Kangid on konstruktsioonide avamiseks, avade tegemiseks ja muudeks lööktoimega töödeks. Vajadusel kasutatakse kange ka hoovana. Kange on vastavalt kautusotstarbele erineva pikkuse ja massiga ning kagi otsad teritakse kahe või neljatahukised. Valmistatakse ka erinevatele töödele sobivat universaalset kang, mis on väikeste mõõtmetega ning seega kergesti käsitsevav. Universaalse kangiga on võimalik sooritada täpselt suunatud lööke ja pleki lõikamist, teda on võimalik kasutada kirve ning hoovana. Kõige lihtne näite kangi kohta: Pootshaak Pootsaake kasutatakse peamisekt konstruktsioonide lahtivõtmisel. Valmistatakse puitvarrega või täismetallist pootshaake. Puitvarrega poootshaagil on tavalise puidust varre otsa ühendatud teravikuga metallkonks. Täismetallist pootshaagi ües otsas om teravikuga konks, teises otsas ovaalne käepide. Puitvarrega pootshaak on kergem ja pikk, täismetallist pootshaak on raskem ja
Lõpuks hakkavad nad kasutama raudkange ja rauast teljega. Vana hobune alguses püüab vastu pidada, kuid kukub siis surnult maha. Poiss unenäos tunneb suurt kaastunnet surnud mära vastu, et ta kallistab ja suudleb teda. Terve unenäo jooksul talupojast omanik karjub, et mära on tema oma ning ta võib temaga teha, mis ta ise tahab. Üles ärgates teatab Raskolnikov ,,oma neetud unenäost" ja mõtleb õudusega ,,On see võimalik, et ma tõesti võtan kirve ja löön talle pähe, löön ta kolba lõhki....Jumal küll on see tõsi." Teatades siis ,,oma neetud fantaasiat ", sest ta ei suuda iial kõike kokku võtta. Siiski, kui ta kõnnib läbi Hay Marketi, kuuleb ta pealt kaupmeeste ja Lizaveta Ivanovna, pandimajapidaja poolõde, vestlust, et homme õhtul kell 19 on naine üksi kodus. Peatükk 6 Raskolnikovile meenub, et Lizavetal on kokkusaamine kaupmeestega, sest ta käitub justnagu läbikäiguna
JÕULUVANA! VANA KOHEV JÕULUVANA MAANDUS SAANIGA MILLE EES OLID SUURED PÕHJAPÕDRAD. TA SAMMUS MADISE POOLE JA ANDIS ÜLE ÜHE VÄIKESE PAKI. MADIS (KASPAR/ELERI): KAS SEE ON MULLE? JÕULUVANA (TRIINU): MUIDUGI SULLE, LUBAN ET JÄRGMISED JÕULUD KÜLASTAN SIND JÄLLE! OLE TUBLI JA HÄID JÕULE! JUTUSTAJA (ELERI): MADIS OLI SÕNATU JA KEPSLES KOJU, TEEL MÕTLES TA, ET JÄTAKS ÕIGE EMALE JA ISALE RÄÄKIMATA JÕULUVANAGA KOHTUMISE. JA NII TA TEGIGI, ANDIS KODUS EMALE LEIVA JA ISALE KIRVE JA LÄKS OMA TUPPA KINGITUST AVAMA. KINGITUSES OLI KÜÜNAL TA SÜÜTAS SELLE JA SEE EI KUSTUNUD KUNAGI ÄRA. JÕULUVANA KÜLASTAS MADIST KA JÄRGMINE AASTA NING POISI SOOV OLIGI TÄITUNUD.
Pealegi ta teab, et ta õde abiellub. Tema ema teatab ka sellest, et ta kavatseb peatselt Peterburgi tulla. Raskolnikov läheb tänavale. Ta avastab, et on teel Razumihhini juurde, kuid ta siiski otsustab, et läheb sinna peale kuritegu. Kui ta läheb koju, näeb ta turul Lizavetat ja saab teada, et homme õhtul pole teda kodus ning otsustab sellel ajal liigkasuvõtja tappa. Õhtul valmistub Raskolnikov ette. Ta valmistab paki. Ta teeb särgi silmuse, kuhu saaks riputada kirve nii, et keegi seda ei näeks. Ta näppab kojamehelt kirve ning läheb oma plaani teostama. Kui ta jõuab liigkasuvõtja juurde, siis annab ta talle paki ning samal ajal , kui too pakki avab, hiilib Raskolnikov talle seljatagant ligi ja lööb talle kirvega pähe. Ta otsib vanamuti läbi, võtab temalt rahakoti ja võtmed ning läheb taha tuppa varandust otsima. Raskolnikov leiab mõned ehted ja tuleb tagasi, avastab, et ta on ukse lahti jätnud ja Lizaveta on koju tulnud.
Kirvevars Ajalugu Varrega kirved võeti kasutusele umbes 6000 aastat eKr enne seda olid pihukirved. Siis olid kirved silmata ning selle asemel oli kirvelaba varre külge kiilutud või seotud naharibadega. Silmaga kirved tulid umbes 2 aastat eKr. Materjal Kirvevarsi tehakse saarepuust. Tänapäeval ka hikkoripuust, plastikust ja metallist. Mõõdud ja kujud Üldotstarbeliste kirvestevarred on 350mm pikad puusepa kirvevars on 500mm pikk ja raiumis kirvevars aha kuni 800mm pikk. Kirve silma ava tavaline mõõt on 50x20mm. Kirvevarsi tehakse sirge (pilt 1.) ja kõvera (pilt 2.) löikega. Varre efekt Varre efekt seisneb selles et, mida pikem vars seda tugevam on jõud, mis tekib pihta lüües. Pilt 1. Pilt 2.
Hiljema haiguseajalgi keeldus söögist) Teenja Nastja tõi talle ikka vahel kaastundlikkult teed, suppi ja leiba. Kõrtsis olles tellis ta oma niigi vähese raha eest õlut, selle asemel, et süüa osta. Kõrtsis käis ta tavaliselt harva, kuna need oli tema arvates liialt rahvarohked kohad. (Klaas õlut või tükk kuivikut).Tema iseloomus avaldusid meelekindlus ja külmaverelisus. See tuli välja mõrva juures, kus ta valis relvaks minu arvates ühe kõige kohutavama terariista kirve. Hoolimata oma haigusest ja arvatavasti jällegi kõrgest palavikust mõtles ta väga täpselt läbi kõik ning õmbles isegi mantli hõlma sisse aasa kirve hoidmiseks. Minu jaoks tundus lausa uskumatuna, kuidas eelnevalt nõnda nõrgana kirjeldatud Raskolnikov läks äärmiselt meelekindlalt ja mõrvas Aljona Ivanovna äärmiselt külmavereliselt ( kuigi tal süda peksis rinnus). Temas tulevas minule seninägemata jõud.( Lk 76
Tuntumad võistlusalad olid: staadionijooks (192m), pikamaajooks (4,7km), kahe staadioni pikkune jooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation (maadluse ja rusikavõitluse segu) ja pentatlon ehk viievõistlus (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) Mõned alad, mis on Keskajast siiani Olümpiaaladena on Game Ball, mis on sarnane jalgpallile, ratsutamine, maadlus. Neid alasid, mida Olümiaaladena ei ole, kuid olid Keskajal kavas on colf- golfi esivanem, kirve viskamine, hurling-sarnane hokile, hobuseraudade viskamine vastu märklauda, keegel ja stoolball, mis sarnaneb pesapallile.
Haam/er-ri-rit=vasar,-a,-at Sepahaamer=kuvalda,-,-t puuhaamer kummihaamer kang,-i,-i лом pootshaak,gi,ki багор kirves,kirve,kirvest топор nael,-a,-a гвоздь rooste,-,-t ржавчина jää,-,-d tavaline kruvikeeraja,-,t отверка ristpea kruvi,-,-винт puukruvi,-,- шуруп mutter,mutri,mutrit чайка polt,di,ti seib,-i,-i шайба mutivõti,võtme,võtit гаичный ключ tellitav=reguleeritav mutivõti разводной ключ kuuskantvõti шестиграник lehtvõti гайчный ключ сектор silmusvõti гайчный ключ зубы otsvõti=padrunvõti торцовой ключ toruvõti газовый ключ tähtvõti звездочка lapitangid,tangide,tange плоскогубцы näpitsad,näpitsate,näpitsaid посотижи lõiketangid кусачки plekikääriid,-kääride,-kääre ножницы по жести ketaslõikur,-i,-it болгарка pussnuga,noa,nuga резак käsisaag,sae,saagi двуручная elektrisaag дружба mootorsaag tikksaag лобзик rauasaag ножовка krustangid тески tungraud домкрат pump насос viil напильник käi нажд станок höövel рубанок keevitusaparaat свароч...
Sõpra tuntakse hädas. Hirmul on suured silmad. Õpi palju, näe palju, ära palju pajata. Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi. Põllu nägu näitab põllumehe tegu. Sile kass, teravad küüned. Kus puid raiutakse, seal langevad laastud. Külla on minna-tulla, oma kodu - elada-surra. Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab. Ka päikesel on plekid. Mõistatused Kes teeb silla üle vee ilma kirve ja naelata? (Pakane) Viis venda, igal vennal ise kamber. (Sõrmkinnas ja sõrmed) Kaks kikkis kõrva, neli tippis jalga, suur tolu-tolu taga, hiirekelder keskel. (Kass) Õues mäena, toas veena. (Lumi) Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Koer) Üks hani, kaks kaela. Mis see on? (Püksid) Kaks venda kaksikud, ülevalpool nina istuvad? (Prillid) Rauast hobu, niidist saba. Mis see on? (Nõel ja niit) NALJAMÕISTATUSED
Filmides tuleks vägialda vähendada, et selliseid vägivaldseid õnnestusi ära hoida. Noored mängivad liigselt arvutimänge, mis on täis vägivalda.Arvutimänge mängides on inimene kui hüpnoosis, ei taju midagi ning ei tee reaalsusel ja mängumaailmal vahet.uuringud on tõestanud, et mida rohkem mängitakse arvutimänge seda suurem on agressiivsus.Inglismaal tappis 17-aastane James Callaghan 56. aastase naise.Callaghan oli arvutimängus kaotanud, peale mida oli ta nii vihane, et võttis kirve kätte ja tungis naise majja,kus ta kannatanu surnuks raius.Vanemad peaksid jälgima, mida ja kui palju lapsed mängivad arvutites enne kui on liiga hilja. Sõjad on vägivalla suurim sünnitis. Ükski sõda pole ühepoolne, kui on alustatud siis jätkub see veel kaua. Mõlemad sõjapooled kaotavad sõja käigus midagi ja maksavad kätte selle kaotuse eest. Selline strateegia võib käia lõpmatuseni, kuni pole rohkem midagi kaotada.Paar
Parisina Tegevus toimub Este lehtlas, hiljem lossis ja siis hukkamisplatsil. Tegevuskohti on vähe ja neid ei kirjeldata eriti. Teose põhikonflikt on vürst Azo ja tema vallaspoja Hugo vahel. Hugol oli armuvahekord vürsti naise Parisinaga ning Azo sai sellest teada. Ta karistas Hugot sellise käitumise eest. Hugos on positiivne see et ta tunnistas oma tegu ja süüd ning mõistis et oli isa suhtes valesti käitunud, ta ei hakanud vastu oma surmanuhtlusele ning leppis oma saatsega. Ta oli uhke ning lootis et taevas selgub siiski õiglus. Negatiivne oli vb see et ta ei hakanud vastu oma surmanuhtlusele ning oli liiga leebe, leplik oma saatuse suhtes. Parisina reedab oma suhte ise ja kogemata. Ta sosistab vürsti kõrval olles Hugo nime ning vürst kohkub seda kuuldes ja mõistab mis toimub. Sel hetkel olid nad üksteise embuses ning voodis. Hugole määrati surmanuhtlus, löödi pea kirvega maha. Parisina karis...
Merejutt Rannal seisab paat, mis on poolenisti vees ning poolenisti liival. Lained peksavad õrnalt vastu paadi äärt. Kaugelt hakkab päike oma esimeste kiirtega mind paitama. Ma tunnen, et täna hommikul on mul kuidagi raske merele minna. Kuigi meri on kui oma kodu, koht, mis on ja jääb alati südamesse. Olen siin käinud juba kaheksakümmend aastat. Siin saan oma mõtteid peita ja uputada vete sügavustesse. Tunni ja poole pärast tunnen, kuidas mu jalad hakkavad värisema. Ma tean, et see on märguanne millegi halva suhtes, kuid ma ei hooli sellest ning aerutan edasi. Aerutan sinna, kus tõuseb imeilus ning särav päike. Sinna, kust saavad need imelised lained alguse. Tahan lihtsalt siit maa pealt minema, sest see ei ole minu jaoks loodud. Aerutan aina kiiremini edasi. Lained muutuvad jõulistemaks ning merelõhn muutub soolaseks. Tunnen suus seda mõrudat maitset. Päikest enam ei paistagi. H...
Kosilas e d lahkuvad õhtul oma sõidukite s. 19. laul Odys s e u s põlvitab Pen elo p e kõrval ja kõn el e b tema g a . Eurykleria tunneb om a per e m e h e haava järgi ära. 20. laul Te e niad teevad ettevalmistu si pidus ö ö gik s. Kui koilas e d saabuv a d kohtab Ody s s e u s Eumaio st. Pen elo p e va selle, kes suuda b Ody s s e u s e vibu vinna tõm m ata ja selle g a läbi kah et ei skü m n e kirve lasta, mille se e s on au 21. laul Kõik proovivad Odys s e u s e vibu vinna tõm m ata, kuid eba õ n n e stuvad. Siis proovib odys s e u s ja las e b noole lä kaheteistkü mn e kirve. Kõik on jahmu nu d. 22. laul Ta tõmba b vibu uue sti vinna, kuid se e k or d tabab Antinoo st. Ta haarab m õ õ g a asub kosilaste kallale.ta tapab
mul temale haiget tegamast. Mida rohkem ma teda vihkama hakkasin seda rihkem see kass minusse kiindus. Tollest ajast peale kui ma ta koju tin hakkas see valge laik kuju vtma ja peagi tundsin ma sellest ra vlla kuju. hel peval kui ma majapidamise asjus pidin minema selle maja keldrisse, kus me vaesuse prast elasime tulid minuga naine ja kass kaasa. Kass jrgnes mulle mda jrsku treppi ja oleks mu repealt alla tuganud. Ma haarasin kirve ja oleks kassile virutanud surmava laksu, kui mu naise ksi poleks seda takistanud. Suures raevuhoos lin ma naisele kirve phe nii, et ta langes ilma oigeta maha. Ma mtlesin, kuidas laipa peita. Ma mrisin ta hte keldriseina kinni. Peale seda kadus ka kass ra. Ma sain 3 d rahulikult magada ilma kassita mrvakoorem lul. Neljandal peval tulid politseinikud maja veel viimast korda lbi otsima ja nad asusud juba neljandat korda keldrisse otsima, kuid ei leidnud sealt midagi
Valge kleidi mõrvad Ühel jaanuarikuu kolmapäeval läheb perekond Mets puhkusreisile Saaremaale. Nad üürivad endale vana maja, surnuaia kõrval. Kuid nad ei tea, et seal on tapetud noor valge kleidiga naine. Need päevad on Metsadele kõige meeldejäävaim puhkus, kõige halvemas mõttes. Saabudes pakiti asjad lahti ja ema Viivika tegi õhtusöögi. Isa Artur läks järgmiseks päevaks plaane tegema ja lapsed Ville ning Kadi mängisid mudelitega. Öösel ärkas Ville mobiili helisemise peale üles. Telefonist kõlas ainult üks lause " Kümne minuti pärast surnuaia kabelisse." Poiss pani riided selga ja võttis taskulambi. Ta viskas veel pilgu vanemate magamistoale ja sammus kabelisse. Surnuaias olid hauad koristamata ja mõned haukakivid olid purunenud. Kabelis olid ainult katkised pingid ja rida küünlaid. Hetk hiljem vaatas Ville selja taha ja nägi valget kleiti. Seejärel sai ta hoobi kuklasse ja kukkus. Valge kleit lõikas poisi k...
ning moondab ta kerjuseks, et keegi teine teda ära ei tunneks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Odysseus oli enne lahkumist aga andnud loa Penelopel uue mehe võtta, kui teda pole enne tagasi, kui Telemachose habe hakkab kasvama. Seega korraldas Penelope vibulaskmisvõistluse. Penelope võttis endale meheks selle, kes laskis vibunoole läbi kaheteistkümne üksteise kõrvale pandud kirve. Keegi ei suutnud seda ülesannet täita. Järgmine päev läheb Odysseus vibu laskma, tal õnnestub see ja seejärel tapavad Odysseus ja Telemachos kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid.
· Kaitserelvadest põhilisem oli kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu raske võidelda. pistoda plaatrüü mõõgad Ründerelvad · Keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü. · Levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid (kurdistamis tehnika). · Kirved hakkasid populaarseks muutuma, kuna nende raske labaga võis plaatrüüst läbi lüüa. Kirve vars oli ratsameestel lühike (ka laba oli kergem) ja jalameestel pikk (u. 1 m). Plaatrüü vastu valmistati erinevaid mõõku · -enne olid mõõgad rohkem raie- ja lõikerelvad, siis hiljem olid nad rohkem torkerelvad. · Mõõga kirjeldus rombikujuline ristlõige ja ka küljelt vaadates sarnanevad mõõgad torkerelvale: teramik läheb ühtlaselt peenemaks nagu nt. pistodadel, mis olid peamiselt torkamiseks. · Bastard ehk pooleteisekäemõõk. See oli pikk -- teramiku
Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Miks on lendorav haruldane? Lendorav on meil oma leviala lääne piiril, niisamuti Lätis ja Soomes. Muidugi on valus probleem see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Viimastel aastatel on metsaraie kõvasti hoogu juurde saanud ja metsade keskmine vanus kahaneb iga aastaga. Lendoravatele sobilikud vanad metsad paiknevad mosaiikselt. Kui saarekesena säilinud lendoravale sobiv koht läheb raiesse, siis on tal üsna raske ellu jääda. Kui lendorav ka raie käigus ellu jääb, siis uut kohta on tal üsna raske leida. Pesapaigaks sobiva vana haava leidmiseks tuleb tal mitu kilomeetrit ekselda
Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta Peamine levila jääb Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse vanadesse metsadesse. Eestis on pesapuudeks haavad MIKS LENDORAVAD MEIL HARULDASED ON? Lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Lendorava leviala ahenemise põhjuseks on Eestis põhiliselt inimtegevus, looduslikel vaenlastel on ilmselt teisejärguline tähtsus Viimastel aastakümnetel on Eestis oluliseks vaenlaseks kujunenud händkakk, kelle arvukus on tunduvalt suurenenud ja kes sageli asustab ka lendoravale sobivaid metsi. MIDA TEHA LENDORAVATE KAITSEKS? Liigi säilitamise eesmärgil moodustati juba 1937. aastal Tartumaal
Ning nendes hädades pole midagi vääramatut, tulevik sõltub meie endi otsustest. 3. Millised on Lotmai arvates loodushoiu 2 üldist põhjust? Selgita, miks ta peab mõlemat oluliseks. ,,Kas näeme metsas vaid puiduallikat või keerulist ökosüsteemi kust muu hulgas võib ka puitu saada. ,, Mina arvan, et selle lausega ta mõtleb seda, et metsa tuleb hoida ning et metsa ei tohi vaadata sellise pilguga, et sa võtad kirve ja lähed puid maha raiuma. Metsa tuleb hoida, kuna mets on ökosüsteemile hea. Ning metsal on kõikide inimeste suhtes suur väärtus. ,,Kas soovime toota toitu keskkonna arvelt või loodusega kooskõlas." Loodusega kooskõlas-paljud toidud oleks võimalik saada loodusest, aga kuna seda ei tehta ja ei taheta teha on üles ehitatud suured tehased, milles valmistatakse toitu ning mis omakorda laastavad metsa. Ning need gaasid ja aurud, mis tulevad
Eestlaste sõjakirved olid puitvarre ja ühe, enamasti rauast teraga. Kirveterasid valmistada ei olnud väga keerukas, sellega said hakkama ka kohalikud eesti soost sepad. Taprivarre pikkus varieerus 70 ja 100 cm vahel; mida pikem oli vars, seda kergem pidi olema tera. Sõjakirvestel olid tihtipeale peal ka kaunistused. Sõjakirve efektiivsus seisnes mitmes heas omaduses. Erinevalt mõõgast, mille suurima raskuse moodustas tema pide, moodustas kirve suurima raskuse varre otsas olev tera ning see tagas väga jõulise löögi. Lisaks, kirve tera sai haakida vastase kilbi taha ja kilp eest ära või üldse käest tõmmata ning tugeva kirve ja osava kandja korral võis kirvega rüütli ratsu seljast maha tõmmata. Teada on ka, et Muistses vabadusvõitluses kasutasid kirveid ainult kohalikud rahvad, ordurüütlite varustuse seas sõjakirveid tol ajal ei olnud. Mõõk
Peamiselt aga oli mul selge hirm selle elaja ees. Ma ei sallinud teda põhiliselt sellepärast, et tema valge laik rinnaesisel oli võtnud kindlate piirjoontega kuju- võlla kuju. Päeval ei jätnud elukas mind hetkekski üksi, öösel nägin temast hirmuunenägusid. Ühel päeval kui ma pidin minema majapidamis asjus keldrisse, tuli mu naine minuga kaasa. Ka kass kõndis mulle mööda järsku treppi järgi ja oleks mu peaaegu trepist alla tõuganud. See ajas mu lausa marru. Ma haarasin kirve ja tahtsin sellega kassi tappa, kuid mu naine peatas mu käe. Sattusin sõgedasse raevu ja lajatasin kirvega oma naisele pähe. Ilma ühegi oigeta langes ta sinnasamasse surnult maha. Otsustasin müürida laiba keldri seina sisse. Kui olin lõpetanud, tundsin rahuldust, et kõik korras on. Ma hakkasin otsima elajat, kes oli olnud selle õnnetuse põhjuseks. Kuid tema õnneks, ma ei leidnud teda. Kuigi mul oli mõrvakoorem hingel, sain ma sel ööl rahulikult magada.
"Suvekooli" inimsuhted: reaalne ja ebareaalne" Suvekooli lavastuses kõikidel kuuel inimesel on erinevad iseloomud, poeg, kes pidevalt kiusab ja ajab hulluks oma vanemad, naine, kes kannatab välja oma mehe tegevust kuna armastab teda, ema, kes püüab olla ükskõikne, kuigi ei tule tal see hösti välja, peategelase isa, kes annaks kogu varanduse ära selleks, et poeg sõidaks ära ja kunagi enam tagasi ei tuleks, hull tädi, kes joookseb ringi, naerab siis kui naljakas pole ja vastupidi ning tähelepanu püüdmiseks ennast igakord ära uputada tahab, lõpuks peategelase äi, spontaanne kitarriga laulja, kes ei mõista miks poeg oma vanemaid erinevatel kommetel vanemaid segadusse ning hulluks ajab. Ei ole see tavaline perekond. Selliseid omavaheliseid suhted on loomulikult olemas, kid kas need kõik kokku ja ühes kohas, jääb aga küsimuseks. Hullud tädid ma arvan, et on reaalselt o...
mööda tänavaid. Ta avastab, et on teel Razumihhini juurde, kuid otsustab 1 siis, et läheb sinna peale kuritegu. Kui ta koju läheb näeb ta turul Lizavetat ja saab teada, et teda pole homme õhtul kodus ning otsustab sellel ajal liigkasuvõtja tappa. Õhtul valmistub Raskolnikov ette. Ta valmistab paki, mida pandi pähe pakkuda. Ta teeb särgi sisse silmuse, kuhu saaks riputada kirve nii et keegi ei näeks. Siis näppab ta kojamehelt kirve ja läheb oma plaani teostama. Jõudnud liigkasuvõtja juurde annab ta talle paki ja ajal kui viimane pakki avab hiilib Raskolnikov talle seljatagant ligi ja lööb kirvega pähe. Ta otsib vanamuti läbi, võtab talt rahakoti ja võtmed ning läheb taha tuppa varandust otsima. Ta leiab mõned ehted ja tuleb siis tagasi ning avastab, et on ukse lahti jätnud ning Lizaveta on koju jõudnud!
Viskunud seejärel tütrekese peale, teinud ka temast kena einekese, jäänud tuttu. Kuid metsaraiujad oli just lõunapausi pidamas, kui söök otsa sai. Läinud siis külakosti memmekesele, majja number 99, ja teinud siis suure imestuse memmekese üle. Kuid üks raiujatest oli kena inimese tundja, arvas tema siis et see küll mingi memm pole, tõmbas hundilt siis riided maha, ja eh näe! Vaat, kus on kaval sindrinahk raisk. Vot kus alles petab !!! Tõmmanud siis kirve seljapealt välja, lõiganud hundi kõhu lahti, ja kaks toredat persooni tema seest välja hüpanud. Nii elasidki memm ja punamütsike elu kenasti edasi ja kõik olid rõõmsad! Linnud muidugi laulsid, ja päike ikka paistis...
Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kundak. On levinud kõigi Läänemere idaranniku maades. Kundak. elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde tulnud loomi. Veekogud pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad metsad. Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades.Talb-väiksemad kivikirved, mida varretati vahel isegi eriliste sarvedest kirve peade abil. Jämeda sarveisa ühte otsa õõnestati auk, mille sisse käis talvapära, teise otsa puuriti silm varre jaox. Muinasaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. Animism-uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elus ja eluta loodust ning nende hingestamist. Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitused. Kalme konstruktsioonix olid suurematest kividest ring ja selle keskel laotatud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu
Harivald Tamm Pidasin kskord Harala seltsimajas peohtul knet, et pike on suur ja punane kana ja planeedid ning thed pole midagi muud kui munad,mida ta visalt haub, ja et Harala asundus on ainult krbsemusta tpp hel neist isevrki munadest,ja et pikese haudumisaeg saab varsti lbi ja siis hoidke piip ja prillid- maakera plahvatab kildudeks. Teisel peval oli keegi Leivandile klistanud, et Tamme poisil on kruvid jlle logisema hakanud. see on ammu teada,et talumeeste kujutlusvimest piisab ksnes mra vedrukke ette seadmiseks. Aga nende juhmardite seas oli ks ngus lesk, kellega mul tuli ilus armastuslugu nagu kriminaalromaanis. Lpuks lin kigele kega ja prutasin Brasiiliasse, kus sattusin vihma kest rsta alla. hel peval leidsin,et kogu mu elu on nurjunud, tahtsin korraks nha veel vaid kahte kuuske Siimu karjamaal,kus me koolist tulles salamahti poistega suitsu tmbasime. Minust ji maha mrdunud sombreero troopikaje kaldale ja ks lind tegi temasse p...
Janni isa rääkis, et mis asi on tääk. Vanglas hakkati kahtlustama, et Rain on koputaja. Rain seletab, et ta ei ole koputaja. Ivanov veenas Raini ema. Rain tahtis vett, aga sooja vett polnud. Seda polnud tihti. Rain armastas väiksena Kelleri mõisapargis vihmaussidega mängida. Keegi võttis Raini kaenlatagusest kinni. Rain hakkas teed tegema. Jan õpetas Silveril kirvest visata märklaua poole. Jan viis pudelid ära ja lootis, et saab piletiraha. Nad panid kirve onni. Raini ema Linda polnuud enam vihane. Linda pani lauda tagunisse nurka püsti puskarimasina. Linda külastas Raini vanglas. Linda lubab Rainile, et ta läheb vanglasse Raini veel külastama. Rokk sattus noortevanglasse 6 aastasena. Rokk hoidis kambajuhtidega häid suhteid. Jan ja Silver külastasid Raini vanglas. Kapten avab silmad iga hommik kell kuus. Tal pole vaja äratuskella. Pühapäeval ta oli voodis kauem, kui tavaliselt
ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA. Kordamisküsimused Mõisted Arheoloogiline kultuur ( millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale ) kammkeeramika, nöörkeraamika, vene kirve teema, Muistis – esemes või kombed mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond, Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?, malev animism – usklik väeüksus, vasallkond – väikemaaomanikud, teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama, sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal. , adramaa – talu, mida hariti adraga. Kaart Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused.
Taat hakkas Finnilt raha nõudma, et endale viina osta. Finn ei andnud talle oma raha, aga taat võttis selle väevõimuga ära ja läks minema. Finn põgenes majast koos Tommiga minema. Järgmine päev tuli taat ja võttis Finni endaga kaasa. Nad sõudsid paadiga mitu päeva ja siis nad jõudsid ühe maja juurde. Taat hoidis Finni majas lukus, kui teda kodus polnud. Üks päev sai Finn välja majast kui taati polnud. Ta läks metsa ja tappis seal sea. Ta tõi sea majja ja määris sea verega kirve kokku ja lisas sinna oma juuksekarvu ja tekkis mulje et ta oleks ära tapetud. Ta tegi verejälgi metsani ja pani sinna sea, et arvataks, et Finn viidi metsa ja maeti maha. Siis võttis Finn asjad ja sõudis parvega minema. Paar päeva hijem kohtas ta oma sõpra Jimmit. Ta oli saare peal üksi. Siis jätkasid nad koos oma reisi allavoolu. Nad sõidsid öösel ja päeval oleksid peidus. Kord kohtasid nad kahte meest. Üks neist oli vana ja teine oli noor. Neid kutsuti kuningaks ja hertsogiks
sirgeks ning seejärel hakksid painduvatest vitstest vibusid tegema. Vibu ja noolega võis kütt tabada loomi mitmekümne ja isegi mitmesaja sammu kauguselt. Korilased lõid kivi küljest killukesi, sedasi teritasid nad ühte kivi serva. Sellise terava kirvega sai raiuda laha ja konte, valmistada nuia ja teritada kepi otsa. Sellist teravat kivi nimetati pihukirveks. Kinnitades terava otsaga kivi kepi külge, said inimesed kirve. Et kirves paremini kepi otsas püsiks puuriti luu abil kivisse auk. Sellise kirvega oli väga raske töötada, kuid sellega võis peale võsa raiuda ka isegi suuri puid. Korilus on säilinud tänapäevani kõige mahajäänute hõimude juures (Aafrikas ja Aasias). Praegu on korilasi umbes 10 miljonit. Korilased ei ela väga kaua, nende eluiga on lühike umbes 25-30 aastat. Korilus maailmamajanduses ei osale. Neid on küll proovitud panna
kasutuid isikuid võib tappa. Kui terve inimkond niiviisi mõtleks, jääksid arvatavasti ellu vaid suurriikide presidendid, kes lõpuks nagunii üksteisele otsa peale teeksid. Rodja oli enda arvates kõrgemast klassist ning väärtuslikum kui vana naine. Siiski ei leidunud Raskolnikovis piisavalt kurjust ja pealehakkamist võlausaldaja koheseks tapmiseks. Ta leidis end alatihti kahtlemas ning võitles iseendaga: ,,Kas tõesti võtan kirve ja hakkan pähe taguma, purustan tal pealuu, issand, kas tõesti?" Siiski viis ta mõtte täide ning pärast mõrva vaevasid teda kohutavad süümepiinad. Kuigi Raskolnikov teose lõpus süüd tunnistas, ei mõistetud teda surma, vaid sunnitööle Siberisse. Oma karistuse teenis ta niisiis ära süümepiinade, mitte vangistuse ega surmanuhtluse näol. Tema sai elada, kuid tema käe läbi oli võetud kaks süütut elu, kusjuures üks neist tahtmatult
Nipernaadil oli taluostuga väike tagamõte, et ta ´ostab´ talu ja siis saab Milla endile perenaiseks ja Milla oligi nõus. Kuid tüdruk tegi päeval talus tööd ja siis ruttas jälle koju, et isa eest hoolitseda Nipernaadi küll katsus teda meelitada nii kandle, laulu kui jutuga, kuid tütarlaps ei lasknud end eksitada. Nipernaadi tõi Peetrusele, Paulusele ja Joonatanile jama kaela, et tema pärast trambiti pärdikujahis rukkipõld, raiuti salu maha, varastasid kirve ja sae. Samuti ässitas ta kino äri alustama ja Lätimaale pärdiku järgi minemast. PÄRLIPÜÜDJA Toomas Nipernaadi oli pikk ja kuivatanud, nägu oli päikesest põletanud ja soonine, suur kõver nina oli ees kui põiki kirves. Ta on lapselikult koomiline ja koguni arg, ta suurte silmade üle kasvasid kulmud kui põõsad. Kogu ta olemises oli midagi artistlikku ja naiivset. Ta käib nagu harakas edevalt hüpates ja kareldes, pikad käed tuules veheldes
Lammasmöe Puhkekeskus sobib suvepäevade, seminaride, pulmapidude ürituste korraldamiseks. Puhkekeskuse süda on raakatusega jahimaja, milles on kamniasaa, saun ja bassein. Majutuseks on 4 nelakohalist küttega täispalkmaja. Lisaks on veel aidamaja – privaatne maja, neile kes soovivad omaette olemist. Lisavõimalusteks on toitlusamine ettetellmiseks. Telkimisvõimalus suurel maa-alal. Korraldatakse kanuumatki Kunda jõel. Pakutakse kirve viskamist, vibu laskmist. Jahimaja hinnaks on 325 €, Jäägri saun 225€, 4-kohaline küttega palkmaja alates 52 €, 8-kohaline suvemaja alates 77 € ja aidamaja 100 €. 7 KOKKUVÕTE Majutusturu ülevaates saime uusi teadmisi Lääne-Virumaa piirkonnast, mida varem ei teadnud. Piirkonnas on: 19 hostelit, 7 hotelli, 16 kodumajutust, 8 kämpingut, 3 külaliskorterit, 30 külalistemaja, 3 motelli, 5 mõisamajutust, 13 puhkekeskuseid,
sees oli mõnikord auk. Laialdaselt olid levinud kolmnurkse laba, laia kaarja ja üsna õhukese tera ning nõrgalt kaarduvate külgedega lõuata kirved. On arvatud, et neid kasutati tahumistöödel, kuid haudadest leitud kirvestel puuduvad jäljed suurest kulumisest. Üsna palju leitud väikeseid lõuaga kirveid, mida võidi kasutada nii löögi- kui ka viskerelvana. Needki relvad ei rahuldanud inimest, ta täiendas neid alati. Osad hakkasaid ka hiljem kasutama sellist tehnikat, et lihvisid oma kirve liiva ja vee abil siledaks ja õige vahedaks. Et vars püsiks paremini otsas, hõõruti kirve sisse auk. Seda tehti loomakondi, liiva ja vee abil. Tähtsaim relv oli siiski mõõk, kõige hinnalisem ja suursugusem relv üldse. Mõõk ilmus relvastusse pronksiajal. 12.-13. sajandi kaheteraliste mõõkade teramikud olid umbes 1m pikkused ja 5-6cm laiused. Eriti hinnalisi teramikke valmistati Kesk-Euroopas Reini- äärsetes töökodades
silmapaistvamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanimad ehitusmälestised on kirikud ja kloostrid.Maale ehitati tavaliselt puidust kirikud ja linnadesse kivist kirikud. Kuulsamad Kizi puukirikud asuvad Onega järve saarel. Kiriku sibulkuplid on kaetud puusindlitega. Kirik on moodustatud kaheksatahulisest puitprismast. Neist alumise küljepikkus on 6,5m, ülemised on järjest väiksemad. Kõige viimasele ning väiksemale prismale toetub keskne kuppel. Hoone on ehitatud kirve ja peitli abil, saagi ja naelu kasutamata. Seinad on suvekirikule omaselt ilma välisvoodrita.. Kirikul on kokku 22 kuplit, millest üks on sees, altari kohal. Venemaal sai valitsevaks Bütsantsi eeskujul 5 kupliga kirikud. Kirikute seinad ehitati paksud ja aknad väikesed. Erinevates vürstiriikides ehitati kirikuid veidi erinevalt. Kiievi vürstiriigi uhkuseks oli Püha Sofia katedraal. See on viielööviline kuppelkirik 13 kupliga. Peakupli poole tõusevad teised kuplid püramiidiliselt
Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal
karistus", ,,Idioot" ,,Kuritöö ja karistus" (1866) Peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab end seadusest ja madalamatest inimestest kõrgemaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Oma tegu õigustab ta sellega, et kasutuid inimesi võib tappa ka raha pärast
milles terad peeneks tampida. Ta oli kiviraiumises täielik võhik, pealegi puudusid tal selleks tööriistad. Ta kulutas hulk päevi sobiva kivi otsimiseks. See pidi olema küllalt suur, et seda oleks võimalik õõnsaks tahuda ja uhmrina kasutada. Ta ei leidnud taolist kivi ning lõpuks loobus. Ta läks kergema vastupanu teed ja otsustas hoopis puust pakku kasutada, mille ta peagi ka leidis. Ta tahus puupaku ümaraks ning põletas ning uuristas seda tulle ja kirve avil tegi keskelt nõgusaks. Pärast seda tegi ta puust suure ja raske uhmrinuia. Veel tekitas Robinson Crusoele see peavalu, kuidas teha sõel millega jahust kliid ja sõklad kõrvaldada, sest ilma ilma sõelumata polnud hea leiba loota. Ainuke mõte, mis tal pähe tuli oli teha see õhukesest riidest. Niisiis jäi see tal mitmeks kuuks tegemata, sest sellest riidest oli järel paljad kaltsud. Järsku meenus talle talle laevalt
Lossis ei puudunud koolitubagi ja selles on näha veel pinke õpilaste tarvis. Lossi kagu otsas olid kuningliku perekonna eluruumid, piiratud ühest küljest õuega ja teisest 23 m pikkuse käiguga. Harilike elutubade kõrval leidub seal erilisi ruume, näiteks nn "kaksikkirve tuba", milles palju selle püha sümboolse riista kujutisi. Kaksikkirve tuba on sammastega jaotatud kolme ossa. Ruumi tarvitati siiski igapäevaseks eluks ning see ei ole, nagu võiks arvata, mõne kirve tarvis. Lossi kirik asus vähe kõrval, millest on leitud mitmeid väikesi mütoloogilisi kujukesi fajansist. Kuninglikkude ruumide hulgas ei puudunud vannituba ega saun, mõlemad väga hea kanalisatsiooniga, mis ei jää uuema aja sarnastest ehitistest sugugi maha. Torude abil juhiti vesi vannidesse ja lasti välja. Lossi seinad olid kaetud erinevate freskomaalidega nii seest kui väljastpoolt. Pildid on enamasti figuraalsed, harva geomeetrilised ja tihti päris moodsate piltide
kohtab seal titulaarnõunik Marmeladovit (lk.12). Marmeladov räägib oma elust ja tütrest Sonjast. Hiljem saadab ta Marmeladovi koju, Katerina Ivanovna juurde (lk.21-23). Raskolnikov saab emalt kirja (lk.26). Ta otsustab Razumihhini juurde minna. Näeb unes, kuidas tapeti hobune ja mõtleb oma mõrvaplaanide üle. Kohtab Lizavetat ja kuuleb, et vanaeit jääb õhtul üksi koju (lk.50). Üliõpilased räägivad Lizavetast ja A.Ivanovnast (lk.51). Raskolnikov sooritab mõrvad ja viib kirve koju tagasi. II osas kaotab Raskolnikov ajataju, kuid lugejal on võimalik jälgida ajalist liikumist kuidas? Raskolnikovile olid mõrvad suur pingutus ja ta jäi haigeks. Aja kulgu on võimalik jälgida Nastasja ja Razumihhini külastuste järgi (ütlevad kellaaja või päeva). Dostojevski mainib aega lk.98. Mismoodi on epiloogis ühendatud minevik, olevik ja tulevik? Minevik Raskolnikovi ema jääb protsessi alguses haigeks. Viis kuud pärast süü tunnistamist
otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks
Ema arvab, et abielludes aitaks Luzin ka Raskolnikovi rahaliselt. Raskolnikov avastas, et on teel Razumihhini poole, kuid otsustas siis, et läheb sõbra juurde peale kuritegu. Koju minnes nägi ta turul Lizavetat ja sai teada, et teda pole järgmisel õhtul kodus. Raskolnikov otsustas sel ajal tappa liigkasuvõtja. Järgmisel päeval tegi mees ettevalmistusi. Ta valmistas ette paki, mida kavatses esitada pandina. Ta tegi palitu külge silmuse, kuhu riputas kirve nii, et keegi ei näeks. Ta näppas majahoidjalt kirve ja läks oma plaani teostama. Ta ulatas liigkasuvõtjale paki ja kui naine hakkas pakki avama, lõi mees talle kirvega mitu korda lagipähe. Ta võttis naiselt kaelast rahakoti ja taskust võtmekimbu ning jooksis kohe magamistuppa. Sealt võttis ta voodi alt kirstust kuldehteid. Kuriteole sattus peale liigkasuvõtja õde, kelle Raskolnikov samuti tappis. Raskolnikov sulges ukse ja hakkas verd maha pesema
,,Kuritöö ja karistus" Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla, siseneb korterisse ja tapab Aljona Ivanovna. Mõne aja pärast siseneb korterisse Aljona Ivanovna õde Lizaveta, kelle mees samuti kirvega mõrvab. Siis aga saabuvad korteri ukse taha kaks klienti, kes saavad aru, et midagi on valesti ning lähevad kojameest kutsuma. Selle ajaga põgeneb Raskolnikov korterist ning varjub paar korrust allpool oleva lahtise ukse taha, pääsedes sedasi trepist üles tulevate inimeste käest.
sellega ka kõik teised nurgad üles laduma. Erinevad tapid vajuvad ja kahanevad erinevalt. Mõõtke välja vahetatavad palgid ning saagige ükshaaval valmis. Tänapäeval annab mootorsaega suuresti kõik valmis teha peale salapulga aukude. Alguses tuleks palgi pikkus ja kõrgus välja lõigata ja alles pärast seda tapi märkimise juurde asuda. Tapi lõikamiseks on elektriline kettsaag parem kui bensiiniga. Viimane vibreerib üpris korralikult. Tappi võib viimistleda kirve või peitliga. Akna- ja ukseava tenderpostid Akna ja ukse avade külgedel (põskedel) on palkhoone puhul tenderpostid. Need on vertikaalselt asetatud postid, mis hoiavad palke sirgena ning mitte laiali vajumast. Palkmaja puhul on tähtis silmaspidada selle vajumist. Palk kahaneb vertikaalselt kordades vähem kui horisontaalselt. Palkmaja võib 1 meetri kohta vajuda 4 cm (vert. asetatud palgid) Seda arvestada postide pikkuste lõikamisel. Ei tahaks, et ülemised
Antud teoses andis Petebur peategelasele silme ette pildi ja ka vahendi ehk relva millega kuritegu korda saadeti. Kirves millega Raskolnikov tapab liigkasuvõtjast pandimajapidaja Aljona Ivanovna, vedeles terve see aeg majas kus Raskolnikov elas. Ta käis sellest mööda igapäev ja kuna ta oli juba mõrva ette plaanitsenud pikalt oli ta ka otsustanud selle, et kirves mis asub perenaise köögis saab olema mõrvarelvaks. Kirve tarvis oli ta juba enne planeerinud, et õmbleb palitu sisse silmuse kus kirves seisab, et keegi seda ei märkaks. Arvestades neid fakte võin öelda, et see räpane, alandav, vaene maailm tõukas Raskolnikovi mingilmääral seda tegu tegema. 3. Raskolnikovi mõtisklustest võis välja lugeda mitmeid teooriaid. Põhiline teooria oli aga selles, et kas üks kuritegu oleks võrdne tuhande heateoga. Mulle jäi meelde üks
Majandus hakkas kiiremini arenema seoses rauatootmisega, võeti kasutusele omasoorauamaak. Pruunikaid roostekänkria meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusöega savist ja kivist valmistatud ahjudesse. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõgudes vajalikku kõrget kuumust annaksid. Söel oli ühtlasi tähtis roll raua eraldamiseks maagist. Ühe ahjutäiega saadi paar kg toorrauda, mida tuli töödelda, enne kui sepp selleks kirve või noa sepistada sai. Süvenes ka majanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg (50-450pKr) hiigelsuur Rooma impeerium avaldas mõju kogu Põhja- Euroopale ja ka Eestile. Kalmed muutusid korrapärastemaks ja ühes kalmes oli minu tarandit kõrvuti. Surnuid maeti enamasti põletatult. Luukillukesed puistati arvukade ehetega kalmekivide vahele.igasse tarandisse maeti u 10-20ne jäänused. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Peamine oli
tööd päevad, vahel ka öösel. Perenaine arvas aga, et Jumal ei aita, et oled kord juba vaesusele ja viletsusele müüdud. Lõpuks ei vastanud keegi enam, kõik mõtlesid, miks on elus nii palju vaeva, viletsust, nälga? Millal see ometi lõpeb? Kas pole siis enam mingit lootust. Remmelgas aga magas rahutult, mõeldes ikka sama mõtet, et milles on selle viletsuse põhjus? 5. Oli hommik, pererahvas tõusis üles. Söödi sedasama mis eilegi. Noorem vend viskas kirve õlale ja läks kuhugi tööle. Ka kandimees võttis oma leivakoti ja astus mõisa poole. Remmelgas läks temaga kaasa. Kandimees hakkas jälle kurtma oma õnnetut elu, mis iga päev algab ja lõpeb samamoodi. Näitas põlde, mis on viletsad, aga peab pidama, kui ei taha nälga surra. Remmelgas tahtis teada, kas ei saaks mõnd teist ametit, mis oleks kergem ja kasulikum, kuid selle peale vastas kandimees, et mõisa moonakaks saaks veel aga kusagile jumale mitte
Eestis ei ole keegi tegelenud spetsiifiliselt sõjakirvestega. Ühe teedrajava tüpoloogia eest peab tänama Anatoli Kirpitšnikovi, kes võttis ette Venemaalt leitud relvad ning eristas välja kirved, mida võis eelkõige pidada sõjakirvesteks. Ta on välja toonud kaks võimalust, kuidas sõjakirveid tavalistest töökirvestest eristada. Neil kirvestel on kanna osas mingisugune pikendus, terav nukk. Kand meenutab mõningas mõttes kirve otsa. Neil kirvestel on ka tavaliselt märgatud teatud ornamente, mis viitab samuti sõjalisele otstarvele. Teine tunnus on kirve kaal, mida ta on väga rõhutanud. Sõjakirves ei tohtinud tõenäoliselt olla väga raske, muidu oleks olnud sellega raske võidelga. Piiriks on 450 grammi, kui kirves oli raskem, siis pidas ta seda pigem töökirveks, kuna see oleks lahinguks liiga raske. Samas on ka töökirveste seas selliseid, mis võivad olla kergemad (näiteks tahumiskirved).
Poeg aitas isal haavatu elule lõplikult risti peale tõmmata. Kuu aega pärast seda, kui sarimõrvar sai 17-aastaseks, alustas ta teist tapaseeriat: jaanuaris pani ta toime kolmanda, veebruaris neljanda ja viienda, märtsis kuuenda, juunis seitsmenda mõrva. Pärast esimest tapmist 1997. aastal sattus sarimõrvar hoogu, tal tekkis tahtmine tappa järjest rohkem. Tugeva kehaehitusega, koolis spordiga tegelenud sarimõrvar valis ohvreid endast nõrgemate seast. Ta raius neid puruks kirve ja kiviga, pussitas noaga ja kägistas nööri või traadijupiga. Kuut ohvrit ta tundis, neist neli elasid temaga ühes majas. Kõik mõrvad pani ta toime kas bensiini- või alkoholiuimas. Sarimõrvar alustas bensiini nuusutamist tegelikult hilja, 14-aastaselt, sest see oli tema arvates normaalsem kui nõeltega torkimine või tablettide neelamine. Bensiin andis talle jõudu ja selle mõjul oli kergem tappa. Kohtus oli ta külmavereliselt tunnistanud: "Sain
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
