada.Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni, lastes tal arvata , et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tli phjus. Sjas kutsub Paris Menelaose kahevitlust pidama, vidab kreeklane kuna Paris pgenes.Olmpose mel arutasid jumalad sja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sda algas uuesti.Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sbra Patroklose stta,kes sai surma.Achilleus lks ise stta, et maksta ktte Hektorile, kes tappis Patroklose. Achilleus jttis Hektori surnukeha alles.Seni kuni kreeklased puhkavad, lepisid Achilleus ja Agamemnon omavahel ra
Trooja sõda Kõik algas Thetise ja Peleuse pulmapeol. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaarikutel.
jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Paris sõidab Spartasse Menelaosele külla. Kuningas võtab teda külalsilahkelt vastu ja sõidab ise ära Kreeta saarele jättes Parise oma lossi. Paris röövib Helena ja viib ta koos kalliskividega Troojasse. Eelnevalt oli jumalanna Aphrodite süüdanud Helena südames armastuse leegi Parise vastu. Kui kuningas Menelaos lõpuks koju jõudis ja Helenat eest ei leidnud, tekkis tal kättemaksuiha. Ta kutsus kogu Kreeka endale appi. Kõik ülikud
kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusse, et otsustada sõja saatus. Kahevõtluse võidab kreeklane Menelaos ja troojalased peavad Helena tagastama kreeklastele. IV laul. Jumalad arutlevad Olümpose mäel, kas jätkata Trooja sõda või see lõpetada. Pandaros jätkab sõda visates noole Menelaose pihta ning rikkus sellega ka rahulepingut. Lahing jätkub. V laul. Käimas on raevukas sõda, Pandaros suri. Diomede haavab Aphroditet sõja käigus. VI laul.
Rauno Roosimägi 10E Iseseisev töö Loe läbi peatükk kangelaseepika ja eeposed ning vasta viiele küsimustele. 1. Millist perioodi Kreeka ajaloos ülistati ja mäletati kuulsusrikka kangelasajana? -kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. 2. Millest jutustas, Trooja sõja lugu? -Trooja sõda jutustas Vaike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna 3. Kuidas vallutati Trooja lin...
kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes). Paris valis Aphrodite, Hera ja Athena said loomulikult vihaseks. Sellest saigi alguse Trooja sõda. 17.pilet AGAMEMNON ON KREEKLANE JA ACHELLEUS TROOJALANE TROOJA SÕDA Helena oli abielus Menelaose, Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis. Püha seadust, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema, Paris rikkus, varastades Helena. Menelaose tagasi tulles kutsus ta kogu Kreeka endale appi. Kõik sõjamehed läksid, v.a Odysseus ja Achilleus. O ei tahtnud pere maha jätta ning teeskles hullu, kuid saadik pani O poja adra ette siis, kui o põldu kündis
● Töenäoliselt on eepostesse kirja pandud põlvkondade vältel suuliselt edasi kandunud ja arenenud lugude tulemus. Homeros ● Elas umbes Trooja sõja ajal ● Sündis Joonias ● Suri Ios (Kreekas) ● Ta oli arvatavasti pime Ilias ● Ilias pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. ● Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. ● Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest. Ilias ● Sõja alguse põhjuseks on Sparta kuninga Menelaose naise Helena röövimine Trooja kuningapoja Parise poolt. ● Eeposes on tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Odüsseia ● Odüsseia on otsene järg Ileasele. ● Odüsseia on Odüseuse 10 aastane teekond tagasi Ithacasse. Odüsseia ● Odüseus vihastas trooja sõja jooksul poseidonit kes
teda, sunnib võitlema, andes lootust võita. Agamemnon läheb sõtta. Alguses ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad võivad laagri maha jätta. Siis jälgib, kuidas iga väepealik oma sõdureid ohjeldab, sest tegelikult pole sõda läbi. Rünnak algab, kuid juhtide seast puudub Achilleus, kes peab oma telgis viha. III laulus - laseb Trooja kuningas Helenal, naisel kelle pärast toimub sõda, näidata kuulsamad kreeklaste väejuhid ette. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusele, et otsustada sõja saatus. Kahevõitluse võidab kreeklane ning troojalased peavad Helena tagastama. IV laulus - jumalad arutavad Olümpose mäel Trooja sõja kohta- kas jätkata või lõpetada sõda. Pandaros jätkab sõda, laseb noole Menelaose pihta, rikkudes rahulepingut. Lahing hakkab uuesti pihta. V laulus - on raevukas sõda. Suri Pandaros. Diomede haavab Aphroditet sõja käigus. VI laulus - troojalased lubavad Athenale Peplose annetada, et see kõrvaldaks
1.Mis põhjustas Trooja sõja? Sõja alguse põhjuseks on tüli kolme jumalanna - Aphrodite, Athena ja Hera - vahel sellepärast, et tülijumalanna Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise.Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. 2.Millise sündmusega algab ,,Iliase" tegevus? Illiase tegevus algab Ahhailiste kõige võimsama Achilleuse ja sõjaväe ülemjuhataja Agamemnoni tüliga! 3.Täida tabel. Trooja Kreeka Tähtsamad Hektor,Raris Odüsseia,Herakles,Paris,
Pegasus luulehobu (tiivuline) Odüsseia seiklusrikas elutee Shylla ja Charyldise vahelt läbi pääsemine kaks võrdselt vältimatut õnnetust Homeros ,,Ilias" (8.saj eKr) Lugu kreeklaste sõjast Trooja (Ilioni) linna vastu. Sündmused kujutavad viiekümnendat päeva kümnendal sõjaastal, mil linn vallutatakse. Trooja kuninga poeg Paris lahendab tüli jumalannade vahel (tüliõun), kes on kõige kaunim. Aphrodite kasuks ja saab enesele kõige kaunima naise (Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena). Kreeklased: (ahhailased) Agamemnon (kreeklaste väejuht) Mükene kuningas, Diomedes, Aias, Oüsseus, Achilleus, Patroklos. Troojalased: Hektor Aineias Pandaros Paris (trooja kuningapoeg) Priamos kuningas (Hektori ja Parise isa) Kreeklaste poolt Troojalaste poolt Hera Aphrodite Athena Artemis
Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite täitis oma lubaduse ja aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. 3 Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Koos temaga otsustasid troojalaste vastu sõtta minna kõik Kreeka kuningad ja kogu sõjaväe juhatajaks sai Menelaose vend Agamemnon, Mükeene kuningas. Kümme aastat kestis Trooja piiramine, sellest sõjast võttis osa palju nii Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsamad
Vana-Kreeka kangelased Tegi:Cheremisinov Andrey 6.b Õpetaja:Alina Deretsinskaja Trooja sõda Kõige ilusam naine Kreekas elas Spartas,ta oli nii ilus et kõik Kreeka tsaarid tahtsid võtma tema naiseks,aga Elena valis Menelaose,Agamemnoni venda Mikeni tsaari...Odüseusi nõuandel kõik eelnevad Elena peigimehed vandusid aitama Menelaosele kui kegi proovib varastama tal Elenad. Mõne aja pärast Paris kaubanduse asjadeks välja sõitis Spartase.Seal ta kohtas Elenat ja armub temase ja Aphrodite aitab temale ,,omastama kuninganna südame".Armunud jooksisid Troojase Parisi isa-tsaari Priami kaitsele. Meenutades vandest Mükeene kuningat Agamemnoone juhatamisega kogunesid sõja matkale neist julgem oli Ahill ja kavalam Odüseus. Trooja oli tugev linnas ja ründama teda oli raske.10 aastat Aheilased rüünnasid linnuse,kaitsega juhendas Priami vanem poeg-Gektor. Trooja hobune Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju ...
Eris on vanakreeka tülijumalanna. Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse. Helena oli vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde. Helena ja Parise suhe tõi endaga kaasa Trooja sõja. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Agamemnon on "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust.
teda tiris · Aphrodete mähkis Parise pilve sisse ja viis ta Troojasse · Menelaos oli selle pärast väga vihane ja hakkas Parist otsima · Paris oli kadunud · Agamemnon pöördus mõlema sõjaväe poole ja kuulutas, et Menelaos on võitnud troojalased pidid Helena välja andma · jumalad ei olnud sõja lõppemisest huvitatud · Hera ässitas Athenat vahele segama · Athena sööstis lahinguväljale ja mõjutas üht troojalast laskma noolt Menelaose pihta · troojalane lasigi noole sõda algas uuesti · Hektor kohtus viimast korda oma naise Andromache ja oma pojaga · Andromache püüdis oma meest rahustada(mees läheb lahingusse) · Hektor hoiatas oma naist, et see võib leseks jääda · enne lahkumist tahtis Hektor oma poega kallistada, poeg ehmus kiivri peale · last kätel kiigutades palus Hektor jumalatelt, et tema pojast saaks temasarnane Trooja tulevane valitseja · Achilleus istub endiselt telgis...
(Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris võrgutas ja viis Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Seepeale kogus Agamemnon kõigi kangelaste ühisväe ja purjetas Troojat vallutama. 10 aasta võitluse järel tappis Achilleus troojalaste Hectori, langedes ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid. Arhailisel perioodil vormiti kangelaseeopseid. ,,Ilias"- Achilleuse ja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast, lõpeb Hectori tapmisega ja ,,Odüsseia" Arvatavaks autoriks loetakse
Troojamaale, kus noormees karjatas lambaid Ida mäe jalamil. Loomulikult oli kolme jumalanna teejuhiks Hermes, keda me ka Rubensi maalil Parise kõrval seismas näeme. ,,Siin me oleme," laususid kaunitarid. ,,Anna see õun sellele, kes on sinu meelest meist kolmest kõige ilusam!" Parise valik langes Aphroditele, kes tõotas noormehele maailma kõige ilusama naise armastust. Kõige ilusam naine oli Sparta kuninga Menelaose noor abikaasa HELENA. Ja nii purjetaski Paris Troojamaalt armastusjumalanna kaitsva tiiva all Kreeka väikeriiki Spartasse. Nägusa nooruki käitumine Sparta kuninga Menelaose külalislahkes õukonnas ei vasta ei antiikaja ega ka tänapäeva käitumisnormidele. Vähe sellest, et Paris võrgutas ära ja meelitas endaga põgenema oma võõrustaja abikaasa, ta ärgitas Helenat kaasa võtma ka palju kulda ja vääriskive.
gorgod kolm õde, koletised, üks neist on surelik graiad kolm vanaeite, kelle käest Perseus sai teada, kus elavad nümfid Gyges karjane, kes leidis võlusõrmuse, mida kasutas väärikalt Hades allilma valitseja, Zeusi vend Haimon Kreoni poeg harpüiad vastikud linnud vanaeide peaga ja raisakulli kehaga, kiusasid Phineust Hekabe Trooja kuninganna Hektor kuingas Priamose vanem poeg, Trooja kaitsja Helena Zeuzi tütar, Sparta kuninga Menelaose naine Helios päikesejumal Hephaistos tule- ja sepatööjumal, Zeusi poeg Hera Zeusi abikaasa, kõige vägevam jumalanna Herakes Zeusi ja sureliku naise Alkmene poeg, Kreeka suurim kangelane Hermes jumalate käskjalg hesperiidid nende aias kasvasid kuldõunad Hestia kodukolde- ja tulejumalanna Hippodamia Oinomaose tütar, kellest sai Pelopsi naine Homeros kreeka kõige suurem luuletaja Hyllos Heraklese poeg
*Hermes Zeusi käskjalg 3. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor on pime laulik Homeros Trooja sõda puhkes esmalt ,,tänu" jumalatele, kes pidasid pidustusi, kuhu nad tülijumalannat ei kutsunud. Vihastunud jumalanna viskas piduliste hulka kuldse õune kirjaga ,,Kõige kaunimale", jumalannade seas puhkes tüli nind abi paluti Trooja prints Pariselt. Paris valis Aphrodite kes kinkis talle kauni Helena armastuse. Prints röövis Helena Sparta kuningas Menelaose käest. Viimane kuulutaski Troojale seetõttu sõja. Homeros valis eepose sündmustikuks Trooja linna vallutamise, kuna tolleaegseid sündmusi teadsid kõik kreeklased ning nõnda ei pidanud kirjutaja pikemalt seletama miks, kes ja kuidas, vaid sai kohe asja kallale asuda. Spartalased saavutavad sõjas võidu tänu Trooja hobusele, milles salaja peitunud mehed öösel linna põlema süütasid.
Ilias Homerose esimese eepose tegevustik piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda aasta viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas.
Aphrodite oli vanakreeka armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama, aga nood ainult naersid Hephaistose üle. Merejumal Poseidon veenis Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone. Nende riiule Adonise pärast tegi lõpu peajumal Zeus, kes otsustas...
Achilleus vihastab. tagajärjed üha rohkem tegelaste Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks iseloomust, mitte saatusest. Trooja Apolloni templi preestri Chrysese Päikesejumal Heliost ei nimetata tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte poeemi esimestes ridades asjata. Just vangi sattunud. Saagi jagamisel langes tema vihastas Odysseuse kaaslaste ta kreeklaste juhile Agamemnonile, peale, kes said hakkama Helena mehe Menelaose vanemale pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui vennale. Agamemnon keeldus tütart sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios tagasi andmast ja Apollon vihastas, kaebas Zeusile. saates kreeklaste leeri katku. Laev purustati, inimesed hukkusid. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, kuid võttis selle asemel Achilleuse hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. orjatari Briseisi
Palu Zeusilt, et ta laseks Kreekalastel Troojalastelt lüüa saada kuni nad aru saavad, et nad ei saa ilma minuta Troojat vallutada." Pärast ema vestlust Zeusiga, viimne nõustus. 2.laul Unenäos lubab Zeus Agamemnonile võitu. Ta läheb umbes 50 000 mehega Trooja alla sõdima. Trooja sõdurid marsivad neile vastu ja sõda võis alata. Achilleus ei võidelnud, sest oli Agamemnoniga tülis. 3.laul Paris otsustab lõpetada sõja kahevõitlusega. Ta kutsub Menelaose kahevõitlusele, viimane võidab ja vastutasuks nõudab, et Helenat tagasi. 4.laul Atheena ässitamisel laseb Pandaros noolega Agamemnonit ja rikub seetõttu rahulepingut. Vaherahu katkeb ning algab jälle sõda. 5. laul Kaks armeed liiguvad üksteisele vastu. Diomedes võitleb vapralt ja tapab palju mehi. Ta saab küll raskelt haavata, kuid võitleb edasi ning tapab oma haavaja. 6.laul Hektor jõuab kuningakotta ja ütleb oma emale, et too kõikide naiste ilusaimad peplosed
Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuningaPriamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Olulisemad tegelased ·Achilleus Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane ·Agamemnon Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht ·Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane ·Hektor Trooja prints ja troonipärija ·Menelaos Atreuse poeg, Agamemnoni vend ·Nestor vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest ·Odysseus Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. ·Patroklos Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu
Teine on aga Ithaka valitseja Odysseus." ,,Aga see seal, õilis ja uhke?" küsib Priamos edasi. Vastates kostab Helena häälest erutust: ,,See on mu mees Menelaos, kellelt su poeg Paris mind röövis..." Troojalaste ridadest astub just sel hetkel esile Paris, kes Helenat röövides ongi sõja põhjustanud. Ta on ilus oma helkivad turvistikus ja vaatab jultunult kreeklaste ridu, nagu tahaks ta neile kõigile väljakutse esitada... Aga nähes teiste hulgas Menelaose kõrget kuju, kaob kogu tema söakus. Ta peatub, langetab oda ja läheb vaikides ning kahvatul ilmel tagasi kaaslaste hulka. Seda on märganud Hektor. ,,Paris!" hüüab ta nördinult. ,,Kas sul pole iseenda pärast häbi? Patseerisid meie ridade ees, nii et paistis, nagu läheksid üksi kreeklaste vastu, aga niipea, kui nägid Menelaost, hakkasid su põlved vappuma ja süda värisema. Kuid sinu pärast me ju võitlemegi, ära seda unusta."
Ennustaja Alitherses loeb selle endeks, et Odysseus naaseb peagi ning tapab kõik kosilased. Athena hangib Telemachosele laeva. 3. laul Athena soovitab Telemachosel isa otsimiseks purjetada Pylosele Nestori juurde. Pylosele jõudes kohtuvad nad Nestoriga, kel pole uudiseid Odysseusest, kuid ta jutustab Telemachosele sellest, mis toimus trooja sõjal. Nestor andis Telemachosele oma parimad hobused ja saatis ta Spartasse Menelaose juurde. 4. laul jõuab Menelaose juurde kus on ka Helena. Menelaos kinnitab, et Odüsseus on elus ja asub saarel, kus Kalypso nimeline nümf teda kinni hoiab. Kui kosilased märkavad, et Telemachost enam ei ole otsitavad nad teda rünnata siis kui ta seda kõige vähem ootab. Odüssuse heerold Medon kuulis nende plaani pealt ja läks sellest otsemaid Penelopele rääkima. Penelope oli kurb 5. laul jumalate saadik Hermes läks Ogygia saarele Kalypso juurde, et Zeusi käsku, et ta peab Odüsseuse vabaks laskma
Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada: Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Aphrodite täitis oma lubaduse ja aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Alguse sai Trooja sõda. PILT- HERA NIMI- Hera ehk Juno KELLE JUMAL- Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna KEDA KAITSEB- Abielu ja abielunaisi PÄRITOLU/SÜND- Kronose ja Rhea tütar, Kronos neelas vastsündinu alla, kuid tänu Zeusile pääses ta vabaks. LAPSED- Ares, Hephaistos, Hebe, Eileithyia ISELOOMUOMADUSED- Armukade, kaval, uhke, raevukas SÜMBOLID- Paabulind, lehm
Nii tõttasidki kolm omavahel tülitsevat jumalannat Parise juurde Troojamaale, kus noormees karjatas lambaid Ida mäe jalamil. Loomulikult oli kolme jumalanna teejuhiks Hermes, keda me ka Rubensi maalil Parise kõrval seismas näeme. ,,Siin me oleme," laususid kaunitarid. ,,Anna see õun sellele, kes on sinu meelest meist kolmest kõige ilusam!" Parise valik langes Aphroditele, kes tõotas noormehele maailma kõige ilusama naise armastust. Kõige ilusam naine oli Sparta kuninga Menelaose noor abikaasa Helenaii purjetaski Paris Troojamaalt armastusjumalanna kaitsva tiiva all Kreeka väikeriiki Spartasse. Nägusa nooruki käitumine Sparta kuninga Menelaose külalislahkes õukonnas ei vasta ei antiikaja ega ka tänapäeva käitumisnormidele. Vähe sellest, et Paris võrgutas ära ja meelitas endaga põgenema oma võõrustaja abikaasa, ta ärgitas Helenat kaasa võtma ka palju kulda ja vääriskive. Loomulikult soovisid Kreekamaa väikeriigid õigluse jalule seada, Helena
Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Artemis-( Roomlased samastasid teda oma Dianaga) Oli Vana-Kreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Hades-(Vana-Rooma mütoloogias kasutatakse nime Pluto) Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend
,,kõige kaunimale". Kõik tahtsid seda endale saada, nii mindi Trooja printsi Parise juurde, kes parajasti lambakarjas oli. Hera lubas temast teha Euroopa ja Aasia kuninga, Athena lubas tal saada Trooja sõjaväe juhiks, nii et sõjakäigul Kreeka varemeteks muutub, Aprodithe aga lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis viimase ja see oligi sõja põhjus. Pilet 17 - Trooja sõda Maailma ilusaim naine oli Helena. Temast sai Menelaose, Agamemnoni venna naine, aga kõigis kosilastest said liitlased. Aprodithe juhtis Parise Spartasse, Menelaose juurde. Külalise ja võõrustaja vahekord oli au sees, mõlemad pidid teineteist abistama ja ei tohtinud halba teha. Menelaos usaldas seda ja läks ise Kreeta saarele, jättes Parise enda juurde. Paris aga varastas Helena. Menelaos sai tagasi jõudes teada, et Helena on röövitud ja kutsus kogu Kreeka omale appi. Esialgu oli puudu kaks meest Odysseus ja Achilleus
külla. Wagneri laboratooriumisse toodaks magav Faust. Mefistofeles ja Homunkulus lähevad Tessaaliasse (seal on palju kuulsaid nõidu). Volbriöö. Homunkulus ja Mefistofeles on ka seal, koos nendega ka Faust. Nad näevad vaime. Faust tahab teada, kus on Helena. Faust Peeiose jõe ääres. Faust nägi Chiron’I, kes rääkis, et ta kandis Helenat. Ta rääkis veel, et Helena rööviti ja dioskuurid päästsid ta vangist. Helea pääses tänu Chironile. III vaatus Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti
mida peeti üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Tema vasteks oli Diana. Zeusil oli veel kaks tütart ja kaks poega Helena ja Klytaimestra ning Kastor ja Polydeukes (poisse hüüti dioskuurideks). Laste emaks on Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Leda. Zeus ilmus tema juures luigena ja Leda tõi ilmale kaks muna. Ühest munast koorusi välja tüdrukud ja teisest poisid. Helena, maailma kõige ilusim naine, oli Menelaose abikaasa. Dioskuuride ja Klytaimestra õe suhe Parisega tõi endaga kaasa Trooja sõja. Dioskuure ehk Kastor ja Polydeukest kujutati alati valgete hobuste seljas, kuid Homeros nimetab Kastorit ratsutaltsutajaks ning Polydeukest rusikavõitlejaks jättes ta hobusest ilma. Vennad armastasid üksteist väga ja olid alati koos. Vendade erinevuseks oli see, et Kastor oli surelik ja Polydeukes oli jumalik ehk surematu. Zeusil oli erakordne suhe Argose kuninga Akrisiose tütre Danaega
päästma- sõjavägi, ka tema vend Agamemnon, Achilleus ja Odysseus; piiramine 9.a; trooja hobune- suur puust hobune, öösel välja sõjamehed, põletasid Trooja. Eepos: Agamemnoni ja Achilleuse tüli; Agamemnoni käes Trooja preestri tütar; Achilleus nõuab, et ta tagasi annaks; preester saadab katku; Achilleus koosoleku ja otsustat. Agamemnon peab loobuma, aga tahab vastu Achilleuse lemmikorjatari; Achilleus keeldub võitlemast; kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel; tapet. Achilleuse sõber ja Achilleus uuesti võitlusesse ja kahevõitl. Tapab Trooja kuninga teise toja Hektori; saab surma ka Achilleus; eepos lõp. Hektori matustega. Odüsseia Iliase teekond koju; Odüsseus- Ithaka saare valitseja; kodus ootas Penelope; et kosilasi mitte vastu võtta, koos Penelope salli, aga harutas selle igal õhtul üles; Odysseusele oli ennustatud, et tuleb sõjast tagasi suure au sees; takistused: Poseidon- torme; Heliose saar- tapsid Heliose
arvata, et Helena läheb kaasa pool vägivaldselt, pool vabatahtlikult. Helena on võtnud enda kanda süütunde (kas ilusüü või midagi muud..). Miks kuldse õuna lugu Iliases pole? Sest kõik teadsid ammustel aegadel sellest. Teisest poolest, Homerost huvitas psühholoogiline motiveeritus, ta ei tahtnud jumalikku jõudu tuua sisse nii palju, tahtis rääkida inimlikest emotsioonidest. Saab oma rõhkusid esile tuua. Eepos võtab arvesse, et Helena on sõja põhjus. Agamemnon Menelaose vend, kreeklaste sõjapealik. Juhib vägesid. Achilleus samal poolel võitlev kõige suurem sangar. Agamemnoni otsuseid tuleb Achilleusel arvestada. Agamemnon ei ole kodust väja tulnuna patust täiesti puhas. Et kindlasti sõda võita, ohverdas oma tütre. Lisaks loomalihale ohverdati vahel ka inimesi. Peale sõja lõppu saab ta ka karistada, ta küll võitis, kuid sõjast koju tulles on tema ee lahti rullitud punane vaip (halb enne).
Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Nad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Nad viibisid jumalate, kõige sagedamini muusade, hooride, Aphrodite, Apolloni ja Dionysose saatjaskonnas. Helena Helena oli Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda tütar.Leda juurde ilmus Zeus luigena ning seejärel tõi Leda ilmale kaks muna.Ühest munast koorusid kaks tüdrukut Helena ja Klytaimestra,teisest munast aga kakg poissi Disokuurid.Helena oli Menelaose abikaasa ning ta sai tuntuks tänu Trooja sõjale.Nimelt põgenes Helena Trooja printsi Parisega Troojasse ning see saigi põhjuseks kümne aastasele Trooja sõjale. Hephaistos Hephaistos oli Hera ja Zeusi poeg.Ta oli tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Samuti oli ta ka Aphrodite esimene abikssas,kuid hiljem pettis
Lykurgos seaduseandja, andis karme seadusi (Sparta) Homeros kreeklaste parim ja kuulsaim poeet, pime laulik, `Iliase' ja `Odüsseia' autor ( 8. 7.saj eKr) [arhailine periood] `Ilias' trooja sõjast mingit kindlat osa jutustav eepos, lugu Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast Kreeta-Mükeene aeg mäletatakse kui kuulsusrikka kangelasajana Odysseus Agamemnon Sparta kuningas Herakles kangelane Menelaos Trooja sõjaaegne Sparta kuningas Helena Menelaose naine Hektor troojalaste esivõitleja Hellenid kreeklased nimetasid endid nii Barbarid kõikide teiste rahvaste nimetus (kreeklased kutsusid neid nii) Linnriik kodanike vabadusel põhinev riigivorm Akropol mägilinn, kaljunukile rajatud kindlus Hesiodos poeet ( u 700 a eKr) `'Tööd ja päevad'' alapealkiri :`Õpetussõnad põlluharijale' [naine osta, tarvilikud asjad hangi, tee tööd hoolega jm] Xenophanes filosoof ja poeet (6
Zeusi poole. Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. Sellest puhkes ka sõda, mis kestis 9 aastat. Kuningas Oidipuse müüt Delfi oraakel oli ennustanud, et Laiose, Teeba kuninga, poeg tapab isa ja naib ema. Kui Laiose naisel Iokastel sündis poeg, puuriti lapsel ennustatud saatuse vältimiseks jalad läbi a viidi mägedesse surema. Kaastundlik kerjus aga toimetas lapse Korintose kuninga Polybose juurde, kes kasvatas ta üles, pani nimeks Oidipus. Noormehena sai Oidipus omakorda oraaklilt
Helena oli Sparta kuninganna. ,,Röövimine" Paris elab mõnda aega Sparta lossis. Menelaos peab minema mõnda aega kodust ära ning usaldab oma naise Parise hoolde. Paris "röövib" Helena. Kitskärneriks- väga vale inimene millegi jaoks. Tantalose piin üleloomulikult suur kannatus. Tantalos tappis ära oma poja Pelopsi ja üritas teda jumalatele sisse sööta, tehes nendest kannibalid. Jumalad määrasid talle karistuse (söök mida ta kunagi süüa ei saa) Agamemnon Menelaose vend. Myckene kuningas. Kreeka vägede ülemjuhataja. Iphigenia(Agamemnoni tütar) ohverdamine Iphigenia tuli ohverdada, sest tuuled puhusid valelt poolt, sest Agamemnon oli haavanud Artemise hirve. Artemis maksis kätte. Agamemnoni saadikud Achilleuse ees. Agamemnon jäi naisest (Chryseis) ilma ja ta nõudis Achilleuse naist ( Briseis). Seetõttu ei sõdinud Achilleus enam kreeklaste eest. Troojalased hakaksid süütama kreeklaste
Seda kaarikusõitu peeti antud olümpiaala valduseks. Sai Peloponnesose kuningaks. Pani Myrtilosele ülesandeks eemaldada Oinomaose kaariku ratastelt poldid. Ei maksnud selle eest, vaid lükkas Myrtilose hoopis merre. bb. Paris ja Helena, Priamose poeg, kes pidi ennustuste järgi Trooja langemise põhjustama. Priamos jättis poja surema, ent karjused kasvatasid ta üles. Zeus andis Hermesele käsu paluda Parisel otsustada, kes on kauneim jumalannadest. Helena oli Menelaose, Sparta valitseja naine. Paris võrgutas ta, kui Menelaos viibis võõrsil. Nad põgenesid Trooja ning põhjustasid niiviisi sõja. Trooja piiramisel juhtis Apollon Parise kätt nõnda, et tema nool tabaks Achilleust surmavalt paremasse kanda. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. cc. Dioskuurid, - kaksikud, meremeeste kaitsjad. Elasid kordamööda nii allilmas kui maa peal. dd. Menelaos, - Agamemnoni vend, tõusis Sparta troonile. Valiti Helena abikaasaks
Tema siis avastas veini tegemise. Dionysos isa oli Zeus kes rasestas Semele, kuid Zeusi naise Hera tõttu suri Hera enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja pääsitsi sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas mööda maailma ja karsitas neid, kes teda ei kummardanud. Helena: Vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde. Helena oli Menelaose abikaasa. Helena ja Parise suhe tõi kaasa endaga Trooja sõja. Hephaistos: Vanakreeka mütoloogias tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematude hulgas on ta ainuke inetu. ,,Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis 4 ta taeva alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus kes
inimeseni. Faust asub otsima Helenat , selle käigus kogeb ta seda , et klassikaliste viirastuste tundma õppimine on rõõmsa elutunnetuse allikas. Mitte keegi ei suuda teda aidata Helena leidmisel. Paljud aitavad tal mõista et Faust on arust ära. Ta viidi Sibüll Manto juurde ( selgeltnägija). Manto mõistis Faustimuret ja aitas teda. Ta viis Fausti allilma- surnute riiki , kust Faust pidi oma hinge jõuga Helena maa peale tagasi tooma.Ta suudab seda. Helena tuleb tagasi Menelaose lossi, kuid Mesfisto viskab ta sealt välja. Dsiis võõrustab Faust Helenat oma lossis. Pärast pidustusi suunduvad Faust ja Helena maalilisse kaljukoopasse , neil sünnib poeg Euphoris( Eufooria-illusioon). Aga Eufooriusel tekkis soov lennata. Ta läheb kalju veerele ja kukutab end alla. Helena otsingud tegid Faustist aktiive inimese ,Faust mõistab et lõplik hingerahu saavutatakse tegevusega, mitte raamatu tarkusega. Hellasest naasedes räägib Faust mesfistole ideest miljonite hüvanguks
Faust teenib keisrit teda sõjas aidates, sõda küll võidetakse, aga seda ainult tänu Mefistofelese abile. Peale sõda, kui Faust on juba raugaeas, soovib Mefistofeles Fausti surma ning nii juhtubki. Kui Mefistofeles jääb ikkagi kaotajaks, sest inglid viivad Fausti hinge endaga kaasa, sest armastus suutis võita. Teavas ootas Fausti juba ümbersündinud Margareta, kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna. Kolmas osa Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha
Pärast koosoleku laialiajamist kosilaste poolt läheb Telemchos mererannale.Athena Mentori kujul lubab talle hankida laeva.Telemachos hakkab reisi vastu valmistuma ja saab abi Eurykleialt.Mehed kogunevad laevale ja sõit algab. Telemachos Nestori juures Pyloses. Telemachos jõuab Pylosesse ja leiab mererannal Nestori ohvripeol.Itaklased võetakse lahkelt vastu.Nestor jutustab ahhailaste kojusõidust.Ta jutustab ka Agamemnoni surmast ja soovitab külalisel sõita Spartasse Menelaose juurde.Telemachos jääb Nestori juurde ööbima.Järgmisel päeval tuuakse ohvreid.Siis sõidab Telemachos koos Nestori poja Peisistratosega Lakedaimoni poole. Telemachos Lakedaimonis. Noormehed jõuavad Spartasse,kus Menelaos peab oma poja ja tütre pulmi.Neid võetakse hästi vastu.Helena tunneb Telemachose ära,kõik nutavad.Mäletatakse Odysseuse vägitöid Troojas.Pärast ööpuhkust räägib Telemachos oma hädast.Menelaos jutustab oma reisist ja meretaat Proteuselt saadud teateid
jäetud mägedesse saatuse hooleks, sest ennustajad olid kuulutanud tema emale, Trooja kuningannale Hekabele, et poeg põhjustab tulevikus linna huku. Kuid poiss oli pääsenud surmast: algul toitis teda emakaru, seejärel võtsid ta kasvatada karjased. Noormehel oli raske kolme ilusa jumalanna vahel valida ja nii lubas igaüks talle kingituse teha. Hera pakkus talle võimu Euroopa ja Aasia üle, Athena võite ja kangelaslikkust, Aphrodite aga abielu maailma kauneima naise Helenaga. Helena oli Menelaose, Sparta kuninga abikaasa. Armastusjumalanna ettepanek oli sündsusetu, sest ta lubas Parisele teise mehe naist. Kuid Paris valis just Aphrodite tema kingituse pärast, ja põhjustas seega kahe teise jumalanna pahameele. Hera ja Athena vandusid kättemaksu. Mõne aja pärast, kui Paris oli juba täiskasvanu, läks ta troojasse tagasi. Seal tunnustati teda kui printsi ja võeti vastu vanemate kuningakotta. Kuna Aphrodite lubadus ei pidanud vett, läks Paris Helena juurde
põrgulistega. Esimeste võit viib Fausti samavõrra keerulist allegooriat mööda taevasse kui olid seda klassikalise Volbriöö ja Helena-müüdi juhtumused. Una poenitentium, maapealse nimetusega Margarete, kuulutab Fausti lunastatuks ja taeve valitsejanna Mater gloriosa loal ning kutsel on tee lahti kõrgemasse sfääri. Seega on elutunnetus siin määrav ning just see elutunnetuse sügavus ja intensiivsus toob Fausti kõigist allegooriatest elusana läbi. Kolmas osa Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti
· Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni
· Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
