Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjuseks on tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. ("Aeg", luulekogust "Päikesepillaja") Luulenäiteid Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
temperatuurijaotust atmosfääris, mille tulemuseks on seni vee täpseks kindlaks määramata mõjud keskkonnale ja kliimale. KASVUHOONEGAASID: Olemus Atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust. Kasvuhoonegaasid neelavad planeedi pinnalt kiirgavat pikemalainelist soojuskiirgust ja peegeldavad osa tagasi maapinnale (soojuskiirgus ei haju kosmosesse). Kui soojuskiirgus hajuks takistamatult, oleks maakera keskmine õhutemperatuur praeguse +15 °C asemel -18 °C. Põhjused Lämmastikoksiid moodustub peamiselt sisepõlemismootoritest, lämmastikväetiste lagunemisel mullas, reaktiivlennukite düüsides, biomassi lagunemisel bakterite elutegevusena. Süsihappegaas eraldub fossiilsete kütuste põlemisel.
Camera obscure ehk pimekamber Töö käik: valmistasin camera obscura ehk pimekambri. Selleks võtsin sobivas mõõdus tühja karbi. Mul oli selleks vana lõhnaõlikarp. Võib ka kasutada tikutopsi, kaerahelbekarpi jne. Võtsin karbi lahti, värvisin sisemuse tumedaks. Kleepisin karbi kinni, eemaldasin karbil kaane ning katsin tekkinud avause küpsetuspaberiga. Sellele põhjale, mille kaant ma ei eemaldanud, tegin kruvikeerajaga väikese augu. Nähtus, mida nägin: kaameral oli ühel pool auk ning teisel pool küpsetuspaberiga kaetud põhi. Nüüd vaatlesin valgustatud eset, milleks oli laelamp. Selleks asetasin auguga poole lambi poole ning kaugust korrigeerides tekkis küpsetuspaberiga kaetud pinnale objekti tagurpidi kujutis. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija. Camera obscura aluseks on optiline nähtus, mis esineb pimedas ruumis, mille ühes seinas on avaus. Kui see ava on piisavalt väike, siis seda läbiv valgus ei...
Mõned sotsiaalsed kihid jäävad infotehnoloogilistest uuendustest paratamatult välja (pensionärid), sest nad ei ole võimelised ennast selles valdkonnas täiendama. Kuidas vältida seda, et vaid väike osa ühiskonnast saab kasutada elukvaliteedile vajalikke infotehnoloogilisi võimalusi? Infotehnoloogia ja andmesidevõrgud võimaldavad ületada rahvusriigi piire ja siirduda globaalsesse ruumi. Kas eesti kultuur ja eesti keel ei haju selles globaalsuses? Kas me ei kaota infoühiskonnas oma identiteeti ja rahvustunnet? Eestil on palju analüüsimata ja lahendamata probleeme ja ohte. Kas infotehnoloogiat saaks kasutada nende probleemide lahendamiseks või süvendab see hoopis meie seniseid probleeme? Nendele küsimustele tuleks leida kindlalt vastused, sest muidu on need lahendamata küsimused ning see ei too kindlasti infotehnoloogiale kasu. Kuid Infotehnoloogia arengus on minu meelest siiski rohkem head kui halba.
Mida pikem tee, seda rohkem hajub ka sinist valgust ja suurema ülekaalu otse tulevas valguses saavutab punane. Seepärast ongi hommiku- ja õhtutaevas punakas ja Päike paistab madalal horisondi kohal punase kettana. Esialgu arvati, et valgus hajub õhus olevatel mikroskoopilistel tolmuosakestel ja veepiiskadel. 1899. aastal esitas Rayleigh hüpoteesi, et hajumistsentriteks on õhu molekulid. 20. sajandi esimesel poolel tehti kindlaks, et valgus ei haju mitte otseselt molekulidel vaid nende kaootilisest liikumisest tingitud tihendustel ja hõrendustel. Kasutatud materjale: L. V. Tarasov Fizika v prirode Moskva, 1988 Mart Kuurme Kust saab taevas oma värvid? Horisont nr. 8, 1997
Laser Laser ehk valguskvantgeneraator on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator. Light Amplification (Amplifier) by Stimulated Emission of Radiation Valguse võimendus (võimendi) stimuleeritud kiirguse kaudu Laseri valgukimbu küljed on peaaegu paralleelsed ja valgus ei haju peaaegu üldse. Ülieredad ja kitsad valguskimbud. Esimene laseri nime kandev optiline seade -1960.a T.H.Maiman. Rubiinilaser silma võrkkesta ravimine Aktiivlaine liigist olenevalt kasutatakse selleks elektrivoolu (gaasides, aurudes, pooljuhtides), elektromagnet-, harvemini korpusklaarkiiritust (tahkistes, vedelikes) või keemilistes(enamasti fotokeemilistes) reaktsioonides vadanevat energiat (gaasides). Mõningates laseritüüpides segatakse kiirgusainet abiainega, millelt
1. Valguse olemus Newtoni ja Huygensi teooria kohaselt. Dualism . Teooria kirjeldab valgust kui osakeste voogu, mis levib sirgjooneliselt, selgitab teravate varjude tekke, kuid ei suuda seletada, miks valgusvihud lähevad üksteisest läbi ja osakesed ei põrku ega haju. 2. Valguse kui elektromagnetlaine ehitus, valguse lainepikkuste vahemik?Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. 3. Mis on lainefront- pind, mis eraldab laine poolt juba häiritud ruumiosa sellest ruumist, kuhu aine pole veel jõudnud.,
Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. III. Katkend tema kõigile tuntud luuletusest ,,Aeg" Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. IV. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas
(1. lk 222) Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat , rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk , milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud , enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju.(1. lk 186) Kasutatud kirjandus: 1. ,,Eluluule" Peep Ilmet 2. ,,Jäälilled" Mats Traat 3. ,,... ja pikkamisi roheldub maailm" Helvi Jürisson
Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume preagu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. „Kahekesi“ Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea. Kui kord tühjeneb meeli meil kosutand kruus, hing kui enam end laulma ei sea, jah Sa lahkud, ka siis ma ei usu mu muus, et Sind järgides teinuksin vea. AITÄH KUULAMAST!
Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. See on väga sügava mõttega, ning igaüks loeb sealt välja seda mida ta ise soovid
Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao. Aga mälu ei hävi, sest et olnu ei kao. ("Kuskil ajajõe taga", luulekogust "Päikesepillaja") Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. ("Aeg", luulekogust "Päikesepillaja")1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof - füüsiku Madis Kõivuga
Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõtle ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Kahe ääretuse vahel ... Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend
1.Tahke keha füüsika Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentsside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentsside tekib elektronpaaride ühistamisel. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutanud korrapärasesse ruumvõresse. Tahke keha omadusi saab uurida, kui on teada Fermi nivoo asukohta. 1.1 Ioonilisesideme teke Iooniline side- üks aatom võtab teiselt elektroni ära, iooniline side moodustab kristalli, kuna struktuur võib jätkuda lõpmatuseni. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seostab ioonilise sideme. Kloor tõmbab naatriumi elektroni, et ma pilve aatom oleks ühtlasem ja energia väiksem. 1.1.1 Kristallid Aatomid/ioonid on paigutatud kindlas korras, moodustades ruumvõre . Võre konstandi saab määrata lainepikkuse kaudu. Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt. Kristallide difrakt...
1960. aasta mais õnnestus Ameerika teadlasel Theodore Maimanil luua esimene laserkiir, erepunase valguse impulss. Tema laseriks oli rubiinlaser ( joon.1). joon. 1 Esimene laser tekitas valgust sünteetilisest rubiinist. Rubiin annab tavalist valgust välklambist ja kiirgab laserivalgust. Sellega oli pandud alus uuele teadusharule, millele leitakse tänapäeval juba sadu ning isegi tuhandeid kasutusi teaduses, tehnikas ja meelelahutuses. Sõna ,,laser" on tulnud ingliskeelsest sõnadest light amplification by stimulated emission of radiation mis tähendab ,,valguse võimendus kiirguse stimuleeritud eritumise kaudu". Laser on seade, mis võimaldab kiirgata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. [5 EE lk.411 ; ,,Laserid" lk.4 ; wikipedia.org...
süsinikoksiid, tahked osakesed, lenduvad orgaanilised ühendid ja raskemetallid. Õhuheitmete koostis ja hulk sõltub kasutatava kütuse liigist, kvaliteedist, kasutatavast tehnoloogiast ja kogusest. Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid). .Suured õhusaaste kontsentratsioonid tekivad siis, kui õhusaaste ei haju ja koguneb linnakeskkonda. Sellist nähtust nimetatakse inversiooniks.. Igapäevaselt on kõrgem saastetase tiheda liiklusega tänavatel ja ahiküttega era- ja kortermajade piirkonnas. Välisõhk mõjutab ka ruumide siseõhku, sest õuest tulev värske õhk on juba saastatud mitmete allikate poolt. Kõige suuremaks saasteallikaks on liiklusest tulenevad lämmastik- ja süsinikoksiidid ja ultrapeened heitgaaside osakesed. Kütuste põlemisel tekivad vääveldioksiid, süsinikoksiid,
Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Luuletus ,,Aeg" on paarisriimis luuletus. Siin on pidevalt korratud luuletuse mõtet, et kõige tähtsam elus on ikka olevik ja elada tuleb praeguses hetkes. Olin seda luuletust lugedes rahul, sest oli mõte ja seda oli selgelt ja arusaadavalt edasi kantud. Kõige tähtsam on elus see, mis on praegu-olevikus. Minevik on juba möödas ja seda muuta ei saa, kuid alati on võimalus meenutada minevikujuhtumisi. Tuleviku
milline sisu on kvantfüüsikas mõistel orbitaal?- elektroni liikumistrajektoori ümber tuuma energia tasemele vastav seisulaine. mispoolest eristub luminesents teistest valgustekke ilminguist? luminesentsi valgustekke põhjuseks ei ole keha hõõgveli kuumutamine . milles seisneb laseri kui valgusallika eripära? laseris sunnitakse aatomeid sähvatama kooskõlastatult, koherentselt. Seeläbi on laseri kiirgusvihus valgus koherentne, monokromaatne ning suunatud kitsasse vihku. kus kasutatakse lasereid? meditsiin(silma operatsioonid), holograafia, laserprinterid, laserplaadid, laserplaadi mängijad. kas statsionaarsetel orbiitidel tiirlevad elektronid kiirgavad elektromagnetlaineid? mida uuriti Rutherfordi katses?- Ei kiirga, uuriti aatomi ehitust, ruumikasutust elektronide ja tuuma paiknemist. Kirjelda Bohri aatomimudelit.- aatomi planetaarmudel, mida on täiendatud Bohri postulaatidega: 1. Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel st...
Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Epiteet, isikustamine, metafoor Analüüs Põhiidee: Inimesed peaksid elus iga hetke väärtustama. Autor õppis oma elu jooksul hindama iga hetke. Kujundid iseloomustavad kõikvõimalikke hetki, mida inimene peaks väärtustama. Tähtsus kultuuriloos Luuletaja tõi eesti luulesse uusi, värskeid suundi. Luuletused kajastavad tolle ajastu vaimu, tundeid, traagikat, inimeste silmakirjalikkust ja vaimset surutist.
Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Eesti luule analüüs Eestis on aegade jooksul olnud tohutult andekaid luuletajaid. Meil on välismaal tunnustatud luuletajaid, meil on Eestis tunnustatud luuletajaid. On ka neid kes on tuntud, oma sõpruskonnas ja neid kes kirjutavad vihikunurka oma lõbuks. Kuid ma olen kindel, et ka iga tavalise asja armastaja kogumikust võib leida mõne pärli. Väga targa inimese luuletusi ja mõtterida on vahel väga raske mõista
Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Antidolorosoum Taas taganeb sind lämmatanud valu ja lagunevaks lummuseks saab vaid. Ei enam karda õudset surmasalu, ta musti ohte kurikavalaid. Mis kalliks pidasid, läks jooksujalu, kuid hüljatultki armastada said. Sa katsumuste koledusi talud niikaua, kui sus virgub unelmaid. Tean, midagi maailmas pole kaduv, kõik naaseb kaudu kummalisi radu, surm ainult olemisest teise retk.
JAANA SISAS O13-9 rühm ESSEE ÕHUSAASTUMINE probleemi kirjeldus Õhusaastega puutuvad kokku suuremal või vähemal määral kõik * probleemi põhjustajad Välisõhu saastumist põhjustavad liiklus, olmekütmine, katlamajad, tööstusettevõtted , tänavatolm..Suured õhusaaste kontsentratsioonid tekivad siis, kui õhusaaste ei haju ja koguneb linnakeskkonda. Sellist nähtust nimetatakse inversiooniks. Sirle Sauman 013-008 Igapäevaselt on kõrgem saastetase tiheda liiklusega tänavatel ja ahiküttega era- ja kortermajade piirkonnas. Välisõhk mõjutab ka ruumide siseõhku, sest õuest tulev värske õhk on juba saastatud mitmete allikate poolt. Kõige suuremaks saasteallikaks on liiklusest tulenevad lämmastik- ja süsinikoksiidid ja
Tavalises valguses ei sasu erinevate valguslainete harjad ühes punktis, lained ei liigu ühte sammu. Laseril seevastu asuvad leinete harjad ning põhjad kohakuti, seda nim. koherentsuseks. See muudab laserikiire palju võimsamaks ning võimaldab sellel levida hajumata märksa kaugemale. Mida enam tavalised valguslained allikast eemalduvad, seda rohkem nad hajuvad.(joon.2 ) Seetõttu hajub ka kõige võimsama prozektori valgusvihk lõpuks sootuks. Laserikiire valguslained aga ei haju, vaid jäävad paralleelseks.( joon.3 ) Laserikiir vüib hajumata jõuda Kuule ning tagasi Maale. Puhas värv, koherentsus ja hajumatus muudavad laseris äärmiselt võimsaks ning kasulikuks leiutiseks. Kuidas töötab laser? Enamik lasereid töötab nagu tavaline taskulamp. Laserist väljub valguv, mis saab alguse energiaallikast. Laseri puhul tähendab väljuv valgus aga ülivõimsat kiirt. Nagu seda ütleb ka laseri tähendus inglisekeelst tõlgituna ,,valguse võimendus kiirguse
Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Kahekesi. Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea. Kui kord tühjeneb meeli meil kosutand kruus, hing kui enam end laulma ei sea, jah Sa lahkud, ka siis ma ei usu mu muus,
Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju." See luuletus on üks tema kuulsamaid ning filosoofilisemaid. Samuti tasuks ka tuua ära luuletus "Kahe ääretuse vahel...": "Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend." 4) A. Alliksaare portree 5) Kasutaud krjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura.....................................................................................................................5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem.........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon........
Tekivad geneetilised kahjustused ning immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärjel sagenevad nakkushaigused. Osoon on ohtlik isegi väikestes kogustes, põhjustades haigusi nagu krooniline bronhiit või astma. Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustusi juba ühe päevaga. Globaalne soojenemine Atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust. Kasvuhoonegaasid neelavad planeedi pinnalt kiirgavat pikemalainelist soojuskiirgust ja peegeldavad osa tagasi maapinnale (st soojuskiirgus ei haju kosmosesse). Kui soojuskiirgus hajuks takistamatult, oleks maakera keskmine õhutemperatuur praeguse +15 oC asemel -18o C. Põhjused Kasvuhooneefekti põhjustavad nn "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: • Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 (55% kasvuhoonegaasidest) - eraldub fossiilsete kütuste (nt põlevkivi, maagaas, kivisüsi) põletamisel; hulk suureneb metsade mahavõtmisel (vabaneb puudesse salvestunud CO2); lubja (kaltsiumoksiidi) tootmisel
täidavad käske Ei ole mõttetult elatud aegu. sellest suuremat kurjust Mõte ei pruugigi selguda praegu. ei olegi Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. jah tõesti ei olegi Parajal määral saab elu meilt lõivuks. ja meie ka Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. ka meie oleme tavalised - Alles jääb hetk, milles asume preagu. jah te olete Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kinnitavad tassid kui seda jäävust ka meeled ei taju. paremaks ei lähe enne kui te aru saate tass on korraga pooltäis ja pooltühi teie ainus kurjus on teadmatus elu läheb paremaks tasapisi vahepeal tuleb seista ja oodata kõike ära ootagi
Referatiivne uurimus INFOTEHNOLOOGIA JA ÜHISKOND Juhendaja: 2008 SISSEJUHATUS Kas eesti kultuur ja eesti keel ei haju selles globaalsuses? Kas me ei kaota infoühiskonnas oma identiteeti ja rahvustunnet? Eestil on palju analüüsimata ja lahendamata probleeme ja ohte. Kas infotehnoloogiat saaks kasutada nende probleemide lahendamiseks või süvendab see hoopis meie seniseid probleeme? Nendele küsimustele tuleks leida kindlalt vastused, sest muidu on need lahendamata küsimused ning see ei too kindlasti infotehnoloogiale kasu.
loogikat ja ehitatada nende põhjal üles arvutiprogrammi meenutav interaktiivne sõnum. See tähendab, et kui keegi selle vastu võtab, saaks ta vastused oma küsimustele juba sellest sõnumist kätte ja ei ole vajadust jääda pikki aastaid ootama tähtedevahelist signaaliedastust. [3] Laserid Mida kasutatakse raadiolainete kõrval veel, on näiteks laserühendusviisid. Eeliseks on neil see, et need ei haju tolmupilvedes, mis on tähtede vahel. Kuid laser peab olema täpselt suunatud, kuna tema sagedusala on küllaltki väike. Joonis http://history.nasa.gov/SP-419/pxv.htm Joonis 4 NASA Kepleri teleskoop 2009. aastal saadeti kosmosesse NASA observatoorium, mille eesmärgiks seati Maa sarnaste planeetide avastamine. NASA poolt on tegu esimese sellelaadse teleskoobiga, mis on võimeline leidma planeete elamiskõlblikust ja sellest väljaspool paiknevast alast. Teleskoop
Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muuhulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades ja keemiatööstuses. Õhk saastub väga, kui õhusaaste ei haju, vaid koguneb linnakeskkonda. Sellist nähtust nimetatakse inversiooniks. Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil
Lained, mis peegelduvad tagasi nii kile üemiselt kui alumiselt pinnalt, on koherentsed, sest need on mõlemad tekkinud esimesest langevast lainest. Ning need lained võivad nüüd interfereeruda. Valguse interferentsi kiles kasutatakse peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides. Selgendavad katted: Peegeldumisvõimet vähendavad katted, mis aitavad, et optilist süsteemi läbiks võimalikult palju valgust. Siis tekib esemest ka selgem kujutis ning valgus ei haju laiali. Selgendavad katted ei võimalda kõrvaldada kogu peegeldunud valgust, kuid nii palju et interferentsi miinimum on täidetud. Selgendav kate kõrvaldab peegeldunud valguse ning suurendab läbiläinud valguse hulka. 40. Peegeldumisseadus joonisega: Peegeldumisseadus ütleb, et peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Beeta=alfa. 41. Murdumisseadus+joonis+VÜT Murdumisseadus ütleb, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv
Andurit puhastatakse kord aastas tolmuimejaga. Lisaks võib andurit puhastada väljastpoolt niiske lapiga. Pärast puhastust tuleb andurit testida. Lisafunktsioonid · Summutuslüliti abil on võimalik vaigistada suitsuanduri häiresignaal 10- 15 minutiks juhul, kui näiteks söögitegemisel või kamina süütamisel tekkinud suits on põhjustanud valehäire. Andur teavitab summutamisest piiksu või punase tulega. Juhul, kui suits õhust selle aja jooksul ei haju või puhkeb siiski tulekahju, tühistab suitsu kontsentratsioon õhus automaatselt summutuskäskluse ja anduri alarmseade hakkab taas hoiatussignaali edastama. · Suitsuandurite ahelsüsteem, mis võimaldab ühendada omavahel mitu suitsuandurit nii, et häire ühes põhjustab ahelreaktsioonina häire ka kõigis teistes samasse ahelasse ühendatud anduritega. Taolise süsteemi kasutamine on eriti otstarbekas näiteks mitmekorruselise maja puhul
teiste organismide tervisele ja heaolule. Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muuhulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades ja keemiatööstuses. Õhk saastub väga, kui õhusaaste ei haju, vaid koguneb linnakeskkonda. Saasteainete levikut mõjutavad tegurid. Saasteainete levikut mõjutavad paljud protsessid. Nendeks on heitkogus õhus, atmosfääris toimuvad keemilised reaktsioonid, saasteainete transport ning paljud teised tegurid. Maal on kõik mingil määral saastunud looduslikku päritolu ainetega. Atmosfääris leiavad aset keemilised reaktsioonid, mille tagajärjel õhku paisatud ühendid moodustavad uusi aineid. Näiteks primaarsetest saasteainetest võivad
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Elul on tung kanda edasi elu, Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju kui seda jäävust ka meeled ei taju. 1 Artur Alliksaar, Aeg 1960. aastate lõpul jõuti kirjanduses olukorrani, kus poliitiline järelvalve loobus sekkumast kunstilistesse küsimustesse, kui kirjanikul tuli teemade ja ideede valikul arvestada süsteemi nõuetega
Suurtes linnades on peamisteks õhusaaste allikateks kütmisel tekkiv suits ning autode heitgaasid. „Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muuhulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades ja keemiatööstuses. Õhk saastub väga, kui õhusaaste ei haju ja koguneb linnakeskkonda. Sellist nähtust nimetakse inversiooniks.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95husaastus) Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust.Saastunud õhk neelab rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Ka sudu võib inimesele kahjulik olla
-raskemasina ehitus paiknemise toorainete lähedal, odav odav tööjõud oskuslik oskuslik tööjõud, side seaduspärasused tööjõud tooraine, hajali uurimis- ja ettevõtted. arendusetapiga, eriti ei haju. töökorraldus toodete või saaduste valitseb kooperatsioon, ----`' ---- liikide vahel teaduspargid valmistatakse algusest lõpuni. tähtsus majanduses nõudmine väheneb, võib tähtsad, suure globaliseerumine, isegi kaduda toodanguga turustus, hooldusetapp
Eristatakse: 1.seemnete paigutuse alusel:a)pesitikülv-seemned paigutatakse pesadena, b)reas-külv- seemned reas,c)haju-e laialtkülv-seemned laiali.Reaskülv jaguneb veel: a)kitsa- realine külv-ridade vahe 6-10 cm,see on kõige parem,kuna seemned jaot pinnale ühtlaselt.b)tavaline reaskülv-reavahe 10-20 cm,reas semnete vahe palju väiksem c)laiendatud realine-reavahe 20-30 cm.d)laiarealine-reavahe üle 30 cm.Teravilju külvatakse rohkem kitsarealiselt või taval real. Haju e laialtlev on seemnete paigutuse poolest parem,see jaotab kõige ühtlasemalt.Halb on see, et seemned jäävad mulla pinnale ja tuleb teha täiendavaid operatsioone, et seemneid mulda viia. Seemned ei satu ühesügavusele ja ei tärka üheaegselt.Reaskülvil on veel palju viise:a)täppiskülv-kõige parem,sest seemned reas ühesuguste vahedega,selleks masinad b)radakülv-külvile jäetakse tehnorajad c)viirgkülv-osad
Eristatakse: 1.seemnete paigutuse alusel:a)pesitikülv-seemned paigutatakse pesadena, b)reas- külv-seemned reas,c)haju-e laialtkülv-seemned laiali.Reaskülv jaguneb veel: a)kitsa- realine külv-ridade vahe 6-10 cm,see on kõige parem,kuna seemned jaot pinnale ühtlaselt.b)tavaline reaskülv-reavahe 10-20 cm,reas semnete vahe palju väiksem c)laiendatud realine-reavahe 20-30 cm.d)laiarealine-reavahe üle 30 cm.Teravilju külvatakse rohkem kitsarealiselt või taval real. Haju e laialtlev on seemnete paigutuse poolest parem,see jaotab kõige ühtlasemalt.Halb on see, et seemned jäävad mulla pinnale ja tuleb teha täiendavaid operatsioone, et seemneid mulda viia. Seemned ei satu ühesügavusele ja ei tärka üheaegselt.Reaskülvil on veel palju viise:a)täppiskülv- kõige parem,sest seemned reas ühesuguste vahedega,selleks masinad b)radakülv- külvile jäetakse tehnorajad c)viirgkülv-osad reavahed on kitsamad ja osa
alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekkivad raskesti paranevad haavandid, Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsustihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades. III Optiline ohutus. 1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? 2. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju 3. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? IV kategooria-meditsiinilised seadmed IV Kiirgusohutus. 1. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseeriv on ohtlik, mõjutab elusaid rakke, saad kiirgusdoosi, suurem läbivusvõime. Mitteioniseeriv ei mõjuta elusaid rakke. 2. Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime? 3. Mis on isotoop
Kui uurida aega Alliksaare vaatepunktist, siis üks hetk võib olla täiesti ajatu. Selgepiiriliselt on määratud ajakäsitlus, kus esinevad ainult algus ja tekkimine, kuid puudub lõpp. Parim näide selle tõestamiseks on „Aeg“. (Muru, 1987) *** „Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju.“ („Aeg“) Alliksaare luules pole lõpul ja kadumisel vähimatki tähtsust. Seevastu aga on tähenduslik õhtu ning öö vastandamine päevaga, mis omakorda tekitab üpriski romantilise ning ilusa tooniga õhkkonna. Päeva ja öö vastandamist kohtab luuletustes „Õhtute kollane tolm“ ja „Olen ürgloitsu Logose laps“. ***
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja
D kihile on päikese ioniseeriv mõju suhteliselt väike, on ka ioniseerumise tihedus väike ja suurem osa raadiolaineid (välja arvatud pikad ja ülipikad lained) läbib nõrgalt ioniseeritud kihi tagasi peegeldumata. Ionosfääri järgmist, kõrgemal asetsevat ioniseeritud kihti nimetatakse E kihiks. E kiht asub keskmiselt 110 - 120 km kõrgusel. Ioniseerumistihedus tõuseb maksimaalseks keskpäeval kui päikese kiirgus on maksimaalne ja langeb öösel võrdlemisi hõredaks, kuid ei haju täielikult. D kihist hõredamas õhukeskkonnas asuvale E kihile on päikese ioniseeriv mõju tunduvalt tugevam, tänu millele hakkavad peegelduma ka lühilained. Ionosfääri kõrgeimat ja kõige tugevamini ioniseeruvat kihti nimetatakse F kihiks. F kiht asub öösiti keskmiselt 270 - 280 km kõrgusel. Päevasel ajal aga jaguneb F kiht päikesekiirguse mõjul kaheks - F1 ja F2 kihiks, millede keskmised kõrgused on ligikaudu 225 km ja 320 km. Sellises
ennast enam voolu alt vabastada), valu; krambid jäsemetel; hingamise lakkamine(juhul kui voolu toime kestab kaua, hingamislihaste kramp); südame seiskumine(rinnakorvi lihaste krambi tõttu); organite põletused; luumuruud(lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest). 4. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju. 5. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? I kategooria on ohutut, II kategooria oma on veidi ohtlik (CD-mängija), III kategooria oma on ohtlik ning IV kategooria kõige ohlikum (meditsiinilised seadmed). 6. Mis on isotoop? Elemendi teisend millel on samasugune prootonite arv kuid teine neutronite arv. Neil on samasugused v sarnased keemilised omadused. 7. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseerivl kiirgusel on
Polaarmerede loomadest on leitud DDT ja PCB-d. Polaaralad on saastamise suhtes tundlikumad, kuna külm keskkond säilitab kogu saaste muutumatuna. Orgaanika lagunemine võtab aastakümneid. Tõsiseks ohuks on nafta sattumine külmadesse vetesse, kuna temperatuuril alla +5 °C nafta ei lendu ega oksüdeeru. Kasvav jäätmereostus ohustab mereloomade elu ja tervist. Termaalne inversioon Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega moodustub sudu. Londoni tüüpi sudu Londoni e. New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus
kontsentratsiooni õhus. Reageerivad Nox-d ja lenduva orgaanilised ühendid. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades(Los Angeles, Jerevan, Alma Ata, mitmed Jaapani linnad), kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet. 60) Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet? Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõsuta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega moodustub sudu. 61) Kirjelda geoloogilise aineringe väikest tsüklit.
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..........
40)Kuidas satuvad ohtlikud saasteained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 41)Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet? Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega moodustub sudu. 42)Kuidas tekkib Londoni tüüpi sudu?
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Elul on tung kanda edasi elu, Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, Alles jääb hetk, milles asume praegu. kui seda jäävust ka meeled ei taju. Marie Under “Nahakaupleja Pontus” „Kui see nii, siis lööme käed,“ nii ütles ostja-härra. „Võta nahakimp ja tule, kõnni minu perra.“ Nii nad läksid, kuni jõudsid – otsekohe põrgu: Lävel näitas ostja juba sabagi ja sõrgu. Juhan Smuul “Mälestusi isast” Tol korral ringi jooksin alles särgis,
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähen...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
