AnnaAbi Gümnaasium AbiAndja Molière Referaat Tartu 2009 Elulugu Algusaastad Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin) sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri pojana. Viis aastat õppis ta Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisealiseks saanuna otsustas Moliére minna õppima
Sisukord ___________________________________________________________ 2 Elulugu ____________________________________________________________ 3 Looming ___________________________________________________________ 5 Lõppsõna __________________________________________________________ 7 Kasutatud materjal ___________________________________________________ 8 2 ELULUGU Jean-Baptiste Poquelin sai tuntuks Molière'i nime all. Ta oli nii näite- kirjanik, teatrilavastaja kui ka näitleja. Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi kodanlusest. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri perre. Moliére koolitee sai alguse Clermonti jesuiitide kolleegiumis, mille ta ka lõpetas. Täisikka jõudnuna hakkas Jean-Baptiste Poquelin õppima õigusteadust ning sattus kuulama filosoof Pierre Gassendi loenguid
Molière'i elu ja looming Moliere, kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ning tegutses ise ka näitlejana. Noorena sai Moliere ka hea seltskondliku kasvatuse. Seejärel õppis Moliere õigusteadust ning tema edasist elukäiku mõjutas kõvasti filosoof Pierre Gassendi, kelle õpetuse järgi ei loo maailma jumalik mõistus, vaid inimese mõnuks ja naudinguks sünnib see ise loovast mateeriast. Täiseas huvitus Moliere üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest
vormidistsipliini. Prantsuse keele arendamiseks ja kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks asutatud Prantsuse Akadeemia kaudu kehtestati kunstile riiklikud põhimõttedd reeglid, mis pidurdasid kunsti arengut. Nicolas Boileau sõnastas klassits kirjanduse põhimõtted, püüdis rakendada Descartes'i filosoofiat. Prantsuse klassits alusepanijad Pierre Corneille ,,cid" ja Jean Racine ,,phaidra". Moliere ehk Jean-Baptiste Poquelin. 17-18 saj tuli prants kiranduses moodi aforismikirjandus. Kirjanikud ei loonud romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure v mõtteteri, mis põh elunähtuste vaatlusel ja mõtisklustel. Aforism eeldab suurt meisterlikkust, mõtlemise originaalsust ja väljendusviisi täpsust ja teravmeelsust. Selle mõtte on sügav ja piiritu, vorm lakooniline. Francois De La Rochefoucauld ,,mõtisklused ehk moraalsed sentensid ja maksiimid". Jean De La Fontaine valmikirjanik
kokkuvõtteks. Barokkmuusika Prantsusmaal · Vaimulik muusika oli prantsuse barokis mõnevõrra tagaplaanil. · 17.sajandi keskel kujunes siiski prantsuspärane kontsertmotett. · Suuremad motettid jõudsid oma ülesehituselt vägagi lähedale oratooriumile, neis teostes osaleb ka suur esituskoosseis. · Tähtsamad heliloojad olid Henri Dumont ja Marc- Antoine Charpentier . Molière · Kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin. · Sündinud 15. jaanuar 1622 - 17. veebruar 1673 · Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. · Kuulsamad näidendid nt "Naeruväärsed eputised" ja "Kodanlasest aadlimees" Jean-Baptiste Lully · Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli · Firenze möldri poeg · Väga andekas viiuldaja, kellest sai kuninga orkestri viiuldaja. · Rajas uue orkestri La petite bande (väike ansambel)
"Tartuffe" Teose analüüs Teose on kirjutanud Molière kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin kes sündis 15. Jaanuaril 1622 ja suri 17 veebruaril 1673, oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest.Molière kirjutas algupäraseid näidendeid, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. "Tartuffe" on Molière'i näidend. Teose kirjutas ta aastal 1664, millal oli ka esmakordselt laval. Teos tekitas suure skandaali ja kuningas Louis XIV keelustas näidendi esitamise.
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' 17. detsembril külastasin Von Grahli teatrit, kus Vat teater esitas Moliére'i traagilist komöödiat ,, Misantroop'', mille lavastajaks oli sveitslane Marcus Zohner. Teos räägib inimsuhetest: armastusest, põlgusest, armukadedusest. Tegevus toimub Pariisis, Celiméne'i majas. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622 aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu
"Kvaliteetinimene" (Le Bourgeois Gentilhomme, 1670) on viievaatuseline komöödia-ballett, kus mängitakse, lauldakse ja tantsitakse. Näidend saavutas kohe suure menu ja seda peetakse siiamaani üheks Molière'i olulisemaks teoseks. Eestis on seda mängitud nimega "Kodanlasest aadlimees" 1990. aastal Draamateatris, Lembit Petersoni lavastuses. 3 Molière Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin; 15. jaanuar 1622 17. veebruar 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Molière oli pärit Pariisi kodanlusest. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale
Prantsusmaast kujuneb välja Euroopa kustuurikeskus. Õukonnas allutati kõik reeglitele. Rõhutati mõistuslikkust ja elutõde. Stiililt nõuti puhtust ja selget ülesehitust. Tegelased jagati positiivseteks ja negatiivseteks- järgides puhtust. Zanriliselt jagati teosed kõrgeteks, nagu tragöödia ja ood ning madalateks, nagu komöödia. Eeskujuks peeti antiikkirjandust. Tekkis kolme ühtsuse nõue: Aja, koha ja tegevuse ühtsus. Suurim esindaja: Moliere(Jean Baptiste Poquelin) Eesti kirjanikud: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Fahelman ja Kreutzwald Romantsim: Tekkis 18 sajandil, suurte tunnete ajastul. Romantismi olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetusel Saksamaal. Rõhutamaks tundeid, oli suur osa loodusel. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Loome keskmesse tõusis kannatava inimese sisemaailm
Molière'i kodanikunimi oli Jean-Baptiste Poquelin. Tema eluaastad olid 15 jaanuar 1622 17 veebruar 1673. Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Pärit on ta Pariisist, ta oli õukonna käsitöömeistri poeg. Moliére oli kuulsaim klassitsistliku draama esindaja. Viis aastat käis ta Clermonti jesuiitide kollegiumis, kus ta õppis matemaatikat, füüsikat, ladina keelt ja keemiat. Koolis esitati tihti tragöödiaid ja balletimänge ja nii tutvus Moliére teatriga. Edasi läks ta õppima õigusteadust, aga huvitudes rohkem teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest, jättis ta need õpingud pooleli. Ta tutvus ka hispaania kirjandusega ja kokkuvõttes sai ta suurepärase humanitaarhariduse. 1643. aastal asutas ta teatritrupi L'Illustre Théatre. Kuna see ei saavutanud edu, pandi Moliére võlavanglasse. Kui ta sealt vabastati, astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Umbes 13 aastat rändas trupp mööda linnu ja ...
Kasutatud allikad: Võrumaa Teataja : 1. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=4226 2. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973 3. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973 4. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7515 Teised: 1. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333138 2. http://www.postimees.ee/?id=172670 ,,Misantroop" Jean-Baptiste Poquelin (Moliere 1622-1673) Võru Kultuurimajas Kandles etendus 28. jaanuaril VAT Teatri lavastuses ,,Misantroop", mille on kirjutanud prantsuse näitekirjanik Moliere, kodanikunimega Jean- Baptiste Poquelin ja tõlkinud August Sang. Misantroop (kr. misantropos) tähendab tõlkes inimeste vihkajat või inimpõlgurit. Etendus algas kell seitse õhtul ja osalisi etenduses oli üksteist, näitlejad oli, aga kuus.
Sisukord · Elulugu · Looming · Näidendid · Kasutatud kirjandus Elulugu Moliere, kodanikunimega Jean-Bapiste Poquelin, oli prantsuse näitekirjanik, lavastaja ning ka näitleja. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal. Ta oli jõuka õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus ta sai algteadmised ladina keelest, matemaatikast, füüsikast ja keemiast. Jesuiitide kolleegiumist sai ta hea seltskondliku kasvatuse, õppides tantsima ja vehklema. Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliere'i lähem
MOLIERE (Jaen - Baptiste Poquelin) 1622-1673 1. Moliere pidas oma loomingu põhieesmärgiks ajastu pahede väljanaermine ja ta arvas, et selleks on kõige sobilikum komöödia koos köitvate õpetustega. Ta ütles, et komöödia ilma õpetusteta oleks lihtsalt irvitamine. Veel mainis ta RAVIDA neid lõbustades. Ainult seda kaudu on võimalik paljastada ajastu pahesid. Esitades neid naeruväärsetena, natuurilt just sellistena, nagu nad elus eksisteerivad. Tänu sellel on võimalik esitada koomilist ja tõsist läbisegi. ÜKS JA SAMA ISIK EI VÕI OLLA NAERUVÄÄRNE ÜHTEDEL NING ÜLLAS TEISTEL JUHTUMITEL. Seega tõdes Moliere, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Ning seetõttu olid nad ühekülgsed ja mitte arenevad. Molierele oli tähtis IDEE. Mida ta karakterid kehastasid. 2. ...
Koomilise ja traagilise elemendi segamine polnud lubatud. Samas pidas prantsuse klassitsism tähtsaks ka kunsti kõlbelist eesmärki ning arendas keelt täpsuse suunas. Paraku tõi kõlbelise ja kasvatusliku funktsiooni silmaspidamine klassitsismi kirjandusse pahatihti ka kuiva moraliseerimist. Lüürika kängus, kirjandusteostes muutusid oluliseks riigiga seotud teemad, näiteks kuninga ülistamine. Molière (16221673) Klassitsistliku draama suurim esindaja Molière, õieti Jean-Baptiste Poquelin, pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Molière'i lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisikka
Racine (16391699). Kuigi Corneille' suure menu saavutanud näidend ,,Cid" ei vastanud kõigile klassitsismi reeglitele, peetakse seda esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Racine'i kuulsaim tragöödia ,,Phaidra", mille ainestik on võetud vanakreeka draamakirjaniku Euripidese ,,Hippolytosest", kirjeldab inimese võitlust hukatusliku kirega. Kui Corneille kujutas kangelasi, siis Racine keskendus oma tegelaste üldinimlikele joontele. Jean-Bapiste Poquelin:(moliere):Klassitsistliku draama suurim esindaja.Kolleegiumiajal algas ühtlasi Molière'i lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisikka jõudnuna asus Molière õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, huvitudes üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest.Kokkuvõttes omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Paraku ei saatnud Pariisis Kuulsa Teatri nime all esinenud truppi edu,
tuleb vahetult enne surma. ,,Macbeth" kõige süngem, mis räägib valitsejast, kes sai läbi vägivalla troonile, naine õhtuba takka. Räägitakse, et see on neetud (näidend). ,,Julius Ceasar", ,,Antonius ja Kleopatra". Lisaks draamad: ,,Talvemuinasjutt" ja ,,Torm" reaalsus seguneb unistusega. Kaitseb mõtte- ja tundevabadust ning näitab, et inimese suurimaks paheks on kasuahnus. Moliere · See on kirjanikunimi. Õige nimi: Jean Baptiste Poquelin (1622 1673) · Pärit Pariisist, isa jõukas käsitöömeister. Õppis Jesuiitide kolleegiumis, sai vaimuliku hariduse. Hiljem sai advokaadipaberid. Lõi teatritrupi Kuulus Teater. See langeb pankroti küüsi, Moliere pannakse võlavanglasse. Vabanedes ühineb rändteatritrupiga. Võidab kuninga soosinuga saab õiguse õukonnas mängida. Näidendite autor, lavastaja, näitleja. Kõrgseltskonna suhtes kriitiline. Kuhjab vaenlasi. Kuningas vabastab uuest
ARST VASTU TAHTMIST Moliere alias Jean-Baptiste Poquelin sündis 1622 Pariisis ning suri samas linnas olles vaid 51aastane. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, seejärel läks kolleegiumi, kus tegi tutvust teatriga. Hiljem asus ta õppima õigusteadust, kuid loobus. Ta omandas hea humanitaarhariduse. 1643.aastal asutas ta oma näitetrupi, kuid truppi ei saatnud edu ja Molière pandi võlavanglasse. Sealt vabanedes astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi
tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Ainult Saksamaal suutsid 18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. Eestis: Samblad 2x, selgus, kommeetria ja korrapärasus. Tartu Ülikooli peahoone. Feahlmanni müüties, Kristjan Jaaks petersoni luules MOLIERE (1622- 1673) Jean Baptiste Poquelin. Sündis Pariisis, isa oli jõukas käsitöö meister. Vaimuliku hariduse sai. Edasi õppis õigusteadust, aga sellega ta tegeles vähe. Ta tegi oma teatrigrupi ,,Kuulus Teater!, mis langeb pankrotti ning Moliere pannakse võlgade parast vanglasse. Vabanedes rändab ta rändgrupiga ringi. Võidab sellega kuninga tähelepanu ja saab õiguse õukonnas mängida. Ta on autoe, lavastaja ja näitleja. Kuhjab palju vaenlasi. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" kujutab haiguse
suurte ja tähtsate teemade rõhutamine viis selleni, et hakati ülistama kuningat; liigne kasvatuslikkus viis selleni, et kirjandus muutus kuivalt moraliseerivaks; kirjandus mandus liiga rangete reeglite küüsis (paljude elujõuliste zanrite , nt novelli, romaani, draama ignoreerimine viis selleni, et järgnevatel sajanditel arenesid just need zanrid). Prantsuse klassitsiste: Pierre Corneille Jean Racine (Molière) Jean-Baptiste Poquelin VALGUSTUS (18.saj) o (Et maailma nähtusi paremini mõista, tuli neid selgitada, valgustada) Tekkis, sest Klassitsism seadis inimesest kõrgemale riigi, (inimene pidi loobuma isiklikust õnnest ja teenima riiki), kodanlike suhete arenedes ei rahuldanud niisugused arusaamised enam inimest. Ühiskondlik taust, mis tingis valgustusliikumise tekke: kodanluse vastuseis absolutismile demokraatlike ideede levik materialismi ja ratsionalismi levik
linnarahvas ei oleks tõde teadnud. Minu arvates don Juan ei olnud silmakirjalik enne seda, kui ta lasi ennast mõjutada inimeste arvamusest ning hakkas teesklema kedagi teist. Erinevalt Sganarelle'ist, kes don Juani eemalolekul rääkis tast halba, kuid hiljem rääkis don Juanile hoopis teistsugust juttu. 9. Aita õpetajat Miks Sganarelle ei tahtnud, et don Juan läheks komtuuri hauakambrisse? 10. Autorist Mõnda eluloost Moliere (kodanikunimega JeanBaptiste Poquelin) oli Mõnda eluloost klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Tema asutatud teatritrupp Kuulus Teater (Illustre Theatre) lahkus Pariisist peale laostumist ning suundus provintsi ringreisile, mis kestis kolmteist aastat. Ta hakkas visandame rolle improvisatsiooniteatriga (commedia dell'arte) ning saavutas menu. Need aastad
Mitte kõik Moliere näidendid ei rahuldanud ühtviisi Boileau soovi, et komöödia oleks kantud tõsisest moraalsest taotlusest. Klassitsistliku Prantsusmaa suurima komöödiakirjaniku Moliere (1622-1673) loobus ta advokaadikarjäärist, mida ülikooli juristidiplom oleks võimaldanud, ja tundes varakult huvi teatri vastu, asutas teatritrupi, milles tegutses ühteaegu nii komödiograafina, lavastaja kui ka näitlejana. Moliere saigi tema lavanimeks, ta õige nimi Jean-Baptiste Poquelin. Alguses ei läinud neil Pariisis üldse hästi otsustasid lahkuda. 1646 aastal suundus trupp Lõuna- Prantsusmaale kus neid saatis edu kuni nad olid küpsuse saavutanud. 1659 aastal lavastasid nad Pariisis lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised". Mida saatis erakordne edu. Näiden meeldis ka monarhile, mis järel kuulus Moliere'ile tema isiklik soosing. Päikesekuninga enda poolehoiust hoolimata kulus ligi viis aastat, enne kui Moliere sai loa lavastada ühe oma
- mõistuse ja tunnete vastandamine - kõige levinumad: luule(epigramm, idüll, ood, v.a. Sonett ülejäänud antiigist) ja näitekirjandus(komöödia, tragöödia). Eepikas valm, eepos. - Kirjanduses käsitleti tähtsaid inimlikke ja riiklikke probleeme - uue suuna rajajaks oli Corneille: kirjutas komöödiaid, sai kuulsaks tragöödia ,,Cid"´iga. - Racine suurim tragöödiakirjanik, süzeed antiigist Moliere: - see ta varjunimi, pärisinimi Poquelin - keskklassist, isa oli käsitööline - läks ülikooli sai juristiks, kuid meeldis teater - asutas sõpradega teatri tabas pankrot - elas veidi aega Lõuna-Prantsusmaal - tuli tagasi Pariisi kuninga õukonda. Lavastas ,,Naeruväärsed eputised" Commedia del arte mängimine sai kuulsaks - ,,Don Juan" 1665. aastal - ,,Misantroop" - ,,Tartuffe" - naerda inimpahede üle, peategelane lipitsev ja salakaval
mõistlikkus on teose kunstilise täiuslikkuse tagatis lavategevus peab olema tõepärane, teatri üheks seaduseks on jutustada vaid sellest, mida pole võimalik näidata tegevuses suurimad autoriteedid on antiikautorid, tõelises draamažanris ei tohtinud vahetult näidata vahetult kaasaegsete maailma eitas tragöödia deus ex machina lahendust kolme ühtsuse reeglid Molière (1622-1673) Jean Babtiste Poquelin – teatridirektor, lavastaja, dekoraator, dramaturg, näitleja, näitekirjanik. Kirjutas komöödiaid: “Naeruväärsed eputised”(1659), “Naiste kool”(1662), “Tartuffe”(1669), “Don Juan”(1665), “Misantroop”(1666), “Ihnus”(1668), “Kodanlasest aadlimees”(1670), “Ebahaige”(1673) jt Enamik tema näidenditest meenutavad mingit olulist pöördepunkti kirjaniku elus (“Meeste kool”, “Naiste kool”, “Misantroop”, “Tartuffe”)
eeskirjadega. Tema järgnevatest tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised "Horatius"(1640) ja "Cinna"(1641) ning usuteemaline "Polyeuctus"(1643). *1647 a valiti C Prantsise Akadeemiasse. MOLIERE(1622-1673) *Kirjutas enamus oma näidendeid proosas. *Moliere'i Tartuffe on kehtestunud valevagatseja e silmakirjateener, don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju. *Kodanikunimi oli Moliere'il Jean Baptiste Poquelin.*Tema isa, Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri soov oli teha temast ametijärglane, kuid see ei täitunud tal. *rännates ühest riigist teise, jõuti küpsus kogemuseni. *1658.a pealinna naasemise järel lavastas trupp 1659.a erakordse menuga lühinäidendi ,,Neruväärsed eputised"-see meeldis ka monarhile, misjärel M 'ile kuulus tema isiklik soosing. *läks viis aastat, ennem kui M sai lavastada oma ühe kuulsaima näidendi ,,Trtuffe".*Teda kritiseeriti palju. Loomingu
mitte meelelise kogemuse. Klassitsism ratsionalismil. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17 sajandil Prantsusmaal. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti. Tragöödia pidi olema 5-vaatuseline ja kirjutatud paarisriimis. Moliére (1622-1673) Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliere, õieti Jean-Baptiste Poquelin, pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele. Ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Ta omandas üsna hea humanitaarhariduse. 1643 asutas ta oma näitetrupi. Seda ei saatnud edu ning see tuli sulgeda, selle peale pandi Moliére võlavanglasse. Sealt vabanenuna hülgas ta oma seisuse
=Ütleb, et tunnustab Nebukadnetsarit =Juudit joodab O. täis, see saadab ihukaitsjad ära ja jääb magama =Juudit tapab O ja viib ta pea Petuuliasse, pannakse linnamüürile teiba otsa =Juuditi sõnul tuleb rünnata, Petuulia võidab, vaenlane tagane =Juudit elab veel kaua, maetakse tema mehe kõrvale Pilet 16 Moliere'i elu ja looming; Ülevaade Moosese I raamatust 1. Moliere'i elu ja looming 1622-1673 Moliere ei olnud tema kodanikunimi =J. B. Poquelin oli =Suguvõsa oli kuningakojas tööl, isa oli tapetsiir ehk sisekujundaja Sündis Pariisis Kirjutas 33 komöödiat 1632 suri Moliere'i ema 1635 asus Moliere õppima jesuiitide kooli =Väga prestiizne =Sai palju mõjuvõimsaid ja/või kuulsaid sõpru, ka printsid õppisid seal 1637 tõotab Moliere vandega, et võtab isa ameti 1638 õpib Moliere ülikoolis õigusteadust, 1640 sooritab advokaadieksami
Teatris pidi olema 5 vaatust, mis jagati stseenideks ja piltideks. La Fontaine (1621-1695) oli Moliere'i sõber, kes alustas luuletajana (kirjutas armastusest, kuigi poleks pidanud), edasi kirjutas valme (tegelasteks loomad, mõistukõne, lõpus moraal). Loo jutustamine oli talle tähsam, kui moraal loo lõpus. "Rebane ja viinamarjad", "Rohutirts", "Valmid" (I- III, 1694). Valiti Prantsuse akadeemia auliikmeks. 17. pilet Moliere Elas 1622- 1695, tema kodaniku nimi oli Jean-Baptiste Poquelin. Tema isa oli tapetsiir (sisekujundaja) ja tahtis, et poeg ka selleks hakkaks. Moliere õppis jesuiitide kolleegiumis ja tegi advokaadi eksami ära. 1642 kohtub rändnäitleja Madeleine Bejartiga. Järgmisel aastal loobub ta tapetsiiri ametist ja kolib kodust ära ja hakkab Lõuna-Prantsusmaal koos selle näitetrupiga etendusi andma. Madeleinil sünnib tütar Amanda, aga laseb teda oma nooremaks õeks pidada. 1644- 45 on ta selle trupi juht, paneb sellele nimeks Illustre Theatre. Aga tema
Liliputtide maa ja Blefuscu iidse vaenu pôhjus, Tramecksan ja Slameksan ning kingakontsad 2. Moliere, Tartuffe Orgone, Elmire ja Tartuffe; Orgone, Damis ja Tartuffe; Orgone, Mariane, Valere ja Tartuffe Teatrikirjand ? Konspekti metoodika 1. avarus, selgus, ülevaatlikkus 2. skeemid, tabelid, tulbad 3. värvid, jooned, nooled 4. lühendid, lakoonilisus, oma märgid *kôigepealt loe ja tutvu *teistkordsel lugemisel konspekteeri Moliere Jean Baptiste Poquelin (1622 1673) ôpiku pôhjal konspekti koostamine vastavalt konspekti nôuetele tugisônad 1. rändnäitleja, kuninga soosing, mida kujutas ja mida naeruvääristas teoseti, skandaalsus, vaenlased ja tagakiusamine, oma teatri ametid ja rollid, zhanr, mis tôi kuulsuse, surma legendaarsus, "Tartuffe" Tegelased: Pernelle, Orgoni ema (pernell, orgoon) Orgon, majaperemees Elmire, Orgoni naine (elmir) Damis, Orgoni poeg (damiss) Mariane, Orgoni tütar (marjann) Valere, Mariane'i peigmees (valeer)
Prantsuse klassitsism tragöödia, Pierre Corneille (160684): Horace, kangelaseepos Cinna, Polydeucte Klassitsismi kunst Jean Racine (163999):Thebais, Normatiivsus, harmooniapüüdlus Andromaque, Aleksander Suur, Kuubi, kera, silindri, ringi, Bérénice, Mithridate, Iphigénie, kolmnurga; Phèdre sümmeetria kasutamine (lihtsus Molière (Jean-Baptiste liigendustes Poquelin, 162273):Amphitryon jt ja joontes) Inglise klassitsism Maalikunstis ebaisikuline ideaal, John Dryden (16311700): külmad Plutarchose, toonid, joonistusliku külje rõhutamine Vergiliuse tõlked Ehituskunstis range liigendus, Alexander Pope (16881744): tervikidee Homerose tõlge selgus J.-L.David, Horatiuste vanne (1784)
Tegevus pidi mahtuma 24h sisse, kogu tähelepanu suunatud ühele kindlale tegevusele (ei tohtinud olla kõrvalliine) ning tegelskujud võisid olla kahesugused: antiikkangelased või kõrgseltskonda kuuluvad kaasaegsed inimesed. Ei tohtinud olla ühtegi vägivalla stseeni. Värsimõõdux oli alexandriin, ei esinenud proosakõnet, ei olnud midagi fantastilist ega väljamõeldut. Näidendis pidi olema 5 vaatust. Moliére (JeanBaptiste Poquelin) Majanduslikult kindlustatud, kuna isa ostis endale ordinaarse tapetsiiri ameti. 1637 andis M. vande astuda isa ametisse peale viimase surma, vanaisale see ei meeldi ja lootis, et poisist saab jurist. 16selt läx ülikooli, hakkas tihti tearis käima, '40 andis advokaadi examid. '42 kohtus näitlejanna Madeleine Bejart'iga, ning nüüd hakkas talle tunduma, et teatri jaox sündinud. '43 rikub vannet ja teatab, et ei kavatse isa ametit üle võtta
ndividualism, välditi egoismi, tähtis oli mõistuspärasus. Kindlustas absolutismi. Rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, viljelda eelistavalt kõrgžanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Moliére (1622-1673) Tegelikult Jean-Baptiste Poquelin. Sünnib kodanlase perekonnas, isa on õukonnas tapeedi- meister (tapetsiir). See oli tulus ja pärandatav teenistus, aga Moliere ei hakka seda tegema. Ta 19 pannakse jesuiitide kolleegiumi, õpib muuhulgas reaalaineid ja seltskondlikku kasvatust. Õppimise käigus sai osa teatrist, seal oli ka ballettimänge. Hakkab ülikoolis õigusteadust
saatus kodanliku ühiskonna tekkimise ajajärgul. W. Scott on inglise kirjanduses esimesena osanud kujutada rahvast otsustava ning tähtsaima jõuna ajaloo arengus. See oli realistliku kunsti tõsine võit. Ja ehkki W. Scotti romaanide järgi ei saa õppida ajalugu, hindavad ja armastavad inimesed tema ajaloolisi romaane, millel on õigusega aukoht maailmakirjanduse klassikas. Molière (kodanikunimega JeanBaptiste Poquelin; 15.jaanuar 1622 17. veebruar 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Elukäik Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi Kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat Clermonti jesuiitide kolleeguimis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms)
kahesugused: antiikkangelased või kõrgseltskonda kuuluvad kaasaegsed inimesed. Ei tohtinud olla ühtegi vägivalla stseeni. Värsimõõdux oli alexandriin, ei esinenud proosakõnet, ei olnud midagi fantastilist ega väljamõeldut. Näidendis pidi olema 5 vaatust. 2. Moliere'i elu ja looming Moliere (1622-1673) Klassitsistliku Prantsusmaa üks suuremaid komöödiakirjanikke oli Jean-Baptiste Poquelin ehk MOLIÉRE. Ta tundis juba varasest peale huvi teatri vastu. Loobus ntks advokaadiametist ja muudest kõrgematest kohtadest, mida ta isa talle soovis. Ta asutas Pariisis teatritrupi. Kuid ebaõnnestus ja suundus 1646. aastal Lõuna-Prantsusmaale ja seal rännati ringi. Saadi kogemusi ja saati küpseteks ning 1658.aastal, Pariisi naasmise järel, lavastati lühinäidend ,,Naeruväärsed eputised". Seda saatis menu. Järgmiste komöödiatega vihastas ta vaimulikud ja vanameelsed välja.
annaabi.ee 
