.................................................................................................14 Kokkuvõte..........................................................................................................................................15 Sissejuhatus Enn Vetemaad peetakse üheks professionaalsemaks kirjanikuks pärastsõjaaegses Eestis. Raske on leida zanri, milles ta kirjutanud poleks, samas on Vetemaa tuntud kui midagi üleliia tõsiselt mittevõttev looja, kes pigem vastupidi iroonia ja huumoriga mänglevalt uperpallitavaid kirjanduslikke konstruktsioone punub. Vetemaa ütlebki, et suuri ponnistusi ja krampe pole tal loomistöös ette tulnud ja lisab täpsustuseks: "Mida ma mitte kunagi teinud pole on lastekirjandus. Ise ka ei tea, miks. Ja teine asi on kirjanduskriitika, mida on ilmunud haruharva mõni üksik arvustus." Romaane on ta kirjutanud tosinkond, nagu näidendeidki. "No ja ega ma pole enam poisike ka," sõnab vanameister Postimees Extrale antud intervjuus
Rehepapp Andrus Kivirähk 1. Millistes situatsioonides võib täheldada iroonia ilminguid, millistes huumorit? Kindlasti leidub irooniat selles, kui Jaan käis mõisa sahvris head ja paremat söömas. Mitte just otseselt söömises ei peitu iroonia, vaid eelkõige just tagajärgedes. Teda nimetati sõna otseses mõttes lolliks, kuna oli oma lihtsameelsuse tõttu seepi toiduks pidanud ning vitsutas seda mõlema suupoolega. Pärast hakkast kõht koledasti valutama ning asjale oma hinnangut andma kutsuti rehepapp. Seejärel, kui oli selge, et Jaani elu pole ohus, hakati Jaani kulul üsnagi kohatuid nalju tegema. Pakuti talle küünlaid ja erinevaid seepe. Öeldi, et Jaan oleks nõus isegi väljaheiteid sööma,
Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis viiuli eriala. Viiding on ka lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Hetkel on Elo Viiding Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992 ning Eesti PEN-klubi juhatuse liige. Looming Esimene E. Viidingu luulekogu ''Telg'' ilmus 1990. aastal ning võitis kohe ka lugeja tunnustuse. Luulekogus kasutas ta pseudonüümi Elo Vee, millest aga hiljem loobus. Tema luulest tuleb välja sotsiaalne iroonia ja kriitilisus, uuemas luules kirjutab ta vabavärsilises modernismis. Viidingu luules on vähe kirgastust, ta on elitaarne ning tema luule tundub ka raskepärane. Kokku on Viidingul 8 luulekogu, mida on tõlgitud nii inglise, saksa, vene, soome kui ka rootsi keelde. Elo Viidingu populaarsemaid luuletusi: Põlvkond Mida pelgaksid sel hetkel kui me veenduks endi kohatuses, tuul meid ühte pööraks? Mina tõde kardan, sellepärast luba endast kõnelda kuis kõneldakse võõrast.
need on. Baudrillard- reaalsuse ja seda esindava kujutisei vahelise piiri kadumine (simulacrum), hüperreaalsus (teadvus ei suuda eristada tõeslisust ja fantaasiat) Oleme ainult tarbijad, kelle vajadusi dikteerib meedia Meedia ongi reaalsus Elame hüperreaalsuses Kujutis on kõik! Jameson- ajalooline vaade (PM on M edasiarendus), PM tööd on sageli pinnapealsed, Jameson katalogiseerib PM võtmeomadused nagu iroonia, pastiche - imitatsioon, paroodia, historitsism (ajalooliste tööde sügavuse kustutamine neid parodeerides) MODERNISM VERSUS POSTMODERNISM Modernism Postmodernism Üldiste teooriate hülgamine. Skeptilisus Usk üldistesse, kõike seletavatesse modernismi ideedesse nagu progress, teooriatesse. objektiivsus, põhjuslikkus, isiklik
sümfoonia zanris loodud teosed on kõige omanäolisemad. Mahletri sümfooniaid iseloomustab: 1)pikkus-1,5- 2h 2)hiigelkoosseis-topelt arv pille (koor, solistid, näitlejad). 3)Mahler: ,,Sümfoonia on maailm, mis peab hõlmama kõike" kostilaulud, täiskasvanuks saamine, vanainimese surmaeelsed mõtted. 4)Esmapilgus ebaloogiline ülesehitus: ta üritas väljendada alateadvust 5)Iroonia ja grotesk- kasutab labast materjali, mille muudab labasuseks enda iroonia vastu. MK-8. ehk Tuhandete sümfoonia- 1 orkesterlava peal, 2 lava taga, 2 segakoori, poistekoor ja solistid. Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad
K post- pärast/taga, modernus-nüüdisaegne) maailma iseloomustab veendumus, et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1.) Aja ja ruumi piirid muudetavad 2.) Tõelisus seguneb väljamõeldisega 3.) Avatud lõpp 4.) Vastandamine 5.) Uute tähenduste loomine 6
ridadevaheline poeetika), avatud, taastamine oli põimunud uuendusega. Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia. Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 – sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60.-te lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. 5. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. Luulekassetid. Autorid: Aleksander Suuman, Ly Seppel, Andres Ehin, Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Toomas Liiv, Johnny B. Isotamm, Joel Sang, Juhan Viiding. 6. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid.
Ka igapäevaelus tuleb ette olukordi, kus mõni inimene näeb kõiges vaid negatiivset. Ollakse nii pessimistlik, kuid tegelikult pole selleks põhjust. Vahel on inimesed, kes just armsamast lahku käinud, kibestunud ja küünilised. Teiste armunud paaride nägemine mõjub valusalt ning seda üritatakse inetuid kommentaare öeldes varjata. Tegelikult tuleks aga mõelda just positiivselt ja tunda armunud inimsete üle rõõmu. Saatuse iroonia all peetakse tavaliselt silmas olukorda, kus saatus kas maksab kätte või siis nii öelda tögab ehk naerab inimese üle. Novellis ,,Kevad Supilinnas" käitus küünik Ülo Leib teistega väga inetult. Just kui saatuse tahtel juhtus mehega lõpuks õnnetus. Enne seda jõudis aga Ülo tõelise üllatuse osaliseks saada. Kui enne ei suutnud teda mitte miski rõõmustada ega üllatada, siis taevast alla langev kivi tegi ta tuju väga heaks - Ülo unustas sel hetkel kõik muu
Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalseks), eepiliseks (jutustavaks, nt eepos) ja nende vahepealseks-lüroeepiliseks (emotsionaalsus, tunnete ning meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad, värssromaan). Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja k...
keelekogemusi üldse. Tema sotsiaalne närv on leidnud väljenduse kindlameelses, sarkastilises ja ajuti peaaegu halastamatus vastuseisus praeguse aja kõikvõimalikele stereotüüpidele, puudutagu need siis kas tarbimiskultuuri, sugudevahelisi probleeme või intellektuaali rolli ühiskonnas. Kunst ei pea tema arvates olema kergesti ega üheselt mõistetav, mitmetähenduslikkus ja looritatus pole poeesia puhul mingiks paheks. Tema loomingut iseloomustab : * lõikav iroonia, * terav sotsiaalne hoiak, *sürrealistlik kujundus : keelemäng, vabad metafoorid, * grotesk *ja vihjed salapärastele väärtustele. Ta on välja andnud palju luulekogusid * ,,Telg" ,* " Laeka lähedus", *,,Võlavalgel",*" Esimene tahe",* ,, Teatud erandid",*"Selge jälg".. . Samuti on elo kirjutanud proosat, nimelt tal on ilmunud proosa valdkonnas sellised teosed nagu ,,Ingelheim" ja ,,püha maama" Elo juttude keskseks teemaks on naise mõtted ja tunded ning temale
suurimaks sümfoonikuks, sest tema sümfoonia zanris loodud teosed on kõige omanäolisemad. Mahletri sümfooniaid iseloomustab: 1)pikkus-1,5-2h 2)hiigelkoosseis-topelt arv pille (koor, solistid, näitlejad). 3)Mahler: ,,Sümfoonia on maailm, mis peab hõlmama kõike" kostilaulud, täiskasvanuks saamine, vanainimese surmaeelsed mõtted. 4)Esmapilgus ebaloogiline ülesehitus: ta üritas väljendada alateadvust 5)Iroonia ja grotesk- kasutab labast materjali, mille muudab labasuseks enda iroonia vastu. MK-8. ehk Tuhandete sümfoonia- 1 orkesterlava peal, 2 lava taga, 2 segakoori, poistekoor ja solistid.
protestantlik vaidlusteesi, eitas paavsti ,,Madonna Laura usutunnistus võimu, tema seisukohtadest sai eluajal" ja ,,Pärast alguse reformatsioon, kuulsaim madonna Laura luuletus ,,Üks kindel linn ja surma", armastuse varjupaik". Tõlkis Piibli saksa lugu, Itaalia ideaal, I keelde osa:peen iroonia, huumor II osa:tõsine Madrigal- Thomas More- Ei allunud ,,Mandragora"- Marcelius-,,Hamlet", M renessansslüürikas paavstile, lasti hukata Henry Machiavelli satiiriline kuninga idülliline vaba VIII poolt, tuntuim teos näidend ihukaitseväelane, kes
GUSTAV SUITS (1883-1956) LUULEKOGU ,,Elu tuli" ,,Tuulemaa" ,,Kõik on kokku unenägu" AASTA 1905 1913 1922 TEEMA *ühiskondlik *süngetooniline *ajalugu tõusumeeleolu maailmapilt *usk paremasse *revolutsioonijärgn tulevikku ja e ummikutunne valmidus selle eest võidelda MÄRKSÕNAD *selge ja järjekindel *sümbolistlik luule *häälestuselt ja ülesehitus *kirjutatud tertsiinis väljenduslaadilt Vastanduste kaudu vaheldusrikas avaldub luuletuse *nähtuste kordumine mõte *modernistlik *viimane, ...
,,Tapamaja, korpus viis ehk Laste Ristisõda: sunnitud tants surmaga" Rabavalt mitmetahuline romaan sõja mõttetusest, inimlikust surmahirmust ja elu mõtte otsimisest on endiselt iga lugejat isiklikult kõnetamas. Kes raamatu kätte võtab, võib kogeda magus-pineva iroonia kõditust, sest kuigi autor osaleb küll ka ise pealtnäha kuulekalt sõjas, argielus ja surmas, paljastab ta samas visa järjekindlusega vahendeid, millega valitsus on inimesi sugereerinud sõda, argielu ja surma tõsiselt võtma, kartma ja pühaks pidama. Ta on lugeja ja propagandamasina vaheline agent, kes pöörab kaarte ja avab silmi. See USA-vastane iroonia on ka põhjus, miks sai võimalikuks raamatu avaldamine Nõukogude Liidus 1971
järgi seisneb inimlik tarkus selles, et ollakse teadlik oma teadmatuses. Sokrates “teab, et ta mitte midagi ei tea”, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks. 3. Milline oli Sokratese filosofeerimise meetod, millistest osadest tema vestlused koosnesid? Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Igal dialektik on väike alapealkiri või märksõna: iroonia, maieutika, defineerimine ning induktsioon. Iroonia- Sokrates püüdis leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses, kuid varjas sellist püüdlust, mängides rumalat inimest. Maieutika ehk “ämmaemandakunst”- Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Selles mõttes peabki inimene “tunnetama iseennast”. Defineerimine- selle teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses defineerida vastav mõiste
· ROBINSONAAD- Robinsonaad on kirjandusteos, kus kirjeldatakse elu "Robinson Crusoe" laadis. · EDGAR ALLAN POE, 1809-1849, USA. Nüüdisaegse novelli, detektiiv- ja ulmekirjanduse üks olulisemaid rajajaid. Tema ainuke romaan "Arthur Gordon Prym'i lugu" Muidu kirjutas jutte (põnevusjutte, õudusjutte) ja luuletusi. Saavutas üleameerikalise kuulsuse. Poe proosalooming: lakooniline, täpne, uudne, salapärane, mitmekihiline. Poe luulelooming: romantiline Ida-temaatika, iroonia, kasutas siseriime, kõlaefekte. Surma teemad. Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. 1. Ilukirjanduse liigid
Sergei Prokofjev (1891-1953) Prokofjev sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumis. Juba tunnustatud pianisti, helilooja ja dirigendina emigreerus ta 1918. aastal USA-sse ja sealt edasi Prantsusmaale. 1936. aastal naasis ta Nõukogude Liitu, kust tal pärast 1938. aastat enam lahkuda ei lubatud. Saatuse iroonia tahtel suri ta Staliniga ühel päeval. LOOMING: Prokofjevi muusikas on järgitavad eri stiilide tunnused, ent nii vormikäsitluselt kui ka üldkarakterilt on teda peetud neoklassitsismi esindajaks. Tema varase perioodi loomingus on tabatavad ekspressionistlikud jooned, eriti grotesk, ja dissoneerivad harmooniad, mis sokeerisid vanameelset publikut. Hiline periood aga paistab silma meloodilisuse ja eepika poolest. Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides.
Jossif Brodski looming Mart Linnas 12a Juhendaja: Ivi Eiche Üldist Loominguperiood 19672001 Luuletusi hakkas kirjutama 18 aastaselt. Poeemid Eleegiad Proosa Näidendid Esseed Teemad Nooruses: võitlus, väärikus, lootus, tulevik. Hiljem : tõsised filosoofilised mõtisklused. Iroonia Stiil Omapärane, huvitav stiil. Paljusõnaline. Kujunditerohke. Matemaatiline täpsus. Mõjutused Velimir Hlebnikov Marina Tsvetajeva Anna Ahmatova Näidendid 1898 "Marmorkuulid" 1991 "Demokraatia" Luule 1980 "Kõne osa" Luuletsüklid "Anno Domini" 1988"Uraaniale: valitud poeemid" poeem "Iisak ja Aabram" Esseed 1986 "Täiel määral mitte keegi"
Neodadaism 2010 Neodadaismi tekkimine ja olemus 1950.a lõpp Protest ja paroodia senisele kunstile Kunstnikud otsisid oma originaalset ja uut stiili Kasvas ebatraditsiooniliste materjalide osatähtsus Pila ja iroonia abstraktse ekspressionismi aadressil Pilditegemine muudeti etenduseks Yves Klein Prantsuse maalikunstnik Lõi enamasti säravas ultramariinses toonis pilte 57.ndast hakkas esemeid lõuendile kinnitama ja siis värviga katma Hakkas tegelema tegevuskunstnikuna Antopromeetria- värviga kaetud paljad naised surusid publiku ja orkestri saatel enda kehi vastu lõuendeid Kosmogooniad- lasi veel kuivamata värvi loodusjõududel mõjutada Tulemaalingud- põletas lõuendeid
EESTI KIRJANIKE LIIT 1934 aastast saab Talvikust Eesti Kirjanike Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat – kokku 12 artiklit ja retsensiooni. ‘’PALAVIK’’ Avaldati 1924.a. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism). Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujutamine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. ‘’KOHTUPÄEV’’ Avaldati 1937.a. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat – ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. TÄNAME KUULAMAST!
Andy Warhol ,,Marilyni diptühhon" Oleks olnud võimalik , oleksin teinud kõikidest tema töödest arvestuse , kuid tuli valida üks ning ma otsustasin ,, Maryilini" kasuks. Minu reaktsioon oli vaimustus , kui ma sead pilti esmakordselt nägin. Mulle tundus ukumatu , et 50 aastat tagasi keegi millegi nii geniaalse peale on tulnud. Selles teoses jääb ebamääraseks kriitilisus ja iroonia, kuid kindlasti on võimalik välja lugeda protestitungi. Seda võib öelda kõikide Andy Warholi teoste kohta . Selle töö puhul võib ära märkida esimese asjana värvide kontrastsuse ja selle , kuidas see mõjub. Tuleb tunnistada et see püüab pilku. ,, Marilyn" paelub tänapäevalgi oma värvide , hoolimatuse ja isepäärasusega. Raske lapsepõlvega kunstnik hakkas poppkunstiga tegelema peale Pittsburgi Carnegie Technical College lõpetamist. 1949. aastal kolis ta New Yorki. Tasub
Kontrolltöö vastused 1.Kirjuta mõiste järgi õige seletus! Sürrealism(3), postmodernism(2), sümbolism(1), realism(4), modernism(5) 1) kunstivool, mis üritab leida tõelisuse tagant ideaalmaailma 2) kõiki kunstialasid hõlmav suund 20. sajandi teisel poolel, toob esile erinevuste ja arvamuste paljususe, väärtuse 3) modernistlik kunsti- ja kirjandusvool, mis kutsub vabanema mõistuspärasusest 4) vool, mis käsitleb tegelikkust nii, nagu see näib tavainimesele 5) suund, mis taotleb uuenduslikku loomepõhimõtet 2. Leia õige raamatu nimi ja ühenda autori nimega! Jorge Luis Borges- ,,Fiktsioonid" ,,Olemise fiktsioonid" Knut Hamsun- ,,Müsteeriumid" ,,Baudolino aastat " August Strindenberg- ,,Punane tuba" ,,Leiutajad" Umberto Eco- ,,Baudolino" ...
Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Tolle aja muusikud ja heliloojad kirjutasid palju ballaade. Kujutavas kunstis kestis romantist 19.sajandi algusest kuni keskpaigani. Ainestikku hakati leidma keskajast, legendidest ja erinevatest kirjanduslikest teostest. Kunst muutus emotsionaalsemaks. Romantismi aegsele kirjandusele oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades lõi romantism eeldused realismi tekkeks, kuid olenemata sellest polnud selle zanri mõju lüürika tekkes väga suur. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitlejate püüdes tõepärasem näida. Lavakõne muutus elulisemak ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunktiks võib lugeda 1830. aastat, mil lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära
Dramaatika, Draama- ehk naitekirjandus on uks kirjanduse pohiliigist luurika ja eepika korval. Sellest et draamateosed on mratud eeskatt laval esitamiseks, tulenevad Dramaatika Pohiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teatriparasusega on seotud ka draamateose valine ehitus: a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Dramaatika kolm phizanrit: a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Tragoodiat iseloomustavad: a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmrgiga Tragoodia Teosed: August Kitzberg,"Libahunt"; Shakespeare,"Romeo ja Julia" Komoodiat iseloomustavad: a)inimeste norkuste naeruvaaristamine Naljaliigid: a)Huumor b)Satiir c)iroonia Komoodialiigid: a)Karakterkomoodia b)situatsioonikomoodia c)sonakomoodia Komoodiateosed:"Urgmees";"Kapsapea";...
Second level Pingete loomine uue ja vana vahel, mis paneb Third level märkama erinevusi ja sunnib neist mõtlema Fourth level Tsiteerimise eesmärgiks võis olla ka nali, iroonia või paroodia, samas võis see edastada ka irriteerivaid Fifth level ühiskondlikke sõnumeid Nt: USA kunstnik Robert Colescott (1925) asendas kuulsate teoste tegelased mustanahalistega Robert Colescott ,,Carver Crossing the
Romantism Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanridesegunemin grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 17981800, kui Jenas tekkis tihe
Slängi sõnaraamat! Tüdruk: Eit- võõras ,vanem ja võibolla liialt värvitud tüdruk. Emane- räigelt maskuliine noormeste Krõõt- üldiselt kole. Tibu- hellitav: väikseke , rumalake. Tots- labane,lahke ja lõbus. Lehm- suur ja vormikas , mitte eriti sarmikas. Poiss: kutt- neutraalne ,isegi tunnustav. Sell- lõbus ja lahe. Joss-maalt pärit poiss. Tüüp- puhtalt poiste sõna. Talongiprügikast-poiss kes küsib koguaeg talonge. Kääbusaju- ajutu käitumisega poiss. Alkohol: alks-igasugune alkohol. Lennukikütus- võlts viin. Niiduk-alkoholne jook mis jooja kiirelt laua alla viib. Jänkujook- gin energy. Lasteviin- 0,33l viina pudel. Vanake- liköör "Vana Tallinn" Õppea...
genitaalne/falliline polümorfne paranoia skisofreenia päritolu/põhjus erinevus/jälg determineeritus indetermineeritus (määramatus) optimism skeptitsims tõsidus iroonia Harvey L. Hixi filosoofilised miniatuurid · Kirjutamine ei ole eneseavamine, vaid enesesulgumine enesevarjamine kaunil ehk eeskujuandval viisil. Postmodernistliku kirjandus võtab (kas varjatult või avalikult) sihiks lugeja petmise, segadusseajamise. Paljude postmodernistlike teoste puhul on raske nende fiktiivset laadi läb näha. Ei saa kindel olla, et mingeid asiseid funktsioone täitev tekst pole tegelikult
Rohkem on ta küll kirjutanud laulusõnu, kui luuletusi, kuid siiski on tal ilmunud luulekogud: "Tuvi oli tihane" mis ilmus 1992, see sisaldas laulutekste Velikije Luki ja J.M.K.E. Repertuaarist. "Sorlimeki plät" ilmus aastal 1998. Tema luuletused on kirjutatud vabas vormis, ta ei näe tingimata vaeva viiside otsimisega ja enamasti ei vali ka kõige viisakamaid sõnu. Tema luuletustest kõlab läbi vastumeelsus kunagise Vene võimu vastu ja kerge iroonia ja tögamine Eesti riigi korralduse, poliitika jm. kohta. Ise ütleb ta luuletamise kohta nii:" Mõnda mõtet on parem väljendada luules, teist aga lausesse kätketult. Vanasti olin konkreetsem, ütlesin otse välja, mis arvasin, ka poliitikast... Viimasel ajal on poliitikast kõrini, olen muutunud sotsiaalsemaks... Väldin otsest kritiseerimist. Samas on tekstid muutumas mõttetuiks. Kui kuulaja arvab, et ta sai loost aru, siis ta eksib. Kirjutan rohkem tellimise peale
Hõlmab: · sisekujundust (Bernini, Rubens, Rembrandt, Vermeer van Delft, Velazques, Watteau); · mööblit, · maalikunsti (kujutav kunst valgus ja vari, dünaamika); · rõivastust; · tarbekunsti; · ehituskunsti (kirikud, lossid, pargid); Millised on rokokoo kunsti iseärasused? Rokokoo näoli oli tegemist 18. sajandi kunsti- ja kirjandussuunaga, milles teadlikult rõhutati kergmeelset meelelisust ja mängulisust. Sellele lisandus tavaliselt ka huumor, iroonia või satiir. Rokokoo järgis carpe diemi põhimõtet nautida maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Näiteks rootsi luuletaja Carl Michael Bellmani (17401795) joomalaulud. Milline oli rokokoo aegne mööbel? · Rokokoo aegne mööbel oli kerge ja mänglev, istmete piirjooned lainjad. Lisandus suurel hulgal erinevaid uusi esemeid. · Näiteks uut tüüpi istmed: 1) bergere - polsterdatud seljatugi kasvab üle polsterdatud külgedeks; 2) duchesse; 3) markiis.
Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. Ta on pihtimuslik. Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku. Esimene luulekogu "Palavik" ilmub 1934 aastal. Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. Loomet iseloomustavad sõnad: koolukellad, raipekotkad, külm skelett, elav laip, kooljaist nagisev trepp, hingeldavad hauad. Luuletused: "Paaria", "Üle haudade", "Oli sügis", "Pohmeluslikke mõlgutusi", "Pihtimuskilde", "Poeet", "Lauliku hommik". 1937 ilmus teine luulekogumik "Kohtupäev". Peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid- rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole.
Minakeskene, sünge, meeleheitlik, vähe illusioone, palju viirastusi, surma, luukeresid, palju boheemlikust. Armastus on petepilt. Sügise motiive palju. 1928 "Pohmeluslikke mõlgutusi", Mu mõtted, Paaria- väljatõugatud inimesed, üle haudade- mõtleb neile, kes on maetud, oli sügis- kõrtsist tulek , laip rannal-raibe, vabanemine- surm Kohtupäev- minakesksus ja grotesksus väheneb, usub uuestisündi, ajakriitiline luule, iroonia. Luuletsüklid ,,Dies irae" (34)- vihapäev, pikim luuletus, fasismi vastane. ,,Jumalate hämaras"; ,,poeet" - lõpp optimistlik; ,,jõuluöö"; ,,eleegia"-kurblaul; ,,sügise laul"- lihtne olupilt; ,,fööniks"- vaim on see mis jääb (1945) ,,Milleks mulle tiivad..." 1926 Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, Kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, mis lausa kullast näib, Kui ju katkulehk mu kurgukoopast käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm,
Esimesed luuletused 1924. 10 a pärast esikkogu ,,Palavik". Pärast selle ilmumist võeti ta Eesti Kirjanikke Liitu. Oma eluajal ilmus temalt kaks luulekogu: ,,Palavik" Luulekogu on dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. Maailm on autori jaoks pahesid täis, inimese hing ja tunded on väärdunud. Põlgab ennast ja maailma. Samas on tunda huumori ja iroonia ning groteski (üleva ja madala koos kujumatmine) sugemeid ja kasutatakse vaimukaid väljendeid. ,,Kohtupäev" 1937 ilmus ,,Kohtupäev", mida peetakse silmapaistvamaiks luulekoguks. Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole. Rohkem religioosseid teemasid. Autor analüüsib tollases maailmas toimuvat ridade vahelt kostub vastuhakutahet ning lootust. Talviku luule Dekadentlik stiil naturalismi sugemed sümbolistlikud sugemed pettumuste ja eksimuste tajumine
põimitud ka huumorit ja irooniat. "Kohtupäev" Ilmus aastal 1937. Tema silmapaistvaim luulekogu. Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole ja rohkem religiooseid teemasid. Analüüsib tollases maailmas toimuvat. Luule üldiseloomustus. Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Pettumuste ja eksimuste tajumine Filosoofilised otsingud Ajakriitilisus Võllahuumor ja iroonia "Magaja" Võibolla peitub mus päike. Võibolla ka kaks või kolm. Kuid suhu mul kasvab sammal ja juukseisse kuhjub tolm. Mu liha on kuivanud kiviks, mu veri kui roostetanud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. Ei riiva mind kõduingel ka sügava liiva all. Mu hingetõmbed on pikad, ma magan kui metall. Ja unekollile kõrri ei krampu enne mu käed, kui variseb Altmaa värav ja kaheks kukuvad mäed. Tänan kuulamast!
1900. Fifth level Töötas ajakirjanikuna postimehes. · · Aastast 1925 oli vabakutseline kirjanik · Aastal 1951 ta arreteeriti ja viidi Siberi vangilaagrisse. Aasta hiljem ta suri. · Hugo Raudsepa proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia. ,,Mikumärdi" Click to edit Master text styles · Kirjutati aastal 1929. Second level Third level · Helisalvestatut aastal 1957. Fourth level
ja allegoorilise väljendusviisiga ütleb, alati midagi muud kui esmapilgul paistab. Ajaloolased kasutavad samu kujundiloome võtteid nagu ilukirjanikud. Need teevad, nende teosed ka sümbolehitistena loetavaks, sündmuste jadale antakse süzee struktuur, mis toimub pigem troobiliste kui loogiliste diskursiivvõtete abil. See võimaldab teha ka ajaloodiskursusele topoloogilise analüüsi. Troobid: metafoor, metonüüm, sünekdohh ja iroonia võimaldavad ajaloodiskursusi klassifitseerida täpsemalt ning selgemani mõista, kuidas need sarnanevad ja isegi kattuvad väljamõeldud narratiiviga. Narratiiv on olnud ajalooteooria üheks tähtsamaks vaidluse teemaks. On vaieldud erinevate narratiivi suhete üle näiteks teadusega ning müüdi ja ideoloogiaga. Viimasel ajal on esile kerkinud kriitika just seoses müüdi ja ideoloogiaga. Sande Cohen on kritiseerinud narratiivset teadvust kui puhtreflektoorset ja "desintellektiivset"
võrra jäi tal puudu tarkusest. Ühelt poolt oli väga meeldiv näha teda vaimuhaigeid kohtlemas nagu oli ta kohelnud kõiki inimesi enda ümber enne sinna asutusse sattumist, kuid samas tekitasid tema korda saadetud teod trotsi ja tahtmist talt küsida, et kuhu ta oma aju sündides jättis. Ma leian, et ta väärib pigem kurjategija tiitlit, sest tema tegevuse tagajärjel suri üks noor vaimuhaige ja ka ta ise. Ma arvan et tema vaimse kuritegelikkuse iroonia selles haiglas peitubki faktis, et lõpuks keeras see tema enda vastu. Ehk teisisõnu tappis tema lunastaja pool tema enda.
Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada - kodanikutunne ja -vastutuse juurutamine - mõttevabadus TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid" Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Romantism: 18.-19.saj - esteet. kateg. ja zanrite segunemine, grotesk, iroonia - isiku- ja loominguvabadus, tundeelu tähtsus - inimese erandlikkus, idealiseerimine - julged, ausad, vaprad mehed ja naiivsed, õrnad, truud naised TEOSED: V.Hugo "Hüljatud" A.Dumas "Kolm musketäri" W.Scott "Ivanhoe" Barokk: 17.-18.saj - üleminek renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt rahutusele, ebasümmeetriale - teravad kontrastid (ilus-inetu) - maailm on lõhestatud ja kaootiline - levis kujund maailmast kui absurdsest, haihtuvast illusioonist
Pere Abielus kirjanik Katre Ligiga Peres 6 last (tütar ja 5 poega) Luulele iseloomulik Kujundas oma stiili välja alates luulekogust "Avalikud laulud" Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi Luulel oli sageli poliitiline tähendus Arendas välja ainulaadse metafooride süsteemi Luulele iseloomulik 1970.80. aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja Huumor Runneli luules on ühendatud J. Liivi lihtsus, H. Adamsoni rahvahuumor, A. Alliksaare sõnajõud ning H. Talviku iroonia Laululisus Runneli luulet on väga palju viisistatud "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Lastele mõeldud kogud "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Mõtleda on mõnus" (1982) "Juturaamat" (1986) Tähtsus Maaelu poetiseerija Rahvusliku poliitilise luule viljeleja Soosituim eesti luuletaja heliloojate hulgas Isikupärane lastekirjanik Draamakirjanik
5. 1937. abiellus Beti Alveriga 6. 1945. aastal Talvik arreteeriti NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. 7. Varasem luule helgetoonilisem ja romantiline „Simmanil“ 8. Luulekogud: „Palavik“ 1934 "Kammisseppade" kirjastuse väljaandel – (närviline, sünge, igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali.) „Üle haudade“, „Sügis“, „Laip rannal“, „Pohmeluslikke mõlgutusi“, „Kohtupäev“ 1937 (maailma probleemid üldisemalt, taunib fasismi, kultuuriväärtuste hoidmine, Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki ) „Poeet“, „Jõuluöös“,Pihtimus kilde“, „Lauliku hommis“,
luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Luulenäited: "Ettevaatus klaas", "Sa hapramast hapram", "Lindprii", " Elu helbed". Betti Alveri üks loomemärksõnu on pehme, nurgatagune iroonia. Alver tuleb justkui kahe jalaga maa peale, hakkab kujutama meeltega tajutavat maailma, kirjutab väga vähe lastest kuid kõik on väga mõjuvad. Luuletusi hakkavad läbima kindlad sõnapaarid nagu näiteks must vari. Betti Alver tegutses ka tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" tõlge, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana ja vaimu virgena aastatel, mil ta luuletajana vaikis. Tänu
populaarsest kultuurist. Popkunsti arengut USAS on massiliselt tõlgendatud kui Dana räägitud abstraktse ekspressionismi tolleaegsete domineerivate ideedele vastamine ning nende ideede laiendamine. Tolle aja kunstnikkude arvates oli abstraktne kunst liiga ebaselgeks läinud ning see tuli reaalsusesse tagasi tõmmata. Popkunst on vastuolus kõrge n-ö eliit kunstiga, kuna ta paneb rõhku just banaalsetele ning sketsilistele elementidele antud kultuuris enamasti läbi iroonia. Popkunsti sisul pole kunstiga tegelikult erilist seostki vaid hoopis sellele suhtumisele, mis teose loomiseks vajalik oli Marilyn Diptych (1962) Andy Warhol. Lõpetati nädalatel peale Monroe surma. Koosneb 50 pildist, mis kõik on ühe pildi järgi loodud. 25 on erksalt värvitud, 25 tki paremal samas ei ole. Arvatakse, et see märgib kuulsuse surma ning elu vahet. Nimetati kolmandaks kõige mõjuvõimsamaks maaliks moodsas kunstis. prinditud Drowning Girl (1963) Roy Lichtenstein
harmoonilisest armuõnnest. Tema üks luuletus oli ntks. ,,Vastuoli iseendas" LA FONTAINE- (1621-1695)prantsusmaal klassitsismi suurkuju. Descartes'ilik ratsionalism ei köitnud teda. Seevastu hindas ta kõrgelt loodust ülistavaid kirjanikke nagu Boccaccio ja Rabelais, kellelt laenaski materjali oma esimeseks menurikkaks teoseks ,,Värssjutud ja novellid". Sai mõjutusi kaasaegsest vabameelsest epikuurilik-materialistlikust filosoofiast. La F sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid ,,Valmides". Valmid olid kirjutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, kus tähtis oli ilmtingimata leidlik sõna-ja riimikasutus. Esitab enamasti loomalugusid, milles koomilises rüüs peegelduvad kõikvõimalikud inimolukorrad, seltskonna ja õukonnaelu, iseloomulikud karakterid, maised nõrkused ja liialdused. Tegelaste tabavad kõned, mis on antud eri stiilides ja toovad esile midagi iseloomulikku tegelase olemusest. Tuntud valmid on ,,Rohutirts ja sipelgas",
kriteeriumite puudumine Julgus Pastišš On vaja positsioneerida end Banaalsus, Identiteet kui Vanad ideed, üleolek, müüt- enam ei iroonia, sihitu otsitud oma mänglevus nautleja, identiteeti ebamäärane Postmodernism on 20 saj lõpupoolne indiviidikeskne kunsti-, kirjandus- ja arhitektuurivool, mis on välja arenenud modernismist ning keskendub maailma olemusele.k 1.Stiilide ja kujundite paljusus, iroonia, Autoripositsiooni teisenemine (autori kadumine ) Intertekstuaalsus, fragmentaarsus, eklektika, Autori osalemine teose tegelasena,
Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Põhiteemaks kunst, kunsti ja inimese suhted. Alver hindab väga kunsti loomist, sest läbi selle saab minna sügavustesse, kuhu muidu ei pääseks. Oluline on ka tunnetus. Võitleb kõrgekvaliteetse kunsti eest ja tahab vaid parimat, iroonia maitsetuse vastu. Kogus leidub ka mõni armastusluuletus, mis on aga põhiteemadega kasvõi kaugelt seotud. Alveril oli selge ja loomulik keel, pingutamata värsid ja täpne riim. Sõnamängulisus. Hilisemas elus kurbus ja süngus, tema luulet ei avaldatud ka mingi aeg, siis tõlkis rohkem. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku
Retsensioon Kristjan Lukk ,,Pühendusega viimasele moele" Käisin 19. märtsil Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas Piret Pupparti ja Marin Silla ühist fotonäitust ,,Pühendusega viimasele moele". Tegemist oli kahe noore naise esimese ühise tööga. Piret Puppart on pärit Saaremaalt ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias. Hetkel töötab Puppart Montonis. Fotograaf Marin Sild on samuti õppinud Kunstiakadeemias sealt sai alguse tema kirg fotograafia vastu, mis on nüüd saanud tööks. Kõik näitusel olnud fotod on tehtud Silla poolt, samas kui Puppart on see, kes nende peal poseerib. Näituse eesmärgiks oli kõnelda avameelselt moest. Kirjelduses öeldi, et piltidega kaasneb iroonia moega kaasaskäimise aadressil ning selle naeruvääristamine. Igal fotol on rääkida oma õpetlik lugu. Seda tehakse läbi tänapäeva ning barokiajastu sümbioosi. Ehkki riided ja as...
tõelisest kutsumusest – luulest Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit Tegemist oli 20. sajandi kahekümnendate aastatega, mil terves Euroopas valati oma maailmanägemus, ideed, emotsioonid ekspressionistlikku vormi. Seda püüab ka Talvik. “Palavikule” on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali. Seda on hiljem põhjusega peetud üheks meie kaunimaks luuleraamatuks…" Esimeste värsside trükkimisest luulekoguni oli kulunud tervelt kümme aastat – tolle aja kohta ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Ja loomine ise on Talvikul kaootiline – kord valmib mitu luuletust järjest, siis pikka aega ei ühtki.
"(:)SUMO" (2007) "(:)joosepi kahtlused" (2008; koos Rainer Maria Rilkega) "(:)sõda ja rahu" CD (2008) "(:)liivlased ja saurused, valuraamatu I köide" (2011) "(:)raadiopastor" (2011) "(:)soari evangeelium, valuraamatu II köide" (2012) "(:)enne sõda ja kõike seda" (2012) "Visa hing Kilingi-Nõmmelt. Legendi sünd" (2013; koos Aarne Anmanniga) "(:)inimsööja taksojuht, valuraamatu III köide" (2013) "(:)õpetaja ütles" (2013) LUULET ISELOOMUSTAB Ülipeen huumor Kvaliteetne iroonia Kohati ropp Raskesti mõistetavus Õõnestab tavamõtlemise stereotüüpe Mäng dokumentaalsuse ja fiktsiooni piiril Luuleteksti algupärasuse nõude eitamine Kasutab erinevaid võtteid radikaalsemal moel kui eesti luules siiani kombeks „PÄIKE, MIDA SA ÕHTUL TEED“ Majanduse ja poliitikaga seonduva kritiseerimine Mure eestlaste tuleviku pärast Lihtsameelsete üle nalja tegemine KRIITIKA Kriitikute arvates on Sildniku parimad teosed
· Tartu Kivisild ehitati Katariina II korraldusel esimese kivisillana kogu Baltikumis pea 200 aastat tagasi. Lapsed · 1754. a. sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits). · Oma armukese Grigori Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei ,ja tütar, küsitavalt veel kaks vallastütart kahe armukesega Peeter III,Katariina II ja nende poeg Paul · Saatuse iroonia tõttu suri ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse · Surres oli keisrinna 68-aastane.
ülekirjutus (Heino Kiik „Maria Siberimaal”, Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat „Minge üles mägedele”) 2 mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni” ja „Katkuhaud”, Sofi Oksaneni romaanid, eeelkõige „Puhastus”, Andrei Ivanov) 3 koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika; historiograafiline metafiktsioon (Linda Hutcheon). Romantilisele ja rahvuslikule vastanduv iroonia ja paroodia: mitte mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse; interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust (Kristian Kirsfeldt, Kalevipoeg 2.0; Aarne Rubeni romaanid töölisliikumisest, Andrus Kivirähu minevikuainelised raamatud; allternatiivajalugu (Hargla) 3a) nüüdiskultuuri suhe muinasajaga (Trubetsky luule, Hvostovi „Henrik”, film „Malev”, Metsatöll jms)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
