grotesk üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog karjaselaul, mis kirjutatud kahe karjase dialoogina. novell itaalia keeles uudisjutt, päeva uudis. Suletud e. kinnised novellid: lühikese sündmustikuga,vähe tegelasi,pingeline,ootamatu lõpp. Avatud novellid: lahtise lõpuga. raamjutustus ühendab novellid tervikuks, lugu loo sees proosaromaan poeem lühem värssromaan psühholoogiline romaan utoopia sõna tuleneb kreeka keelest ou-topos ei-koht e. koht,mida ei eksisteeri essee
vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, väheste tegelaste ja lõppeb puändiga. Ood- pidulik ja ülev luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett-
lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge. Eestis on sonette kirjutanud M.Under ja J. Tamm. Ood- kiidulaul või pidulik ülev luuletus mõne isiku või tähtsa sündmuse auks. Pastoraat- karjaselaul Epiteet- ilustav sõna Isikustamine- elutule elusa tunnuste andmine. Nt. tuul paitas mu põski. Metafoor- ühe asja või nähtuse tähenduse teisele ülekandmine sarnasuse aluses. Nt. elukevad- noorus. Metonüüm- tavaline nimetus asendatakse ebatavalise suhte alusel. Nt. vanadus- hallid juuksed Allegooria- mõistukõne, räägib probleemidest ja nähtustest kaude, varjatult. Paarisriim- aabb Süliriim- abba Ristriim- abab Stroof- salm Värss- rida
kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid Looming Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset) Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid Seda iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus ja lihtsama värsikoega pastoraalid Petersonist ja tema oodidest algab eesti lüürika Ood pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul Ood - ,,Kuu" kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda Pastoraal ,,Laul" Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni sinu kasemetsadessa, kus lilled on õitsemas ja laulemas linnud ilusti puude varjuella. Sagedasti ist'sin tasa oja kaldal mõteldes teie peale, mu hallid vanemad!
käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeleti antiikkirjanduse eeskujul ka Euroopa XIV-XVII saj. kirjanduses. Müüt on muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Valm on õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. Valmides naeruvääristatakse
esitati. Pikka aega olidki lüürika ja muusika lahutamatult seotud. Antiikajal 1) meesriim (riimuvad 1silbilised sõnad: mees-vees); kujunesid järgmised L zanrid: 2) naisriim (2silbilised sõnad: naine-laine); a) eleegia (kaebelaul, nukrameelne luuletus); 3) libisev riim (3silbilised sõnad: helendab-terendab) b) pastoraal (karjaselaul); Täisriim kooskõla on pearõhulisest silbi täishäälikust alates (käes-väes). c) ood (ülistuslaul); Samariim täpselt sama sõna (tuli-tuli). d) epigramm (lühike pilkava sisuga luuletus). Irdriim sarnaste kõrval on ka erinevaid häälikuid (laulda - hauda).
kordus sõnade algul värsis Onomatopöa-e.jäljendused (mull,mull,mull) Salmid-e.stroofid sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Onegini stroof-luuletus mis sisaldab 14 rida Poeem-lüüriline või eepiline jutustav luuletus Ballaad-tänapäeval jutustav luuletus mille sisu on fantastiline ajalooline või heroiline Valm-õpetliku sisuga mõistuluuletus-või jutt kus tegelased-loomad kujutavad inimesi Ood-poeemi,ballaadi pidulik ülistus laul Pastoraal-õnnerikas karjaselaul Epigramm-pilkelaul Puänt-üllatav kuid loogiline lõpplahendus Sonetipärg-koosneb 15 sonetist,kus iga luuletuse lõppvärss on järgmise algusvärss 2)proosaVromaan,draama,novell,muinasjutt ,reisikiri,jutustus LuuleVsonett,poeem,ballaad,haiku,eepos,v ärssromaan/draama 3)lisareeglid:rütmiline kõne/keeleline heakõla/parallelism/kaudse või kaunistava ütluse tarvitus/suurenenud tähendusühtsus/koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte,idee
Kirjanduse arvestuslik töö Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) · 14.03 emakeele päev, Tema sünnipäev · Esimene Eesti luuletaja · Kirjutas eesti keeles · Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott inimene kes oskab palju keeli · Ood ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES Õpetatud Eesti Seltsi sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond estofiilid · Kogus rahvaluulet
kannupoiss · SERENA o Õhtulaul · ITK o Leinalaul, nutulaul · SENTSOON o Vaidlus kahe luuletaja vahel, teemaks armastus, kirjandus, poliitika,usk · PASTORAAL o Karjaselaul(rüütel ja karjaseneid) · ROMANSS o Armuseiklused daamiga Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed) - protest ebavõrdsuse vastu(pilge mungad,kohtunikud) - moraal e. õpetussõna valm RENESSANSS 1. Millal tekkis o Peetakse keskaja lõpuperioodiks
ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. · Intermetso vahemäng · Nokturn- lühike instrumentaalpala (enamasti klaverile). Väljenduvad lüürilist meeleolu · Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim · Etüüd (prantsuse étude) on tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile. · Prelüüd (prantsuse keeles prelude) on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. · Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja
... 1. ...... 2. 2. 2. 3. 3. 3. 4. 4. 5. 5. 6. 6. 7. ood ehk ülistuslaul, tragöödia, muinasjutt, anekdoot, haiku, komöödia, pastoraal ehk karjaselaul, valm, jutustus, draama, ballaad, eepos, lüüriline luuletus, novell, hümn, romaan 2. Ühenda mõiste, autor ja teos. Kasuta oma õpiku sisukorda. 1. romaan ........"Kalevipoeg" ......... Oscar Wilde 2. muinasjutt ........ ,,Kolm musketäri" ......... Oskar Luts 3. eepos ........ ,,Libahunt" ......... Friedrich Schiller 4
riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. SEREENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD. PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Rüütellikusest räägitakse tänapäevalgi. Kui kedagi iseloomustatakse kui rüütellikku inimest on see üks parimatest komplimentidest ja kiitustest. Eks iga tänapäeva meeste keskel elav naissoost isik on kordki oma elus unistanud oma saabumata rüütlist, kes
Kui sa ise nooti ei tunne, tuleb paluda kedagi, kes sulle laulu ette laulaks või viisi ette mängiks. Regilaulu liike on arvukalt. Vanimaiks on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu, ketramine jne. Teine kombestiku laulud e. tavandilaulud. Selle liigi laulud olid seotud kindla kombestiku ja päevadega. Pööripäevad, mardi-, kadri-, vastlapäev, jaanipäev. Siia kuuluvad pulmalaulud ja itkulaulud. Karjaselaul oli lastel. Hällilaul, kus palju kasutati hüüdsõnu äiu-äiu, kussu- kussu. Setulaul on mitmehäälne. Oma näoliseks teeb selle see, et koor astub eeslaulja järel ootamatult, poolesõna pealt sisse. Vanem rahvalaul püsis muutumatuna sajandeid. Muutused tulid aga 19.saj keskel. Kui vanem rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, siis uuem rahvalaul avas tee eepilisele-jutustava sisuga ja meeste temaatikale avatud maailma. Edasi suurenes
tõi Latiumisse jumalad ja sealt tekkisid latiinide rahvas, Albanique patres atque altae moenia Romae. Alba isad ning kõrged Rooma müürid. Autor Vergilius. “Aeneis” (I saj eKr) on Rooma eepos, mis sai Kreeka eeposte “Ilias” ja “Odysseia” järjeks. Auväärt Rooma perest. Hariti algul kodus, 17-18-aastaselt läks ülikooli. Tolle aja ülikoolis õpiti professori juures, kes õpetas korraga 4-6 õpilast. Pärast Caesari mõrva jäi Vergilius elatiseta. I teos “Bucolica” = karjaselaul – idüllliline poeem elust vabas looduses ja sellest, kuidas karjased elavad. Selle avastas Maecenas (Rooma kunstide kaitsja), kes oli seda lugenud ja võttis Vergiliuse oma tiiva alla. II teos “Georgica” = põllumeeste laul. Lisaks elu kirjeldustele annab ta põllumajandusalaseid näpunäiteid. See meeldis Augustusele, kes otsustas, et Vergilius võiks kirjutada Rooma eepose,
säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21),kus ta elas 1843-1847 Pildid Kristjan Jaak Peterson Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Robert Faehlmann Võõravõitu Sõnad (kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/EE ) Filosoofiateaduskond/Filosoofialoengud-osakond/loeng kus saadakse teada õigus ja seal õpivad targad inimesed Pastroaalid- Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim. Kreiskool-oli vana aja kool,kus õpetati matemaatikat, loodusteadusi ning geograafiat. Filoloogia- Filoloogia on teadus, mis uurib keelt ja kirjandust. Proosa- on levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Köster- oli luterliku ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle
Itk – nutu-, leina- või kaebelaul, matuselaul süserääni või Kauni Daami surma puhul Kantsoon – laul, keskaegse luule põhižanr, enamasti 3–7-salmiline refrääniga armastuslaul Lee – lühike jutustav või lüüriline luuletus 12.–13. saj prantsuse ja inglise kurtuaasses kirjanduses, kanti ette lauluna; süžeed enamasti bretooni (keldi) legendidest (nt kuningas Arturi ja Tristani-Isolde lood); nt Marie de France “Kuslapuu”. Pastoraal (ka pastoreel, pastorell) – karjaselaul, rüütli idüll karjusneiuga; pastorell – rüütli ja karjusneiu kahekõne; Romanss – romaani rahvaste lüroeepiline laul; neiu kaebelaul, kui peig on sõjas; hiljem lihtsalt armastuslaul Sirventees – enamasti poliitiline, satiiriline laul, ka sõjalaul Tensoon – (kahe poeedi) vaidlus armastuse, luule sõja vm üle Vers – kantsooni lühendatud ja lihtsustatud variant 10.Kust saadi rüütliromaanide kirjutamiseks ainestikku? -Keltide müütidest 11
järgmine eelmise ära võidab. Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik - niisiis kuus üksteise üle võidutsevat triumfi. Selle teosega tegeles kirjanik surmani, kuid suri enne selle valmimist. Oma suurteoseks pidas Petrarca ladinakeelset eepost ,,Africa" (1342), mille teemaks on roomlaste võit Kartaago üle. Kirjanik on loonud ka ladinakeelset luulet, nagu 12 ekloogi üldpealkirjaga ,,Karjaselaul" (,,Bucolicum carmen", lõpetatud pärast a. 1356). Petrarca filosoofilistest teostest olgu märgitud ,,Üksildasest elust" (,,De vita solitaria"), mis ülistab eemaletõmbumist elukärast raamatute maailma. ,,Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse puhuks" (,,De remediis utrisque fortunae") on mõeldud lohutusraamatuna. ,,Maailmapõlgusest" (,,De contemptu mündi", 1343) on autori pihtimus dialoogi näol kirikuisa Augustinuse ja autori vahel maise armastuse teemal
7. Rüütliluule iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid, zanrid ? Rüütliluule hakkas levima XII sajandi teisel poolel Lõuna-Prantsusmaal ja levis sealt edasi. Esitajateks oli luuletajatest-lauljatest trubaduurid ja truväärid. Iseloomulisteks joonteks olid armastus, seiklus, kirg, nauding ja maise elu ülistamine. Zanriteks olid näiteks *sirventees (sõttaminekulaul) *kantsoon (5-6 silpi, reffääniga)*pastorell(esitajaks oli naine, karjaselaul)*alba(hommikulaul)*serena(serenaad)*ballaad(refrääniga tantsulaul)*romanss (neiu kaebelaul) 8. Mida olulist on andnud rüütlikirjandus, mõni näide rüütlikirjandusest pärit motiivide kasutamisest. Daamikultus rüütlikirjanduses hiljem kujunes sellest välja kurtuaasne kirjandus ehk õukondlik kirjandus. Rüütlikirjandusest on pärit mitmed tänapäevased käitumisnormid. Alates rüütlikultuurist muutus autor väga tähtsaks teoste juures. 9
Peterson sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6. Luuletus ,,Kuu" ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. 7. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusle, nähtusele, ideele vms. NÄIDE: Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul. 8. Petersoni välimus küünilis-boheemliku välimusega pikad juuksed, must pikk laia nahkvööga kuub, must barett, suur okslik jalutuskepp. 9. Fr. R. Faehlmann sündis Järvamaal, Koerus, Ao mõisas. Tema isa töötas mõisavalitsejana. Peale arstipraksise oli ka Tartus ülikooli Eesti keele lektor. 10. ÕES- Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 - suletud 1950 ja taastatud 1988). vanim Eesti teadusselts.
"Monarhia" hiliskeskaegse linnaproosaga, süzeed laenatud, mille tegevuse tõi Itaaliasse, kõik ühiskonna kihid Ekloog-karjaselaul, Erasmus- varauusaja tähtsaim ,,Esseed"-Montaigne, Euphes- Lyly E karjaste dialoog. humanistik õpetlane, teoloogia puudutab erinevaid romaanidest ,,Euphes Viljelesid Dante, doktor, Karl V nõuandja, teemasid, kasutab ehk Teravmeelsuse Boccaccio, Petrarca, kritiseerib sõda. Teosed palju tsitaate, anatoomia" ja
tegemiseks. Andis välja raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maadega ja mda hakati nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks. Masingul on suured teened eesti kirjakeele rikastamisel ja uuele kirjaviisile ülemineku valmistamisel. Ta püüdis kirikukeelt ja rahvakeelt lähendada, TÄHTSUS: tema tõi Õ tähe. Ood- pidulik luuletus, ülistus või mälestuslaul. Pastoraal on maaelu kujutav karjaselaul Kristjan Jaak Peterson- ta lõi oode, mis näitas, et võib sügavatest tunnetest laulda. Tema vaimsest pärandist peale võime hakata lugema eesti rahvusliku kirjanduse algust. Alles 20.sajandi künnisel tõid nooreestlased tema tööd lugejate ette. Ta oli haritud eeslane, kes ei häbenenud eestlikku päritolu ja selle märgiks musta kuube kandis. Sündis 14.märtsil 1801. Käis Riias koolis. On teada, et ta oskas saksa,
5) ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. 6)ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkude. 7) SERENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD.(õhtulaul daami akna all). 8) PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. 9)ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud neiu kaebelaul (lugemik 116-117) 10)BALLAAD- refrääniga tantsulaul. Trubaduuride vaim kandus Prantsusmaalt Saksamaale ja Itaaliasse. Saksa rüütliluule nimetus oli minnesang ja laulikuid nimetati minnesinger (armastuslaulik). Kuulsaim minnesinger oli Tannhäuser. Nt Saksamaal nimetati laulikuid - MINNESINGER (teada u 200 nime)
Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja koomika 31. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. 32. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. 33. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. 34. Personifikatsioon - on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Personifkatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lühendamiseks 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee
ehk Petrarca sonett, inglise sonett ehk Shakespeare'i sonett, prantsuse sonett ehk Ronsardi sonett. Klassikaliselt sonetilt eeldati sisemist ühtlust ja terviklikku mõtet; soneti keel pidi olema puhas, selge ja sünonüümiderikas. Petrarkism Petrarcalt ülevõetud platoonilise armastuse idee koos selle juurde kuuluva melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Petrarkistid olid Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. Ekloog Karjaselaul, mis pärines juba Vergiliuse ,,Bucolicast" ja oli enamasti kirjutatud kahe karjase dialoogina. Madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm. 2. Humanism ja humanistid. Kuidas on humanism tänapäeva muundunud? - võrdle tänapäevaga Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Humanism (ld. humanus inimlik) -inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Alates
Hiljem võeti see sõna kasutusele ka igal pool mujal, kuid küll rohkem proosateoste tähistuseks. Rüütlikirjandusest kujunes palju väga palju uusi zanre: 1) ALBA rüütlite hommikune äratuslaul 2) SEREENA õhtulaul 3) SIRVENTEES laul, mida esitati sõjakäigule minnes 4) TENSIIN esitati rahvakogunemistel, vaidluslaul 5) BALLAAD algselt tantsulaul 6) ROMANSS algselt neiu kaebelaul 7) PASTORAAL (eelkäija-idüll) karjaselaul Kõige kuulsam luuletaja Adam de La Halle (1285) ,,Robini ja Marioni mäng" Vogelwiede (pajulind) parim minnesingerite kirjutaja Richard Lõvisüda Inglismaa 13.SAJAND - KÕIGE TUNTUM RÜÜTLIROMAAN ,,AUCASSIN ja NICOLETTE" ,,TRISTAN ja ISOLDE" LINNALÜÜRIKA: Vagandid rändlaulikud, vaesed üliõpilased, viisid ka maarahvani värvikaid lugusid VANA-VENE KIRJANDUS: Vana-vene kirjandus on üle 1000 aasta vana (alates umbes 10.sajandist). 10
Teos pani alguse uusaegse lembelüürika sünnile. Petrarca luule on platoonilise armastuse võrdkuju. Petrarkistid on Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. 4. Mõisted. - platooniline-meelelisusest vaba, puhthingeline, tegelikkuses teostamatu, madrigal-lembeteemaline, naljatlev lühiluulevorm., pastoraal-idülliline karjaseelu kujutav kirjandus- või muusikateos; pastoraalne kirjandus-lamburikirjandus, ekloog-karjaselaul, mis pärines juba Vergiliuse ,,Bucolicast" ja oli enamasti kirjutatud kahe karjase dialoogina. 5. Sonett. - Sonett koosneb 14 värsist. Kõige olulisemad värsiread on 1., 8. ja 14. Sonetipärg on 15 sonetist koosnev sonetisari. Kolm soneti liiki: *itaalia ehk Petrarca sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba/abab abab cdc dcd /cde cde/cdc cdc. *prantsuse ehk Ronsard'i sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba ccd ede. *inglise ehk
pikad ajavahemiku, vahel moodustab mitmeköitelisi sarju. SONETT: 13.sajand luuletus, mis on range riimiskeemiga ,koosneb 14 värsireast,jaguneb stroofidesse ehk salmidesse: itaalia-4+4+3+3 ja inglise 4+4+4+2. kulmineerub lõpus puändiga. HAIKU: ei riimu, silbid värssides jagunevad 5+7+5 OOD: pidulik ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms PASTORAAL: karjaselaul POEEM: lüroeepika zanr,pikem mitmeosaline luuleteos,iseloomulik jutustav süzee,kujutab sündmusi põhjalikult BALLAAD: lüüriline jutustav 1 sündmus luuletus,fantastiline sisu,ajalooline või kangelaslik. TRAGÖÖDIA: õilas kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses.vanim dramaatika liik.Nende ainestik pärineb enamasti müütides. KOMÖÖDIA: Koomilise sisuga näidend,milles naeruvääristatakseinimeste pahesid(rumalus,argus,ahnus jms
7. Kuni 18. sajandi lõpuni edendasid eestikeelset kirjasõna mitte-eestlased. Eestlased hakkasid oma kirjanduses domineerima alles 19. sajandil. 8. Kristjan Jaak Petersoni looming: K.J. Peterson oli esimene eesti soost luuletaja, ta on loonud ligi veerandsada luuetust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa tema luuleloomingust moodustavad heroilis-filosoofilised oodid ning lihtsama värsikoega pastoraalid. 9. Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele jms. Iseloomulik oodile: sinavorm + retooriline pöördumine. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused + tekkimine Eeldused: o Pärisorjuse kaotamine 1816/1819 o Teoorjuse kaotamine, üleminek raharendile 1849/1856 o Talude päriseksostmine Lõuna-Eestis o Eesti keele grammatika (1843) o Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel (1866. a
3. pastoreel- rüütli kohtumine karjuseneiuga.Enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. 4. romansis- rüütli püüd võluda aadlineidu 5. tentsoon- dialoog luuletus.Kahe poeedi vaidlus. 6. alba- hommikulaul.Sõber tuletas rüütlile meelde, et aeg on armastatud daami juurest salakohtingult lahkluda. 7. sereena- õhtulaul daami akna all 8. itk- leinalaul 9. pastoral- (rahvaluule ja rüütliluule ühinemine) karjaselaul Tähtsus. 1. Luule ja luuletamine muutus auväärseks tegevusalaks. 2. Tundmatu rahvalauliku asemele asus loov isiksus oma loominguga. 6.Linnakirjandus. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma kirjandus s.o.linnakirjandus. Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused.Arenes kauplemine ja käsitöö.Linnakodanluse hulgas tekitas pahameelt aadlike ja vaimulike jõudeelu. Linnakirjandus oli keskajal kirjanduse uus tase, kuna
emakeelt ja selle õppimist, käsitleb eetikaprobleeme: headust, voorust inimarmastust. Ta suhtub eitavalt võimutsejatesse ja orjastajatesse, on irooniline ajajärgu moe ja kommete suhtes. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatus isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Pastoraal karjaselaul vm. Karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeldi antiikkirjanduse eeskujul ka Euroopa XIV-XVIII saj. Kirjanduses. Petersoni luulelooming ületab tollaste luuletajate eestikeelseid värsikatsetusi. Ta tunnetas ka ise oma laulude väärtust: ,,Kui minust ükskord kuulukse:"Ta elas ammu!"... Siis püha laulupikse heidan teie hinge, mu haruharvad sõbrad
kaksikvärss, tertsett e. kolmikvärss, katrään e. nelikvärss, sekstiin e. kuuevärsiline stroof ja oktaav e. kaheksavärsiline stroof. Luule kinnisvormid (zanrid): Teemade või sisu järgi jaotatakse: · Poeem (lüüriline, jutustav, eepiline luuletus) · Ballaad (dramaatilisem lüüriline jutustus) · Valm (õpetlik luuletus) · Ood (ülistuslaul) · Pastoraal (idülliline karjaselaul) · Epigramm (pilkeluuletus) Luule zanrid vormi alusel: · Sonett: itaalia e. Petrarca sonetti, inglise e. Shakespeare'i sonetti, prantsuse e. Ronsard'i sonetti. Klassikaliselt sonetilt nõuti ranget kinnipidamist vormireeglitest, nõutav oli kõlav, puhas, selge, sünonüümiderikas keel. Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. · Tanka ja haiku (5+7+5+7+7, 5+7+5)
kordamise ja vastandamisega. Võib eristada silbilis-rõhulist e silprõhulist, rõhulist ja vabavärsilist rütmi; harvem kohtab puhtalt vältelist või silbilist luulet. Salm e stroof Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Ood- ballaadi, poeemi pidlik ülistuslaul Pastoraal õnnerikas karjaselaul Epigramm e pilkelaul 1. Silbilisrõhulise luule värsimõõdu e meetriumi kujundavad värsijalad. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsi tõusud e värsirõhud, rõhuta silpidega aga värsi langused e värsirõhkude vahed. Värsi tõusude ja languste e värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi
· ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. · ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. (paberil) · SEREENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD. · PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. (lugemik Rüütlilüürika algab Lõuna-Prantsusmaal provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli
lise sisuga tantsu-laul; romanss neiukaebe- Brunhild ja Kriemhild tülli ning viimane laul; kantsoon levinuim ja sisuliselt kõige paljastab kosimise saladused. Solvatud vabam 3-7-salmiline refrääniga laul: pas- kuninganna vannub kättemaksu, mille torela karjaselaul: itk matuselaul; teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Daamikultus Hagen. Kavalused uurib ta Kriemhildilt välja, et Siegfried on haavatav ainult 1209ndal aastal alanud ristisõjaga laastati abaluu kohat, kuhu lohe veres suplemise Prantsusmaa kultuurikeskusi ning rüütli- ajal oli kleepunud pärnaeht, ja laseb sinna kultuur koondus nüüd põhiliselt Saksa- märgi õmmelda
35. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e.Kr) ja Horatius (66-8 e.Kr), eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), näiteks "Laulja", "Kuu". 36. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeldi antiikkirjanduse eeskujul ka euroopa 14.-18. sajandi kirjanduses. Antiikkirjanduse üks tuntumaid pastoraale on Longose (2.-3. saj) rütmilises proosas kirjutatud "Daphnis ja Chloe". Eesti kirjanduses taaselustas selle luulezanri Kristjan Jaak Peterson (1801 -1822), näiteks "Karjase laul. Ott ning Peedo". 37
35. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e.Kr) ja Horatius (66-8 e.Kr), eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), näiteks "Laulja", "Kuu". 36. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeldi antiikkirjanduse eeskujul ka euroopa 14.-18. sajandi kirjanduses. Antiikkirjanduse üks tuntumaid pastoraale on Longose (2.-3. saj) rütmilises proosas kirjutatud "Daphnis ja Chloe". Eesti kirjanduses taaselustas selle luulezanri Kristjan Jaak Peterson (1801 -1822), näiteks "Karjase laul. Ott ning Peedo". 37
Need on aluseks kõlaluulele ähmane piir luule ja muusika vahel häälutus Salmid stroofid, kuhu on koondunud sarnase ehitusega värsid Näivsalmid värsside arv või ehitus muutub korrapäratult Kinnisvormid Luuletused jagunevad zanriteks kas sisu ja temaatika või värsimõõdu ja salmide järgi. Poeem lüüriline või eepiline jutustav luuletus Ballaad dramaatiline lüroeepiline luuletus Valm allegooriline ja õpetuslik luuletus Ood ülistuslaul Pastoraal karjaselaul Epigramm - pilkelaul --- eristus käib sisu järgi. Samas võib neid luua mis tahes värsimõõdu järgi Kinnisvormideks on kujunenud romanssid, gaseelid, tankad, haikud, sonetid Dramaatika Näidend teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst Draama võib tähistada zanri (tragöödia, draama, komöödia), põhiliiki (lüürika, eepika, dramaatika). Täpne tähendus selgub kontekstis. Aristotelese järgi on näitekunst saanud nimeks draama, kuna see jäljendab
t kirjanduse ja keskkonna suhe pole suhe ainulise ja ainulise vahel ega ka mitmetise ja ainulise vahel, vaid suhe kahe struktuurselt ja semiootiliselt keeruka mitmekeelse terviku vahel. Seega tuleks ka looduskeskkonna ja kirjandusteose suhet kirjeldada mitmetisena ning mitte taandada seda üksühesel sarnasusel põhinevaks mimeetilis-realistlikuks suhteks. Wilderness – inimene silmitsi metsiku loodusega. Üleva puutumatu looduse idee. Pastoraal - maaelu maalilisust kujutav karjaselaul või kirjandusteos, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim. Apokalüpsis (öko-düstoopiad) - sümboleid kasutav kirjandusžanr, mis kujundlikult kirjeldab maailma lõppu ja inimkonna saatust. 10
Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? Kinnisvormid. Luuletusi jagatakse kaheti: sisu/temaatika/käsitlusviisi ja vormi (värsimõõt/salm) järgi. Vormitunnuste alusel nimetatakse luuležanre kinnisvormideks (e kanoonilisteks vormideks). Poeem on lüüriline/eepiline jutustav luuletus. Ballaad on dramaatiline lüroeepiline luuletus. Valm lisab ballaadile allegooria ja õpetussõna. Ood on pidulik ülistuslaul. Pastoraal on õnnerikas karjaselaul. Epigramm on pilkelaul. Vanaprantsuse ballaad on lüürika kinnisvorm, mille kolmele 8-realisele salmile järgneb lühem saade (e kõnetlus). Gaseel on araabia luulet jäljendav kaksikvärssides (e beitides) vorm. Sonett on 14- realine kinnisvorm, milles on viisikjamb ja mitmekordsed vaimupeened riimid (itaalia sonett: 4+4+3+3 värssi; inglise e Shakespeare’i sonett: 4+4+4+2); oluline on ka püant (e üllatav pööre). Sonetipärg
on matsile omast kindlust ja püsiväärtusi; taunib pealiskaudset vurlelikku elustiili VIII PILET 1. Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid skeemina 2. J. Krossi ajaloolised romaanid. ,,Keisri hullu" probleemid ja peategelane kui mõistatuslik maailmaparandaja. Vastused: EEPIKA e jutustav kirjandus Muinasjutt, anekdoot, jutustus, 3, eepos, novell, romaan LÜÜRIKA e luule Ood e ülistuslaul, haiku, pastoraal e karjaselaul, valm, ballaad, lüüriline luuletus DRAMAATIKA e näitekirjandus Komöödia, tragöödia, draama ,,Keisri hull" Probleemid: Võimu ja vabaduse probleem. Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval sõnavabadust. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaariga pahuksisse. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada. Vanglasse
meeleheitlikult abielluda, kuid Garin keelab sellee ning vangistab nad, kuigi hiljem pääsevad nad mõlemad põgenema. Pärast mitmeid seiklusi, noored armastajad siiski abielluvad. Tuleb välja, et Nicolette on saratseenide printsess. 40. Olulisemad luulezanrid rüütlilüürikas. Luuleread. Alba- hommikune äratuslaul Serenaad- õhtune laul Sirventees- sõttamineku laul Tentsoon- vaidluslaul Ballaad- tantsulaul Romanss- kaebelaul Pastoraal- karjaselaul, alati sisaldas dialoogi, nendest tekivad esimesed näitemängud. Nt romanss ,,Mauritar Moraima": Olen mauritar Moraima, mauritar sirge ja peen, mu õnnetu väravale tuli üks kristlasest mees. 41. Rüütliromaan, üldine sisu, mõni tuntum teos. Rüütliromaanides räägitakse suguvõsade juurtest, peamine on armastuse teema. Ainest pakkusid muistsed keldi müüdid ja pärimused, mille keskne kuju oli brittide kuningas Artur. See tekib Inglismaal
-Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid -Põhja-Prantsusmaal truväärid Individuaalne kirjandus =Luuletamine on auväärne =Sellega algab ilmalik kirjandus ja muusika =Kujuneb mitmezanriline kirjandus Palju liike =Hommikune äratuslaul ehk alba =Õhtulaul ehk serena =>serenaad =Vaidluslaul ehk tensoon =Tantsulaul ehk ballaad =Neiu, kelle peig läks ristisõtta, kaebelaul ehk romanss =Karjaselaul ehk pastoraal Sisu =Armastus, seiklused, naudingud -St. Kõik kiriku poolt hukka mõistetu Korraldati lauluvõistlusi Kujuneb daamikultus Kõik katkeb 1209 =Kuulutatakse välja ristisõda Lõuna-Prantsusmaal leviva ketserluse vastu =Tegutses inkvisitsioonikohus =Hävitati kultuurikeskusi, hukati trubaduure ja truvääre =Ellujäänud põgenesid Saksamaale ja Austriasse =Jätkasid seal vähemal määral oma tegevust 2
(1891 -1960}, Peet Vallak (1893 -1959) ja Arvo Valton (1935). Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), näiteks "Laulja", "Kuu". Oratoorium - dramaatilise süzeega heliteos. Panteism- filosoofiline õpetus, mis samastab jumala ja looduse. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Eesti kirjanduses taaselustas selle luulezanri Kristjan Jaak Peterson (1801 -1822), näiteks "Karjase laul. Ott ning Peedo". Personifikatsioon - on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. 4 Personifikatsiooni kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lühendamiseks. Näiteks: Miks sa nutad. lillekene,
aristokraatiasse kuuluva kergemeelse daami vastu, keda ta nimetab Lesbiaks. Talle on pühendatud nii naljatlevaid kui meeleheitlikke luuletusi. Kirjutas ka epigrammilist pilkeluulet, mis oli enamasti terav ja halastamatu, suunatud kindlate isikute pihta. Samuti on ta kirjutanud ka epüllione e pulmalaule. 42. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed. Oli kuldse ajajärgu teise poole luuletaja, see oli ka luule kõrgaeg. Sai suurima Rooma luuletaja maine. ,,Bucolica" e ,,Karjaselaul" pühendatud karjamaale. Koosnes kümnest nn valitud luuletusest, mis paljuski jäljendasid kreeka luuletaja Theokritose pastoraalset luulet. Lisaks armastustemaatikale ka Rooma päevakajalisi probleeme. Tegi temast kohe Rooma tuntuima autori. Heksameetreis. ,,Georgica" poeem, võttis teataval määral eeskuju Hesiodose poeemist ,,Tööd ja päevad". Ülistas Itaalia loodust ja põlluharija rasket tööd, tagamõte innustada kodusõdades laastatud põllumajanduse taastamist.
T oli ühtlasi helilooja, sõnade autor ja ettekandja. T laulude teemaks on armastus, naudingud jne. Moes oli daamikultus. Trubaduurid pidid põgenema, kuna tuli ristisõda ketserluse vastu 1209 Lõ-Pr'l. Sm'l said trubaduuridest minnessingerid. Igaks elunähtuseks on oma laul: · alba-hommikulaul · serena- õhtulaul · sirventees- sõtta minemise laul · tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul · pastoraal- karjaselaul 6. Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad
Dekameron on avar ja elutark inimlik komöödia. 8. Renessansi lüüriline luule (XV-XVI saj.) (RA, MKL, Shakespeare'i Sonetid), · Lüürikas toimus renessanslik pööre teistes Lääne-Euroopa maades eri aegadel: Hispaanias sonettide mood algas nt 15. saj keskel, Prantsusmaal ja inglismaal 16 sajand; Saksamaal alles 17. saj hakul. · Tunnete ja looduse ülistamine tegi populaarseks pastoraalse temaatika; eriti popiks ekloog karjaselaul, mis ulatub tegelt juba Vergiliuse aega. Uusaegse ekloogi algatas 11 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Dante, neid kirjutasid Petrarca ja Boccaccio, eriti tugeva tõuke andis selle levikule Jacopo Sannazaro (,,Arkaadia" nimeline pastoraalromaan 12 ekloogi). Inglismaal Edmind Spenser.
", vaid väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. Pilet III · Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika Lüürika e luule üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Zanrid: eleegia nukker, leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm satiiriline luuletus. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides, Pindaros.
Võrreldes arhailise perioodiga muutus see lihvitumaks. Tähelepanu pöörati välisele vormile ning seoses Aleksandria raamatukogus töötavate teadlastega muutus luule filosoofilisemaks. Kasutati vähetuntud ja haruldasi müüte, luule muutus obskuursemaks ja vähem arusaadavamaks. Tekkisid uued vormid. Arhailise perioodi eepos oli väga pikk, nüüd said tähtsaks lühieeposed, mis keskendusid konkreetsematele episoodidele ja teemadele. Tähtsaks luulezanriks said eleegia ning idüll e karjaselaul. Olulisim lühieeposte looja oli Kallimachos, idülle lõi Theokritos. Apollonios Rhodoselt kirjutas ,,Argonautika". Need kolm mõjutasid Rooma kuldse ajastu poeete. Theokritos mõjutas otseselt Boccacciot. Rooma periood (1. saj lõpp eKr 5. ja 6. saj pKr): proosa (sofistika, romaan) Rooma kirjanduse mõju kasvas koos Rooma sõjalise tähtsuse kasvuga. Võrdlemisi palju kreeka kirjandust loodi nüüd Roomas. Iseloomulik oli minevikuihalus, vanade ideaalide poole pöördumine
Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare –
esimehed. Algperioodil kuulus Liitu 35 liiget. Liidu peamine eesmärk oli osaleda kirjanduspoliitikas ja võidelda kirjanike paremate elu- ja töötingimuste eest. 1923. aastal asutas Eesti Kirjanikkude Liit oma häälekandja, kirjandusliku ajakirja "Looming", mille esimene toimetaja oli Friedebert Tuglas. "Loomingust" kujunes kõrgtasemel toimetatud ajakiri, mis ilmub tänapäevani. ekloog mehe ja naise dialoogina kirjutatud karjaselaul. Näiteks Vergiliuse (7019 e.Kr) "Bucolica" või Kristjan Jaak Petesoni (18011822) "Enn ja Ellu". ekspositsioon vt süzee. ekspressionism kunstimeetod, mis sündis Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu
annaabi.ee 
