Eliisa Sarv 9h Rõõm ja kurbus käivad käsikäes. Nii nagu meie elus on koht rõõmul,nii on meie elus koht ka kurbusel. Mitte ainult õnne ja rõõmu pole siin ilmas,siin on ka valu ja kurbust.Ja rõõmus on see inimene,kes seda kõike ise kogeda on saanud.See paneb asju teisiti nägema.Rõõm ja kurbus-see on ju kõik nii inimlik ja loomulik. Seda ometi häbeneda ei tasu. Väga rõõmsameelne protsess on täiskasvanuks saamine. Aga kas ta ikka on niivõrd ,,rõõmsameelne
sa oled hull naq metsik hobune. kui sulle midagi ktte anda siis tuleb teada et sa teed sellega midagi ajuvaba. kui sulle keegi sitasti ytleb siis on teada et sa ytled midagi teravat vastu ja sind ei huvita ms ta arvab sellest. you are grazy(Kati minust) Ei vaiki ma minutitki enam Maailmas keegi pole sust kenam Su kaunid silmad, su helisev naer Neile meldes justkui seisma jks aeg Nnda armsalt liiguvad su huuled Kahjuks ainult unelmais neid suudlen Ei kusagilt leia teist nii armast Ei kusagilt leia teist su sarnast *piisab hest valest sammust ja ilus muinasjutt vib saada inetu lpu. *nn on kui tuul - vahel puhub, siis jlle mitte. *aeg ei paranda haavu, ta lihtsalt mtsib nad tugevasti kinni.(et hel peval saaks keegi uuesti lahti rebida ning neile soola peale raputada.) *ilus oled alati, kui su hinges on armastus.Armastus ongi hinge ilu. *elu on liiga lhike. tuleb rkida ainult nendega, kes seda vrivad. *piisab vaid hest naratusest vi ilus...
joodeti.Narkootikumi mõju all, tiirutas tema ümber Mihkel (Ago Soots), kellele on Kati juba ammu meeldinud ja meelitas Kati vahekorda.Kati vägistati.Tundsin viha, sest selliseid psühhopaatidest inimesi leidub palju.Samas tundsin kurbust ja mul oli kahju Katist, kes ohvriks oli langenud.Paar kuud hiljem, otsis Mihkel Kati üles ja teatas talle kahetsuse ja südamevaluga,et ta on HIV positiivne.Kati langes masendusse ja ei uskunud oma kõrvu.Minu kurbus süvenes, ohkasin ja sõimasin mõtetes Mihklit, kes oli väärkohelnud neiut.Noored tegid testi, et olla 100% kindel haiguses- nad mõlemad olid HIV+.Kati rääkis Juhanile tõtt, mille peale poiss minu arusaama järgi Kati maha jättis.Mihkel lubas Katit toetada vanematele rääkimises, aga tüdruk oli sellele vastu.Kati langeb masendusse, ei oska edasi elada ja valusat tõtt haiguse kohta alla neelata ning sooritab enesetapu maja katuselt alla hüpates.
Uurimistöö hüpotees tõestati, sest õpilaste vastustest võis välja lugeda, et muusika mõjutab nende meeleseisundit. Kõik vastajad kinnitasid üksmeelselt väidet, et muusikal on suur tähtsus meeleolu kujundamisel. Hüpoteesi kinnitas ka katse tulemused. Katses esitati õpilastele 8 erineva stiiliga muusikapala, kõik palad tõid katsealustes esile mingisuguseid tundeid või meeleolumuutusi. Võtmesõnad: muusika, muusikateraapia, meeleolu, lemmikmuusikastiilid, kurbus, rõõm. Töö autor: Keili Simastel allkiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Anne Kann allkiri: 3 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 5 1. MUUSIKA MÕJU INIMESELE..................................................................................6
Rõõm on meeleolu, mida iseloomustab rahulolu. Sul on hea meel, kui kõik läheb elus hästi. Mida teha aga muredega? Kas ka muredest võib leida midagi head? Muresid on mitmeid ja erineva ulatusega. Väga suur probleem on, kui juhtud kodust ilma jääma. Mures ollakse, kui tulemas on midagi pingelist, näiteks eksam. Kõikide suuremate muredega on hea pöörduda kellegi poole, olgu see siis vanem, sõber või õpetaja. Koos rääkides ja arutades ehk ei tundu mure enam nii ületamatuna kui enne. Tunnete väljendamine sõltub suuresti rahvusest. Eestlaseid peetakse enamasti kinnisteks, me ei näita avalikult rõõmu ega ka muret välja. See on viinud arvamuseni, et eestlased on iseloomult külm rahvus. Loomulikult lähikondlaste seltsis see nii pole, kuid üldjoontes on see tõsi. Küllap mängib selles rolli ka meie minevik. Rõõm on mure vastand, rõõm aitab muredest üle saada. Alati tahetakse olla rõõmus, lisaprobleeme ei soovi aga keegi...
Depressioon Me kõik tunneme end aeg ajalt halvasti - oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud- need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele. Need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat, kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressioon võib tekkida ka ilma kindla põhjuseta või ei oska inimene seda põhjust ise teadvustada. Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused
Arts, Tsehhi Vabariik • 2011 Chicago Printmakers Collaborative Prize, USA jne. Arvamus • Peeter Allik suudab läheneda oma loomingus maailmas toimuvatele protsessidele väga humoorikalt ja huvitavalt. • Linoollõike looming on väga isikupärane. Joone intensiivsus, valguse ja varju mängud ja eri suuruses uuristatud vaod. Need köidavad vaataja tähelepanu. • Tema töödes põimuvad justkui poliitika, seksuaalsus, kultuursus jne. • Nali ja tõsidus, kurbus ja vägivald- ta suudab panna kõik ühte teosesse.
1. Ajalooline olustik 19. saj Venemaal PANAAN- Paul; AleksanderI; NikolaiI; AleksanderII; AleksanderIII; NikolaiII Venemaal valitses siseriiklik tsensuur- majanduslik seisak ning tehniline mahajäämus, võrreldes teiste Euroopa riikidega, sõjaline mahajäämus(NikolaiI valitsemise ajal). Troonile tuli AII, algas reformide ajastu- talurahva reformi ettevalmistamine ja elluviimine, tehti ka teisi reforme nt kohtureforme, väljaannetes hakati kritiseerima riigi üksikuid puudusi, trükisõna olukord muutus kergemaks, pärisorjuse kaotamine ning teised reformid soodustasid Venemaa majanduslikku arengut. 19 saj lõpus(1860-1880) elavnes ühiskondlik-poliitiline liikumine, tekkisid salaorganisatsioonid, kes õhutasid rahvast mässule. Rahulolematud olid nii aadlikud, talupojad kui ka haritlased. Nõuti radikaalsemaid uuendusi, mis parandaksid riigi majanduselu ja rahva elujärge, AII-le korraldati 1866 atentaat. Alates 1860 teisest poolest tugevdati tsensuu...
eelarvamused, eelnevad teadmised ja kogemused ning suudab ära kuulata depressioonis oleva inimese ja saadud informatsiooni töödelda enese jaoks justkui esimest korda kuuldut, siis on see fenomenoloogiline lähenemine konkreetse isiku haigusele. 2) Depressioonil on hulganisti erinevaid väljundeid. Depressioon kaotab lühidalt kokkuvõttes igasugused emotsioonid. Inimene ei suuda tunda rõõmu, uudishimu ning sageli laialt levinud arvamusele, et depressioon on kurbus, ei suuda inimene väga sügavas depressioonis isegi seda tunda, kuna depressiivse inimese elus üldjuhul ei toimu mitte midagi sellist, mis võiks tundeid esile kutsuda. Depressioon ei ole vaid mentaalne seisund, vaid hõlmab ka kogu füüsilist keha. See tähendab, et depressioonis olles, tunneb inimene end füüsiliselt väsinuna nagu tahaks vaid magada ja voodis olla, iga väikseim füüsiline aktiivsus paneb tundma, et ei jaksa ja pigem soovitakse olla nn mugavustsoonis
Taiese analüüs Analüüsiks valisin Picasso teose ,,Vana kitarrimängija" ,mis on maalitud 1903.aastal. See teos asub praegu Chicagos, Kunsti intsituudis. Teose teostamise tehnikaks on õlimaal lõuendil ja laiemalt on tegu tahvelmaali maalikunstiliigiga. Taies on süzee järgi allegooriline maal. Teos on maalitud Picasso sinisel perioodil, seega on põhivärviks sinine erinevate varjunditega. Lisaks on veel kasutatud pruuni , sinakasrohelist ning hallikaid toone.Värvid on omavahel läbisegatud. Kogu maal on kujutatud külmades toonides, seega põhiliseks koloriidiks on külmad toonid. Jooned on töös tumedamaga joonistatud ning mõnes kohas on esile toomiseks kasutatud samuti tumedamat värvi. Samuti on Picasso kasutanud teatud joonte esile toomiseks varje ning nende mõju. Jooned on pehmed ning sujuvad. Pintsli käsitlus on teosel hästi peen ja viimistletud. Kompositsiooni ülesehitus on sujuv. Kuna värvid on s...
(meeldiva või ebameeldiva iseloomuga); teine- emotsiooni väljendamine, st. selle elamusega kaasnevad miimika, zestid ja poosi muutus.1 Emotsioonidega kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses ja käitumises. Kusjuures kehalised muutused on aeglasemad kui emotsioonid (nt. ehmumine, kahvatumine). Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike (nt. positiivne, negatiivne) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. kurbus, rõõm, viha) kaudu.2 Tunnetest saab aimu näoilmete, kehakeele, hääletooni või kõne rütmi abil. Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused ja nad saadavad meid igapäevaelus pidevalt. 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone, nagu: 1) Hindav funktsioon- isikute, olude, situatsioonide, nähtuste, seisundite jne hindamine sõltuvalt sellest, kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte,
Reageeringut sündmustele mõjutavad kogemused ja hetke tunded. Eristatakse kahte liiki: laiaulatuslikud ja üksikud kategooriad. Emotsiooni ülesanne Hindav funktsioon isikute, olude, seisundite, nähtuste hindamine. Motiveeriv ehk ajendav funktsioon ergutavad või pidurdavad aktiivsust. Suunavad tähelepanu olulisele objektile. Aitavad väljendada suhtumist ja eelistusi. Baasemotsioonid 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm 7 baasemotsiooni: hirm, kurbus, viha, rõõm, vastikus, üllatus, põlgus pole õpitud vaid sünnipärased. Ligikaudu 12 emotsiooni, mis õpitakse vanematelt. Hirm Inimene on närvis ja ärritunud. Keha on krampis ja kangestunud. Veri voolab rohkem jalgadesse, et põgeneda ja nägu kahvatub, sest sealt juhitakse veri ära. Tähelepanu koondub hädaohule. Kurbus
tundmustega, mõtete ja käitumisega. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine Näiteid Aine Toime Serotoniin Õnn ja rahulolu Dopamiin Rahulolu ja väsimud Puradrenaliin Stress Melatoniin Unetsüklid, stressi vähendamine Histamiin Une, erektsiooni ja seksuaalfunktsiooni reguleerimine Emotsioonid jagunevad
Emotsioonid Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Kirjutage üles 5 emotsiooni, mis teile esimesena pähe tulevad Uurimus 11 kultuuris · Kõige sagedamini nimetatakse: Rõõm Õnnelik Hirm Kurbus Armastus Eestis · Kõige sagedamini nimetatakse: Viha Rõõm Armastus Emotsioonid · Pole ühest määratlust või definitsiooni · Kolm peamist emotsiooni omadust: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikud väljenduses
kategooriate kaudu. Põhiemotsioonid • Milliseid emotsioone need näoilmed väljendavad? • Milline näoilme on kõige rõõmsam? • Milline – kõige kurvem? • Millised emotsioonid on veel äratuntavad? • Kas mõnest näoilmest on ka raske aru saada? Milliseid emotsioone peetakse põhiemotsioonideks? • Põhiemotsioonideks peetakse emotsioone, mis on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. • Põhiemotsioonid on õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. Õnnelikkus, rõõm • Erinevad inimesed defineerivad seda tunnet erinevalt – see või tähendada nii rõõmu- ja harmooniatunnet, rahulolu iseendaga , oma elu ja tööga, kui ka probleemide puudumist. • Rõõmsas meeleolus püsimine tagab hea tervise, meeldiva kogemuse järel võib immuunsussüsteemi tõhusus tõusta kuni 15%. Üllatus, imestus • Üllatus ehk imestus kestab võrreldes teiste emotsioonidega lühemat aega.
meid mingi emotsioon. Kuid mida üldse mõeldakse sõna ,,emotsioon" all. Leidsin selle kohta wikipediast enda arvates sobivaima vaste. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Daniel Goleman'i raamatus ,,Emotsionaalne intelligentsus" on toodud näide emotsioonide jagamisest nn. perekondadesse, kus kõige tähtsamad emotsioonid on viha, kurbus, hirm, lõbu, armastus, üllatus, vastikus ja häbi. Armastus on minu arvates kõige tähtsam emotsioon. Kui inimesed ei suudaks armastada, oleks inimkond juba ammu välja surnud. Toon samast raamatust ühe näite selle kohta. Gary ja Mary Jane Chauncey olid jäägitult pühendunud oma üheteistaastasele tütrele Andreale, kes oli sünnitrauma tõttu ratastooli aheldatud. Chauncey'de pere oli rongis, mis paiskus teelt jõkke. Kui vesi uppuvasse rongi tungis, püüdsid vanemad
muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Seitse olulisemat emotsiooni on raev, rõõm (täpsemalt elurõõm või elujaatus), muretsemine, mõte (Hiina lähenemisviisis on mõtlemisprotsess seotud südamega, mis on eluenergia asupaik, seetõttu on mõte siin emotsioonide nimekirjas), kurbus, hirm ja ehmatus lähtuvalt energiast, mida need organismi jõudes tekitavad. Emotsiooni ja teatud siseorgani kokkukuuluvus põhinebki nende energeetilise liikumise sarnasusel. Raev paneb energia tõusma. Raev mõjutab maksa, tõstab rõhku vereringesüsteemis. Rõõm liigutab energiaid, mõjudes ennekõike südamele. Südame haigestumise esimene sümptom on rõõmu puudumine. Muretsemine ja liigne mõtlemine panevad energia paigal seisma
ja kuiv/märg. Ajalugu Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega. Tema arvates peaks inimene vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima nö keskteel. Ajalugu 17.sajandi keskel kirjeldas Rene Descartes (15961650) enda raamatus ''Hinge kired'' kuut põhiemotsiooni, milledeks on: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha ja kurbus. Põhiemotsioonide teooria kasuks räägib asjaolu, et enamikes maailma eri keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone, näiteks rõõm, kurbus, hirm. Ajalugu Samuti sai põhiemotsioonide olemasolule olulise kinnituse emotsioonide näoväljenduste uuringutest. Üheks esimeseks sellise uurimuse tegijaks oli Charles Darwin(18091882). Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad
· Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinevat väljendit · Emotsioonidest arusaam erineb individuaalselt (lilla, kosmos, lehm, jess, Sven jne) · Väike osa sõnadest esines 2/3 nimetamis- juhtudest · See on sõnavara olulisim osa, mille põhjal tehtud ka järeldused Emotsioonisõnavara vorm · Substantiivid (ligi kolmveerand), adjektiivid, verbid · Omasõnad · Morfoloogiliselt komplekssed Emotsioonide põhinimetused · Viha, armastus, rõõm ja kurbus · Viha algne tähendus mõru, kibe · Rõõm algselt onomatopoeetiline (helisid jäljendav) keelend · Kurbus laenatud vanavene või balti keelest · Armastus tuletis tüvest arm, mis tähendab halastust Emotsioonisõnavara iseloomulikud jooned · Palju keelendeid sarnase tähendusega, sama tüvega, ent morfoloogiliselt erikomplekssusega Nt armastus, armas, armastav, armastama, armumine, armatsema, emaarmastus, loomaarmastus, hästi suur armastus
Emotsioonid Koosnevad kolmest komponendist: 1) kognitiivne komponent 2) füsioloogiline komponent 3) käitumuslik komponent Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltum...
Inimesest saab mälestus ja tema nimest saab mälestus. Poe'l on surm eriti tähtis seetõttu, et see võimaldas tal oma novellides kajastada nõõvastavat olemis tahet. Kui ei oleks surma, ei olek õnnetunnet ega naudingut. Need mõlemad võrsuvad aga melanhooliast (masendus tundest, sügavast kurbusest). Poe jaoks oli kunsti põhireegel ILU, esteetiline maitse. Ja ta ütles, et kõige suurem, inimese hinge liigutav ilu tekib kurbusest, sest kurbus on seotud mälestusega kõik mälestused on kurvad. Õnn on hetkeline ja kuulub vähestele, õnne ei saa jagada, aga kurbus on kõikide ühisosa. Poe jaoks oli tähtis iga sõna ja selle kõla, sest sõnal on maagiline jõud, sõna on relv, mis võib isegi tappa ja seepärast viimistles ta oma luuletusi ja novelle eriti hoolekalt, sest ainult nii oli võimalik, et tema novell lugejat kohe köidaks. Tema novellides puudub miljöö ehk ümbritsev keskkond. Teda huvitas
järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonid kujutavad endast pikemat sündmuste ahelat, mis algav emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega, kas näiteks näoväljenduses või mingis muus nähtavas tegevuses. Emotsioonide liigid: 1. Afekt- Lühiajaline tormiliselt kulgev väljapoole (teistele) nähtav emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Jaguneb kaheks: 1)positiivne afekt - normaalse afektiivse
............................................................................................ 3 Loomulik surm .................................................................................................................... 3 Ebaloomulik surm............................................................................................................... 3 Kaotus ja leinamine ............................................................................................................... 4 Kurbus ................................................................................................................................ 4 Lein ..................................................................................................................................... 4 Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga ......................................................................... 5 Sünnituseelne surm ....................................................................................
Poe proosa kolmeks komponendiks peetakse oskust luua sündmustele lummav keskkond, olla usutav ja viia ootamatute pöördepunktideni. Seevastu tema ilukirjanduslik proosa on keskendatud ja täpse loogilis-süstemaatilise ülesehitusega. Tema loomingus ei esine küll ühiskonnakriitikat, kuid tema sünged teosed on ühiskonnas toimuva tulemus. Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Temaatiliselt jaotatakse tema novellid kolmeks: · Hirmu- ja õudusjutud Teda võib pidada gooti traditsiooni jätkajaks
Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne vaimustus, imetlus, uhkus osavõtlikkus, tänutunne, austus leebus, õrnus, heasoovlikkus elevus, uudishimu Positiivse emotsiooni korral reageerib inimene keskkonna signaalidele kiiremini, tähelepanu on fookustunum, taju on sisukam, mõttetegevus on viljakam jne Negatiivsed emotsioonid
.........................3 Ebaloomulik surm............................................................................................................3 Kõik inimesed ei sure loomulikku surma, osa sureb ka õnnetuste, vägivalla ja enesetappude tõttu......................................................................................................... 3 Kaotus ja leinamine............................................................................................................4 Kurbus............................................................................................................................ 4 Lein................................................................................................................................. 4 Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga.......................................................................5 Sünnituseelne surm...................................................................................................
Emotsiooni komponentidest osalevad sündmus, füsioloogiline reaktsioon ja regulatsioon. Kõige enam on kultuurinormidest mõjutatud regulatsioon. 2. Emotsioonide uurimisvõimalused: küsimustikud, eksperimendid, näoväljenduse uurimine, psühhofarmakonide toime uurimine, eksperimendid loomadega, ajukuvamismeetodid. 3. Põhiemotsioon kuus põhiemotsiooni viha, hirm, vastikus, üllatus, õnnelikkus, kurbus + põlgus. Kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid, alamkategooriad. Põhiemotsioonide tunnused: · universaalsete näoväljenduste olemasolu · emotsioonide esinemine teistel primaatidel · emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena · kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel · emotsiooni kiire teke · lühiajaline kestus
Ma enam sinult armastust ei palu,ma enam eal ei valmista sul valu. Ma lähen ära kõigega su teelt. Ei ole ju raske öelda kui palju sa mulle tähendad! Kuid kas suudan kõik tunded sõnadesse panna. Ma tahan sind ja armastan sind! Ometigi ei suuda sind enda juures hoida. Vahel kui ma vaatan öösel taevas tähti soovin,et saaks hoida sind oma embuses. Ma hoian tagasi pisaraid enne kui nad voolavad mu põselt alla. Mu hinges valitseb kurbus. Kurbus,mille tekitasid sina. Sina olid ju see,kes purustas mu südame üheskoos kõige kauni ja ilusaga. Kallis, ma igatsen sind. Palun sind korra veel...Tule mu juurde tagasi...Taevas paistab päike,just täpselt siis, kui nägin sind. Vaatasin su silmadesse, tundsin kirge .. kuid nüüd, kui mõtlen sulle tunnen valu ja samas ka igatsust. Miks loopisid sõnu nii kauneid? Kas teadsid, et sulatad sellega mu südame? Jah,seda sa tegid! Kuid vaatamata kaunitele sõnadele sa unustasid mu .. jätsid mind
TARTU ÜLIKOOL ARSTITEADUSKOND Psühhiaatria õppetool Depressioon referaat TARTU 2014 Sissejuhatus Üleminev kurbus on inimese elu vältimatu osa. See on normaalne afektiivne vastus eluraskustele, eriti lähedaste isikute kaotusele või teistele tähtsatele kaotustele. Mõningatel juhtudel on kurbus aga sügavam ja kestvam kui näib olevat motiveeritud ja mõningatel juhtudel tekib see ilma ilmse välise põhjuseta ja stressita. Niisugustel juhtudel pole enam tegemist ülemineva kurbuse või leinaga, vaid haiglase depressiooniga. Vahetegemine normaalse ja patoloogilise rõhutuse vahel nõuab hoolikat kliinilist määratlemist.1 Definitsioon Depressiooni all mõeldakse pikaajalist põhimeeleolu langust. Seda seisundit iseloomustavad
Mis on depressioon? · Seletus Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. · Ülevaade Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest. Adekvaatse raviga on siiski võimalik suitsiidi vältida. Kurbus ei tähenda alati depressiooni Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: · Depressioon on piinavam. · Depressioon kestab kauem.
Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näovärvis jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille, nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. (http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/Kl_ps.htm) Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus,
ning sai hakkama kõikide väljakutsetega. Tal oli hea omadus, et õudis alati oma tööd õigeks ajaks valmis. Ta looming oli tõesti vapstav. Iga hetkega ta üllatas aina enam. Juba see oli ebatavaline, et ta kirjutas oma loomingud ilma mustandita. Tal oli võimas kuulmine ja ettekujutlus kuidas filmis näidati et ta mängib oma palad peas läbi. Kõige rohkem jäi mul meelde reekvium Lacrimosa. Miks? Aga arvatavasti sellepärast, et sel hetkel valdas mind täielik kurbus. Juba ette kujutusest et inimene peab kirjutama oma surma jaoks. Jubeda tunde tekitas see, et kuidas teda maeti. Minu jaoks oli see uus teadmine et matmine niimoodi käis. Kahjuks olid Mozardil palju probleeme. Suhted isaga tal polnud korras. Kui ühtäkki isa suri hakkas ta tõsiselt palju jooma. Ei väärtustanud oma naist ja last. Mattis end tööga ja lasi raha kergelt läbi sõrmede. Ta haigestus tugevasti Raha nappus ja viinahäda tekitasid peres palju probleeme
Elus ongi vahel nii, et midagi väga ilusat lõpeb kiirelt, kuid loeb see, et hinge jääb ilus mälestus. 4. Kuidas kohtus Pääsuke Õnneliku Printsiga? Pääsuke oli teel püramiidide juurde, kuid pikal rännuteel saabus õhtuhämarus ja Pääsuke pidi endale otsima ulualuse. Mööda linna tiireldes märkas Pääsuke kõrgel samba otsas kuju ja otsustas öömaja küsida. 5. Miks nuttis kuju? Kuju nuttis, sest tema eluajal ei teadnud ta, mis on kurbus. Nüüd kujuna üleval linna kohalt nägi ta alles igapäevast häda ja õnnetust, mis ümbritseb inimesi igapäevaselt. 6. Miks ei läinud Pääsuke Egiptusesse. Pääsuke ei läinud Egiptusesse, sest Õnnelik Prints palus tema abi, et inimesi aidata ning Õnnelik Prints suutiski Pääsukest oma sooviga veenda. Lõppuks tundis Pääsuke Õnneliku Printsi vastu sügavat kiindumust, isegi armastust ja ei soovinudki enam temast lahkuda. 7. Kas Õnnelik Prints oli inimesena õnnelik?
ületavate ärritajate vastu ning see võib kesta mõnest minutist mõne päevani. Selle käigus ilmnevad üliemotsionaalsus või siis apaatia, ebatõelisuse tunne, ajataju-, mälu- ja mõtlemishäired, otsustamisi ja tegutsemisvõime vähenemine, südamekloppimine, hingamisraskused, värisemine jpm. Reaktsioonifaas Selleks võib kuluda 4-6 nädalat ning kaasnevad tugevad negatiivsed emotsioonid: ängistus, hirm, viha, kurbus, süüdistamine, kuid võib esineda ka ohjeldamatu rõõm selle üle, et keset üldsit õnnetust endal õnnestus pääseda. Inimene käib mõttes minevikku läbi ning üritab juhtunut mõista. Räägitakse palju ja esitakse endale ja teistele küsimusi: ,,Mis minuga juhtus?", ,,Miks mina?" või ,,Miks mina pääsesin/ellu jäin?" või tõmbutakse endasse ja üritatakse juhtunut unustada ja välditakse sel teemal rääkimisest. Sellega võivad kaasneda unetus, väsimus, valud jne.
Ot-se-kui ra-he, mis vet-te lööb rut-ta-vaid rin-ge, (14) Äh-mas-tab sel-gust mu põu-es üks tund-ma-tu jõud. (13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe Epiteet ruttavaid ringe, tundmatu jõud, vägevad varjud, küpsevas külluses, kohisev aed, kõrged ja kõikuvad kõrkjad, teradest täidetud päis, olgu su pisarad pealgi kõrvetav-mõrkjad, sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks
Ot-se-kui ra-he, mis vet-te lööb rut-ta-vaid rin-ge, (14) Äh-mas-tab sel-gust mu põu-es üks tund-ma-tu jõud. (13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe Epiteet ruttavaid ringe, tundmatu jõud, vägevad varjud, küpsevas külluses, kohisev aed, kõrged ja kõikuvad kõrkjad, teradest täidetud päis, olgu su pisarad pealgi kõrvetav-mõrkjad, sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks
Muusika KT. Jean Sibelius ja Edvard Grieg ELULUGU Jean Sibelius 1865-1957 Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli oma maa iseseivsuse ees soomlaste võitluses. Sündis Hämelinnas, arsti perekonnas. Kaotanud vaakult isa kasvatas teda vaid ema, kes ei abillunudki enam uuesti. Ema oli muuskaliselt andekas ja jagas oma oskusi ka pojale. Jean harjutab klaverit ja 6-aastasena oskab juba pillil improviseerida. Need esimesed loomekatsetused noodistas ema. 15-aastasena osaleb ta suurel pianistide konkurssil Helsingis. Ta võidab laureaadi tiitli. 1885 avatakse Helsingi muusikakool, mis on esimene kõrgem muusikakool Soomes. Sibeliuse andekus oli niivõrd ilmne, et talle omastati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. Stipendium võimaldab 2 aastat enesetäiendamist Viinis ja Berliinis. Ülejäänud pika elu veedab vaid Soomes, mis tõestab tema siirast ki...
Hingelist ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt oma kodu poole lendavast mesilinnust. ,,Ta lendab mesipuu poole"- ... ning hing, oh hing, sa raskel a´al- kuis ihkad sa isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal: kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu sulle säält surmatuul ja lennaku vastu surmakuul; sa unustad surma ja hoole, kui kotkas tõused ta poole. ,,Vangis"- ... sest seegi, sinu kurbus, on kurbus sinu kodu eest ja ilmas, on kõiges maailmas sa kaotad sellegi käest. ,,Nutt"- ... et väiksel rahval suure kasuks tarvis kaduda (Eestimaa oleks nagu tall ja vaenlased lõvid). Usku isamaale. Võrreldes Koidulaga on Liivi luuletused süngemad- räägivad nii nagu asjad on. Koidula unistas pidevalt, et tahaks kodus olla, seal on kõige parem, kõige ilusam loodus, turvalisus. Liiv aga leidis, et siin pole sugugi nii hea olla. Rõõmsamad luuletused: ,,Meri"- ..
ABORT ehk RASEDUSE KATKEMINE Mis on abort? · Abort on loote väljutamine emakast enne sündi. · See võib toimuda iseeneslikult või tehislikult. · Lubatud kuni 12. rasedusnädalani Meetodid · Kirurgilised · Medikamentoossed · Ainus turvaline viis on naistearst 22 nädalane 8 nädalane Tüsistused ja tagajärjed · Põletik · Nakkus · Verekaotus · Psüühilised probleemid (süümepiinad, kurbus, unehäired, mälupildid ja unenäod) · Rinna-, emaka-, munasarja- ja maksavähk · Emaka või emakakaela vigastused · Hilisemad sünnitushäired (platsenta väärareng, enneaegsed või hilinenud sünnitused, laste vaegareng, emakaväline rasedus) Kasutatud materjalid · http://www.abort.ee · http://et.wikipedia.org/wiki/Abort
5 tähistamine. Lapsed omandavad kõigepealt põhisõnad ja neile sõnadele on omane psühholoogiline esiletulevus. Kõige täpsemini mõõdab sõnade psühholoogilist esiletulekut nn kognitiivse esilduvuse indeks, mis seob sõna esinemissageduse loetelukatses tema esiletuleku keskmise positsiooniga. Eesti keeles on emotsioonide põhinimetusteks viha (0,175), armastus (0,137), rõõm (0,135), kurbus (0,134). Eestlaste põhiemotsioonide hulka kuuluvad vaid osaliselt need emotsioonid, mida psühholoogid põhiemotsioonideks peavad. Nimelt on põhiemotsioonid need, mille näoväljendusi kõikide rahvaste esindajad keelest olenemata ühtmoodi ära tunnevad, viha, hirm, kurbus, rõõm, üllatus ja vastikus. Sõnavara mitmekesisuses võib esile tuua tähendusrühmi, mis näitavad seda, millised aspektid inimtegevuses, -kogemuses ja väliskeskkonna juures on need, mida küsitletud kollektiivselt
Elu ilusaimad hetked Tairi Kalberg Elu on pikk ja mitmekülgne ajajärk. Peale surma pannakse meie hauaplatsile kivi. Kivi, millel on kujutatud kaks aastaarvu, mida ühendab üks pisike kriipsuke. Need kaks numbrit, mis tähistavad inimese sünni- ja surmaaastat ei olegi tähtsad. Tähtis on hoopis see imetilluke kriipsuke nende vahel, mis tähistab elu. Kriipsu sisse on mässitud terve meie elu. Kurbus. Rõõm. Viha. Armastus. Pisarad.. Selles kriipsus on ka kõige pisem detail meie elust. Seal on ilusaimad & samas ka kõige kurvemad hetked alustades sünnist, lõpetades surmaga. Arvatakse, et elu ilusaimad hetked mööduvad koos pere, sõprade, lähedaste ja kallite inimestega. Arvatakse, et neid hetki täidavad meeldejäävad sündmustest nagu kooli lõpetamine, pulmad, lapse sünd.. Loomulikult on elus nii kurbi, kui ka rõõmsaid hetki, kuid kõige
1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. Emotsiooni komponendid Hollandi teadlaste Batja Mesquita ja Nico Frijda teooria kohaselt saab emotsionaalses käitumises eristada järgmisi koostisosi: 1. Emotsioone põhjustavad sündmused- nt uudised, kohtumised tuttavate või võõrastega, üritused jpm. 2. Sündmuste kodeerimine- sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse, nt alandus, meelelahutus, solvang jne. 3
saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj ooperitrupp Araja · 1755.a I ooper · Laulumängud, koomilised, naeruvääristati rumalaid aadlikke, petuseid, kaupmehi jne. · 18. sai rahvalik muusika VOKAALLÜÜRIKAD · 18. saj luuletustele instrumentaalsaatega soololaulud · 19. sai Romanss kunstipärane saade, meeleolu kurbus, lahusolek, mõjtas vene rahvalaul, mustlas-, · Lõid kõik heliloojad, tuntumad Aleksander Aljajev, Aleksander Varlamor, Aleksander Gurilov
Kordamisküsimused perekonnaõpetusest (Sotsiaalne küpsus) 1. Nimeta ja iseloomusta suhte kujunemise perioode (3) - Ühtekuulumise ja kiindumise periood - Iseseisvus periood. Eraldumine. Vastuolude periood - Tasakaalustatud periood 2. Mida on vaja suhte püsima jäämiseks (3) - tarkust - kannatlikust - tahet 3. Millised on mehe ja naise esmased vajadused suhetes? (4) Mehe: -olla armastatud -saada positiivset hinnangud -leida tunnustust -väärida usaldust Naine: -olla armastatud -põlvida hoolitsust -leida mõistmist -väärida lugupidamist 4. Nimeta armastuse komponendid (3) -kirg -lähedus -kohustus 5. Nimeta inimese põhitunded (4) -rõõm -kurbus -viha -seksuaalsus 6. Mille kaudu (kuidas?) väljendab inimene oma tundeid? - verbaalselt ja kehakeele abil 7. Nimeta kehakeele komponente (vähemalt 5) -miimika ...
kes see mullust muudaks! Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvuhus! Pipargoogiraas ta pisikeses pihus pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda! Ilmunud Leelo Tungla kogumikus "Kirjad Jõuluvanale" (2001) Leelo Tungal ,,Pimedusest Koorub Valgus" Sündida võib sädemest suure sooja algus. Pimeduse südamest koorub kirgas valgus. Need, kel osaks saanud rõõm, teavad, mis on kurbus - teenimatult kibe sõõm laulma harjund kurgus. Jahedas ja tohutus, tundmatus maailmas ringi liigub lohutus - hoia teda silmas! Ning kui oled väsinud ega jaksa loota - ära soovigi siis muud: jõulupühi oota! Ilmunud kogumikus "Jõulutunne ongi see" (2002)
Vincent Willem van Gogh Elu ja looming Elu ja looming Click to edit Master text style Hollandi maalikunstnik Second level Third level Sündinud 30.märts Fourth level Fifth level 1853 Isa Theodorus, ema Anna Cornelia Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level ...
VINCENT VAN GOGH Liina Tenno 12.a Tutvustus Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 – 29. juuli 1890) oli hollandi maali kunstnik. Van Gogh oli postimpressionist. 37aastaselt ta tappis Vincent van Gogh – autoportree (1887) Kõik tema tööd valmisid kõigest 10 aasta jooksul. Ta tegi umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd. "Kohviku terrass öösel" (1888) ELULUGU Vincent van Gogh sündis Lõuna Hollandis Põhja Brabandis. Tal oli kaks venda ja kolm õde. Vincent võttis tõsiselt oma venna Theo soovitust kunsti õppida. "Natüürmort: Vaas 12 päevalillega" (1888) Ta kannatas elu viimasel kümnel aastal psüühikahäirete all. Kroonilise kõrvavalu tõttu lõikas ta ka endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära. "Iirised" (1890) 27. juulil 1890 tulist as van Gogh...
Sotsiaalne küpsus 1. Millised on inimese põhitunded ja kuidas ta neid väljendab? -rõõm -viha -kurbus -seksuaalsus Inimene väljendab tundeid verbaalselt ja kehakeele abil. 2. Nimeta 5 kehakeele komponenti. -miimika -kehahoiak -distants -žestid -silmside 3. Nimeta 3 armastuse komponenti. -kirg -lähedus -kohustus 4. Iseloomusta suhte kujunemise perioode. -ühtekuuluvuse ja kiindumuse periood (sotsiaalse, psühholoogilise, vaimse ja seksuaalse sfääri tundmaõppimine) -iseseisvusperiood (eraldumine, vastuolude periood) -tasakaalustatud periood (partnerid on isiksustena arenenud ja küpsenud, suhe on saavutanud uue sisu ja vormi) 5. Nimeta 3 suhte püsimajäämiseks vajaminevat tegurit. -tarkus -kannatlikkus -tahe 6. Nimeta mehe ja naise esmased vajadused suhetes. MEES: NAINE: -olla armastatud ...
Selle autoriks oli Dmitri Kotjuh , Fotograaf on vähe tuntud kuna ta ei pildista clubides ega ei tee kaanepilte. Dmitri tegeleb vaid kunstiliste piltidega ehk pildistab loodust, inimeste emotsioone ,tegevust ja esemeid. Kõik välja pantud pildid galeriis olid must ja valged. Näituse nimetuseks pani fotograaf ,,Meie must valge elu,,. Kogu näitus sisaldas endast tabatud inimesed mõnel tegevusel ja näode emotsioone .Kõige tihedamini oli piltidele jäädvustatud inimeste kurbus,mõtlikus ja väsimus vähestel piltidel võis kohata naeratamas inimesi, kes olid elurõõmu täis . Samuti fotograaf rõhutas väga palju inimeste silmi .Mõnel pildil oli väga selgelt näha kuidas oli tehtud silmadele piirjooned ,see ei rikkunud pilti vaid näitas kui ilusad võivad ühed või teised osad olla inimese kehas . Kõige rohkem meeldis mulle külmal ilmal tehtud rannas pilt ,kus seisis ema koos oma lapsega. Pilt oli sinakas toonis, merel oli hõbedane läige mis peegeldus
Prantsuse keemik Chevreul 2 erinevat värvi üksteise lähedale asetatuna mõjuvad teise värvina Charles Blanc Igat varjundit ja värvi tuleb erinevalt mõista, ei ole olemas kindlat värvistandartit. Lõbusus saavutatakse helendavate värvide domineerimisel, pehmete värvide kasutamisel ja joonte suunamisel ülessepoole. Rahu saavutatakse külmade ja soojade värvide segamisel, ereda ja tumeda segamisel ja horisontaalseid jooni kasutades. Kurbus saavutatakse külmade ja tumedate värvide segamisel ja allapoole suunatud joonte kasutamisega 3 meetrit Esindatud on kõikide klasside inimesed Pointillism lubab igal vaatajal päris oma nurk ja värvide kooslus leida Maalimine võttis 2 aastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
