KIRJANDUSE LÕPUEKSAM  PSHG 2006 
Pilet I

• Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma ), Homerose eeposed
  

Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana- Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr.
Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid – Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud.
Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud...
Homerose eeposed „Ilias” ja „Odüsseia”
„Ilias” – Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite , Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kestab 40 päeva. Achiellus on vihane , kuna Agamemnon sunnitud tagasi andma Kreeka preestri tütre, võttis selle asemel Ach lemmikümmardaja. Patroklos palub sõjas Ach turviseid ja too annabki , Hektor tapab Patroklose, Ach tapab Hektori (Trooja kuninga poeg) ning teotab laipa. Priamos tuleb kreeklaste juurde surnukeha küsima, eepos lõpeb matustega.
„Odüsseia” – Ithaka kunn Odysseusest, tegevus kestab 40 päeva, kümme aastat pärast Trooja sõda, 24 laulust koosneb.
Penelope ootab kodus kosilasi , kuna O arvatakse surnud olevat, Telemachos otsib oma isa, O’d. O satub meresõitjate saarele, hakkab oma lugu jutustama: lootosesööjate maa, kükloopide saar, fajaakide laul O’st, hiiglase silma välja torkamine. Tuulejumal Aiolus annab tuulekoti, Ithaka juba paistab, kui O kaaslased avavad koti à torm , satuvad inimsööjate saarele, laevad hävitatakse, vaid üks jääb alles. Seal elab O nõid Kirke juures ühe aasta, käib allilmas, näeb Kreeka kangelasi. Möödub sireenide saarest, Heliose veiste saarel, söövad lehmad ära, Helios kaebab Zeusile à Poseidonile à torm, kõik hukkuvad peale O, kes satub Kalypso kätte, kes ta lõpuks koju aitab. O muudetakse vanaks meheks, poeg teab, et isa elus. O täitis kerjusena Penelope soovid (lasta noolega läbi kõik kirved). Lõpp ikka õnnelik.

• Puškini elu ja looming, „ Jevgeni Onegin ”
  

Aleksandr Sergejevitš Puškin (1799-1837) oli oma eluajal tihti pagenduses, kuna avaldas kirju ja kõnesid valitsusest, üldisest olukorrast ühiskonnas jne. 1824.-26 vanemate suvemõisas Mihhailovskajas, sel ajal läheb romantismilt üle realismile. Lisandub rahvalikkuse printsiip, loomeinimestele oluline rahvale läheneda. Kogub rahvaluulet, loob luuletusi sel ajal. Teoses " Boriss Godunov" küsib "Millest kasvavad välja türannid?", "Millega seletada rahva kannatlikkust ja leppimist türanniaga?".
1825. aastal dekabristide ülestõus, enamus mässajaid Siberisse sunnitööle, 5 puuakse. Nende seas paljud Puškini sõbrad, Puškin loomulikult masenduses . 26. a peab P ilmuma tsaari ette, tsaar tahab ära leppida temaga. . P usub tsaari juttu (looming tähtis, muud moodi polnud võimalik dekabriste vaigistada jnejnejne), P jääb Peterburi.
26-29 aastail loomingus sees ajalugu, läheb P I ajastusse. Uurib enda suguvõsa - "Peeter Suure moorlane ". Talurahva ülestõusu teema.  Puškin ei saa käsitleda dekabriste, on vaid mõned luuletused ("Läkitus Siberisse").
Tsaar ei tsenseeri Puškinit ning Puškin peab kogu aeg viibima kõrgseltskonnas, kuna on kammerjunkur. . 28. ebaõnnestunud abieluettepanek (Puškin polnud soositud isik). 1830. kordab ettepanekut, see võetakse tingimusega vastu - kuna pruut vaene, peab olema kaasavara . Hiljem Puškin sellepärast suurtes võlgades. 1830. sõidetakse naisega Boldino mõisa - seal aga koolera , on kolm kuud karantiinis = Boldino sügis. Väga viljaks loomeperiood. Draamatsükkel - "Väikesed tragöödiad", "Ihnus rüütel", " Mozart ja Salieri", "Kivist külaline". Lõpetab Boldinos "Jevgeni Onegini ", peoteostest, seda kirjutanud 7 aastat ning 4 ja pool kuud.
Puškini luule jaotub neljaks : armastus-, loodus-, filosoofiline ja poliitiline luule. Armastusluules vahetu siirus , avameelselt oma õnnetust armastusest. Filosoofiline luule seotud inimese elu põhiväärtustega "Exegi monumentum" ("Olen püstitanud endale mälestusmärgi")
Elu lõpus (noh, mis lõpus, ta oli 37, kui suri) materiaalsed mured (abielueelne leping jne), pealesunnitud tsensuur , õukondlikud intriigid - mingi prantsuse vend hakkas tema naisega avalikult flirtima. Duell , kuid prantslane hakkas kartma , abiellus P naise õega. Lähenemiskatsed jätkusid siiski, 7.02 1837 sai Puškin duellil haavata , sureb pärast operatsiooni. Maetud Mihhailovskajasse. "Poeedi surm" Lermontovilt.
P.S - Puškini elulugu pole muidugi siin täielik.
Puškini "Jevgeni Onegini" analüüs
JO's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puškin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist . Spliin e elutüdimus. JO's ei saa tegelase liigitada headeks ega halbadeks , see teeb JO'st realistliku teose. Puškin on teose täpselt üles ehitanud - tegevuskohad, ajad jne. Peategelaste karakterid on keerulised ja mitmetahulised, neid iseloomustatakse erinevatest vaatepunktidest ning nii muutuvad ka hinnangud . JO'l puudub lõpp, Puškin lõpetas tegevuse kulminatsioonis.

"Jevgeni Onegin" (saadud www. kaspar .ee/kirjandus olevatest materjalidest )

Teos, mida Puškin kirjutas kõige kauem- üle seitsme aasta- Ilmus järjejutuna, millega harjusid lugejad ootama. Väga populaarne , eriti daamide osas. Ise nimetas Puškin selle värssromaaniks.
Sümmeetriataotlus (kirjad- Tatjana - Onegin- Tatjana - Onegin). Kaasaega ja kaasajareegleid tutvustav romaan. Puškin tahtis teosega näidata hinge enneaegset vananemist ja ükskõiksust elu vastu.
Onegini stroof - 14 rida (korrastatud värsid). Kangelaste hulgas on autor ise ja  kuna P ise sekkub, tundub kogu teos tõepärasem. Lüürilised kõrvalepõiked.
Tegevus toimub aastatel1820- 1825. Autor põletab peatükid dekabristide ülestõusust. Realistlik ! Kohad:

• Peterburi, maamõis, mis sarnaneb Mihhailovskojele.
  
• Moskva .
  

Puškin vastandab tegelasi.

• Õed- üks punapõsine ja blond , pinnapealne, rõõmus Olga , teine tõmmu, vaikne, haritud, keeli oskav Tatjana.
  
• Onegin vs Lenski . Onegin kadestab teatud viisil Lenskit, sest tema ei suuda enam millestki vaimustuda.
  

Teose algul on Onegin 24-aastane, läheb päranduseks saadud maamõisa ja kohtub õdede Tatjana (17) ja Olga Larinaga (15-16).
Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet ).
Peale Tatjana nimepäeva toimub saatuslik duell Lenski ja Onegini vahel (?)
Pärast duelli Onegin lahkub , läheb Venemaale reisima. Olga abiellub. hiljem suvel (pool aastat peale Lenski surma!!).
1822- ema viib Tatjana (19) Moskvasse Tatjana tutvub vürst M-ga, kes on tunduvalt vanem, ja teeb abieluettepaneku. Tatjana nõustub.
1824. sügis- 1825 kevad- taaskohtuvad Onegin ja Tatjana.
Kaasaegsed olid rahulolematu Puškini teose lõpuga- Tatjana ja Onegin ei jäänud kokku. Puškini eesmärk aga oli, et Tatjana oli väga kõlbeline ja ei saanud meest petta . 
Pilet II

• Antiikteater – tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles „Kuningas Oidipus ”
  

Esimene dateeritud etendus 534. a e Kr, lavastaja Thespis. Komöödiad-tragöödiad on seotud usuliste kommetega. 6. saj e Kr teatril meelelahutuslik varjund. Esimesena kujuneb välja tragöödia, tähtis osa on kooril (tragöödia koor 24, pikkades rüüdes, komöödia koor 12 liiget, maskides). Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetud viljakuspidude (orgiad) ajal etendatakse. Kooris eeslaulja e protagonist. Dialoog = näitleja+koor. Kolm näitlejat tavaliselt. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite , lavastajate kui ka näitlejate seas. Lavastaja – koreeg, kuludekandja; näitekirjanik – võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tegevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle päeva. Deus ex machina – jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud.
Teatri kolm põhiosa: orkestra – ringikujuline tantsuväljak, esines koor (hiljem orkestriauk); skene – telgitaoline ruum ( stseen -pilt), riidevahetus; theatron – vaatajatele mõeldud koht.
Sophokles (5. saj e Kr, populaarne näitekirjanik, 24 kohta esikohta festivalidel; ta loobub triloogiate seostamisest. Sophoklese karakteriseerimiskunst – kangelased on inimlikud isiksused , tahtejõulised, palju tähelepanu naiskujul, koor kõrvaline). Tema tippteos on „Kunings Oidipus”: Teeba kuningas Laiosele ennustati, et ta hukkub oma poja käe läbi. Laios laseb lapse jätta jalust seotuna mägedesse. Oidipus kasvab siiski üles Korintose kunni pojana , teadmata midagi oma tõelisest. päritolust. Läheb Teebasse (kuna tallegi on ennustatud, et tapab oma isa), mida piirab õel sfinks , põhjustades näljahäda. Oidipus lahendab sfinksi mõistatuse (“Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?” – “Inimene.”) Sfinks tapab end ise, Teeba päästetud. Tänulikud linlased kuulutasid Oidipuse oma kuningaks ja ta abiellus kadunud kuninga lese Iokastega (s.o tema pärisema, kunn tapetud Oidipuse poolt). Aastaid hiljem tabab maad ikaldus , oraakel teatab , et näljahäda&katk kaob, kui karistatakse Laiose mõrvarit. Pime ennustaja ütleb Oidipusele , et tema on süüdi, Iokaste ja O ei usu. Iokaste räägib O’le, kuidas Delfi oraakel oli ette kuulutanud, et Laios sureb oma poja käe läbi, ja kuidas nad Laiosega olid otsustanud selle vältimiseks lapse surma saata. Lõpuks kuulutas Iokaste võidurõõmsalt, et Laiose tapsid röövlid kolme maantee risti peal. O saab aru, et tema tappis Laiose. Pöörane Oidipus otsis lossis oma naist. Ta leidis otsitu viimase kambrist surnuna. Tõde kuuldes oli Iokaste murdunud ja enese surmanud. Surnu kõrval seistes torkas Oidipus enesel silmad peast , et jääda igavesse pimedusse

• Dostojevski elu ja looming, „Kuritöö ja karistus ” või „ Idioot ”
  

Fjodor Mihailovitš Dostojevski 1821 -1881 Vene kirjanik, kes pärines põlisaadlist. Dostojevski oli hariduselt insener, lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Aastast 1847 olid Dostojevskil sidemed Petraševski ringiga , mille tegevus kuulutati riigivastaseks. Dostojevskile määrati surmanuhtlus, mis hiljem asendati sunnitöö ja asumisele saatmisega. Armuandmine kuulutati välja pärast mahalaskmistseremoonia täitmist (ära jäi ainult käsklus " Tuld ").Aastad 1850–1854 veetis Dostojevski sunnitööl. Aastatel 1854– 1859 oli ta väeteenistuses lihtsõdurina. 1821-1881. Dost on maailma olulisemaid 19. sajandi kirjanikke. Ta sündis Moskvas vaestehaigla arsti perre (isa oli põlisaadlik, kuid vaesuse tõttu kaotati tiitel 18. saj. Kuna isa on tubli , taastab tsaar aadlitiitli). Isa v äkiline, ihne, suurfeodaalse käitmuseia, laste suhtes valiv > Dost kardab isa. Ema on sügavalt usklik , leebe , hell , tunneb kirjandust, kuid ta suri varakult tiisikusse. Isa saadab pojad Peterburi sõjaväeinseneriks õppima (vastu tahtmist). Lõpetavad selle cum laude 1843. 1839 pöördeline aasta – isa sureb, Dost saab närvivapustuse – diagnoositi epilepsia e langetõbi. 1844 tõlgib Balzaci “Eugenie Grandet”, elab pea terve elu suures vaesuses. On suur mängusõltlane, mängib raha pidevalt maha. 1845 romaan Dost on tuntud ka Belintski ringkonnas (Turgenev, Nekrassov ), kuid kaugeneb sealt. Petraševski ringkond, kus loetakse ette keelatud dokumente (Vmaal pärisorjuse kaotamine samal ajal), nuhk paljastab nad ning 1849 kevadel petraševkilased arreteeritakse. Toimub näidisprotsess teistele noortele, tsaar mõistab nad surma, kuid tegelikult viiakse nad 4 a sunnitööle, 3 a lihtsõdurina sõjaväkke. Sunnitööl avastab Dost kaks klassi: poliitvangid ( aadlikud ), kriminaalkurjategijad.
Looming: “Vaesed inimesed” (väikeametnike vaene elu). Dost väidab, et rahal on inimeste üle suur jõud ja et headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Raamatu põhitees on see, et ühiskonda tuleb parandada ilma revolutsioonideta (kujuneb ka üheks peateesiks tema elus). Teos äratab suurt tähelepanu.
1860-62 „Märkmeid surnud majast” (sunnitööst), 1861 „Alandatud ja solvatud”- inim käitub sageli hetkeaje sunnil. Romaanides tähelepanu alateadvusel, instinktidel.
1866 „Kuritöö ja karistus”, mida plaanis kirj juba enne sunnitööle minekut. See on psühholoogiline romaan, olulised kunstilised võtted nt vastandamine ( Nevski prospekt vs Heinaturg). Tegelased pole konkreetsel negatiivsed ega positiivsed. Kompositsioonilt klassikaline kriminull, millele lisatud sotsiaal-filosoofilised alltekstid. Kasutab sellest romaanist alates teisiktegelasi, kes seesmiselt sarnanevad peategelasega. Nad on inetute, moraalitute mõtete kandjad . Vastandab härrandlikkust ja rahvuslikkust. Ümbersünd pärast ülestõusmispühi, unenäod on sümboolsed (hobuse tapmine ), Piibli tsitaadid, mõistujutud. Annab mõista, et maailm pole üheselt mõistetav, must-valge. Printsiibiks inimese elu on kannatus. Kuritöö aritmeetika – kasulikud ja kasutud inimesed, üks kuritegu tuhande heateo vastu.
Raskolnikov – vaesunud aadlik . Ei kujutanud ette, et mõrv teda nii väga teiseks inimeseks muudab.
Marmeladovid – Dostojevski kirjeldus Peterburi „alandatud ja solvatutest”, Sonja tahab, et Raskolnikov üles tunnistaks.
Petrovitš – uurija, kes saab ruttu aru, kes on mõrvar, kuid tõendid puuduvad. Ta peab Raskolnikovist lugu. Sonjal õnnestub R viia nii kaugele, et ta tunnistab üles à sunnitööle. Raskol ei saa aru, et ta on selle karistuse ära teeninud . Sonja läheb kaasa, tema armastus viib selleni , et Raskol mõistab oma süd. Tuleb lunastus , taas hea inimene.
1868. „Idioot” – annaks kõikdele pildi täiuslikust inimesest. Uue inimese põhimõtetest, kokkupõrge Vene eluga. Romaanis väidab, et lapsed on kõige vähem rikutud, samas käituvad julmalt.
1871-72 „Sortsid” – esitleb vaadet revolutsioonilistest mõtetest.
1879 -80 „Vennad Karamazovid ”, valmib vaid I osa sellest. Arutleb, mlline peaks olema inimene ja kuidas muuta elu elamisväärseks (Venemaal).
Dostojevski ei võta omaks 19. saj üldist põhimõtet „Inimene on oma loomult hea.”, vaid väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. 
Pilet III

• Kirjanduse põhiliigid – eepika , lüürika, dramaatika
  

Lüürika e luule – üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm , elamused , mõtted. Žanrid: eleegia – nukker , leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood – pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm – satiiriline luuletus. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon , Tyrtaios . Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios , Sappho , Anakreon . Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides , Pindaros.
Eepika – on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse , kujutamislaadi järgi jaguneb eepika žanrideks: eepos , romaan (suurvormid) ja jutustus, novell , lühijutt, valm, muinasjutt , anekdoot (väikevormid) Hakkab arenema alles 6. saj e Kr, ennekõike filosoofiline proosa, teise liigina jutustav proosa: reisikirjad, historigraafia, legendid , müüdid.
Dramaatika – üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Draamateoses kujutatakse dialoogi vormis (vastuoludest ja konfliktidest lähtuvalt) tegevust olevikus toimuvate sündmuste jadana. Teos on määratud laval esitamiseks. ülivõimas Ateena õitseajal 5. saj e Kr. Näitekirjanduse- ja lavastamise festivalid-võistlused. Sophokles tuntuim antiikaja näitekirjanik. Peamised draamažanrid on komöödia, tragöödia ja draama . Draama on tõsise konflikti ja mitmekülgsete tegelastega näidend, mis sisaldab nii traagilist kui ka koomilist. Komöödia ja tragöödia on antiikset algupära, draama tekkis aga 18. sajandi keskel seoses valgustusega.

• Krossi elu ja looming, ühe romaani analüüs
  

Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938–45) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks .Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on lastekirjanik Ellen Niit . 
Looming: alustab kirjutamist juba keskkoolis . Mõjutused Puškinilt, Underilt, arbujad . Intellektuaalne ja filosoofiline luule, väga tugevad armastusluuletused. „Söerikastaja” – I kogu, saab kohe tuntuks