Kirjanduse lõpueksam (5)

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM  PSHG 2006 
Pilet I

• Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma ), Homerose eeposed
  

Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana- Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr.
Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid – Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud.
Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud...
Homerose eeposed „Ilias” ja „Odüsseia”
„Ilias” – Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite , Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kestab 40 päeva. Achiellus on vihane , kuna Agamemnon sunnitud tagasi andma Kreeka preestri tütre, võttis selle asemel Ach lemmikümmardaja. Patroklos palub sõjas Ach turviseid ja too annabki , Hektor tapab Patroklose, Ach tapab Hektori (Trooja kuninga poeg) ning teotab laipa. Priamos tuleb kreeklaste juurde surnukeha küsima, eepos lõpeb matustega.
„Odüsseia” – Ithaka kunn Odysseusest, tegevus kestab 40 päeva, kümme aastat pärast Trooja sõda, 24 laulust koosneb.
Penelope ootab kodus kosilasi , kuna O arvatakse surnud olevat, Telemachos otsib oma isa, O’d. O satub meresõitjate saarele, hakkab oma lugu jutustama: lootosesööjate maa, kükloopide saar, fajaakide laul O’st, hiiglase silma välja torkamine. Tuulejumal Aiolus annab tuulekoti, Ithaka juba paistab, kui O kaaslased avavad koti à torm , satuvad inimsööjate saarele, laevad hävitatakse, vaid üks jääb alles. Seal elab O nõid Kirke juures ühe aasta, käib allilmas, näeb Kreeka kangelasi. Möödub sireenide saarest, Heliose veiste saarel, söövad lehmad ära, Helios kaebab Zeusile à Poseidonile à torm, kõik hukkuvad peale O, kes satub Kalypso kätte, kes ta lõpuks koju aitab. O muudetakse vanaks meheks, poeg teab, et isa elus. O täitis kerjusena Penelope soovid (lasta noolega läbi kõik kirved). Lõpp ikka õnnelik.

• Puškini elu ja looming, „ Jevgeni Onegin ”
  

Aleksandr Sergejevitš Puškin (1799-1837) oli oma eluajal tihti pagenduses, kuna avaldas kirju ja kõnesid valitsusest, üldisest olukorrast ühiskonnas jne. 1824.-26 vanemate suvemõisas Mihhailovskajas, sel ajal läheb romantismilt üle realismile. Lisandub rahvalikkuse printsiip, loomeinimestele oluline rahvale läheneda. Kogub rahvaluulet, loob luuletusi sel ajal. Teoses " Boriss Godunov" küsib "Millest kasvavad välja türannid?", "Millega seletada rahva kannatlikkust ja leppimist türanniaga?".
1825. aastal dekabristide ülestõus, enamus mässajaid Siberisse sunnitööle, 5 puuakse. Nende seas paljud Puškini sõbrad, Puškin loomulikult masenduses . 26. a peab P ilmuma tsaari ette, tsaar tahab ära leppida temaga. . P usub tsaari juttu (looming tähtis, muud moodi polnud võimalik dekabriste vaigistada jnejnejne), P jääb Peterburi.
26-29 aastail loomingus sees ajalugu, läheb P I ajastusse. Uurib enda suguvõsa - "Peeter Suure moorlane ". Talurahva ülestõusu teema.  Puškin ei saa käsitleda dekabriste, on vaid mõned luuletused ("Läkitus Siberisse").
Tsaar ei tsenseeri Puškinit ning Puškin peab kogu aeg viibima kõrgseltskonnas, kuna on kammerjunkur. . 28. ebaõnnestunud abieluettepanek (Puškin polnud soositud isik). 1830. kordab ettepanekut, see võetakse tingimusega vastu - kuna pruut vaene, peab olema kaasavara . Hiljem Puškin sellepärast suurtes võlgades. 1830. sõidetakse naisega Boldino mõisa - seal aga koolera , on kolm kuud karantiinis = Boldino sügis. Väga viljaks loomeperiood. Draamatsükkel - "Väikesed tragöödiad", "Ihnus rüütel", " Mozart ja Salieri", "Kivist külaline". Lõpetab Boldinos "Jevgeni Onegini ", peoteostest, seda kirjutanud 7 aastat ning 4 ja pool kuud.
Puškini luule jaotub neljaks : armastus-, loodus-, filosoofiline ja poliitiline luule. Armastusluules vahetu siirus , avameelselt oma õnnetust armastusest. Filosoofiline luule seotud inimese elu põhiväärtustega "Exegi monumentum" ("Olen püstitanud endale mälestusmärgi")
Elu lõpus (noh, mis lõpus, ta oli 37, kui suri) materiaalsed mured (abielueelne leping jne), pealesunnitud tsensuur , õukondlikud intriigid - mingi prantsuse vend hakkas tema naisega avalikult flirtima. Duell , kuid prantslane hakkas kartma , abiellus P naise õega. Lähenemiskatsed jätkusid siiski, 7.02 1837 sai Puškin duellil haavata , sureb pärast operatsiooni. Maetud Mihhailovskajasse. "Poeedi surm" Lermontovilt.
P.S - Puškini elulugu pole muidugi siin täielik.
Puškini "Jevgeni Onegini" analüüs
JO's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puškin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist . Spliin e elutüdimus. JO's ei saa tegelase liigitada headeks ega halbadeks , see teeb JO'st realistliku teose. Puškin on teose täpselt üles ehitanud - tegevuskohad, ajad jne. Peategelaste karakterid on keerulised ja mitmetahulised, neid iseloomustatakse erinevatest vaatepunktidest ning nii muutuvad ka hinnangud . JO'l puudub lõpp, Puškin lõpetas tegevuse kulminatsioonis.

"Jevgeni Onegin" (saadud www. kaspar .ee/kirjandus olevatest materjalidest )

Teos, mida Puškin kirjutas kõige kauem- üle seitsme aasta- Ilmus järjejutuna, millega harjusid lugejad ootama. Väga populaarne , eriti daamide osas. Ise nimetas Puškin selle värssromaaniks.
Sümmeetriataotlus (kirjad- Tatjana - Onegin- Tatjana - Onegin). Kaasaega ja kaasajareegleid tutvustav romaan. Puškin tahtis teosega näidata hinge enneaegset vananemist ja ükskõiksust elu vastu.
Onegini stroof - 14 rida (korrastatud värsid). Kangelaste hulgas on autor ise ja  kuna P ise sekkub, tundub kogu teos tõepärasem. Lüürilised kõrvalepõiked.
Tegevus toimub aastatel1820- 1825. Autor põletab peatükid dekabristide ülestõusust. Realistlik ! Kohad:

• Peterburi, maamõis, mis sarnaneb Mihhailovskojele.
  
• Moskva .
  

Puškin vastandab tegelasi.

• Õed- üks punapõsine ja blond , pinnapealne, rõõmus Olga , teine tõmmu, vaikne, haritud, keeli oskav Tatjana.
  
• Onegin vs Lenski . Onegin kadestab teatud viisil Lenskit, sest tema ei suuda enam millestki vaimustuda.
  

Teose algul on Onegin 24-aastane, läheb päranduseks saadud maamõisa ja kohtub õdede Tatjana (17) ja Olga Larinaga (15-16).
Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet ).
Peale Tatjana nimepäeva toimub saatuslik duell Lenski ja Onegini vahel (?)
Pärast duelli Onegin lahkub , läheb Venemaale reisima. Olga abiellub. hiljem suvel (pool aastat peale Lenski surma!!).
1822- ema viib Tatjana (19) Moskvasse Tatjana tutvub vürst M-ga, kes on tunduvalt vanem, ja teeb abieluettepaneku. Tatjana nõustub.
1824. sügis- 1825 kevad- taaskohtuvad Onegin ja Tatjana.
Kaasaegsed olid rahulolematu Puškini teose lõpuga- Tatjana ja Onegin ei jäänud kokku. Puškini eesmärk aga oli, et Tatjana oli väga kõlbeline ja ei saanud meest petta . 
Pilet II

• Antiikteater – tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles „Kuningas Oidipus ”
  

Esimene dateeritud etendus 534. a e Kr, lavastaja Thespis. Komöödiad-tragöödiad on seotud usuliste kommetega. 6. saj e Kr teatril meelelahutuslik varjund. Esimesena kujuneb välja tragöödia, tähtis osa on kooril (tragöödia koor 24, pikkades rüüdes, komöödia koor 12 liiget, maskides). Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetud viljakuspidude (orgiad) ajal etendatakse. Kooris eeslaulja e protagonist. Dialoog = näitleja+koor. Kolm näitlejat tavaliselt. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite , lavastajate kui ka näitlejate seas. Lavastaja – koreeg, kuludekandja; näitekirjanik – võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tegevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle päeva. Deus ex machina – jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud.
Teatri kolm põhiosa: orkestra – ringikujuline tantsuväljak, esines koor (hiljem orkestriauk); skene – telgitaoline ruum ( stseen -pilt), riidevahetus; theatron – vaatajatele mõeldud koht.
Sophokles (5. saj e Kr, populaarne näitekirjanik, 24 kohta esikohta festivalidel; ta loobub triloogiate seostamisest. Sophoklese karakteriseerimiskunst – kangelased on inimlikud isiksused , tahtejõulised, palju tähelepanu naiskujul, koor kõrvaline). Tema tippteos on „Kunings Oidipus”: Teeba kuningas Laiosele ennustati, et ta hukkub oma poja käe läbi. Laios laseb lapse jätta jalust seotuna mägedesse. Oidipus kasvab siiski üles Korintose kunni pojana , teadmata midagi oma tõelisest. päritolust. Läheb Teebasse (kuna tallegi on ennustatud, et tapab oma isa), mida piirab õel sfinks , põhjustades näljahäda. Oidipus lahendab sfinksi mõistatuse (“Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?” – “Inimene.”) Sfinks tapab end ise, Teeba päästetud. Tänulikud linlased kuulutasid Oidipuse oma kuningaks ja ta abiellus kadunud kuninga lese Iokastega (s.o tema pärisema, kunn tapetud Oidipuse poolt). Aastaid hiljem tabab maad ikaldus , oraakel teatab , et näljahäda&katk kaob, kui karistatakse Laiose mõrvarit. Pime ennustaja ütleb Oidipusele , et tema on süüdi, Iokaste ja O ei usu. Iokaste räägib O’le, kuidas Delfi oraakel oli ette kuulutanud, et Laios sureb oma poja käe läbi, ja kuidas nad Laiosega olid otsustanud selle vältimiseks lapse surma saata. Lõpuks kuulutas Iokaste võidurõõmsalt, et Laiose tapsid röövlid kolme maantee risti peal. O saab aru, et tema tappis Laiose. Pöörane Oidipus otsis lossis oma naist. Ta leidis otsitu viimase kambrist surnuna. Tõde kuuldes oli Iokaste murdunud ja enese surmanud. Surnu kõrval seistes torkas Oidipus enesel silmad peast , et jääda igavesse pimedusse

• Dostojevski elu ja looming, „Kuritöö ja karistus ” või „ Idioot ”
  

Fjodor Mihailovitš Dostojevski 1821 -1881 Vene kirjanik, kes pärines põlisaadlist. Dostojevski oli hariduselt insener, lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Aastast 1847 olid Dostojevskil sidemed Petraševski ringiga , mille tegevus kuulutati riigivastaseks. Dostojevskile määrati surmanuhtlus, mis hiljem asendati sunnitöö ja asumisele saatmisega. Armuandmine kuulutati välja pärast mahalaskmistseremoonia täitmist (ära jäi ainult käsklus " Tuld ").Aastad 1850–1854 veetis Dostojevski sunnitööl. Aastatel 1854– 1859 oli ta väeteenistuses lihtsõdurina. 1821-1881. Dost on maailma olulisemaid 19. sajandi kirjanikke. Ta sündis Moskvas vaestehaigla arsti perre (isa oli põlisaadlik, kuid vaesuse tõttu kaotati tiitel 18. saj. Kuna isa on tubli , taastab tsaar aadlitiitli). Isa v äkiline, ihne, suurfeodaalse käitmuseia, laste suhtes valiv > Dost kardab isa. Ema on sügavalt usklik , leebe , hell , tunneb kirjandust, kuid ta suri varakult tiisikusse. Isa saadab pojad Peterburi sõjaväeinseneriks õppima (vastu tahtmist). Lõpetavad selle cum laude 1843. 1839 pöördeline aasta – isa sureb, Dost saab närvivapustuse – diagnoositi epilepsia e langetõbi. 1844 tõlgib Balzaci “Eugenie Grandet”, elab pea terve elu suures vaesuses. On suur mängusõltlane, mängib raha pidevalt maha. 1845 romaan Dost on tuntud ka Belintski ringkonnas (Turgenev, Nekrassov ), kuid kaugeneb sealt. Petraševski ringkond, kus loetakse ette keelatud dokumente (Vmaal pärisorjuse kaotamine samal ajal), nuhk paljastab nad ning 1849 kevadel petraševkilased arreteeritakse. Toimub näidisprotsess teistele noortele, tsaar mõistab nad surma, kuid tegelikult viiakse nad 4 a sunnitööle, 3 a lihtsõdurina sõjaväkke. Sunnitööl avastab Dost kaks klassi: poliitvangid ( aadlikud ), kriminaalkurjategijad.
Looming: “Vaesed inimesed” (väikeametnike vaene elu). Dost väidab, et rahal on inimeste üle suur jõud ja et headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Raamatu põhitees on see, et ühiskonda tuleb parandada ilma revolutsioonideta (kujuneb ka üheks peateesiks tema elus). Teos äratab suurt tähelepanu.
1860-62 „Märkmeid surnud majast” (sunnitööst), 1861 „Alandatud ja solvatud”- inim käitub sageli hetkeaje sunnil. Romaanides tähelepanu alateadvusel, instinktidel.
1866 „Kuritöö ja karistus”, mida plaanis kirj juba enne sunnitööle minekut. See on psühholoogiline romaan, olulised kunstilised võtted nt vastandamine ( Nevski prospekt vs Heinaturg). Tegelased pole konkreetsel negatiivsed ega positiivsed. Kompositsioonilt klassikaline kriminull, millele lisatud sotsiaal-filosoofilised alltekstid. Kasutab sellest romaanist alates teisiktegelasi, kes seesmiselt sarnanevad peategelasega. Nad on inetute, moraalitute mõtete kandjad . Vastandab härrandlikkust ja rahvuslikkust. Ümbersünd pärast ülestõusmispühi, unenäod on sümboolsed (hobuse tapmine ), Piibli tsitaadid, mõistujutud. Annab mõista, et maailm pole üheselt mõistetav, must-valge. Printsiibiks inimese elu on kannatus. Kuritöö aritmeetika – kasulikud ja kasutud inimesed, üks kuritegu tuhande heateo vastu.
Raskolnikov – vaesunud aadlik . Ei kujutanud ette, et mõrv teda nii väga teiseks inimeseks muudab.
Marmeladovid – Dostojevski kirjeldus Peterburi „alandatud ja solvatutest”, Sonja tahab, et Raskolnikov üles tunnistaks.
Petrovitš – uurija, kes saab ruttu aru, kes on mõrvar, kuid tõendid puuduvad. Ta peab Raskolnikovist lugu. Sonjal õnnestub R viia nii kaugele, et ta tunnistab üles à sunnitööle. Raskol ei saa aru, et ta on selle karistuse ära teeninud . Sonja läheb kaasa, tema armastus viib selleni , et Raskol mõistab oma süd. Tuleb lunastus , taas hea inimene.
1868. „Idioot” – annaks kõikdele pildi täiuslikust inimesest. Uue inimese põhimõtetest, kokkupõrge Vene eluga. Romaanis väidab, et lapsed on kõige vähem rikutud, samas käituvad julmalt.
1871-72 „Sortsid” – esitleb vaadet revolutsioonilistest mõtetest.
1879 -80 „Vennad Karamazovid ”, valmib vaid I osa sellest. Arutleb, mlline peaks olema inimene ja kuidas muuta elu elamisväärseks (Venemaal).
Dostojevski ei võta omaks 19. saj üldist põhimõtet „Inimene on oma loomult hea.”, vaid väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. 
Pilet III

• Kirjanduse põhiliigid – eepika , lüürika, dramaatika
  

Lüürika e luule – üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm , elamused , mõtted. Žanrid: eleegia – nukker , leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood – pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm – satiiriline luuletus. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon , Tyrtaios . Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios , Sappho , Anakreon . Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides , Pindaros.
Eepika – on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse , kujutamislaadi järgi jaguneb eepika žanrideks: eepos , romaan (suurvormid) ja jutustus, novell , lühijutt, valm, muinasjutt , anekdoot (väikevormid) Hakkab arenema alles 6. saj e Kr, ennekõike filosoofiline proosa, teise liigina jutustav proosa: reisikirjad, historigraafia, legendid , müüdid.
Dramaatika – üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Draamateoses kujutatakse dialoogi vormis (vastuoludest ja konfliktidest lähtuvalt) tegevust olevikus toimuvate sündmuste jadana. Teos on määratud laval esitamiseks. ülivõimas Ateena õitseajal 5. saj e Kr. Näitekirjanduse- ja lavastamise festivalid-võistlused. Sophokles tuntuim antiikaja näitekirjanik. Peamised draamažanrid on komöödia, tragöödia ja draama . Draama on tõsise konflikti ja mitmekülgsete tegelastega näidend, mis sisaldab nii traagilist kui ka koomilist. Komöödia ja tragöödia on antiikset algupära, draama tekkis aga 18. sajandi keskel seoses valgustusega.

• Krossi elu ja looming, ühe romaani analüüs
  

Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938–45) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks .Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on lastekirjanik Ellen Niit . 
Looming: alustab kirjutamist juba keskkoolis . Mõjutused Puškinilt, Underilt, arbujad . Intellektuaalne ja filosoofiline luule, väga tugevad armastusluuletused. „Söerikastaja” – I kogu, saab kohe tuntuks . Teema: mõistab avalikult hukka stalinismi hoiakud. Peamotiiv: inimene on võimeline elama puhta südamega. Kasutab vabavärssi. Keegi ei julge teda otse rünnata à seega vaidlus vabavärsi kasutamise üle meedias. Kross vastab, et vabavärss on luules kui sõit ookeanil . Teised kogud „Kivist viiulid”, „Lauljad laevavööridel”, „ Vihm teeb toredaid asju”. 
Proosa: tundis huvi ajaloo ja ajalooliste romaanide vastu, alustab 1970. aastail proosaga . „Reisikiri Egiptuses: muld ja marmor ”, „Neli monoloogi Püha Jüri asjus” ( novellid , Tuglase novellipreemia). Kross oskab leida marginaalseid tegelasi, nad kaotavad tihti tema teostes sideme oma rahvaga. „Michelsoni immatrikuleerimine”, „Pöördtooli tund” ( novell ) – Jannsenist, püüab selgitada, miks isa võttis vastu raha, mille eest pani kinni Jakobsoni veerud . Novellikogud „ Klio silma all” „ Kajalood ”, romaanid „ Taevakivi ”, „Kolmandad mäed”, „Keisri hull”, „Professori Martensi ärasõit”, „ Vastutuulelaev ”. Autobiograafiline „ Wikmani poisid”, „Väljakaevamised”, „Mesmeri ring”. Tegelasi iseloomustab see, et mida lähemale jõuab kaasajale, seda rohkem kasutab pseudonüüme. Tõlgib palju luulet, ka „ Alice imedemaal” ( Carroll ), „ Eilne maailm” (Zweig), publitsistika .  
Pilet IV

• Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus, „Vanem Edda ”, keskaegsed kangelaslaulud ( linnakirjandus , jumalate süsteem, hisp , pr, vene, sks kangelaslaul )
  

Keskaeg 5 saj-15 saj, Euroopas kuni 1000 aasta jooksul kirja pandud teosed.
Islandi kirjandusel on oluline osa varasemas keskaja kirjandusesislandi kiri ja kirjanduselu kujunes välja seoses ristiusustamisega 1000. aastal, mil ristiusk sai Islandil riigiusuks, eraelus säilis rahvausk . Vanim osa Islandi kirjanduses on skaldilaulud – skaldid olid mõjukad isikud, hõimude religioossed juhid. Peateemaks oli skaldilauludes ülikute kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Skaldilaulud pärinevad 9. sajandist. 12. sajandist pärinevad proosasaagas, mis olid mütoloogilised ja ajaloolised. Kõige olulisem Islandi kirjanduses on “Vanem Edda”, Islandi eepos, mis koosneb paljudest saagadest, sisaldades muinasskandinaavlaste ja germaanlaste pärimusi.  “Vanem Edda” leiti 1643 . aastal. ” Eddas ” on palju kenningeid elik poeetilises vormis sõnalisi peitepilte (nt surnud sõdalane – see, kes rahuldab vareste nälga). Mitmete kenningite loetelu   on ühes eeposes , mil nimeks “Alviissi lugu”. “Edda” ja põhjamaade kirjanduse ning ka  kreeka mütoloogia vahele võib tõmmata paralleele, jumalate süsteem on mitmekihiline (Odin, Thor, Loki). Surnute kangelaste teispoolsus elik Valhalla . Maa all elavad kääbused elik alfid, vanimad jumalad on hiiud , kes sõdivad pidevalt aasidega. “Eddas” on laulud jagatud kaheks: 1). mütoloogilised loomislaulud 2). kangelaslaulud, mida on kaks korda rohkem kui esimesi. Jumalad on inimlike nõrkustega, pole surematud. “Eddas” antakse realistlikud maailma loomise võimalused, leidub ka maailmalõpu ettekuulutused.
Enamik kangelaslauludest “Eddas” toetub lõunagermaanlaste pärimustele, kus ei ülistata ainult sõjasangarlust. Kangelaslikkus on iseenda ületamine ja võitmine. Au tuleb hoida. “Edda” kangelaslaulude põhimõte: tuleb säilitada teovõimet, erksust, vältida vaimset väljasuremist, taotleda inimeste ja looduse terviklikkust.
Kangelaslaulud olid keskaja alguses ladinakeelsed , ja toetusid antiikkultuurileà enim mõjutusi saanud Itaalia ja Gallia kangelaslaulud. Rahvaluulet- ja kirjandust kandsid ette rändlaulikud (žonglöörid Prantsusmaal, huglaarid Hispaanias, špiilmannid Saksamaal). Üheks mõjuriks Euroopa kangelaslauludele oli Araabia kultuur, mis “tungis” Euroopasse mauride riikidest Hispaanias (8.-15. sajand). Eepikas kujuneb välja uut mood kangelaslaul. Rahvuskeelne kirjandus tekkid koos ristiusu levikuga , sest luuakse oma tähestik ladina keele eeskujul. Prantsusmaal mitu eepost, seal enim laule Karl Suurest, kel oli 12 vaprat rüütlit elik paladini. Kuulsaim neist on “ Rolandi laul”.

• Goethe elu ja looming. Ülevaade „Faustist” (I ja II osa)
  

1749-1832. Pärit väärt perekonnast (isa jurist ). Kaks last, kumbki ei käinud koolis (algul õpetas neid isa, hiljem guvernant). 16-aastaselt astus Leipzigi ülikooli õigusteadust õppima, õppejõudude tase aga ei rahuldanud noormeest. Kogu aeg armunud :). Teostes õpetab elumehelikkust (16-aastasena: kuidas naistega käituda!).
1769 - sõber annab välja tema "Uued laulud" (anonüümselt). Alustab näidenditega.
1770. läheb Strasbourgi ülikooli ja lõpetab õigusteaduskonna seal. Ei töötanud elu jooksul aga päevagi advokaadina. Seal kohtub Herderiga ("Tung ja torm"). Herderi mõjutusel kirjutas üles rahvalaule. Innustub Shakespeare 'i loomingust. Ütles, et Shakespeare ’i kangelased on loomulikud- mitte nagu sks. kirjanduses.
"Götz von Berlichingen" - esimene sks. ajalooline näidend. 16. saj. sündmused Sks-l. Goethe püüdleb mõne teosega (ka. see) Shakespeare’i ajaloolise kroonika poole. Samas ka loodusluule, hümnid, oodid. Teda köidavad vanad sks. Fausti-legendid. Kirjutab esialgse visandi. Goethe varasemas luules on 3 teemat:

• armastus,
  
• Saksa rahvaluule aines
  
• antiikkirjandusest inspireeritud luule (18-19. sajandil suured arheoloogilised väljakaevamised; humanism ).
  

“Noore Wertheri kannatused” - 1777 – see armastusromaan teeb Fausti nime üle Euroopa tuntuks. Kiriromaan - Wertheri kirjad.

Ühiskond ei lase Wertheril oma plaane teostada, armastus piinab- ühesõnaga pubeka maailmavalu :) Olulisel kohal loodus. Esimest korda saksa kirjanduses on olemas peategelase psühholoogiline jälgimine. Peale teose ilmumist, kui see väga populaarseks sai, veeres üle Euroopa enesetappude laine, kuna Werther tapab enda, ja Goethe alustab teose teist osa Wertheri kirjaga põrgust, mis lõpeb umbes nii: "Ole mees ja ära tee nii nagu mina!"
“ Faust ” - Goethe hakkas ”Fausti” kirjutama, kui oli romantismimeelne. Filosoofilis -dramaatiline poeem . Esimeses osas puudub jaotus vaatusteks.
1. eelmäng teatris (G. tutvustab oma kirjanduslikke põhimõtteid)
2. proloog taevas. Jumal ja Mefistofeles ja inglid kiidavad jumala loomingut. Jumal toob erilise inimese näiteks teadlase Fausti. M. ütleb, et kui lastaks tema F kallale- kas F. jääks truuks? (sarnaneb Hiobi loole Piiblis). Jumal lubab M Fausti hinge meelitama. M ütleb, et ega inimesed maa peal tegelikult väga õnnelikud pole ja mõistus teeb loomadest inimesed hullemaks.
II osa (allegoorilisem. Ilmus 25 aastat hiljem)
F on vapustatud, vaid loodus annab uut jõudu. On nõus Mef-ga edasi rändama. Lähevad sks. legendaarsesse minevikku , keisrilossi. F saab koha õukonna rahandusasjurina (Goethe pilkab kõrgseltskonda, korruptsiooni, röövimist jne.) Mef abiga manab F pidustustel keisri käsul Ilusa Helena vaimu, kes avaldab F-le muljet.
Mef viib F tagasi kodulinna, kus oluline teadlane Wagner (?) valmistab katseklaasiinimest Homunkulust, Mef viib F Kreekasse Hellasesse, kaasa võtab Homunkuluse, kes tahaks hinge, kuid ei saa ja heitub evolutsiooni jaoks merre. F kohtub Helenaga. Mef luiskab Helenale (Spartas) et mees Menelaos kavatseb ta ohvriks tuua ja ainus pääsetee kaugelt põhjast tulnud võõraste kaitse all. Helena ja F tuuakse keskaegsesse rüütlimõisa. Abielu, poeg Euphorion (Sümbolkuju lord Byronile).
Euphorion tõttab sinna, kus käib taplus. Talle tundub, et on kasvanud tiivad, hüppab kaljul alla, aga...tiibu pole. Sureb, haihtub. Maha jäävad mantel ja lüüra, kaob ka Helena tagasi antiiki. F käib Hellases, ei kohtu Helenaga, läheb Sks-le.
Uus idee: kavatseb mereäärsetele maadele ehitada tammid , et võita inimestele maad. F juba 100-aastane. Kui tammid valmivad, ütleb kurjad read monoloogi keskel ja sureb. Taevas aga otsustab, et F on õige ja Mef kaotanud, sest viimasel ei õnnestunud F vaimu murda.
Pilet V

• Ülevaade antiiklüürikast, Sappho, Ovidiuse, Vergiliuse looming põhijoontes (monoodiline, koorilüürika)
  

Lüürika e luule – pikka aega seotud lauludega. Tuleb esitada kooris (kollektiivsed tunded) ja monoodiliselt (isiklikud tunded). Žanrid: eleegia – nukker, leinalaul; jamb – rõõmus, pilkav. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides, Pindaros.
Sappho – naine, 7-6 saj e Kr. Temaga seotud kolm müüti. I – hüppas kaljult surnuks, kuna kurb armastus; II – lesbiline armastus (sündis-elas Lesbose saarel), asutas tütarlastekooli ja kirjutas õpilastele armastusluuletusi; III – juhatas kooli edukalt, suri vanadusse, v kuulus, kaheksa luuleraamatut.
Kirjutas palju pulmalaule ja mütoloogilisi luulet, neljarealine Sappho-stroof.,
Ovidius : 1. s e Kr – 1 s p Kr. Suhtles Maecenase ringiga. Luuleperioodid: 1) armastus 2) mütoloogiline 3) pagendusaja looming. I luulekogu „ Amores ”, kus on 49 armastusluuletust. Ovidius naerab petetud abielumeeste üle, põlastab sõjaväeteenistust. „Läkitused” – mütoloogiliste naiskangelaste kirjad kaugel olevatele armsamatele. Poeemid „Armastuse kunst ”, „ Ravimid armastuse vastu”. „ Metamorfoosid ” – eepiline ahelpoeem, kõik lood lõpevad mingi muundumisega. Pagendusajal „Kurvad laulud”, „Kirjad Musta mere äärest”.
Vergilius : Rooma kirjanik, 1 saj p Kr. Peateos on eepos „ Aeneis ”. Veel kirjutanud nt „Bucolica” ja „Georgica”

• Tolstoi elu ja looming, üks romaan lähivaates
  

1828- 1910 . Pärineb kõrgaadlikest. Sündis Jasnaja Poljana mõisas. Kaotab varakult ema ja isa. Sugulaste käe all on tal siiski õnnelik lapsepõlv.
       1841 - kolitakse Kaasanisse. Õpib algul idamaade keeli, hiljem õigusteadust.
      1847-  pakub end üliõpilaste hulgast välja arvata (tervislikel põhjustel, mida tegelikult polnud. Sai hoopis päranduse - mitu küla ka. Jasnaja Poljana).
       1851 - astub koos vend Nikolaiga sõjaväkke, sõidab Kaukaasiasse tsetšeenidaga sõdima. Seal algab tema kirjanikutöö.
       Triloogia "Lapsepõlv", "Reisiiga", "Noorus"
Jagab inimesed:

• "comme il faut"- aadlik, kes püüab end kõlbeliselt täiendada.
  
• muu- ka aadlik, aga halbade kommetega.
  
• Rosseau pooldaja - tagasi loodusesse ja lapsepõlve
  

      “Mirgorod”- (jutustused); tulevad sõjateemad. Kahesugune vaprus :

• lihtsõduri vaprus on loomulik, sest tema kaitseb oma maad
  
• aadliohvitser on sõjas vapper seetõttu, sest see on vajalik karjääritegemiseks
  

      1854- "Sevastoopoli jutustused- Venemaa kaotab olulise lõunasadama Sevastoopoli inglise- prantsuse- türgi vägedele. Leiab, et kaotatakse seetõttu, et sõdurid pole hingelt sangarid. Tuleb Sevastoopolisse kaotuse tõttu tagasi. Mõtisklusaastad. Tahab kaotada pärisorjust reformide teel. Leiab, et kogu inimkond paraneks, kui inimene end kõlbeliselt muudaks.
1861 teeb Tolstoi oma esimese reisi Lääne-Euroopasse, milles pettub. Tahab venemaal rahvale läheneda, avab Jasnaja Poljanas talurahva kooli. Arvab , et aadlikud peaksid talurahvalt õppima. Koolis rakendab vabakasvatuse põhimõtteid.
      Abiellub Sofja Bersiga, 13 last. Kavatseb hästi palju keeli õppida, kuid juhtub et Jasnaja Poljana kool suletakse ja Tolstoi mõis otsitakse tema äraolekul läbi, millest solvub väga. Hakkab enam pühenduma kirjandusele. Otsib ideaalset ühiskonda, tema jaoks jaotub ühiskond:

• rahvalik- looduslik ühiskond
  
• tsiviliseeritud ühiskond
  

      "Kasakad" - Linnanoormees tahab sulanduda kasakate ellu, aga ei suuda. Terav kriitika kodanluse vastu. Talle tundub, et rikkuse- vaesuse vahe on väiksem Venemaal kui Lääne-Euroopas ning viimases on silmakirjalikud inimesed. Kummal on ajaloos suurem tähtsus- rahvahulgal või üksikisikul? Jõuab järeldusele, et nn. suurmehed ei avalda ajaloole mingit mõju ."Ajalugu teeb rahvast" - tõestuseks planeerib ajaloolist romaani (romaanepopöad- väga mahukas, 4 köidet, 15 jagu), mille ajalised raamid 1805- 1825. Ruumiline ulatus suur- pea kogu Euroopa. Kesksed tegelased olemas,  kuid peategelaseks vene rahvas ja kokku Ca 500 tegelast. “Sõda ja rahu”
      Tolstoi leiab, et inimese väärtuse määrab tema kuulumine nö. parve (nt putukaparv). Esimene kooslus on näiteks perekonnaparv. Rõhutab perekonna väga olulist rolli ühiskonnas. Inimese suhtumine perekonda määrab tema olemuse. Samas aga ei kuulu mitte kõik inimesed parve- kes sätib end väljapoole seda, on egoist . Tegelased jagatud kolmeks:

• Nn parveinimesed. kelle headus on omakasupüüdmatu
  
• Egoistid- nt- paljud Peterburi kõrgaadlid
  
• nn. kangelased teel
  

      1805- sõda ei ole rahvale arusaadav. Ajalugu on eelkõige lihtinimeste elusündmused- valitsejad , väejuhid ja diplomaadid ei muuda ajaloos midagi (fatalistlik ajalookäsitlus). Rahvale mõistmatutes sõdades hukkutakse mõistmatult. 18. aastal, kui sõda kandus Venemaale, muutus see rahvasõjaks ja tekkis rahvalik ühtekuuluvustunne. Tolstoi arvab, et 1812 . aasta sõda valmistas ette dekabristide ajajärku.
      Kangelased: Rostovide perekond Moskvas vs. Peterburi kõrgseltskond Kuraginid. Kuraginid on väga sõjakauged, ükskõiksed rahva vastu.
"Parveteadvusega" inimesed- talupoegade nimetus teoses. Tolstoi elu traagika on see, et ta püüdis teatud mõttes elada nagu talupoeg , aga see jäi vaid väliseks.
      Talupoeg Platon Karatajev (sünnipärasteks omadusteks on headus, usklikkus. Läks vabatahtlikul venna eest 25 aastaks sõjaväkke) on nende etaloniks, temaga kohtub Pierre Bezuhhov- üks kangelastest , kes jääb äraantud Moskvasse (mis põleb). Kui PK kohtub PB-ga, aitab ta segaduses mehe maailmavaadet kokku panna.
      Vene vägede eesotsas Eestist pärit baltisakslane (Barclay de Tolli), aga kui algas sõda, ei kõlvanud ta, sest ta polnud venelane . Juhiks sai Kutuzov , tark väejuht. Ta ei anna prantslastele palju lahinguid, vaid taganeb Moskvani. Annab Moskva ära, inimesed evakueeriti. Venemaa võitis.
Kutuzov:

• Rahvalikkus
  
• tarkus ja ajaloosündmuste ettenägelikkus
  
• äärmiselt patriootlik (B. de Tolly)
  
• imetleb vene sõdurit (Borodino lahingu järel ütleb, et venelased on imelik rahvas)
  

Tolstoi kõrvutab Kutuzovit teiste väejuhtidega, toob esile nende võimuiha, kuulsusejanu, väikluse
Kui sõda jõuab Vene piiridest väljapoole, pole see enam Kutuzovile oluline. Raugastub, sureb. Tema on oma ülesande täitnud. Kut-t on kujutatud talupoegliku väejuhina.
Perekonnateadvusega inimesed- Tolstoi elu traagika- püüdis teatud mõttes elada nagu talupoeg, aga see jäi vaid väliseks. Rõhutab perekonna väga olulist rolli ühiskonnas. Inimese suhtumine perekonda määrab tema olemuse.
Rostovid vs Kuraginid - Rostovid- Moskva- Neid on rohkem kirjeldatud. Kogu Moskvas armastatud perekond, tuntud oma lahkusega, veidike idealiseeritud
Kuraginid- Peterburi. Sihiks karjäär, ego. Tegelased Helen ja Anatol Kuragin, kasutatakse rohkem prantsuse keelt. Äärmiselt, isegi liiga pahelised. Helene abielu lahutatakse (ennekuulmatu!), teist korda abiellumine oleks olnud täiesti hullumeelne, aga suri enne.
Kaks perekoda puutuvad kokku Nataša Rostova kaudu (siiras, avatud laps. Teose alguses on tema nimepäev, mida tähistatakse suurelt . Nataša jookseb sinna kodukleidis, mis polnud sünnis, kuid pani kõigi näod naeratama), kes armub Anatoli . Anatoli petab teda juba alguses (palub tema kätt, olles samal ajal ise teisega abielus). Nataša on 13-aastane, kui teos algab, keerulistel aegadel 17-18.a. Põhilisel kohal perekonna ühtehoidmine (Rostovid).
Kõige rohkem muutuvad kogu teoses Andrei Bolkonski , Pierre Bezuhhov. Bolkonski on algul egoist, eluunistus saada kuulsaks . Sõdib vene vägedes Napoleoni vastu, kuid imetleb teda samas. Tulles sõjast koju, näeb ta, kuidas ta naine sureb sünnitusel. Peale selle on Napoleon langenud. Kevadel sõidab B Rostovite maamõisa. Sõidab mööda ühest väga vanast tammepuust ja tunneb enda ka sellise raagus puuna. Vene avarustel ja tüdrukust aknal leiab aga taas uue elumõtte. Samal ööl on äike ja näeb, kuidas tammel on lehed selle abil pungadest välja tulnud. Nataša esimesel ballil ei kutsu keegi teda tantsima. Bezuhhovil hakkab kahju ja võtab tütarlapse tantsima. Nataša kihlub aga hoopis B-ga, siis kohtab pätipoissi Kuraginit ja põgeneb, kihlus katkeb. B on taas hävingus, läheb tagasi sõjaväkke. Saab vene-prantsuse sõjas haavata, sureb. Bezuhhov on rikkamaid mehi, kuid isa vallaspoeg, mis pole hea seisus. Abielus Helene Kuraginiga. Vabamüürlane, soovib midagi muuta, kuid reformid ei õnnestu. Tahab tappa Napoleoni. B surm viib nad taas Natašaga kokku. Bonapartism- tehakse karjääri üle laipade.

“Anna Karenina ” - üksikisiku kokkupõrkest ühiskonnaga Anna ei saagi paremini lõppeda, sest astub ühiskonna vastu.

1881.a. kolis Tolstoi perekond Moskvasse. Tolstoi külastab vanglaid, organiseerib vaesteköögi supijagamisi- aitab, aga jõuab järeldusele, et vene olukord ei parane.
Narodniklus- tuleb olla rahvalähedasem. Korraldatakse atentaat Aleksander II-le, vägivaldne ühiskonna muutmine aga Tolstoile ei meeldi.
"Pihtimused" - ütleb avalikult lahti senisest elust ja loomingust. "Tuleb elada nagu rahvas", töötada, alistuda, kannatada, olla helde.

"Ülestõusmine" - Venemaal on kuulus advokaat Aleksander Koni , Tolstoi sõber, kes jutustab selle teose süžee, Tolstoi kirjutab 10 aastat. Pealkiri metafoorne - mees teeb heateo, teeb õige otsuse. Tolstoi plaanib iseenda perekonna lahkuda 30 aastat (teeb seda alles 80-aastasena), temaga läheb kaasa ustav teener. Ei jõua kaugele (Astapovo raudteejaama), sest haigestub kopsupõletikku.

Tolstoi suri 7. novembril 1910, maetud Jasnaja Poljanasse. 
Pilet VI

• Linnakirjandus keskajal, Francois Villon
  

Elanikud nõuavad endale samu õigusi, mis on feodaalidelgi. Kujunevad ülikoolid à 1088. Bologna , 1200, Pariis. Skolaarid on esimesed linnakirjanikud, vabal perioodil rändavad mööda maad ( Prmaa ), loovad paroodilisi laule Piibli kohta, ülistavad maiseid rõõme à vagantide luule. Vagantide loodud laul “Gaudeamus, igitus, juvenes dum sumus”  /rõõmustagem, kuniks oleme noored/ (TÜ üliõpilasseltsi laul). Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf – elas Pariisis, loobus rüütelikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest on pihtimuslikud. Kirjutab I näidendi inimesest, kes müüb oma hinge Saatanale (like Faust või Timm Thaler ehk Müüdud naer).
Linnaeepika oli valdavalt satiirilise sisuga, lühikesed. Prantslased kutsusid neid fabliov, sakslased šiank, itaallased novella. Sarjatakse kirikumeeste rahaahnust, liiderlikkust, naiste truudusetust. Rutebeufi Eesti testament . Teosed koonduvad populaarse tegelase ümber (a la Robin Hood, Thijl Ulenspiegel) + tema lähim abimees . Keskaja lõppu tähistab mitmekesine narrikirjandus, naerdakse kõikvõimalike pahede üle, seda žanri ei põlga ära ka õpetlased. 1509. Rotterdami Erasmus, ladina keelene narrusekiitus, mis on populaarne eriti pärast trükikunsti leiutamist. (Kreutzwaldi mugandus Kilplased) Teise liigine loomakirjandus, “Reinecke Fuchs”, “Roman de Renart” ( rebase romaan e. Kreutzwaldi Reinuvader rebane ). Loomad sümboliseerivad inimesi. Lõvi Nobel – kuningavõim, karu Beorn – suurfeodaal, hunt Isengard – keskaadli esindaja, eesel ja oinas – vaimulikud , kukk ja kana – lihtrahvas , rebane Renart – linnakodanik/vembumees. Allegooriline teos, nägemuslik romaan “ Roosi romaan”, traktaat armastusest.  
Francois Villon (1431 - ?) jäi varakult orvuks, oli andekas, õppis Pariisi ülikoolis. Sai kunstide magistriks, ei suutud linna ahvatlustele vastu panna ja sattus kurjategijate jõuku. Pagendatakse linnas, kaks korda mõistetakse surma, alates 1463. aastast puuduvad tema kohta andmed. Luule koondatud kahte kogumikku 1. väike testament 2. suur testament. Kuulsaimad tema ballaadid. Läbiv teema surm ja surmatants (surm võrdsustab kõik). Väga otse ütlev, küüniline, peaaegu rõve, ei midagi püha, aga samas on need ka filosoofilised luuletused elu kaduvusest. “Ballaad kadedaist keeltest” (“Ma prantslane, pariisi kodanik ja selle üle õnnelik…”)

• Poe elu ja looming, ühe novelli lähivaatlus
  

1809-1849. Sündinud Bostonis . Kuna isa-ema on tal näitlejad, jätab Poe vanaisa nad rahast ilma. Vanemad surid varakult tuberkuloosi, Poe adopteeris jõukas tubakakaupmees Allan. Vahepeal elavad ka Inglismaal, Poe alustab seal kooliskäimist, on edukas. 1821 Richmondi USA’s. Elab seal üle oma elu esimese kirgliku armastuse (klassivenna ema) > luuletused. Koolis andekas nii vaimselt kui spordis (jooks, poks , ujumine ). 1825 kihlub salaja kasuisa äripartneri tütrega. Tüdruk pannakse kiirelt teisele mehele, Poe Virginia ülikooli. Lahkhelid kasuisaga, kaardimänguvõlad, isa keeldub maksmast ning Poe lahkub koolist. Tal on mõte minna Kreeka vabaduse eest võitlema ja avaldab I luulekogu, mille honorar peaks selleks raha andma. “Tamerlan ja teisi luuletusi” > raha ja edu ei tule, raamat on ka anonüümne (nime “Bostonlane” all). Läheb sõjaväkke 1827 a. teda transporditakse pidevalt erinevatesse väeosadesse. 1829 andis kasuisa andeks. Poe astub Westpoint’i akadeemiasse. Tõeline kutsumus on ikkagi kirjandus. 1829 teine luulekogu. 1831 heidetakse akadeemiast välja, isa ei lepi enam sellega. Kaaskursakad panid rahad kokku, et välja anda “ E. A. Poe luuletused”, mille pühendab kursakatele. Sõbrad aga pettuvad kogus, sest koolis oli ta tuntud lõbusate vemmalvärssidega, aga see kogumik koosneb tõsistest luuletustest. Sõbrad pöörduvad temast ära. 1833 läheb Baltimore ’i oma tädi juurde. Seal võidab kohaliku kirjanduskonkursi, hakkab ajalehetoimetajaks ja muudab paari aastaga lehe paremaks. Ajakirjanikuna on ta hea, ülemusena jube. Lahkub kõikidest toimetustest skandaaliga. Poe ja tema täditütre Virginia abiellluvad siis, kui tüdruk on 14. Abieluperiood on ka Poe viljakaim loomeaeg. 1838 “A. Gordon Pym’i lugu” (romaan), 1840 novellikogu , “Kaaren”, “Kuldpõrnikas”. On tuntud ajakirja väljaandja. Virginia sureb 1847 a lõpul tuberkuloosi, haiguse ajal langeb Poe alkoholo küüsi… Pärast naise surma pole mehe elus enam midagi ja ta püüab sõita tädi juurde NYC. Kuid kuuendal reisipäeval Poe sureb (1849). Alates Poe’st võib nimetada selliseid žanre nagu ulme, põnevus, õudusjutt. Novelle “Must kass”, “ Reetlik süda”, “Mõrv Rue Morgne’il”, “Berenike” jpt 
Pilet VII

• Visnapuu elu ja loomingu ülevaade
  

Elas 1890-1951, sündis 21. detsember Viljandis ,. Visnapuu tähendab kirssi. Perekond on vaesevõitu, kolib palju parema elu otsinguil. Peres üheksa last, neli surid. Tema vend Eduard lõpetas konservatooriumi, õpetas seal, kirjutas natuke.
Peaaegu iga sügis alustas uues koolis, lõpetab Tartu Linnakooli, õppis algklasside õpetajakse, kutse saab 1907. Viis aastat on mitmel pool õpetaja, tegelikult tahaks ise hoopis õppida. Sunnib ennast edasi minema, tahab Tartu Ülikooli saada.
1912-17 Tartus, annab eesti keele tunde tütarlastegümnaasiumis, õhtul õpib ise. 1916 sooritab eksternina gümnaasiumieksamid. Kujuneb üsna arvestatavaks literaadiks.  
Huvitub igasugustest ismidest, võtab mõjutusi Venemaalt ( Majakovski ), šokeerib kõiki. Moodustab rühmituse “Moment”, 1913 ilmub album “Moment esimene”. Sinna kuulus ka m. Heiberg , R. Roht ja veel mõned. Albumi kaanel vaas krüsanteemidega. Visnapuu laseb end hiljem krüsanteemidega pildistada.
“Noor eesti” kritiseerib teda – ülbitsevad. Album impressionistlik ja ekspressionistlik . Kriitika tõmbas tähelepanu, 1914 ilmub “Roheline moment”, sest albumi lehed rohelised. Seal on näiteks püramiidi kujuliselt kirjutatud luuletus “Vaarao tütar”.
1917 kandideerib “Tallinna teataja ” toimetajaks, pani end kirja ka ülikooli filoloogia teaduskonda , aga ei lõpeta. Saab toimetajaks, kolib Tallinnasse, kohtub tööl August Gailiti, oma suuuuurima sõbraga.
1917 ühineb Siuruga, esimene luulekogu ilmub tal nende mõjutustega, “Amores”. Seal palju armastusluulet, õnnenautimist. Üldse esimene luuletus 1908 “Postimehes”. 1918 “ Jumalaga , Eve”. Gailit ja Visnapuu leidsid , et “Siuru” on liiga elukauge ja läksid hoopis Vabadussõtta, olid seal 1919-20. Visnapuu teeb endale selgeks, mida mõtleb rahvuslusest.
Tema luuletus oleks äärepealt hümniks saanud, probleem oli aga selles, et üks varastas selle ja Visnapuu arust ei võinud hümnil plekki peal olla.
1920 “ Talihari ” – seal valdavalt ajalaulud, ühiskond ja rahvas, inimene ajaloos, esikohal rahvus ja rahvuslus, avaluuletus “Kodumaa laul” (see, mis hümniks pidi saama).
1920 “Hõbedased kuljused” – kunstiküpsem, teemadel laiem, peale ajalaulude ka kõnelused Issandaga. Teeb keeles eksperimente (kirjutet), soomlaste eeskujul n-lõpuline sisseütlev (maailman).
1920 “Käoorvik” – armastusluule , tsüklis kümme kirja Ingile (suurim armastus). Tegelik nimi Hilda Elfriede franzdorf. 1922 abielluvad, 1942 suri naine tuberkuloosi.
1923 on Visnapuu Kirjanike Liidu juhatuse liige, tegev kirjanduse propageerimisel. 20. aastatel reisib palju Lääne-Euroopas, paneb end kirja Berliini ülikooli, aga samuti ei lõpeta. Käib Nõukogude Venemaal, Petrogradis ja Moskvas. Tõlgib saksa ja vene keelest, huvitub idamaade religiooist, eestlastest Ernst Ennost ( vinge sümbolist;) ) Tõstab tema koos Grüntha-Ridalaga (üheski tema luuletusesp ole ühtegi inimest) kirjanduses esile.
“Vanad ja vastsed poeedid ” – esseede kogumik, 1924 esimene valikkogu.
Kahekümnendat teine pool äärmiselt viljakas, samal ajal õnnelik: 1925 “Ränikivi”, 1927 “ Maarjamaa laulud”, 1929 “Puuslik” (ebajumal), 1931 “Tuulesõel”.
Viimases esitab uue isamaa kontseptsiooni – eestlased ja maa tulen ühendada Euroopaga, muidu me püsima ei jää, palju lüürilist loodusluulet.
1932 “Päike ja jõgi” (armastus ja loodus).
Kahekümnendate lõpp ja kolmekümnendate algus rahutumad, kurvemad . Nimelt surevad peaaegu korraga isa ja ema, talukoht isal Luunjas. Visnapuu otsustab talupidajaks hakata, kolib Tallinnast ära, tegelikult see talle ei istu.
Tuleb tagasi, esialgu tööl ajakirja “ Varamu ” toimetuses, kutsutakse ka valitsusse, on informatsiooni- ja propagandatalituses ( kuradi pikad sõnad...:S).
1934 valikkogu “Üle kodumäe”, 1937 värssromaan “Saatana vari”, 1938 legendid ja ballaadid “Põhavalgus.  
30. aastate lõpus tegeleb teatriga, kirjutab näidendeid. Hakatakse tegema vabaõhulavastusi. 1940 on tema mustemaid aastaid – 40-42 leinalised sündmused: kaotas Eesti Vabariigi ja viis kõige lähemat inimest: suri äi, kasutütar küüditati 4-aastase lapsega, 42 suri tuberkuloosi Ing.
Viimased kaks aastat eestis on rahutud , olulist ei kirjuta. 1944 sügisel viivitab viimase hetkeni – 22. september lahkub Tallinnast, Lihulast paadiga Saaremaale, sealt laevaga Saksamaale. On põgenike laagris , veel suurem õnnetusL
Ta püüab eesti pagulaskirjanike elu reguleerida, tahab avada ülemaailmset Eesti Kirjanduse Seltsi. 1946 valikkogu “ Tuuline teekond ” (enne valmis), uuem luule “Esivanemate hauad ”. 1947 “Ad astra ”, poliitiline, rahvuslik, surm, armastus. Samal aastal “Periheel” (päikese kaugeim punkt), “Ingi raamat” – leinaluule.
1948 “Mare Baltikum ” – uus sõjajärgne ajaluule. 1950 USAs “ Linnutee ”. 9. oktoobril 1949 on juba seal, tunneb end üksi, ei kohane. Eluline- loominguline kriis. 1950 60. juubel, 3. aprill 1951 suri New Yorgi haiglas . Põrm tuhastatud, kuskil välismaal. Esimene teada tema surma kohta tuli tema enda tahtel kaks nädalat hiljem.
Tema puhul peab kindlasti arvestusel mainima kodumaaluule (“Langes lund, langes verist lund”, “Ärge tapke inimest”, kõlksuvad on “Kodumaalaul”, “Ole tervitet, tervitet”), armastusluule “Käoorvik”, filosoofilised luuletused “Kõnelused Issandaga”. Lisaks veel tema omaeneselik luulekeel – “ Sireli ”, kohati välie, ähmastab, n-lõpuline seesütleb, tud-kesksõna tet-vorm, palju kordusi.

• Wilde ’i elu ja looming, „Dorian Gray portree”
  

Wilde (1854-1900) oli iiri kirjanik. Oscat Wilde'i peamiseks õpetajaks oli tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt.Ülikoolihariduse sai Oxfordis. Aastal 1895 mõisteti Oscar Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksualismis. Wilde'i teosed keelati ning ka tema endised sõbrad pöörasid talle selja. Oscar Wilde suri viletsuses Pariisis.
Suured teadmised antiikkultuurist, rinreis Ameerikas. Peab loenguid esteetikast (“Mul pole midagi deklareerida peale oma geniaalsuse.”). Kirjanikud loovad tundeid. Kunst on kasutu, praktilise väärtuseta. Hindab Tolstoid, Falubert’I, Balzaci, Dostojevskit, ei meeldi naturalism , Zola.
Looming: “Kavatsused” – ülistada kunsti, läheneb ka absurdile.
1881 kogumik “Luuletusi”- impressionistlikud, romantilise alatooniga. 1877 jutustus “Canterville’I lossi kummitus”. Näidendeid: “Leedi Windemere’I lehvik ”, “Kui tähtis on olla tõsine?”, “Ideaalne abielumees”. Kunstmuinsjutud “Õnnelik prints ja teised jutustused”, “Granaatõuntest maja”, “ Isekas hiiglane ”, “Ööbik ja roos”.
“Dorian Gray portree” on peateos, idee “Šagräännahast”. Motiiv hinge kuradile müümine vastutasu eest ( igavene noorus).  
 
 
 
 
Pilet VIII

• Renessansi mõiste. Dante . Ülevaade „ Jumalikust komöödiast”
  

Renaissance = taassünd pr k. Antiigi taassünd, Põhja- Itaaliast levib mujale. Oluline on inimene oma huvide, õigluste ja taotlustega. Ideaaliks maapealne õnn, harmooniline isiksus.
Dante Alighieri (1265- 1321 ) oli pärit Firenzest, samal ajal paavsti ja kirikumeelsete vaheline võitlus. D pageb Firenzest. Luulekogu “Uus elu”, mis on esimene autobiograafiline pihtimus Beatrice’st. Stiiliks uus mahestiil. Esimene teos, kus tuuakse platoonilise armastuse ideaal – armastus kui ideaal, tunne, hingeline armastus on ülim. Kirja pandud it. K + sonetid jms. Kirjutab paguluses traktaate, julges esimesena kirjutada religioonist ja filosoofiast rahvuskeeles. “Pidusöök” on moraalist ja teadusest. Peateos on “Jumalik komöödia” (Boc lisab sõna jumalik), see avaldati alles 16. sajandil. Kirjutab selle aastatel 1307-1321. Žanrilt värsivormis nägemus, filosoofiline poeem. Teoses palju sümboleid. Kolm osa 1. põrgu 2. puhastustuli 3. paradiis . Igas osas 33 laulu + sissejuhatav laul = 100 ( teisendus keskaja täiuslikumat numbrist 10). Põrgu tumedais toonides, puhastustuli roheline, paradiis hele valgus. Põrgu 9 ringi, 9 planeetidest taevast, kõrgemail elab Jumal.

• Ristikivi elu ja looming, ühe teose analüüs
  

Sündis vallaslapsena Varblas, käis kohalikus koolis. Vahetas palju elukohti, hiljem õppis Tallinnas kaubanduskoolis, Tln Kolledži humanitaarharus (kirjutab ajalehtedes). 1933-34 sõjaväes.
I teos kriminaalromaan „Võõrad varjud ”. Võtab osa paljudest kirjandusvõistlustest. 1936 „Semudele” ja „Sinine liblikas ”. Jätkab õpinguid Tartus geograafia + filosoofia loengud . Kuulub „Veljesto” korporatsiooni, jätkab kogu aeg kirjutamist. 1938 „Tuli ja raud” eest preemia + Tammsaare tunnustav kriitika. 1942 lõpetab ülikooli, 43 mobilisatsioon . Elab üle Tartu pommitamise, pääseb napilt surmast. Usub saatusesse ja peab seda oma teiseks võimaluseks, mille peab realiseerima. 44. aastal pageb Rootsi, elab Stockholmis ja töötab haigekassa ametnikuna. Armastatuim koht Kreeka, kuhu tahtis enne surma minna.
Looming: alustab lasteraamatutega, kirjutab palju ajaloolisi romaane. Triloogia „Tallinna triloogia” („Tuli ja raud” – urbaniseerumisprotsessid Eestis, „Õige mehe koda”/”Võõras majas ” – eestikeelse ärimaailma kujunemine, „ Rohtaed ” – kuidas oma hinge korras hoida?). Ristikivi ei mõista oma tegelasi hukka, nad kõik on saatuse mängukannid. Rootsis ilmub 1946 „Kõik, mis kunagi oli”, 47 „Ei juhtunud midagi” ( pooleli jäänud triloogia).  
Pilet IX

• Boccacio või Cervantese elu ja loomingu ülevaade
  
• „Noor-Eesti” tegevus kirjanduse-, kunsti- ja keelevallas
  

Pilet X

• Shakespeare’i elu ja looming, ühe näidendi lähivaatlus ( Romeo & Julia /Hamlet)
  
• Ülevaade väliseesti kirjandusest
  

Pilet XI

• Klassitsismi mõiste. Moliere ’i elu ja looming
  
• Maupassant ’i elu ja looming, ühe romaani ja paari novelli analüüs
  

Pilet XII

• Valgustuskirjandus , Voltaire ’i, Rousseau ’ kirjanduslik tegevus
  
• Gailiti elu ja looming, ühe teose analüüs
  

Pilet XIII

• Romantismi mõiste, ühe romantismi esindava teose analüüs (nt „ Krahv Monte Cristo”, „Musketärid”, „Oliver Twist”, „ Jumalaema kirik Pariisis, võib ka „Väike Carmen ”)
  
• Tuglase elu ja looming, ühe novelli analüüs
  

 
Pilet XIV

• Realismi mõiste ja põhitunnused, naturalism. Ühe realismi esindava teose analüüs (nt „Jevgeni Onegin”, „Meie aja kangelane”, Maupassant, Flaubert , Kross, Dostojevski, Tammsaare teos)
  
• Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs
  

Pilet XV

• Lermontovi elu ja looming, „Meie aja kangelane”
  
• Kreutzwaldi elukäik ja kirjanduslik tegevus, eesti rahvuseepose kujunemine (NB! Kaasautor Faehlmann)
  

Pilet XVI

• Tšehhovi elu ja looming. Paari novelli ja ühe näidendi analüüs
  
• Eesti luule 1960-70. aastatel. Luik, Kaplinski , Runnel, Viiding , Alliksaar (ühe loomingust rohkem rääkida)
  

Pilet XVII

• Kirjanduse ja kunsti arengujooni Eestis 1920-40
  

1922. loodi Eesti Kirjanike Liit, rajatakse Looming (ilmub siiamaani); kultuurkapitali seadus 1925 à väärtustatakse kunstinimesi, stipendiumid . Uus rühmitus Tarapita ( Adson , Alle, Barbarus , Kivikas , Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas , Under) – väikekodanliku mentaliteedi ja sotsiaalsete pahede vastu; Tarapita ajakiri seitse numbrit.
1920 Noor-Eesti Kirjastus, avaldati peamiselt ilukirjandust.
1925 Looduse kirjastus, alguses loodus-, reaalteaduslikud teosed, hiljem ka ilukirjandus. Looduse romaanivõistlus.
Kirjandusliku mõtte areng – ekspressionismi mõjud, ülekaalus lüürika, 20. aastate teisel poolel ka proosa. Visnapuu meelest tulekul uus realism , kus oluline sisu, tendents . Tuglas leiab aga, et senine eesti küla- ja agulirealism ei puuduta hingelisi ega filosoofilise küsimusi. Kivikas kutsub üles looma uut tüüpi naturalistlikke teoseid.
Tõlge: ajaviitekirjandus , õnneks ka Dante, Sophokles, Shakespeare, Goethe, Schiller . 
Teoseid 20. aastaist : sümbolistlikud novellid by Tuglas & Gailit, ka Tammsaare. Ekspressionistlikud jutustused by Metsanurk, Kivikas. Realism erinev, kergem, kunstilisem. Lutsu Paunvere-värk, tipp on „Kõrboja peremees ” ning T&Õ alustamine by Tammsaare. Jakobsoni „Vaeste- Patuste alev”, Gailiti „Nipernaadi”.
Näitekirjandus: 1912-15 juba Vilde „ Tabamata ime”, „Pisuhänd”, Kitzberg „ Libahunt ”, „ Kauka jumal”, Lutsu „Kapsapää”. Kutselised teatrid juba Estonia, Vanemuine , Endla, Tallinna Draamateater . Töötasid ka Pinna Rahvateater, töölisteatris ja Ugala Viljandis. Ainus kutseline näitekirjanik sel ajal Hugo Raudsepp , teatritekste erinevate autorite poole u 150, palju komöödiaid. „ Juudit ”.
1930. suur riigivanema auhind kõige väärtuslikumale teosele. 1934 Tõde&õigus kaks viimast osa; 1935 „Ümera jõel”; 1936 „Nimed marmortahvlil ”; 1937 Vabadussõja- aineline värssromaan „Saatana vari” (Visnapuu); 1938 Raudsepa näidendid ja Gailiti „ Karge meri”; 1939 „Põrgupõhja uus Vanapagan ”.
1932 autorikaitse ühing.
Peamised suunad kirjanduses: teoreetilised vaidlused realismi üle, eluläheduslaste liikumine ( Jakobson , Sütiste). Propageeritakse maisemat ja lihtsamat maailma suhtumist . Kirjutatud sõna peab elu teenima . Rünnatakse Noor- Eestiga seotud inimesi, minna äärmustesse. Romaani kui žanri õitseng (T&Õ, Gailit, Metsanurk, Roht, Luts, psühhol realism Semperi „ Armukadedus ”). Palju reisikirju, tõlkekirjanduses ilmub Maupassant, Falubert, Dostojevski, Zola. Osadel kirjanikel perioodiline toetus kulka poolt.
1937 ajakiri „Varamu”, ilukirjandus ja kujutav kunst. Raamatuaasta 1935-36 (400 a eesti raamatut). 1938 arbujad ( Alver , Talvik, Kangro , Masing , Sang , Merilaas , P. Viiding, Raud) e uus põlvkond. Ühiseks on vaimuvabaduse kaitsmine ja vastandumine nn ametlikule tellimisele.
Näitekirjandus: kutselised teatrid nüüd ka Ugala ja Narva. Näidendivõistlused, esimesed vabaõhulavastused (I Ugalas, lossivaremetes). Peamiselt komöödiad („Mikumärdi”, „ Vedelvorst ”)

• Modernismi mõiste, Maeterlincki „ Sinilind ”, Rimbaud , Verlaine
  

Baudelaire ’i looming on aluseks 20. sajandi modernismile. Modernism on kultuuriline liikumine, mis tekkis pärast 1914. aastat. Modernistid protesteerisid 19. sajandi akadeemilise ning ajalooliste traditsioonide. 
Maeterlincki peateos “Sinilind” (1908) – muinasjutuvormis, tegevus jõuluööl. Otsitakse sinilindu ehk ülimat õnne. 
Rimbaud: Prantsuse tugevaimad sümboliste, oma ajastu Villon. „Suvi põrgus”, „Valgustused” (sisaldavad ka proosat ). Sümbolistide lüürilisus ja iroonia, leiab, et häälikuid tuleb kasutada värvi järgi, luule on maalikunst . „ Vokaalid ”. Suurim teene vabavärsi toomine luulesse, rikastas prantsuse luulet paljude metafooridega. 
Verlaine: silmapaistev prantsuse sümbolist. Rimbaud’, oma armastusega Euroopas rändamas. I kogud „Saturnilised poeemid”, „Galantsed pidustused”. „Muusikas peituv harmoonia seob inimese universumiga.” Kujutab udusid, vihma, õhtuhämarust, melanhoolne, nukker...luule nagu impressionistlik maal. Üks parimaid luuletusi „Sügislaul”.  
Pilet XVIII

• Remarque ’i elu ja looming, ühe teose analüüs omal valikul
  

Väikekodanlik, katoliitlik pere, kuhu sünnib. Hariduselt katoliiklikud seminarid . 1916 vabatahtlikult maailmasõtta, korduvalt haavatud. Tahab saada muusikuks või kunstnikuks, on raamatupidaja , kaubaagent, õpetaja, kaupmees , võidsõitja jpm. Reisib palju Euroopas,  1923. lehetoimetaja, kirjutab reklaami, reportaaži, reisikirju. Esimesed jutud „ Unistuste pood ”, „Jaam horisondil ”. Kriitikud teevad maha, 1929 üleeuroopaline kuulsus romaaniga „Läänerindel muutuseta”. 1931 „Tagasitee”, samal aastal lahkub Saksamaalt. Kahe aasta pärast põletatakse Berliinis tema raamatuid. 38. a võetakse ära saksa kodakondsus , 39 läheb ameerikasse. Abiellub usas, selle kodakondsus. Vaheldumisi elab nii Euroopas kui USAs. Suri 1970 Šveitsis.
Looming: (ise ei pea kahte esimest romaani millekski). Sõjateemalised romaanid: „Läänerindel...”, „Tagasitee”, „Aeg antud elada, aeg antud surra”. „Läänerindel...”: üheski varem ilmunud sõjaromaanis pole kirjeldatud nii täpselt sõjakoledusi ja värki, suur huvi, tehakse film jne. Romaanis käsitleb rindesõprust, kadunud põlvkond.
Emigratsiooniteemalised romaanid: „Armasta oma ligimest ”, „ Triumfikaar ”, „Varjud paradiisis ”, „Lissaboni öö”.
Muud teosed: „Kolm sõpra”, „Must obelisk”, „ Taeval ei ole soosikuid ”.
Sõjaküsimusi Remarque ’i teostes: kolm eeskuju: London, Hemingway , Hamsun. Filos taust pärineb Nietzschelt ja Schopenhauerilt. Sümpaatsed tegelased, lakooniline dialoog, värvide kirjeldamine, tegelased korduvad, originaalsed, positiivsed, iseseisvad, traagiline saatus, väliselt passiivsed. Vastandab neid inimestega, kes väljast aktiivsed, hingelt tühjad. Enesetapp on alternatiiv mugandatud elukorraldusele.

• Postmodernism kirjanduses
  

ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction)  
kasutatakse pastišši; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed  
fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu  
ideede lõtv seotus  
paranoilisus  
kindla teemaderingi eristamatus
Esindajaid: Umberto Eco, G.G. Marquez („Sada aastat üksildust”),S. Rushdie („ Mauri viimane ohe”), Milan Kundera („Olemise talumatu kergus”), Stanislaw Lem  
Pilet XIX

• Bulgakovi elu ja looming, „Meister ja Margarita”
  
• Suitsu elu ja looming, paari luuletuse analüüs
  

Gustav Suits elas 1883-1956. Pärit Tartumaalt Võnnust, isa oli koolmeister kolmandat põlve, vanemad kuulusid vennastekogusse. Neljaselt õppis lugema ja kui sai viieseks, oli läbi lugenud piibli. Kui ta on seitse, kaotab isa, toetajaks saab isa venna pere. 
1895 on juba Tartus gümnaasiumis, edasi õppimiseks annab kaasõpilastele vene keelt, alates 1901. aastast on suviti Soomes, kus õpetab saksa keelt. 15-aastaselt hakkab kirjutama ajalehtedele, tõlkima ( valdab vene, saksa, prantsuse ja kreeka keelt).  
Õppides gümnaasiumis organiseerib 1903 Mihkel Veske ja Koidula mälestuspäeva. Heidetakse koolist välja, aga hiljem lõpetab kuldmedaliga. 1904 astub Tartu Ülikooli, teisel semestril läheb Soome rahvaste kirjandust ja esteetikat õppima. Seal tutvub Eino Leinoga.  
1905 esimene luulekogu „Elu tuli”.  
Ta omandab soome, norra, taani ja rootsi keele. Peale luuletuste kirjutab ka kirjanduskriitikat ja esseesid. On mitmete ajalehtede kaastööline. Peale lõpetamise jääb ülikooli raamatukokku tööle, abiellub ülikoolikaaslase Johannaga (tarmukas, suur).  
Kui algas Esimene maailmasõda, Suits mobiliseeritakse, aga lubatakse rindel olemise asemel õppejõud olla.  
1913 teine luulekogu „ Tuulemaa ”, 1920 veel „Ohvrisuits”, poeem „Lapse sünd” 1922 ja samal aastal ka „Kõik on kokku unenägu”.  
Eesti kirjandusse on Suits läinud luuletajana, kes lihvis oma luuletusi täiuslikkuseni. Kuigi alustab luuletustega, kirjutab ka saksakeelse näidendi.  
1903 on tema debüüt „Postimehes”, alustab pseudonüümi all. Tuntud luuletus „Noorte laul”. 1903 „Oma saar” – tänapäeval on see tuntud J. Simmi lauluna.  
Esimene kogu „Elu tuli” on nooruslik, romantiline, optimistlik. Eestlust ja noorust toetav , õnneliku sisuga. Sealt leiab juba päris õnnestunud loodusluuletusi.  
Lisaks kirjutab ka pühendusluuletusi: „Käkimäe kägu” Liivile , „Ennemuiste lugu” Kreutzwaldile. Suits ei kirjuta eriti armastusluulet. Esimeses kogus ka Eino Leino luuletuste tõlked.  
„Noorte püüded” on artikkel, mis ilmus esimese albumi alguses. Sealt leiab lauseid , mis sobiksid ka tänapäeva – „Enam euroopalist kultuuri”, „Juba koolipingist võib saada erakonna liikmeks”, „Enda tutvustamine maailma – tuleb endast märku anda”.  
1913 „Tuulemaa” – sõjaeelne muserdatud aeg. Järgmise aasta alguses algas Esimene maailmasõda. Kogu sisaldab uus-romantilisi luuletuse. Inimtundeid, inimest on vahetult, siiralt ja avatuld kujutatud.  
Selleks ajaks oli Suits tutvunud Baudelaire’i värssidega. Luuletused on pessimistlikumad. Kogus olid „Tuulehaud”, „Laul Eestist” (loojad ei ole Eestis hoitud ega kaitstud), „Sügise laul” (sümbol oma ajale, selleaegsele luulele).  
Ulthima Thule – müütiline põhjas asuv õnnemaa. Lõunas asuvad rahvad panid Kaali meteoriidi tõttu Eestile sellise nime.  
„Tuulemaa” käsitlus oli siiski üdini pessimistlik, vaid muutuv. Selles kogus palju loodusluuletus , loodus oli seotud loova inimesega, nt. „Värisevate haabade all” (loov isiksus kõnnib kuskil). Luulekogus ka üks luuletus, mis puudutas tema enda elu „ Kerkokell ”, pühendatud ta ema surmale .  
Suits sai lõpuks aru, et aeg on kaduv . Mõte: alles nüüd mõistab ema hoolt ja vaeva ning kahetseb, et oma ema piisavalt ei külastanud.  
Ka esimene armastusluuletus – „Ühele lapsele” (1909), see on tema korteriperenaise tütrest. Kui „Tuulemaa” ilmus, siis võeti see hästi vastu ja saavutas euroopaliku luule taseme.  
Esimene maailmasõda kajastub ka tema luules. 1914 sõidab ta Pariisi, kuid sõja tõttu tuleb tagasi.  
Luulekogu „Kõik on kokku unenägu” sisaldab tsükleid:

• Esimene tsükkel „Rohtaed”, „Igaüks peab oma aeda kasima” Voltaire. Suitsu jaoks on rohtaed pelgupaik maailma õuduste eest, kodu. „Rohtaed” oli eestlaste jaoks viimane, mis rajati. Ikka enne põllumajandust ja omatarbeks.
  

 
Kogu sisaldab luuletusi, mis kõnelevad eestlase olemusest. Aeg on nii rabe , et peaks aitama perekondlik ühtekuuluvus. Sinna tsüklisse kuulub ka draama „Hamleti proloog”.
1913 avati Estonia ooperiteater . Selleks telliti Suitsult pühendusluuletus. 
Selleks ajaks tutvus Baudelaire luuletustega. Näitab, et ta luule on muutunud: „Tuulehaud”, „Laul Eestist” (1908) on tema nägemus Eestist, pessimistlik, „Sügise laul” on ka pessimistlik.

• Teine tsükkel „Maailma vari” – luuletused, mis kirjeldavad sõda ja „Grupp” kirjeldab sakslaste sõjakust. „Sapine kuu” – sõjavastane luuletus, kus sõna sõda ei kasutata. Iseloomustab irooniline ajaluule.
  
• Kolmas tsükkel „Rängast ringist” 1917 veebruarirevolutsioonist. Saabunud vabariik ja vaimustus , nimiluuletus on „Kõik on kokku unenägu”.
  

1919 kutsutakse Suits Tartu Ülikooli emakeele õppejõuks. Töötab seal 1921-1924, tema loengutel käisid väga paljud.  
Avaldab Eesti nüüdislüürika luuleantoloogia, ajalugu tekstides, „Noor Eesti”, Kreutzwaldi, Kristjan-Jaak Petersoni. Suhtleb aktiivselt Euroopa konverentsidel, kutsuti Euroopa ülikooli Königsbergi, Stockholmi, Göteborgi. 
Valitakse Uppsala ülikooli audoktoriks, Prantsuse akadeemia korrespondendiks, Soomes kirjanduse seltsi auliikmeks. Ilmub paar valikkogu, tõlgib hollandi luulet.  
1940 (41 pommitasid NSVL väed Tartut, seal puudub vanalinn ja selle käigus hävib ta kodu – arhiiv, raamatukogu, loengumaterjalid). Saksa okupatsiooni ajal 1943 tähistatakse Võnnus tema 60. sünnipäeva. … aegu kõned jõuavad saksa okupantide kõrvu. 
Suits on saatnud naise Soome, 1944 saab loa külastada ja siis lähevad koos Stockholmi. Sel ajal 1950 „Tuli ja tuul”. Tõlgib rootsi luulet, ilmub eesti kirjanduse lugu ja „Noor Kreutzwald ”. Peateema pagulasluule , kodumaa igatsus , mälestused pühendatud Võnnule ja Tartule . Kirjanduse loengutest. 
Teine tsükkel on sarkastiline ja irooniline. „Võõras vägi” – vene okupatsioonist, MRP-st, vihane osa sellest, kuidas meid maha müüdi ja Tartu põlemisest. „13 juuli või siis luuletus kodust….??” (vot mõistatamise koht...J) 
Kolmas tsükkel pühendatud pagulastele. „Veab mõtte mere taha”, „Miski meist mööda ei lähe”.  
1953 jääb Suits haigeks , kolm aastat elab halvatuna ning sureb 1956. aastal 23.mail, maetud Stockholmi kalmistule.  
Tema tähtsus:

• „Noor Eesti” rajaja ja juht.
  
• Rajas kirjandusõpetuse eesti keelse ülikooli, koolitas eesti kirjandusteadlasi, pani aluse kirjanduse uurimisele.
  

Luules moodsa värsikeele tooja. Uuendab eesti luulekeelt vormiliselt. 
Pilet XX

• Baudelaire’i elu ja looming, luuletused lähivaates
  

1821-1867. B looming on aluseks 20. sajandi modernismile. Ta sündis Pariisis, isa emast pea 40 aastat vanem. Isa oli ohvitser ning haritud mees. Kodus palju kunsti, raamatuid, poeg suunatakse humanitaaria teele. B oli oma isasse v kiindunud, kuid mees suri, kui B oli kuueaastane. Ema abiellub taas, poeg vihkab võõrasisa, sealtkaudu vimm ka ema vastu. 1830 astub Lyon’I kolledžisse, mis on sõjaväelise distsipliiniga, B v mässumeelne. 1836 tuuakse tagasi Pariisi, seal visatakse välja kolme aasta pärast (mingil suvalisel põhjusel). Ta oli koolis v andekas, kuid põhjuseks võis olla kirjavahetus teiste poistega, mis olid pateetilised, kiindumust täis kirjad – neid loeti homomeelseteks. Sellesse Pariisi-kooli jäävadki esimesed kirjanduslikud katsetused. Võõrasisa võtab ta Hispaaniasse kaasa, sellest ajast v küpsed luuletused. Kasuisa tahab temast diplomaati > B põgeneb kodust ja alustab boheemelu. Tutvub nt Balzaci kui ka Moulin Rouge ’iga. B mõtleb ise lugusid välja, inimesed võtavad teda tõsiselt. Oli dandy – hästi riides jne. Perekond püüab ta ellu sekkuda ning 1841 saadetakse ta Bordeaux ’st Indiasse, kust naase 10 kuu pärast. 1843 saab täisealiseks ja pärib 75 000 franki . Ostab palju raamatuid ja kasse , kolib Pariisi lukshotelli, paneb end kirja Sorbonne’i ülikooli, uurib ladina keelt, täiendab end inglise keeles. Ta oli esimene prantslane, kes tõlkis Poe novelle. 1845 ilmub kunstialane raamat “Salonge premier ” (hobiks on kujutav kunst), “Salonge deuxieme”. Vaimustub revolutsioonist: “On vaja tappa kindral Opick!”. Kirjutab revolutsioonist, kuid varsti pettub selles.
1857 I luulekogu “Les fleurs du mal” (“Kurja lilled”, palju armastusluuletusi) > kohtuprotsess , sest kuus luuletust amoraalsed, mis tuleks välja võtta. B kaotas, 300 franke trahvi . “Fleurs” muudab kogu maailma luuleteemasid, stiile.
B elus on kaks muusat – Must Veenus ja Valge Veenus. Must Veenus – Jeanne Duval, neegritar, saab vampiirilikuks inimeseks B elus. Armastuse algus, sensuaalsus , armastuse seksistlik pool. Valge Veenus – madame Sabatierre – ingel , naine, kes on kauni kehalt ja vaimult, kuulus. B piirab teda aastaid, armastuskirjad, on siiski vaid tuttavad.
“Fleurs” teeb B kuulsaks, ta peaks kirjutama näidendeid, kuid ta ütleb, et teatris on ilus vaid kroonlühter.  “Salonge troisieme” > “Kunstlikud paradiisid – oopium ja hašiš”. Kirjutab mürkidest teadlikuna, ise narkomaan .
Kandideerib viimasel hetkel Pr Akadeemiasse, kuid teda ei toetata.
Suured võlad ja narkootikumid on tervise hääletanud. Kardab tervise pärast, püüab võlgadest välja rabeleda. 1864 Belgias, loengud Pr kunstist ja kirjandusest. Esimene v edukas loeng Delacroix’s > teistesse linnadesse. Tema haigus süveneb, kuid ei pääse tagasi Prantsusmaale, sest raha pole. Kirjutab oma päevaraamatusse nii: “ Robinson võib siiski pääseda oma saarelt… Kuid missugune inimene võib pääseda oopiumiriigist?”
1866 märtsis peab B Belgias ühe kiriku ees loengu kiriku arhitektuuris > rabandus, pool kehast halvatud , kõnevõime kaotatud , kaua haige > sureb viimasel augustikuu päeval 1867.
B väljendas selgelt oma suhtumist kirjanikkudesse ja kunstnikkudesse. Meeldisid Balzac , Stendhal , Flaubert, negatiivselt suhtus Moliere’i, Hugo’sse, Sand ’i. Põlgab seda, mis on looduslik, armastab tehislikku. B peab kunsti loodusest kõrgemaks. Just sümbolism ja modernism kasvasid välja B loomingust. Pr modernism on, muide, omakorda eeskujuks Noor-Eestile ja Siurule (kirjanduslik ühing Eestis 1920. aastail). B kirjutab ka päris palju spliinist.
“Väikesed poeemid proosas ” – pildikesed Pariisist, ühe mõtte pikemad esitused. Näiteks on roheliste silmadega inimesed välja valitud Kuu poolt jm.  

• Tammsaare „Tõde ja õigus” (mida ise lugenud neist lähemalt)
  

ÄRGE VÕTKE SEDA KÕIGE ALUSEKS, EKS OLE, MA POLE AMMU LUGENUD!
Esimene köide võiks olla inimese võitlus maaga, ise ütleb „Inimtsivilisatsioon ei ole jõudnud õigluse ideaalini, sest inimesed tõlgendavad tõdede kritieeriume kui … suhteliselt.” 
Tahab kindlasti näidata ka eestlaste visa võitlust loodusega. Eismene köide on talupojaromaan, kus kaks peremeest , Andres ja Pearu, kaklevad. Andres rügab tööd teha, Pearu teeb niisama nagu miskit. Algab 19. sajandi lõpuga. Pearu on sealt välja söönud mitmed peremehed. Andes teeb vea sellest, et arvab miskit…. 
Teine köide on Indreku kujunemisest, Indrek koolis – inimene ja jumal. Visatakse välja, sest kirjutab, et Jumalat pole olemas, sest armastab Mauruse tütart, kes sureb tiisikusse. Kui ta on suremas haige, kirjutab Indrekule kirja eesti keeles, mille kohta on enne öelnud, et eesti keeles ei saa paljusid asju öelda. 
Maurus annab talle lahkudes viis rubla . Hiljem võtab Indrek oma sõnad tagasi väikese tüdruku Tiina pärast, kes oli halvatud. Võttis talt usu Jumalasse.  
Kolmas köide räägib 1905-1907, revolutsiooni sündmused Eestis. Seal on ka see tegu, mis neljandas lõhub Indreku abielu. Inderk ei saa läbi oma poolvenna Andresega, kes on suur ja tugev poiss. Indrek viskab kartuleid võttes Andrest kiviga, aga viimane viskab pikali ning pihta saab Mari, kes hiljem jääb maovähku. Süüdistab ennast ja kivi. Tõi linnast valuvaigisteid, mida liiga palju annab, kas teadlikult või siis ka mitte. Inimene võib ainult revlutsiooni ohver olla, vilju ei saa ta kunagi lõigata. 
Neljas on Inderku abielu lugu – inimene ja inimene. Naine Karin, lapsed, võimalus kujutada 20. aastate varakapitalistlikku Eestit. 
Karin on naiselik ja rahulolematu, aga armastavad üksteist – aga me kõik tapame selle, keda armastame. Karin tahab teise mehe juurde minnes proovida oma mehe armastust. Indrek kunagi rääkis naisele oma ema luhu. Kord ütleb talle, et keda sa jälle tapma lähed ning mees tulistab. 
Surma ei saa, aga kohtuprotsess, kus süüdi jääb. Karin jooksis talle järele, aga jookseb trammi ette ning saab surma. Tal on loll vajadus saada teada, kui väga medes teda armastab.  
Viies köide on kokkuvõttev osa, Indrek läheb tagasi maale hingerahu otsima , Andres ja Pearu on vanad. Elab sauna- Madise juurde … ühesõnaga mida iganes onju. 
Esimene osa autobiograafia , Tammsaare enda vanemad ja naabrid , aga mitte päris täpsel. Alates teisest tuleb süütunde motiiv, kirikuga . Elu lugu muudab ka Indreku elukäiku.  
Pilet XXI

• Bunini elu ja looming, paari novelli analüüs
  
• Hesse , ühe teose analüüs
  

 
Pilet XXII

• Tammsaare elu ja looming, „ Juudit ”
  

Sündis 30. jaanuaril Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Isa nimi oli Peeter Hansen . Seal sood ja rabad , teine talu veel Lõuna-Tammsaarel, kus elas J. Sickenberg (Pearu prototüüp. Vanemad olid religioossed, seal loeti raamatuid ja ajalehti. Naabriga kohtuprotsessid sookraavide pärast, kogu aeg tülis. 
Peres oli 12 last, kellest kümme kasvab suureks, Anton neljas poeg. Lugemise õpib ise märkamatult selgeks, käib vallakoolis ja Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Seal oli samal ajal õpetajaks Juhan Liivi vend Jakob, veel mitu kirjandustegelast. Jakobit asendab ka Juhan vahest. On andekas õpilane, isal kästakse poeg edasi õppima saata.  
Lõpetab kooli 1897 , läks Trefneri gümnaasiumisse, 1898 läheb Tartu. Kooli kujutab teises osas Maurusena, tohutult kärsitu mees. Seal õpetasid ka ülikooli õppejõud. Seal muutub tema läbinisti religioosne ilmavaade . Loeb hoolikalt vene klassikat (Gogol, Tšehhov, Dostojevski) ja saksa oma. Aga tal ponud õppimiseks eriti raha.  
1900 ilmusid „Postimehes” esimesed jutustused, neid märkas Gustav Suits.  
Gümnaasiumis ei saanud sooritatud küpsuseksamit, Tammsaare sooritas need Narva Gümnaasiumi juures, sai edasi ülikooli. Et saada õppimiseks raha alustab tööd ajakirjanduses. Ajakirjanik Tallinnas, kontaktis teatrieluga.  
1907 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kõrvalt psühholoogias, filosoofias, ajaloos ja matemaatika loenguid kuulab vabatahtlikult. Õpib ka prantsuse ja inglise keelt, Kuulus surmani üliõpilas selts-ühendusse. Võtab osa ka „Noor Eesti” tegevusest, kirjutab üliõpilasnovelle („Pikad sammud”, „Noored hinged ”).  
Pingutab, aga tervis nõrk. 1911 peab õpingud pooleli jätma, sest saab tuberkuloosi. Läheb Aegviidu lähedale Koitjärvele metsavahist venna juurde. Arstid saadavad ta lõunasse (kliimavahetus), lähebd õdede- vendade rahadega 1912 märtsis Kaukaasiase (ainuke välisreis). Veedab seal peaaegu aasta, paraneb . 
Tuleb tagasi 1913, tehakse kiire maooperatsioon, läheb mitmeks aastaks venna juurde tervist parandama. Hakkab õppima soome ja rootsi keelt, huvi idamaade filosoofia vastu, religiooniajaloo. 1914-18 ka Esimese maailmasõja vastu tähelepanelik.  
1918 tutvub Käthe Veltmanniga, Tammsaare ei vaimustu. Aga Käthe saadab Tallinna ajalehte teate, et nad on kihlatud ning 1919 abielluvad (prototüüp „Polkovniku lesele”).

Esimene loominguperiood

 
Alustab maaelu teemaga , külaainestik. Teosed „Tähtis päev”, „Mäetaguse vana”, „Vanad ja noored”. On veendunud inimmõistuse oskuses olla üle tunnete enamikul juhtudel. Loomingus ka huumorit .

Teine loominguperiood 1908-...

 
Kirjutab impressionistlikke üliõpilasnovelle, avaldati ajalehtedes. Teemaks emantsipatsioo (naise võrdõiguslikkus, sinisukad). Teosed „Kärbes”, novell „Varjundid”, „Poiss ja liblik ”.  
Suur küsimus Eestis see, kas naised peavad süütult abielluma või ei. Tammsaare arvab, et ei tohiks end peenrahaks vahetada (ei ole vaja liiga palju suhteid). „Varjundid” on sanatooriumiromaan, peategelane surmani haige tüdruk Sonja (tuberkuloos) ja siis lugu tema armastusest.  
Kirjutab ka kunstmuinasjutte ja miniatuure „Poiss ja liblik”. Need on sümbolistlikud ja allegoorilised („Kuningas ja ööbik”, „Ööbik ja lilled”). Miniatuurides ka armastusteema ja piibliainestikku. Samal ajal ka kriitik ja publitsist . 
1919 ilmub publitsistika kogu „Sõja mõtted”, arvustusi „Noor Eesti” albumitest, Suitsust ja Tuglasest. Tuberkuloos, maksahaigused … Pidi tervist jälgima, kartis paaniliselt baktereid.
1921 näidend „Juudit”, 1922 „Kõrboja peremees”, 23 novellikogu „Pöialpoiss”, novellikogu „Sic transit ”. Varasemast loomingust uued trükid, tõlgib ikka. Seltskondlikust elust hoiab kõrvale (ehk abikaasa pärast). Põhiliselt Tallinnas, puhkusereisid Eestis, Pärnus mitte (siin puhkavad võim ja raha).  
Filosoofiline ja esteetiline ilmavaade – on veendunud, et looming peab lähtuma tegelikkusest. Samas arvab, et inimene oma meelte ja mõistusega ei suuda maailma lõplikult mõtestada. Suur huvi filosoofia vastu – Freud , Nietsche, idamaade filosoofia, ei tähtsusta üle ühte suunda.  
Kirjutab palju lääne tsivilisatsiooni hukutavast mõjust ja tarbijalikkusest. On veendunud, et tehakse karuteene viletsamat sorti kirjanduse ja kolmanda järgu filmide toomisega Eestisse. Huvitub inimpsüühikast, samas praktilises tegevuses järgib harva mõistuse häält (arvab seda). Isiksus peaks tema arust eelkõige tahtma vabatahtlikult töötada.  
Huvitavad rahvuslikud iseloomujooned, suur Dostojevski austaja. On veendunud, et eesti rahva parimad jooned on esimese põlve linlasesse ja talupoega sattunud. Pöördub tagasi maaelu käsitlemise poole. Ühes artiklis tõstatab matsi ja vurle probleemi. Mats on loovnatuur, vurle tarbija.  
„ Juuditi ” aluseks on Piibli apokriiva lugu Juuditist ja veel Hebeli „ Judith ” ning Wilde’i „ Salome ”. Piibliloost on hoopis teine aktsent . Vett pole, aga Juudit jõukas. Tapnud oma impotendist mehe. Olovernese juurde läheb sellepärast, et on temasse armunud. Olovernes on algul kiütkestatud aga Juudite teeb vea – ütleb, et tahab ilmale kanda kuninga lapsi, aga Olovernes ei ole ju kuningas. Tapab Olovernese sellepärast, et too ta ära põlgas. See on põhjalik näidend inimsuhetest.  
Peamiseks Tammsaare tegelaste liikumapanevaks jõuks on süütunne.
„Kõrboja peremees” on tagasipöördumine külaelu kujutamise juurde.
Looming hiljem: 
1934 olid Eestile olulised vapsid , “Vaikiv ajastu”, 1933 tuli võimule Hitler . Sel ajal kirjutas: “Elu ja armastus” 1934, “Ma armastasin sakslast” 1935, “ Kuningal on külm” näitend 1936, 1939 viimane romaan “Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1938 pikem essee “Hiina ja hiinlane”.  
Temaga on seotud ka Pätsi monument – ta on ainus,kellele tema eluajal on ausammas püstitatud (1936), rahvas korjas selle jaoks raha. Samal ajal algas Pätsi monumendi raha kogumine, selle kõrvale paralleelselt Tammsaare oma, et Päts nii esile ei tuleks. 1938 tähistati tema 60. juubelit, vältis avalikke aktusi.  
“Elu ja armastus” – Irma lõpetab gümnaasiumi, tööd pole. Läheb rikka mehe, Rudolf Ikka (Ihha?) juurde teenijatüdrukuks. See on eestilik tuhkatriinulugu. Rudolf on naistemees, ometigi kiindub irmasse nõnda, et teeb abieluettepaneku. Aga asi jookseb karile, sest Rudolf ei ole võimeline last seotama. Irmale tuleb tema maapeigmees järele, kes laseb Rudolfi maha. 
Psühholoogilisem ja põnevam oma “Ma armastasin sakslast” – pihtiv romaan Oskarist, kelle käsikirjast on koostatud. Oskar armub kenasse Erikasse, aga kui selgb, et Erika on paruness, siis ei ole mees enam võimeline teda aramstama nagu mees naist, vaid näeb temas parunessi, välja lööb orjameelsus. Erika tahab põgeneda, aga Oskar ei tule temaga kaasa.  
“Kuningal on külm” on allegooriline ja satiiriline komöödia, mis pilab tema kaasaega. Vana kuningas, kellel on kogu aeg külm. Suvel laseb ajusid kütta ja käib kogu aeg kastukaga. Tuleb kokku nõunike kogu, et arutada, mis temaga teha. Leiavad, et on vaja tüdrukut, kes meestest miskit ei tea, et see kuninga kaissu võtaks. Leitakse mägedest Angela , aga tal on oma talupoeg Carlo. Keegi tahab aga paleepööret ning narr annab kuningale head nõu. 
Carlole Angela äraviimine ei meeldinud muiduga, kuna seal sünnib kahepealine vasikas , tuleb sellepärast linna. Noor teener Matthias leiab mooduse rahvast enda poole meelitada. Teener otsustab, et oleks tore teha Kahevasika partei ning minna vasikausku. Lõpuks vana narr tapab vaika , imelik usk lõppeb ja noored saavad kokku.  
Kõige keerulisem on “Põrgupõhja uus Vanapagan”. Aluseks Hiiobi lugu – pagan tuleb taevasse , Peetrus enam hingi ei anna. Sest elu on nii raske, et keegi enam õndsaks ei saa ning mõttetu on neid põrgu saata. Peetrus saadab pagana male elama, et näha, kuidas tema seal hakkama saab ja siis võib-olla saab põrgusse ka hingi saata.  
Satutakse siis Kaval- Antsu talukohale, Põrgupõhjale. Pagan teeb tööd, Jürka õpetab tavaletama. Kui vastata ei oska, tuleb öelda: “Ei mäleta, eit mäletas, aga suri ära.” Lõpuks seesama Vanapagan saab aru, et läbi töö ja vaeva ei tule armastus. Paneb Antsu talu põlema, aga need surma ei saa. (ookei, mida iganes...=D)  
Elu lõpu poole kirutab artikleid Euroopa 30. aastatest . Suri 1. märts 1940, maetud Tallinna Metsakalmistule. Teda on palju trükitud, tõlgitud, dramatiseeringuid on tehtud “Tõest ja õigusest”, 1964 film “Põrgupõhja...”, 1980 hea film “Kõrboja peremehest”, “Kuningal on külm” on seatud ooperiks.  
„Juuditi” aluseks on Piibli apokriiva lugu Juuditist ja veel Hebeli „Judith” ning Wilde’i „Salome”. Piibliloost on hoopis teine aktsent. Vett pole, aga Juudit jõukas. Tapnud oma impotendist mehe. Olovernese juurde läheb sellepärast, et on temasse armunud. Olovernes on algul kiütkestatud aga Juudite teeb vea – ütleb, et tahab ilmale kanda kuninga lapsi, aga Olovernes ei ole ju kuningas. Tapab Olovernese sellepärast, et too ta ära põlgas. See on põhjalik näidend inimsuhetest. 
 

• Ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (vaba raamat, aga ka Hesse, Bulgakov, Orwell )