Kirjandus

Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 – 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik – Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 – 1910), J. Lie (1833 – 1908) ja A. Kielland (1849 – 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1

kuuluvad:impressionism-"Sinilind"; sümbolism;futurism-tuleviku teema;ekspressionism-jõuline,Underi luule,sõjateemaline; sürrealism-täielik kaos,unenäod;eksistentsialism-rõhutab inim.võõrandumist,teema räägib inim.põhiväärtustest.1940ndad-sept 1939(II MS)-sõlmiti NSVL-ga vastastikuse- abistamise leping,1940-E.okupeeriti,juunis kuulutati E. NSVL- ks.14.juuni 1941-I massi- küüditamine,hulk kultuuritegelasi evakueeriti NSVL tagalasse.Kirjanduselu 1940- 1)pagulaskirjandus;2)eesti kirjandus tagalas 3)E-s ilmunud kirjandus.Tagalas mood. ENSV riiklikud kunstiansamblid.1943-Eesti nõukogude kirjanike konver.,asut.nõuk. kirjanike liit.Sotsialistlik realism oli ainulubatud kirjandustsoon.Kirjanikult nõuti kommu- nistliku parteilisust,tüüpilisust.Sots.realismi viljelesid:H.Leberecht,A.Jakobson.J.Smuul. 1945-1953 MUST PERIOOD Eesti kirjanduses.Loosungiks:"saagem maksistideks". Ilmus Sirp ja vasar.(1940)heideti kirjanike liidust:Tuglas,J.Semper,A.Sang.Suur osa kirja-

Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõua, vaid jäi tugevalt romantiliseks kirjanikuks. Tema novellid muutuvad nüüd psühholoogiliselt veenvateks, sügav sisseelamine tegelase siseellu on edastatud Gailitile omase värvikusega. Gailitile on omane püsiv novellide kirjutamine, kus ta esitab selgeid vastandpaare. Talle on omane voolav ja päikeseline jutustamisstiil, värvikate tegelaskujude loomine. Gailit on uusromantik, mis on erandlik teistega võrreldes. Kui kirjandus liigub realismi poole, on tema romantik. Gailiti kõrgaeg on 1920ndate keskel, samal ajal mis teistelgi. Kõrgaeg kestab 20a. ? Ühelt poolt on sisult helge ja naljakas, teiselt poolt groteskne ja sünge. ? Ühelt poolt on ta sümbolistliku, teiselt poolt impressionistliku kallakuga. ? Ühelt poolt on ta naljaka sisuga, teiselt poolt tõsisega. ? Üks osa tema teostest on peategelasekesksed, teine osa pole. 7) Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929–44

• Kross kirjutas väga poliitilisi teoseid Tal ja naisel palju võimalusi ringi reisida ja teha, mis soovisid, palju privileege Proosa Nõukogude Eestis ? Kehtiv suund sotsialistlik-realism ? Kuj. Kommunistliku ülesehitust – kirjandusnõuded ? Inimesed teel kommuntistliku suuna poole (tegelased) ? Teose alguses inimene läbi imbunud kapitalistlikust... ? Lõpus saab aru, et kommunism õigem ja hakkab seda juurutama ? Alles 60ndatest hakkab Eesti kirjandus uuesti mõju avaldama, F.Kafka ? Kultuuur saab suuremat mõju kapitalistlikest riikides  ? Kafka-kõige paremini tabanud 20. Sajandi olemuse, väga realistlik, tekib juhistatus, mis viib kõik absurdini nagu unenägu, ? Nihestatusega tuleb esile uus põlvkond kirjanikke 60ndatel ARVO VALTON ? 1935 ? 63’l kirjandusse „Veider soov“- novelli kogu. Hakkab muutma seniseid suundi. Tema pööras oma pilgu lihtsa inimese poole

1. Kuidas tuleks mõista sõna „kirjandus“? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub

Küsimustik kevadsemester 2014 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. „Minu Antonia”, „Kadunud daam”, „Üks meie seast”, „Surm kutsub peapiiskoppi”, „Oo, pioneerid” 2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? Mis

Imedemaa olenditel on palju juhuslikke kombeid . nende käitumine on õigustatav imeliku loogikaga, kuid need kombed on ikkagi veidrad või isegi julmad. Võib märgata selgeltnähtavaid viktoriaanlikke mõjusid, kuna loomad on kangekaelsed ning nad omavad kindlameelseid ideid selle kohta, mis on sobiv käitumine. Olendite olulisus ja juhuslikud tundlikkused tögavad Victoria ajastu nõudlikkust. Alice’i raamatud tögavad ka tolle aja laste kirjandust. Kooskõlas tolle aja iseloomuga oli laste kirjandus täis lihtsakoelist moraali ja karmikäelisi püüdlusi noort harida. Mõned raamatud, väidetavalt mõeldud lastele, olid üsna kuivad ning kõige vähemalt kannatsid fantaasia puudumise käes. Alice’i raamatud tegelevad laste maailmaga, mis mõnikord ohtlik on; lugeja ei tohiks unustada, et tol ajal tõusis, indutrialisastsiooni saabumisega, inimeste teadvus lapstööjõu ja kasutamise osas. Carroll näeb laste

PS KIRJANDUSE L

KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal

Kirjanduslikud mõisted KI1 Mudellugeja Kujutletav lugeja Viited, teadmised ja huvi Tegelik lugeja Reaalselt eksisteeriv lugeja. Tegelik lugeja toetub: ? Lugemismudelile ? Isiklikule elukogemusele ? Tõlgenduskogukonnale ? Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apelsin Avatud ja suletud teosed Avat

Kirjanduse autobiograafiline tõlgendamine- teosest otsitakse seiklusi kirjaniku enda elus v tegelasi samastatakse kellegagi Bardid- muistsed keldi poeedid, esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate , valitsejate, kangelaste auks Trubaduur- keskaegne Lõuna-Prantsuse luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Truväär- keskaegse Põhja-Prantsuse luuletaja-rändlaulik Minnesinger- 12.-13.saj saksa ränd-või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet Dionüüsia – kevadpidustused, 3 päeva kestsid, esitati linnarahvale näidendeid. „Mantlikomöödia“- varane rooma komöödia, kreekaaineline, milles näiteljad esinesid kreeka rõivastustes. Novell-Boccaccio Eepos-Homeros Sonett- Petrarca A-aeg : eepos, eleegia K-aeg : miraakel, liturgiline draama, minnesinger R-aeg : novell, sonett Humanist–võitles oma maise võimu eest. Humanism– vabakasvatus, inimese ja inimlikkuse väärtustamine, piiramatu arenemisvõime. tänapäeval humanist inimene kes näitab üles

Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist „Ühisus“. Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama)

...............................1 Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................4 ...................................................................................................................................................5 Vanakreeka kirjandus.................................................................................................................6 Rooma kirjandus........................................................................................................................ 8 Kokkuvõte................................................................................................................................11 Ehkki antiikkirjandus oli enne meid väga kaua aastaid tagasi on ta mõjutanud meie

ka tulemusi, ent Vargamäe on üldse inimese tegevusvälja eneseteostuse sümbol c) T. Hindab inimesi, kellel on ideaale, mille nimel vaeva nähakse, inimesi, kelles on matsile omast kindlust ja püsiväärtusi; taunib pealiskaudset vurlelikku elustiili VIII PILET 1. Ilukirjanduse põhiliigid ja –žanrid skeemina 2. J. Krossi ajaloolised romaanid. „Keisri hullu“ probleemid ja peategelane kui mõistatuslik maailmaparandaja. Vastused: EEPIKA e jutustav kirjandus Muinasjutt, anekdoot, jutustus, 3, eepos, novell, romaan LÜÜRIKA e luule Ood e ülistuslaul, haiku, pastoraal e karjaselaul, valm, ballaad, lüüriline luuletus DRAMAATIKA e näitekirjandus Komöödia, tragöödia, draama „Keisri hull“ Probleemid: Võimu ja vabaduse probleem. Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval sõnavabadust. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaariga pahuksisse

KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. ? kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust ? Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erineb/eemaldub sellest

- nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 18-19.sajand oli eepika võrdne eeposega - jutustav kirjandus tänapäeval Autor - võib näidata suhtumist kaudselt - võib olla tegelaseks - võib sekkuda sündmustesse Olulisemad žanrid - suurvormid eepos ja romaan - väikevormid valm, novell, jutustus Eepos - värsivormiline suurteos ( maailma loomisest, jumalate tegudest, ajaloosõndmustest, looduskatastroofidest) - lugulaul Kangelaseepos - kesksel kohal rahva suurkuju - kangelane Eeposele iseloomulik - suurejoonelisus

2. Mõtlemapanevaid karaktereid romantilistest kirjandusteostest Vaba aega on minu elus vähe, kuid kui mul õnnestub leida vaba õhtupoolik, meeldib mulle kõige rohkem ennast diivanile kerasse keerata ja midagi huvitavat lugeda. Möödunud talvel olen lugenud mitut romantilist kirjandusteost ja need on mulle meeldinud. Seda just sellepärast, et olen nende teoste lehekülgedelt leidnud huvitava saatusega inimesi ja hingehädade küüsis vaevlevaid karaktereid. Millised tegelased on mind mõtlema pannud ja miks? Romantilise kangelase iseloomu tunnused on vastuolulised, neis on nii negatiivseid külgi kui ka positiivseid. Tegelased väärtustavad armastust, sõprust ja vabadust, erinevad massist ning positiivsed tegelased on tihti idealiseeritud. Mehed on vaprad ja õilsad ning naised lummava välimusega, õrnad, uhked ja kindlameelsed. Merimee teoses „Carmen“ võib kergelt ära tunda tegelase halva ja hea poole, nimelt Jose tapab oma kallima Carmeni. Too armastab naist, kuid

kunstnikud. Poeet peab olema selline väljavalitu, üksik, mitte massiinimene. Sümbolism on aken tundmatusse. Maailma tulebki taluda sümbolite kaudu. Sümbolid on väga mitmetähenduslikud. Mis vahe on märgil ja sümbolil? Sümbolit võtavad erinevad inimesed erinevalt, märk on kindel kokkulepitud asi. Luule on väga sarnane muusikaga. Luulekeel, värss peab olema musikaalne. Kunstis sellel ajal impressionism (mulje). Ütlevad, et kirjandus peab tulema toime vihjetega. Ei tohi otse öelda, vaid peab kasutama vihjeid. Eelista kõnele sosinal suud. Aga suurt osa maailma tunnetamisel mängib juhus. Nad loovad oma sümbolistliku sõnavara. Võtavad prantsuse kirjanduses uue nähtuse – vabavärsi. Eesti kirjandusse jõudis enne esimest vabariiki. Uuesti tuli Ruššovi sula aegu. Sümbolistliku näitekirjanduse looja. Kirjutas ka luuletusi, filosoofilisi traktaate. Belgia ja

kassetipõlvkonnaks – nad andsid välja 3 või 4 kaupa luulevihikuid, mis olid pandud pappümbrisesse. Seda nimetati luulekassetiks. Nende looming oli isiklikum, avameelsem, julgem. Kirjutati loodusest, armastusest, isiklikest muredest ja probleemidest ning kritiseeriti valetamist. Sinna põlvkonda kuuluvad mitmed kuulsad luuletajad: Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Mats Traat ja Jaan Kaplinski. Tollest ajast muutus kirjandus suures osas allegooriliseks, et rääkida teemadel ,millest otse ei tohtinud midagi öelda. Põhiline oli, et suur teeb väikesele liiga ega lase tal rahus olla ja kuidas inimese individuaalsus maha surutakse ning pettuste, valede ja vägivallaga valitsetakse. Hando Runnel Kirjutas juba nõukogude ajal isamaalist luulet ja paljud ärkamisaegsed laulud on tehtud tema tekstidele. Ta on pärit Järvamaalt. Kuulaks sai oma maateemaliste luuletustega, millel oli

1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: