Seine jõgi Üldine Asub Prantsusmaal 776 km. pikk Saab alguse Côte d'Ori mägedest Suubub La Manche väina Valgala 78 650 km² Lisajõed Aube (248 km.) Marne (525 km.) Oise (302 km.) Yonne (293 km.) Eure (225 km.) Seine'i ääres asuvad linnad Pariis Troyes Rouen Faktid 37 silda (Pariis) 24 meetrit merest 8 meetrit sügav Atlandi lõhe Täname tähelepanu eest!
Berthe with them. Soon enough, though, the jaded and worldly Rodolphe has grown bored of Emma's demanding affections. Refusing to elope with her, he leaves her. Heartbroken, Emma grows desperately ill and nearly dies. By the time Emma recovers, Charles is in financial trouble from having to borrow money to pay off Emma's debts and to pay for her treatment. Still, he decides to take Emma to the opera in the nearby city of Rouen. There, they encounter Leon. This meeting rekindles the old romantic flame between Emma and Leon, and this time the two embark on a love affair. As Emma continues sneaking off to Rouen to meet Leon, she also grows deeper and deeper in debt to the moneylender Lheureux, who lends her more and more money at exaggerated interest rates. She grows increasingly careless in conducting her affair with Leon. As a result, on several occasions, her acquaintances nearly discover her infidelity.
(in the picture- William I built the central White Tower in the Tower of London.) Williams end · William divided his succession for his sons William fell off his horse and got horrible injuries. Elder son Robert received the Duchy of Normandy, as Robert II. William Rufus (his third son) was next English king, as William II. William's youngest son Henry received 5,000 silver pounds. · William died at the Convent of St Gervais in Rouen. Rouen was the capital of Normandy . He died in September at the age of 59. · William was buried in the Abbaye-aux-Hommes. Which he had erected, in Caen, Normandy.
Jean-Baptiste- Camille Corot Perioodil, kui Corot tegi veel enda jaoks selgeks kunsti tähendust, maastiku maalimine oli veel väga algses järgus. Hiljem maalides maastikumaale jagunesid need kahte leeri : 1) ajalooline maastik 2) realistlik maastik. Mingil perioodil õppis Corot omaealise maastikumaaleri Achille-Etna Michalloni juures, kes oli juba väga hinnatud maalikunstnik. Alguses Corot käis Lycée Pierre Corneille koolis. See on kool , mis asub linnas nimega Rouen Prantsusmaal. Ta lahkus sealt, kuna olid raskused ja läks edasi internaatkooli. Isa tahtis, et ta tegeleks äriga, aga Camille oli pühendanud ennast kunstile. Aastatel 1825-1828 viibis Corot Itaalias, kus ta sai veel väga palju informatsiooni maalikunsti kohta. 19.saj keskel oli Corot Barbidzoni kooli parim maalikunstnik. Oma töödes sai ta innovatsiooni impressionismist. Varasemas perioodis maalis ta traditsiooniliselt ja kitsalt. Maalis väga täpselt, selgete kontuuridega,
Kuna ta oli silmapaistev matemaatikas, suunati ta Pariisi kõrgemasse polütehnilisse instituuti. Tuntuimad teosed: ,,Punane ja must", ,,Parma klooster" Honore de Balzac õppis Vendõme'i kloostrikoolis ja Pariisi juriidilises koolis. Sündis Kesk- Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talu poegkonnast ning tegeles toidumoona hankimisega sõjaväele. Tuntuim teos: ,,inimlik komöödia" Gustave Flaubert sünnikoht Rouen, kus tema isa töötas haigla kirurgina. Koolishariduse sai ta sama linna kolledzis, mille lõpetamise järel siirdus Pariisi ülikooli juurat õppima, kuid see ala teda ei huvitanud ja ta katkestas teisel kursusel. Tuntuimad teosed ,,Madame Bovary", ,,Salambo", ,,Tundekasvatus" Charles Dickens Sündis sadamalinna Patsmouthi töölisagulis Landportis, kus ta ise töötas ametnikuna mereväe maksukontoris. Peagi kolis perekond Londonisse. Mõne aasta pärast sattus isa võlavanglasse
(12.detsember 1821 - 8. mai 1880) Gustave Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal, arstiperekonda, viienda lapsena kuuest. Kirjutama hakkas ta juba kooliaastail Flaubert sai hariduse kodulinnas (Collége Royal de Rouen) ja ei lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima 1944 aastal tabas teda närvihaigus, mille tulemusena põrus õigusteaduse eksamitel-hakkas keskenduma kirjandusele. 1846 hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lädedale Croisset 'sse, kus ta elas koos emaga Napoleon III andis talle aukirja, pärast 1848 aasta Revolutsiooni. Flaubert vananes kiiresti ja ta ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda. Kuulub 19
Jumala käsi ning nõidumisega pole sel midagi pistmist. Samuti pandi talle süüks meheriiete kandmist, mis tol pimeduseajal oli hukatust toov süüdistus. Nii mõistiski kiriklik kohus Jeanne´i süüdi ketserluses, nõidumises ja meheriiete kandmises ning kohtuotsuse kohaselt pidi ta põletatama tuleriidal. Kuid on ka teada, et kui Jeanne oleks loobunud meheriiete kandmisest, oleks ta tuleriidalt pääsenud. Neiu keeldus. Kohtuotsus viidi täide 30.05.1431 Rouen´i turuväljakul. Jeanne d´Arc oli vaid üheksateistaastane. Kuid kartmatu ja vapra Orleans´ neitsi legend elas ja elab edasi ka peale tema surma. Juba 1456.a. vaatas kiriklik kohus uuesti läbi tema "süüasja" ning mõistis ta õigeks ning kuulutas Jumala ustavaks saadikuks. 1909.a. kuulutas paavst Püha Pius X ta õndsaks. 1920.a. kanoniseeris kangelanna paavst Benedictus XV ning Jeanne d´Arc kuulutati katoliku pühakuks. 1922.a. kuulutati Jeanne d´Arc ehk Orleans´i neitsi Prantsusmaa
Sorbonne'i ülikooli hõivanud üliõpilased pisargaasiga välja. · Üliõpilased hõivasid prestiizse ülikooli juba kolmapäeval, et protesteerida valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24 Reutersi uudist. Tv h 18/ lk 43 · Bordeaux (bordoo) - Bordeux`sse (Pr) · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi (Pr) · Rouen (ruaan) - Roueni (Pr) · Cambridge (keimbridz) - Cambridge`i (Ingl) · Oxford Oxfordi (Ingl) · Sorbonne - (on) - Sorbonne`ist(Pr) (Pr) · Marseille (Massei) - Marseillesse (Pr) · Lausanne (lozann) -- Lausann`i (sveits) Võõrnimetuletised · Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited -lik, -lane, -lus, -ism,
"Kurtisaanide hiilgus ja viletsus" 1.4 "Stseenid sõjaväe-elust": "Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" 1.5 "Stseenid poliitilisest elust": "Tume lugu" 1.6 "Stseenid külaelust": "Külaarst" "Talupojad" 2. "Filosoofilised etüüdid" - eksitav pealkiri,varasemad teosed aga vähem fakte ja rohkem fantaasiat "Sagräännahk" "Tundmatu meistriteos" "Absoluudi otsingud" 3. "Analüütilised etüüdid" "Abielufüsioloogia" GUSTAVE FLAUBERT (1821-1880) Rouen sünnikoht Isa töötas haiglas kirurgina Õppis juurat, ei lõpetanud Pühendus loometööle. "MADAME BOVARY" Charles Bovary, kellele isa andis vaba kasvatuse. Asus õppima Roueni kolledzisse. Ema tahtis et temast saaks arst. Ta avab oma esimese kabineti arstina Roueni lähedases alevikus. Abiellus farmeri tütre Emmaga. Emma aga pole nii õnnelik kui Charles. Charles on matslik. Emma aga tahab teistlaadi eluideaali. Esimese osa lõpus kolivad teise alevikku.
1878 Sündis tema teine poeg, Michel Monet. 1879 Camille suri. 1881 Pere kolis Poissy. 3 1883 Monet rentis maja Giverny`s. Ta elas seal 43 aastat. 1887 Monet`i näitus New-York`is tänu Durand-Ruel`ile. 1889 Monet`i näitus koos Rodin`iga. 1891 Suri Ernest Hoschedé. Monet maalis seeria Meules (Haystacks) ja Peupliers (Poplars). 1892 Monet maalis Rouen Cathedrali seeriad. Ta abiellus Alice`ga juulis. . 1900 Ta maalis mitu vaadet Japanese bridge`st. Tegi mitu reisi londonisse ja maalis mitu vaadet Thames`ist. 1904 Monet reisis Madriidi ja imetles Velasquez`i töid. 1907 Tema esimesed probleemid silmanägemisega. 1911 Suri Alice. 1914 Suri Claude Monet`i vanem poeg. Blanche kolis Monet`ile lähemale . 1923 Monet oli peaagu pime. Tal oli ühe silmaga olnud juba operatsioon. 1926
täpsemalt astasse 1886. Just sel tähelepanuväärsel aastal asutati Paides ja Viljandis esimesed jalgrattaklubid. Juba kolm aastat hiljem (1889) sai teoks esimene pikamaasõit marsruudil Riia-Tallinn, mis tähistas ühtlasi esimest rahvusvahelist jalgrattavõistlust Eestimaa pinnal. Võrdluseks võib kõrvale panna fakti,et varaseim teadaolev rattaspordi suurvõistlus peeti täpselt 20 aastat varem-1869 Prantsusmaal, trassil Pariis-Rouen. Võitja keskmine kiirus oli tollal 11 km/h, tänapäevaste tegemiste juures tundub tegu olevat trükiveaga. Juba jalgrattaspordi algaastail tegid Eesti sportlased endale nime. Nii võitis aastal 1900 pikamaasõidu Moskva-Peterburi ootamatult haapsallane Karl Tamman. Mõeldes tagasi Eesti jalgrattaspordi värviküllasele 115 aastale, võime uhkusega tõdeda- võitude traditsoon ei ole katkenud ja loodetavasti jätkub ka tulevikus. .
alustada. Naisel tekib armuke. Järgmise armukesega Rudolphega tahab naine põgeneda, kuid siiski ei tee seda. Emma avastab, et on võlgades ning tapab enda. Sureb ka Charles. 10.Nim Flauberti tähtsamad teosed "Madame Bovary"(1857;ek 1934, 1985) Ajalooline romaan"Salambo"(1857-1862) Suur romaan "Tundekasvatus"(1869;ek 1972) "Püha Antoniuse kiusamine"(1877;ek 1995) "Kolm lugu"(ek1922, 1995) 8.Pane kirja 5 põhifakti Flauberti elust Flauberdi sünnikoht on Rouen, kus tema isa töötas haigla kirurgina. Koolihariduse sai ta sama linna kolledzis, mille lõpetamise järel siirdus pariisi, et isa soovil õppida ülikoolis juurat. Jätnud juura õppimise teisel kursusel pooleli, asus ta elama Roueni lähedasse mõisa Croisset's. Seal pühendus ta loometööle. Elas tagasitõmbunult, vältimata siiski sõpru. Kirjaniku pikemateks reisideks võiks nimetada matka Lähis-Idasse ja samuti Põhja-Aafrika, kus ta
Tallinn: Koolibri 32 lk 2. Zeidler B. 2007. ,,Monet". Tallinn: Koolibri 96 lk 3. Vikipeedia ,,Claude Monet" [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 4. Wikipeedia ,,Claude Monet" [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 10 Lisad: 1. ,,Saint Lazare Raudteejaam", Pariis, (1877) 2. ,,Impression, Tõusev päike", (Impression, soleil levant) (1872/1873). 11 3. ,,Rouen`i Katedraal, Fassaad (päikeseloojang)", (1892-1894) (üks maal seeriast) 4. ,,Heinakuhjad, (päikeseloojang)", (1890-1891) 12 5. ,,Camille ,Naine rohelises kleidis", (1866) 6. ,,San Giorgio Maggiore videvikus" (1908) 13
- Jumalaema Kirik Pariisis (Notre Dame 1163) - Salapärase täisnurkse kolmnurga moodustavad kõrggootika suurteosed :Chartres'i kirik( rikkalike vitraazidega), Reimsi katedral( rikkalikud skulptuurid, kuningate kroonimispaik) ja Ameins'i kirik (suurim). - Pr L. ossa jõuab gooti stiil peale ristisõdu, sealsed kirikud pole nii huvitavad ja leiab ka 1 lft-ga kirikuid - Avignoni paavsti loss, hoiti paavste kinni - P.Pr ja L-Inglismaal on tohutud 4tistornidega kirikud, ehitati eriti kõrgteks(rouen ja Salisbury) Inglismaa - Stonehenge juures 123m.(ingl kõrgeim) Salisbury katedral - Suured 4tistornid ja kooriruumid - üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby pseugooti stiilis ehitis. - P-Ing.suurim Yorki katedral. (võlvidel dekoratiivsed roided) - Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Saksamaa Kõrgeimad gooti kirikud - Lüübeki Maarja kirik, 2lft-ga 125m. - Strasbourgi toomkiriku kaudu jõudis G Saksamaale.
became Henry IV in 1399 By descendance, Henry IV was the first King from the Lancaster branch - During his reign, he had to face many rebellions, most notably the Rebellion of the Welsh (1400- 1410) but was successful because of his son's military abilities Henry IV was succeeded by his son Henry V in 1413 - Notable victories in the Hundred Years' War, for example, the Battle of Agincourt and the conquest of Rouen - Treaty of Troyes. Married Catherine of Valois, the daughter of the French King Left the throne for his son, Henry VI, only 6 months old at that time The Battle of Agincourt Henry VI's reign started 1422, but was controlled by regents He wanted to find a peaceful solution to end the Hundred Years' War since the French were becoming much stronger (Joan of Arc) - Married Margaret of Anjou on the condition that
wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 3. Birgit Zeidler 2007 ,,Monet: Elu ja looming", Tallinn: Koolibri 96 lk 4. Paul Smith 2000 ,,Impressionism: Sissevaated", Tallinn: Kunst 175 lk 5. Vikipeedia ,,Impressionism" http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism Lisad: 1. ,,Saint Lazare Raudteejaam", Pariis, (1877) 2. ,,Impression, Tõusev päike", (Impression, soleil levant) (1872/1873). 10 3. ,,Rouen`i Katedraal, Fassaad (päikeseloojang)", (18921894) (üks maal seeriast) 4. ,,Heinakuhjad, (päikeseloojang)", (18901891) 5. ,,Camille ,Naine rohelises kleidis", (1866) 6. ,,San Giorgio Maggiore videvikus" (1908)
1862-1918 1805-1873 juudit olovernese peaga(belverdre loss) madame rimsky-korskov(orsay) ta oli tuntud kui 19 saj porteist, rahvuselt sakslane, kuid elas pariisis, kus ta maalis kõrge honorari eest kroonitud päid neid ilusamaks tehes. claude monet 1840-1926 la cathedrale de rouen(orsay) ta maalis seda gootika stiiliesindajat erinevatel kellaaegadel, kokku u 30 korral.seda seriaali ja vesirooside seriaali loetakse ta loomingu tipuks. Michelangelo 1475-1564 delfi sibüll(vatikn, sixtuse kabel) ta maalis sibülli e. ennustajat/nõida, sest nood
Vitraazid tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maalid (Sainte-Chapelle) · Väljastpoolt on gooti kirikutel vähem torne. Dekoor on rikkalikum vitraaziga suur roosaken ja portaalide ehisviilud. · Hilisgootika Kirikute kaunistamine arenes veelgi, detailide rikkus, dekoor kattis kogu ehitist. · Tähtsamad gooti kirikud o Notre-Dame (Jumalaema kirik) Pariisis o Chatres, Reims, Amiens, Rouen o Kölni toomkirik o Canterbury, Yorki, Salisbury, Lincolni katedraali, King's College kabel Cambridges o Milanos, Itaalias (ei puudutanud eriti Itaaliat) SKULPTUUR · Skulptuuril oli tähtis roll rahvast usuliselt harida ja kasvatada. · Romaani skulptuur kohmakus, ebaloomulikud juuksed ja habe, tegelaste tundeelu haaravalt.
täpsemalt aastasse 1886. Just sel tähelepanu väärsel aastal asutati Paides ja Viljandis esimesed jalgrattaklubid. Kolm aastat hiljem 1889 sai teoks esimene pikamaasõit Tallinn- Riia, mis tähistas ühtlasi esimest rahvusvahelist jalgrattavõistlust Eestimaa pinnal. Võrdluseks võib kõrvale panna fakti, et varaseim teadaolev rattaspordi suurvõistlus peeti täpselt 20 aastat varem- 1869 Prantsusmaal, trassil Pariis- Rouen. Võitja keskmine kiirus tollal 11 km/h, mis tundub tänaseid kiirusi arvestades uskumatuna. Juba jalgrattaspordi algaastail tegid Eesti sportlased omale nime. Nii võitis aastal 1900 pikamaasõidu Moskva - Peterburi ootamatult Haapsalust pärit Karl Tamman. Mõeldes tagasi Eesti jalgrattaspordi värviküllasele 117 aastale, võime uhkusega tõdeda võitude traditsioon ei ole katkenud ja loodetavasti jätkub ka tulevikus.
1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma pikim teestik - Pan-Ameerika autotee 47000km Kõige rohkem autoteid USA, üldpikkus üle 6 miljoni km Pikim teadaolev liiklusummik 16.02.1980, Prantsusmaa, 176km Väikseim auto Peel P50, Pikkus 1.34m, laius 99cm, kõrgus 1.34m, kaal 59kg Kergeim auto 9.5kg, Max. 25km/h Pikim auto pikkus 30.5m (bassein, hüppelaud, ülisuur vesivoodi)
Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is. Prantsuse-Preisi sõja tõttu pere kaotas oma raha ja nii pidigi Guy asuma tööle ametnikuna ministeeriumis. Õhtusel ajal tegeles ka kirjandusega. Samuti jagus tal aega, et mööda Seine` i sõita. Alguses köitis teda luuletamine. Aga hiljem sai temast proosakirjanik, ent ta oli piisavalt kriitiline, piisavalt pika ettevalmistusega, et seitsme aasta vältel lasi ta Flaubert'il tal oma stiili parandada ning sõnavara rikastada jne. Läks aastaid enne kui Maupassant oma
Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is. Prantsuse-Preisi sõja tõttu pere kaotas oma raha ja nii pidigi Guy asuma tööle ametnikuna ministeeriumis. Õhtusel ajal tegeles ka kirjandusega. Samuti jagus tal aega, et mööda Seine` i sõita. Alguses köitis teda luuletamine. Aga hiljem sai temast proosakirjanik, ent ta oli piisavalt kriitiline, piisavalt pika ettevalmistusega, et seitsme aasta vältel lasi ta Flaubert'il tal oma stiili parandada ning sõnavara rikastada jne
Tema t��des �hinevad dramaatilised valgusefektid ja klassikaline formalism. Selle Hollandi meistri kunstnikun�gemus oli tema isikup�rase m�tte- ja maalilaadi k�rval suuresti inspireeritud ka tema eakaaslaste Rembrandti ning Caravaggio t��dest, mida ta 1620ndatel Roomas viibides n�gi. Paljud Paulus Bori t��d asuvad riiklikes muuseumites, nagu n�iteks Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum Narodowe, Poznan, Poola; Mus�e des Beaux-Arts, Rouen, Prantsusmaa; Walker Art Gallery, Liverpool, Inglismaa; National Gallery of Canada, Ottawa, Kanada; Central Museum of Utrecht, Holland, ning olulistes erakollektsioonides Euroopas. Paulus Borile imponeerisid m�toloogilised ja allegoorilised teemad, mida ta ekspressiivse edasiarendusega k�sitles. Maal sarvepuhujast, kes sugestiivselt ja j�uliselt on pilgu vaatajale p��ranud, m�jub �htaegu tegeliku ja muinasjutulisena, tekitades k�simusi nii persooni enda kui tema loo kohta
Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps, tegu polnud Rasmusega vaid Arturiga. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is. Prantsuse-Preisi sõja tõttu pere kaotas oma raha ja nii pidigi Guy asuma tööle ametnikuna ministeeriumis. Õhtusel ajal tegeles ka kirjandusega. Samuti jagus tal aega, et mööda Seine` i sõita. Alguses köitis teda luuletamine. Aga hiljem sai temast proosakirjanik, ent ta oli piisavalt kriitiline, piisavalt pika ettevalmistusega, et seitsme aasta vältel lasi ta Flaubertil tal oma stiili parandada ning sõnavara rikastada jne
lisamisega moodustusid täht- ja võrkvõlvid, neid kaunistasid tihti suured allarippuvad päiskivid. Piilaritel puudusid kapiteelid, roided kasvasid välja turbadest. Ülespoole pürgiva teravkaare kõrval hakati kasutama ka lamedama profiiliga kaari 8roodkaar, korvkaar jne.), kirikutel puudusid empoorid või trifoorium, akende rikkaliku ehisraamistiku motiivid meenutasid kalapõit või tuult käes liikuvat leeki. Rohkesti oli skulptuurkaunistusi . Tuntumaid näiteid nimetatud perioodist on Rouen´i katedraal (15.-16.saj.), mis oma kahe tömbi läänetorniga meenutab juba siluetilt prantsuse gootika kuulsamaid ehitusi. Elamuehituses, mis senini oli arenenud üsna ühtse skeemi järgi: kitsas kõrge 2-3 korruseline fassaad, alumisel korrusel käsitööliste tööruumid või poekesed, nende peal eluruumid, kõige kõrgemal laod , hakati üha rohkem tähelepanu pöörama hoone funktsionaalsusele ja mugavusele. Levinud olid nii kivi- kui ka vahvärkehitised.
76 IS'S2'N 97'06W Rotterdam, Netherlands 84 SI'SS'N 4"29'E Santa Marla. Brazil. , 78 29'39'S S3'49W 9S'OO'E IlQIltalM....... 75 47'OO'N 70'OOW Parnaiba. Brazl' 78 2' SS'S 41"46W PuertoMaldonado, Peru 78 12' 3TS 69' I2W Rouen, France, 84 49' 27'N 1' 06'E Santarem. BraZil , 78 2'2 TS 54°44'W ~~ . Ma untanl a 90 20'SS'N 17"02W Parnaiba, rtver 79 7'OO 'S 44°00W PuertoMontt, ChIle 78 "'28'S 72' S8W Rouyn-Noranda, Canada 74 48'14 'N 79°01'W Santa Rosa, Argentll1a , 78 36' 3S'S 64°17'W 32'Ol'E Wchott
Villa Medici, Fiesole Michelozzo de Bartolomeo (1396-1472) Villa Sandolfi Raffael Prantsusmaa Amboise' lossi aed (Charles VIII ajal) Pacello da Mercogliano (surn. 1534) Blois' lossi aed (Louis XII ajal) Pacello da Mercogliano Gailloni lossi aed, Rouen (16. saj) Pacello & Piero da Mercogliano Vallery lossi aed Charleval' lossi aed (16. saj keskel) Jacques-Androuet du Cerceau (1510-1584) Luxembourgi lossi aed (1615-1621) Salomon de Brosse, parterite kujundused
annaabi.ee 
