1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Juuksur T108JKS Andre Abel Roosid Ainetöö Tallinn 2009 Sisukord Roosid Pealkiri1 Istutamine Pealkiri2 Roosipeenra kujundamine Pealkiri2 Väetamine Pealkiri2 Esimene väetamine Pealkiri3 Haigused ja kahjurid Pealkiri3 Lõikamine Pealkiri2 Sügisene lõikamine Pealkiri3 Kevadine lõikamine Pealkiri3 Suvine lõikamine Pealkiri3 Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad
Roosikasvatus Floribundroosid Prantsuse roosid Miniroosid Floribundroosid stis 4-8) õiest. Õied on täidet Harkness Marigold Eelistab avatud, päikselist kasvukohta, kus on viljakas, niiske, kuid vett h Talvelõpul või varakevadel väetada, multsida. Kevadelsuvel 3 nädalaste Päritolu: Harkness; 1986 Õie suurus: 8 cm Lõhn: nõrk Õitseb: korduvalt
MUSTAD ROOSID, ROHELISEL AASAL Bios oli üldiselt väga igav. Kõik loopisid mingite paberitega, keegi õpetajat ei kuulanudki. ,,Preili Merit! Rääkige, mis te tänasest tunnist õppisid?" Küsis Proua Malk. ,,Ma ei õppinud täna sellest tunnist midagi, kuna see oli igav ja ma ei viitsi teid kuulata!" Ütlesin ja rääkisin Melissaga edasi, kuna ta oli minu pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda!" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis. ,,Mis korralgedust te korraldate? Igapäev käib trilltrall! Lõpetage ära!" Karjus ta ning rääkis midagi edasi. Kui tund sai läbi, lahkusime kõik klassist. Meil polnud rohkem tunde, kuna me läksime reisile. Kuskile ujuma. Täpselt ei oska öelda. Võtsime ga...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Ilupuude ja põõsaste lõikamine Kert Kesküll Tartu 2011 Sissejuhatus Aedades ja parkides kasvavate puude ja põõsaste üheks olulisemaks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab parandada taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Oksalõikus on töö, mis tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, mitte aga siis, kui naabrimees seda teeb. Lõikamise tarviduse ja mahu määrab ühelt poolt konkreetse taime seisund ja teiselt poolt eesmärk, mida sellega tahetakse saavutada. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui meie. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende hea tervise ja ilusa kuju ning samal ajal tõstab meie aedade ja haljasalade esteetilis...
Esimene väetamine Substral® Roosiväetisega tehakse peale roosidelt talvekatte eemaldamist. Roosiväetist kulub 1m2 väetamiseks 30g (20g=1supilusikas). Väetis puistatakse ühtlaselt mullale ja viiakse pinna kobestamisega mulda. Kuna Substral® Roosiväetis on pikatoimeline, väetatakse roose teist korda alles 6-8 nädala pärast. Kasutades väetist suve jooksul 2-3 korda ei ole teil vajadust kasutada eraldi sügisväetist, sest väetis sisaldab piisavas koguses fosforit ja kaaliumi, et roosid tugevatena talvele vastu läheksid. 3 korda 6 nädalase vahega vajavad väetamist roosid, mis kasvavad toitaineid mitte siduvas liivases mullas, mida tuleb tihti kasta ja roosid "mis õitsevad, end surnuks", ehk pidevalt vahepeal puhkamata. Lisaks põhitoitainetele sisaldab väetis veel magneesiumi, mis hoiab rooside lehed tugevad ja rohelised ning annab õitele sordiomase värvikirkuse. Substral® Osmocote® Rooside 6-kuune väetis on nn. mõtlev väetis. Lisaks
SITUATSIOONIÜLESANNE SUPERKAUBAMAJA 1. PROBLEEM · Probleem on Sirle Saarel, kes on kogu Eestit katva superkaubamajade keti Lõuna-Eesti piirkonna juht ning tasandiks on üksikisik. · Probleemi mõju on suur ning tegemist on üksikjuhtumiga, kuna on vaja leida kaubamajale uus juht, kes teeks oma tööd sama hästi kui Martin ning Sirlet polnud ette hoiatatud, et praegune juht Martin Mänd läheb ära lähiajal. TUNNUS PÕHJUS TAGAJÄRG -Filiaali suurima kaubamaja -võib oletada, et Martinil tekkis -juhi koha vabanemine, uue juht Martin oli valitud lähiajal soov töökohta vahetada, kuna töötaja otsimine, Sirle Saare avatava Maksimarketi oli kaubamaja juhina töötanud ärritumine ,,hüppas oma toolilt ja tegevdirektoriks ...
valge roos veega täidetud anumasse ja lisada sinna kergesti imenduvat värvust siis roosi värv peaks muutuma. Valisime valge roosi kuna värvi muutust on valgel visuaalselt kõige parem märgata ja värviks valisime toiduvärvi kuna see on hästi imenduv ja ohutum kui mõni muu kemikaalne värv. Lisaks kergesti kättesaadav. Töö käik: Alustasime katset nii, et lasime kolme erinevasse anumasse 350 milliliitrit 30'C vett, mõõtsime, et igas anumas oleks sama temperatuuriga vesi. Roosid on hoolduse kohapealt vähenõudlikud, kuid ei talu külma ning seepärast kasutasimegi leiget vett. Seejärel lisasime nendesse anumatesse toiduvärvi, igasse ühte erineva koguse värvi: punast ja sinist ning kolmandasse panime kaks värvi kokku, et saada lilla. Punast toiduvärvi panime 10 tilka, sinist 15 ja oletatavasse lillasse panime 20 tilka. Roosidel lõikasime ära varred, et need oleks lühemad ja mahuks topsidesse ära. Panime varrega allapoole roosid toiduvärviga lisatud anumatesse
Roos avamaal ja katmikalal Ülevaade Eesti roosikasvatusest • Lõikerooside pioneer Johannes Liivet Vasalemmas • Esimese Eesti Vabariigi ajal aiahuviliste meeliskohaks Toila-Oru lossi rosaarium. Roosid L.Späthi roosikoolist Berliini lähedalt. Hävis 1941 • !930 rajati Kadrioru lossi taha Alar Kotli kavandatud suletud rosaarium • Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus
Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu Suurest juveeli röövist oli juba möödas terve aasta ning Anders ja Eva-Lotta kutsuvad Kallet taas osa võtma Rooside sõjast. See on neil iga aastane mäng mida nad mängivad. Rooside sõjast võtavad osa Sixten, Benka ja Jonte, nemad on punased roosid. Valged roosid on Anders, Eva-Lotta ja Kalle. Nad võitlesid selle üle kes saab enda valdusesse Suurmõmmiku. Suurmõmmik on kivist kuju. Eva-Lotta, Kalle ja Anders olid teel Preeriasse, sest seal pidi neil lossis toimuma võitlus Suurmõmmiku üle. Tee peal nägid nad politseinik Björki ja vana Greni kes rääkis "Jajah, lapsepõlve süütud muretud mängud, jajah...". Eva-Lotta rääkis neile, et vana Gren olevat liigkasuvõtja. Punased roosid viisid omaga kaasa Andersi, aga Kalle ja Eva-Lotta
Anni Reito 19.10.2014 nr. 2/11-34 Tegevjuht OÜ Lilled Sõpruse pst 12 50604 Tartu Tellimiskiri Lugupeetud proua Reito Oleme kuulnud, et teie käest saab kõige ilusamaid ja värskemaid lilli ja kuna meie firmal on tulemas suur pidustus sooviksime tellida teie käest suurema hulga lilli. Valged tulbid- kogus 50 Roosad tulbid- kogus 50 Punased tulbid- kogus 50 Kollased tublid- kogus 50 Punased roosid- kogus 25 Valged roosid- kogus 25 Kas pakute ka transpordivõimalust ja sooviksime teie hinnakirja ning pangakonto numbrit. Lugupidamisega Sandra Muraševa Tegevdirektor Sandra Muraševa Teie 19. Oktoober 2014 nr.2/11-34 Tegevdirektor Meie 22. Oktoober 2014 nr.4/345 OÜ Kakuke Muru 15 50111 Tartu Vastuskiri Austatud proua Muraševa Oleme meelitatud,et valisite just meie teenused. Täname...
Sissejuhatus Madonna, sünninimega Madonna Louise Ciccone (sündinud 16. augustil 1958 Bay Citys Michiganis) on ameerika poptäht, tantsija, laulukirjutaja, produtsent ja näitleja. Üle 20 aastase karjääri jooksul on ta üks maailma edukamaid muusikuid. Tema tuntuim filmiroll on Eva Perón, filmis Evita Sünni nimi Madonna Louise Ciccone Tuntud ka kui Madonna Ciccone, Madonna Louise Veronica Sündinud 16. august 1958 (1958/08/16) (vanus 50)Bay City, Michigan , USA Päritolu New York, New York, USA Zanr (id) Pop , rock Amet (id) meelelahutaja, tantsija, registreerib tootja, filmitootja, rezissöör, autor, näitlja, ettevõtja Vahendi (te) Vokaal, kitarr, löökpillid Hääljuhtimine tüüp (id) Metsosopran Aastad aktiivne ...
TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Mis taim on bandade lemmiksöök? 2. Mis värvi on rukkilill? 3. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 4. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6. Kas on olemas rosinapuu? 7. Missugune taim toob õnne, kui tal on neli lehte? 8. Kas roosid kasvavad puudel või põõsastel? 9. Mis puu kasvab tõrust? 10. Milline okkaline taim kasvab kõrbes? KAKTUS TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 2. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 3. Mis on Läti rahvuslill? 4. 85% maailma taimestikust kasvab vee all. Õige või vale? 5
Kalle pidi välja ütlema, kus asuvad juveelid. Lapsed jäetivaremetesse luku taha.Tänu oma tublidusele, visadusele ja julgusele õnnestus neil leida teine väljapääs.Politseinikud otsivad Kallet.Hakatakse autot taga ajama ja saadakse kurjategijadkätte. Aga oh üllatust: karbis ei olegi juveele, vaid laste asjad.Juveelid olid alumises sahtlis, mitte aga ülemises. Karbid olid ühesugused.Nüüd võib hakata jälle punaste roosidega sõdima.Valged roosid Anders, Kalle, Eva-Lotta.Punased roosid Sixten, Benka, Jonte.
Lapsed jäeti varemetesse luku taha. Tänu oma tublidusele, visadusele ja julgusele õnnestus neil leida teine väljapääs. Politseinikud otsivad Kallet. Nad ootavad teda kodus, ja ta tulebki. Hakatakse autot taga ajama ja saadakse kurjategijad kätte. Aga oh üllatust: karbis ei olegi juveele, vaid laste asjad. Juveelid olid alumises sahtlis, mitte aga ülemises. Karbid olid ühesugused. Nüüd võib hakata jälle punaste roosidega sõdima. Valged roosid Anders, Kalle, Eva-Lotta. Punased roosid Sixten, Benka, Jonte.
Hiljem pani Rudolf endale nimeks Ikka. Irma ja Rudolf abiellusid. Elas jõukalt. Hr. Liegenheim tahtis Irmat rikkuda. Proua Brett õpetaja, rääkis Irmaga palju armastusest ja rikkusest. Sisukokkuvõte Teos algab Irma Vainu keskkooli lõpetamisega. Irma ühes teiste lõpetajatega, valmistudes koolist lahkuma seisis tema ees ratta seljas Eedi punaste roosidekimbuga. Irma ei tahtnud sugugi neid vastu võtta, kuid lahkudes viskas Eedi roosid Irma nina alla maha ja sõitis pead pööramata oma rattaga minema. Irma algul kõhkles väga, kuid lõpuks kui Eedi silmapiirilt kaduma juba hakkas otsustas Irma kummardada ja roosid maast üles võtta, hiljem jagas need roosid sõprade vahel ära jättes endale vaid ühe roosi. Eedi oli Irmasse lootusetult armunud. Irma lõpetas kooli hea tunnistusega ja oli selle üle väga uhke.
Portselanivabrik Külastas tihti Louvre'i 1862 Charles Gleyre 1860-l rahapuudus Pierre-Auguste Renoir http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/PARenoir.jpg Looming. Huvitus peale maastiku ka inimesest. Kodune elu, kaunid naised-lapsed, linnarahva lõbustuspaigad, pühapäevased väljasõidud. Suhtumine soe, südamlik, imetlev. Roosid vaasis `'The Gypsy Girl (aka Summer)'' Little Girl With A Spray Of Flowers Auguste Renoir Auguste Renoir 1868 1888 http://www.pierre-auguste-renoir.org/The-Gypsy-Girl-Aka-Summer.jpg `'Dance At The Moulin De La Galette'' Auguste Renoir 1876 Édouard Manet 18321883 Sündis kõrgema klassi peres.
läksime kirstu järgi. Enam ei tulnud kaasa kõrtsi ei õllepoodi. Tormasid taevarannal takused pilvetõprad. Ja kui langesid puudelt Paljapäi leinasime viimased sügislehed, vara lahkunud sõpra. mängisid leinamarssi mundrites pritsimehed. Vahest homme on juba taevas kandled ja roosid. Spordi- ja haridusseltsi Täna veel viimast korda poolt kanti plekist pärgi. hüüame kooris proosit! Luuletus räägib varalahkunud sõbrast, kes oli viinalembene. Kasutab ristriimi. Kirjeldab kuidas matustel minnakse kirstu järgi ja sisimas loodab, et homme on taevas roosid ja kandled, kuid täna on tema mõtted ainult lahkunud sõbral. 4
Pierre-Auguste Renoir · Prantsuse maalikunstnik (1841-1919) · Arendas oskusi portselanimaalimis- töökojas. · A. Sisley, F. Bazille'i ja C. Monet'ga koos elades hakkas arenema impressionism. · Renoir' kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. · Mööduvad hetked ja meeleolud. · Maalimislaad pehme, värvid on õrnad, heledad ning säravad, piirjooned väga sulavad · Natüürmordid, lapsed, naiste portreed ja maastikud. "Niidul" "Kiik" · Esimene tunnustus 1874. impressionistide maalide näitusel. · Sealt algas Renoir edu ja tuntus · Sai kuulsaks üle maailma. · Lõuna-Prantsusmaal elades muutus ta värviskaala rikkamaks. · Renoir oli väga viljakas kunstnik. · Tegi elu jooksul mitmeid tuhandeid maale. · Suurim kollektsioon tema töödest, mis sisaldab 181 maali, asub Philadelphia kunstimuuseumis. "Portree endast" "Beaulieu maastik" "Roosid ja jasmiinid vaa...
Pealkirjalaadsed jutumärkides konverents "Lapse õigused", näitus esisuurtähega " Meeste rõõm", kontsert "Punased roosid", kirjandivõistlus "Tulevik ja karjäär" Taimede sordinimed kartul ,,Jõgeva piklik", õun ,,Eesti mitteaerialases tarvituses pirn" (ilukirjandus, ajalehed) esisuurtähega Teistest keeltest võetud siniliilia ,,Spring Beauty", roosid Sordinimede ,,Super Star" algustäheortograafat ei muudeta Raamatud, filmid, ,,Eesti entsüklopeedia", luuletus muusikateosed, saated, ,,Rändaja õhtulaul", ,,Sõja ja rahu" kunstiteosed, sarjad, mängud, III osa, sarisaade ,,Võta või jäta" dokumendid jutumärgid + esisuurtäht
· Rakendatud perspektiivi- reegleid · RAKURSS · Lühendatud keha · Õp.lk.53 FRA ANGELICO (1400-1455) "Maarja kuulutus" MAARJA KUULUTUS (1434) · Cortona muuseumis (tempera puutahvlil) · T Neitsi Maarjale ilmub ingel Gabriel sõnumiga. · S avatud piibel, ristatud käed viitavad Maarja usklikkusele. Suletud kardinad, valged roosid puhtus ja süütus.Hekk eristab head kurjast. Tuvi püha vaim. Adam ja Eva meenutavad inimkonna pattu, et inimene on jumala armust ilma jäetud. Kuldäärised mantlil - taevane kuninganna. · K perspektiiv koonduv kaaristu. Keskmes Maarja, eraldi ava taustal. Detailne. Koloriit kogu pildi ulatuses sama, ei erista kaugust. Suurus väheneb. Tool kui mosaiik. Ruumi sügavuses vari. Sandro Botticelli (1444-1510) "Venuse sünd"
läbi lumede sulgpehme saju läbi unede tumeneb kurbuse hämar teadvusetagune taju miski puudu jääb puudu jääb alati vaateakendel portselanpoosid kelle kurbus küll kelladeks valati kelle külmusest jäätusid roosid roosid lumiste akende ruutudes läbi õhtute sulgpehme saju miski puudu jääb teineteist puutudes läbi teadvusetaguse taju (Kareva 1987: 12) 5 2.2.2. Lausekujundid
maailmas elama ning sellest lähtuvalt muutma enda käitumist ning suhtumist maailma, sellest rohkem hoolima ning seda korras hoidma, mitte käituma nagu parasiidid kes on end kaani kombel maamuna külge imenud. ,,nii palju nii palju nii palju plassmassi ja kilet plekki ja klaasi" ,,ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat" ,,tuleb puhastada enne kui kõva kevadine tuul puhub veel puhkemata pungade peale puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile" 2. Kirjelda, missugune on luuletuse meeleolu. Kasuta vastamisel väljendeid ja sõnu, mille abil luuletaja seda edasi annab. (5 punkti) NB! Enne vastamist vaata üle oma varasema vastuse mõttekäik! Vastus: Luuletuse meeleolu on masendav, ahastav. Luuletus annab mõista, et inimesed nagu ei saaks ise
Lugupeetud kuulajad, meid kõiki siinviibijaid seob asjaolu, et esineme oma kõnega teiste ees. Järg on jõudnud minuni. Räägin teile järgneva 34 minuti jooksul komplimentidest.. miks neid teha. See, millest ma kohe kõnelema hakkan, on väike meeldetuletus, et enne kui midagi välja öelda, peaks mõtlema. Mis on kompliment? Kompliment on meelitus või siis meelitav ütlus. Näiteks, sul on ilusad silmad või sul on väga kena soeng. Miks komplimente teha? Komplimendid teevad rõõmsaks, niiet hea moodus kaaslasi rõõmustada. Väga meeldiv on kui keegi märkab su head tuju, uut soengut või mõnda riideeset, mille alles oled ostnud. Aga teinekord on teisiti. On komplimente, mis ei ole siirad ja soojad, vaid kuidagi üleolevad, õelad või kadedust täis. On komplimente, mille mõte on tegelikult inimest solvata. Sõnad võivad olla ju samad, aga miski ütleja toonis ja hoiakus on vä...
Vaalalised ja haid Mõõkhambuline tiiger Karvane ninasarvik Rekonstruktsioon vanimast hominiidist Kvaternaar • Praegu jätkuv ajastu • Mandrijää teke • Jääaeg vahetus tihti jäävabaajaga • Kujunesid tänapäeva kliimavööndid • Kujunesid välja esimesed neandertaallased • Kujunesid inimesed • Inimesed arenesid, täiustasid võitlusrelvi, tööriistu • Jäävabadel aladel oli tundra, taiga ja stepp • Laialt kasvasid roosid ja liiliad, pähklipuud. Euroopas valdavalt kasvasid lehtpuud (haab, tamm, pöök, saarepuud, vahtrad) Mammut Manfred Ürginimene Kasutatud kirjandus • http://www.scotese.com/lastice.htm • http://www-1.ut.ee/BGGM/eluareng/kv aternaar.html • http://www.slideshare.net/helina20/ uusaegkond • http://www.ut.ee/BGGM/referaat/pale ogeen.html
konflikti kirikuvõimudega. Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 1886 1888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus. Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Valged roosid Päevalilled Arvuline osa rannast ja laev merega(Beach with Figures and Sea with Ship) Nisupõllud(Wheat Fields) Kohviku terrass õhtul( Cafe Terrace at Night) Dr. Gachet ,,Iirised" ,,Oliivipuud" ,,Tähistaevas" Die kartoffelesser
Estrid (RCOOR) on karb.hapete ja alk. reeageerimissaadused. Füüs. ja looduses: *Estreid leidub looduses paljudes taimedes. N. juurtes- palderjan, lehtedes- piparmünt, seemnetes, viljades- köömned, kroonlehtedes- roosid-roosiõli. *Loomsest materj kuuluvad estrite huka kõik rasvad. *Kergemate hapete ja alk estrid on meeldiva lille või puuvilja lõhnaga vedelikud ja neid nim puuviljaessentsideks. *Looduslikud lõhna- ja maitseained on väga kallid. Kondiitiritööst. kasut palju odavamaid sünt lõhna- ja maitsea., ses lisaks hinnale on need ka intensiivsema lõhna ja maitsega. *Raskemates hapete ja alk estrid on värvuseta, lõhnata, TAHKED ained ja neid nim vahadeks, mis vees ei lahustu ega märgu. Taimevahad tekkivad õhukese kihina lehtedele, okstele ja viljadele. Estrite nim tuletatakse seda moodustanud karb.happe c-aatomi arvu järgi, lõpu "-aat" lisamise teel. Ja saadud "-aat" lõpulise nim. ette märgitakse alk pärit nimetus Keemilised...
tähtsamaks kui tema kleit • loor kattis naist pealaest jalatallani ja viitas naise alistumisele mehele • loori tõstmine naise näolt tseremoonia lõpus sümboliseerib mehe domineerimist Peigmehel lill taskus • see traditsioon on pärit keskajast kui rüütel kandis oma daami värve (läbi lillede) armastuse märgiks • lilli on pulmades väga pikalt kasutatud • oranžid lilled tähendasid puhtust, karikakrad lojaalsust, kannikesed vaoshoitust ja roosid tõelist armastust Abielusõrmus • sõrmuse kuju ehk ring sümboliseeris surematut ja lõppematut armastust juba varasest ajast • sõrmuse materjale on läbi aegade olnud mitmeid • tänapäeval on lemmikuks kuld tänu oma kestvale kvaliteedile, ilule ja puhtusele Esimese torditüki jagamine • roomlased uskusid, et süües tükikese pulmatordist koos, tekib paari vahele eriline side. • jahu, mida tordi tegemiseks kasutati,
1. Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti ja inimestest jääb maailma järele nn ökoloogiline jalajälg. Inimesed peaksid mõtlema jätkusuutlikumalt, et ka nende lapsed ja lapselapsed peavad siin maailmas elama ning sellest lähtuvalt muutma enda käitumist ning suhtumist maailma, sellest rohkem hoolima ning seda korras hoidma. Sellele viitavad read luuletusest luuletusest: ,,puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile. (Rooside all on siin mõeldud lapsi ja lapselapsi.) 2. Luuletuse meeleolu on võrdlemisi masendav ja ahastav. ,,ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat", need read viitavad väga selgelt ahastavale meeleolule, peegelavad tänamatut tööd. ,,korjan ja korjan ja korjan sel selgel hommikul",
Antiik-Kreeka Kaunis loodus, soodne kliima. Suured kompleksid: Tamm, õunapuu, oliiv, küpress, Kõrgel järjel aiandusteadus, kuni 9. saj e.Kr Iluaiandust suhteliselt vähe. 1. kõned, loorber, pappel, jalakas. teoreetikud. Hiiemetsad, avalikud platsid ja aiad, 2. võimlemine, Lilled: roosid, liiliad, Viinamari, viigipuud, pargid, spordiplatsid, kõneplatsid, 3. jooks, hüatsindid, krookused, granaatõun, õun, pirn, kirss, ujumisbasseinid, gümnaasiumid. 4. ujumisbassein. kannikesed, adoonised apelsin, dattel, mandel, pähkel. Hiljem ka eraaiad, piiratud õueaiad
a) ta oli kõige pikkem ja sportlikum b) ta oli kõige osavam ja väledam c)ta oli lastest kõige vanem 9. Kelle luges uudist juveelivargusest ajaleheartiklist mis kandis pealkirja a) Stockholmi pankurilt rööviti juveelid b) suur juveelivargus Östermalmil c) juveelivarastel õnnestus saagiga põgeneda 10. Kalle saatis Stockholmi politseile kirja , mille alla ta kirjutas a)Kirk Blomkvist , eradetektiiv b)Karl Blomkvist , eradetektiiv c) Karl Blomkvist , meisterdetektiiv 11. valged roosid pidid allaandmise eest võitluses punaste roosidega a) kulutama poole oma iganädalasest taskurahast karamellisegu ostmiskes punastele roosidele b) neid nähes iga kord 7 kummardust tegema c) neile poole oma peakorterist olevast varandusest andma 12. auto , millega juveelivargad linnast põgeneda püüdsid oli a) sinine Audi b) must wolksvaagen c) must volvo vabandan kirjavigade pärast ! :)
ametlikult lõppenud. Ohvrite kannatused Isegi praegu esineb juhtumeid, kus inimesed haigestuvad aastaid pärast kiirgusdoosi saamist halvaloomulistesse kasvajatesse! Aatompommi ohvrite mälestuseks rajati Hiroshimasse Rahu park. 1958. a. mais avati seal monument, mis oli pühendatud aatomipommi läbi hukkunud lastele. Mälestusmärk kujutab pommi, mille tipus ja külgedel on käsi taeva poole tõstvate laste figuurid. Ümberringi õitsevad roosid. Samas ripuvad ka paberkurgedest pärjad. Iga aasta 6.augustil kohaliku aja järgi täpselt kell 8.15 mälestati tuumarünnakus hukkunuid leinaseisakuga, sest just sel hetkel heitis Enola Gayks kutsutav pommitaja B-29 aatompommi Hiroshima linnale.
Lumepüü Lumepüü on suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. Teda esineb põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. Ta elab tavaliselt 4-5 aastat. Kaal:450-550 g, pikkus:34-38 cm, tiiva pikkus:54-60 cm. Lumepüü sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. Talvel on lind valget värvi ning sulab lumega kaetud maapinnaga ühte. Suvel , kui lund maas pole, on lumepüü kaljusel maastikul märkamatu tänu oma hallikaspruunile sulestikule. Suurte, sulgedega kaetud labajalgade abil on lumepüü võimeline vaevate sügavas lumes sumpama. Mõlemast soost lindudel on silmade kohal tähelepandavad nahast "roosid" . Lumepüü pesitseb kõrgete mägede kuivadel, kaljustel külgedel, harilikult puude kasvupiirist ülalpool. Talvel peab lumepüü taimedeni jõudmiseks kõigepealt lumekihi pealt ära kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad tuuled puhuvad suurema osa ...
Test Testi teemad: · NoorEesti · G. Suits · Fr. Tuglas · M. Under · A. Gailit · O. Luts · B. Alver · 20 sajandi I poole kirjanduslikud rühmitused 1. Kes olid Noore-Eesti rajajad? a. Koidula ja Tammsaare. b. Suits ja Tuglas. c. Tuglas ja Tammsaare. 2. Millest sai alguse Noor-Eesti? a. Salajastest õpilasringidest. b. Tuglase ja Tammsaare sõprusest. c. Albumist NoorEesti. 3. Mis ilmusid aastatel 1901-1902 Gustav Suitsu toimetamisel? a. Albumid NoorEesti. b. Postimees. c. Kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 4. Kelle luulet ,,päästis" Noor-Eesti? a. Juhan Liivi luulet. b. Lydia Koidula luulet. c. August Gailiti luulet. 5. Mis olid Gustav Suitsu tähtsateks teejuhtideks? a. Vene kirjaniku Lev Tolstoi töö...
Lk 86-Aine-ja energiavahetuse põhijooni 1. Kuidas saavad organismid elutegevuseks vajaliku energia? Autotroofid sünteesivad elutegevuseks vajaliku energia väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus leiduva orgaanilise asine oksüdatsioonist. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? Tooge näiteid. Autotroofideks nimetatakse selliseid organisme, kes sünteesivad endale ise orgaanilise aine. Näiteks roosid, tulbid, kastanid ehk enamik taimi. 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Kui toitaine lagundatakse, siis vabaneb energiat ja see talletatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP (adenosiintrifosfaat) ja kui nüüd vajatakse mingite hormoonide sünteesiks energiat, siis saadakse see ATP'st ja ATP'd saab ainult nii, kui lagundatakse toitainet. 4. Milles poolest erinevad heterotroofid autotroofidest? Tooge heterotroofide näiteid.
mehed Kuulsad keisrinnad: · kõige kuulsamaks keisrinnaks saab Marie Theresa 1717-1780 - Austria-Ungari ja Gröönimaa valitsejanna - tütar Marie Antoinette · Katariina I · Anna Ivanovna 2 lõuaga · Elisabeta Petrovna · Katariina II · üsna karmid/julmad valitsejad · ehitati palju losse, parke · Louis XV - oma aja ilusaim mees - Madame Pompadour 1721-1764 kuninga metress - lemmiklilled olid roosid - lasi isegi Versaillesi interjööri teha oma maitse järgi · maalidesse tuleb pehmus, pastelsus Riietus naistel · lai, lahtine mantel, kahe voldikimbuga (countushe) · kleidi ülaosa on hästi liibuv, lehvidega rinnaesine (madame Pompadour) · moodi tuleb palju kunstlilli, saavad alguse Itaalias, levivad edasi · algselt olid ballikleidid ümara kujuga, hiljem hakkasid muutuma ovaalseks, tekkisid puusapadjad(vaalaluudest), mis kinnitati korseti alla
Kuues ristisõda, Teine maailmasõda, Esimene oopiumisõda, Kollaste Turbanite ülestõus, Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk, Jäälahing, Vabadussõda, Laste ristisõda, Nobeli rahaauhing, Kristjan Raua kunstipreemia, Barcelona olümpiamängude kettaheitja kuldmedal, Eesti Taassünni auhind,Murtud Rukkilille märk, rahvatantsupidu, ,,Jõgeva piklik", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett", ,,Eesti pirn", ,,Baccara" roosid, Vikerkaare kommid, Kolme Koka kok, Opel Kadett Caravan, Viini sai, Norra kampsun, laev Tormide Rand, valge hobuse aasta, tulipühvli aasta, jõululaupäev, suur reede, luukapäev, uusaasta, lihavõtepühad, jaanipäev, dalai laama, Tema Majasteet Norra kuningas Harald, LÄBIV SUUR TÄHT ja JUTUMÄRKIDETA: 1) isiku- ja olendinimed; 2) koha- ja ehitisenimed; 3) asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused; 4) riigi-ja osariiginimed;
· PS! Nimetused jutumärkideta ja väikese tähega. Autasud · Väikese algustähega v.a. nimed: Nobeli preemia, Spordilehe auhind. · Autasu nimed suure tähega: Eesti Taassünni auhind, Kuldne Palmioks. Üritused · Üldiselt väikese tähega, nimed suurega. Taimesordid · Jutumärgid ja esisuurtäht: punane sõstar "Hollandi punane" · PS! Erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomad. · Võõrkeelne nimi võõrkeelselt : roosid "Super Star" · Ilukirjanduses ilma jutumärkideta ja väikese tähega Kaubad · Nimi suurega, liik väiksega · Registreeritud kaubamärgid nii nagu nad on: Ford Transit, Geisha, (neid tuleb käänata nagu võõrnimesid) · Nimetused väiksega Sõidukid · Nimed läbiva suure tähega, liigisõna väiksega.
Adonis suri metssea kihvade läbi. Looma saatis kas Artemis või Artemise armastaja Ares, kes oli Adonise ilu peale kade. Kolmanda versiooni järgi oli seaks moondunud jumal Apollon: ta maksis kätte Aphroditele, kes oli Apolloni poja Erymanthose pimedaks teinud, sest oli näinud Aphrodite alasti suplemist pärast armuembusi Adonisega. Iga tilk Adonise verest muutus veripunaseks ülaseks (anemooniks). Appi tõttav Aphrodite veristas oma jalgu ning tema veri värvis valged roosid punaseks. Adonist austati sageli müsteeriumireligioonides. Suvisel pööripäeval peeti Adonise pidustusi: naised külvasid "Adonise aedadesse" tilli ja salatit ning nisu- ja odrateri. Taimed võrsusid ja närtsisid ning naised leinasid vegetasioonijumala enneaegset surma.
ööbik arvas,etarmastus on parem kui elu.(tekstist lõik)ometi on armastus parem kui elu ning mis on väärt linnu süda inimsüdamega võrreldes. 3)Miks otsustas ööbik üliõpilast aidata ja talle roosi muretseda?selle pärast,et tema arvates oli üliõpilase õnnetus tema õnn ja see,millest ööbik laulis,oli üliõpilasel päris elus. 4)kus käis ööbik,et roosi saada?mida ta pakkus roosiõie vastu?ööbik käis kolme erineva roosipõõsa juures,aga esimesel kahel olid teist värvi roosid ja punaste roosidega põõsal polnud enam roose.ta pakkus vastu oma kõige ilusamat laulu 5)mis oli ainus viis roosiõie saamiseks?ainus viis roosi saamiseks oli suruda enda rind vastu roosipuu okast kuuvalgel ja laulma,rind vastu okast. 6)mida arvas ööbik elu kohta?ööbik arvas elu kohta,et kena on küll istuda metsas ja vaadata kullakarva kaarikus päikest,kuid ometi on armastus parem kui elu. 7)mille nimel tõi ööbik enda ohvriks
Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim. Ta torkab juba kaugelt silma oma suurte roosade või valkjate õitega. Kibuvitsadeks nimetatakse suure rooside perekonna looduslikke liike, roosideks aga ainult ilutaimedena kasvatatavaid. Eestis kasvab looduses 11 kibuvitsaliiki, lisaks võib leida mitmeid kultuurist metsistunud liike. Roosiliike on maailmas vaid üle viiesaja, mõnedel andmetel isegi veel kaks korda vähem. Aga kultuursorte võib leida mitukümmend tuhat. Roosid on vanad kultuurtaimed ja roosiaiad on maailmas levinud juba väga pikka aega. Alguse said need Aasiast, Euroopas levisid laiemalt alles möödunud sajandi algul. Tänapäevalgi on suurte kaunite täidisõieliste rooside ilusate värvidega õied ühed enimhinnatud aia- ja lõikelilled. Enamik neist kasvavad põõsakujulistena, osa roose aga ronib mööda tarasid või meenutavad isegi väikest puukest. Eesti looduslikud liigid kasvavad kuni kolme meetri kõrguste põõsastena. Neid võib
Igat pilti vaadates tekkisid mul omad isiklikud mälestused esile, näiteks kui ma esimesse klassi läksin või hoopis käisime endise klassiga metsas matkamas. Minu lemmiktöö kogu näituse peale oli ,,Kui ma olin viiene 2.". Seal kunstnik oli kasutanud akvarell, foto ning kolaazi kooslust. See tehnika eristus teistest ning torkas mulle enim silma. Tausta juures oli kasuatud akvarell tehnikat ning maalil asetsesid väikesed mustvalged fotod. Tööle lisasid omapära veel roosad roosid. Kunstnik on ise öelnud, et töö on tagasivaatav ja toob esile väikesese tüdruku toonased mälestuskillud Setumaal. Vaadates maali, hakkasin mõtlema, et mida võisin mina teha kui ma olin kõigest viie aastane. Ning paar väga eredat mälestust meenus mulle lapsepõlvest. Järele mõeldes lapsepõlv oli ilus aeg.
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
Samuti peaks see jutt panema sind elu üle järele mõtlema. Tihti tulevad sisse tsitaadid, milles peitubki niinimetatud elutõde. Olen kindel et ,peale selle et teos tuletaks täiskasvanuile meelde kuidas olla laps, muudaks see raamat ka nende mõttemaailma. Loodetavasti paneb just väike prints neid nägema asju mis on silmale nähtamatud. Samuti räägib teos,vähemalt minu arvates, osaliselt armastusest. Kui väike prints nii väga hoolis oma lillest ning teised samasugused roosid panid ta vahepeal kahtlema enda planeedi ainsa lille erilisuses, siis see justkui näitakski armastust. Väikese printsi lille tegi ainult tema jaoks nii eriliseks asjaolu, et tema oli siiski see kes lille eest hoolt kandis ning talle tuulevarju ette pani ning ajapikku ta kiinduski oma lille nii väga ning tänu selle võiski ta ütelda et armastas seda lille. Armastusele viitas ka omajagu väikese printsi jutt rebasega. Kui rebane rääkis printsile sidemete loomisest, sai
Muusikaretsensioon Reedel 30. märtsil kell 18.00 käisin ma Eesti Muusika ja Teatriakadeemias kuulamas proffessor Jakko Ryhäneni lauluklassi kontsertit. Esinejateks olid: Aule Urb, Toomas Kolk, Sarah Nagel, Kadri Kipper, Olari Viikholm, Maria Kallaste, Simo Breede, Ott Indermitte ja neid saatis klaveril Piia Paemurru. Vanade aegade meenutuseks laulsid Jakko Ryhänen ja Teo Masite koos Rossisi ooperist ,,Sevilla habemeaja" kuulsa Don Basilio aaria. Kava oli väga mitmekülgne ja esitusele tulid aariad Mozarti, Rossini, Donizetti ja Verdi ooperitest. Teo-Endel Maiste sündinud 29. veebruaril 1932 Võrus on eesti laulja (bass) ja näitleja. Lõpetas Tomski Muusikakooli A.Tihhomirova lauluklassi 1957. 19571958 õppis Novosibirski konservatooriumis. 1962 lõpetas Tallinna Riikliku Konsevatooriumi (J.Siimoni kl.). 19601965 teater Vanemuine solist. 1965. aastast teater Estonia solist. Alates 1970 töötas TRK/ EMA õppejõuna; ...
MÜRKTAIMED Marleen Rootamm 7b 2008 Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10000 liiki, mis on üsna väike osa Maad asustavast taimeriigist. Mitmed mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest. Mõned ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest. Tihti meelitatakse aga iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid. Õige kasutamise korral on paljud mürktaimed ka väärtuslikud ravivahendid. Seetõttu on väga raske tõmmata piiri mürk- ja ravimtaimede vahele. Mürktaimede üldiseks iseärasuseks on see, et nendes sisalduvad aineid, mis juba väga väikestes kogustes võivad põhjustada inimorganismi mürgistusi. See võib väljenduda närvisüsteemi, vereringe ja seedekulgla kahjustustes või allergia tekkes. Mürgiste ainete kogus erinevates taimeliikides on erinev. Enamasti ei ole se...
läksime kirstu järgi. Enam ei tulnud kaasa kõrtsi ei õllepoodi. Tormasid taevarannal takused pilvetõprad. Ja kui langesid puudelt Paljapäi leinasime viimased sügislehed, vara lahkunud sõpra. mängisid leinamarssi mundrites pritsimehed. Vahest homme on juba taevas kandled ja roosid. Spordi- ja haridusseltsi Täna veel viimast korda poolt kanti plekist pärgi. hüüame kooris proosit! Luuletus räägib varalahkunud sõbrast, kes oli viinalembene. Kasutab ristriimi. Kirjeldab kuidas matustel minnakse kirstu järgi ja sisimas loodab, et homme on taevas roosid ja kandled, kuid täna on tema mõtted ainult lahkunud sõbral. 11 KOKKUVÕTE
Sümbolistlik luule (1830-1870) Luule teisenes alates 1830a Romantilist luulet muutsid revolutsiooni nurjumine ja teaduse areng Asemele tulid realistlik ja naturalistlik ja sümbolistlik Luuletajad loobusid oma tunnete otsesest väljaütlemisest, neid väljendati kujundite, metafooride, peidetud vihjete abil. Taodeldi teatud hämarust, looritatud kogumuljet Ei seatud eesmärgiks elada kaasa sots. Sündmustele, väljendada kõlbelisi ideaale. ,,Kunst piirdugu iseendaga, olgu peen ja viimistletud" Vaimsed hoiakud ei avaldunud nii tugevalt kui romantismis Kasutati mängulisi võtteid, mille tulemuseks elegantne kergus seejuures huumor ja iroonia Viidati elu mõttetusele surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on. 19saj. Lõpu sümbolism nim. Dekadentlikuks(mandunuks) Sümbolism eksisteeris Paralleelselt naturalismiga Vabavärss Sümbolismi sünnimaa prant...
õlesse uuesti ja Martin peitis ta sõbra Rauli juurde kuuri ,niikauaks kuni tekib mõni uus mõte ,mida koeraga teha,sest Martin ei saanud poikast loobuda lihtsalt. Aiandisse vajati valvurit ,koos koeraga .Martin läkski vestlusele ja sai töö.See oli siis öine valvamine .Peavarjuks said nad omale kontoriss väikse toa.Martin pidi seal ka muid töid tegema ,kastma taimi ja sõnnikut vedama.Vastutasuks sai koer ka süüa. Ühel õhtul pistis koer haukuma ja roosimaja poole jooksma.''Panage roosid käest ja kaduge siit.''Kamandas Martin kurja häälega. Vargad vaatasid ,et tegemist on poisikese ja koeraga ning roose maha käest ei visanud, kuid pistavad punuma.Äkki krahmas üks varas maast roika ja viskas sellega .Poika oli kui jalust niidetud,ta sai väga haiget ja ei saanud enam jalulegi tõusta.Köögitädi aitas luuotsad kohakuti ja käpa lahasesse sidauda ning Martin võttis koera sülle ja hakkas teise linna otsa arsti otsima minema
TARO SÜMBOOLIKA Sambapaarid Puud Tähed ja taevavõlvid Päevalill Troon Koer Püramiid Kassid Ruut ja kolmnurk Kotkad ja kullid Kera Tornid Fööniks Kroon Liblikad ja mesilased Skepter Krabid Võtmed Mäed Nool Vähk Madu Teravili Viljatud maastikud Viljapõld Roosid Keemilised sümbolid Keemiateadmisi ja tema algelemente tuli ka kuidagi kirja panna. Et aga pidevalt avastati uusi ühendeid, kasvas sümbolite arv 4000-ni. Toome näiteid: tuld kujutati kolmnurgana, millel oli tipp ülespoole, vett kolmnurgana, millel tipp allapoole, seepi rombina, metalle aga erinevate planeetide tähistena. Miks? Mitmed teadlased püüdsid sümboleid
haakusid lahti, ühendudes kergkoeliste, ent purusumatute kõhrsidemetega. Pikenduse ühest otsast sai vähepainduv, ent tugev saba, teine aga hargnes, enne kui peaajuni sukeldus, ja väljus kehast, andes tuge viiele massiivsele tiivale, harud omavahel ühenduses nahksete kokkusulanud sulgedega. Kolju lõhenes, et taas kokku kasvada, kuid kahest väljaulatuvast killust said vastupidavad sarvmoodustised, tippudest kaares. Lumehelvestest roosid rebenesid olematusse ja tüdruk astus lumisele murule. Paari meetri raadiuses oli maa valge. Kaugusest kandus temani mahe klaverimäng, nii erinev tuimadest nootidest vanas kirikukodas. Ta sirutas tiivad lahti ja lükkas end maast vabaks gravitatsioon ei suutnud ta tahet endale allutada. Liueldes jäises õhus, keskendus laps vaid helidele, mida kuulis ja nad andsid talle soojust. Ta ei tundnud viisi, kuid voog, mida nad saatsid, läbistas ta väikest süütut süda,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
