· Bel Ami võrgutava välimuse hukatuslikkus. Tänu oma võluvale välisele ilule oli Georges'il võimalik saavutada kõik, mida tahtis. Ta oli naiste jaoks vastupandamatu ning põhjustas neile sellega suuri kannatusi. Kui mees poleks olnud ,,bel ami", oleksid kindlasti paljud perekondlikud katastroofid olemata olnud. · Abielurikkumise probleem. Teosest jäi mulje, nagu oleks iga normaalse abielupaari vähemalt ühel osapoolel armuke. Selline kultuur on aga ebaterve. Abielu peaks olema toimunud inimesega, keda tõeliselt ihaldad, sel ajastul eksisteeris armastusabielusid aga üsna vähe. Truudusetust ja ebamoraalsust sellisel moel võib pidada mitmete probleemide algpõhjuseks. Sisu 1. Kitsikuses Georges Duroy kohtab tänaval vana pataljonikaaslast Forestier'd, kes talle tööd pakub. 2. Duroy saab tänu sõbrale töö väikese kasvava ajalehe Vie Francaise'i poliitikaosakonnas. 3. Duroy saab tuttavaks Mme de Marelle'iga. 4
"Nagu noateral" Peategelase arvustus "Nagu noateral" on 2005. aastal ilmunud eluloofilm Johnny Cashist. Filmi peategelast Johnny Cashi mängib andekas Joaquin Phoenix. Peale peategelase on filmis veel palju teisi olulisi kõrvaltegelasi, nagu näiteks tema armuke June Carter (Reese Witherspoon), abikaasa Vivian Cash (Ginnifer Goodwin) ning isa Ray Cash (Robert Patrick). Filmi peategelast kujutatakse kui legendaarset lauljat, kes on pahuksis narkootikumide, peretülide ning armastusega, kuid millised olid tema head küljed? Üks John R. Cashi parimaid külgi oli see, et ta jäi alati kirglikuks. See leek, mis tekkis muusika vastu tal juba väiksena, põles ka tema hilisemate eluaastateni. Isegi kui tema eraelus
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu
Novelli analüüs Giovanni Boccaccio ,,Dekameron" Seitsmes päev Kuues novell · Novell jutustab rüütliga abielus olevast aadlidaamist, kellel on armuke ning keda armastab kirglikult rüütel, kelle tunnetele daam ei vasta. Ühel päeval, kui aadlidaami mees kodust ära sõidab, kutsub naine külla oma armukese, kuid ka mehe ärasõidust kuulnud rüütel ratsutab daamile külla. Naine peidab oma armukese ära ning läheb rüütlile vastu, kuid mõne aja pärast saabub ootamatult tagasi ka aadlidaami abikaasa. Abitusse olukorda sattunud naine mõtleb aga välja hiilgava plaani, et
Hesse ,,Stepihunt" Armuke-.Mariaga, kellest saab Harry armuke. Mees on rahul, kuigi teab, et naine magab ka teistega. Oma keha jagab Harry Mariaga, kuid hinge ja sisemaailma Herminega. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga. Mariast saab Harry armuke, kes õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Harry blond sinisilmne armuke. Maria suudab edasi anda igasuguseid tundeid väga hästi. Tema armastus süstib Harrysse uut elujõudu ja lootust. Suhtega Mariaga suudab Harry leida romantika ja seksuaalsuse aspekte,mida ta enne oli pidanud sobimatuteks ja triviaalseteks. Maria näeb teda kui inimest kellele ei lähe korda romantika ja ta püüab harryle sisestada elujõudu ja lootust Võrdle Harryt ja Stepihunti Harry Haller on keskealine mees, elu on tema jaoks mõistetamatu ning ta ei leia selles mingit
Ta kirjutab raamatut meestest, kuidas ta neid näeb ning mida nad temaga teevad, romaani oma elu meestest ja seda just meeste jaoks. Kirjutades annab Camille endast neile märku. Naine, kelle nimi on Camille, armastab mehi, kõiki mehi. Ta jälgib neid ja mõtleb nendest. Kohtab neid tänaval ja kujutleb end nende käte vahel. Lõppeks kirjutab ta nendest ja neile raamatu. Seal on nad kõik: isa, vanaisa, onu, poeg, esimene armastus, abikaasa, armuke, õpetaja, töökaaslane, tundmatu tänavalt, kirjastaja. Romaanil on katkendlik vorm. Matkitakse edasi-tagasi sagimist, sündmuste kulgu ja lahkuminekuid, mis põimivad ja katkestavad sidemeid naise ja meeste vahel: mehed tulevad lavale ja lahkuvad seal nagu teatris, mõnel on üksainus stseen, teisel jälle mitu, mõnel on suurem, mõnel väiksem tähtsus, nagu elus, mõnel rohkem, mõnel vähem ruumi, nagu mälestustes.
,,Taeval ei ole soosikuid" E. M. Remarque 1. Sisukokkuvõte Tuberkoloosihaige Lillian elab mägede vahel sanatooriumis, kus ta sai ravi. Clerfayt suundus samasse sanatooriumisse külla oma kaassõitjale Hollmannile. Kaks aastat seal elanud Lillian ning paar nädalat seal suusatada plaaniv Clerfayt kohtusid, ent Lillianil oli tol ajal veel armuke Boris. Kuuldes, et Clerfayt läheb tagasi Pariisi, ei kahelnud Lillian hetkegi, ning läks koos temaga. Sel ajal, kui Clerfayt võistlustel osales, ostis Lillian endale palju uhkeid kleite ning kalleid ehteid. Kui Clerfayt naases, vaatas ta Lilliani hoopis teise pilguga asi polnud mitte sellses kleidis, vaid selles, et väljaspool sanitooriumit mõjus ta hoopis tasakaalukamana ning täiskasvanulikumana, kes teadis, mida ta elult tahab
Naine jälle pahandas, et sul ei ole ikka maalimavaadet, ma just müüsin vaadi 7 kuldfloriiniga ühele mehele kes on praegu vaadis ja vaatab seda seestpoolt. Mees saatis seepeale oma ostja minema ja läks siis sinna.Gianello puges seepeale vaadist välja ja käskis vaadi seest korralikult puhtaks teha ja siis ta ostab selle ära. Napolis hakkas muidugi kohe seda puhastama ja seejärel ostisgi Gianello selle neilt ära nii, et mees pole arugi saanud, naisel on armuke. 5. Tegelased. Esimene novell. Gianni- villakraasia, oli oma erialas väga vilunud, kuid muudes asjades mitte eriti tark. Tessa mees. Tessa- ilus ja veetlev, ühtlasi tark ja taibukas. Federigo- ilus ja priske noormees. Tessa armuke. Teine novell. Napolis- vaene mees, müürsepp Peronella- Napolise naine. Noor, veetlev tüdruk. Alamast soost. Gianello- Peronella armuke. Noor keiger. 6. Teose idee. Elu ei ole lill, seda tuleb vaadata ka läbi lillede. 7
Mees on leppinud oma saatusega ja on valmis kodust lahkuma, kui saabub härra sõber doktor Falke (Jaan Willem Sibul), kes pakub tulevasele vangile meeldiva võimaluse viimast ööd vabaduses veeta. Selleks on prints Orlovski (Aare Saal) korraldatav maskiball, millest Gabriel Eisenstein hea meelega osa võtab. Loo teeb intrigeerivaks, lõbusaks ja närvekõditavaks asjaolu, et Rosalinde Eisensteinil (Alla Popova) on armuke, kes kõike valmis tegema on, et vaid proualt üks suudlus saada. Nii etendabki armuke härra Eisensteini ära viima tulnud vanglaülemale (Taisto Noor) süüdistatavat ennast ja laseb end kongi viia. Proua Eisenstein saab aga oma abikaasa plaanist teada ja kuna härra Eisenstein oma abikaasale truu pole olnud, otsustab naine mehele korraliku õppetunni anda ja maskeeritult ballile minna. Mina arvan, et see etendus oli algusest lõpuni nauditav, minnes isegi järjest lõbusamaks
Isa Goriot Tegevus toimub Pariisis 1819 a Tegelased: *Proua Vaquer Pansionärid: *pr couture *Victorine *hr Poiret *Vautrin *pr Michonneau *Goriot *Eugene de Rastignac *Delphine *Anastasie de Restaudi *Maxime de Trailles *Pr Claire de Beauseant *Sylvil,Christophe Politseinikud: hr Gondureau Bianchon Miljöö kujutus Kujutab kriitiliselt,seletab väga täpselt,põhjalikult,pikalt kõike,et tekiks lugejale pilt silme ette.Kujutab kõike realistlikult.Toob välja kõik halva,et ühiskond oskaks end parandada ja sellest õppida. Isa Goriot 1) töötas kompaniis,omanik suri,ostis ise firma.Prantsuse revolutsiooni ajal näljahäda.Müüs vilja palju kallimalt,sest hinnad olid laes,selle tagajärjel rikastus. 2)Oli energiline,täpne,taiplik.Müüs nii kallilt kui võimalik.Ta oli täielik proffesionaal-oskas pärast leiva nuusutamist määrata jahu sordi.Oli väga tark ja edukas. 3)Tema naine,Brie oliGoriot poolt väga armastatud.7a pärast naine suri.Siis jäid ainsateks a...
Lillian Kaunis ja noor Aegamööda tuberkuloosi suremas Ei taha olla sanatooriumis Tahab nautida elu enne surma; elada kergemeelselt niikaua kui võimalik Suudab surmale naerdes silma vaadata Peategelase tutvustus: Clerfayt Autovõidusõitja Õrritab saatust iga kord rajale minnes Pole õnne suhtes mingeid illusioone Muutus hajameelseks kui armus Lilliani Teised tegelased teoses Onu Gaston – Lilliani onu. Boris Volkov – Lilliani armuke, kes samuti oli sanatooriumis koos Lillianiga. Hollmann – Clerfayti sõber, kes oli samuti võidusõitja. Lydia – Clerfayti armuke Roomas. Lilliani ja Clerfayti vahelised suhted Moodustavad ebahariliku paari, elavad vaid käesolevas hetkes ega hooli tulevikust See on täiuslik liit – kuni Clerfayt hakkab Lilliani armuma Lillian kartis anda Clerfaytile tõotusi, lubadusi, sest ta ei teadnud kaua tal veel elada on jäänud
Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. I vaatluses toimub õueball Mantua Hertsogi juures. Hertsog on armuseikleja ja kergemeelne elunautija, kellele on silmahakanud võluv tundmatu neiu, keda ta kohtas kirikus. Ballil on hertsogi kaaslaseks tema õuenarr Rigoletto, keda ei armastata ning keda peetakse õelaks, kuna ta on terava keelega ning paljastab õukondlaste pahesid. Rigolettole plaanivad õukondlased kätte maksta ning plaanitakse röövida tema armuke, keda ta kuulduste järgi varjab linnaäärses majakeses. Rigoletto aga on leidnud endale uue pilkealuse eaka krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone aga neab nii hertsogi, kui ka tema narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Ooperi juhtmotiiviks saavad Rigoletto fraasid ,,Oh häda mull´, mind neednud rauk". II vaatlus toimub Rigoletto majakese juures, mida ümbritseb kõrge müür. Selles majas varjab ta oma tütart Gildat, kes on tema elu mõtteks
Emma Bovary õnnetu naine, kes unistab paremast elust, armastusest ja rikkusest, otsib romantilise seiklusi Charles Bovary Emma mees, nigel arst, saamatu, aeglane ja veidi juhm, samas aga väga moraalne ja siiras, oli Emmasse meeletult armunud ning ei märganud oma naise truudusetust ja kalkust Härra Homais kohalik apteeker, Charles'i sõber ja abiline, auahne, enesearmastaja Härra Lheureux kaval kaupmees ja rahalaenaja Leon Emma sõber, hiljem armuke, väga malbe, jagab Emmaga ühiseid huvisid, muutub lõpuks aga Emma jaoks liiga igavaks Rodolphe Emma esimene armuke, rikas maamanik, manipuleeriv ja suure egoga Justin apteekri abiline, kes armus Emmase ja kelle abiga õnnestus Emmal ennast mürgitada 3. Põhiprobleemid Rahulolematus sellega, mis olemas on, abielurikkumine 4. Lühidalt süzee Charles Bovary sirgub keskpäraseks ja üksluiseks inimeseks, kes ei ole oma ametil just eriti pädev
lk; lk 371379 koostaja Silvia Nagelmaa järelsõna "Aktsente Anna Haava luulest"). Aastal 2006 ilmus Anna Haava kaua käsikirjas seisnud mälestusteraamat "Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest" (Ilmamaa, Tartu, 464 lk; järelsõnana on avaldatud Julius Mägiste "Mälestuskilde Anna Haavast ja tema perekonnast"). Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke,
Luuleanalüüs Anna Haava-Küll on ilus mu õieke 2008 Anna Haava-Küll oli ilus mu õieke Luuleanalüüs Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Analüüsimine Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes sümboliseerib tema armsamat.
Noormees ei saanud alguses tööga väga hästi hakkama, seega Forestier'i naine aitas teda. Georges oli võtnud osa ka õhtu söömaaegadest, kust ta tutvus boheemlasliku naisega proua de Marellega ( Clotilde ). Noormehel ei läinud uute artiklite kirjutamine nii hästi kui esimene, kuna tal polnud enam abistajat. Duroyle meeldis proua Forestier, kes soovitas tal aga minna ja külastada Clotildet. Duroy külastaski naist ning hakkas temale mesijuttue rääkima, naisest sai lõpuks tema armuke. Ühel korral teatris käies, tuli aga Rachel (prostituut) Duroyd tervitama, mees ei teinud sellest aga välja ning naine tekitas skandaali. Clotilde oli aga väga pahane, kuna ta arvas, et mees magatab võõraid naisi tema raha eest. Forestier haigestub, ning Duroy saab proualt telegrammi et too kohe Cannesi läheks, kuna naisel pole kedagi teist kellelt tuge otsida. Forestier on väga nõrk, ning lõpuks sureb. Duroy haaras aga
Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trailles- Anastasie armuke Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes elas proua Vauquer'i pansionis. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid. Hinnad tõusid kümneid kordi. Ta võis vilja saada ükskõik kui palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Sealt tuli tema tulu ja rikkus. Isa Goriot suhtumine teistesse inimestesse oli tavalisest
on pelgupaiga leidnud sääl. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl Kas ema südant tunned sa? Nii õrn nii kindel, muutmata! Ta sinu rõõmust rõõmu näeb su õnnetusest osa saab. Juhan Liiv Üle vee Üks laevake läeb üle vee, läeb üle vee ja lainete. Kui valge luik kaob üle vee, kaob üle vee ja lainete. Mu armuke, Mu kullake läks üle vee ja lainete! Mu armuke, Mu kullake on üle vee ja lainete! Silm kaugele käib üle vee, käib üle vee ja lainete. Ei laineke ei kõnele mul üle vee ja lainete. Siin laineke, seal laineke: kuuld üle vee ja lainete. Gustav Suits Ma sõuan merel
Emile Zola esimesest abielust lapsi ei sündinud. Küll aga teisest abielust Gabrielle-Alexandrine Meleyga sündis kaks last. Zola suri 29. septembril 1902 aastal Pariisis vingumürgituse tagajärjel. Looming Zola esimene naturalistlik romaan oli ,,Therese Raquin". See oli eelmistest naturalistlikustest romaanidest palju ,,teaduslikum" ja järjekindlam. Selle raamatu tegelased moodustavad traditsiooniline kolmnurga, mees, naine ja tema armuke. Naine ja armuke tapavad mehe ära ning süümepiinades tapavad nad endidki. Raamat kutsus esile viha ja kriitikat. 1868 visandas ta oma elutöö plaani ning pidi valmima romaanisari, mis hõlmab kõiki sotsiaalseid kihte Teises kuningriigis. Ta asus ajastut uurima ning seadis esiplaanile pärilikkuse ning tulemuseks oli perekonnakroonika ajastu ja sotsiaalsete tingimuste taustal. Romaanisarja pealkirjaks sai ,,Rougon- Macquart'id" Zola plaanist ei jäänud ühtegi teost puudu
16. Sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid. Teine pilt Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür. Siin varjab Rigoletto kurja maailma ja hertsogi eest oma aaret, tütar Gildat
Etendus toimus Valjala Rahvamajas 7. oktoobril 2008. aastal. Lavastajaks oli Anne Paluver. Kunstnik oli Riina Vanhanen ja liikumisjuht oli Jüri Nael. Osades mängisid Ülle Kaljuste, Katrin Karisma, Ines Aru, Helgi Sallo ja Terje Pennie. Ülle Kaljuste mängis elukogenud näitlejat Ginnie Stevensit, kes ei hoidnud kunagi emotsioone tagasi ega öelnud ei ühelegi pöörasusele, ta oli täiesti kompleksivaba inimene. Ta oli just kaotanud oma elu armastuse. Mehe, kelle armuke ta oli olnud üle 20-ne aasta. Ta sattus Bess Gallagheri pansionaati tänu sellele, et pidi minema oma armastatu matustele, kuhu ta tegelikult polnud oodatud. Katrin Karisma mängis Bess Gallagheri, kes oli alati rõõmus, heatujuline ja heatahtlik pansionipidaja. Tema pansionis kogu tegevus toimuski. Ines Aru mängis Florence Wylerit, kes oli külm, enesekindel ja torisev pensionil pedagoog. Tema eesmärk oli veeta mõnus kahenädalane puhkus panisonaadis, aga saatus
Futurism Kätlin Mesila 12A Kuidas sündis?? 1909.aasta paiku Itaalias Noored pidasid Itaaliat vanamoeliseks Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. omane tehnika ja moodsa ühiskonna arengu ülistamine Kiirus, liikumine ja tehnoloogia Carlo Carra 18811966 1917. aastal pani aluse metafüüsilisele maalile Paremal: Naine Rõdul Anarhiast Natsionalismini All inseneri armuke Giacomo Balla 18711958 Liikumise kujutamine "Koera ja keti dünaamika Umberto Boccioni 18821916 (33) Balla õpilane Oli futurismi peamisi teoreetikuid, futuristide manifestide ajal Suri suurtükiväeüksuse ratsaväe õppustel kukkus maha ja trambiti jalge alla. Maal, Skulptuur Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... Maris Musting
4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust.
kuurem Lydiale. Tartus kirjutas luuletusi. Esimene luulekogu ilmus 1866 mille nimi oli ,,vainulilled" ,,matuse kell" Kellahelin orust tõuseb- Keda kellad hüüavad? Lauluhääled kõrvu kostvad- Keda lauljad saadavad? ,,armastus" Ja kui sul arm ei iilagi Veel üitsend südames, Siis räägid nagu päikesest üks vaene pime mees! Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu milleks oli ,,emajõe ööbik" ,,kui õis, mis õitseb heinamaal" Kui õis mis üitseb heinamaal, On minu armuke, Mu armuke on nagu laul, mis täidab südame" Tartus kirjutas ballaade ,,udumäe kuningas." Selle ballaadi aluseks oli Kreutswaldi samanimeline looming.veel kirjutas ka Artikleid, Näidendeid, draamaline looming ,,saaremaa onupoeg." Lavastus 24 juuli 1870, rajas rahvusliku teatri.Carl Robert Jakobson soovitas Lydial kasutusele võtta luuletajanimi Koidula. See tähistas koidu aega. !867 said Koidula luuletused üle eesti tuntuks. Tartus tekkis hovi aforismide vastu.
Alles siis sai Tõnu aru, millega ta hakkama oli saanud. Samal ajal põrus Tõnu piimamehena ning ta hakkas viina jooma. Kord jäi Tõnu hobuse vankril magama, ning ta külmus surnuks. Pärast Tõnu surma hakkavad Maril kosilased käima, kuid Mari saab aru, et kõik tahavad hoopis tema raha Mari saatis nad kõik minema ning võttis lapsed ja kolis linna elama. Enne seda aga teatab ta Kremerile, et ta pole enam Kremeri armuke. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Välimuse poolest oli Tõnu Prillup väga karvane (käed, jalad, selg, nina ja kõrvad) Ta oli mehine mees aga pisut vanavõitu juba. Ta oli maapõline talumees. Teda huvitas eelkõige just nö. materiaalne rikkus ja Mari oli vahend, millega ta seda saavutas. Ta oli omakasupüüdlik, kuna ta soovis Mari vabameelselt (või isegi üritas teda veenda), Kremerile anda, et ise endale piimamehelepngut saada (kaasaarvatud talu)
detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropsa kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. 1762. aastal tõusis Venemaa troonile paleepöördega oma mehe Peeter III kukutanud endine saksa printsess Katariina II. Oma aja kohta äärmiselt haritud valitsejanna plaanis Venemaal läbi viia hulga valgustatud reforme, suuri ümberkorraldusi nii
Kelli Talving Tegelasskeem Elena- alguses kirjeldati teda Rinieri poolt kui noort, ilusa kujuga ja uhke vaimuga ning kõrgest soost leske, kuid aja möödudes ja loo kulgedes tuleb nii mõnigi iseloomujoon temas veel esile. Olles antud novelli lugenud võin öelda, et Elena oli tegelikult ka silmakirjalik ja valelik ning naeris teiste üle, et oma armukesele truudust väljendada. Elena armuke- väga armukade, kuid ilus ja kena noormees, kelle armastus ei jäänud püsima ja kes oli tegelikult selle piinarikka loo põhjustajaks. Rinieri- skolaar, noor aadlik, kes õppis pikka aega Pariisis ning oli kodulinnas Firenzes nii tema teadmiste kui ka päritolu pärast väga lugupeetud noormees. Ta oli kergesti armuv , kuid päris suurte elukogemustega. Tema tunded olid väga kerged muutuma ääramustest äärmustesse.Skolaare peeti üldse armastuses nö "vanadeks kaladeks". Elena ümmardaja- väga ustav ja truu ning usaldusväärne teenija oma emandale. Täidab kõik...
Elizabeth I Koostajad: Katre Vendel Elizabeth I Sündis 7.september 1533.a Neitsikuninganna Suri 24.märts 1603.a ja on maetud koos Mary Stuartiga Westminsteri kloostri kirikusse Elizabeth I Vanemad on kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni Ta on poolõde Mari I ja Edward VI Tal oli tähtis, et alamad oleksid talle lojaalsed Suur osa katoliiklasi ei tunnustanudki teda seaduslikuks valitsejaks ning toetasid hoopis Mary Stuartit , kes oli Henry VIII õetütar Elizabeth I kätt on palunud Rootsi kuningas Erik XIV ja Hispaania kuningas Felipe II Valitsemine Tuodorite soost Inglismaa ja Iirimaa kuninganna Valitsemises kaldus protestantismi poole Väga kirev ja segane Eraelu Ei abiellunud kunagi kuna muidu oleks pidanud riik alluma abikaasa võimule Lapsi ei olnud Pruunid silmad ja lokkis pruunid juuksed Elizabeth I Olulisi fakte Virgi...
Tõde ja õigus IV “VÕITLUS ISEENDA JA OMA ELUÕNNEGA” Sisukokkuvõte Raamat ilmus esimest korda 1932.aastal Tegevusaeg Eesti Vabariigi algusaastad Tegevuspaik Tallinnas Tegevustik räägib Karini ja Indreku abielu karilejookmisest Tegelased Indrek Paas Tema naine Karin Teenija Tiina Köögertalid- pankrotistunud perekond Advokaat Paralepp - advokaat Üliõpilane Rönee – Karini armuke, muusik Proua Itam- Karini sõbranna Vesiroosid- Karini vanemad Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend Indrek Paas Tüübilt on vaatleja , mõistja, inimlik ja rahumeelne Ta oli tõsist tööusku,leplik ja oli kooliõpetaja Armastas Karinit, aga ei oskanud seda välja näidata Ei hinnanud seltskonnaelu Karin Tüübilt on ta rahutu, sügav, kirgliku loomuga Seltkonnna elu armastav Mees ja lapsed teisejärgulised
Eesti avaliku elu tegelase isikuandmed Nimi: Ivo Linna Sünniaeg, koht: 12. juuni 1949 Kuressaare Vanemate nimed, vanused, ametid: isa: Timoteus Linna(99), muuseumitöötaja, koorijuht ja õigeusu preester ema: Helene Peegel(78) Õed- vennad, nende nimed, vanused, ametid: vennad: metallikunstnik ja muusik Taivo(19411996), meisterkiviraidur Temme(1947) Abikaasa nimi, nimed, vanused, ametid: 1. 1973-1995 - Reet Linna(74),tele- ja raadioajakirjanik ning laulja ja laulusõnade autor. 2. 1999 juuni - raamatupidaja Imbi Ader Elukaaslase (armuke) nimi, nimed, vanused, ametid: Laste nimed, vanused, koolid; ametid, elu- ja töökohad: tütar: Hanna-Stina Linna(44) poeg: Robert Linna(35), popmuusik Hariduskäik: Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Töökohad: 1. Eesti NSV teeneline kunstnik (1987) 2. Ansambel Müstikud(19661967). 3. Ansambel System(1968) 4. Müstikud (1969) 5. laulusolist baa...
Wilde on tuntuks saanud oma näidenditega, mis kujut inglise kõrgklassi elu ja üritasid paljastada nende silmakirjalikkust ja tühisust ning edevust. O.wilde tekstid on väga teravmeelsed, iroonilised ja humoorikad. Kõrgklassile heidab ette põhiliselt seda, et väline mulje on nede jaoks palju olulisem kui asja sisuline külg. Komöödiad ,,Leedi Windermere'i lehvik" ,,Kui tähtis on olla tõsine" ,,Leedi wind. lehvik" Peateg. leedi W kahtlustab et tema mehel on armuke, sest ta leiab, et tema mees on kulutanud pr. Erlynne'ile (lesk) Üritab mehega sellest rääkida, aga mees kutsub Er-i hoopis enda juurde ballile. Leedi W-l on ka austaja lord Darlington. Dar kutsub leedi enda juurde, teeb lähenemiskatse. Vihahoos leedi lähebki Dar-i juurde. Dar seal pole, aga leedile järgneb Ei ja ütleb, et on ise kunagi sama teinud : hülgas mehe armukese nimel. See oli viga, armuke jättis ta maha, hea nimi rikutud ja et leedi ei tohiks sama viga teha. Sel
Armastus tekitab hea tunde ja ükski mure ei tundu liiga suur, kui oled armunud. Nii oli ka raamatus. Jose oli meeletult armunud mustlastüdrukusse, kelle nimi oli Carmen. Armumisest kasvab edasi sügav armastus, mida on üldjuhul raske tappa. Armukadedus võib olla üheks põhjuseks, miks armastus hääbub. Jose oli Carmeni järgi hull, võib öelda, et isegi liiga hull. Jose oli armukade kõikide meeste peale, kellega Carmen suhtles. Jose oli tegelikult Carmeni armuke ja ta ei tohiks üldse armukade ollagi, sest Carmen oli teise mehe oma. Tema armukadedus viis mitmete surmadeni ja tappis nendevahelise armastuse. Kui armukadedus on tugevam, kui armastus, siis võib kindel olla, et see armastus ei kesta kaua. Üks osapool kindlasti lakkab teist armastamast. Jose armastus muutus armukadeduseks ja sellega ta kaotas Carmeni. Armastus tekib aeglaselt ja samuti võib hääbuda aegamööda. Armukadedus see-eest võib armastuse kiiresti lõpetada
Nero ei erinenud millegi poolest oma eelkäijatest ega temale järgnenud imperaatoritest. Tema suhted naistega olid liiderlikud, minnes isegi vägivallani. Ta vägistas isegi ühe Vesta templi preestrinna Vestaalia, kes oli andnud tõotuse meestega mitte enne 30. eluaastat magada, vastasel korral maetakse ta elusalt. Nero ema Agrippina suhtus poja ülemeelikustesse suure põlguse ja vihaga, ta kartis viimase üle kontrolli kaotada. Raamatus isegi mõnitas tema uus armuke Poppea Nerot, kuna viimane elas liialt oma ema tahtmise järgi. Nördinuna sellisest avalikust norimisest, otsustas imperaator oma ema tappa. Ta laskis ehitada suure luksuslaeva, mis murdus ühe kangitõmbe peale pooleks ning pidi seeläbi Agrippina ühes endaga merepõhja viima. Kummalisel kombel naine sellest hukust siiski pääses, mispeale Nero otsustas kallite ja keeruliste vandenõude asemel lihtsalt ema tappa. Tema tuhk sängitati mulda ning sellele kohale ei rajatud esialgu isegi mitte
Lahendus: Gatsby maetakse maha, Nick meenutab veel romaani lõpus Gatsbyt ja ütleb: ,,Gatsby uskus rohelist tuld, seda ohjeldamatult tulevikku, mis meie eest iga aastaga ikka enam ja enam taandum. Teose tegelased Peategelane/peategelased: Kõrvaltegelased: Nick Carraway- jõukast Kesk-Lääne Meyer Wolfsheim- Gatsby hea sõber suguvõsast mees Myrtle Wilson- Tomi armuke Jamez Gatz e. Jay Gatsby- heast perekonnast, päranduse saanud ja Jordan Baker- tuntud golfimängija Oxfordis õppinud mees George Wilson- Myrtle abikaasa Daisy Fay- Tom Buchanani naine Henry C. Gatz- Gatsby isa Tom Buchanan- Daisy Fay abikaasa Tegelase analüüs Lihtne tegelane: Tom Keeruline tegelane: Gatsby · Südametu ja jõhker. · Hooliv ja hea.
mehest 31 aastat noorem. • Esimesed eluaastad veetis kasuvanemate juures, põhjuseks karm ema. Side perekonnaga nõrk. • Õppis Pariisi ülikoolis õigusteadust, hiljem jättis isa vastuseisust hoolimata õpingud pooleli. • Kirjutamist pidas vahendiks, millega kuulsust ja jõukust saavutada. Samuti ajendasid teda kirjutama hiiglaslikud võlad. • Elas luksuslikult. • 1822. aastal tutvus endast 22 aastat vanema naisega-Laure de Bernyga-, kellest sai tema armuke. • Lühikest aega oli kirjastaja ja omas oma isiklikku trükikoda. • Enne oma surma 1850. aasta märtsis abiellus Poola krahvinna Ewlina Hańska- Rzewuskaga. Teosed • Õudusromaanid (kokku üle 20), näiteks „Piraat Argow“. • Romaanid, näiteks „Šuaanid“, „Šagräännahk“, „Eugénie Grandet“, „Isa Goriot“, „Liilia orus“, „Kaotatud illusioonid“, „Kurtisaanide hiilgus ja viletsus“ „Modeste Mignon“ ja „Nõbu Bette“.
Benito Mussolini 2016 Sissejuhatus “Ma pole kunagi teinud viga, kui ma olen talitanud oma instinkti järele; kuid ma olen alati teinud väärsamme, kui ma olen alistund mõistusele.” - Benito Mussolini Sünnikoht ● Mussolini sündis Itaalias Predappio linnas ● 29.juuli 1883 - 28.aprill 1945 ● Vaeses sepa peres Amet ● Itaalia peaminister ja diktaator ● 1922-1943 ● OVRO - salapolitsei ● Õpetaja kirikukoolis ● Ajakirjanik Eraelu ● Armuke Clara Petacci ● Abielus koos Ida Dalseriga 1914 ● Poeg Benito Albino Mussolini ● Teine abielu Rachele Guidi ● 2 tütart ● Kolmas abielu Ravenna Vägiteod ● Aastatel 1943–1945 juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki ● Aasta juulis ta kukutati ja arreteeriti Itaalia 1943 kuninga käsul ● Juhtis riiki üle 20 aasta ● Abessiinia vallutamine 1935.- 1936.aastal Edu põhjused ● I maailmasõda raskendas tunduvalt olukorda
Saksamaa kodakondsuse puudumine ● Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest ● Selle ta ka saavutas ● Hitler oli karismaatiline kõnemees ● Suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse „Mein Kampf“ ● Hitleri raamat,mille esimene köide ilmus 1925. aastal ● Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine Isiklikku ● Pikaajane armuke ja abikaasa oli Eva Braun ● 29. aprillil nad abiellusid ● Eva mürgitas ennast järgmisel päeval ● Hitler lasi endale kuuli pähe ● Eva Braun ja Adolf Hitler Berghofis 14.juunil 1942 Huvitavat ● Adolf Hitler kartis kõrgust ● Tahtis lapsena preestriks saada ● Hitler kaotas Esimese maailmasõja ajal ühe oma munanditest ● Hakkas taimetoitlaseks ● Hitlerit prooviti tappa 42 korral AITÄH!
vallas omandatud kogemusi ka maalides ja joonistustes. Picasso ehitas traadist ja plekist konstruktsioone ning vormis pronksist päid ja figuure ning, nagu tal tavaks, kandis nähtu maalile üle. Sel ajal avaldas Picasso eraelu tema kunstile väga selget mõju. Olgaga olid tal pidevad pinged. Vähe oli seda, mis ebielupaari veel sidus. 1927. aastal tutvus ta 17-aastase Marie-Thérése Walterit, kellest sai veidi aega hiljem Picasso salajane armuke ja ülimalt meeleliste portreede modell. Erinevalt Picasso kubistlikest ja sürrealistlikest vormilõhkumistest kujutavad portreed Marie-Thérése'i alati harmoonilise ümara joonega . 1935. aastal läks Picasso lahku oma naisest Olgast. Sama aasta oktoobris tõi tema noor armuke ilmale nende tütre. Picasso nimetas seda pingelist perioodi halvimaks ajaks oma elus kuigi, nagu tihti varemgi tema elus, andsid konfliktid ühtlasi tõuke kunstilisele viljakusele. Nendel pingelistel aegadel
Leon - Emma sõber, hiljem armuke; advokaadi büroo abiline. Kolib Emmast kaugemale pärast oma armastuse avaldamist, lootes teda unustada. Hiljem taas kohtudes, tänu oma järjepidevusele ja sihikindlusele suudab Emma endale võita armukesena, aga ruttu väsib Emma Leonist ära, sest see suhe muutub tema jaoks igavaks. Aina rohkem Leonile nõudes, lõppuks loobub ka Leon suhtes ja raamatu lõpus pärast Emma surma abiellub ta rikka naisega, Rodolphe - Emma esimene armuke, rikkas maaomanik. Suure egoga ja teistega manipuleeriv mees. Tal on olnud juba seljataga mitmeid suhteid armukestega, aga nähes Emmat kui ilusaimait ja ihaldusväärsemat sihtmärki, jätab teised sinna paikka ja teeb kõik, mis võimalik, et Emma endale saada ja see tal õnnestubki. Suhe kestab neil kaua, kuni Rodolphe ära väsib sellest ja Emma pidevatest nõudmistest ja fantaasiast, kuidas nad koos Emma lapsega ära põgenevad. Pärast seda fantaasiat jätab Rodolphe Emma maha.
juures maruvihane. "Tead, ma tahan sulle midagi rääkida," alustas Andres. "Mis nüüd siis?" turtsatas naine vastu. "Ma ei ole rahul meiega, meie abieluga." "Ma tean. Me oleme nii kaugeks kuidagi jäänud. Alati näägutame üksteise kallal pisimategi asjade üle ja see ei meeldi mulle põrmugi. Siiski, tahan, et sa ei kahtleks selles, et armastan sind kogu südamest. Oot...aga mida sina muidu sellega mõtlesid? Kas sul on armuke? Kas sa tahad mind ja oma tütart maha jätta?" küsis Katreen lausa härda häälega. "Emm..ehh..muidugi mitte! Ma ei mõtleks ka mitte selle peale," lausus mees olles kohmetunud. "Tore, ma hakkasin juba vaikselt kartma. Aga tõesti, anna mulle andeks selle maja pärast. Ma ei taha sinuga vaielda. Luban, et hakkan nüüd rohken sinuga ning sinu arvamustega arvestama. Meie pere on mulle kõige tähtsam ning ma ei kujuta elu ette ilma teieta." "Pole hullu
Ametlikult oli Katariina II ja Peeter III kaks last, poeg Paul (tulevane keiser Paul I) ja tütar Anna. Paul I sündis 9 aastat pärast abielu sõlmimist 24. septembril 1754. Kuigi on kahtlus, et laps võis olla Kateriina armukese Sergei Saltõkovi laps (Henry Troyat ,,Kohutavad keisrinnad" 2002). Anna sündis 9. detsembril 1757. aastal, kuid haigestus ja suri 8. märtsil 1759. Ka selle lapse isa päritolu on kahtlane, kuna isegi Peeter III arvas, et isa võib olla Katariina II armuke Stasilaw Poniatowski. Troonile tõus Venemaa keisririigi tsaarinna Jelizaveta I surma järgselt 1761. (vana kalender) aastal tuli troonile tema õepoeg Peeter III, keda rahvas sugugi ei sallinud tema Preisimeelsuse tõttu. Peeter III imetles tolle aegset Preisimaa kuningat Friedrich Suurt, ning tahtnuks pigem olla tema teenistuses kui Venemaa troonil. Peeter III püüdis juurutada Preisi sõjaväekorda ja vene õigeusku asendada luterlusega. 9. juulil 1762
Charles Baudelaire läks Pariisi õppima juurat, elas boheemlaslikku elu. Kuulsaim luulekogu on ,,Kurja lilled" süüdistatakse avaliku kõlbluse teotamises, palju sümboleid, üllatavad võrdlused. Iseloomustab ilusa ja naturalistliku ühendamine, inetuse ilu, elu õite roiskumine, kurjuse kohalolek, pessimism. Luulekogu ,,Väikesed poeemid proosas"- kujut. Pariisi ning igatsust, viha, üksindust, igavust. Paul Verlaine prantsuse luuletaja, oli ka kirjanduskriitik. Oli abielus, tal oli armuke Arthur Rimbaud, kes oli noor luuletaja. Luulekogu ,,Galantsed peod"-teemaks vabameelsed ja kergemeelsed peod, mis on taustaks hingemaastikule. Hiljem mõjutas sübolismi ning luule oli sisendusjõuline, varjundi-ja tundmusrikas. ,,Sõnadeta romansid"- rõhutab sõnaseost muusikaga, sõnade häälikulise koostise tähtsust. Luules kujut. hingevalu ja meeleheidet. Arthur Rimbaud Prantsuse luuletaja, tuli Pariisi Verlaine kutsel. Kirjutas luuletusi ainult
kellel oli varandust miljonites. Ta muutus tobukeseks niipea kui mõni naine talle pähe lõi. Teatris polnud olnud ühtegi debütanti, keda ta poleks endale ostnud, olgu hind nii kõrge kui tahes. Nana lõi Steineri Rose'lt üle. Fauchery Pariisi tuntud ajakirjanik. Ta kirjutas ajakirja ,,Fiagro" arvustusi, mida luges terve Pariis. Oli äärmiselt huvitatud krahvinna Sabinest, kellega tal tekkis salasuhe. Paul Daguenet Noormees, kes oli alati olnud Nana armuke. Nana kutsus teda Mimiks. Daguenet'i palvel sokutas Nana talle naiseks krahv Muffat'i tütre. Peale seda käitus Paul Nanaga nagu võõraga. Krahv Xavier de Vandeuvres sale, korrektne ja distingeeritud härra. Ta oli kuulsa suguvõsa viimane võsu, samal ajal naiselik ja vaimukas. Vandeuvres pillas oma varandust taltsutamatus lõbunäljas. Talle kuulus traavitall, mis tõi talle sisse pöörast raha. Samal ajal olid ta kaotused aga väga suured
RAAMATUKAART ,,IDIOOT" KUS? Peterburg, Pavlovsk, Moskva KES? Nastasja - ilus, võluv, kuulus armuke, MIS JUHTUB? kompleksid, hingepiin, tema üle irvitati, Mõskin tutvub Nastasja ja Aglajaga. talumatu elu, halastamatu, hüsteeriline, Nastja põgeneb Rogoziniga. Mõskin surm. armub Aglajasse, haletseb Nastjat. Aglaja - ilus, keeruline, irooniline, Nastja ja Aglaja kokkupõrge. Nastja ja teravmeelne, vastuoluline. tundeid Mõskin plaanivad abielluda. Nastja
Mari, aga ei tahtnud vana Kremeriga kokku kolida. Tõnu meelitas teda niikaua kuni naine lõpuks nõustus. Tänu Kremerile sai Tõnu Mäeküla uueks piimameheks. Endine piimamees Karu Jaan lasti töölt lahti. Selle üle oli Tõnul väga hea meel, sest nüüd hakkas ka tema sama head palka teenima kui varem teenis Jaan. Talle meeldis piimamehe töö alguses väga, kuid mõne aja pärast ta mõistab, et on teinud vea ning et ta on kaotamas Marit. Mari on sellega väga rahul, et ta on Kremeri armuke, sest nüüd saab temagi käia linnas omale ehteid, raamatuid, riideid ja paljusi teisi asju ostmas. Tõnu hakkab aja möödudes muutuma järjest rahutumaks ja armukadedamaks. Ka tööl hakkab järjest kehvemini minema ning ta hakkab väga palju jooma. Vahepeal armub Mari noorde seppa Juhanisse. Ükskord joobunult linnast tulles külmub Tõnu tee ääres magama jäädes surnuks. Maril hakkab käima palju kosilasi, ka Juhan, kes aga Marile enam ei meeldi sest ta ei tahtnud lapsi kasvatada
või soovivad. Raamatu "Pea suu" tegelased Õpetaja Pudels, Ingrid, Kaspar Ville Tiina SvenAllan Missugused on peategelased? o . Tiinal on tedretähed näos. Tiinal on vinnid ja nina on nagu kartul, seega probleemid v älimusega. Ta on iseloomult lahke. o SvenAllan on halb iseloomult,valetab... SvenAllan rebis riideid laiali. o Ville juuksed on porgandiv ärvi, iseloomult on ta kade. Ville isal on armuke, seega olid probleemid kodus. Miks on raamatu pealkiri "Pea suu"? Katkend raamatust: ...,sest Ville tuli koolimaja trepist alla ja palus oma näoilmega Tiinat :,,Pea suu!``. Ta ei tahtnud, et tema kodune olukord saaks avalikuks.
Cabaret Muusikali tegevus toimub Berliinis aastal 1929. Kuigi Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb seal ööelu nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui klubiomanik Max, Sally kiivas armuke naise vallandab ja ta Cliffi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, arenebfemme fatale'i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe. Vaatajate ees avaneb meelelahutusest sõltuvuses olev ühiskond, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest ,,homne päev" natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad.
Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Adolf Hitler oli karismaatiline kõnemees, kes suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse. Samas väitsid mitmed temaga isiklikult kohtunud inimesed, et eraviisiliselt ei olnud ta nõnda muljetavaldav. Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu. Adolf Hitleri pikaaegne armuke ja seaduslik abikaasa oli Eva Braun. Aastal 1945, kui venelased olid jõudnud Berliini lähedale, kolis Eva Braun Hitleri Führerbunker'isse ning jäi sinna oma elu lõpuni. Hitler küll soovitas Braunil lahkuda, kuid ta jäi Hitlerile truuks kuni viimaste minutiteni. 29. aprillil abiellus ta Hitleriga. Järgmisel päeval mürgitas ennast tsüaniidampulliga, Hitler lasi endale kuuli pähe. Nende kehad põletati, hiljem leidsid venelased Brauni söestunud keha.
käekirjaga mõrv, mida uurivad Lane'i ema ja ka kasuisa. Mõrvar valib oma ohvriteks alati blondide juustega lapsehoidjad ning hakkab järk-järgult avalikkusele paljastama ohvri kehaosi. Asi kisub segaseks ning sarimõrvar võtab Lane'ga ühendust, saates talle kirju koos piltidega järgmise ohvri kehaosadest ning teda ähvardades. Lõpuks proovib mõrvar Lane'ga ka kohtuda. Raamatu lõpus selgub, et too kuulus sarimõrvar on Lane'i ema Lane'i pärisisal oli kord armuke, kes oli blond ning lapsehoidja. Ema tappis ta ning hakkas seda ,,nautima". Seda hakkas ka Lane'i pärisisa, kellest Lane eriti ei teadnudki. Mõrvar, Lane'i ema, pakub tütrega kohtudes talle võimaluse sooritada järgmine mõrv. ,,Olen oma ema tütar." Lane tapab oma ema. Ta tapab mõrvari, kes on teisi hoidnud hirmu all ja sooritanud kuritegusid..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
