Iseseisev töö Kuidas langetada moraaliotsustusi? Iga päev langetama me tuhandeid ja tuhandeid otsuseid. Mõnikord on otsused nii lihtsad, et me isegi ei pane tähele, et me neid teeme (nt.millal magama minna, mida süüa). Teinekord on aga otsuste langetam hulga keerulisem, kui tegu on moraaliotsustega? Kuidas siis lahendada moraaliotsusi? Et sellele küsimusele vastata tuleks enne selgitada, mida sõna moraal endast üldse kujutab? Lihtsalt ja selgelt öeldes on moraal komme, tava. See on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Teatud/antud kultuuri ja eluviisga keskkonna poolt nõutavad reeglid ja tavad. Selle definitsiooni järgi peaksid kõik otsused olema moraaliotsused, mis on antud ühiskonnale omased. Seega ükskõik, mida üks eestlane otsustab peab olema moraaliotsus, kuniks see on kooskõlas näiteks Eesti Vabariigi Põhiseadusega.
teadvuse vormi alla, mis põhineb inimtegevuse normide tegutsemisega ühiskonnas.Reguleerimine toimub läbi inimtegevuse hindamise avalikus kohas,kus vaadatakse : hea ja kurja, õiglase ja ebaõiglase, au ja häbi, ja ka teiste omaduste vaatenurgast.Moraal reguleerib erinveval määral inimese käitumist ja teadvust, ilma ühegi erandita kõigis elu valdkondades töös , kodus , poliitikas ja teaduses , pereelus , isiklikkes ja rahvusvahelistes suhetes jt. Moraal kuulub tähtsama reguleerimise normatiivi tüüpi, sellistesse nagu õigus , tavad , traditsioonid , ristudes nendega ja samal ajal olles väga erinev.Erinevalt õiguse normi reeglitest ei ole moraal seaduses kirja pandud, neid toetab inimese sisemine jõud, avalik arvamus, tavad, harjumused ja kasvatamine.Nad omavad ,,vaikiva" ja ,,kirjutamata" staatuse ja määravad inimese suhtumist ühiskonda , teiste maade rahvastesse, peresse jne
Moraal. Kas abinõud eesmärkide saavutamiseks peavad olema õiged või piisab õigest eesmärgist? Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Püüeldes oma eesmärkide poole, tuleb kõvasti vaeva näha, et midagi saavutada. Pole ühest ülemaailmset valitsevat hea ja kurja normi. Suurem oma inimkonnast elab erinevate moraalinormidega- oma usu ja oma rahva moraalidega. Nt. Mõnes ühiskonnas vastsündinu tapmine on õige, mõnede jaoks vale, kuna on erinevaid arvamusi, ei saa olla ühest moraalinormi.Pikaajalised eesmärgid sunnivad inimesi mõtlema
Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu see juhib inimeste käitumist, seab inimeste käitumisele suunad ja piirid. Arusaam, mis on eetiline ja mis mitte, ei ole päris ühtne ja püsiv suurus
Kes eksib moraali või tava vastu, peab paratamatult arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses. Kindlasti peitub õiguses sunnielement, nii nagu on sunnielement olemas ka tava ja moraalikordades. Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme. (Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. Filosoofiliselt saab sõnade eetika ja moraal tähendusi eristada.)Kristlikes maades riigi moraal põhineb Rooma Impeeriumi seadustel, on paganlik; teine kiriku moraal on kristlik ja põhineb kirikukogude
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen Merle Kõlves KODUNE TÖÖ EETIKA JA MORAAL Juhendaja: Reet Urban Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 Eetika ja moraal Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava või kommet. Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. (https://et.wikipedia.org/wiki/Moraal) Praktilise eetika infovärav tegeleb ja keskendub konkreetsete moraaliküsimustega, mis erinavatel elualadel võivad esile kerkida. Ka õenduseetika kuulub praktilise eetika alla
Moraal ja eetika Referaat õppeaines insenerieetika Üliõpilane: Juhendaja: Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Allkiri: Eetika on filosoofia harudest, kus arutatakse moraali üle. Tahes tahtmata puutume sellega igapäevaselt kokku. Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale. Üldjoontes on mõisted „eetika“ ja „moraal“ enamasti tähenduselt samad, kuid vahel tahetakse neid teineteisest eristada. [1] Moraalifilosoofia uurib seda, kuidas oleks õige oma elu elama. Otseloomulikult igapäevaelus ei pea me langetama tõsiseid moraaliotsuseid ning eetiliste valikute tegemiseks kasutame intuitsiooni
http://www.eetika.ee/et/805728 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Annab nõu kuidas k äituda Selleks, et panna raamidesse lubatud ja lubamatud asjad. Seega võib tegelikult öelda, et eetikakoodeksi võivad vastu võtta sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus ükskõik, kas see on elukutse, töökoht või hobi ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada heade tavade kirjapanemiseks ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; Kõrgemate struktuuride poolt e...
Moraal Mis on moraal? Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Kuid see ei ole kindlasti kõigile selge ja arusaadav, mida tähendavad need käitumisnormid, tavad ja seadused. Mis see moraal siis ikkagi on? See on lihtsamalt õeldes see kuidas me oma igapäeva elus käitume ning milliseid seaduseid me järgime. Olgu nendeks siis kas viisakusreeglid või liiklusreeglid, kõike neid võib nimetada moraaliks. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Suuremal osal meie ühiskonnast on olemas omad viisakus- ja käitumisreeglid, mille järgi iga päev talitatakse. Meie kultuuris on enamasti kahte liiki reegleid ja
Teadus, moraal ja kvaliteet 1) Uurimisvabaduse põhimõte peaks tasakaalustama teadlaste poolt välja selgitatud (uut) informatsiooni ning (liht)inimeste “reaktsiooni” mingite väidete/uute teadmiste kohta. Selle põhimõtte rakendamisel peaks saama rahuldatud nii inimeste teadmisjanu kui ka inimõiguste mitterikkumine, kuid see eeldab teadlastelt adekvaatseid ja arukaid otsuseid oma uuringute avaldamise (ja tegemine) osas. Kui kogu eelnev jutt kokku võtta, võiksin öelda, et teadlastel on võimalus ja õigus vabalt valida uuringu teemad ja muu, kuid nad peaksid arvestama teemat valides eetikaga ja üldiste moraalinõuetega. 2) Antud küsimus on mitmetahuline ning mul on keeruline mingit kindlat seisukohta võtta. Ühest küljest, kui teadlased oleksid tõesti teadnud, kuidas võivad nende poolt teostatud tuumauuringud tulevikus kahju tekitada, oleks olnud inimlik need uuringud katkestada. Samas olen ma üsna kindel, et k...
30.10.2012 Slide 1 EETIKA Moraalirelativism Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Argo Buinevits Mis on viltu? A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
Kuidas soome faks keeldus Tallinna kiluga sõbrustamast Jutt räägib sellest, kuidas tehnika areneb kiiremini kui inimene ning et inimesel on tihtipeale raske selle arenguga sammu hoida. Ta räägib ära kaks peamist lugu üks sellest, kuidas ta ei olnud enne kunagi faksinud, sest see oli tol ajal nii suur asi ning ta oli segaduses. Kõigepealt saatis ta artikli, mille oli kirjutanud, Tallinnasse, et teised lugeda saaksid, kuidas ta sadu kilusid puhastab. Teised aga ei uskunud, niisiis tahtis ta ka kilu neile faksida, et oleks ikka tõend olemas. Tema ju ei teadnud, kuidas faks tegelikult töötab. Teine lugu räägib sellest, kuidas inimesed keerulisest liftisüsteemist aru ei saanud, kuidas täpselt ja kust seda kaarti läbi tõmmata, et lift õigele korrusele sõidaks jms. Loo mõte oli see, et tehnika areneb kiiresti ja inimene ei jõua sellega sammu pidada, eriti lihtne inimene, kes sellega e...
Rüütlikirjandus ja rüütlikultuur Rüütlikultuur Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Iseloomult õiglane, vapper ja helde. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Sünnist kuni 7. eluaastani kasvasid noored rüütlid kodus. Kui nad olid saanud 7 aastaseks siis anti nad patroonidele kasvatada. Seal olid nad kuni 15 eluaastani. Neid kutsuti paasideks. Vanematele tutvustati ka relvi. Kui noored 15 aastaseks said siis hakkasid nad rüütlite kannupoisteks. Nad õppisid käsitsema relvi. 21 aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli reeglid: au ja õiglus Kuuletumine vanematele rüütlitele ja vennalik sõprus omasugustega Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat. Truudus ja ustavus ...
rohtu!) o kategooriline imperatiiv (katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) Kanti moraalne ,,peab" (Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt. ) Kant eitab, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. Inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima. "Tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Milline peaks inimene olema? Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine,
Hiired tahtsid vabaneda oma vaenlasest, kassist. Või vähemalt teada saada, kui ta on tulemas, et põgeneda. Arutati paljusid plaane, kuid ükski polnud piisavalt hea. Siis kõneles kõige väiksem hiir: „Mul on plaan, mis näib väga kerge, aga on edukas, nimelt me peame talle kellukese kaela riputama ning see hakkab helisema, kui ta läheneb. Siis ütles üks vana hiir: „Plaan on väga hea, aga mul on üks küsimus: Kes kellastab kassi?“ Moraal: „On üks asi öelda, mida tuleks teha, teine asi on selle tegemine“
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu
Paljudel juhtudel põhinevad need reeglitele ja korrasüsteemidele. Eluta looduse valdkond kui üks fundamentaalne kord. Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" 1. Raskolnikovi kuriteo põhjused Kõige peamiseks põhjuseks oli Raskolnikovi teooria inimeste kohta. Ta arvas, et on olemas kahte sorti inimesi: harilikud ja erilised. Harilike inimeste jaoks oli kuritöö rangelt karistatav ning keelatud, aga erilised inimesed tohtisid piire oma nägemise järgi painutada. Kui eriline inimene arvas, et on vaja sooritada kuritegu, siis tema jaoks oli see lubatud. Raskolnikov luges ka ennast haruldaste inimeste hulka, kellele on kõik lubatud ning see ajendas teda sooritama mõrva. Kuritööl oli kindlasti ka väiksemaid põhjuseid. Venemaal oli sellel ajal olukord väga raske ja pidev vaesus ning halvad eluolud võisid väga lihtsalt inimese masendusse ajada ning see omakorda viia kuriteoni. Raskolnikovi enda majanduslik olukord ei olnud kiita ning ka seepärast võis ta olla valmis inimest tapma. Ta arvas ka, et üks kuritegu on põh...
Referaat rahvajuttudest Kuningapoeg ja kuningatütar Eesti muinasjutt Sisukokkuvõte: Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta t...
POLIITIKA riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. MAJANDUS tootmine ja kauplemine. KULTUUR mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. MORAAL moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme. KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajaool, tavadel ja...
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile
mõistuse abil on see toiming, mis teeb inimese selleks, kes ta on ja olla tahab, ütlevad mitmed kaasaegsed praktilised filosoofid (Taylor 1989; Steinfath 1998b; S. Wolf 1997). Meie elu mõte on tegelikult kordades suurem kui me teadlikult suudame oma eluea jooksul sellest aru saada. Kasutatud materjal: Mis vahet on õnnel ja heal elul? (2001). Kasutatud 04.12.16 http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mis-vahet-on-onnel-ja-heal-elul?id=50878998 Margit Sutrop . HEA ELU, MORAAL JA SOTSIAALNE ÕIGLUS: Aristotelesest tänapäevani. (2000) http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/files/ms_heaelu.pdf Akadeemia (2000) 12.numbris. Kasutatud 06.12.16 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:104253
Eetikat võib jagada: 1. teoreetiline eetika tegeleb küsimustega, mis on hea ja mis on halb; kas hea on inimesele kaasa antud 2. praktiline eetika tegeleb otseselt moraaliküsimustega; kuidas ühte või teist asja elus lahendada. sageli tekivad uued eetikateooriad ja mõttekäigud. UTILITARISM eetikateooria; arvamus, et inimene elab pideva naudingu nimel ja kui karmistada karistusi, siis selle tagajärjel inimesed soovivad vähem kuritegusi sooritada. Eetika ja moraal koos aitavad ühiskonnal liikuda õnne ja hea elu suunas. Thomas HOBBES (1588-1679) Oma teoses ,,Leviathan" iseloomustab loodusseisundit inimene sünnib ilma normide, eetika, moraali ja riiklike seadusteta. See seisund on ,,kõikide sõda kõikide vastu" (darwinistlik olelusvõitlus, ainsaks tungiks on soov ellu jääda). Elu loodusseisundis on üksildane, räpane, brutaalne; ellujäämine sõltub sellest, kes on tugevam. Järelikult moraal: 1. aitab hoida ühiskonda koos 2
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust
Teoreetiline eetika normatiiveetika (konstruib eetikateooriaid ja põhjendab moraaliotsusi teoreetiliste raamistike sees), metaeetika (e. analüütiline uurib terminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi) Praktiline eetika konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega, mittetäitmisel välised sanktsioonid ja annab küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale. Täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega. Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse väliste
hoolimine ja nende kohaselt toimimine viib muutuste teelt kõrvale. See on ohtlik, sest olles kord elurütmist maha jäänud, on raske uuesti sellele järele jõuda. Maailma elutürm ei võimalda keskenduda kõigele. Otsused ja väärtushinnangud eraldavad ebaolulise olulisest ja kasutu kasulikust. Alles jääb vaid kõige tähtsam see, mis on kasulik iseendale. Teiste peale mõtlemine ja hoolimine nõuab rohkem aega ja ressursse, kui meil anda on. Siingi on kannatajateks moraal ja kaastunne. Eesti loomade varjupaigad on täis kurva saatusega koduloomi. Selles olukorras saab palju ära teha, kuid siiski pole muutust toimunud. Isegi kui tahetakse aidata ja hoolida, on takistuseks ühiskonna olemus. Inimeste elu on täidetud töö ja kiirete muutustega, pole mahti aidata kedagi teist kui iseennast. Elutempo tõmbab meid halastamatult kaasa, kes ei suuda sammu pidada, kaotab. Ainult iseenese peale mõtlemine on olukorda halvendanud ka majanduses ja ärimaailmas.
Praktiline filosoofia http://www.eetika.ee Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine. Eetika - uurib ühiskonnas moraalisuhteid. Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda. Moraali põhimõte peab olema autoriteetne. Peab olema teostatav ja avalik. Erinevad väärtused: iseväärtused, segaväärtused, instrumentaalväärtused. Sanktsioon - karistus ebamoraalse teo eest : süümepiinad, teiste laitumus, reputatsiooni langus. Altruism - erapooletu tegu, neutraalne. Egoism: psühholoogiline egoism - altruism on võimatu; eetiline egoism - mõnikord inimene arvestab ka teistega. Inimuuringud Informeeritud nõusolek ?Organidoonorlus Eesmärgiks on parandada saaja tervist, ei tohi olla seotud doonori suure riskiga. Transplatatsioon - toimub ühe organi eemaldamine ja siirdamine teisele inimesele. Ainelise kasu keeld - organitega ainelise kasu teenimine on Eestis keelatud. 1) kas keelatud on üksnes ainelise kasu saamine? ...
Eetika KT1! 1)Eetika arutlus moraali üle 2)Moraal tavad ja kombed Eetika sisu: moraalid ja moraalifilosoofia (vahendiks on argumendid, mis koosnevad andmetest ja arutlusest). TEOREETILINE EETIKA: KIRJELDAV (koodeksid), NORMATIIVNE EETIKA (Tagajärje eetika (õpetus maailma liikumisest eesmärgi suunas, hindame tulemusi (hea, neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal eksisteerida rahus)), METAEETIKA (jutt väärtustest. Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)).
inimvajadustest ja sotsiaaltingimustest. Universaalset ,,peaks" pole olemas. 1. mitmekesisuse tees- moraalsed kombed ja veendumused on ajaloo lõikes erinevad, pole olemas universaalset standardit 2. sõltuvuse tees- moraal on sõltuv kultuurilisest kontekstist ja ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus Etnotsentrism-sallimatus, meile kultuur on parem kui teiste Emotivism Kõlbelised tegurid pole midagi muud kui emotsionaalsed reageeringud meie füüsilisele ja
lahendust. Indreku ema Mari on haige ja vaevleb suurtes valudes. Ta palub, et Indrek aitaks tal surra. Indrek ei suuda ema palvet täitmata jätta, sest emal valutab ju sama külg, mida Indrek poisipõlves kiviga tabas. 4. Osa Elu Vabadussõjajärgses Eestis Kirjanik maailb kireva ja mitmekülgse pildi: tegutsevad hangeldajad ja kultuuriinimesed, tõusiklikud uusrikkad ja märrajad. Tammsaare on kriitiline ühiskonna suhtes, kus moraal ja tõekspidamised on jäänud tagaplaanile Vastuolud Indreku abielus. 5. Osa Tagasipöördumine oma juurte juurde. Indrek püüab oma süüd füüsilise tööga lunastada. Siiski ei ole see temale enam õige koht. Kirjeldatakse kolmandat põlvkonda- 20ndates aastates maanoori. Plussid: Pikad monoloogid, milles arutletakse elu ja väärtuse üle Hulk värvikaid ja elavalt kujutatud karaktereid Armastuskolmnurgad
unit 3 boast-uhkeldama breathe-hingama brush-hari commit suicide- enesetappu sooritama emperor-keiser exhibition-näitus fail- läbi kukkumine fascinating-paeluv feature-iseloomustav joon heart failure-südame puudulikkus homesick- koduigatsus influenza-gripp masterpiece-meistriteos moral-moraal palette-palett pigeon-tuvi report-ettekanne, aruanne, referaat shotgun-haavlipüss spoiled-ära hellitatud strict-range sweetcorn-suhkrumais tepee-püstkoda thorougly-põhjalikult treasure-aare triangle-kolmnurk vineyard-viinamarjaistandus war correspondent-sõjakorrespondent warrior-sõdalane
Naiste kujutamine Ibseni teostes Kuna tolleaegne moraal pidas mehi naistest paremateks, siis ka Ibseni teostes on see probleem üheks peamiseks teemaks. Teostes kirjeldatakse naise võitlust terve ülejäänud maailma ja tolleaegse moraali vastu. Naistel olid Ibseni teostes alguses alati allutatud kellegile ning puudus iseseisvus. Tööl käisid ainult mehed, sissetulek tuli ainult nende kaudu ning seetõttu olid ka nemad tähtsamad. Naiste ülesanneteks oli kodu korrashoid ja mehele lihtsalt meelepärane olemine.
A NEW BEGINNING It was a dark and a silent night, when two young riders dressed within black rushed across the Devil`s Field. Suddenly one of them stopped and glanced at the moonless sky. His horse felt nervous, imitating the feelings of his rider. The other man seized his horse as well and looked at his companion in a curious way. After a minute or two spent in abnormal silence the first rider cried out as loud as he could: "Run!" The second man jumped off his horse and rushed to the forest that was waiting some meters ahead. But then he remembered about the other rider, but when he turned the Devil`s Field was empty. His companion was gone as well the horses. The man was seriously scared now, but since he was one of the Royal Solders fear was not allowed to be shown in public. So he drew his half-iron, half-silver sword and decided to go back to the field, but then he thought: "Alec told me to...
Perekond ja abielu 1. Perekonnas põhjustavad kriise Vanemate erimeelsused Rasked ajad (rahaline seis, lähedase kaotus) Perevägivald Alkoholism… (kirjuta 5 põhjust) 2. Abielulahutust soodustavad tegurid on Perevägivald – alkoholism, psühhoterror Eluliste oskuste vähesus- ei osata probleeme lahendada Ühiskonna moraal – kergelt lubatakse Rahvuslik omapära – ei otsita kriisis abi Eeskuju – palju lahutatakse ….jne. 3. Abielulahutust takistavad tegurid on Laste olemasolu Religiooni olemasolu Hirm uue olukorra ees Majanduslik kindlustatus Turvalise kodu kogemus…traditsioonid….jne. 4. Probleemideks pärast lahutust võivad olla Depressioon Materiaalne kriis… (kirjuta 5 probleemi)
õppida sellest ning teha seda sama asja uuesti, kuid seekord targemalt. Eksides saadaksegi kõige paremad kogemused. Eelmisel nädalal tegin igapäev kodutöö ära, kahjuks õpetaja mind ei küsinud. Järgmisel päeval jätsin tegemata, arvates, et õpetaja nagu nii mind ei küsi, kuid ta siiski küsis. Sain kätte oma esimese mitte rahuldava hinde. Olin väga mures, kurb ning samal ajal vihane ise enda ja õpetaja peale. Ma olin ise selles süüdi, asjad juhtuvadki ootamatult. Loo moraal seisneb selles, et edaspidiselt teen alati kõik oma kodutööd korralikult ära.
,,Kaelkirjak" Milos Macourek Moraal ja analoogiline situatsioon: Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad. Kõigile pole antud nö võimeid, mis meid eriliseks, teistest paremaks või isegi võrdseks teevad. Proovida võib alati, aga siiski, tuleb endale teadvustada piire, mille ületamine on mõttetu ja puhas ajaraisk. Sest see, mida sa tahad, ei juhtu ju niikuinii. Jah, ime võib sündida ja siga lennata, kuid jääda tuleks siiski reaalsuse piiridesse. Kõike ja kõiki tuleb võtta nii nagu nad on. Maailma enda ümber tuleb aksepteerida, hoides seda võrdsena ja kõigile avatuna. Sest, nagu teada, oleme me kõik ju erinevad ja midagi head ja halba leidub kõigis. Ilu on vaataja silmades nagu okas kritiseerija pilgus. Kõik tuleb hoida tasakaalus ja võtta seda nii, nagu see kord loodud on. Ei tohiks võrdsustada individuaalseid tulemusi ja saavutusi, vaid tuleks hinnata me...
pakutavatest asjadest. Oma vanemaid tuleb austada ning neile ei tohi vastu hakata. Kodutööd tuleb ära teha ning õppida hästi. Taskuraha jagatakse tavaliselt plaani alusel. Veidi vanemana lubati kauem väljas olla, kuid siiski pidi kindlaks ajaks koju jõudma. Need perekonnas loodud reeglid õpetavad inimest hilisemas elus järgima ka teisi, riigi poolt seatud piiranguid. Ühe osa inimest ohjeldavatest reeglitest moodustavad eetika ja moraal. Need määravad, mida peetakse ühiskonnas heaks ja mida halvakspandavaks. Suurem osa eetikareeglitest on maailmas universaalselt tuntud ja aastasadu vanad, nagu näiteks viisakas käitumine ja abivajajate aitamine. Lastelt oodatakse, et täiskasvanuna toetavad nad ka oma vanemaid. Nende põhimõtete vastu eksimine võib näidata inimest isegi halvemas valguses, kui isikut, kes on seadusevastaselt käitunud. Mõte, et väära teo tegemine võib jätta kauaks ajaks häbipleki külge, paneb iga
"Aimates, et üsna varsti pean inimkonna ette astuma kõige rängemaga talle seni esitatud nõudmiste seast, näib mulle hädavajalik kõnelda sellest, kes ma olen." Nietzche väldib Jumala küsimust. Üliinimese küsimus. Arvab et usk on silmakirjalik ning kahepalgeline.Tekst on satiiriline ning tundub, et eesmärk on lugejat tõugata eemale ja ning panna mõtlema käsitletud teemade peale.Ta laidab väga maha usklikke ja üldse usku. Ta ei taha, et inimesed teda pühakuks peaksid.Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ovriks.Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Ciorani Inimene on kõikuv ning inimese elu on seotud pettumustega, vajalik on lohutuse leidmine. Ciorani ülistab enesetappu. Kõige suurem hirm on hirm tuleviku ees, religioon on üks selle avaldumise vorme
Purjus Vene diplomaat rammis politseiautot (Poliitika, välissuhted, Eesti- Vene suhted) 6.september 2009; www.delfi.ee Purjus Vene diplomaat Sergei Suhharev rammis pühapäeval, 6. septembril Narvas politseiautot ja põgenes. Narva politsei sai kodanikelt teate, et Narvas sõidab diplomaatilise numbrimärgiga auto, mille roolis on purjus juht. Vestervalli tänaval õnnestus politseil Vene Föderatsiooni Narva peakonsulaadi konsulnõuniku Sergei Suhharevi juhitud auto peatada. Politsei palus autot juhtinud Suhharevil alkomeetrisse puhuda, millest mees aga keeldus ning minema sõitis. Patrull asus autot jälitama ning mõne aja pärast suudeti diplomaat peatada. Politsei soovitas mehel jääda paigale ning oodata ära konsulaadi esindajad, kes ta turvaliselt koju toimetaksid, kuid Suhharev tagurdas masinaga politseiautole otsa ning lahkus sündmuskohalt. Juhtunu osas algatatakse väärteomenetlus. Välisministeerium leppis Vene saatkonna esindajatega kokku k...
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas
moraaliprintsii. Argument: A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peetaks, siis ei saaks kunagi toetuda üksteise sõnadele E2: Meie elu on sotsiaalne, teiste sõnade usaldamine on hädavajalik Järeldus: Pea oma lubadusi Järeldus:
elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel. 5 Moraali teoriad Arusaama, et moraal on suhteline, nimetatakse relativismiks (ld relativus 'suhteline'). Vastupidist seisukohta, et olemas ikkagi n-ö ainuõige moraal, nimetatakse absolutismiks (ld absolutus 'sõltumatu'). Nii ühe kui teise vaate korral tekib ikkagi juba mainitud küsimus: mis teeb käitumise moraalses mõttes positiivseks või negatiivseks? Filosoofia ajaloos on nimetatud teema üle arutlemine viinud kolme tüüpi teooriate tekkimisele. 1.4 Utilitarism
kriitiline periood vahetult peale lapse sündi. Selle hüpoteesi kohaselt on kõige kriitilisem punkt 2-3 tundi peale sündi. Alus suhtele pannakse esimesel eluaastal. Carol Gilligan (1938- ) Gilligan arvas, et kõik mis Kohlberg ütles ei kehti naiste kohta. Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Nende katsete põhjal on naiste moraal madalam. Gilligan tõestas, et naiste moraal pole madalam, vaid teistmoodi. G. Korraldas katse, kus küsis naiste käest, kas abordi tegemine on õige. Uuris kuidas naine oma otsust võttis. Kuidas need otsused on seotud tunnetusega iseenda suhtes ja vastutusega teiste suhtes. On kontrollinud oma teooriat kahe täiendava uurimusega, uuris naisüliõpilasi. Näiteks küsis mida tähendab nende jaoks moraalsus, samuti mida tähendab, et midagi on moraalne ja miks üldse peab midagi olema moraalne
teha seda, mis meeldib. Sellisel juhul on tõenäolisem, et me kõik saame neid asju , mida tahame: turvalistust, õnne, võimu, jõukust ja rahu. Seega, ratsionaalsete egoistidena, kes me Hobbesi arvates oleme, loobume teatud määral oma vabadusest ning nõustume ühiskondliku lepinguga. See leping määrab meile valitseja ning reeglid, millele peame alluma, kuna neid reegleid jõustab võimas valitseja riik. Alles selle lepingu sees tekib moraal ning saavad alguse õiglus ja ebaõiglus. Seal, kus ei panda maksma seadust, puuduvad õige ja väär, õiglus ja ebaõiglus. Sven Mikser avaldas peale Osama tabamist, et omaette küsimus on, kui suur roll tal oli ja kas tema tabamine ja edasipidi puudumine reaalselt kuidagi globaalset terrorismi aitab pärssida. See ei ole sugugi kindel. Lisaks märkis Mikser, et terrorivõrgustik oli suuresti lõdvalt seotud
2. Loo paralleele kaasaegsete luuletuste ja laulutekstidega. Väide: Villoni tekstides on sarnasusi kaasaegse luule ja laulutekstidega. LÕIGU ÜLESEHITUS VÄIDE 1 lause SELGITUSED NÄITED JA TÕESTUSED JÄRELDUS 1 lause Kokku 7 8 lauset 60 80 sõna 13. sajandil olid linnad juba peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Linnakirjandust iseloomustasid kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kirjutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Lõpus oli loo moraal. LINNAKIRJANDUS - EEPIKA Lühivormid satiirilise või anekdootliku sisuga värssjutustused Rahvasuus liikunud traditsioonilised naljandid ja õpetlikud lood. Peateemad naiste truudusetus, kirikumeeste liiderlikkus ja rahaahnus Valitsevaks sai satiirilis- didaktiline vaim. see tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada
kasum omahinna ja müügihinna vahe, käsumajandus plaanimajanduse äärmuslik võrm, millega turg ei avesta, katastroof erakorraline, hävinguline sündmus, kaubandus kaupade ja teenuste ost ja müük, koalitsioon kellegi millegi liit, kodanik indiviid, kellele laienevad kohustused ja privileegid, kodanikuühiskond - inimeste koondumine ühendustesse ja püüavad lahendada probleeme riigita, kohtuvõim õigusemõistmine, kõlblus moraal, kolmas sektor inimeste oma algatus, kompromiss vastastikuse järeleandmisega saavutatud kokkulepe, konsensus üksmeel, konservatiivne alalhoidlik, korruptsioon - ametiisiku teene tegemine kellelegi raha või muu meelehea eest altkäemaks, kristlus ristiusk, legaalne seaduslik, leibkond ühise eelarvega inimgrupp, liising seadmete rendimaksed mis võetakse arvesse hilisemal väljaostmisel, majandus asjade ja teenuste tootmine, pakkumine ja müük, meedia nimetus
Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad 1. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa eksisteerida ilma inimesteta. Ühiskonna tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused. 2. Millised on ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad? Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi, haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks
docstxt/.txt
EETIKA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED: 1. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata
MÕISTED: Demograafia - teadusharu, mis uurib rahvastikku Iive - rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul Pos. iive - väike väljaränne, sündimus ületab suremuse Neg. iive - suur väljaränne, suremus ületab sündimuse Rahvus - rahvusesse kasvatakse, ühendab keel, kultuur, usk, kujuneb kasvades ja õppides Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega ...