Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"talupoeg" - 1236 õppematerjali

talupoeg on   pärisori,   mõisnik   võis   teda   pärandada,  vahetada ning müüa • Katariina II  – Venemaa valitseja. Hakkas ajama uut poliitikat, mis taotles piirimaade  privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. • E.   Von   Schwarzenberg  –   Torma   kirikuõpetaja.
talupoeg

Kasutaja: talupoeg

Faile: 0
2
doc

Antiik-Rooma talupoeg

Talupoeg Kui tahaksime talupoega kujutada inimesena, kes harib endale kuuluvat maad, siis leiaksime paljudel antiikaja, keskaja ning uusaja perioodidel vaid väheseid talupoegi. Lisaks vabadele talupoegadele, kes harisid omaenda maad, leidus palju inimrühmi, kes töötasid teistele kuuluvatel maadel. Tavaliselt kasutati talupoegade kohta sõna rusticus , mis tulenes sõnast rus, ehk maa. Kuid rusticus ei tähistanud üksnes talupoega, vaid ka inimest, keda peeti lihtsameelseks, ja tagasihoidlikuks või halvustavalt matslikuks, harimatuks või mittelinlikuks. Tavaliselt elasid talupojad naturaalmajanduse suletud maailmas ning jäid kaubanduse ääremaile, piirdudes oma talu toodangu müümisega kohalikele kaupmeestele ja arvukatele Kesk-Itaalia linnadele. Nad ei piirdunud üksnes põllulapikeste harimisega, vaid suurendasid oma sissetulekuid, osaledes palgatöölistena suurtel hooajatöödel. Üldtuntuks said talupoegade vaesus ja nende primitiivne eluviis. Rooma...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
2
doc

Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu

Keskajal jagunes ühiskond kolmeks suureks grupiks need olid talupojad, feodaalid ja vaimulikud. Antud arutluses käsitlemegi eelkõige talupoegade seisust ning nende igapäevaseid tegemisi keskajal 11.- 16 sajandini. Üldiselt talupoegadest Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust. Inimese poolt korda saadetud teod jaotati kahte gruppi: teod mis olid jumalale meelepärased ehk teisisõnu teod, mis oli kirik heaks kiitnud või paganlikud ehk kiriku vastased teod. Ketserlikkust ei sallitud ning need kes sellesse uskusid põletati tuleriidal. Seega järeldub, et Keskaja inimene oli kirikule aupaklik ning Jumalale alluv. Tal...

Ajalugu - Keskkool
88 allalaadimist
4
doc

Talupoeg keskajal

Maailma loomise kuuendal päeval lõi Jumal inimese, kellele ta andis võimu kogu looduse üle: sest taimed ja loomad pidid olema tema toiduseks. Seega oli inimene kutsutud olema looduse, maa ja loomade peremees. Juba keskajal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Püüamegi lähemalt süübida talupoja eluolusse keskajal. Talupoeg Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loo...

Ajalugu - Keskkool
41 allalaadimist
4
doc

Mida kartis keskaja talupoeg

Ta maksis loonusrendi, teotöö, hiliskeskajal ka raharendiga oma maalapikese eest ja sõltus kahest: senjööri suvast ja ilmastiku armulikkusest. Kuid mida kartis keskaja talupoeg? Jacques Le Goff ütleb: ,,Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm" (Le Goff, 1894). Keskaja talupoja üheks suureks hirmuks oli nälg, sest viljaikaldus võis korduda iga kolme kuni viie aasta tagant. See korduva kippuma ikalduse mõju ei ole nii dramaatiline, kui seda oli 1032- 1034 aasta nälja ajal, kui Cluny munk Raoul Glaber kirjutas, et sellise näljahäda ajal võis karta lausa inimsoo hukkumist. Lokaalne ikaldus ei viinud kohe suure näljasurmade laineni, kuid ebakvaliteetse toidu tarbimine tõi endaga kaasa surmavad haigused ja ka alatoitumise, mille tõttu oldi vastuvõtlikumad erinevate kurnavate tõbede suhtes. Nälja osas võis rolli mängida ka senjööri valduste ,,erastamine",...

Ajalugu - Tartu Ülikool
38 allalaadimist
1
docx

Eesti talupoeg Vene võimu ajal (arutlus)

Pärisorjus tähendas seda ,et talupoega võis pärandada,kinkida,müüa,vahetada.Talupoeg ise ,tema maa ja vara kuulusid mõisnikule,talupojale määrati ka koormised ja sunnismaisus.Mõisnik võis veel talupoega ilma kohtuta karistada.Aastal 1765 toimusid kergendused Liivimaal.Talupoeg sai õiguse vallasvarale,ta hakkas viljaülejääki endale saama ja mõisakoormisi piirati,niiet elu muutus natukenegi kergemaks.Peksa hakati ka vähem saama ,kuna peksunorm piirati 30hoobi peale.Talupoeg võis nüüd ka ise mõisniku kohtusse kaevata,kuid seda tehti väga harva ,kuna kardeti peksa saada. 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul hakati mõningates ringkondades taotlema talupoegade olukorra parandamist; sellele aitas kaasa: - üksikute mõisnike soov läbi uuenduste parandada oma majanduslikku olukorda. - valgustusideoloogia levik Venemaale (valgust...

Ajalugu - Põhikool
12 allalaadimist
1
doc

Kuidas elas Eesti talupoeg keskajal

Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam mõisnikest sõltuvamaks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama ning kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu ehk harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Talupoeg oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ning loomulik ühiskondlik struktu...

Ajalugu - Keskkool
17 allalaadimist
5
docx

Ajalugu - viikingid - talupoeg ja feodaalkord

Skandinaavia Bondid ­ taluperemehed Varjaagid ­ viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid ­ kohalikud koosolekud Ragnarök ­ hea ja kurja viimne võitlus Alltingid ­ maakondlikud Ruunikiri ­ vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi ­ haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid ­ kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid ­ viikingite nimetus (põhja Saaga ­ vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid ­ orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev ­ suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna kasvu ja maap...

Ajalugu - Keskkool
29 allalaadimist
1
docx

Talupoeg uusajal

Lisaks sellele pidid nad mehi aitama, ketrama, kuduma, õmbelema jne. Mehed tegid puutööd, käisid metsas ja mõisavooris (mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks). Naised kandsid valget linast särki, seelikut, villast kampsuni või vest. Abielunaised kandsid põlle, peas oli neil tanu või rätt. Neiud kandsid paela, pärga või olid mitte midagi. Mehed kandsid pikki pükse, kuubesid, palituid ja pastlaidsaapaid. Peamiseks toiduks oli: leib, naeris, kapsas, kaalikas, kört ja soolasilk. Joodi kalja, mõdu, piima, kevadel kasemahla ning pühade ajal sai juua ka õlut. Tarbiti ka mett. Toidunõud olid puust. Peremees istus alati laua otsas ja jagas kõigile leiba. Tähtsamateks pühadeks olid pulmad, mida peeti talve alguses, jaanipäev ja jõulud. Õpiti mägima ka erinevaid pille, näiteks torupill ja...

Kultuurilugu - Keskkool
0 allalaadimist
4
odt

Keskaeg, läänistamine, kaubandus

Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus. Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmehed. Ülesand...

Ajalugu - Keskkool
99 allalaadimist
2
doc

Keskaja inimene ja tema igapäeva elu

Keskajal erines kõige rohkem talupoja ja feodaali igapäevaelu .Talupojad pidid leppima orjastamisega ja feodaalidel oli õigused nende elu üle ning feodaalid nõudsid rohkem kui talupojad. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ,kelle tööd tegid ära talupojad .Kuna keskajal polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta ,siis tasuti feodaalidele maatükkidega .Sellist korraldust ,kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad ,nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks.Vastutasuks pidid feodaalid teenima oma isanda sõjaväes,mida nimetati feoodiks e. Lääniks.Feodaal pidi sõjas lootma omaenda jõule ,mehisusele ja sõjalistele kogemustele .Feodaal pidi 40 päeva aastas teenima oma kuninga sõjaväes. Rõivastusesemeks oli põhiliselt lina ja seda kasutati üsna laialdaselt.Rõivaste järgi otsustati omaniku jõukuse...

Ajalugu - Keskkool
47 allalaadimist
1
doc

Eesti talupoja seisund varauusajal

Varauusaeg algas 16. sajandi esimesel veerndil ja lõppes 18. sajandi neljandal veerandil. Eesti oli sellel ajal paljude erinevate võõrvõimude käes ­ Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa. Talupoegade seisund eri võimude ajal oli väga erinev. Sellel ajal toimus Eestis suuri territorjaalseid muutusi. Rootsi aeg Eestis oli 1629 kuni 1699, kuigi selle alguse ja lõpu üle on palju vaieldud. Paljudes mõisates võeti kasutusele vakuraamat, mis pani paika talupoegade koormised. Talupoja kohustused mõisa ees olid suured. Enda maad sai talupoeg hooldada ales siis, kui enda maa oli korras. See tähendab, et enda maaharimiseks ei jäänud piisavalt aega. Talupojad kuulutati pärisorjaks 1. veebruaril aastal 1632. See oli ainuke aeg, kus talupoeg oli seaduslikult pärisori. Poola aeg oli 1561 ­ 1625. Sellel ajal kuulus poolale Lõuna-Eesti, kus elas vähe rahvast. Mõisnikud andsid talupojale maa ja vabast...

Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist
2
doc

Mis aitas kaasa talude pärisostmisele?

Talupoegadel tuli palju võidelda oma eesmärkide eest ning 1850. aastal algaski talude päriseksmüümine. Millised olid need tegurid, mis aitasid kaasa talude pärisostmisele? Talude pärisostmisele aitas kindlasti kaasa pärisorjuse kaotamine 1816. aastal. Pärisorjuse kaotamise järel hakkas järjest rohkem mõisnikke aru saama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning vana süsteemi püsimine võib kaasa tuua täieliku laostumise. Sellepärast nõustusid mõisnikud talupoegadele suuremaid vabadusi andma. Talupoegadel olid veidi suuremad õigused ja see arvatavasti andis neile vapruse midagi öelda ja ette võtta. Nad ei tahtnud olla kellegi sõltuvuses, vaid elada omaette ja luua perekond oma talus. Päris vabadust pärisorjuse kaotamine muidugi ei andnud. See andis pigem tõuke talude pärisostmise poole. Talup...

Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist
2
doc

Talupojad keskajal

Talupojad pidid toitma nii feodaale kui ka vaimulikke. Talupojad elasid mõisade kõrval koos oma peredega väikestes hurtsikutes. Mõis koosnes peamajast, feodaalide põldudest, talupoegade hurtsikutest ning nende põllumaast. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.Keskajal kasutati kaheväljasüsteemi ehk põld oli jaotatud kaheks osaks. Ühel osal kasvatati vilja, teine osa oli puutumatu. Järgmisel aastal oli esimene osa puutumatu ja hariti teist osa. Kasutamata osale tehti samal ajal alet e. põletati puid ning järgmisel aastal pandi mulla sisse uus vili. Talupoja koormiseks oli teha mõisas tööd ning anda osa oma saagist feodaalile. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud...

Ajalugu - Põhikool
44 allalaadimist
1
docx

Eesti talupojad Rootsi ja Vene ajal

Arutlus Talupoegade olukord Rootsi ja Vene ajal Pärast Põhjasõda, mis toimus aastast 1700 kuni aastani 1721, läksid Eesti valdused, mis varem olid kuulunud Rootsile, Venemaa impeeriumi koosseisu. Seoses sellega toimusid mitmed muutused talurahva olukorras. Kõigepelat toimusid muudatused talurahva õiguslikus seisundis. Rootsi ajal oli talurahvas küll ametlikult pärisori, kuid redutseeritud ehk riigistatud mõisates oli ta juba vaba, ning talupoja olukord seega parem. Vene ajal toimus mõisate restitutsioon, ehk need tagastati endisele omanikele. Seega oli see umbes nagu pärisorjuse taaskehtestamine. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Kui alluvad enam aadli suuri nõudmisi ei kannatanud oli neil alati võimalus oma härra peale kaevata. Seda nii Rootsi kui ka Vene ajal, kuigi mida aeg edasi, seda väiksem võimalus oli neil sellega midagi head saavutada. Nii juhtus näiteks Voh...

Ajalugu - Keskkool
88 allalaadimist
5
doc

Nõukogude Liit 1928-1939

NSV Liit 1. NSV Liit ja Suur Depressioon. Kommenteerige! (F lk 137 ) NSV Liit oli üks väheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. Enne kriisi puhkemist võeti vastu otsus põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimise ning industrialiseerimise kohta ehk esimene viisaastakuplaan, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks. Nn suur murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde.Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse.Talupoegade maa ja tööloomad/tööriistad muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks. Sellistelt talupoegadelt võeti ära vara ning saadeti vangilaagritesse.Seati sisse jagajate ning kaardi-ja talongis...

Ajalugu - Keskkool
52 allalaadimist
3
doc

Ajalugu ristisõjad 11-13 saj.

Muutused Euroopas kõrgkeskajal: põllumajanduse areng ja linnade taasteke, tsentraliseeritud riikide kujunemine (Prantsusmaa, Inglismaa). Põllumajanduse areng-Kasutusele võeti raske ratsaader, millega kündides saadi paks ja viljakas mullakiht. Leiutati rangid, mis lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast nõrgem aga see-eest kiirem.Mindi üle kahevälja süsteemilt kolmeväljasüsteemile (suvivili, talivili, kesa). Kasutati vesiveskeid ja ehitati tuulikuid. Linnade taasteke-Tänu rahvastiku kasvule hakkasid linnad kiirelt arenema ja tekkima.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist ja majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpunaturaalmajandusele....

Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist
4
doc

Keskaja inimese igapäevaelu

Muidugi on olemas sarnasusi, näiteks ka prageusel ajal koosneb ühiskond erineva elustiili ja võimalustega inimestest. Nii ka vanasti, kuid siis oli kontrast palju suurem. Selleks, et anda ülevaadet keskaja inimeste igapäevaelus, räägin lahti olukorrad talupoegade , feodaalide, vaimulike ja linnakodanike pilgu läbi. Talupojad elasid väkestes külades, kus majad asetsesid lähestikku. Majad ehitati savst, kivist ja puidust ning katus valmistati õlgedest. Majas oli sees vaid üks suur muldpõrandaga ruum, mille keskel oli ahi. Mööblit oli tol ajal vähe. Toit oli väga kesine ja lihtne. Tähtisaimaks toiduaineks oli rukkileib. Kasvatati ka mõningaid köögivilju, nagu näiteks herneid, ubasid ja naereid. Kartulit veel ei kasvatatud. Joodi kalja ja õlut. Talupoegade riietus oli samuti väga lihtne. See koosnes vaid linastest pükstest j...

Ajalugu - Keskkool
27 allalaadimist
2
doc

Talupoja elu keskajal

Mu nimi on Peeter. Tavaliselt viin laupäeviti oma saagi turule. Nii ka täna. Minu talust on linnani väga pikk maa. Pean alustama oma teekonda väga vara hommikul, sest turg algab kell 10. Linna lähen hobusega. Kõigepealt jõuan eeslinna ning seejärel all-linna. Linna südamesse ehk turuplatsile viivad kõik peatänavad. Kuna solk ja prügi visatakse elumajade akendest otse välja, on linnatänavad sageli mustad ja räpased. Tänavatel jalutavad tihti inimeste koduloomad. Tihtipeale on tänavad nii kitsad, et neis ei mahu hobusega sõitma. Tänavanimed on sageli seal töötavate ja elavate ametimeeste järgi. Mina ratsutan alati läbi Kinga tänava, kus töötab palju kingseppi. Seal on alati palju rahvast, sest inimesed soovivad oma jalanõusid parandada. Kõik ametimehed töötavad ja elavad ühes majas. Elumajad ehitatakse puust või ki...

Ajalugu - Põhikool
23 allalaadimist
3
docx

Keskaeg - mõisted ja seletused

Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kelles...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
2
doc

Eesti iseseisvumine ja vabaduss6da

Eesti iseseisvumise eeldused: a)majanduslikud eeldused: *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused: *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud *tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes c)kultuurilised eeldused: *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) 2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele: a)Eesti: *erakondade kujunemine *kubermangude liitmine b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust *vene sõjaväe nõrkus c)rahvusvahelisel tasandil: *impeeriumide lagunemine...

Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun