kirstude tellimusi, põhjendades seda sellege, et ta ei armasta kribu-krabuga jannata. Aga no millisele inimesele ikka meeldiks laste kirste valmistada. Jakov aga üritas varjata oma kaastunnet ja peitus halvakspanu taha. Antud jutustuses on lisaks peategelasele ja tema naisele veel mõned kõrvaltegelased. Üks neist on juut Rothschild, kes jutustuse kestel jääb mitmeid kordi erivates situatsioonides Jakovile jalgu. Aga on veel üks tegelane. Nimelt vana velsker, kelle poole Jakov kaks korda tulutult pöördub. Selles jutustuses velsker küll ei jäta head muljet. Ehki, kui mõelda realistlikult ta ei ju ei teinud midagi valesti. Vana velsker nägi, et olukord on lootusetu ja ütles selle üsna otse välja. Tihti on õhus küsimus, miks me loeme? Seda teost lugedes olles pahane Jakovi ja inimkonna peale, selle raha ja saama ahnuse pärast, annab lõpplahendus siiski rahulolu ja lootust, et kõik polegi kadunud ja inimesed jäävad lõpuks inimesteks
naine hirmust. Jah, ta oli tal teejoomise ära keelanud, sest ilma selletagi olid kulud suured, ja naine jõi ainult kuuma vett. Ja ta mõistis, miks naisel oli nüüd niisugune imelik, rõõmus nägu, ning tal hakkas jube. Oodanud hommikuni laenas ta naabrilt hobuse ja viis Marfa haiglasse. Siin oli tõbiseid vähe ja sellepärast ei tulnud kaua oodata, ainult tundi kolm. Tema suureks heameeleks ei võtnud haigeid seekord vastu tohter, kes oli haige, vaid vana velsker Maksim Nikolaits, kellest kõik linnas rääkisid, et kuigi ta joob ja kakleb, taipab ta rohkem kui tohter ise. ,,Tere jumalime," ütles Jakov, juhtides eite vastuvõtutuppa. ,,Vabandage, Maksim Nikolaits, et teid oma tühiasjadega tülitame. Olge lahked, näe, siin on mu küljeluu haigeks jäänud. Nii- öelda elukaaslane, vabandage väljendust..." Halle kulme kortsutades ja põskhabet siludes hakkas velsker vanaeite läbi vaatama, see
Lk 1- Sisukord Lk 2- Eessõna Lk 3- Arbujad Lk 4- Heiti Talvik Lk 5- Betti Alver Lk 6- Bernard Kangro Lk 7- Uku Masing Lk 8- Paul Viiding Lk 9- August Sang Lk 10- Kersti Merilaas Lk 11- Kokkuvõte Lk 12- Kasutatud kirjandus 1 Kasutatud kirjandus Lk 3- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 140 Lk 4- Eesti Kirjanduslugu Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker ,,Kooliprii" 2001 lk 259 Lk 5- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 146-147 Lk 6- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 154-155 Lk 7- Noor- Eestist arbujateni Karl Muru ,,Kooliprii", 2002 lk 151-152 Lk 8- Eesti Kirjanduslugu Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker ,,Kooliprii" 2001 lk 261-262 Lk 9- Eesti Kirjanduslugu Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker ,,Kooliprii" 2001 lk 262
muid probleeme. Näidendid ja teatrid Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ning Eesti algupärase näitekirjanduse üks rajajaid. Eesti esimene eesti keelne teatrimäng"Vanemuises" oli "Teomees ja karjapoiss". 24.juulil 1870.a. esietendus "Vanemuises" Koidula lavastuses teatrimäng "Saaremaa onnapoeg". Kasutatud kirjandus: · "Eesti Ajalugu Elulugudes". · Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker "Eesti kirjanduslugu". · Ajaloo õpik "Uusaeg" 8. klassile.
puuduvad kliinilised uuringud nii alla 18aastaste kui ka üle 40aastaste naiste puhul. Paljudes maades on selliste tänapäevaste pikatoimeliste vahendite levik välja tõrjumas naiste steriliseerimist kui ühte rasestumisvastast meetodit. Nimelt on teada, et suur osa steriliseerimist soovinud inimesi muudab aja jooksul meelt. Kuna implantaadi puhul ei olene selle kasutamine kasutaja hoolsuses, on vahendi tõhusus praktiliselt sajaprotsendiline. (Velsker, 2014) Positiivne omadused Implantaat võib jääda naha alla kuni kolmeks aastaks. Vahend sobib nii sünnitanud kui ka mitte sünnitanud naiste puhul. Sobib naistele, kes toidavad rinnaga. Sobib neile naistele, kelle puhul on muud rasestumisvastased vahendid just suure östrogeeni sisalduse tõttu vastunäidustatud. Peale implantaadi eemaldamist taastub viljakus paari nädalaga.
REAALARVUD Joosep Andrespuk 10.A Klass Paide 2009 1. Naturaal-, täis- ja ratsionaalarvud. Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki võrrelda, selleks aga tuli nende hulkade elemente loendada. Nii tekkis naturaalarvude hulk N. Esialgu ei kuulunud null arvude hulka. Alles 7. Sajandil sõnastasid india matemaatikud reeglid arvu 0 kasutamiseks. Neli põhitehet naturaalarvudega on liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine. Naturaalarvud koos oma vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga Z. Kõik täisarvud ning positiivsed ja negatiivsed murdarvud kokku moodustavad ratsionaalarvude hulga Q. Murdudega seoses kasutatakse mõisteid harilik murd, liigmurd ja lihtmurd. On ka veel ...
Reaalarvud Reaaalarvud jagunevad naturaalarvudeks, täisarvudeks, ratsionaalarvudeks ja irratsionaalarvudeks. 1. Naturaalarvudeks nimetatakse positiivseid täisarve. Naturaalarvude hulga tähiseks on N. Naturaalarvudeks on N=(0; 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; ...; 100; ...; 1000; ...) jne. Kahe naturaalarvu liitmisel (6+7=13) või korrutamisel (5*6=30) on tulemuseks alati naturaalarv. Kahe naturaalarvu lahutamisel võib olla tulemuseks naturaalarv ehk positiivne täisarv (10-2=2) aga ka negatiivne täisarv (10-100=-90). Kahe naturaalarvu jagamisel võib olla tulemuseks naturaalarv (52:2=26) või kümmnendmurd (1:3=0,333...; 9:6=1,5). 2. Täisarvudeks nimetatakse positiivseid täisarve ja negatiivseid täisarve. Täisarvude hulga tähiseks on Z. Positiivseteks täisarvudeks on Z=(0; 1; 2; 3;...) ning negatiivseteks täisarvudeks on Z=(-1; -2; -3;...). Täisarvud jagunevad paarisarvudeks (-2;...
,,Tahan olla laps, kes liivakastis liivast ehitab maailma, veel ilusama sellest, mida näeb. Laps, kes pinguli pilgul uurib põrnika põrisevat lendu ja lennukijälje valget kahu" *** (,,Algused") Mart Velsker on leidnud, et Paul-Eerik Rummo kõige tähtsamaks jooneks, mis tema luuletusi seob, on liikumine. Rummo dünaamilisus algab kohe esikkogu pealkirjast ankruhiivamine on teeleasumise märk, seda kuulutatakse just sellise lennukusega, mida ilmselt healt debütandilt tollal oodatigi. Luulekogu pealkiri on aga tõesti koondav, sest siin on koos vähemalt kolm noore Rummo märki: pealkiri viitab suurele teekonnale, algusele ja laevale. (Velsker, 2002)
tunnustusi, millest referaadis ka juttu tuleb . Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa. 2. JAAN TÄTTE Jaan Tätte on sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis. Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Ta sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 19821984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 19851986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega, Jaan Tätte ja Kunter Tätte. 1.1 Lavastused · "Tere!" · "Ristumine peateega" 1.2 Näidendid · "Tere!" · "Ristumine peateega"
Koos põgenesid sveitsi, kust nad naasesid varsti raha puuduse tõttu. Ta suri 8. juulil 1822 Eesti keelde tõlgitud luuletused tema repertuaarist on"Luuletusi" ja "Valik lüürikat". John Keats Sündis 31. oktoobril 1795 Ta oli Briti luuletaja. John Keats erines teistest kirjanikest juba sellega, et pärines alamklassist. Õppis Enfieldi koolis, oli kirurgiõpilane, velsker ja haavaarst Tema luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus. Keats ülistab loodust maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte. Tema loomingut iseloomustab eriline iluihalus. John Keats suri 23. veebruar 1821 Walter Scott Eluaeg: 1771 - 1932 Hariduselt oli ta jurist ning töötas advokaadikontoris ja kohtuametis. W
rakendatakse nüüd aimava tõeotsingu teenistusse. Ilmse teadlikkusega lubatakse mõnel määral värssi tehnilisi konarusi, mis markeerivad siirast ja ilmutuslikku kõnet, ning keelendeid, mis ühendavad Karevat ka arbujate-eelse eesti luulega, näiteks J. Liivi ja E. Ennoga. Kasutatud kirjandus: M. Kalda. Eesti kirjanduse ajalugu. Kirjastus Eesti Raamat, 1991, lk 629-634 Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker. Eesti kirjanduslugu. Kirjastus Koolipri, 2001, lk 551-554
John Keats (1795-1821) 2010 John Keats, by William Hilton Põhifaktid Sündis 31.oktoober 1795 Moorfield, London ja suri 23.veebruaril 1821 tuberkuloosi Briti luuletaja Erines teistest kirjanikest juba sellega, et pärines alamklassist Õppis Enfieldi koolis, oli kirurgiõpilane, velsker ja haavaarst Hariduse lünklikkuse korvas ta iseõppijana Tee luuletajaks saamiseni Ta isa,Thomas Keats, suri kui poeg oli 8- aastane ning ema, Frances Jennings Keats, suri kui John oli 14-aastane Tal oli kaks venda-George(1797-1841) ja Tom(1799-1818) ning õde Frances Mary(1803- 1889) Ta alustas kirjutamist 1814.aastal, 1817.aastal avaldas ta esimest korda oma loomingut, pälvides palju negatiivset tagasisidet. Tee luuletajaks saamiseni
aastal alamklassi perekonda. · Keats oli Londoni üürihobustepidaja poeg, kes oli oma ande suuruselt kolmas suur inglise romantiline luuletaja · Jäi varakult isast ilma. · Õppis Enfieldi koolis, sunniti koolist loobuma ja minema arsti õpilaseks, kuid Keats unistas kirjandusest. · Oli kirurgiõpilane, velsker ja haavaarst. Hariduse lünklikkuse korvas iseõppijana · Keatsi kuuetaskusse oli peidetud salajane vihik värsside jaoks, mis tuli kohe päevavalgele, kui haiglateenistusest jäi mõni vaba minut. · Shelley tundis temaga suurt sõprust. · Keats suri 1821. aastal noorelt tuberkuloosi. Viktoriaanidele oli Keats romantiline kangelane,
Jaan Tätte Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H
seni olnud väljaspool seda seltskonda. Polgu huvid moodustasid tähtsa osa Vronski elust. Polgus mitte ainult armastati Vronskit, vaid ka austati ja oldi tema peale uhke. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala – hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid – kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Väga tähtsat rolli Vronski elus mängis armastus. Eriti armastus Anna vastu. Juba Vronski ja Anna esimesel kohtumisel, jättis Anna Vronskile unustamatu mulje. Vronski jättis Anna pärast maha Kitty ja järgnes Annale Peterburgi. Ka Peterburis püüdis
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT EESTI KEELE OSAKOND ISIKUNIMETUSTEST EESTI FRASEOLOOGIAS Referaat Marie Udam Juhendaja Eva Velsker Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. FRASEOLOOGILISED ISIKUNIMETUSED....................................................4 2.1. Nominatsioonist.....................................................................................................4 2.2. Fraseoloogiliste nimetuste struktuur.....................................................5 2.3
asutamine 1999. a. Aastal 2000 valiti õppetooli professoriks K. Pajusalu. Peale selle on TÜs eesti murrete ajaloo ja kirderanniku murretega tegelnud läänemeresoome keelte professor Tiit-Rein Viitso (nt Viitso 1996) ja emeriitprofessor Paul Alvre (nt Alvre 2000). Viimasel kümnendil olid TÜ murdeuurimise põhisuundadeks murrete muutumise ja nivelleerumise uurimine (Pajusalu 1992a, 1992b, 1997, 1999a, 1999b, osaliselt Pajusalu 1996, Pajusalu jt 1999, Grigorjev jt 1997, Velsker 2000, T. Iva 2002), saarte murde häälikujoonte, sõnavara ja kontaktide uurimine (Sedrik 1994a, 1994b, 1995, 1999, Niit 1997, 2002, Uind 2000), lõunaeesti foneetika ja fonoloogia (Pajusalu 1998, 2000b, 2001, Pajusalu jt 2000, Parve 1998, 1999, 2000, Teras 1998a, 1998b, 1999, 2001, S. Iva 2000a, 2000b), lõunaeesti morfosüntaks ja sõnavara (Pajusalu, Muiniece 1997, Metslang, Pajusalu 2002a, 2002b, S. Iva 2002), ajaloolise Võrumaa kohani201
ja vägivald, sest ta oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja Hispaania kodusõja õudusid. 17aastaselt avaldas ta oma esimese kirjandusliku teose. Tsehhov. Rotschildi viiul 1. Kus ja millal toimus tegevus? Riik, linn, aastaaeg jne? määratle võimalikult täpselt! Tegevus toimus ühes väikeses linnas, mis oli isegi külast viletsam, kus elasid põhiliselt ainult raugad. 2. Kes olid loo peategelased? Loo peategelasteks on Jakov, Marfa, Velsker. 3. Kellele tegi kirstumeister vastumeelselt kirste, miks? Jakov tegi kirste vastumeelselt lastele ja ta tegi need ilma mõõduta, halvakspanuga, ning töö eest tasu saades ütles ta iga kord: ,,pean tunnistama, et ma ei eelista kribukrabu jahtida." 4. Nimeta 3 põhjust, miks ei olnud Jakovil hea elada. a) Jakov pidi valmistama kirste ja see ei toonud kuigi suurt tulu sisse. b) Ta pidi käima kirstutegemise kõrvalt ka viiuliorkestris mängimas ja sealt ta sai ka vähe
Usun, et pensionäridele ei ole see just meeltmööda, kui neid meedias maha tehakse ning nende olemasolu jalge alla tambitakse. Paljudel ei ole võimalik ühiskonnaelust aktiivselt osa võtta ning ilmselt teeks see neile heameelt, kui leiduks positiivseid artikleid, mis just nendele suunatud on. Kasutatud allikad 1) Teder, M. (2014). Eakad juhid põhjustasid kolm avariid, Postimees, 18.september. Kasutatud 11.10.2014 http://www.postimees.ee/2924147/eakad-juhid-pohjustasid-kolm- avariid 2) Velsker, L. (2014). Ehitaja jättis töö tegemata ja pensionäri rahast ilma, Tarbija, 11.oktoober. Kasutatud 11.10.2014 http://tarbija24.postimees.ee/2948355/ehitaja-jattis-too- tegemata-ja-pensionari-rahast-ilma 3) Alpius, B. (2014). Bronek Alpius: gladiaatorvanurid, Postimees, 23. september. Kasutatud 11.10.2014 http://arvamus.postimees.ee/2929297/bronek-alpius-gladiaatorvanurid 4) Jaagant, U. (2011). Päästeamet: vanurid ja lapsed püsigu tugeva külma toas, Eesti Päevaleht, 14.veebruar
Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat “Émile ehk kasvatusest” määrati võimude poolt põletamisele ja “Ühiskondlik leping” tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud “Pihtimused” ja “Üksildase uitaja unistused” Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Johann Cristoph Friedrich von Schiller (1759-1805) sündis Saksamaal. Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13- aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks. Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks. On kirjutanud ühiskonnakriitilised draamad “Röövlid” (1781), “Fiesco vandenõu Genuas” (1783), “Salakavalus ja armastus” (1784) ning “Don Carlos”
Jahivaim Kirvar sind musta küti, kaarna, saagiks jäta..." (lk 120) 6 Niika jõuab oma hüti juurde, kus ta märkab, et keegi on sinna elama asunud. Mehel on varvastes gangreen ja seetõttu ei saa ta liikuda. Ta lamab voodis ja ootab oma surma. Niika leidis arstiraamatu ja amputeeris mandoliinimängija varbad. ,,Ihuvalu on alam valu, seda peab igaüks taluma" (lk 156) 7 Talv saab läbi ning kütt läheb tagasi külla. Seal kohtab ta velskrit, kes arvab, et Niikal oleks naist vaja. Velsker juhatabki küti Hallikese juurde. Samuti kohtab Niika Laimat. ,,Luba ma ütlen, et laps on sinu... ja minu. Nad jätavad mu rahule! Las külas küik seda usuvad..." (lk 208) 8 Niikal on dialoog Oiumehega, kes räägib kütile nganassaanist. ,,Tema sinu Saatusejuht ole....Tema ole see, kes sind juhata ja juhi, kui sina ise ennast ei juhata, ei juhi... Kui Saatusejuht sure, inimene maha jäta: inimene pahaks läinud ole, temal suur elusüü ole...või tema puhtaks saanud ole,
üldistavale, semantikalt paljutähenduslikumale, klassikaliselt kirjanuduslikult traditsioonilt individuaalsemale ja rahvaomasemale väljendusele, luulekeele võimaluste erakordselt rikkale kasutamisele. 7 KASUTATUD KIRJANDUS : 1. http://www.annaabi.com/Betti-Alveri-elu-ja-looming-m60181.html 20.11.2012 2. AILI PAJU ,,Betti, kibuvist õitseb" Tartu, 1992 3. ANNUS, E., EPNER L., JÄRV A., OLESK S., SÜVALEP E., VELSKER M. ,,Eesti kirjanduslugu" l.k 2001 4. KALDA, M. ,,Eesti kirjanduse ajalugu" V köide 2. raamat. l.k, l.a 8
................................................................................9 5. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................11 1. JAAN TÄTTE Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964 Viljandis. Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 19821984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 19851986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega Jaan Tätte ja Kunter Tätte. 1.1 Lavastused · "Tere!" · "Ristumine peateega" 1.2 Näidendid · "Tere!" · "Ristumine peateega"
postimees.ee/?id=53359 (01.12.08) 3. Kättesaadav: http://klubikad.pri.ee/index.php?topic=338.0 (05.12.08) 4.Pilgrim. Kättesaadav: http://www.pilgrimbooks.ee/page/3194/?cid=3155 (05.12.03) 5.Eesti Päevaleht. Doris Kareva kohtub fännidega. Kättesaadav: http://www.epl.ee/artikkel/452809 (05.12.08) 6. Kruus Oskar. 1995.a. ,,Eesti Kirjarahva Leksikon" Tallinn, ,,Eesti Raamat",lk.183-184 (10.01.09) 7. Annus Epp, Epner Luule, Järv Ants, Olesk Sirje, Süvalep Ele, Velsker Mart. 2001.a. ,,Eesti Kirjandus Lugu" Tallinn, ,,Koolibri", lk.551-553 (10.01.09)
surma. Alguses saavad nad kütiga halvasti läbi, kuna Niika arvates käitus mees siia sisse sadades ebaviiakalt. Hiljem siiski nende suhe paraneb, kuna nad õpivad üksteist sügavamalt tundma ja kütt otsustab teda terveks ravida(tal on üks tark raviraamat). See õnnestubki ja ühel päeval kui kütt läheb laande ongi mees kadunud. Hiljem tuli välja, et ta oli varas. 7. talv saab läbi ning kütt läheb tagasi külla. Ta parim sõber on seal velsker. Nad räägivad kõigest. Vvelskri arvates oleks Niikal vaja naist. Ta juhatab küti Hallikese juurde, kes on tuntud kui võrgutaja. Niika läheb sinna sisse, kuid asjaks siiski ei lähe. Niikal on tegelikult vist laps Läti-Laimaga. Niika on samas muutunud. Miski närib ta hinge, kuid keegi ei tea, mis see on. Samuti on ta külge tulnud haigus, tiisikus, kuid ta ei hooli sellest. 8. Niika läheb uuesti metsa. Tavapärasest varem, kuna ta tahab enda valduste põhjapoolsesse otsa onne ehitada
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Marie Reemann Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist? Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Kultuuridevahelised erinevused...................................................................4 2. Uuringud kultuurierinevustest.....................................................................5 2.1 Madal ja kõrge kontekst.........................................................
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Eesti keele osakond Sandra Jürgenson Tekstianalüüs ja tekstihoole Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Tekstist....................................................................................................................................4 2. Ajakirjandus ümbritseva maailma loojana..............................................................................4 3. Keele uurimismeetodid..........................
1. Haridus- ja Teadusministeerium. Kehtivad arengukavad ja strateegiad. Haridus- ja Teadusministeeriumite veebileht https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad (viimati vaadatud 12.12.15) 2. Kohaliku omavalitsuse ülesanded. Haridus. Raplamaa Omavalitsuse Liit.. http://rol.raplamaa.ee/attachments/065_Lisa%204_Haridus_2011.pdf (Koostatud 01.08.2011). 3. Haridus- ja Teadusministeerium. Kohalik omavalitsus. Haridus. 4. Eesti erakoolid. Eesti uudiste veebileht, rubriik ,,Eesti", toimetas Liis Velsker. ,, Eesti erakoolid soovivad avalikus pöördumises senise rahastamise jätkamist ", lisatud 26.10.15. http://uudised.err.ee/v/2d14fef2-d130-47c3-80da-0f918f57be24 5. Eesti vabariigi e-portaal. Põhiseadus. § 37. (Teksti koostanud Riigi Teataja Viimati muudetud 4. detsember 2013) https://www.eesti.ee/est/riik/pohiseadus/ii_pohioigused_vabadused_ja_kohustused 10
Schiller "Röövlid" Merilyn Rander 10B Johann Cristoph Friedrich von Schiller Eluaastad 17591805 Sündinud ja elanud Saksamaal Oli poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg Tema isa oli sõjaväe velsker(arst), mistõttu ka Schiller 13aastaselt sõjaväkke astus Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus, hiljem arstiteadust. 21selt saadeti ta Stuttgarti rügementi, kus hakkas kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks Teoseid: "Röövlid"(1781), "Fiesco vandenõu Genuas"(1783),
aga lapsena televisioonis kui mängisin kaamera ees oli elu kui pliiatsijoonis ei palju seal värvisid sees aja möödudes muutuvad tiitrid suured plaanid ja paremaks vänt aina uuemaks kleidid ja sviitrid ja saatele sobiv puänt (,,Ma olin Jüri Üdi" 1978) Kasutatud kirjandus: 1) Eesti kirjanike leksikon, koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel (Eesti Raamatu, 2000) 2) Uuem Eesti Kirjandus, gümnaasiumi õpik, koostanud Epp Annus, Luule Epner ja Mart Velsker (Koolibri, 2006) 3) Eesti kirjandus, XII klassile (Tallinn, ,,Valgus" 1989) 4) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.htm 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding 6) http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/ Ma vaatan Juhan Viiding Ma vaatan kõigi nende inimeste ja asjade peale - ja ma unustan ennast vaatama. Loodus on huvitav asi; talle nagu ei läheks see üldse korda, mida meie temast arvame.
tegev Baltimaade suurima uneuuringute keskuse rajamisel. [10;11] Lisaks erialasele tegevusele oli ta Tartu Ülikooli Spordinõukogu liige, osales korporatsiooni Sakala taasasutamises ja kuulus Tartu Rotary klubisse. Ilo Käbin Sündis 18. veebruar 1921 Narvas, suri 3. september 2003 Stockholmis. Ilo Käbin oli eesti kirurg, arstiteadlane ja kultuuriloolane. [pilt: allikas 7] Ilo Käbin oli Eesti kaitseväes allohvitser-velsker ja teenis 1943. aastal Saksa sõjaväes. 1944. aastal töötas ta Soome sõjaväe peastaabis ja ravis välismaa vabatahtlikke Helsingis; hiljem oli aga Lõuna-Karjalas rindearst. Augustis pöördus ta tagasi Eestisse, kust tal õnnestus Rootsi põgeneda. Ilo Käbin on kirjutanud palju artikleid ja raamatuid Eesti kultuuriloost ja meditsiiniajaloost. Ta oli ka väga suur kartograafiahuviline. Paljud oma kultuuriloolised ja kartograafilised materjalid annetas ta Eesti muuseumidele.
Hakkas Päevalehes kirjutama Ivan Orava lugusid, millest pandi mõnikümmend aastat hiljem kokku "Ivan Orava mälestused". Irooniline kirjanik. Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees" - kirjutab irooniliselt Savisaare valitsusest. Mutt oli Lennart Meri ametnik, kes kutsuski oma ametnikeks kirjanikke, kuna need oskasid võõrkeeli (sh ka nt Peeter Volkonski). Kasutanud oma teostes ka Meri karakterit - Šeff. Õpik: Ants Järv, Luule Epner, Ele Süvalep, Epp Annus, Sirje Olesk, Mart Velsker „Eesti kirjanduslugu“, Tallinn: Koolibri 2001. Lugeda eksamiks: Friedebert Tuglase novellid: „Toome helbed“, „Maailma lõpus“, „Kuldne rõngas“, „Inimesesööjad“ Peet Vallak „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ Betti Alveri luule August Gailiti kaks novelli kogust „Saatana karussell“ Arvo Valtoni novellid „Rohelise seljakotiga mees“ ja „Kaheksa jaapanlannat“ Arvo Valtoni lühiromaan „Õndsusesse kulgev päev“. Kogumikust „Üksildased ajas I“
Peamaja on kenasti renoveeritud, renoveerimist ootavad meeste maja ja saun. Ümber hooldekodu on väga kaunis loodus- metspark. Maastiku hooldamisel on suureks abiks Tartu Kristliku Turvakodu lapsed ja töötajad ja ka Lions Club, kes käib abis kaks kord aastas, kevadel ja sügisel. Hooldekodu paikneb kolmes majas. Peamajas on naised, mehed on eraldi majades. Hooldekodus on seitse hooldajat ja hooldusjuht, kelleks on meditsiinilise hariduseega velsker. Käesolevast aastast on tööle võetud 0,5 koormusega tegevusjuht. Klientide vanus on 45 – 93 aastani. Kambja valla kliente on kaheksa, kõik teised on naabervaldadest ja on ka Harjumaalt ja Valgamaalt. Enamus neist on voodihaiged . On ka palju dementseid kliente. Hooldekodu kliente külastab nii perearst, vastavalt vajadusele kuid mitte vähemkui kord kuus ja ka psühhiaater. Iga klienti peetakse tema sünnipäeval meeles kaardi ja šokolaadiga. Pidulikult tähistatakse
Kasutatud kirjandus ,,Kirjandus" 9. klassile, Märt Hennoste Kalju Lepik, ,,Öötüdruk" Kalju Lepik ,,60luuletust" ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", E.Nirk ja E.Sõgel ,,Eesti kirjandusrahva leksikon", Oskar Kruus ,,Eesti kirjanike leksikon", Oskar Kruus ja Heino Puhvel ,,Eesti Kirjanduslugu", Epp Annus, Luule Epner, Sirje Olesk, Ants Järv, Ele Süvaleo, Mart Velsker http://www.sirp.ee/2003/25.04.03/Kirjand/kirjand1-3.html 18
teostega. Ta oli materialistlik filosoof ja juhtiv entsüklopedist, olles samas karm usukriitik ja mehine võitleja eesrindlike kodanlike ideede eest. Teda köitis eeskätt draama. Inglise kodanlasedraamade eeskujul kirjutas ta näidendid "Vallaspoeg" (1757) ja "Perekonnapea" (1758). Oma osa romaani arengusse andis ta teostega "Nunn"(1760) ja "Fatalist Jacques"(1773) Johann Cristoph Friedrich von Schiller (1759-1805) sündis Saksamaal. Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13-aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks. Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks. On kirjutanud ühiskonnakriitilised draamad "Röövlid" (1781), "Fiesco vandenõu Genuas" (1783), "Salakavalus ja armastus"
Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära osad lavastused, luuletused ning näidendid. Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa. 2. Elulugu Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964. aastal Puiatul velsker Jaan Tätte perekonnas. Isa tegeles kogu elu haigete ravimisega ning ema oli raamatupidaja. Tätte ise on Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Kirg kirjutamise vastu avaldus Tättel juba enne keskkooli minekut ning tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel saavutas ta koolis kolmanda, rajoonis teise ning vabariigis esimese koha. Ülikooliteed alustas Tätte Tartu Riiklikus Ülikoolis 1982. aastal, kus õppis bioloogiat ning
õpilaste tulemust varieerusid suuresti. Kõige väiksem tulemus oli kirjandi eest ning milleks oli 4 punkti. Kõige rohkem punkte saadi aga võõrkeele eksami eest ning selleks tulemuseks oli 96 punkti. 12 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Statistika · http://web.zone.ee/veelmaaallar/sisu1/index.html · ,,MATEMAATIKA 12.klassile" ,Lea Lepmann, Tiit Lepmann, Kalle Velsker , 3.,ümbertöötatud trükk, Tallinn, 14.07.2003, Koolibri · http://www.kmg.tartu.ee/opetoo/uurimistoeoe.html Allkiri: 20.03.2011 13
Jahivaim Kirvar sind musta küti, kaarna, saagiks jäta..." (lk 120) 6 Niika jõuab oma hüti juurde, kus ta märkab, et keegi on sinna elama asunud. Mehel on varvastes gangreen ja seetõttu ei saa ta liikuda. Ta lamab voodis ja ootab oma surma. Niika leidis arstiraamatu ja amputeeris mandoliinimängija varbad. ,,Ihuvalu on alam valu, seda peab igaüks taluma" (lk 156) 7 Talv saab läbi ning kütt läheb tagasi külla. Seal kohtab ta velskrit, kes arvab, et Niikal oleks naist vaja. Velsker juhatabki küti Hallikese juurde. Samuti kohtab Niika Laimat. ,,Luba ma ütlen, et laps on sinu... ja minu. Nad jätavad mu rahule! Las külas küik seda usuvad..." (lk 208) 8 Niikal on dialoog Oiumehega, kes räägib kütile nganassaanist. ,,Tema sinu Saatusejuht ole....Tema ole see, kes sind juhata ja juhi, kui sina ise ennast ei juhata, ei juhi... Kui Saatusejuht sure, inimene maha jäta: inimene pahaks läinud ole, temal suur elusüü ole...või tema puhtaks saanud ole,
Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (17-19 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega
Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (1719 saj, ülemsaksa) U 200 fraselogismi: pead murdma, pead kaotama, kuu pealt kukkunud, ei oska kolmenigi lugeda, vormis olema, hästi istuma, koos naha ja kõrvadega jne. Ühiskondlik: bürger, kants, kapral, türann, laager, püss, röövel, teener, rüütel. Meditsiin: närv, ribi, neer, aader, füüsikus, palderjan, tohter, velsker. Riided: undruk, vest, vammus, pits, kleit, mantel. Läti laenud Viisk, pastel, pärdik, lupard, rääts e punutis, kiin e terav, udras e kobras, mulk (mulks - loll) tsõklad e aganad, kuut, kauss, laabuma. Rootsi laenud Hauskar e kühvel, hiivama, põrgu, kratt, näkk, tont, moor, vaar, kadalipp, päss e oinas, säng, tüdruk, suurtükk, särk, tolgus, plika, kepp (eestlastel oli pork). Kirjakeele rikastamine uute sõnadega
avaramat vaimsust ihkavat Ollimari, keda muserdavad stalinlikud pöörded Eestis. Traat kirjeldab Eesti ajaloolist saatust, ent talle on eestlased siiski talupojarahvas. Eestlus tuleb esile just kodu ja juurte kaudu, mida poliitilised tormid lahti rebida ähvardavad, kuid mis alati uuesti mulda kinnituvad. KASUTATUD ALLIKAD 1. Annus, E., Epner, L., Järv, A. [jt.]. (2001). Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri. 2. Annus, E., Epner, L., Velsker, M. (2006). Uuem eesti kirjandus. Tallinn: Koolibri 3. Johanson, K., Orlov, M. (2012). Mats Traadi looming. [www] http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Looming.html (09.04.2015). 4. Palli, I. (2011). Mats Traat: Olen alati tahtnud olla kirjanik, ei keegi muu. Maaleht. 5. Traat, M. (1990). Ajalaulud. Tallinn: „Eesti Raamat“. 6. Traat, M. (2009). Tants aurukatla ümber. Järelsõna. (Arvo Valton). Tallinn: Eesti Päevalehe AS. 7. Traat, M
ootavad teda ees vanad kaaslased kes annavad talle edasi ebameeldivaid uudiseid. Paadiga, millest tema maha jäi,jäädi venelaste kätte. Eedi, Leonard ja veel mõned olid pääsenud, kuid Taavi naine ja poeg võeti kinni. Taavi hakkab kahtlustama, et Marta korraldas kõik.Mehed tegi ettevalmistusi, et metsa redutama minna. Ilme viibib pojaga vangistuses. Ülekuulamisel pekstakse Ilmet, selle tagajärjel algab sünnitus enneaegselt. Ta viiiakse paremas seisukorras olevasse kongi. Velsker aitab tal sünnituse vastu võtta ning hoolitseb naise eest peale lapse ilmale tooomist. Ilme paneb tütrele nimeks Hilja. Ilme viiakse ülekuulamisele, kus ta peab kirjakoopia põhjal käekirja tuvastama. See on Taavi käekiri. Ilme saab teada, et Taavi oli vahi alla võetud, kuid põgenenud . . Ühel päeval kästi Ilmel end sauna minekuks valmis seada. Peale sauna viidi ta üles ühte tuppa ning anti korralikult süüa. Seejärel vesteldi temaga
lahendades). Õpetaja võib julgelt toetuda käibel olevatele õpikutele (sobivad ka varem ilmunud, jälgige vaid raskusastet) ning kasutada kolleegide poolt valmistatud õppematerjale, mida leiab nii Koolielu kui matemaatikaõpetajate virtuaalse võrgustiku kodulehelt. Kasutatud kirjandus: 1. Tõnso, T., Veelmaa, A. (1998). Matemaatika X klassile. Tallinn: Mathema. 2. Tõnso, T., Veelmaa, A. (1996). Matemaatika XII klassile. Tallinn: Mathema. 3. Lepmann, L., Lepmann, T., Velsker, K. (2002). Matemaatika 10. klassile. Tallinn: Koolibri. 4. Lepmann, L., Lepmann, T., Velsker, K. (2003). Matemaatika 12. klassile. Tallinn: Koolibri. 5. Afanasjeva, H., Afanasjev, J. (2012).Gümnaasiumi kitsas matemaatika III. Vektor tasandil. Joone võrrand. Tallinn: Avita. 6. Koolielu: http://koolielu.ee/pg/waramu/browse2/curriculumSubject/78905838 7. Matemaatikaõpetajate virtuaalne võrgustik: http://mott.edu.ee 8. Gümnaasiumi õppekava: www.oppekava
Sealt saigi ta maagi sõnadele kinnituse. Peagi ilmus tema ette ka ruudulises riietuses mees ja suur kass. Ilmus ka neljas olevus: lühike ja tüse ühe kihvaga mees. Stjopa kaotas teadvuse. Kui ta ärkas oli ta Jalta muulil. Kaheksas peatükk: Professori ja poeedi jõukatsumine Ivan ärkas valges palatis. Ta oli nüüd rahulik ega märatsenud. Ta märkas nuppu ning vajutas seda. Tema ette ilmus silinder, millelt pidi ta valima, mida soovib. Ivan vajutas nupul ,,Velsker". Velsker tuligi ning vannitas Ivani, andis talle uue pidzaama ja saatis kabinetti, kus teda küsitleti ning uuriti. Peale hommikusööki tuli ivani juurde doktor Stravinski, kellele Ivan usaldas oma loo välismaalasest. Poeet soovis miilitsasse minna, et keegi välismaalase kinni püüaks. Doktor veenis ta ümber ning soovitas tal kaebus kirjalikult esitada(Ivani poleks keegi pidzaama või veel hullem eelmise õhtu riietusega tõsiselt võtnud) Tegelikkuses ei uskunud tema lugu ka doktor.
Kaanon. Kaanan. - Vikerkaar 1997, nr 12, lk 59-70. 2. Hasso Krull. Kirjandus Eestis 1990-1995. - Vikerkaar 1996, nr 3, lk 62-68 3. Hasso Krull. Väikese kirjanduse määratlus. - Rmt: Katkestuse kultuur. Tallinn 1996, lk 83-97. 4. Kajar Pruul. Etnosümbolism ja etnofuturism. Teese revolutsiooniaegsest kirjandusest. - Vikerkaar 1995, nr 12, lk 58-62. 5. Kajar Pruul. Vana sajandi uued luuletajad. - Rmt. Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu luuletajaid. Tartu, 2000, lk 175-207. 6. Mart Velsker. Varemed, tasandikud, püramiidid. Uidang eesti nüüdisluules. Vikerkaar 1996, nr 3, lk 50-62 7. Piret Viires. Ääremärkusi eesti nooremale luulele. - Keel ja Kirjandus 1991, nr 12, lk 705-712. 8. Tekstid etnofuturismi kohta: (P. Viires, K. Pruul, A. Heinapuu, K. Sallamaa): http://www.suri.ee/etnofutu/texts/index.html 9. Mõttevahetus: 1990-ndad eesti kirjanduses. - - Looming 1999, nr. 9-12, 2000, nr. 1-12, 2001, nr. 1 (eriti M. Väljataga, R. Veidemann,T. Hennoste, M. Velsker, E. Annus, P
tõesti rahvustunne ja selle najal liiguti vabaduse suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. 8 Kasutatud kirjandus 1) ,,Eesti NSV ajaloo lugemik" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. 2) ,,Eesti NSV ajalugu" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. 3) Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. 4) Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. 5) Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975, lk 109-111 6) Vahtre S. ,,Eesti ajalugu elulugudes", Olion, Tallinn 1997, lk 64-65 7) http://www.hot.ee/sober3/kultuur.html , 23.11.04 8) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm , 21.11.04 9) http://www.miksike
tegutsemisele viisid Jannseni teod teda eesmärgi suunas eesti rahvas tekkis tõesti rahvustunne ja selle najal liiguti vabaduse suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti NSV ajaloo lugemik 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. Eesti NSV ajalugu 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975, lk 109-111 Vahtre S. ,,Eesti ajalugu elulugudes", Olion, Tallinn 1997, lk 64-65 http://www.hot.ee/sober3/kultuur.html , 23.11.04 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm , 21.11.04 http://www.miksike
mitmeid ideid sellest juba rakendatud, peeti otstarbekaks alustatud uuendusi jätkata. Koolikursuse üheks keskseks mõisteks tõusis hulga mõiste ja selle rakendused. Asuti koostama uusi õpikuid, mis oleksid kooskõlas uue üleliidulise programmiga. See üleminek ümbertöötatud õpikutele algas 1967/68. õ-a ja jõudis lõpule 1973/74. õ-a. Õpikute autoriteks olid E. Etverk, A. Vihman (need kaks olid ka eelmise sarja autoriteks), O. Prinits, K. Velsker, A. Telgmaa, E. Nurk ja A. Undusk. Kõige ulatuslikumalt tõi muudatusi materjali käsitlusse K. Ariva. Tema rakendas ka Weyli aksiomaatikat ruumigeomeetria käsitlemisel XI klassis, samuti rakendas julgelt hulgateooria mõisteid põhikooli geomeetrias (näiteks defineeris ta rööpküliku järgmiselt: rööpkülikuks nimetatakse kahe mitteparalleelse riba ühisosa). 1977. a ilmus NLKP Keskkomitee määrus Üldhariduskoolide õpilaste
kus luule tõukleb nagu higine reisija tipptunni trammis, kus ööluule istub augustipärna pimeduses, kus aoluule supleb põuamõõnases jões pajude all, imedes endasse viimast leitsaeelset värskust. 1976 9 Kasutatud kirjandus: · "Eesti Kirjanduslugu" E. Annus, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, 2001, Tallinn · "Tumedusi rüübatan" Andres Ehin, 1988, Tallinn · "Eesti luulet 5", koostanud R. Jõesaar ja K. Muru, 1982, Tallinn · http://www.estlit.ee/index.php?id=1152 · http://www.hot.ee/trinz/luule/ehin.htm · http://www.estlit.ee/index.php?id=1258 · http://www.kambja.ee/portaal/modules.php? op=modload&name=News&file=article&sid=141 · http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/22/Areen/kaanelugu1.html 10
11 1 13 13 1 1 Arvude vähim ühiskordne on 2*3*7*11*2*13 = 12 012. 13 10. Kasutatud kirjandus http://matemaatika.edu.ee/sisu/0009/tabel.html - algarvude tabel http://matemaatika.edu.ee/ - matemaatika põhivara 5. ja 6. klassile Matemaatika V klassile 1. osa; Aksel Telgmaa, Enn Nurk, 2002 Koolimatemaatika entsüklopeedia; Elts Abel, Mati Abel, Ülo Kaasik, 1998 Koolimatemaatika käsiraamat; Kalle Velsker, Endel Jürimäe, 2001 14
annaabi.ee 
