Kadrioru Saksa Gümnaasium MICHEL SITTOW Retsensioon Ravely Veski 10.3 klass Tallinn 2018 Külastasin 5. septembril Kumu kunstimuuseumi näitust ''Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades''. Näitusel olid eksponeeritud maailmakuulsa Michel Sittow tuntumad teosed. Michel Sittow oli tolleaegsest Tallinnast, Revalist, pärit kunstnik, kes on meile tuntud oma realistliku ja miniatuurse portreekunsti poolest. Sittow sündis aastal 1469 kunstnikust ja puunikerdajast isale, Clawes van der Sittowle, ning soomerootslasest emale, Margarethe Molnerile. Algselt oma isa käe all õppinud, läks Sittow aastal 1484 Bruggesse Hans Memlingi juurde õppima, kes oli ka nimekas kunstnik. Aastatel 1492-
HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 10kl Katrin Rüütle Michel Sittow Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Elulugu Michel Sittow on silmapaistvamaid varasema renessanssi kunstnike, kes on ka seotud
Claves van der Sittow-kunstnik, puunikerdaja. Tal oli koda oma koda.Tema poeg Michael Sittow sündis 1469 aastal. Sai oma kunstilise hariduse isa töökojas. Tema isa suri vist 1482. 1484-1490 läks Sittow Madalmaadesse kunsti õppima. Õppis Hans Mempingu juures. Saavutas kõrge taseme portreemaalidega, kogus kuulust kogu Euroopas. Teda kutsuti mitmetesse õukondades: Hispaania, Inglismaa, Tanni ja paljud teised. Püüdis inimesele anda välissarnasust ja avada tema sisu. Tema tööd olid esinduslikud ja pühalikud. 1506- 1514 töötas Tallinnas. 1514 läks tagasi Euroopasse. Tuli uuesti tagasi 1518 ja tööta siin oma surmani kuni 1525 aastani.
Referaat Renessanss madalmaades Sisukord Madalmaade renessanss .......................................................................................................................3 Jan van Eyck ja Hubert van Eyck...................................................................................................4 Rogier van der Weyden,Hans Memling,Michel Sittow jaHugo van der Goes................................5 Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem.................................................................................6 2 Madalmaade renessanss Madalmaadeks nimetatakse laias laastus praegust Belgiat ja Hollandit. Siiski oli see piirkond omal
DIPTÜHHON ehk kaksikteos on kaheosaline teos TRIPTÜHHON ehk kolmikteos on kolmeosaline kunstiteos, näiteks altar või maal, mis on valmistatud kolmes osas. TEMPERA (VÄRV) - on veega segatav pigmendist ja sideainest koosnev värv. 3. Kirjuta teose alla autor ja nimetus! AUTORID: Jan van Eyck (Madalmaade kunstnik Michelangelo (Itaalia kunstnik) Hieronymus Bosch Michelangelo Sandro Botticelli Sandro Botticelli Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci Michel Sittow Donatello (vararenessanss) Raffael Raffael Michel Sittow Donatello Albrecht Dürer Albrecht Dürer Albrecht Dürer Pieter Brueghel vanem Pieter Brueghel vanem Pieter Brueghel vanem Matthias Grünewald Tizian NIMETUSED: ,,Aadama loomine" (Sixtuse kabeli laemaal) ,,Venuse sünd" ,,Sixtuse madonna" ,,Ateena kool" ,,Primavera" (,,Kevad") ,,Seitse surmapattu" ,,"Kaupmees Arnolfini ja tema naise portree" ,,Taavet" ,,Mona Lisa" ,,Püha õhtusöömaaeg" ,,Urbino venus" ,,Isenheimi altar" ,,Taavet"
Tähtsaks muutub pargikultuur Ehitati korralikke ahjusid Ruumid muutusid soojaks ja puhtaks Kasutati hinnalisi kattematerjale Sisekujunduses võeti kasutusele peeglid Toimusid suured pidustused Riietus oli uhke Claves van der Sittow-kunstnik, puunikerdaja. Tal oli koda oma koda.Tema poeg Michael Sittow sündis 1469 aastal. Sai oma kunstilise hariduse isa töökojas. Tema isa suri vist 1482. 1484-1490 läks Sittow Madalmaadesse kunsti õppima. Õppis Hans Mempingu juures. Saavutas kõrge taseme portreemaalidega, kogus kuulust kogu Euroopas. Teda kutsuti mitmetesse õukondades: Hispaania, Inglismaa, Tanni ja paljud teised. Püüdis inimesele anda välissarnasust ja avada tema sisu. Tema tööd olid esinduslikud ja pühalikud. 1506- 1514 töötas Tallinnas. 1514 läks tagasi Euroopasse. Tuli uuesti tagasi 1518 ja tööta siin oma surmani kuni 1525 aastani.
portree" Londoni Rahvusgalerii "Püha allegooria" Uffizi galerii, Firenze maalikunst arenes Itaaliast kiiremini ei püütud näidata inimest ilusamana kui ta seda on esimene jäädvustatud sündmus oli kihlumine Saksamaal levis renessanss käsikäes gootikaga Detail Genti altarilt - "Talle kummardamine" "Madonna kantsler Rollin`iga" Louvre, Pariis eeskujuks Madalmaad valgusküllasem mugavam Liivi sõda pidurdas arengut, hävitas loodu Michel Sittow Arent Passer "Aragoni Katariina portree" "Maarja kroonimine"
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August ...
Kross kirjutab eesti ajaloo ainelisi raamatuid. Sest ,,meie minevikust on päevavalgele toomata nii palju seaduse järgi meile endile kuuluvat kulda". Krossi tegelased on tuntud ajaloolised isikud, kes jagunevad kahte gruppi. 1) esimesed eestlastest kultuuri loojad (Masing, Peterson, Jannsen, Kreutzwald, Köler) ja 2) Eestist pärit, kuid välismaal elanud isikud. Eestis pärit aga kes ei ole eestlased(seisavad kahe kultuuri mail) nagu näiteks Timotheus von Bock, Balthasar Russow.Oma romaanides Kross jälgib inimeste eneseteostust. ,,Kolme katku vahel" 1970-1982. räägib Russow kujunemisest (1535-1600). Kogu ajastu linnakodanike ja talupoegade elu on jäädvustatud detaili rikkusega. Huvitav psühholoogiline tasand (kuidas Russow areneb). ,,Klio silma all" 1972 novellid. Klio-ajalookirjandust eetikat kaitsev muusa. Ajalooainestikus liikuv- pealkirja tähendus. 4 novelli: 1) neli monoloogi Jüri asjus. Tegelased, kes räägivad: Michel ...
Madalmaade maalikoolkonna rajasid vennad Jan van Eyck (u. 1380-1441) ning Hubert van Eyck (u. 1366/70-1426). Suurepärased meistrid olid ka Rogier van der Weyden (1399-1464), tundeküllaste altaripiltide ning kaunites toonides rahulike ja väärikate portreede autor ning Hans Memling (1430- 1494). Rogieril oli palju jäljendajaid välismaal, eriti just saksa kunstnike seas. Memlingil on aga eriline tähendus meie jaoks, sest tema juures õppis tallinlane Michel Sittow (u. 1469-1525), kellest sai tunnustatud portretist Lääne-Euroopa kuningakodades. Väga hingestatud ja lüürilise maalimislaadiga oli Hugo van der Goes (u. 1440-1482), kelle üks Itaaliasse sattunud töö, nn. "Portinari altar" - itaalia kunstnikud õlivärvide "Genti altar" vennad Hubert ja Jan van Eyck. kasutamise juurde juhtis. Hugo van der Goes -"Portinari altar" (hetkel asub Saksamaal Uffizi galeriis) 15
kenós (tühi), táfos (haud).Näiteks Oleviste kiriku kõrval asuva Maarja kabeli idapoolse välisseina kahe tugipiida vahel asuv Hans Pawelsi kenotaaf. Eestist pärit kuulsaim maalija sellest ajast on? Michel Sittow-(1469-1525) Michel Sittowile omistatakse umbes 30 teost, kuid üksnes kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse. Tema maalidest moodustavad enamiku portreed või portreelise lahendusega madonnapildid, on ka figuurkompositsioone. Nende väikesemõõtmeliste teoste juures on Sittow järginud 15. sajandi Madalmaade maalikunsti tavasid, märgatav on Hans Memlingi mõju. Portreedele on iseloomulikud modelli jahe reserveeritud hoiak ning täpne tabav karakteriseering, peen tehniline teostus ja varjundirikas koloriit.Ta oli mitmetes Euroopa kuningakodades hinnatud portreemeister.Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskupltuur ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling,Püha Adrian ja Püha Antonius
reljeefi. Nende teema on Jeesus Kristuse kannatuslugu, alates sissesõidust Jeruusalemma ja lõpetades ristikandmisega. Reljeefide vahel asuvas tühjas orvas paiknes arvatavasti Lunastaja kuju, kannatavana või ristilööduna. 12. Eestist pärit kuulsaim maalija sellest ajast on? Tallinnast on pärit üks Põhja Euroopa renessansiliku portreekunsti suurmeister. 1469.a. sündis siin maalija ja puunikerdaja Clawes van der Sittow'i poeg Michel Sittow, kes tsunftides valitsenud tava kohaselt õppis lapsepõlves isa töökojas kunstitegemist. Reformatsiooniga liitus Sittow alles oma elu viimastel aastatel, kuid side Madalmaade uuendusliku kunstiga oli teda õpetanud süvenema inimeste nii välisesse kui sisemisse omapärasse. Portreeline ilme on isegi tema maalitud madonnadel ja pühakutel, kuid suurima tunnustuse võitis ta esinduslike portreedega oma aja Euroopa valitsejatest
11.klass 1. tund Gootika e. Gooti stiil Kodus: lugeda Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 57 63 Kodus: lugeda Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 113 127 arhitektuur Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Itaalias (kirikud, linnused). Pisa. Skulptuur. Maalikunst. Tarbekunst. Raamatukujundus. Kunst Eestis ja põhjamaades keskajal: kindlused, kirikud, skulptuur, maalikunst. Notke. Rode. Sittow. Gootika stiil järgnes romaanile ja eelnes renessansile. Gootika kujunes välja 12.saj. keskel Prantsusmaal Ile-de-France [ill dö fra(n)ss]. Levis üle Euroopa ja hääbus 16.saj. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile
Pani kokku võimsa ordu vastase liidu. 12) Eesti talupoegade olukord 14.-16. sajandil Maavabad, vabatalupojad ja adratalupojad 13) Katoliku usk ja kultuur keskaegses Eestis Peamine eesmärk oli tagada vaimulike järelkasv 14) Muutused eesti talurahva usundis keskajal Ajaarvamistähistena hakati kasutama katoliku kalendri kirikupühi, jõulud, jaanipäev 15) Keskaja kunst Eestis (stiil; arhitektuur ja kujutav kunst, tähtsamad näited). Michel Sittow Gooti stiil 12-16 saj -> Eestis 13-16 saj Toomkirik, Pühavaimukirik, Oleviste, Niguliste Niguliste altar-> HERMEN RODE SURMATANTS-> Bernt Notke Arhitektuur- Pariisi jumalaemakirik, Tartu toomkirik, Oleviste ja >Tartu Jaanikirik Põhja Eesti paekivi Lõuna eesti tellis Michel Sittow- 1469, TLN- Madalmaade kunstnik
Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinna mustpeade maja fassaad Pontus de la gardie hauamonument PRANTSUSE Chambord'i loss Blois' lossi keerdtrepp Chenonceaux' loss Jean Clouet Francois I Jean Goujon Nümfid Pariisi Süütute kaevult Jean Decourt Henry III portree Francois Clouet Francois I hobusel Austria Elisabethi portree Germain Pilon. Diana hirvega
Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pild...
Hans Pavelsi kenotaaf(hauamärk) Oleviste kirikus. Vaekoda(1554-55) hävis 1944. Säilinud mõned tondod(kivimaalid). Mustpeade hoone fassaad 1597. Sinna kuulusid noored, vallalised. Ümberehitust juhtis Arent Passer-muutis keskaegse viilu otsast nüriks Itaalia viiluks. Rae apteegil on ärklid(seinast eelduv tugitaladele toetuv ruumi osa).Tuulekoja seinas asub Burchartide raidkujust perekonnavapp. Pontus Delagardie hauamonument Toomkirikus(sarkofaag ja epitaaf). Maalikunstnikest tuntuim- Michel Sittow. Manerism 16.saj 2.pool. Püüti jälendada da Vinci ja Raffaeli loomingu välist vormi. Antiik ja loodus polnud nii olulised. Taodeldi peenust ja elegantsi. Kasutati looduskaugeid värve ja ruumikujutus ähmastus. Kehad venitati pikaks. Tintoretto on suurima lõuendmaali autor. Agu Pilt- moelooja. El Greco-ekspressionist, kubist.
EESTI KUNST 16 saj. Arent Passerm Cornelis Foris Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus Tallinna Mustpeade maja fassaad Antventperi raekoda 1595 1597 MADALMAADE KUNST 16 saj. Michel Sittow Joachim Patinir Pieter Brughel Pieter Brughel Pieter Brughel vanem Quentin Massys Taani kuninga Kristjan II portree püha Hiweonymus maastikus Maastik Ikarose kukkumisega Pimedad Talupoja pulm
(jämeda seinad, talupoeglik) oli masiivne ja raskepärane, teine korrus mõjus jõulisemalt kui kolmas „pimedad“. Skulptuur ja arhidektuur polnud laialt levinud, peamiselt tehti hauamonumente ja ehitiste korrus, mis oli peen ja puhas. 15. saj. Keskpaigal taandus kindlus ja laienes jõukuse näitamine. Aknad kaunistusi. SITTOW madalmaade üks kuulsamaid kunstnike kes oli eesti päritolu. Peamiselt eestis muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole ja ei püüdnud end eraldada nagu gooti elamud. tegeles kaubalinnades, eriti elav oli raidkunst. PASSER hollandi kunstnik kes suri tallinnas, tuntuimad Võeti aina rohkem kasutusele antiikarhidektuurist laenatud detaile, eriti fasaadidel. LEON BATTISTA teosed on mustpeade maja fassaad ja Pontus Dela Gardie kauamonument toomkirikus.
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis ...
RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicite...
frescod Genti altar, Perekond Arnolfilnid Bosch lõbude aed, Püha Antoniuse kiusamine, Ristikandmine, 20. sajandi sürrealistide eeskuju Saksa Dürer graafik ja maalikunstnik; puulõige ja vasegravüür; Apokalüpsis( headus võidab) Väike passioon Grünewald suurte kannatuste maalija; eksperssiivsus; Isenheimi altarHolbein portreist(Henry 8); Rotterdami Erasmuse portree; kirjutas lauakommetest ja käitumisnormidest, Eesti - Sittow hollandkasest portreemaalija, kasutas peenmaalitehnikat, töötas Euroopa õukondades, 47 Neitsi Maarja väikesemõõdulist maali Hispaania kuningannale Passer skulptor ja arhitekt, Tallinna uusi hooneid ei ehitatud, ainult renoveeriti, Mustpeade maja fassaad, Pontus De la Gardie hauamonument Prants - Francois I kultuuri austaja ja toetaja, da Vinci veetis
sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kui oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri suurepärastes töödes need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed. · Michel Sittow Oli madalmaade päritolu puunikerdaja ja maalikunstniku clawes van der Sittowi ning soomerootslasest Margarethe Molneri poeg. Algul õppis ta Tallinnas oma isa, Brugges Hans Hemlingi juures. 1505a. Paiku maalis ta tõenäoliselt Inglismaa kuningas Henry VII portree. Aastal 1514 kutsuti Michel Sittow Kopenhaagenisse portreteerima Taani kuningas Christian II-t. Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline
Ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, j2rgnesid varsti ka teose 2. ja 3. V2ljaanne. Johann Pulck Saare-L22ne piiskopkonna toomkapiitlisse kuulus, silmapaistvaim Rostockis 6ppinud. Henricus Carvel Tallinna dominiiklaste kloostriylem (eestlane). Hermen Rode Lybecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari. Bernt Notke Lybecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pyhavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle toid on laiali paljudes maailma muuseumides. Balthasar Russow Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja yks t2htsamaid allikaid. Byrgermeister Kuulusid rae koosseisu, moodustasid selle juhatuse. Martin Luther (synninimi Martin Luder; 10. november 1483 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik
uhketeks hilisgooti basiilikateks. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hiljem ka Madalmaad Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe. Tuntumad Niguliste kiriku tiibaltar, mille teinud Hermen Rode ja kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. 1520-30 algas renessansikunsti läbimurre, Eesti kulsaim Michel Sittow. Kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. Russowi kroonika XVI sai teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Kroonika esitrükk ilmus 1578.a ja leidis ohtrasti lugejaid. Tehti ka teine ning kolmas trükk. Russow arvustas teravalt aadlikke ja juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele. Arvatavasti oli Russow eestlane, kroonika põhisisuks oli Liivi sõda, kuid on
( talupoja pulm ja viljalõikajad) · Hieronymus Bosch, inimeste kannatuste ja kiusatuste kujutamiseks. · Graafika, puu ja vase gravüür ja kunst muutus odavamaks ja inimestele kätte saadavamaks. · Renessanssi ajastu tuntuim Saksa kunstnik ja graafik oli Albrecht Dürer. ( Ema portree) · Suurim portreemaalija oli Hans Holbein. ( Jane Seymouri portree) · Eestist pärit renessanssi ajastu kunstnik oli Michel Sittow. · Parim näide Tallinnas on Mustpeade vennaskonna maja. · Ruumikujutise ähmastumine. Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine. Valguse rõhutatud kasutamine. Inimese anatoomia on moonutatud. Oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. · Esialgu arvati, et maneristid püüdsid jäljendada mõne suurmeistri, näiteks Raffaeli välist vormi ja käekirja, kuid ei tabanud tema loomingu vaimset sisu aga
Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ja uskus, et maalikunsti aluseks on oskus mõõta. Ilu reeglid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta siiski tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisel. Tema loomingust üks näide ,,"Surm ja kurat". 6) Nimeta kuulus Eestist pärit renessansiaja portreemaalija! Michel Sittow 7) Millistes maades levis barokkkunst kõige stiilipuhtamal kujul? Katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). 8) Nimeta barokkkunstile iseloomulike jooni! * Rahutus * Dünaamilisus(liikuvus) * Elavad liiguused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. 9) Täida tabel Rembrandti ja Rubensi loomingu kohta
,,Pimedad"? samuti näha tema kurba vaadet elule, kuidas Ikaros on mäelt alla vette kukkunud. See maal on ka tumedates ja tuhmides toonides. 9. Kes oli tuntuim arhitekt Tundub arhidekt oli Cornelis Floris. Ta Madalmaades? Millise kavandas Antverpeni raekoja eeskujuandva ehitise ta kavandas? 10. Millise tolleaegse Eestist Michel Sittow pärit kunstniku üle võime uhkust tunda? 11. Kust oli pärit Tallinnas Arent Passer oli pärit Hollandist. Tema töötanud Arent Passer? peateosteks on Pontus Dela Gardie Nimeta ta peateosed. hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus 12. Kirjelda Tallinna Mustpeade Fassaadil on neli korrust, esimesel korrusel on Maja fassaadi
Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16.saj. algul Simon Wandadt-(Niguliste kirikuõpetaja saksakeelne tekst katekismusele Johann Koell-katekismuse autor Wanradt-Koelli, katekismus usulise sisuga käsiraamat ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge. Balthasar Russow- Hans Susi-Katsed piibli- ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln. linnakooli õpilane Hans Susi) Bernt Notke - oli saksa maalikuntsnik ja skulptor Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik 1227-1558- 1238- Konflikt Liivi ordu ja Taani vahel, mida reguleeris Stensby leping 1248-Eesti linnad said selle naabermaade eeskujul (nt. Tallinnal oli Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigus 1248) 1343 23.apr.Jüriöö ülestõus 1345-saaremaa ülestõus 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa 1404- linnavalitsuse hoone (Tln.-s 1404 gootikas + raeapteek 1422) 1421- Maapäeva teke
tornikiiver ja -kell aastast 2003. Peaaltar valmis 1483.a. Bernt Notke poolt ja see kujutab püha Olavit, Annat, Elisabethi ja Viktorit, episoode Kristuse passioonist (kannatustest) ja Elisabethi legendist. Veel väärtuslikke interjööridetaile: Krutsifiks (rist koos ristilöödud Kristusega) võidukaare all ilmselt a-st 1500, tundmatu Tallinna meistri töö. Wrangelite vapiga pingi otsatugi aastast 1513, millel Püha Andreas ristiga, oletatav autor Michel Sittow. Teine pingi otsatugi Virgiliuse-legendi teemal, u. 1530.a, autor tundmatu. Kantsel 1597.a., renessanss. Rõdurinnatise kaunistused 1660-ndatest,oletatavalt Elert Thiele poolt valmistatud. 3 epitaafi (Soertsi, Roterti ja Frosa) 17.saj. keskelt 10 kroon- ja 7 seinalühtrit 16 – 17. saj. Kiriku Maarjakell oli Eesti vanim kirikukell, valatud 1433.a. Merten Seiferti poolt, hävis tulekahjus 2002.a
Tema peateos oli Antverpeni raekoda , mille renessansliku fassaadi keskel gootipärane kõrge viil. Floris on ka mitme hauamonumendi autor. Ta lõi omapärase keeruka ornamendistiili , kuhu kuuluvad näiteks puuviljavanikud, kartusid, kõrvalesta meenutavad väänlevad vormid jne. · Madalmaade stiilist võtsid eeskuju Põhjamaade lossiehitajad, eriti Taanis (Kronborgi loss), kuid madalmaade kunst oli eeskujuks ka Eestile. Kunst Eestis 16. Sajandil: · MICHEL SITTOW (U.1469 1525)- töötas mitme Euroopa valitseja õukonnas portreemaalijana. Madalmaade peenmaalitehnika meisterliku valdajana maalis ta suhteliselt väikesemõõtmelisi pilte, mille tumedal neutraalsel taustal ta kujutas säravate värvidega poolfiguur-portreid või madonnasid. (,,Taani kuninga Christian portree", ,,Aragoni Katariina portree" , ,,Maarja kroonimine" ) · Muutused arhitektuuris : sisekujundus muutus valgusküllasemaks ja mugavamaks,
Talupoegade maaler kujutab ilustamata talupeoglikku elulaadi, kuid imetleb nende robustset elujõudu. Üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid ikka seostab ta oma maastikud inimesega enamasti talupojaga. ,,Maastik Ikraose kukkumisega" CORNELIS FLORIS Arhitekt, kes on mitme sarkofaagikujulise hauamonumendi autor. Kaunistas ka vappe või medaljone. Keeruka ornamendistiili looja (puuviljaväädid, väänlevad vormid jne). ,,Antverpeni raekoda" 5. Eesti kunst 16.sajandil MICHEL SITTOW Madalmaadel õppinud Eestist pärit kunstnik.Üks hinnatumaid portreemaailjaid. ARENT PASSER Suri Tallinnas. Leidis tuge Florise mustriraamatust. ,,Mustpeade maja fassaadi ümberehitus" Maja viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil on vapid ja reljeefid. 6. Prantsuse arhitektuur ,,Blois' loss" Kasutatud on sambaid. Kannab ehitaja Francois'i nime. ,,Chambord' loss" Esindab 16.sajandi algupoolele omane segastiil, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja
ülikute ja eestlastest alamrahva vahel. 7 Lõik filmist “Kolme katku vahel” 8 Tuntumad novellid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) "Pöördtoolitund" (1972) "Rist" "Väike Vipper" "Minu onupoja jutustus" 9 "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ◈ Raamatu peategelane on Madalmaade päritolu Tallinna maalikunstnik Michel Sittow, elas 1469-1525 ◈ Sittowi maalitud "Aragoni Katariina portree" 10 Tuntumad jutustused "Mardileib" (1973) "Kolmandad mäed" (1975) "Taevakivi" (1975) "Kajalood" (1980) "Ülesõidukohad" (1981) "Silmade avamise päev" (1988) 11 "Mardileib" ◈ jutustuse sündmustik toimub 1441. aastal Tallinnas, mis kirjeldab linnalegendi - martsipani avastamist. ◈ Sellest on tehtud etendus 2001. aastal, Ugala
14. "Õiglust" ja "Rahu" kujutati ...? Allegooriliselt kujutatakse: Õiglus- naise kuju, ühes käes kaalud ja teises mõõk. Rahu-naise kuju, käes on palmioks. 15. Puunikerduskunstis tehti ... ? kirikutele altareid, kantsleid, pinke ja muud inventari. 16. Tarbekunsti arenenuim ala oli ...? Mida valmistati ? Kullassepakunst, valmistati nii kirikuriistu kui ka ilmalikke ehteasju. kullassepakunst. 17. Eestist pärit kuulsaim maalija oli ...? Michel Sittow ( 1469-1525 ) 18. Nimeta tema töid- "Neitsi kroonimine" , "Aragoni Katariina portree", " Henry VII portree". 19. Nimeta renessanss-stiilis tornikiiverid Tallinnas. Tallina Raekoja tornikiiver,Tallinna Püha Vaimu kirik. 20. Kenotaaf on ...? Too näide tallinnast. Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Hans Pawelsi kenotaaf
❖ HANS HOLBEIN - “Henry VIII portree”, “Cleve Anna”, portreed Madalmaade ja Eesti kunst. 16. sajand ❖ Ei tellitud enam väga kunsti, piltide hävitamine ❖ Loodus, esemed ja inimesed ❖ PIETER BRUEGHEL vanem - “Maastik Ikarose kuukumisega”, “Jahimehed lumes, “Pimedad”, “Talupoja pulm” ❖ FLORIS - Antverpeni raekorda ❖ Eestis : ➢ ARENT PASSER - Mustpeade maja, De la Gardie hauamonument ➢ SITTOW Prantsuse kunst. 16. sajand. ❖ kuninga, suuradlike ja õukonna tellimused ❖ Loire’i oru lossid ❖ BLOIS’ loss ❖ Chambord ❖ Louvre’i loss ❖ GOUJON - “Süütute kaevul” ❖ Hauamonumendid, ❖ PILON- hauamonumendid, “Diana hirvega” ❖ PORTREEKUNST.
Ehitised olid gootilikult kõrged. Säilisid vastu tänavat seatud otsaviilud ja ärklid. 38. Eestis arenes renessanskunst 16. Saj. 39. Ainuke silmapaistev renessansiarhitektuuri näide Eestis on Mustpeade vennaskonna hoone. 40. Mustpeade vennaskonna hoone fassaadi on loonud Arent Passer ehk poolakas. 41. Memoriaalskulptuur on skulptuur kellegi mälestuseks. 42. Tallinnast pärit maalikunstnik, kes saavutas Euroopas tuntuse portreemaalijana, oli Michel Sittow. 43. Kõrge taseme Eestis renessansajastu tarbekunstis saavutas kullasepakunst.
kroonika autor, simon wanradt tallinna niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja, johann koell tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, hans susi tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija, hermen rode tuntud 15. saj teise poole lübecki maalija, kes on niguliste tiibaltari autor, bernt notke tuntud maalija, kelle loodud on teos surmatants, mickhael sittow eesti kuulsaim keskaegne maalikinstnik, kes sündis tallinnas, melchoir hoffmann saksamaalt pärit kasuksepp, kes oli pildirüüste juht, burchard von dreilebem jüriöö ülestõusu aegne ordumeister, linnad linnaõigus dokument, millega asula muutus linnaks ning sai suuremad õigused, kinnitati lübecki või riia poolt, hansalinnad tallin, tartu, viljandi, uus pärnu,
- 16 saj. teisest veerandist kuni 17 saj. 30-dateni 39) Mis on ainuke silmapaistev renessanssarhitektuuri näide Eestis? - Mustpeade Vennaskonna hoone Tallinnas 40) Kes on loonud Tallinnas asuva Mustpeade vannaskonna hoone fassaadi? Mis rahvusest ta oli? - Arent Passer, pärit Hollandist 41) Mis on memoriaalskulptuur? - mälestussammas (nt. Vabadussammas) 42) Kes oli see Tallinnast pärit maalikunstnik, kes saavutas Euroopa tunnustuse portreemaalijana? - Michel Sittow 43) Mis kunst saavutas kõrge taseme Eestis renessanssajastu tarbekunstis? - Kullassepa- ja Vasekunst
- 16 saj. teisest veerandist kuni 17 saj. 30-dateni 39) Mis on ainuke silmapaistev renessanssarhitektuuri näide Eestis? - Mustpeade Vennaskonna hoone Tallinnas 40) Kes on loonud Tallinnas asuva Mustpeade vannaskonna hoone fassaadi? Mis rahvusest ta oli? - Arent Passer, pärit Hollandist 41) Mis on memoriaalskulptuur? - mälestussammas (nt. Vabadussammas) 42) Kes oli see Tallinnast pärit maalikunstnik, kes saavutas Euroopa tunnustuse portreemaalijana? - Michel Sittow 43) Mis kunst saavutas kõrge taseme Eestis renessanssajastu tarbekunstis? - Kullassepa- ja Vasekunst
sajandil. Olen tema kohta uurimistööd teinud ka varem 11. klassi kultuuriajaloo tunni jaoks kuid siis keskendusin rohkem Dominiiklaste kloostrile. Käesoleva referaadi tegemisel üllatas mind, et teda on nii palju ka kunstis kujutatud. On märkimisväärne, et temast võib leida teoseid väga pika aja jooksul. Teadsin, et pühal Dominicusel on läbi temale pühendatud kloostri väga suur roll Eesti kultuuri arengus - näiteks õppis Dominiiklaste kloostris Michel Sittow, keda peetakse kuulsaimaks Eestis pärit kunstnikuks. Uus teadmine, mille käesoleva materjali kogumise ajal sain, oli Dominicuse tähtsus ka teistes kultuurides. Austust tema vastu väljendab tema kujutamine kunstiteostel koos Maarja ja Jeesusega. 5 - 4. KASUTATUD MATERJAL 1.http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/munkluse_rajajad/pFCha_domi nicus.php 2. http://www.hot.ee/kloostri/muuseum/muuseumi%20info.htm 3. http://www
Kõrggootika,13.saj Giotto "Kristuse taganutmine", 14.sajand, Gooti ajastu maalikunst Jan van Eyck "Arnoldfini abielupaar" 15.Saj Madalmaad. Vanarenessanss Bernt Notke "Surmatants" , 15.sajand, Gooti ajastu maalikunst Rode , Tallinna Niguliste kiriku altar, 15.saj. Gooti ajastu maalikunst Sittow "Aragoni Katariina portree" Renessanss 15-16saj.(Tallinnaga seotud Saksa Donatello "taavet" renessanss 15.saj kunstnik-) Botticelli "Kevad", renessanss 15.saj Michelangelo"Taavet", renessanss 16.saj. Raffael- "Ateena kool", renessanss 16.saj Leonardo da Vinci"Madonna kaljukoopas" Renessanss 15.saj Holbein- "Henri VIII portree"
Too näiteid. Kus need asuvad? Tema kuulsaimad tööd on ,,Viimne kohtupäev",mis asub Vatikanis Sixtuse kabeli altariseinal Roomas. ,,Taavet", mis asub Firenzes Galleria dell`Accademias. 10. Raffaeli looming Raffaeli kuulsaimad teosed on ,,Sixtuse madonna" ,,Ateena kool" ,,Kolm graatsiat" 11. Renessanss Põhjamaades. Miks hilines? Tähtsamad kuntsnikud. Renessanns jõudis Põhjamaadesse hiljem kuna Itaalia oli meist kaugel, sõdade tõttu ja ka katku tõttu. Michel Sittow on kindlasti üks tähtsamaid kunstnike. Joachim Patinir on kuulus maastikumaalija. Pieter Brueghel vanem, tema maalide peategelasteks oli lihtsad talupojad. Hierongmus Bosch. 12. Kus võib näha renessansi näiteid Eestis? Mustpeade maja fassaad, Raekoja tornikiiver, Tallinna toomkirikus. 13. Tallinna ainus renessanss-stiilis ehitis? Meister? Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad. Meistriks oli Arent Passer. 14
1529.a. müüriti Suure Rannavärava kohale dolomiidist tahutud Tallinna vapikivi. NN. lukestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. Nende teostega lõpeb gootika. 1523.a. oli alanud reformatsioon ja hakkas levima renessansikunst. Kunst 16. sajandi algusest 17. sajandi keskpaigani Tallinnast on pärit üks Põhja Euroopa renessansiliku portreekunsti suurmeister. 1469.a. sündis siin maalija ja puunikerdaja Clawes van der Sittow'i poeg Michel Sittow, kes tsunftides valitsenud tava kohaselt õppis lapsepõlves isa töökojas kunstitegemist. Varsti pärast isa surma läks ta rännule ja tegutses 1484 1492 Flandrias. Oletatakse, et mõned aastad õppis Michel Sittow Brugges selle aja ühe kuulsama kunstniku Hans Memlingi juures. Sünnilinnas Tallinnas töötas Sittow 1506 1514 ja alates 1518 aastast kuni surmani. Reformatsiooniga liitus Sittow alles oma elu viimastel aastatel, kuid side Madalmaade
mõõtmisest. Ta täitis katoliku kiriku ja keisri tellimusi. Ta on teinud puulõikesarjad, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Tema kõige parimad maalid valmisid tema viimastel aastatel, mitmed portreed ja tahvelmaal. Ta on esimene kunstnik, kelle loomingus on tähtis koht autoportreedel. "Rüütel, surm ja kurat"- "Püha Hieronymus"-vasegravüür, Hieronymus tegeles piibli tõlkimisega ladina keelde, "Autoportree maastikuga" 17. Renessanss Eestis- A. Passer, M Sittow.Eesti renessansi eeskuju olid kõige rohkem Madalmaad, Sittow seostas eesti renessansi kunstiga juba siis kui siin veel gootika valitses. Arhitektuuris muutus sisekujundus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, eriti elav oli raidkunst. Liivi sõja vahele sekkumine pidurdas tugevasti arengut ning hävitas sinnani loodud kunsti. 17. saj. alguseks levisid ka Eestisse M-maade manerismi mõjud.Michel Sittow -töötas mitmes Euroopa valitseja õukonnas, hinnatud portreemaalija,
altariseinal Roomas. ,,Taavet", mis asub Firenzes Galleria dell`Accademias. ,,Sixtuse kabeli laemaal" , mis asub Vatikanis asuva Sixtuse kabeli laes, Roomas. 10. Raffaeli looming Raffaeli kuulsaimad teosed on ,,Sixtuse madonna" ,,Ateena kool" ,,Kolm graatsiat" 11. Renessanss Põhjamaades. Miks hilines? Tähtsamad kuntsnikud. Renessanns jõudis Põhjamaadesse hiljem kuna Itaalia oli meist kaugel, sõdade tõttu ja ka katku tõttu. Michel Sittow on kindlasti üks tähtsamaid kunstnike. Joachim Patinir on kuulus maastikumaalija. Pieter Brueghel vanem, tema maalide peategelasteks oli lihtsad talupojad. Hierongmus Bosch. 12. Kus võib näha renessansi näiteid Eestis? Mustpeade maja fassaad, Raekoja tornikiiver, Tallinna toomkirikus. 13. Tallinna ainus renessanss-stiilis ehitis? Meister? Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad. Meistriks oli Arent Passer. 14
Kunstiajaloo kontrolltöö(2) 1. Mille poolest erines renessanslik maalikunst Madalmaades Itaalia maalikunstile? Itaalilikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont pole Madalmaades. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, Madalmaade kunst oli aga algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses.Madalmaade kunstnikud olid nähtava maailma kujutajatena tihti isegi kiiremad uuendajad kui itaallased. Madalmaades esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õiguse ideed.Inimest ei peetud maailma keskpunktiks ja kõigi asjade mõõdupuuks sel määral nagu Itaalias. 2. Kes olid Madalmaades renessansliku koolkonna loojad ja nende looming? Jan van Eyck ja Hubert van Eyck olid koolkonna rajajd. Nende mõlema suurtöö on GENTI altar. Traditsioonilised piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Nende värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järelaimamatuks....
Maa jagamine: 1224- sõlmis Riia piiskop ja ordru maade jagamise lepingu, Eesti piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Linnad: Tln 1248, Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgen...
tornikiiver. Hooned on küll gooti stiilis, aga tornikiivrid ehitati uuema moe järgi ümber. 5. Madalmaade maalikoolkond-rajasid vennad Jan van Eyck ja Hubert van Eyck, nt Genti altar. 6. Isenheimi altar- Kristus, Maarja Magdaleena, Ristija Johannes (Matthias Grünewald). 7. Albrecht Dürer, joonistaja ja graafik. Täiuslikud puu- ja vasegravüürid. 8. Lucas Cranach vanem-tema piltidel on ümmarguse näo ja pilukil silmadega naisenäod. 9. Tallinnast on pärit portreede meister Michel Sittow (Niguliste Kirik). Ehitusmeister ja kujur Arent Passer asus Hollandist Tallinnasse (Mustpeade vennaskonna hoone fassaad, hauaplaadid Tallinna Toomkirikus). 10. Rahuläbirääkimiste ajal Venemaaga uppus koos mõisnik Brun Dückeriga Narva jõkke ja maeti Tallinna Toomkirikusse. 11. Michel Sittow- Maarja kroonimine Louvre`i muuseumis. Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas. 1. Barokk-portugali keeles tähendas korrapäratut poolümmargust pärlit. Ebaloomulik, kummaline, liialdav
• 1583 VENE-ROOTSI (PLJUSSA — TALLINNN JA PÕHJA-EESTI - ROOTSI) • 1629 POOLA-ROOTSI (ALTMARK — MANDRI EESTI - ROOTSI • TAANI-ROOTSI (BRÖMSEBRO — KOGU EESTI - ROOTSI) • 1617 STOLBOVA RAHU • 1661 KÄRDE RAHU KULTUUR 16. SAJANDIL • Humanism, reformatsioon, renessanss • Kooliharidus, stipendiaadid • Ladina- ehk trivaalkool, tütarlastekool • Vaimulik kirjandus • Antiikaja kunst • Renessansi arhitektuur MICHEL SITTOW • Tallinn 1469 • Flaami kunst, silmapaistvad õlid ja tehnikad • Hispaanias • Madonna pildid BERNT NOTKE • Lassen 1435 • monumentaalsus, jõuline väljendusrikkusmaalikunstis • lõuend, nahk, klaas, põdrasarved KONSULTATSIOONITUND LOODUSUSU ÜLEMINEK KATOLIIKLUSELE JÄI ALLES LISANDUS Ohverdamiskohad Ainujumala usk Usk hingedesse ja vägedesse Pühakud (kergesti vastuvõetavad, olid
olmelisusesse, sageli on piltidel õpetlik tähendus. M-maade kunstnike peamiseks eemärgiks oli hingeelu avamine ja loomutruu maalimine. Tahvelmaalid: suurema osa maalidest moodustasidki altarimaalid, väikesed maalid olid jõukatel kodudes. Õlivärvid: M-maade maalijad kasutasid juba 15. saj õlivärve, nendega on värvikam tulemus, ei maalitud kindlate reeglite järgi, eelistati just katse ja vea meetodit. Eesti renessansi eeskuju olid kõige rohkem Madalmaad, Sittow seostas eesti renessansi kunstiga juba siis kui siin veel gootika valitses. Arhitektuuris muutus sisekujundus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, eriti elav oli raidkunst. Liivi sõja vahele sekkumine pidurdas tugevasti arengut ning hävitas sinnani loodud kunsti. 17. saj. alguseks levisid ka Eestisse M-maade manerismi mõjud. Michel Sittow -töötas mitmes Euroopa valitseja õukonnas, hinnatud portreemaalija,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
